Taotlus

Saatja: [email protected] Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Järva valla ÜVK arendamise kava kooskõlastamiseks esitamine Kuupäev: 2026-02-10 15:29 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Terviseametile Käesolevaga esitame kooskõlastamiseks Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2026-2037. ÜVK arendamise kava seletuskiri ning lisad 2, 3, 4, 5 ja 6 on lisatud manusena, Lisa 1 Joonised on kättesaadavad Drives aadressil: https://drive.google.com/drive/folders/1cjzwQo6LhL0hKaSFHL46nPdoOhfxG42Q?usp=drive_link Lugupidamisega Ülle Altnurme Europolis OÜ Tel 555 98 188 JÄRVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2026 - 2037 Europolis OÜ 2025 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................ 5 1. Sotsiaal-majanduslikud näitajad .......................................................................... 6 1.1. Üldandmed ....................................................................................................... 6 1.2. Elanikkonna ÜVK-teenuse tarbimise taustandmed .............................................. 6 1.3. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek .................................................................. 6 1.4. Vee-ettevõtte iseloomustus ............................................................................. 7 1.5. Veeteenuste hinnad ....................................................................................... 8 2. Keskkonnaülevaade ........................................................................................... 8 2.1. Pinnakate ..................................................................................................... 8 2.2. Põhjavesi ...................................................................................................... 8 2.3. Pinnavesi ........................................................................................................ 11 2.4. Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsealad .......................................................... 11 3. Õiguslik baas ........................................................................................................ 13 3.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ...................................................................... 13 3.2. Järva valla õigusaktid ....................................................................................... 13 3.3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ja meetmeprogramm ............................. 14 3.4. Reoveekogumisalad ja purgimissõlmed .............................................................. 15 3.4.1 Reoveekogumisalade piiride muutmine .......................................................... 15 3.4.2. Purgimissõlmed..................................................................................... 16 3.5. Vee erikasutuse keskkonnaload ......................................................................... 16 4. Olemasoleva olukorra kirjeldus................................................................................ 18 4.1. Üldist ............................................................................................................. 18 4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ................................................................ 18 4.1.2. Sademeveesüsteemid ............................................................................ 18 4.1.3. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 19 4.2. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND ............................................................ 20 4.2.1. Aravete alevik ....................................................................................... 20 4.2.2. Käravete alevik ..................................................................................... 22 4.2.3. Ambla alevik ......................................................................................... 26 4.2.4. Peetri alevik ......................................................................................... 28 4.2.5. Jõgisoo küla ......................................................................................... 30 4.2.6. Imavere küla ........................................................................................ 31 4.2.7. Käsukonna küla .................................................................................... 35 4.2.8. Päinurme küla....................................................................................... 36 4.2.9. Koigi küla ............................................................................................. 38 4.2.10. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad ................................................... 40 2  4.3. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND ....................................................... 43 4.3.1. Koeru alevik ......................................................................................... 43 4.3.2. Järva-Jaani alev .................................................................................... 49 4.3.3. Vao küla .............................................................................................. 54 4.3.4. Ervita küla ............................................................................................ 56 4.3.5. Karinu küla ........................................................................................... 57 4.3.6. Ahula küla ............................................................................................ 59 4.3.7. Kaalepi ja Seidla küla ............................................................................ 61 4.3.8. Albu küla.............................................................................................. 63 4.3.9. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad ................................................... 64 5. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise strateegia........................................ 66 5.1. Strateegilised eesmärgid .................................................................................. 66 5.2. Arendamise põhimõtted .................................................................................... 66 5.3. Investeeringud ................................................................................................ 66 AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND ...................................................................... 66 5.3.1. Aravete alevik ........................................................................................... 66 5.3.2. Käravete alevik.......................................................................................... 67 5.3.3. Ambla alevik ............................................................................................. 67 5.3.4. Peetri alevik .............................................................................................. 68 5.3.5. Jõgisoo küla .............................................................................................. 69 5.3.6. Imavere küla ............................................................................................. 69 5.3.7. Käsukonna küla ......................................................................................... 69 5.3.8. Päinurme küla....................................................................................... 69 5.3.9. Koigi küla ............................................................................................. 69 AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND ................................................................. 69 5.3.10. Koeru alevik ............................................................................................ 69 5.3.11. Järva-Jaani alev ....................................................................................... 70 5.3.12. Vao küla ................................................................................................. 70 5.3.13. Ervita küla .............................................................................................. 70 5.3.14. Karinu küla ........................................................................................... 70 5.3.15. Ahula küla ............................................................................................... 70 5.3.16. Albu küla ................................................................................................ 71 5.3.17. Esna, Sõrandu, Roosna .......................................................................... 71 5. Finantsanalüüs................................................................................................ 72 6.1. AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna finantsanalüüs ............................. 72 6.1.1. Finantsanalüüsi eesmärk ........................................................................ 72 6.1.2. Finantsanalüüsi metoodika ..................................................................... 72 6.1.3. Finantsanalüüsi põhieeldused.................................................................. 72 3  6.1.4. Nõudlusanalüüs .................................................................................... 73 6.1.5. Opereerimiskulude eeldused ................................................................... 74 6.1.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus................................................ 75 6.1.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ........................................... 75 6.2. Järva Haldus AS teeninduspiirkonna finantsanalüüs .......................................... 76 6.2.1. Finantsanalüüsi eesmärk ........................................................................ 76 6.2.2. Finantsanalüüsi metoodika ..................................................................... 76 6.2.3. Finantsanalüüsi põhieeldused.................................................................. 76 6.2.4. Nõudlusanalüüs .................................................................................... 77 6.2.5. Opereerimiskulude eeldused ................................................................... 78 6.2.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus................................................ 78 6.2.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine ........................................... 79 LISAD Lisa 1. Joonised (eraldi failid) Lisa 2. Investeeringud (eraldi fail) Lisa 3. AS Paide Vesi tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail) Lisa 4. AS Paide Vesi finantsprognoos (eraldi fail) Lisa 5. AS Järva Haldus tarbimine ja tootmismahud (eraldi fail) Lisa 6. AS Järva Haldus finantsprognoos (eraldi fail) 4 SISSEJUHATUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) on dokument, mis kirjeldab valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olemasolevat olukorda ning arengut. Lähtudes ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 4 lg 2 tuleb ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava koostada vähemalt 12 aastaks ning see tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul üle vaadata ning vajadusel korrigeerida. Täiendatud kava tuleb volikogu poolt uuesti kinnitada. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ÜVK kava alusel. Tuginedes ÜVVKS § 4 lg 3 loetakse Järva vallas sademeveesüsteemid käesoleva ÜVK kavaga määratletud ulatuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Käesolev ÜVK kava käsitleb Järva valla asustusüksuste kompaktselt hoonestatud piirkondasid. Andmed Järva valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Järva Vallavalitsuselt ja Järva valla vee-ettevõtetelt. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Järva valla ÜVK arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab omavalitsuse ja vee-ettevõtete eelarve võimalusi. 5  1. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 1.1. ÜLDANDMED Järva vald asub Kesk-Eestis, piirnedes põhjas Tapa, Anija ja Kose vallaga, läänes Paide linna ja Türi vallaga, lõunas Põhja-Sakala ja Põltsamaa vallaga ning idas Jõgeva ja Väike-Maarja vallaga. Järva valla eripäraks on suur territoorium (1223 km2) ja hõre asustus. Järva maakonna kolmest omavalitsusüksusest on Järva pindalalt suurim, moodustades 50% maakonnast, kuid rahvaarvult väikseim (30%). Järva vallas on 106 asustusüksust – valla halduskeskus Järva-Jaani alev, viis alevikku (Ambla, Aravete, Kärevete, Peetri, Koeru) ja 100 küla. Valla asustustihedus on 7,2 in/km², mis on üks madalamaid näitajaid Eestis ja väiksem maakonna keskmisest (11,2 in/km²). Valla rahvaarvult suurimad asustusüksused ongi endised vallakeskused, enam kui 100 elanikku on viieteistkümnes asustusüksuses. Palju on väikeseid külasid - 50-99 elanikku on 25 külas, 66 külas elab vähem kui 50 inimest. Kuna Järva vald asub geograafiliselt Eesti keskpaigas, siis ei ole välja kujunenud klassikalisi tõmbekeskuseid. Valla elanikud liiguvad tööle ja teenuseid tarbima eri piirkondadesse (sh naaberomavalitsustesse ja naabermaakondadesse). Kodu lähedalt on võimalik saada enamus teenuseid – haridus, huviharidus, sotsiaalteenused, perearsti- ja osaliselt eriarstiteenus, erasektori pakutavad teenused (kaubandus jms). Järva valla asendist tulenevaks oluliseks väljakutseks on teenuste pakkumise korraldamine suure territooriumi, hõreda asustuse ning mitmekeskuselise ruumimustri tingimustes. 1.2. ELANIKKONNA ÜVK-TEENUSE TARBIMISE TAUSTANDMED Statistikaameti andmetel elas 01.01.2025.a. seisuga Järva vallas 8508 inimest. Valla pindala on 1223 km2, asustuse tihedus on keskmiselt 6,96 inimest/km2. Aastatel 2018-2025 on valla elanike arv loomuliku iibe ja rände tõttu vähenenud 587 inimese võrra. Tabel 1.1. Elanike arv Järva vallas 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Elanike 9095 8968 8928 8829 8812 8868 8730 8508 arv Andmed: https://www.jarvavald.ee/asulad-ja-elanike-arv 1.3. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standartide järgi ei peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ületama 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa, mistõttu on andmed esitatud maakonna tasandil. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek Järva maakonnas ning võrdlus Eesti keskmisega on kajastatud tabelis 1.2. 