ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tiia Rohelsaar Teie 29.09.2025 nr
Teadium OÜ Meie 13.10.2025 nr 2.2-9/25/3145-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI, inspektsioon) sai Teie pöördumise, milles soovite
informatsiooni ametkondade kirjade avalikustamise (küsimused nr 1, 2); telefonikõnede
salvestamise (küsimus nr 3) ning isikutele vastamise (küsimus nr 4) kohta.
Käsitleme Teie pöördumist selgitustaotlusena ning ühtlasi teavitame, et Andmekaitse
Inspektsioon annab selgitustaotlusele vastates üksnes üldisi selgitusi seaduse kohaldamise kohta
ega anna õiguslikku hinnangut kirjeldatud olukorrale. Õigusliku seisukoha saab inspektsioon
võtta vaid korrektse sekkumistaotluse alusel alustatud järelevalvemenetluse tulemusel, mille
käigus on välja selgitatud kõik vajalikud asjaolud, sh ära kuulatud teise poole selgitused.
Vastame Teie küsimustele alljärgnevalt nende esitamise järjekorras.
1. Kas ametkonnad võivad avalikustada kirjasid, mis sisaldavad kas:
- konkreetseid detaile isikute kohta (füüsiliste või juriidiliste),
- on isiku, kes kirja saadab, looming vastavalt Autoriõiguse seadusele
- sisaldab konfidentsiaalset infot?
AKI vastus: Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on mis tahes teabekandjale jäädvustatud
ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud avalikke ülesandeid täites, avalik teave.
Sama sätte kohaselt võib juurdepääsu sellisele teabele piirata üksnes seaduses sätestatud korras.
Avalikule teabele juurdepääsupiirangu seadmise alused tulenevad AvTS §-st 35 või
valdkondlikest eriseadustest. Täiendavalt loetleb AvTS § 36 teabe, millele on keelatud piiranguid
seada. Seega on igasugune teabevaldajale1 edastatud dokument või muu teave eelduslikult avalik,
kui seadus ei näe ette võimalust seada sellele juurdepääsupiiranguid.
AvTS § 35 lg 1 sätestab juurdepääsupiirangu alustena mh isikuandmete kaitse (nt punktid 11 ja
12) ning ärisaladuse kaitse (p 17). Juurdepääsupiirangu seadmiseks peavad olema täidetud kõik
seaduses sätestatud eeldused. Näiteks tuleb piirata juurdepääsu isikuandmetele üksnes siis, kui
nendele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt selle inimese õiguseid. Ärisaladusele
piiratakse juurdepääsu vaid juhul, kui teave vastab ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse
kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud ärisaladuse mõistele. Seejuures on ettevõtjal üldjuhul
kohustus ise esmalt juhtida teabevaldaja tähelepanu asjaolule, et ta peab mingit teavet
ärisaladuseks. AvTS § 35 lg 1 ei näe eraldi ette alust juurdepääsu piirangu seadmiseks
autoriõiguste kaitseks.
1
Teabevaldaja mõiste on sätestatud AvTS § 5.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Juurdepääsupiirangu seadmise eest vastutab teabevaldaja, kes peab igal üksikjuhtumil hindama,
kas juurepääsupiirangu eeldused on täidetud. Seetõttu soovitame Teil täpsemate selgituste
saamiseks selle osas, millistel kaalutlustel konkreetsetele dokumentidele juurdepääsupiiranguid
seatud ei ole, pöörduda konkreetse teabevaldaja poole.
Täpsemalt saate avalikule teabele juurdepääsupiirangute seadmise kohta lugeda siit ja siit.
2. Kus ma leian seaduse sätte, mida ei tohi avalikustada?
AKI vastus: Avalikule teabele juurdepääsupiirangute seadmise alused on sätestatud AvTS §-s 35
või valdkondlikes eriseadustes.
3. Mida teha kui ametkonnad ja erasektori juriidilised isikud (näiteks pangad,
telefonioperaatorid jms) salvestavad automaatselt kõne ka siis kui ma olen keeldunud, et minu
kõne ei tohi salvestada nn. "parema teeninduse nimel"? Teise variandina nad keelduvad minuga
suhtlemas kuniks ma anna loa, et mind salvestatakse. Kuna ma pean ametnikega suhtlema (ma
maksan maksumaksjana nende palga ja hüve kinni ning nad on seal, et mind ja teisi isikuid
teenindada) ning ma pean pangaga suhtlema, kus on minu raha, seega ma pean nendega
suhtlema, mis tähendab ma pean vastu oma tahtmist nõustuma, et mind lindistatakse. Seega mind
(ja paljusid teisi) pannakse pidevalt nõustuma sellega millega ei soovita nõustuda - see on teadlik
väljapressimine sundolukorras.
Mida teha?
