ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kätlin Tiimus Teie 15.09.2025
Siseauditi büroo
Politsei- ja Piirivalveamet Meie 01.10.2025 nr 2.3-8/25/2967-2
[email protected]
Vastus nõudekirjale
Küsite Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) seisukohta selles, kas avaliku teabe seaduse (AvTS) § 12
lg 1 punkti 1 all toodud kohustust tuleks mõista sellisena, et kõik e-kirjad kuuluvad
registreerimisele dokumendiregistris või on asutusele jäetud kaalutlusõigus määratleda, milliseid
kirju peetakse dokumendihalduse mõistes registreerimist väärivaks dokumendiks.
Avaliku teabe seaduse üldjuhendi1 dokumendiregistri pidamise peatükis on välja toodud
dokumendid, mille registreerimise kohustus teabevaldajal on ja ka need dokumendid, mida
registreerima ei pea. Siinkohal juhime tähelepanu sellele, et kuna tegemist on nö paberkandjal
olevale teabele suunatud seadusega, mitte digidokumentidele, siis selles osas on olukordi, mil
teabevaldajal endal tuleb otsustada, kas ja kuidas teavet (sh e-kirju) registris registreerida. Teie
küsimuse aluseks olev olukord on AKI hinnangul üks neist.
Selgitame, et dokumendiregistri pidamise üks eesmärkidest on asutuse tegevuse läbipaistvuse
tagamine. Seega peaks registri kaudu saama ülevaates sellest, millised pöördumised on asutusse
saadetud ja milliseid dokumente asutus ise koostab. Kuna AvTS ei anna lõplikku loetelu teabest,
mis tuleb dokumendiregistris registreerida, siis paljuski tuleb asutusel endal otsustada, millised
dokumendid registreeritakse ja millised mitte. AKI on seisukohal, et asutus peab registreerima
need dokumendid (sh e-kirjad), kus on kirjas asutuse seisukoht mingis asjas või mis toovad
asutusele kaasa mingi kohustuse täitmise, sh pöördumised, millele on asutusel kohustus vastata (nt
kodanike pöördumised). Samas kiri, milles kooskõlastatakse asutuste kohtumisaeg, pigem ei peaks
dokumendiregistris registreeritud olema.
Teie pöördumise aluseks on riigivara võõrandamisega seotud dokumentide registreerimise
kohustus/vajadus. Riigivara võõrandamine toimub riigivaraseaduse alusel, milles on välja toodud
nii konkreetsed dokumendid kui ka tegevused, mida vara võõrandaja tegema peab. Sellest
tulenevalt on AKI seisukohal, et asutus peab kindlasti registreerima need dokumendid, mis on
riigivara võõrandamisega seoses seaduses välja toodud (nt otsus). Lisaks tuleb AKI hinnangul
kindlasti registreerida need dokumendid, millest nähtub võõrandamise protsessiga seotud
tegevuste õiguspärasus ja läbipaistvus. Millised on nende põhimõtete tagamiseks võõrandamise
protsessis konkreetsed dokumendid, nt võõrandamist puudutav e-kirjavahetus teise asutusega,
selle üle otsustab dokumente valdav asutus.
Viitate pöördumises ka vara võõrandamisega seotud teabe avalikustamisele. Juhime siinkohal
tähelepanu sellele, et teabe registreerimine dokumendiregistris ei tähenda alati selle teabe
1
Avaliku teabe seaduse üldjuhend, 2. peatüki §-d 15 ja 17.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
avalikustamist registris. Kui riigivara võõrandamisega seotud teave on mingis osas
juurdepääsupiiranguga, siis asutuse tegevuse läbipaistvuse tagamisel saab dokumendiregistrist
kontrollida, kas vastav dokument on registreeritud. Küll aga ei ole vastav dokument avalikkusele
registri kaudu kättesaadav teabele määratud piirangu tõttu. Selliseid dokumente saab küsida
teabenõude korras.
Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)