6 Tabel 1.2. Leibkonnaliikme kuu netosissetulek Järvamaal ja Eestis keskmiselt (eurodes) 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Järva 567,4 605 678,4 724,2 736 916 951,3 1054,1 maakond Eesti 619,9 680,8 756,7 814,6 847,7 1001,3 1018 1096,9 keskmine Järvamaa 91,5 88,9 89,7 88,9 86,8 91,5 93,4 96,1 näitaja osakaal Eesti keskmisest (%) Andmed: Statistikaamet, ST08 1.4. VEE-ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Järva vallas on määratud kaks vee-ettevõtjat: • Aktsiaselts Paide Vesi (edaspidi AS Paide Vesi) ja • AS Järva Haldus. AS Paide Vesi AS Paide Vesi põhitegevuseks on põhjavee pumpamine ja puhastamine ning selle juhtimine tarbijateni, reovee kokku kogumine ja selle juhtimine reoveepuhastile ning nõuetekohane puhastamine. AS Paide Vesi on vee-ettevõtjaks ka Paide linna Roosna-Alliku alevikus, Anna, Kriilevälja, Prääma, Tarbja, Sargvere, Sillaotsa, Viisu ja Viraksaare külas, samuti Järva valla Ambla, Aravete ja Peetri alevikus ning Jõgisoo, Käravete, Roosna, Sääsküla, Imavere, Käsukonna, Koigi, Päinurme, Sõrandu külas. AS Paide Vesi omanikeks on Paide linn ja Järva vald. AS-i Paide Vesi teeninduspiirkonnad Järva vallas on: • Koigi küla, • Päinurme küla, • Käsukonna küla, • Imavere küla, • Jõgisoo küla, • Ambla alevik, • Käravete alevik, • Aravete alevik ja • Peetri alevik. AS Järva Haldus Järva Haldus AS on Koeru Kommunaal AS, Imavere Soojus OÜ, Järva-Jaani Teenus OÜ ja Albu Teenus OÜ ühinemise tulemusena tekkinud ettevõte, kelle 100% omanikuks on Järva Vallavalitsus. Järva Haldus AS põhitegevuseks on joogivee tootmine ja reovee kanaliseerimine ning puhastamine. Lisaks tegeleb Järva Haldus AS ka soojuse tootmise ja müügiga. Järva Haldus AS pakub ühisveevärgiteenust 13 asulas ja ühiskanalisatsiooniteenust 9 asulas. 7 AS Järva Haldus teeninduspiirkonnad on: • Albu küla, • Kaalepi küla, • Seidla küla, • Ahula küla, • Järva-Jaani alev, • Karinu küla, • Koeru alevik, • Vao küla ja • Ervita küla. 1.5. VEETEENUSTE HINNAD Vastavalt Konkurentsiameti 23.07.2025 otsusele nr 9-3/2025-014 kehtestati AS Paide Vesi poolt kogu tegevuspiirkonnas hinnad alates 01.09.2025 järgmiselt (hindadele lisandub käibemaks): Tasu võetud joogivee eest 0,85 €/m3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 1,91 €/m3 Vastavalt Konkurentsiameti 22.06.2023 otsusele nr 9-3/2023-026 kehtestati AS Järva Haldus poolt teenindatavates piirkondades hinnad alates 01.08.2023 järgmiselt (hindadele lisandub käibemaks): Tasu võetud joogivee eest 1,75 €/m3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 3,23 €/m3 2. KESKKONNAÜLEVAADE 2.1. PINNAKATE Järva vald asub osaliselt Pandivere kõrgustikul. Absoluutkõrgused on ca 65 – 110 m. Aluspõhjas avanevad valla põhjaosas ülemordoviitsiumi nabala ja vormsi, pirgu lademete lubjakivid. Lubjakive läbivad üksikud kirde-edela suunalised rikkevööndid. Pinnakate koosneb peamiselt savimoreenist, keskmise paksusega 4-7 m, mille all on lubjakivi ja dolomiidistunud lubjakivi. Järva valla territooriumi pinnakatte moodustavad kvaternaariaegsed liustiku ja liustikujõesetted. Valla mullastiku moodustavad põhiliselt parasniisked leostunud ja leetunud kamarmullad, millised paiknevad karbonaatsetel pinnakatetel, sisaldades klibu, rähka ja veerist. Geoloogilise ehituse tõttu on ala intensiivse infiltratsiooni ala ja põhjavesi enamasti kaitsmata. Valla reljeef on põhiliselt tasandikuline ja lauge. Piirkonna pinnakatte moodustavad Kvaternaariaegsed liustiku ja liustikujõesetted. Rähkse saviliiv- ja saviliivmoreeni paksus on umbes 2-4 m. 2.2. PÕHJAVESI Järva valla territooriumil on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Lisaks asub suurem osa Järva vallast Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. 8 Joonis 2.1. Põhjavee kaitstuse kaardi väljavõte Järva valla kohta 1 Järva vallas kasutatakse tarbeveena Siluri, Siluri-Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi veekomplekside põhjavett. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Põhjavee survepind sõltub reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2-8 m sügavusel maapinnast, kohati võib veetaseme sügavus ulatuda ka 25-30 m maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on 100-200 m. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud heaks. Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks. Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Põllumajanduslik surve põhjaveele on suhteliselt suur. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel. Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on moodustatud Siluri– Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest, arvestades inimtegevuse, eelkõige põllumajanduse mõju põhjaveele. Põhjavee survepind sõltub reljeefist, samuti avatud põhjaveekihtide sügavusest. Pandivere kõrgustikul võib eristada kahte vööd – meteoroloogiliste tegurite aktiivsemõju vöö, mis haarab veekompleksi ülemise osa kuni 80- 100 m sügavuseni ja alumise vöö 80-100 m kuni 200 m sügavuseni. Ülemised, tugevalt karstunud veekihid kuni 30 m sügavuseni toituvad kurisute ja karstilõhede kaudu. Veetase 1 Allikas: Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000 9 paikneb ilmastikutingimuste aeglase mõju vöös 15-35 m sügavusel maapinnast ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel 5-15 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus muutub suurtes piirides, ulatudes 100-200 m. Põhjaveekogumi keemiline seisund on hinnatud heaks. Siluri Ordoviitsiumi põhjaveekogumi koguseline seisund on hinnatud heaks. Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust ja põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Põllumajanduslik surve põhjaveele on suhteliselt suur. Põllumajanduslik hajukoormus ohustab eelkõige maapinnalähedaste põhjaveehaarete vee kvaliteeti reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud aladel. Põhjaveekogumi ohustatus tuleneb suurest lämmastiku koormusest ja ohtlike ainetega reostunud põhjaveealade olemasolust. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum on moodustatud Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest Lääne-Eesti vesikonnas. Põhjavee survepind on otseses sõltuvuses reljeefist. Valdavalt on vesi vabapinnaline. Veetase paikneb enamasti 2-5 m sügavusel maapinnast. Põhjaveekogumi paksus on enamasti 100-120 m. Põhjaveekogumisse tuleb põhiline põhjaveevool Pandivere kõrgustikult ja ka õhukese pinnakattega aladel ka infiltreeruvast sademeveest, seega sõltub põhjaveekogumi toitumine eelkõige sademete hulgast ja õhutemperatuurist. Põhjaveekogumi lamavaks veepidemeks on Siluri–Ordoviitsiumi regionaalne veepide, mis koosneb monoliitsetest karbonaatkivimitest sügavamal kui 100–120 m nende pealispinnast. Põhjaveekogumi keemiline ja koguseline seisund on hinnatud heaks. Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumi seirekaevude vähene veetaseme muutus ei ole põhjustanud soolase vee sissetungi põhjaveekogumisse ja põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt. Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi vees eelkõige nitraadid ja pestitsiidid tulenevalt põllumajanduslikust hajukoormusest põhjavee kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel. Põhjaveekogum on valdavalt maapinnalt esimene põhjaveekogum, seetõttu väljapeetud lasuv veepide puudub. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas on moodustatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekihist. Põhjavee survepind ulatub Kesk-Eestis absoluutkõrguseni 50-70 m. Põhjaveekogumi paksus on Põhja-Eestis 25-30 m ning suureneb lõuna suunas kuni 60 meetrini. Põhjaveekogumi keskmine paksus on 35 m. Põhjaveevool infiltreerub vähesel määral allpool lasuvatesse Kambriumi–Vendi põhjaveekogumitesse. Põhjaveekogum toitub Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist läbi Siluri–Ordoviitsiumi regionaalse veepideme lekkivast veest ja läbi mattunud orgude sademeveest. Põhjavesi on surveline (veetase on vettandvatest kihtidest kõrgemal) ja hästi kaitstud reostuse eest. Põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seisundit võib lugeda heaks. Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumi Lääne-Eesti vesikonnas hea looduslik kaitstus tagab oluliste survetegurite puudumise põhjavee keemilisele seisundile. Põhjaveekogumi seisundit mõjutab kõikjal veevõtt veevarustuseks. Põhjaveekogum on tundlik põhjaveevõtu suurenemise suhtes. Inimtekkelistest keemilistest ühenditest võivad esineda põhjaveekogumi vees eelkõige kloriidid. Põhjaveevaru Veeseaduse § 204 lg 1 alusel tuleb põhjaveevaru hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr 407 on Järva vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt: 10 Tabel 2.1. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 407 kinnitatud põhjaveevarud Järva vallas Põhjaveemaardla Veekihi Põhjaveevaru Varu kategooria Kasutusaeg piirkond geoloogiline m3/ööp ja otstarve indeks Järva-Jaani O 1 200 T1 joogivesi Kuni 2033 2.3. PINNAVESI Järved Järva vallas on keskkonnaportaali andmeil 13 looduslikku järve, millest suurimad on Väinjärv (36,7 ha) ning Tagajärv (Tartussaare Tagajärv, 10,2), ülejäänud järved on raba laukad veepeegli pindalaga alla 7 ha. Lisaks sellele on vallas 22 tehisjärve. Järva valla järvede seisundit ei ole hinnatud. Vooluveekogud Järva vallas on keskkonnaportaali andmeil 135 vooluveekogu, sh 14 jõge, 17 oja, ülejäänud on kraavid ja kanalid. Järva valda läbivad jõed kuuluvad Lääne-Eesti (8) ja Ida-Eesti vesikonda (6). Lääne-Eesti vesikonna jõed jaotuvad Harju (5) ja Pärnu (3) alamvesikonna vahel, Ida- Eesti vesikonna jõed kuuluvad Peipsi alamvesikonda. Seisundit on hinnatud järgmistel vooluveekogudel: • Päinurme jõe, Koigi peakraavi, Võllinge oja, Jägala jõe (lähtest Ambla jõeni) ning Tammiku peakraavi koondseisundi hinnanguks on hea. • Navesti jõe seisund lähtest kuni Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee sillani on kesine. • Ambla jõe, Neeva kanali ning Esna jõe seisund on kesine. • Põltsamaa jõe seisund Ilmandu jõest Päinurme jõeni on halb. • Preedi jõe seisund lähtest Vahujõeni on kesine, Vahujõest suudmeni hea. • Prandi jões seisund lähtest Neeva kanalini on hea, Neeva kanalist suudmeni kesine. • Vodja peakraavi seisund lähtest Anna-Peetri-Huuksi maantee sillani on hea, sillast suudmeni kesine. • Aruküla hooldatava maaparandusliku eesvoolu seisund on hea, edasi suudmeni kesine. 2.4. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID JA KAITSEALAD Järva vallas paiknevad või sellega külgnevad kaitstavad loodusobjektid on leitavad Keskkonnaportaalist. Igal objektil on kaitsevöönd, milles planeeritav tegevus, sh torustiku ehitus ja rekonstrueerimine, peab olema kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Rahvusvahelise tähtsusega alasid on Järva vallas 18: • Rava loodusala (RAH0000383) – Natura loodusala; • Jalgsema loodusala (RAH0000389) – Natura loodusala; • Võlingi oja loodusala (RAH0000048) – Natura loodusala; • Lüsingu loodusala (RAH0000387) – Natura loodusala; • Silmsi soo loodusala (RAH0000394) – Natura loodusala; • Tudre loodusala (RAH0000384) – Natura loodusala; • Preedi jõe loodusala (RAH0000049) – Natura loodusala; • Vulbi loodusala (RAH0000385) - Natura loodusala; • Kurisoo loodusala (RAH0000382) – Natura loodusala; • Kiigumõisa loodusala (RAH0000388) – Natura loodusala; • Esna loodusala (RAH0000380) – Natura loodusala; • Prandi loodusala (RAH0000386) – Natura loodusala; 11 • Kareda loodusala (RAH0000396) – Natura loodusala; • Endla linnuala (RAH0000101) – Natura linnuala; • Endla loodusala (RAH0000625) – Natura loodusala; • Kõrvemaa linnuala (RAH0000120) – Natura linnuala; • Kõrvemaa loodusala (RAH0000567) – Natura loodusala; • Endla looduskaitseala (RAH0000055) – Ramsari ala. 12 3. ÕIGUSLIK BAAS 3.1. OLULISEMAD RIIGISISESED ÕIGUSAKTID ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele: • kohaliku omavalitsuse korralduse seadus; • veeseadus; • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus; • jäätmeseadus; • keskkonnatasude seadus; • planeerimisseadus; • ehitusseadustik; • maaparandusseadus; • keskkonnaseadustiku üldosa seadus; • looduskaitseseadus; • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus; • keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala ja valgala ulatus ning piirid“; • keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“; • keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“; • sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded 1“ (edaspidi määrus nr 61); • keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“; • keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“; • keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. 3.2. JÄRVA VALLA ÕIGUSAKTID Alljärgnevalt on välja toodud Järva vallas kehtestatud õigusaktid, mis on aluseks veemajanduse valdkonna haldamisel ja arendamisel. 1) Järva valla arengukava Järva Vallavolikogu 29.09.2022 määrusega nr 18 võeti vastu „Järva valla arengukava 2022- 2030“. Järva valla arengukavas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni soovitud seisundit 13 kirjeldatud järgmiselt: „Soojamajandus ning ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) on kaasajastatud, vallas on hästi korraldatud jäätmemajandus.“ „Eesmärgi raames teostatakse järgnevaid arendustegevusi: veeteenuse rajatiste arendamine.“ 2) Järva valla üldplaneering Seaduses sätestatud korras kehtestatud üldplaneeringu olemasolu korral tuleb detailplaneeringu koostamisel ja projekteerimisel lähtuda kehtestatud üldplaneeringust. Järva Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 50 algatati Järva valla üldplaneeringu koostamine. Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 56 „Järva valla üldplaneeringu vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja üldplaneeringu avalikule väljapanekule suunamine" tunnistas Järva Vallavolikogu Järva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele vastavaks, võttis vastu Järva valla üldplaneeringu ning suunas selle avalikule väljapanekule. 3) Järva Vallavolikogu 26.05.2023 määrus nr 10 „Järva valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja kasutamise eeskiri“; 4) Järva Vallavolikogu 22.03.2018 määrus nr 11 „Järva valla hankekord“; 5) Järva Vallavolikogu 08.06.2020 määrus nr 10 „Järva valla kaevetööde eeskiri“; 6) Järva Vallavolikogu 28.06.2018 määrus nr 24 „Järva valla heakorraeeskiri“; 7) Järva Vallavolikogu 22.12.2022 määrus nr 29 „Järva valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“; 8) Järva Vallavolikogu 21.12.2023 määrus nr 31 „Järva valla jäätmekava 2024-2029“; 9) Järva Vallavolikogu 31.08.2022 määrus 15 „Järva valla jäätmehoolduseeskiri“; 10) Järva Vallavalitsuse 23.01.2024 korraldus nr 64 „Järva valla kohalike teede nimekirja kinnitamine“. 