ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
OÜ Pärnu Perearstid Teie 21.10.2025
Meie 31.10.2025 nr 2.2-9/25/3423-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles palute selgitusi järgnevatele
küsimustele.
Oleme lähtunud juhisest, et tervishoiutöötaja tohib teha inimese terviseandmete päringuid siis,
kui tal on selleks olemas õiguslik alus. Lähtume sellest, et õiguslikuks aluseks on ravisuhte
olemasolu. /…/ Kas juhul, kui inimene on esitanud kirjaliku päringu ettevõttele/kindlustusfirmale
oma raviloo käsitluse õigsuse osas, on juhatuse liikmel (või mõnel teisel ravilugu analüüsival
töötajal) õigus vaadata patsiendi terviseandmeid ilma ravisuhet omamata, et koostada ravitöö
analüüs ning vastus patsiendile/kindlustusfirmale?
Samuti soovin teada, et kuidas käsitleda juhtumeid, kui meie poole pöördub ravitöö kvaliteedi
osas küsimusega patsiendi lähedane (tütar/poeg, lapselaps, abikaasa). Võib juhtuda, et patsient
ei ole ise lähedase pöördumisest teadlik. Sellisel juhul puudub õiguslik alus patsiendi
terviseandmete päringute osas ka raviarstil ning patsiendi loata terviseandmete edastamine
lähedasele on ju keelatud?
Esmalt selgitame, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute
tegemine, andmete avaldamine jms) peab lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)
artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste isikuandmete, sh terviseandmete, töötlemisel on lisaks
vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud asjaoludest2.
Tervishoiuteenuse osutajatel on juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele
tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lõike 2 alusel, aga seda võib kasutada vaid
sama seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel ja korras.
Seega kokkuvõtvalt lubatakse ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda andmeid kolmel juhul:
1) TTKS § 41 lõige 1 punkti 1 alusel tervishoiuteenuse osutamiseks;
2) TTKS § 41 lõige 1 punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kavandamiseks lähtudes sel juhul
TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist ;
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
2
IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt h lubab eriliigiliste andmete töötlemise kui see on vajalik ennetava meditsiini või
töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks,
tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja
-teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja
eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
3) TTKS § 41 lõige 1 punkti 3 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks 3 või
patsiendiohutusjuhtumi dokumenteerimiseks4.
Samad põhimõtted kehtivad nii tervise infosüsteemist kui ka asutuse sisemisest infosüsteemist
päringute tegemisel.
IKÜM-i alusel on iseenesest võimalik teostada päring patsiendi andmetesse ka mõnel teisel juhul,
mis ei ole seotud TTKS-i alusel raviteenuse osutamisega. Näiteks olukorras, kus peate vastama
patsiendi kaebusele seoses talle osutatud raviga (IKÜM art 9 lg 2 p f). Antud säte ei näe ette
täiendavaid piiranguid sellele, kui palju ja mis ulatuses võib terviseandmeid töödelda, sh ei tulene
täiendavaid piiranguid Eesti siseriiklikust õigusest, vaid lähtuma peab andmete töötlemise
üldpõhimõtetest (IKÜM artikkel 5).
Eelkõige peab silmas pidama, et andmeid saab kaebusele vastamiseks töödelda ainult nii palju, kui
on vajalik eesmärgi täitmiseks ja nii minimaalselt kui võimalik. Isikuandmete vastutava töötlejana
on Teie kohustus tõendada ning andmesubjektile ka hiljem selgitada, mis andmeid ning miks just
sellises ulatuses on töödeldud (IKÜM art 5 lg 2 ja art 15).
Samuti on IKÜM-i alusel võimalik teostada päring patsiendi andmetesse näiteks vastamisel
kindlustusandja nõudele5, kuid seda ainult Teie poolt patsiendile osutatud teenuse ulatuses. Seega
võib teatud juhul kolmandatel isikutel olla õigus Teilt kui andmete vastutavalt töötlejalt saada
teavet. Kuid ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku
seisundi osas ning Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on
põhjendatud. Kahtluse korral on Teil õigus üle küsida, milliseid andmeid vajatakse ja miks just
sellises ulatuses. Ühest vastust küsimusele, kui palju isikuandmeid välja võib anda, ei ole ning see
sõltub nii konkreetse juhtumi asjaoludest, kui ka seaduses määratletud andmekoosseisust.6
Läbipaistvama andmetöötluse tagamiseks juhime tähelepanu, et asutuses peaks olema majasisene
juhis, mis annaks selge ülevaate, kes, millal ja millises ulatuses tohib andmesubjekti isikuandmeid
töödelda. Ka tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks peab tervishoiuteenuse osutajal olema
vastu võetud kvaliteedijuhtimise süsteem, millega peab mh olema ette nähtud kaebuste
menetlemise kord.7
Mis puudutab patsiendi andmete väljastamist tema lähedastele, siis selgitame, et juhul, kui isik on
täisealine ning teovõimeline, on tal õigus iseseisvalt otsustada oma isikuandmete üle ning tema
lähedastel ei ole õigust tema terviseandmetele ligi pääseda.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
3
Lähtudes sel juhul terviseministri 24.10.2024 määrusest nr 43 Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse
tagamise nõuded.
4
Lähtudes sel juhul terviseministri 28.10.2024 määrusest nr 44 Patsiendiohutusjuhtumite asutusesisene
dokumenteerimine ja andmete esitamine patsiendiohutuse andmekogusse.
5
Nt kindlustustegevuse seadus § 219 või tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus § 21 lg
3.
6
Nt lastekaitseseaduse § 34(2) näeb ette konkreetsed andmekoosseisud, mida on kohaliku omavalitsuse üksusel
õigus töödelda.
7
Vt täpsemalt terviseministri 24.10.2024 määrusest nr 43.
2 (2)