AKI vastus: Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks, sh ka telefonikõnede salvestamiseks, peab
andmetöötlejal olema isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM) tulenev õiguslik alus. Olenevalt
sellest, millisele õiguslikule alusele andmetöötleja tugineb kõne salvestamisel, sõltub ka Teie kui
andmesubjekti õiguste teostamine. Näiteks, kui isikuandmete töötlemisel tugineb andmetöötleja
avalikes huvides oleva ülesande täitmisele (IKÜM art 6 lg 1 punkt e) või õigustatud huvile
(IKÜM art 6 lg 1 punkt f), siis on Teil kui andmesubjektil õigus esitada igal ajal oma konkreetsest
olukorrast lähtuvalt vastuväiteid Teid puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes (IKÜM art 21
lg 1). Kui andmetöötleja tugineb kõne salvestamisel nõusoleku alusele (IKÜM art 6 lg 1 p a), siis
peab selle võtmisel olema järgitud IKÜM artiklis 7 toodud nõusoleku andmise tingimusi. Kõne
salvestamine ilma õigusliku aluseta ei ole IKÜM-i nõuetega kooskõlas.
Täpsemalt saate inimese õiguste kohta seoses oma isikuandmete töötlemisega lugeda siit.
Asutustel ja ettevõtetel on loodud erinevaid kanaleid suhtlemiseks – lisaks telefoni teel
suhtlemisele on reeglina võimalik ühendust võtta ka e-kirja või chati teel, samuti on üheks
võimaluseks suhelda vahetult ka näiteks koha peale minnes. Seega ei saa üldjuhul pidada
telefonikõne kaudu ühenduse võtmist ainsaks viisiks andmetöötlejaga suhtlemiseks.
4. Kas ma olen kohustatud vastama isikutele, kes ei tuvasta ennast (keelduvad ennast
tuvastama)? Näiteks pangatöötajad, kes nõuavad, et ma edastaksin privaatset ja
konfidentsiaalset infot pangale, aga nemad ise ennast ei ole nõus tuvastama, et ma saaksin
hinnata, kas see isik on minu arvates usaldusväärne, sest võib olla see inimene homme enam
pangas ei tööta või tema abikaasa on minu ettevõtte kõige suurem konkurent ning minu ettevõtte
info lekib välja.
AKI vastus: Isikuandmete kaitse üks põhimõtetest on, et töötlemine peab olema andmesubjektile
läbipaistev (IKÜM art 5 lg 1 p a). Vastutav töötleja võtab asjakohased meetmed, et esitada
andmesubjektile teave isikuandmete töötlemisest kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning
lihtsasti kättesaadavas vormis (IKÜM art 12 lg 1). Selle eest, et Teie isikuandmete töötlemine
toimuks isikuandmete kaitse nõuetega kooskõlas, vastutab andmesubjekti (Teie) ees vastutav
andmetöötleja (IKÜM art 5 lg 2), töötajad töötlevad isikuandmeid vastutava töötleja volitusel ja
2 (3)
juhiste alusel. Kuigi vastutav andmetöötleja peab isikuandmete saamise ajal tegema
andmesubjektile teatavaks vastutava töötleja nime (kes andmeid töötleb, nt milline pank), ei
tulene isikuandmete kaitse nõuetest, et vastutav andmetöötleja oleks kohustustatud esitama
andmesubjektile konkreetse töötaja nime.
Samamoodi annab IKÜM art 15 andmesubjektile õiguse teada, kas tema andmeid on töödeldud,
millal ja miks, kuid mitte automaatselt õiguse teada konkreetse töötaja nime, kes vastutava
töötleja nimel andmeid töötleb. Isikuandmetest koopia saamise õigus ei tohi kahjustada teiste
isikute õigusi ja vabadusi (IKÜM art 15 lg 4). Kuigi töötajad tegutsevad oma ametikohustuste
raames, võib nende isikuandmete avaldamine riivata töötajate õigusi ja vabadusi ning kohustust
anda vaikimisi välja töötajate nimed, andmetöötlejal ei ole. Samas ei saa välistada, et
põhjendatud juhtudel kaaluvad andmesubjekti huvid üles töötajate õigused ja vabadused,
mistõttu võib isikuandmete väljastamine olla siiski õigustatud (nt juhul, kui töötaja on eksinud
millegi vastu või kui andmesubjektile on tekkinud kahju vms). Vastutav andmetöötleja peaks
seega põhjendatud juhtumite puhul kaaluma mõlema poole huve ja õiguseid ning langetama
vastava otsuse kas töötaja isikuandmete väljastamiseks või väljastamisest keeldumiseks. Ka
Euroopa Kohus on lahendis nr C-579/21 otsustanud, et üldjuhul ei ole isikul õigust teada panga
konkreetse töötaja nime, v.a. põhjendatud juhtudel.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Annika Kaljula
jurist
peadirektori volitusel
3 (3)