3.3. LÄÄNE-EESTI VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA JA MEETMEPROGRAMM Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Vastavalt veeseaduse § 27-le on Eestis kolm vesikonda. Eesti territooriumil asuvad vesikonnad on: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Järva valla territoorium paikneb Lääne- ja Ida-Eesti territooriumil. Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine. Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis. Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse pidamine ja aruandlus. Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm. Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee (immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda üldplaneeringutesse, et pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine. 14 Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit. Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava näeb ette kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimist ning laiendamist, mis aitab veemajanduskavadega planeeritud meetmete elluviimist. 3.4. REOVEEKOGUMISALAD JA PURGIMISSÕLMED Keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 on Järva vallas määratud järgmine üle 2000 ie reoveekogumisala: • Järva-Jaani. Keskkonnaministri 15.02.2019 käskkirjaga nr 131 on Järva vallas määratud järgmised alla 2000 ie reoveekogumisalad: • Ahula; • Albu; • Ambla • Aravete; • Ervita; • Imavere; • Kaalepi; • Karinu; • Koeru; • Koigi; • Käravete; • Käsukonna; • Peetri; • Päinurme; • Vao. Reoveekogumisalade andmed (reostuskoormus, pindala) ja piirid on esitatud lisa 1 joonistel. 3.4.1 Reoveekogumisalade piiride muutmine Koostöös vee-ettevõtetega AS Paide Vesi ja AS Järva Haldus tehakse käesoleva ÜVK arendamise kavaga ettepanek muuta kehtivaid reoveekogumisalade piire. Reoveekogumisalade piiride muutmine on tingitud ÜVK arendamise kava ja koostatava Järva valla üldplaneeringu ühtlustamiseks. Kui üldplaneeringuga vähendatakse tiheasustusala, siis vähendatakse osaliselt ka reoveekogumisala. Hajaasustusalal paiknevate ning reoveekogumisalasse mittekuuluvate kinnistute omanikel jääb võimalus vajadusel liituda ühisveevärgiga, taotledes toetust läbi Hajaasustuse programmi. Mõnes asulas on vajalik reoveekogumisala piire laiendada. Albu külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes reoveekogumisalast välja Kaalepi Lehtmetsa teest põhja poole jäävad Viinaköögi, Väike-Albu, Sepa, Müüri, Höövli, Majaehituse ja Silla kinnistud. Küla lõunaosas jäetakse edaspidi reoveekogumisalast välja Uuetoa ja Nõmme kinnistud, neil on võimalus liituda ühisveevärgiga, taotledes toetust läbi Hajaasustuse programmi. Ambla alevikus Koore, Mikupera ja Lemmingu kinnistud jätta edaspidi reoveekogumisalast välja ühtlustamaks reoveekogumisala piiri tiheasustusala piiriga. Aasa tänava lõpus Aasa tn 15 15 kinnistu jäetakse reoveekogumisalast välja ja reoveekogumisala lõpeb kinnistu piiril. Kinnistute omanikel on võimalik taotleda vajadusel toetust ühisveevärgiga liitumiseks läbi Hajaasustuse programmi. Aravete alevikus muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Maarjamõisa tee 4 kinnistu. Kinnistul on olemas kaev, kuid kanalisatsioonisüsteemi ei ole võimalik survetrassiga otse ühendada. Kinnistu omanikul on võimalus taotleda toetust Hajaasustuse programmist kogumismahuti paigaldamiseks. Käravete alevikus jäetakse reoveekogumisalast välja Oja tn 15 ja 17 kinnistud. Pargi tänava lõpus lõpetatakse reoveekogumisala Pargi tn 5a kinnistuga. Reoveekogumisalast jäetakse välja ka Raka tee 4, Raka tee 4a ja Raka tee 8 kinnistud, kuna uusi torustikke sinna ei planeerita rajada. Kinnistutel asuvad kas tööstushooned või osaliselt vanad ja kasutuskõlbmatud hooned. Ambla alevikus jäetakse reoveekogumisalast välja Aasa tn 15 kinnistu, kuna liitumisvõimalusi rajada ei ole kavandatud. Peetri aleviku põhjaosas kinnistutel Kooli tn 1, Kooli tn 3 ja Kesktee 9 trasside rekonstrueerimist ei toimu, need likvideeritakse. Kinnistud jäetakse reoveekogumisalast välja. Käsukonna külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Väetisehoidla kinnistu (tööstushoone) ja Pajustiku hoonestamata kinnistu (maatulundusmaa). Kinnistutele ei ole perspektiivis ette näha elamuarendust. Päinurme külas jäetakse reoveekogumisalast välja Kraavi kinnistu, mis paikneb teisel pool riigimaanteed. ÜVK liitumisvõimalusi kinnistule välja ehitada ei ole kavandatud. Ahula külas muudetakse reoveekogumisala piire, jättes välja Orgmetsa tee äärne piirkond. Kaalepi külas jäetakse reoveekogumisalast välja Juhani kinnistu. ÜVK liitumisvõimalusi kinnistule välja ehitada ei ole kavandatud. Albu külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Veskioja, Vainu ja Nurmenuku kinnistud. Reoveekogumisalast jäetakse välja Nõmme kinnistu, Uuetoa kinnistu ning Albu töökoja piirkond, kus ÜVK liitumisvõimalusi välja ehitada ei ole kavandatud. Imavere külas laiendatakse reoveekogumisala piire, lisades juurde Kadastiku tee 1, Kadastiku tee 3, Kadastiku tee 6, Kadastiku tee 8, Tõrrepõhja tee, Mahe ja Tahe kinnistud. Järva-Jaani reoveekogumisala piire laiendatakse, lisades juurde Tamsalu tee 9, Tamsalu tee 4, Tamsalu tee 6, Kaldapargi kinnistu, Nurme tn 15a, Nurme tn 17, Nurme tn 19, Nurme tn 21 ja Junsi kinnistud ning aleviga piirnev Kuksema küla Morka kinnistu. Reoveekogumisalast jäetakse välja Koeru tee 21-Koeru tee 23 piirkond, kuhu ÜVK liitumisvõimalusi välja ehitada ei kavandata. Reoveekogumisalade piiride muutmiseks esitatakse taotlus Kliimaministeeriumile. 3.4.2. Purgimissõlmed Purgimissõlm on rajatud: 1) Järva-Jaani reoveepuhasti (reoveepuhasti 12 500 ie), 2) Koeru reoveepuhasti juurde (2100 ie), 3) Aravete reoveepuhasti juurde (reoveepuhasti 1234 ie, purgimismaht max 10 m 3/d) ja 4) Imavere reoveepuhasti juurde (reoveepuhasti 667 ie, purgimismaht max 5 m 3/d). 3.5. VEE ERIKASUTUSE KESKKONNALOAD Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. AS Järva Haldus ja AS Paide Vesi Järva vallas kehtivad veeload on toodud Tabelis 3.1. 16 Tabel 3.1. Järva Vallavalitsuse, AS Järva Haldus ja AS Paide Vesi veeload Järva vallas Veeloa nr Vee erikasutaja Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev L.VV/326310 Järva Sääsküla küla (Preediku 21.05.2015 - tähtajatu Vallavalitsus pais) L.VV/329697 Järva Haldus AS Järva-Jaani alev, Karinu küla 01.10.2017 - tähtajatu L.VV/329060 Järva Haldus AS Albu küla, Ahula küla, Seidla 17.02.2022 - tähtajatu küla L.VV/327188 Järva Haldus AS Koeru, Ervita, Vao 28.12.2023 - tähtajatu L.VV/329421 Paide Vesi AS Imavere küla, Käsukonna 31.05.2022 - tähtajatu küla L.VV/329600 Paide Vesi AS Aravete, Käravete, Ambla, 01.10.2022 - tähtajatu Jõgisoo L.VV/329364 Paide Vesi AS Peetri alevik 01.10.2020 - tähtajatu L.VV/328962 Paide Vesi AS Koigi ja Pärinurme küla 01.10.2020 - tähtajatu Andmed: https://kotkas.envir.ee/ 17 4. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 4.1. ÜLDIST 4.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Peatükis 4 käsitletakse Järva valla olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Järva-Jaani alevis, Aravere alevikus, Koeru alevikus, Käravete alevikus, Ambla alevikus, Peetri alevikus, Jõgisoo külas, Imavere külas, Käsukonna külas, Päinurme külas, Koigi külas, Vao külas, Ervita külas, Karinu külas, Ahula külas, Kaalepi külas, Seidla külas ja Albu külas. Lisaks on alla 50 tarbijaga veevõrgud Sõrandu külas, Sääsküla külas, Roosna külas, Kuksema külas, Jalgsema külas, Vahuküla külas, Kalitsa külas ja Taadikvere külas. ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel. Andmed Järva valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Paide Vesi, AS-ilt Järva Haldus ja Järva Vallavalitsuselt. 4.1.2. Sademeveesüsteemid Käesoleva ÜVK arendamise kava koostamise käigus vaadati läbi Järva valla ÜVK-ga asulate tiheasustusaladega seonduvad sademevee ärajuhtimise lahendused. Sademeveetorustikke on 2025. aasta seisuga rajatud Koeru alevikus. Torustikega kogutav sademevesi juhitakse imbmahutisse ning immutatakse pinnasesse. Torustikud ja imbmahutid on rajatud 2024. aastal, nende seisukord on väga hea. Tabel 4.1. Sademeveetorustikud Järva vallas Asum/küla Sademeveetorustik jm Valgalasid tk Koeru 280 3 Suures osas imbub sademevesi asulates haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära looduslikke vooluveekogude ja kraavide abil. Kraavid paiknevad enamasti eramaadel, kohalike teede või riigimaanteede ääres. Riigiteede ääres riigimaal paiknevaid kraavide hoolduse korraldab Transpordiamet. Munitsipaalteede ääres paiknevaid kraave hooldatakse Järva valla teehoiukava raames. Osades asulates on kasutusel maaparandussüsteemide koosseisu kuuluvad kraavid ja riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Selliseid kraave, mida oleks vajalik kajastada ühiskanalisatsiooni osana, ei tuvastatud. Uute sademeveesüsteemide planeerimisel tuleb piirkonda sobiva lahenduse valikul lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule. Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse § 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui 18 sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli- liivapüüduritega. 4.1.3. Tuletõrje veevarustus Normikohane tuletõrje veevarustus peab vastama Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega tuleb kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti. Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on: • korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s; • 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s. Veevõrgus ei tohi vabarõhk tulekahju ajal veevõtupunktis (hüdrandis või kinnistu liitumispunktis) langeda alla 100 kPa (rõhukõrgus 10 m veesammast). Mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk: • 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3; • muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3. Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused. Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi. Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike ümberpööramisplatsidega. Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring. 19 4.2. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND 4.2.1. Aravete alevik Veevarustus Aravete aleviku veevõrk baseerub kahel puurkaevpumplal: keskuse puurkaev (katastri nr 7553) ja Kete nr 3 puurkaev (katastri nr 10096). Keskuse puurkaev (katastri nr 7553) puuriti 1985. aastal ning selle sügavus on 85 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja paigaldati uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 100 meetrit, mis on tagatud. Pumplahoone on piiratud aiaga. Lubatud veevõtt on 44 000 m3/aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 22 790 m3. Pumplahoone vajab renoveerimist, vajalik on II astme mahuti välja võtta. Kete nr 3 puurkaev (katastri nr 10096) puuriti 1982. aastal ning puurkaevu sügavus on 213 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2013. aastal. Tööde käigus rekonstrueeriti puurkaevpumpla hoone ja puurkaev ning paigaldati pumplasse uus toruarmatuur, 0,5 m 3 membraanhüdrofoor, automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud. Ala on piiratud aiaga. Lubatud veevõtt on 26 000 m3/aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 741 m 3. Vajalik on II astme mahutid likvideerida. Veetöötlus Keskuse puurkaevpumplasse paigaldati 2013. aastal veetöötlusseadmed projekteeritud jõudlusega 13 m3/h. Veetöötlusseadmetena on kasutusel aeratsioonimahuti ning survefiltrid raua- ja mangaanieralduseks. Peale aereerimist pumpab II astme pump vee läbi survefiltrite võrku. Samuti on veetöötluseks kasutusel UV-veetöötlusseade. Filtripesuvesi immutatakse puurkaev-pumpla territooriumil. Rauaärastusseadmed on vajalik uuendada. Kete nr 3 puurkaevpumplas on alates 2013. aastast veetöötlusseadmena kasutusel raua- ja mangaanieralduseks paarissurvefilter ARS 750 Dupleks tootlikkusega 10,8 m 3/h. Veetöötlusjaama on vajalik paigaldada elektrigeneraator. Veevõrk Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 12 km, millest ca 10 km ehitati 2013. aastal. Vanemad veetorustikud on rajatud 2000-ndatel aastatel. Torustike läbimõõt on De32…110 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on valdavalt hea. Ühisveevärgiga on liitunud 96% aleviku elanikest. Perspektiivselt nähakse ette veevõrgu laiendamist, et tagada kõigile reoveekogumisala elanikele võimalus tarbida kvaliteedinõuetele vastavat joogivett ühisveevärgist. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Aravete aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 20.10.2025 üldhinnangu alusel on Aravete aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.2 Joogivee kvaliteet Aravete alevikus Aravete Aravete Aravete Näitaja Ühik Piirnorm KETE elamu kool Kool 21.05.25 21.05.25 08.10.25 Lõhn lahjendusaste - 1 1 1 Maitse lahjendusaste - 1 1 1 20  Aravete Aravete Aravete Näitaja Ühik Piirnorm KETE elamu kool Kool 21.05.25 21.05.25 08.10.25 Värvus mg/l Pt - <2 <2 <2 Hägusus NHÜ - 0,8 <0.3 <0.3 pH pH ühik ≥6,5≤9,5 7,2 7,2 7,3 Raud µg/l 200 <30 <30 <30 Kaltsium mg/l 105 106 Kaalium mg/l 4,2 4,2 Magneesium mg/l 22,8 23 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 676 681 622 Üldkaredus mmol/l 3,5 3,6 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml Ebaloomulike 0 0 0 22 ºC muutusteta Soole PMÜ/100 ml 0 0 0 0 enterokokid Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Aravete aleviku tuletõrje veevarustuseks on rajatud kaks tuletõrjeveevõtumahutit: • 216 m3 suurune mahuti keskuse kortermajade ja lasteaia läheduses; • 244 m3 suurune mahuti aleviku lõunaosas tööstuspiirkonnas. Mahutite juurde on rajatud kuivhüdrandid. Veevõtukohad on tähistatud ning heas seisukorras. Samuti saab vajadusel vett võtta Aravete alevikus Preediku järvest. Tööstuspiirkonna mahuti vajab rekonstrueerimist. Aravete alevikus on vajalik tuletõrjeveemahuteid juurde rajada. Kanalisatsioonivõrk Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 10,9 km (sh ca 3,5 km survekanalisatsioon). Torustikud on enamasti rekonstrueeritud 2013. aastal ning tehniliselt heas seisukorras. Aravete ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 79% aleviku elanikest. Kanalisatsioonivõrku on vajalik Aravete reoveekogumisala piires laiendada. Reoveepumplad Aravete alevikus on kasutusel seitse reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.3. Aravete aleviku reoveepumplad Reoveepumpla Tootlikkus l/s Rajamise aeg Seisukord nimetus Reoveepuhasti 2013 Hea Mägise sigala 16 l/s, H=22 m 2013 Hea Sauna 2013 Hea Kultuurimaja 10 l/s, H=8 m 2013 Hea Saekaatri 8 l/s, H=13 m 2013 Hea Maarjamõisa 37A 2013 Hea Maarjamõisa 17A 2013 Hea 21 Reoveepuhasti Aravete aleviku reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita 140 PA. Reoveepuhasti ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 132 m 3/d ja orgaaniline koormus 1234 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Tahenenud muda suunatakse mudakogumisplatsile ning sealt veetakse see kompostimiseks Paide reoveepuhastile. Reoveepuhasti on ühendatud AS Paide Vesi kaugjälgimise süsteemiga. Aravete aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Sääsküla oja (VEE1084500). Lubatud vooluhulk on 16 000 m3/kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 17 010 m 3 heitvett (ca 47 m3/d). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Reoveepuhasti juurde on rajatud purgimissõlm, mis koosneb identifitseerimisseadmest, vastuvõtutorust, võreseadmest (automaatvõre HUBER) ja purgimissõlme pumplast. Sõltuvalt purgitava materjali reostuskoormusest on reoveepuhasti võimekus purgitavat reovett käidelda maksimaalselt 10 m3/d, purgimispumpla suurus on 25 m3. Koormuse hajutamiseks on purgimissõlme pumpla töö- ning pausiajad seadistatavad. Tabel 4.4. Aravete reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Komponent Ühik Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi 15.10.2024 lubatud 14.08.2024 15.10.2024 04.02.2025 sisaldus heitvees* BHT7 mgO2/l 210 25 13 <1,0 <1,0 Heljum mg/l 250 35 3 13 6 Nüld mgP/l 83 60 33 44 12 Püld mgN/l 9,6 2 0,31 1,3 0,42 KHT mgO2/l 746 125 60 36 30 *Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Aravete alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Sademevee ärajuhtimiseks on rajatud kraave, mis paiknevad peamiselt eraomandis kinnistutel. 4.2.2. Käravete alevik Veevarustus Käravete aleviku veevõrk baseerub Käravete Mõisa puurkaevul (katastri nr 8259). Puurkaev puuriti 1961. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2014. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja paigaldati uus toruarmatuur, membraanhüdrofoor (0,5 m 3), uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud. Pumpla territoorium on piiratud aiaga. 22 Puurkaevust pumbatav põhjavesi töötlemist ei vaja. Lubatud veevõtt on 30 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 4577 m3. Lisaks on Käravete alevikus puurkaev katastri nr 8260, mille vett käesoleval ajal ei kasutata. Puurkaev on rajatud 1967. aastal. Puurkaevu sügavus on 70 m ning see võtab vett Siluri- Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaev jääb kasutusele reservpuurkaevuna. Joogivee kvaliteet Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Käravete küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Käravete külast võetud proovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. Tabel 4.5. Joogivee kvaliteet Käravete aleviku veevõrgus Näitaja Ühik Piirsisaldus Käravete elamud Kärevete aleviku joogivees2 Ambla tee elamu 21.05.2025 22.10.2025 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 Kloriid mg/l 250 19 Fluoriid mg/l 1,5 0,59 Raud μg/l 200 28 <30 Kaltsium mg/l 85,3 Kaalium mg/l <4 Magneesium mg/l 31,1 Üldkaredus mg/ekv) mg-ekv/l 3,4 Elekrijuhtivus 20°C μS/cm 2500 581 590 juures pH 20°C juures 6,5-9,5 7,3 7,2 Nitraat mg/l 50 4,7 Nitrit mg/l 0,5 <0,01 Naatrium mg/l 200 12,9 Sulfaat mg/l 250 28 Mangaan μg/l 50 3,7 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 1,1 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0 Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100 ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv 22 °C PMÜ/1 ml Ebaloomulike <3 0 muutusteta Värvus Pt-Co ühik <2 <2 Hägusus NTU 0,4 <0,3 Lahjendus- 1 1 Lõhn aste Lahjendus- 1 1 Maitse aste PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05 Tsüaniid μg/l 50 <3 Trihalometaanide μg/l <1 100 summa 1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 <0,1 2 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 23  Näitaja Ühik Piirsisaldus Käravete elamud Kärevete aleviku joogivees2 Ambla tee elamu 21.05.2025 22.10.2025 Benseen μg/l 1,0 <0,1 Tetrakloroeteen ja μg/l 10 <0,1 trikloroeteen Kaadmium μg/l 5,0 <0,2 Seleen μg/l 20 <2 Nikkel μg/l 20 <2 Kroom μg/l 50 <0,4 Plii μg/l 10 <0,3 Antimon μg/l 10,0 <0,3 Arseen μg/l 10 <0,2 Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3 Vask mg/l 2,0 0,012 Alumiinium μg/l 200 <8 Tolueen μg/l <0,2 Boor mg/l 1,5 0,121 Benso(a)püreen μg/l 0,010 <0,001 Kloorfenvinfoss μg/l 0,1 <0,01 Pestitsiidide summa μg/l 0,50 <0,01 Bromopropülaat μg/l 0,1 <0,01 Diasinoon μg/l 0,1 <0,01 Dieldriin μg/l 0,03 <0,003 Dikloorfluaniid μg/l 0,1 <0,01 Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01 Trifluraliin μg/l 0,1 <0,01 Triallaat μg/l 0,1 <0,01 Trifluraliin 0,1 <0,01 Heptakloorepoksiid ng/l 30 <0,003 (isomeeride summa) Malatioon μg/l 0,1 <0,01 Klorotaloniil μg/l 0,1 <0,01 Kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01 Metüül-kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01 Vinklisoliin μg/l 0,1 <0,01 Propikonasool µg/l 0,1 <0,025 Lambda-tsühalotriin μg/l 0,1 <0,01 Alfa-tsüpermetriin μg/l 0,1 <0,025 Endosulfaansulfaat μg/l 0,1 <0,01 Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01 Alfa-endosulfaan μg/l 0,1 <0,01 Tolüülfluaniid μg/l 0,1 <0,01 Beeta-endosulfaan μg/l 0,1 <0,01 Endriin μg/l 0,1 <0,01 Etüül-paratioon μg/l 0,1 <0,01 HCH, alfa μg/l 0,1 <0,01 HCH, beeta μg/l 0,1 <0,01 HCH, gamma μg/l 0,1 <0,01 (Lindaan) Andmed: http://vtiav.sm.ee 24 Veevõrk Veetorustikke on Käravete alevikus ca 3,52 km, millest ca 3,2 km rekonstrueeriti või rajati 2014. aastal. Vanemad veetorustikud on rajatud enam kui 30 aastat tagasi. Torustike läbimõõt on De32…90 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on valdavalt hea. Ühisveevärgiga on liitunud ca 92% Käravete aleviku elanikest. Ühisveevärgiga liitumise võimalus puudub Pargi tänav 15 ja 17 kinnistutel. Tuletõrje veevarustus Käravete alevikus nõuetekohased tuletõrjeveevõtukohad puuduvad. Vajadusel on võimalik tuletõrjevett võtta Käravete paisjärvest. Vajalik on rajada nõuetekohane tuletõrjeveevõtukoht. Kanalisatsioonivõrk Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,665 km. Enamus torustikke on rekonstrueeritud 2014. aastal ning tehniliselt heas seisukorras. Käravete ühiskanalisatsiooniga on liitunud ca 46% aleviku elanikest. Kanalisatsioonivõrku on vajalik laiendada Ambla teel, Oja teel ja Pargi teel. Reoveepumplad Käravete alevikus on kasutusel kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.6. Käravete aleviku reoveepumplad Jrk Reoveepumpla nimi Tehniline Tootlikkus, l/s Rajamise aeg nr seisukord 1. Ambla tee 2 RPJ 5 l/s; H=9 m 2014 Hea 2. Mõisa RPJ 3 l/s, H=13 m 2014 Hea Reovee puhastusseadmed Käravete aleviku reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita PA 70 Multi, mis ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 63 m 3/d ja orgaaniline koormus 630 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri (34 m 2, järelpuhastus) või otse väljavoolu. Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks. Käravete aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Ambla jõgi (VEE1084200). Ambla jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood 4108420060000/001). Lubatud vooluhulk on 3200 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 2871 m 3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Järgnevas tabelis on toodud puhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüside tulemused. Käravete reoveepuhastist väljuv heitvesi vastab nõuetele. 25 Tabel 4.7. Käravete reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi 15.10.2024 lubatud 19.11.2024 07.01.2025 01.04.2025 Komponent Ühik sisaldus heitvees* BHT7 mgO2/l 130 25 <1,0 <1,0 0,9 Heljum mg/l 340 35 11 23 2,9 Nüld mgP/l 147 60 42 23 35 Püld mgN/l 23 2 0,16 0,26 0,21 KHT mgO2/l 662 125 27 33 19 *Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Käravete alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Käravete alevikku läbib Ambla jõgi. Jägala-Käravete tee ääres on rajatud kraavid, mis paiknevad riigiomandis maal. 4.2.3. Ambla alevik Veevarustus Ambla aleviku veevarustus baseerub Ambla kooli puurkaevul (katastri nr 8252). Ambla kooli puurkaev puuriti 1972. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2014. aastal. Rekonstrueerimistööde käigus korrastati hoone, puurkaev ja paigaldati uus toruarmatuur, membraanhüdrofoor (0,3 m 3), uued elektri- ja automaatikaseadmed. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud. Pumpla territoorium ei ole piiratud aiaga. Käesoleval ajal veetöötlusseadmeid paigaldatud ei ole, kuid vee kvaliteet on kõikuv. Vajalik on paigaldada veetöötlusseadmed. Filtripesuvee ärajuhtimiseks on vajalik rajada ühendus ühiskanalisatsiooniga. Lubatud veevõtt on 6000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 4 732 m3. Alevikus asub ka teine puurkaev katastri nr 8251, mis on reservis. Puurkaev on rajatud 1968. aastal. Puurkaevu sügavus on 180 m. Vett võetakse O-Ca põhjaveekihist. Puurkaev- pumplale on vajalik rajada juurdepääsutee. Veetöötlus on vajalik rekonstrueerida ning uuendada elektri- ja automaatikaosa. Veevõrk Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 4,2 km, mis on kogu ulatuses rajatud aastatel 2010 ja 2013. Torustike läbimõõt on De32…110 ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on hea. Ambla ühisveevärgiga on liitunud ligikaudu 51% aleviku elanikest. Ühisveevärk puudub ligikaudu pooltel elanikel, vajalik on veevõrgu laiendamine. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Ambla aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Ambla aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.8. Joogivee kvaliteet Ambla alevikus 26  Ambla kool Ambla kool Näitaja Ühik Piirnorm 14.05.2025 29.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1 1 Maitse lahjendusaste 1 1 Värvus mg/l Pt <2 <2 Hägusus NTU <0,3 0,3 Kaltsium mg/l 81,5 Kaalium mg/l 5,3 Magneesium mg/l 27,8 Raud µg/l 200 <30 pH ≥6,5≤9,5 7,3 7,3 Üldkaredus mmol/l 3,3 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 560 476 Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 0 PMÜ/1 ml Ebaloomulike <3 Kolooniate arv 22 ºC muutusteta 0 Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Ambla alevikus on tuletõrjevett võimalik võtta 2013. aastal rajatud tuletõrje veevõtumahutist, mille maht on 70 m3. Mahuti asub Ambla Lasteaed-Põhikooli läheduses Kooli tn ääres. Veevõtukoht on tähistatud. Lisaks saab vajadusel vett võtta Ambla jõest (aastaringselt). Vajalik on tuletõrjeveemahuteid juurde rajada. Kanalisatsioonivõrk Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 4,6 km. Torustikud on rajatud aastatel 2010 ja 2013 ning tehniliselt heas seisukorras. Ambla ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 51% aleviku elanikest. Suurel osal reoveekogumisalal paiknevatest kinnistutest puudub võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks. Reoveepumplad Ambla alevikus on kasutusel viis reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Tabel 4.9. Ambla aleviku reoveepumplad Jrk Reoveepumpla Tootlikkus, Tehniline Rajamise aeg nr nimi l/s seisukord 1. Puhasti RPJ - 2013 Hea 2. Kooli tn RPJ - 2010 Hea 3. Pikk tn RPJ - 2010 Hea 4. Pikk tn 4 RPJ - 2010 Hea 5. Tapa mnt RPJ 3,5 l/s, H=11 m 2013 Hea Reoveepuhasti Ambla aleviku reoveepuhastiks on annuspuhasti Raita PA15, mis ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 30 m 3/d ja orgaaniline koormus 350 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 27 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks. Ambla reoveepuhasti suublaks on Veski kraav (KKR kood VEE1084204), mis suubub Ambla jõkke. Ambla jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood 4108420060000/001). Lubatud vooluhulk on 2000 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 4 697 m3 heitvett (ca 1174 m3 kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 4.10. Ambla reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi Komponen 15.10.202 lubatud 27.08.202 15.10.202 07.01.202 01.04.2025 Ühik t 4 sisaldus 4 4 5 heitvees* BHT7 mgO2/l 670 25 5,1 1,3 6,9 7,3 Heljum mg/l 440 35 6,6 3,0 24 <2,0 Nüld mgP/l 138 60 8,9 53 26 29 Püld mgN/l 17 2 0,24 0,16 0,12 0,56 KHT mgO2/l 1400 125 70 47 50 54 *Alus: veeluba nr L.VV/329600, andmed: analüüsiaktid Ambla reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Kanalisatsioonivõrgu laiendamisel on vajalik reoveepuhastit laiendada. Sademeveekanalisatsioon Ambla alevikku läbib Ambla jõgi. Lisaks imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. 4.2.4. Peetri alevik Veevarustus Peetri aleviku veevõrk baseerub Kultuurimaja puurkaevul (katastri nr 10050). Puurkaev puuriti 1957. aastal ning selle sügavus on 55 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal. Lubatud veevõtt on 10 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 6 962 m3 vett. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit, mis on tagatud. Pumplahoone on piiratud aiaga. Puurkaevpumpla on varustatud veetöötlusseadmega DUPLEX, mis koosneb kompressorist, aeratsioonitorust ja filterkomplektist. Filtreid on kaks ja need töötavad paralleelselt. Filtermaterjalina on kasutusel kvartsliiv ja õhuke kiht katalüütilist materjali Aquamandix. Filtrid on roostevabast terasest, aeratsioonitoru PVC materjalist. Filtri veepuhastustoodang on ca 5 m3/h. 28 Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Peetri aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 27.10.2025 üldhinnangu alusel on Peetri aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.11. Joogivee kvaliteet Peetri alevikus Peetri lasteaed Peetri lasteaed Näitaja Ühik Piirnorm 07.05.2025 15.10.2025 Lõhn lahjendusaste - 1 1 Maitse lahjendusaste - 1 1 Värvus mg/l Pt - <2 <2 Hägusus NHÜ - <0,3 0,4 Raud μm/l 200 <30 <30 Kaltsium mg/l 92,6 Kaalium mg/l <4 Magneesium mg/l 24,8 pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,3 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 556 521 Üldkaredus mmol/l 3,8 Soole enterokokid PMÜ/100ml 0 0 0 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv 22 PMÜ/1 ml - 10 5 ºC Andmed: http://vtiav.sm.ee Veevõrk Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 2,4 km, mis on suuremas osas rekonstrueeritud. Rekonstrueeritud torustike läbimõõt on De25…110 ning materjaliks plast. Osaliselt on veetorustikud amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Ühisveevärgiga on liitunud ca 93% Peetri aleviku elanikkonnast. Vajalik on rajada ühisveevärgi liitumispunktid Jaani tn 1 ja 3, Kesk tn 23 ja Kalda tn 2a kinnistutele. Tuletõrje veevarustus Peetri aleviku tuletõrjeveevarustus on lahendatud keskuses paiknevate maa-aluste tuletõrjemahutitega (3 x 50 m3), mis on varustatud eraldi De110 väljundtorude ja kolmetollise ühendussõlmega (hüdrant puudub). Tuletõrje veevõtukoht paikneb aleviku keskel valla halduskeskuse vastas üle maantee. Mahutid rajati 2013. aastal ning nende tehniline seisukord on hea. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahutid Välja tn piirkonda. Kanalisatsioonivõrk Aleviku kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 2,9 km. Osaliselt on kanalisatsioonivõrk rekonstrueeritud, kuid on ka amortiseerunud torustikke, mis vajavad rekonstrueerimist. Peetri aleviku ühiskanalisatsiooniga on liitunud ligikaudu 90% aleviku elanikest. Vajalik on rajada ühiskanalisatsiooni laiendada. Reoveepumplad Peetri alevikus on neli reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. 29 Tabel 4.12. Peetri aleviku reoveepumplad Reoveepumpla nimi Tootlikkus, l/s Rajamise aeg Tehniline seisukord RP-1 - 2013 Hea RP-2 - 2013 Hea RP-3 - 2013 Hea RP-4 - 2013 Hea Reovee puhastusseadmed Peetri alevikus on reoveepuhastina kasutusel kompaktpuhasti Raita PA30 Multi. Peetri aleviku reoveepuhasti ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 30 m3/d ja orgaaniline koormus 390 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri biotiiki või otse väljavoolu. Biotiigi pindala on ca 1200 m 2 ning seda kasutatakse vajadusel järelpuhastina pärast mehaanilist ja bioloogilist puhastust. Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks. Peetri aleviku reoveepuhasti heitvee suublaks on Arukraav (VEE1124601). Arukraav suubub Peetri peakraavi (MPS kood 6112460020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 2760 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 6496 m3 (ca 1624 m3 kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 4.13. Peetri asula puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim lubatud Heitvesi Heitvesi Heitvesi Komponent Ühik sisaldus 3.12.2024 21.01.2025 03.06.2025 heitvees* BHT7 mgO2/l 40 1,6 16 3,3 Heljum mg/l 35 <2,0 26 16 Nüld mgP/l 27 11 51 Püld mgN/l 1,6 0,59 0,51 KHT mgO2/l 150 62 69 69 *Alus: veeluba nr L.VV/329364, andmed: analüüsiaktid Peetri reoveepuhasti tehniline seisukord on hea ning käesoleval ajal investeeringute vajadust ei ole. Sademeveekanalisatsioon Peetri alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave. 4.2.5. Jõgisoo küla Veevarustus Jõgisoo küla veevõrk on ühendatud Ambla küla veevõrguga ning veevarustus baseerub Ambla puurkaevul (vt p. 4.2.3). 30 Veevõrk Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 0,336 km, mis on kogu ulatuses rekonstrueeritud 2025. aastal. Lisaks rajati veetorustik Ambla alevikuni veevarustuse tagamiseks Ambla veevõrgust. Ühisveevärgiga on liitunud 67% Jõgisoo küla elanikest. Tuletõrje veevarustus Jõgisoo külas on tuletõrjevett võimalik vajadusel võtta Ambla jõest. Vee kättesaadavus madala veetaseme korral on halb. Samuti on talvel raskendatud ligipääs veevõtukohale. Vajalik on rajada nõuetekohane tuletõrjeveevõtumahuti. Kanalisatsioonivõrk Jõgisoo küla ühiskanalisatsiooniga on liitunud peamiselt küla keskuse korterelamud. Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,336 km. Kanalisatsioonivõrk rekonstrueeriti 2025. aastal. Tegemist on DE160 PVC torudega. Lisaks rajati survekanalisatsioonitorustik (De90PE) Jõgisoo reoveepumplast kuni Ambla aleviku kanalisatsioonivõrguni Pikk tn 47 kinnistu juures. Ühiskanalisatsiooniga on liitunud 67% Jõgisoo küla elanikest. Reoveepumpla Jõgisoo küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis on 2025. aastal paigaldatud kompaktpumpla. Reoveepuhasti Jõgisoo reoveepuhasti jäi kasutusest välja 2025. aastal, mil Jõgisoo küla kanalisatsioonivõrk ühendati Ambla kanalisatsioonivõrguga ning reovesi suunati puhastamiseks Ambla reoveepuhastile. Jõgisoo reoveepuhasti on valla omandis. Vajalik on kasutusest väljajäänud reoveepuhasti likvideerida. Sademeveekanalisatsioon Jõgisoo külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave. 4.2.6. Imavere küla Veevarustus Imavere küla veevõrk baseerub Imavere puurkaevul (katastri nr 10349). Puurkaev puuriti 1981. aastal ning selle sügavus on 43 meetrit. Puurkaevpumpla on täielikult rekonstrueeritud (sh hoone, toruarmatuur, seadmestik ning elektri- ja automaatikaseadmed). Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Veetöötlusseadmed puuduvad. Lubatud veevõtt on 31 600 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 10 930 m3. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Veevõrk Imavere küla veetorustikud rekonstrueeriti 2015. aastal. Torustikke on kokku ca 4,537 km. Torustike tehniline seisukord on hea. Ühisveevärgiteenust kasutab 94% Imavere küla elanikest. Joogivee kvaliteet Terviseameti 28.10.2025 üldhinnangu alusel on Imavere küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Imavere külast võetud proovide analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. 31 Tabel 4.14. Joogivee kvaliteet Imavere küla veevõrgus Näitaja Ühik Piirsisaldus Imavere Imavere joogivees3 põhikool lasteaed 07.05.2025 22.10.2025 Ammoonium mg/l 0,50 <0,05 <0.05 Kloriid mg/l 250 21 Fluoriid mg/l 1,5 <0,15 Raud μg/l 200 <12 46 Kaltsium mg/l 85,3 Magneesium mg/l 27,8 Üldkaredus mg-ekv/l 3,4 (mg/ekv) Elekrijuhtivus μS/cm 2500 579 590 20°C juures pH 20°C juures 6,5-9,5 7,2 7,2 Nitraat mg/l 50 38 Nitrit mg/l 0,5 <0,01 Naatrium mg/l 200 9,7 Sulfaat mg/l 250 22 Mangaan μg/l 50 <3 <10 Oksüdeeritavus mg/l O2 5,0 2,1 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 0 Soole PMÜ/100 ml 0 0 0 enterokokid Coli-laadsed PMÜ/100 ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml Ebaloomulike <3 0 22 °C muutusteta Värvus Pt-Co ühik 2 <2 Hägusus NTU <0,3 0,4 Lõhn lahjendusaste 1 2 Maitse lahjendusaste 1 2 PAH-d summa μg/l 0,1 <0,05 Tsüaniid μg/l 50 <3 Kaalium mg/l <4 Trihalometaanid μg/l <1 100 e summa 1,2-dikloroetaan μg/l 3,0 <0,1 Benseen μg/l 1,0 <0,1 Tetrakloroeteen μg/l 10 <0,1 ja trikloroeteen Kaadmium μg/l 5,0 <0,2 Seleen μg/l 20 <2 Nikkel μg/l 20 <2 Kroom μg/l 50 <0,4 Plii μg/l 10 0,5 Antimon μg/l 10,0 <0,3 Arseen μg/l 10 0,3 Elavhõbe μg/l 1,0 <0,3 3 Alus: Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 32  Näitaja Ühik Piirsisaldus Imavere Imavere joogivees3 põhikool lasteaed 07.05.2025 22.10.2025 Vask mg/l 2,0 0,019 Alumiinium μg/l 200 <8 Tolueen μg/l <0,2 Boor mg/l 1,5 0,009 Benso(a)püreen μg/l 0,010 <0.001 Kloorfenvinfoss μg/l 0,1 <0,01 Bromopropülaat μg/l 0,1 <0,01 Diasinoon μg/l 0,1 <0,01 Dieldriin μg/l 0,03 <0,003 Dikloorfluaniid μg/l 0,1 <0,01 Protsümidoon μg/l 0,1 <0,01 Trifluraliin μg/l 0,1 <0,01 Triallaat μg/l 0,1 <0,01 Heptakloor- ng/l epoksiid 30 <0,003 (isomeeride summa) Malatioon μg/l 0,1 <0,01 Klorotaloniil μg/l 0,1 <0,01 Kloorpürifoss μg/l 0,1 <0,01 Lambda- μg/l 0,1 <0,01 tsühalotriin Endosulfaan- μg/l 0,1 <0,01 sulfaat Etüül-paratioon μg/l 0,1 <0,01 HCH, alfa μg/l 0,1 <0,01 HCH, beeta μg/l 0,1 <0,01 HCH, gamma μg/l 0,1 <0,01 (Lindaan) Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Imavere külas on tuletõrjevett võimalik vajadusel võtta kolmest kohast: Lasteaiatagusest mahutist, Antsu-Mõmmimäe risti mahutist (rajatud 2015. aastal) või Soojuse tee 1 kinnistul asuvast mahutist (rekonstrueeritud 2015. aastal). Kanalisatsioonivõrk Imavere külas on kokku ca 5,902 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Kanalisatsioonivõrk on suures osas rekonstrueeritud 2015. ja 2025. aastal ning on heas tehnilises seisukorras. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 95% Imavere küla elanikest. Imavere reovee peapumpla rekonstrueeriti 2025. aastal. Kodunurme teel on kaks reoveepumplat, mõlemad vajavad rekonstrueerimist. Ülejäänud reoveepumplad on rajatud 2015. aastal ning nende tehniline seisukord on hea. Reoveepuhasti Imavere küla reoveepuhasti on annuspuhasti tehnoloogial baseeruv erilahendusega puhasti. Reoveepuhasti ehitati 2015. aastal ning selle arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 126 m3/d ja orgaaniline koormus 667 ie. 33 Reoveepuhasti koosneb: • vastuvõtukambrist; • kogumis-ühtlustusmahutist (60 m3); • SBR mahutist (168 m3); • mudamahutist 33 m3. Mudamahuti täitumisel veetakse tihendatud sete edasiseks töötluseks Paide reoveepuhastile. Reoveepuhasti juures on ka purgimissõlm, mis koosneb identifitseerimisseadmest, vastuvõtutorust, võreseadmest (milles on käsivõre) ja purgla-pumplast. Pumpla on maa-alune mahuti, mis paikneb uue puhastusseadme kõrval. Sõltuvalt purgitava materjali reostuskoormusest on puhasti võimekus purgitavat reovett käidelda maksimaalselt 5 m 3/d, purgimispumpla suurus on 10 m3. Imavere puhasti heitvee suublaks on veekogu KKR koodiga VEE1084200 (nimi teadmata), mis suubub Navesti jõkke. Navesti jõgi (MPS kood 6113160020000/001) on riigi poolt korras- hoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on arvestuslikult 7900 m 3/kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 13 245 m3 heitvett (ca 3 311 m3/kvartalis). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 4.15. Imavere reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi 21.10.202 lubatud 27.08. 22.10. 14.01. 01.04. Komponent Ühik 4 sisaldus 2024 2024 2025 2025 heitvees* BHT7 mgO2/l 320 25 <3 1,3 1,6 Heljum mg/l 270 35 6,1 7,0 <2 Nüld mgP/l 98 60 6,1 11 9,5 Püld mgN/l 10 2 0,23 2,0 0,62 KHT mgO2/l 1300 125 18 39 38 Fenool μg/l <1,5 o-kresool (2- μg/l <1,5 metüülfenool) p,m-kresool (4 ja μg/l <1,5 3-metüülfenool 2,3-dimetüülfenool μg/l <1,5 2,6-dimetüülfenool μg/l <1,5 3,4-dimetüülfenool μg/l <1,5 3,5-dimetüülfenool μg/l <1,5 1-aluselised 0,10 μg/l - fenoolid 2-aluselised 15 μg/l - fenoolid 2,5- μg/l <5 dimetüülresortsiin 5-metüülresortsiin μg/l <5 Resortsiin μg/l <5 *Alus: veeluba nr L.VV/329421, andmed: analüüsiaktid Imavere reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. 34 Sademeveekanalisatsioon Imavere küla lääneosas on maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu ala (MPS kood 6113160020050/001 Paia), maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6113160020050/001) ulatub Kamseni teele. Maaparandussüsteemi eesvoolu juhitakse peamiselt Kamseni tee ja Antsu tee äärsete kraavide vesi. Kraavide valgala on ca 7,56 ha. Lisaks imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. 4.2.7. Käsukonna küla Veevarustus Käsukonna küla veevõrk baseerub Käsukonna puurkaevul (katastri nr 25491). Puurkaev puuriti 2009. aastal ning selle sügavus on 30 meetrit. Puurkaevpumpla rajati 2009. aastal ning on rahuldavas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 meetrit. Pumpla territoorium ei ole piiratud aiaga. Veetöötlemiseks kasutatakse veetöötlusseadmeid EURA 50 DUPLEX raua- ja mangaaniärastuseks. Uuendamist vajab automaatika ning SCADA. Lubatud veevõtt on 8 400 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 2 647 m 3 vett. Veevõrk Olemasoleva veevõrgu kogupikkus on ca 1,4 km, mis on kogu ulatuses rajatud aastatel 2009- 2011. Torustike läbimõõduks on De32…75 mm ning materjaliks plast. Veevõrgu tehniline seisukord on hea. Ühisveevärgiga on liitunud 91% Käsukonna küla elanikest. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Käsukonna küla ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Käsukonna küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.16. Joogivee kvaliteet Käsukonna külas Käsukonna küla Näitaja Ühik Piirnorm elamu 30.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1 Maitse lahjendusaste 1 Värvus mg/l Pt 3 Hägusus NTU 0,3 Kaltsium mg/l 123 Kaalium mg/l <4 Magneesium mg/l 23,7 Raud µg/l 200 50 pH ≥6,5≤9,5 6,9 Üldkaredus mmol/l 4,1 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 629 Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta <3 Andmed: http://vtiav.sm.ee 35 Tuletõrje veevarustus Tuletõrjeveevõtuks on rajatud maa-alused mahutid, mille maht on 50 m3. Mahutid asuvad Käsukonna tee 14 kinnistul. Käsukonna tee 16a kinnistul paiknevad mahutid ei pea vett ning vajavad rekonstrueerimist. Kanalisatsioonivõrk Ühiskanalisatsioon on rajatud aastatel 2009-2011. Kanalisatsioonivõrgu kogupikkus on ca 1,1 km ja selle tehniline seisukord on hea. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavad 84% Käsukonna küla elanikest. Reoveepumplad Käsukonna küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla, mis asub reovee- puhasti juures. Pumpla vajab rekonstrueerimist. Reovee puhastusseadmed Käsukonna küla reoveepuhastina on kasutusel Bioclere B-350 tüüpi nõrgbiofilterpuhasti. Lisaks kuulub reoveepuhasti koosseisu kaks biotiiki (kogupindalaga 980 m 2). Reoveepuhasti oli algselt kasutusel Imaveres, kuid teisaldati hiljem Käsukonna külla. Reoveepuhasti tehniline seisukord on halb (mahutite seinad on katki jms). Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 87 m3/d ja orgaaniline koormus 350 ie. Käsukonna küla reoveepuhasti heitvee suublaks on Tammeküla oja (VEE1126200) ning sealt edasi Risti-Keskuse maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6112590020050/005). Lubatud vooluhulk on 1300 m3 kvartalis. 2024. aastal juhiti suublasse 2559 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 4.17. Käsukonna reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi 21.10.2024 lubatud 13.08.2024 21.10.2024 18.03.2025 01.04.2025 Komponent Ühik sisaldus heitvees* BHT7 mgO2/l 260 40 8,8 21 23 20 Heljum mg/l 310 35 10 42 13 25 Nüld mgP/l 160 42 88 48 35 Püld mgN/l 14 10 5,4 7,2 4,5 KHT mgO2/l 490 150 68 43 110 95 *Alus: veeluba nr L.VV/329421, andmed: analüüsiaktid Käsukonna reoveepuhasti on amortiseerunud, peamiselt toimub reovee puhastamine biotiikides. Reoveepuhasti vajab rekonstrueerimist, biotiigid puhastamist. Sademeveekanalisatsioon Käsukonna külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla on ümbritsetud maaparandussüsteemidest. 4.2.8. Päinurme küla Veevarustus Päinurme küla veevõrk baseerub Päinurme asula puurkaevul (katastri nr 24486). Puurkaev puuriti 2008. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla hoonesse on 2009. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed rauaärastamiseks (ARS650 Duplex). 36 Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 12 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 3 802 m3 vett. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Päinurme küla ühisveevärgist. Terviseameti 06.11.2025 üldhinnangu alusel on Päinurme küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.18. Joogivee kvaliteet Päinurme külas Päinurme elamu Näitaja Ühik Piirnorm 30.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1 Maitse lahjendusaste 1 Värvus mg/l Pt 8 Hägusus NTU <0,3 Kaltsium mg/l 108 Kaalium mg/l <4 Magneesium mg/l 24,4 Raud µg/l 200 44 pH ≥6,5≤9,5 7,1 Üldkaredus Mmol/l 3,6 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 558 Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0 Andmed: http://vtiav.sm.ee Veevõrk Päinurme külas on kokku ca 2,134 km ühisveevärgi torustikke. Torustikud rekonstrueeriti aastatel 2012-2013. Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Päinurme küla elanikest. Tuletõrje veevarustus Päinurme külas on tuletõrjevee võtmiseks kaks veemahutit – Meierei tn 8 ja Männi tn 6 - mille kummagi maht on 108 m3. Üks mahuti on raudbetoonist ja teine klaasplastist. Meierei tn 8 veemahutist on rajatud torustik Päevakeskuseni. Päevakeskuse kõrvale on rajatud kuivhüdrant. Kanalisatsioonivõrk Päinurme külas on ca 2,262 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Päinurme küla kanalisatsioonivõrk on suures osas rekonstrueeritud 2013. aastal. Rekonstrueerimist vajavad kanalisatsioonitorustikud Kirsi tn piirkonnas. Kanalisatsioonivõrgus töötab kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplad on rajatud 2013. aastal ning nende tehniline seisukord on rahuldav. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 83% Päinurme küla elanikest. Reovee puhastusseadmed Päinurme küla reoveepuhastina on kasutusel kompaktpuhasti Raita PA25 Multi. Reoveepuhasti ehitati 2012. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 25 m 3/d 37 ja orgaaniline koormus 175 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri või otse väljavoolu. Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks. Päinurme reoveepuhasti heitvee suublaks on Pendi peakraav (KKR kood VEE1033300, MPS kood 2103330020000/001). Pendi peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 7300 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 3 747 m3 heitvett. Vee- ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 4.19. Päinurme reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi Komponen 21.10.202 lubatud 27.08.2024 22.10.2024 21.01.2025 01.04.2025 Ühik t 4 sisaldus heitvees* BHT7 mgO2/l 430 40 4,5 4,0 <1,0 <1,0 Heljum mg/l 520 35 8,0 11 3,0 <2,0 Nüld mgP/l 51 50 21 7,4 54 Püld mgN/l 5,4 1,5 3,9 0,15 0,21 KHT mgO2/l 840 150 56 29 25 45 *Alus: veeluba nr L.VV/328962, andmed: analüüsiaktid Päinurme reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Sademeveekanalisatsioon Päinurme külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Külast ida pool paiknevad maaparandussüsteemid, sh Pendi peakraav (MPS kood 2103330020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. 4.2.9. Koigi küla Veevarustus Koigi küla veevõrk baseerub Koigi puurkaevul (katastri nr 13434). Puurkaev puuriti 1990. aastal ning selle sügavus on 90 meetrit. Puurkaevpumpla hoonesse on 2013. aastal rauaärastamiseks paigaldatud veetöötlusseadmed (ARS 500 Duplex, 5 m3/h). Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal, mille raames ehitati puurkaevu päise ümber uus tehnohoone. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 30 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 9 050 m3. 38 Veevõrk Koigi küla veetorustikud rekonstrueeriti aastatel 2012-2013. Torustike tehniline seisukord on hea. Rekonstrueerimist vajavad torustikud Rohelisel tänaval. Ühisveevärgiteenust kasutab 80% Koigi küla elanikest. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Koigi küla ühisveevärgist. Terviseameti 07.01.2025 üldhinnangu alusel on Koigi küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.20. Joogivee kvaliteet Koigi külas Koigi Kool Näitaja Ühik Piirnorm 15.10.2025 Lõhn lahjendusaste 1 Maitse lahjendusaste 1 Värvus mg/l Pt <2 Hägusus NTU <0,3 Raud µg/l 200 <30 pH ≥6,5≤9,5 7,3 Elektrijuhtivus μS/cm 2500 537 Soole enterokokid PMÜ/100 ml 0 0 Escherichia coli PMÜ/100 ml 0 0 Coli-laadsed bakterid PMÜ/100 ml 0 0 Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/1 ml Ebaloomulike muutusteta 0 Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Koigi külas on tuletõrjevee võtmiseks kolm veemahutit, mille mahud on 100, 108 ja 150 m 3. Mahutid on raudbetoonist. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti piirkonda, kus tuletõrjeveevarustus ei vasta nõuetele. Kanalisatsioonivõrk Koigi küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud 2013. aastal ning seega heas tehnilises seisukorras. Rohelisel tänaval on isevoolne kanalisatsioon amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist, samuti on vajalik rekonstrueerida reoveepumpla RP-2 survekanalisatsioon kuni reoveepuhastini. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 82% Koigi küla elanikest. Reoveepumplad Koigi külas on kolm reoveepumplat (üks reoveepumplatest on valla omandis, ülejäänud kuuluvad AS-ile Paide Vesi). Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplad on rajatud 2013. aastal ning nende tehniline seisukord on hea. Reoveepuhasti Kasutusel on kompaktpuhasti Raita PA50 Multi. Koigi küla reoveepuhasti ehitati 2012. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 50 m 3/d ja orgaaniline koormus 417 ie. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: 39 a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Biokeemiliselt puhastatud vesi pumbatakse kas läbi pinnasfiltri biotiiki või otse väljavoolu. Liigmudamahuti täitumisel veetakse muda Paide linna reoveepuhastile edasiseks töötlemiseks. Reoveepuhasti on ühendatud AS Paide Vesi kaugjälgimise süsteemiga. Koigi reoveepuhasti suublaks on Pendi peakraav (KKR kood VEE1033300, MPS kood 2103330020000/001). Pendi peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 14 600 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 9 058 m3 heitvett. Tabel 4.21. Koigi reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsid Sissevool Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi Komponen 21.10.202 lubatud 13.08.2024 21.10.2024 14.01.2025 06.05.2025 Ühik t 4 sisaldus heitvees* BHT7 mgO2/l 140 25 3,7 3,9 <1,0 2,5 Heljum mg/l 130 35 2,0 7,7 5,0 10 Nüld mgP/l 77 60 8,9 27 14 37 Püld mgN/l 7,6 2 0,45 0,23 0,25 0,17 KHT mgO2/l 370 125 32 27 38 49 *Alus: veeluba nr L.VV/328962, andmed: analüüsiaktid Koigi reoveepuhasti tehniline seisukord on hea, kuid vajalik on paigaldada mudamahuti. Sademeveekanalisatsioon Koigi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla idaosa on osaliselt hõlmatud maaparandussüsteemidega. Küla lõunaosa läbib Neeva kanal (MPS kood 6112590020000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. 4.2.10. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad Järva valla territooriumil on mõned alla 50 elanikuga külad, kus käesoleval ajal on olemas veevõrk, mida opereerib AS Paide Vesi. Tabel 4.22. AS Paide Vesi opereeritavad alla 50 tarbijaga süsteemid Asula Puurkaevu ja Tarbijate arv Tulevikuplaan veetorustike tehniline seisukord Sõrandu küla Veevarustus Tarbijate arv on 40. Sõrandu külas jääb vee- baseerub Veevõrguga on ettevõte veevõrku puurkaevul katastri ühendatud 7 opereerima. nr 10029. ühepereelamut ja 2 Puurkaevpumpla kortermaja. rekonstrueeriti 2019. aastal. Paigaldatud on 40  rauaärastusfilter DAC-120. Torustikud on osaliselt rekonstrueeritud. Veevarustus Tarbijate arv on 15. Vee-ettevõte lõpetab baseerub Veevõrguga on tulevikus veevõrgu puurkaevul katastri ühendatud 5 opereerimise. Veevõrgu nr 17077. ühepereelamut. opereerimiseks Puurkaevpumpla ja moodustada veetorustik on ühistu/mittetulundusühistu. amortiseerunud. Sääsküla küla Veevarustus Tarbijate arv on 3. Veevõrgu opereerimise baseerub Veevõrguga on peaks vee-ettevõttelt üle puurkaevul katastri ühendatud 1 võtma korteriühistu. nr 17078. kortermaja. Puurkaevpumpla ja veetorustik on amortiseerunud. Veevarustus 2 Tarbijate arv 36. Puurkaevu 6466 piirkonnas veevõrguna: Veevõrguga on jääb vee-ettevõte veevõrku Puurkaev 6466 – ühendatud 3 opereerima. puurkaevpumpa on ühepereelamut, 5 Veetöötlusjaama on vajalik amortiseerunud, kortermaja ja paigaldada SCADA. lagunemisohus, töökoda veetorustikud suuremas osas rekonstrueeritud. on kehva kvaliteediga. Roosna küla Paigaldatud rauaärastusfilter DAC-120. Põhjavesi Varad kuuluvad vallale. Puurkaev katastri nr Tarbijate arv on 11. Vee-ettevõte lõpetab 7566 – Veevõrguga on tulevikus veevõrgu puurkaevpumpla ja ühendatud 5 opereerimise. Veevõrgu veetorustiku ühepereelamut. opereerimiseks moodustada tehniline seisukord ühistu on rahuldav. Taadikvere küla Veevõrgus olev Tarbijate arv 35. Taadikveres jääb vee- pumbaruum on Veevõrguga on ettevõte veevõrku sademete rohkel ühendatud 3 opereerima. perioodil poolest kortermaja. saati vett täis. Veemõõtja ei tööta korrektselt. Aegajalt on probleeme veevõrgu rõhuga. 41 Järva Vallavalitsuse ettepanekul jääks 30 - 50 tarbijaga väikesed veevõrgud vee- ettevõtete opereerida. Alla 30 tarbijaga veevõrkude puhul teeb vallavalitsus ettepaneku alustada läbirääkimisi korteriühistutega (kui süsteemid on ainult ühe korterelamu teenindamiseks) süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. Alla 30 tarbijaga veevõrkude, kus süsteemid teenindavad paari lähedal asetsevat individuaalelamut ning korterelamut, teeb vallavalitsus ettepaneku moodustada veeühistu või MTÜ süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. 42 4.3. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND 4.3.1. Koeru alevik Veevarustus Koeru alevikus on 3 puurkaevpumplat, millest põhipumplana on kasutusel üks. Koeru puurkaevpumplad on: • Paide tee 7a puurkaevpumpla (katastri nr 10364), • Rakke tee 3a puurkaevpumpla (katastri nr 10359). • Paide tee 24a puurkaevpumpla (katastri nr 10360), Paide tee 7a puurkaev (katastri nr 10364) puuriti 1969. aastal ning selle sügavus on 90 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 58 400 m 3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 44 174 m3. Rakke tee 3a puurkaev (katastri nr 10359) puuriti 1961. aastal ning selle sügavus on 85 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 on meetrit. Lubatud veevõtt on 18 252 m 3 aastas. 2024. aastal puurkaevust vett ei võetud. Paide tee 24a puurkaev (katastri nr 10360) puuriti 1955. aastal ning selle sügavus on 80 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei ole. Lubatud veevõtt on 7300 m 3 aastas. 2024. aastal puurkaevust vett ei võetud. Veetöötlus Koeru Paide tee 7a puurkaevu (katastri nr 10364) põhjavee töötlemiseks on kasutusel veetöötlusseadmed rauaärastamiseks projekteeritud jõudlusega 21,3 m3/h. Veetöötlust uuendati 2014. aastal. Veevõrk Koeru aleviku veevõrk on enamasti rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2011 – 2012, Paide tee torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal. Nende torustike tehniline seisukord on hea. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud E. Viiralti tänaval. Veevõrk vajab laiendamist Kaera tänaval ja Raja tänava piirkonnas. Ühisveevärgiteenust kasutab 90% Koeru aleviku elanikest. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud 2025. aastal teostatud joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Koeru aleviku ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Koeru aleviku ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.23. Joogivee kvaliteet Koeru alevikus Koeru Koeru Koeru Koeru Näitaja Ühik Piirnorm lasteaed Keskkool Keskkool Keskkool 02.01.20 11.03.202 17.09.202 19.11.202 25 5 5 5 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 1 1 Värvus mg/l Pt - <2 <2 <2 <2 Hägusus NHÜ - <0.5 <0.5 <0,5 <0,3 pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,4 7,2 μS cm-1 Elektrijuhtivus 20˚C 2500 490 520 560 569 Ammoonium mg/l 50 <0,01 <0,05 Mangaan µg/l 50 <10 43 Raud µg/l 200 <20 38 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 0 0 bakterid Soole PMÜ/100ml 0 0 enterokokid Kolooniate arv 22 PMÜ/1 ml - 0 0 20 16 ºC Pestitsiidide µg/l 0,50 Ei leitud summa Oksüdeeritavus mgO2/l 5,0 <1 Nitrit mg/l 0,5 <0,01 Tsüaniid µg/l 50 <3 Fluoriid mg/l 1,5 0,18 Kloriid mg/l 250 6,8 Nitraat mg/l 50 18 Sulfaat mg/l 250 28 Naatrium mg/l 200 4,1 Alumiinium µg/l 200 <50 Antimon µg/l 10,0 0,061 Arseen µg/l 10 0,17 Boor mg/l 1,5 <0,02 Kaadmium µg/l 5,0 <0,01 Kroom µg/l 50 <0,05 Mangaan µg/l 50 <10 Nikkel µg/l 20 1,9 Plii µg/l 10 0,83 Seleen µg/l 20 0,59 Vask µg/l 2,0 0,0053 Elavhõbe µg/l 1,0 <0,005 Benseen µg/l 1,0 <0,06 44 Bromodikloromet µg/l <0,1 aan Dibromokloromet µg/l <0,1 aan 1,2-dikloroetaan 3,0 <0,1 µg/l Tetrakloroeteen µg/l <0,1 Tribromometaan µg/l <0,1 µg/l <0,1 Trikloroeteen Triklorometaan µg/l <0,03 (kloroform) Tetrakloroeteen µg/l 10 Ei leitud ja trikloroeteen Trihalometaanide µg/l 100 Ei leitud summa Benso(a)püreen µg/l 0,010 <0,002 Benso(b)- µg/l <0,002 fluoranteen Benso(k)- µg/l <0,002 fluoranteen Benso(1,2,3 µg/l <0,002 c,d)püreen PAH-d summa µg/l 0,1 Ei leitud Ametrüün µg/l 0,1 <0,01 Amidosulfuroon µg/l 0,1 <0,01 Atseetamipriid µg/l 0,1 <0,001 Bentasoon µg/l 0,1 <0,02 Desetüül-atrasiin µg/l 0,1 <0,004 Diflubensuroon µg/l 0,1 <0,01 Diflufenikaan µg/l 0,1 <0,01 Diklorofoss µg/l 0,1 <0,003 Dikloroprop-P µg/l 0,1 <0,02 Dimeteenamiid-P µg/l 0,1 <0,005 Dimetoaat µg/l 0,1 <0,003 Dimoksüstrobiin µg/l 0,1 <0,001 45 Diuroon µg/l 0,1 <0,01 Ethopropos µg/l 0,1 <0,01 Etofeenproks µg/l 0,1 <0,005 Fenpropidiin µg/l 0,1 <0,003 Fenpüroksimaat µg/l 0,1 <0,01 Fluroksüpüür µg/l 0,1 <0,02 Imidaklopriid µg/l 0,1 <0,01 Isoprokarb µg/l 0,1 <0,001 Isoproturoon µg/l 0,1 <0,001 Kinoksüfeen µg/l 0,1 <0,002 Kloormekvaat- µg/l 0,1 <0,002 kloriid Klopüraliid µg/l 0,1 <0,02 Kloridasoon µg/l 0,1 <0,005 Kloridasoon- µg/l 0,1 <0,04 desfenüül Kloroksuroon µg/l 0,1 <0,001 Klorotoluroon µg/l 0,1 <0,001 Klotianidiin µg/l 0,1 <0,005 Linuroon µg/l 0,1 <0,005 Malatioon µg/l 0,1 <0,005 MCPA µg/l 0,1 <0,02 Mepikvaatkloriid µg/l 0,1 <0,002 Metabenstiasuro µg/l 0,1 <0,001 on Metasakloor µg/l 0,1 <0,002 Metiokarb µg/l 0,1 <0,002 Metobromuroon µg/l 0,1 <0,01 Metoksuroon µg/l 0,1 <0,001 46 Monolinuroon µg/l 0,1 <0,005 Napropamiid µg/l 0,1 <0,001 Nikosulfuroon µg/l 0,1 <0,005 Ometoaat µg/l 0,1 <0,001 Pinoksadeen µg/l 0,1 <0,005 Propakvisatop µg/l 0,1 <0,005 Propamokarb- µg/l 0,1 <0,001 hüdrokloriid Püridabeen µg/l 0,1 <0,005 Simasiin µg/l 0,1 <0,003 Spiroksamiin µg/l 0,1 <0,003 Tebukonasool µg/l 0,1 <0,002 Teflubensuroon µg/l 0,1 <0,003 Terbutriin µg/l 0,1 <0,005 Tiaklopriid µg/l 0,1 <0,001 Tiametoksaam µg/l 0,1 <0,003 Triadimenool µg/l 0,1 <0,005 Tritosulfuroon µg/l 0,1 <0,01 Tsübutriin µg/l 0,1 <0,001 Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Koeru aleviku tuletõrjeveemahutid vajavad rekonstrueerimist. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahutid piirkondades, kus tuletõrjeveega varustatus on puudulik. Kanalisatsioonivõrk Koeru aleviku kanalisatsioonivõrk on enamasti rekonstrueeritud ja rajatud aastatel 2011- 2012, Paide tee torustikud on rekonstrueeritud 2024. aastal. Nende torustike tehniline seisukord on hea. Rekonstrueerimist vajavad veetorustikud E. Viiralti tänaval. Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist Kaera tänaval ja Raja tänava piirkonnas. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 84% Koeru aleviku elanikest. Reoveepumplad 47 Koeru ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub 10 reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.24. Koeru reoveepumplad Jrk Reoveepumpla Tehniline Tootlikkus, m3/h Rajamise aeg nr nimi seisukord 1. RP-Sõpruse Andmed puuduvad 2012 Hea 2. RP- Andmed puuduvad 2002 Rahuldav Reoveepuhasti 3. RP-Heitvesi Andmed puuduvad 2002 Rahuldav 4. RP-Töökoja Andmed puuduvad 2012 Hea 5. RP-Küti Andmed puuduvad 2012 Hea 6. RP-Väinjärve Andmed puuduvad 2012 Hea tee 7. RP-Põllu Andmed puuduvad 2012 Hea 8. RP-Jaani Andmed puuduvad 2012 Hea 9. RP-Rakke tee Andmed puuduvad 2012 Hea 10. RP-Tiigi Andmed puuduvad 2012 Hea Reovee puhastusseadmed Koeru reoveepuhasti rekonstrueeriti aastatel 2013-2014. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial põhineva aktiivmudapuhastiga, mille maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 264 m3/d ja maksimaalne reostuskoormus 126 kg BHT7/d ehk 2100 ie-d). Reoveepuhasti koosseisu kuulub: • peapumpla ja purgimissõlm; • võreseade; • liivapüünis; • aerotank; • mudatihendi; • mudatahendaja. Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse. Heitvee suublaks on Rõhu peakraav (KKR kood VEE1032000, MPS kood 2103200020000/001). Rõhu peakraav on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 82 000 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 41 936 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Koeru reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Koeru reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisukord on hea, tehnoloogilised seadmed vajavad uuendamist. 48 Tabel 4.25. Koeru puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi Komponen lubatud 07.08.2024 30.10.2024 12.03.2025 14.05.2025 Ühik t sisaldus heitvees* pH pH ühik 7,4 7,3 7,1 7,1 BHT7 mgO2/l 25 12 6,9 15 10 Heljum mg/l 35 34 13 35 8,3 Nüld mgP/l 60 9,1 23 60 5,0 Püld mgN/l 2 1,7 0,75 0,96 0,37 KHT mgO2/l 125 68 67 79 62 *Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Koeru alevikus imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Sademeveetorustikud rajati 2024. aastal Paide teel ja Jaani teel kolme süsteemina, millesse kuuluvad sademeveetorustik ja imbmahuti. Torustikega kogutav sademevesi juhitakse imbmahutisse ning immutatakse pinnasesse. Sademeveesüsteemide valgalade pindalad on vastavalt 0,75 ha, 0,4 ha ja 0,16 ha. Torustikud kuuluvad Järva vallale. 4.3.2. Järva-Jaani alev Veevarustus Järva-Jaani alevis on 4 puurkaevpumplat, millest pidevalt põhipumplana on kasutusel üks. Järva-Jaani puurkaevpumplad on: • Mäe puurkaevpumpla (katastri nr 8358), • Paju puurkaevpumpla (katastri nr 8360), • Kalda tn puurkaevpumpla (katastri nr 8355) ja • Tamsalu tee puurkaevpumpla (katastri nr 8357). Mäe puurkaev (katastri nr 8358) Puurkaev puuriti 1978. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2010. aastal, mille raames ehitati uus tehnohoone, paigaldati uued seadmed, torustikud. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei ole. Lubatud veevõtt on 44 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 38 647 m3. Paju puurkaev (katastri nr 8360) Puurkaev puuriti 1986. aastal ning selle sügavus on 70 meetrit. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti 2010. aastal, mille raames ehitati uus tehnohoone, paigaldati uued seadmed, torustikud. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla manteltorus on lõhe, millest kandub kaevu liiva. Eelnevast tingituna puurkaevpumplat kasutatakse ainult äärmisel vajadusel. Vajalik on manteltoru rekonstrueerimine. Lubatud veevõtt on 24 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 5 341 m3. Kalda tn puurkaev (katastri nr 8355) Puurkaev puuriti 1969. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on reservis. Tamsalu tee puurkaev (katastri nr 8357) 49 Puurkaev puuriti 1958. aastal ning selle sügavus on 65 meetrit. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla manteltorus on lõhe, millest kandub kaevu liiva. Eelnevast tingituna on puurkaevpumpla sisustus saanud külmakahjustusi ning on käesoleval ajal kasutusest väljas. Kui nähakse vajadust puurkaevpumpla kasutusele võtmiseks, siis tuleb puurkaevpumpla rekonstrueerida. Veetöötlus Järva-Jaani puurkaevudest pumbatav vesi ei vaja töötlemist. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Järva-Jaani alevi ühisveevärgist. Terviseameti 16.01.2025 üldhinnangu alusel on Järva-Jaani alevi ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.26. Joogivee kvaliteet Järva-Jaani alevis Järva-Jaani Järva- Järva- Näitaja Ühik Piirnorm lasteaed Jaani Jaani 11.03.2025 Gümnaasiu Gümnaasiu m m 17.09.202 19.11.202 5 5 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 1 Värvus mg/l Pt - 3 <2 <2 Hägusus NHÜ - <0.5 <0,5 <0,3 pH ≥6,5≤9,5 7,4 7,5 7,2 550 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 530 560 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv 22 PMÜ/1 ml - 0 <3 ºC Ammoonium mg/l 50 <0,01 <0,05 Mangaan µg/l 50 10 Raud µg/l 200 <30 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 bakterid Soole PMÜ/100ml 0 0 enterokokid Kolooniate arv 22 PMÜ/1 ml - 4 <3 ºC Pestitsiidide µg/l 0,50 summa Oksüdeeritavus mgO2/l 5,0 <1 Nitrit mg/l 0,5 <0,01 Tsüaniid µg/l 50 <3 Fluoriid mg/l 1,5 0,16 Kloriid mg/l 250 9,1 Nitraat mg/l 50 30 Sulfaat mg/l 250 27 50 Naatrium mg/l 200 3,3 Alumiinium µg/l 200 50 Antimon µg/l 10,0 <0,05 Arseen µg/l 10 0,31 Boor mg/l 1,5 <0,02 Kaadmium µg/l 5,0 <0,01 Kroom µg/l 50 0,13 Mangaan µg/l 50 <10 Nikkel µg/l 20 0,71 Plii µg/l 10 0,57 Seleen µg/l 20 64 Vask µg/l 2,0 0,031 Elavhõbe µg/l 1,0 <0,005 Benseen µg/l 1,0 <0,06 Bromodikloromet µg/l <0,1 aan Dibromokloromet µg/l <0,1 aan 1,2-dikloroetaan 3,0 <0,1 µg/l Tetrakloroeteen µg/l <0,1 Tribromometaan µg/l <0,1 µg/l <0,1 Trikloroeteen Triklorometaan µg/l <0,03 (kloroform) Tetrakloroeteen µg/l 10 Ei leitud ja trikloroeteen Trihalometaanide µg/l 100 Ei leitud summa Benso(a)püreen µg/l 0,010 <0,002 Benso(b)- µg/l <0,002 fluoranteen Benso(k)- µg/l <0,002 fluoranteen Benso(1,2,3 µg/l <0,002 c,d)püreen PAH-d summa µg/l 0,1 Ei leitud Ametrüün µg/l 0,1 <0,01 Amidosulfuroon µg/l 0,1 <0,01 Atseetamipriid µg/l 0,1 <0,001 Bentasoon µg/l 0,1 <0,02 Desetüül-atrasiin µg/l 0,1 <0,004 Diflubensuroon µg/l 0,1 <0,01 Diflufenikaan µg/l 0,1 <0,01 Diklorofoss µg/l 0,1 <0,003 Dikloroprop-P µg/l 0,1 <0,02 Dimeteenamiid-P µg/l 0,1 <0,005 Dimetoaat µg/l 0,1 <0,003 Dimoksüstrobiin µg/l 0,1 <0,001 Diuroon µg/l 0,1 <0,01 Ethopropos µg/l 0,1 <0,01 51 Etofeenproks µg/l 0,1 <0,005 Fenpropidiin µg/l 0,1 <0,003 Fenpüroksimaat µg/l 0,1 <0,01 Fluroksüpüür µg/l 0,1 <0,02 Imidaklopriid µg/l 0,1 <0,01 Isoprokarb µg/l 0,1 <0,01 Isoproturoon µg/l 0,1 <0,001 Kinoksüfeen µg/l 0,1 <0,002 Kloormekvaat- µg/l 0,1 <0,002 kloriid Klopüraliid µg/l 0,1 <0,02 Kloridasoon µg/l 0,1 <0,005 Kloridasoon- µg/l 0,1 <0,04 desfenüül Kloroksuroon µg/l 0,1 <0,001 Klorotoluroon µg/l 0,1 <0,001 Klotianidiin µg/l 0,1 <0,005 Linuroon µg/l 0,1 <0,005 Malatioon µg/l 0,1 <0,005 MCPA µg/l 0,1 <0,02 Mepikvaatkloriid µg/l 0,1 <0,002 Metabenstiasuro µg/l 0,1 <0,001 on Metasakloor µg/l 0,1 <0,002 Metiokarb µg/l 0,1 <0,002 Metobromuroon µg/l 0,1 <0,01 Metoksuroon µg/l 0,1 <0,001 Monolinuroon µg/l 0,1 <0,005 Napropamiid µg/l 0,1 <0,001 Nikosulfuroon µg/l 0,1 <0,005 Ometoaat µg/l 0,1 <0,001 Pinoksadeen µg/l 0,1 <0,005 Propakvisatop µg/l 0,1 <0,005 Propamokarb- µg/l 0,1 <0,001 hüdrokloriid Püridabeen µg/l 0,1 <0,005 Simasiin µg/l 0,1 <0,003 Spiroksamiin µg/l 0,1 <0,003 Tebukonasool µg/l 0,1 <0,002 Teflubensuroon µg/l 0,1 <0,002 Terbutriin µg/l 0,1 <0,005 Tiaklopriid µg/l 0,1 <0,001 Tiametoksaam µg/l 0,1 <0,003 Triadimenool µg/l 0,1 <0,005 Tritosulfuroon µg/l 0,1 <0,01 Tsübutriin µg/l 0,1 <0,001 Andmed: http://vtiav.sm.ee Veevõrk Järva-Jaani alevi veevõrk on enamasti rekonstrueeritud. Osaliselt teostati rekonstrueerimistööd 2005. aastal ning osaliselt 2011. aastal. Vanemad torustikud, mis 52 vajavad rekonstrueerimist, asuvad Pika tänava kortermajade juures. 2022. aastal rajati veeliitumine rannahoonele ja Mõisa tee 12 kinnistule. Ühisveevärgiteenust kasutab 94% Järva-Jaani alevi elanikest. Tuletõrje veevarustus Järva-Jaanis on tuletõrje veevarustus lahendatud hüdrantidega. Lisaks paikneb Kase pargi kinnistul tuletõrjeveemahuti, mis vajab rekonstrueerimist. Vett on mahutites 0,5-1 m. Kanalisatsioonivõrk Järva-Jaani alevi kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud ja rajatud 2012. aastal ning seega heas seisukorras. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 94% Järva-Jaani alevi elanikest. Reoveepumplad Järva-Jaanis on 10 reoveepumplat. Tegemist on kompakt-pumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.27. Järva-Jaani alevi reoveepumplad Jrk Reoveepumpla Tootlikkus, Rajamise Tehniline seisukord nr nimi m3/h aeg 1. RP-Kultuurimaja Pumpla vajab 38 2002 rekonstrueerimist. 2. RP-Konserv Pumpla vajab 38 2002 rekonstrueerimist. 3. RP- Reoveepuhasti 38 2011 Hea 4. RP-Jaama Pumpla vajab 38 2005 rekonstrueerimist. 5. RP-Kalda Pumpla vajab 38 2005 rekonstrueerimist. 6. RP-Nurme 38 2011 Hea 7. RP-Pargi 38 2005 Pumpla vajab rekonstrueerimist. 8. RP-Pikk 38 2005 Pumpla vajab rekonstrueerimist. 9. RP-Soo 38 2011 Hea 10. RP-Soo2 38 2011 Hea Reoveepuhasti Järva-Jaani reoveepuhastit haldab AS E-Piim tootmine, keskkonnaluba L.VV/325410. Järva-Jaani reoveepuhasti ehitati 2003. aastal ning rekonstrueeriti 2010. aastal. Reoveepuhasti maksimaalne hüdrauliline jõudlus on 600 m3/d ja reostuskoormus 12 500 ie. Tegemist on läbivoolurežiimil töötava aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti koosseisu kuulub: • peapumpla ja purgimissõlm; • võreseade; • liivapüünis; • avarii-puhvermahuti ohtlike parameetritega reovee tarbeks; • aerotank; • biotiigid (1600 m2); • mudatihendi; 53  • muda tahendamiseks lintfilterpress; • komposteerimisväljak. Heitvee suublaks on Piirdemetsa kraav (KKR kood VEE1124202), mis suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6112420020010/003, Jalalõpe). Lubatud vooluhulk on 146 000 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 158 629 m3 heitvett. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Järva-Jaani reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Järva-Jaani reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisukord on rahuldav, tehnoloogiliste seadmete seisukord on hea. Uuendamist vajab purgla, et võimaldada korraga maha laadida 14 m 3 reovett. Sademeveekanalisatsioon Järva-Jaani alevis imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Kraavid on kasutusel peamiselt alevi lääneosas, kraavid paiknevad eramaadel. Küla lääneosa läbib Järva-Jaani kraav, mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood 6112420020010/003, Jalalõpe). 4.3.3. Vao küla Veevarustus Vao küla veevõrk baseerub Vao puurkaevul (katastri nr 10046). Puurkaev puuriti 1981. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2014. aastal. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Veetöötlus Vao küla puurkaevu põhjavee töötlemiseks on kasutusel veetöötlusseadmed rauaühendite ja ammooniumi ärastamiseks (VS21 Clack 1,5, EM Clack WS 1,25). Projekteeritud jõudlus on 10,2 m3/d. Veetöötlusseadmed paigaldati 2015. aastal. Veevõrk Vao küla veevõrk rekonstrueeriti ja rajati 2014. aastal. Veevõrgu tehniline seisukord on hea. Ühisveevärgiteenust kasutab 58% Vao küla elanikest. Rekonstrueerimist vajab veetorustik Veski pst alguses. Osadel reoveekogumisalal paiknevatel kinnistutel puudub võimalus ÜVK-ga liitumiseks, kuid suuremas osas on välja ehitatud lokaalsed süsteemid. Vajalik ühisveevärgiga liitumise osas läbi viia küsitlus. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Vao küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Vao küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.28. Joogivee kvaliteet Vao külas Vao lasteaed Vao lasteaed Näitaja Ühik Piirnorm 19.09.2024 17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 Värvus mg/l Pt - 3 20 Hägusus NHÜ - <0.5 2,4 pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,2 54 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 560 600 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv 22 PMÜ/1 ml - 8 4 ºC Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Vao külas asub tuletõrje veevõtukoht Katla tee 4 kinnistul. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti piirkonda, kus tuletõrjeveevarustus on puudulik. Kanalisatsioonivõrk Vao küla kanalisatsioonivõrk rajati enam kui 30 aastat tagasi ja on amortiseerunud. Vao küla ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub üks reoveepumpla. Tegemist on 2018. aastal paigaldatud kompaktpumplaga, mille tehniline seisukord on hea. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 62% Vao küla elanikest. Olemasolev kanalisatsioonivõrk on vajalik rekonstrueerida. Osadel reoveekogumisalal paiknevatel kinnistutel puudub võimalus ÜVK-ga liitumiseks, kuid suuremas osas on välja ehitatud lokaalsed süsteemid. Vajalik ühisveevärgiga liitumise osas läbi viia küsitlus. Reoveepuhasti Vao küla reoveepuhasti rajati 2018. aastal. Tegemist on SBR tehnoloogial baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 23,4 m 3/d ja reostuskoormus 195 ie. Reoveepuhasti koosseisu kuulub: • käsivõre; • annuspuhasti; • mudamahuti; • biotiigid (1200 m2). Tihenenud muda viiakse Koeru reoveepuhastile ning sealt tahendatud reoveesete edasi Väätsa prügilasse. Heitvee suublaks on Vao peakraav (VEE1032102). Lubatud vooluhulk on 4 400 m 3 heitvett aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 1 710 m3 heitvett. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Vao reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Vao reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Tabel 4.29. Vao puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi lubatud 07.08.2024 30.10.2024 19.02.2025 23.04.2025 Komponent Ühik sisaldus heitvees* pH pH ühik 7,5 7,6 7,5 8,3 BHT7 mgO2/l 40 4,4 2,4 2,8 6,0 Heljum mg/l 35 2,0 9,3 <2,0 6,0 Nüld mgP/l 12 13 4,1 2,7 Püld mgN/l 2,9 2,7 0,66 0,47 KHT mgO2/l 150 49 46 24 47 *Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid 55 Sademeveekanalisatsioon Vao külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. 4.3.4. Ervita küla Veevarustus Ervita küla veevõrk baseerub Ervita küla puurkaevul (katastri nr 10378). Puurkaev puuriti 1988. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2015. aastal. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 9 124 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 6 361 m3. Veetöötlus Ervita küla puurkaevu põhjavee töötlemiseks on kasutusel veetöötlusseadmed rauaärastamiseks. Veetöötlusseadmed paigaldati 2016. aastal. Veevõrk Ervita küla veevõrk rekonstrueeriti ja rajati 2015. aastal. Veetorustikke on kokku ca 3,5 km. Veevõrgu tehniline seisukord on hea. Ühisveevärgiteenust kasutab 87% Ervita küla elanikest. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Ervita küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Ervita küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.30. Joogivee kvaliteet Ervita külas Ervita küla Ervita küla Näitaja Ühik Piirnorm elamu Pargi tee 2 19.09.2024 17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 Värvus mg/l Pt - <2 <2 Hägusus NHÜ - <0,5 <0,5 pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,5 Elektrijuhtivus μS cm-1 20˚C 2500 450 450 Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml - 1 5 22 ºC juures Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Tuletõrjevett on võimalik Ervita külas võtta puurkaevpumpla juurest ja Mõisa tee 5 kinnistult (Mõisa tee ja Ringtee ristmikul). Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti piirkonda, kus tuletõrjeveevarustus on puudulik. Kanalisatsioonivõrk Ervita küla kanalisatsioonivõrk rajati enam kui 30 aastat tagasi ja on amortiseerunud. Kanalisatsioonitorustikke on kokku ca 2,9 km. 56 Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 87% Ervita küla elanikest. Rõhu tee tööstusala piirkonnas ühiskanalisatsiooni kliente ei ole, piirkonnast reovett reoveepuhastisse ei juhita. Vajalik on kanalisatsioonivõrk rekonstrueerida. Kanalisatsioonivõrk vajab laiendamist Väinjärve teel. Reoveepumpla Ervita küla kanalisatsioonivõrgus töötab üks reoveepumpla. Tegemist on 2018. aastal paigaldatud kompaktpumplaga. Pumpla tehniline seisukord on hea. Reoveepuhasti Ervita küla reoveepuhasti rajati 2018. aastal. Tegemist on SBR tehnoloogial baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 20,4 m 3/d ja reostuskoormus 170 ie. Reoveepuhasti koosseisu kuulub: • käsivõre; • annuspuhasti; • mudamahuti; • biotiigid (2025 m2). Tihenenud muda viiakse Koeru reoveepuhastile ning sealt edasi tahendatud reoveesete Väätsa prügilasse. Heitvee suublaks on Laiamäe kraav (VEE1031501). Lubatud vooluhulk on 4800 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 3622 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Ervita reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Ervita küla reoveepuhasti tehniline seisukord on hea. Tabel 4.31. Ervita puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi Komponen lubatud 07.08.2024 30.10.2024 19.02.2025 23.04.2025 Ühik t sisaldus heitvees* pH pH ühik 7,7 8,0 7,3 7,4 BHT7 mgO2/l 40 1,9 5,2 3,0 3,5 Heljum mg/l 35 <2,0 10 2,0 2,0 Nüld mgP/l 2,7 20 4,0 2,7 Püld mgN/l 1,1 2,7 0,33 0,48 KHT mgO2/l 150 26 47 17 32 *Alus: veeluba nr L.VV/327188, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Ervita külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Külast ida pool paikneb Ervita raba. 4.3.5. Karinu küla Veevarustus Karinu küla veevõrk baseerub Karinu puurkaevul (katastri nr 7440). Puurkaev puuriti 1972. aastal ning selle sügavus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Puurkaevpumpla töös häireid esinenud ei ole. Lubatud veevõtt on 8500 m 3 aastas. 2024. aastal võeti Karinu puurkaevust vett 4969 m3. 57 Veetöötlus Karinu puurkaevust pumbatav põhjavesi töötlemist ei vaja. Veevõrk Karinu külas on ca 3,82 km ühisveevärgi torustikke. Karinu küla veevõrk on täielikult rekonstrueeritud 2014. aastal ning selle tehniline seisukord on hea. Ühisveevärgiteenust kasutab 54% Karinu küla elanikest. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Karinu küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Karinu küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.32. Joogivee kvaliteet Karinu külas Metsla tee Karinu küla elamu Näitaja Ühik Piirnorm 19.09.2024 17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 Värvus mg/l Pt - <2 <2 Hägusus NHÜ - <0,5 <0,5 pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,4 μS cm-1 Elektrijuhtivus 2500 560 580 20˚C Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml - 100 3 22 ºC juures Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Karinu külas on tuletõrje veevarustuse jaoks kolm veevõtukohta: • Järvestiku kinnistu (betoonist veevõtukaev, tähistatud nõuetekohaselt, ehitusaasta 2015); • Tiigipargi kinnistu (betoonist veevõtukaev, tähistatud nõuetekohaselt, ehitusaasta 2015); • Pumbamaja kinnistu (220 m3 mahuti, tähistatud nõuetekohaselt, ehitusaasta 2015). Kanalisatsioonivõrk Karinu külas on kokku ca 3,66 km kanalisatsioonitorustikke, mis on rekonstrueeritud 2014. aastal. Kanalisatsioonivõrgu tehniline seisukord on hea. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 95% Karinu küla elanikest. Karinu ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub kolm reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.33. Karinu küla reoveepumplad Reoveepumpla nimi Tootlikkus m3/h Rajamise aeg Tehniline seisukord RP-Kadaka tee 4 53 2015 Hea RP-Metsla tee 53 2015 Hea RP-Järve tee 10,5 2008 Hea 58 Karinu Järve tee pumpla on vajalik rekonstrueerida pumplaks, mis suunab Karinu küla reovee Järva-Jaani alevi ühiskanalisatsiooni ning edasi Järva-Jaani reoveepuhastile. Reoveepuhasti Karinu reoveepuhasti rajati 1997. aastal. Reoveepuhastit on rekonstrueeritud 2008. ja 2013. aastal. 2022. aastal ühendati reoveepuhasti veevõrguga. Reoveepuhastina on kasutusel VarioComp 125, mille maksimaalne reostuskoormus on 215 ie ja maksimaalne vooluhulk 34 m3/d. Heitvee suublaks on Karinu kraav (KKR kood VEE1032103), mis suubub Väikejärve (KKR kood VEE2054850). Lubatud vooluhulk on 3200 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 2352 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Karinu reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Karinu reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide ja tehnoloogiliste seadmete seisukord on halb. Reovee nõuetekohase puhastamise tagamiseks on mõistlik Karinu küla reovesi suunata puhastamiseks Järva-Jaani reoveepuhastile. Tabel 4.34. Karinu puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim Heitvesi Heitvesi Heitvesi Heitvesi lubatud 07.08.2024 30.10.2024 19.02.2025 16.04.2025 Komponent Ühik sisaldus heitvees* pH pH ühik 7,3 7,5 7,8 7,6 BHT7 mgO2/l 40 6,0 11 25 16 Heljum mg/l 35 2,9 18 20 25 Nüld mgP/l 41 76 121 76 Püld mgN/l 0,51 10 21 12 KHT mgO2/l 150 47 87 128 129 *Alus: veeluba nr L.VV/329697, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Karinu külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. 4.3.6. Ahula küla Veevarustus Ahula küla veevõrk baseerub Ahula küla puurkaevul (katastri nr 10088). Puurkaev puuriti 1965. aastal ning selle sügavus on 60 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla elektroonikaseadmed vahetati 2017. aastal. Puurkaevu tootlikkus on madal, kuni 4 m3/tunnis. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Lubatud veevõtt on 18 000 m3 aastas. 2024. aastal võeti puurkaevust vett 8 560 m3. Veetöötlus Puurkaevpumpla hoonesse on rauaärastamiseks 2003. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed EURA S 75 T. Veetöötlusseadmed vajavad uuendamist. Joogivee kvaliteet 59 Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Ahula küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Ahula küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.35. Joogivee kvaliteet Ahula külas Ahula lasteaed- Ahula lasteaed- Näitaja Ühik Piirnorm algkool algkool 19.09.2024 17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 Värvus mg/l Pt - <2 6 Hägusus NHÜ - <0.5 1,5 pH ≥6,5≤9,5 7,6 7,6 μS cm-1 Elektrijuhtivus 2500 530 550 20˚C Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml Ebaloomulike 2 240 22 ºC juures muutusteta Andmed: http://vtiav.sm.ee Veevõrk Ahula küla veevõrku on rekonstrueeritud aastatel 2002-2007, osaliselt ka 2017. aastal. Olemasolev veevõrk on suuremas osas heas tehnilises seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad osad veetorustikud Ahula sisetee 3 piirkonnas. Ühisveevärgiteenust kasutab 98% Ahula küla elanikest. Tuletõrje veevarustus Ahula külas on tuletõrjeveemahuti puurkaev-pumpla juures. Kanalisatsioonivõrk Ahula küla kanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud (2006, 2017) ning heas tehnilises seisukorras. Rekonstrueerimist vajavad osad kanalisatsioonitorustikud Ahula sisetee 3 piirkonnas. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 98% Ahula küla elanikest. Ahula külas on neli reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.36. Ahula küla reoveepumplad Reoveepumpla nimi Tootlikkus m3/h Rajamise aeg Tehniline seisukord Rp-Ahula 1 Andmed puuduvad 2017 Hea RP-Ahula 2 Andmed puuduvad 2017 Hea RP-Ahula 3 Andmed puuduvad 2006 Rahuldav RP-Ahula 4 Andmed puuduvad 2006 Rahuldav Reoveepuhasti Ahula reoveepuhasti rajati 2018. aastal. Ahula reoveepuhastile suunatakse Ahula, Kaalepi ja Seidla külades tekkiv reovesi. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 57 m 3/d ja reostuskoormus 500 ie. Reoveepuhasti koosseisu kuulub: 60 • võreseade ja liivapüüdur; • aerotsioonimahuti; • mudatihendi; • mudatahendaja. Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse. Heitvee suublaks on Jägala jõgi (VEE1083500). Lubatud vooluhulk on 16 000 m3. 2024. aastal juhiti suublasse 7 539 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Jõevee kõrge taseme korral suureneb vooluhulk oluliselt, mis põhjustab häireid reoveepuhasti töös. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Ahula reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Ahula reoveepuhasti tehniline seisukord on hea ning käesoleval ajal investeeringute vajadust ei ole. Tabel 4.37. Ahula puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim Heitvesi Heitvesi Komponen lubatud 04.09.2024 16.04.2025 Ühik t sisaldus heitvees* pH pH ühik 7,2 7,5 BHT7 mgO2/l 40 14 <1,0 Heljum mg/l 35 2,7 5,0 Nüld mgP/l 12 7,0 Püld mgN/l 0,28 0,093 KHT mgO2/l 150 35 *Alus: veeluba nr L.VV/329060, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Ahula külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Eramaadel on ka kraave sademevee ärajuhtimiseks. Jõe veetaseme tõusu korral on hoonete keldrites probleeme veega. 4.3.7. Kaalepi ja Seidla küla Kaalepi ja Seidla külade veevõrk on ühendatud. Veevarustus Kaalepi ja Seidla küla veevõrk baseerub Seidla küla puurkaevul (katastri nr 10066). Puurkaev puuriti 1966. aastal ning selle sügavus on 140 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevpumpla rekonstrueeriti täielikult 2013. aastal, mille raames ehitati puurkaevu päise ümber uus tehnohoone. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Veetöötlus Puurkaevpumpla hoonesse on rauaärastamiseks 2013. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed. Veevõrk Seidla küla ja Kaalepi küla veevõrgud on ühendatud. Seidla küla ühisveevärgi torustikud rekonstrueeriti 2013. aastal. Torustike tehniline seisukord on hea. 61 Kaalepi küla veevõrk on rekonstrueeritud 2012. aastal ning on heas tehnilises seisukorras. Kaalepi külas on ühisveevärgiga liitunud 83% elanikest, Seidla külas 17% elanikest. Joogivee kvaliteet Vastavalt joogivee kontrollikavale on Seidla ja Kaalepi küla veevõrgu joogivee kvaliteedi kontrolliks proovivõtukohaks kortermaja Kaalepi külas. Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Kaalepi küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Kaalepi küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.38. Joogivee kvaliteet Karinu külas KÜ Kaalepi Karinu küla Näitaja Ühik Piirnorm 19.09.2024 elamu 17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 Värvus mg/l Pt - <2 <2 Hägusus NHÜ - <0,5 <0,5 pH ≥6,5≤9,5 7,5 7,4 μS cm-1 Elektrijuhtivus 2500 540 580 20˚C Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml Ebaloomulike 7 3 22 ºC juures muutusteta Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Seidla külas on tuletõrjevett võimalik võtta puurkaevpumpla juurest. Kanalisatsioonivõrk Seidla ja Kaalepi küla kanalisatsioonivõrk on rajatud 2013. aastal ning on heas tehnilises seisukorras. Kaalepi külas on ühiskanalisatsiooniga liitunud 83% elanikest, Seidla külas 17% elanikest. Reoveepumpla Seidla külas üks reoveepumpla. Tegemist on 2 pumbaga kompaktpumplaga, mille abil pumbatakse Kaalepi ja Seidla küla reovesi puhastamiseks Ahula reoveepuhastile. Kaalepi külas on kaks reoveepumplat. Tegemist on kompaktpumplatega. Reoveepumplate tehnilised andmed on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4.39. Kaalepi küla reoveepumplad Reoveepumpla nimi Tootlikkus, m3/h Rajamise aeg Tehniline seisukord RP-Seidla Andmed puuduvad 2013 Hea RP-Kaalepi Andmed puuduvad 2012 Hea RP-Kaalepi-Seidla Andmed puuduvad 2016 Hea Reoveepuhasti Seidla ja Kaalepi külas tekkiv reovesi suunatakse Seidla-Ahula reoveepumpla abil koos Seidla küla reoveega Ahula reoveepuhastile. 62 Sademeveekanalisatsioon Seidla ja Kaalepi külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. 4.3.8. Albu küla Veevarustus Albu küla veevõrk baseerub Albu küla puurkaevul (katastri nr 10100). Puurkaev puuriti 1989. aastal ning selle sügavus on 75 meetrit. Puurkaevpumpla on heas tehnilises seisukorras. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 meetrit. Veetöötlus Puurkaevpumpla hoonesse on rauaärastamiseks 2009. aastal paigaldatud veetöötlusseadmed SP 8A-12 projekteeritud jõudlusega 8 m3/h. Veevõrk Albu külas on 3,66 km veetorustikke. Albu küla ühisveevärgi torustikud on rekonstrueeritud ja heas tehnilises seisukorras. Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Albu küla elanikest. Joogivee kvaliteet Järgnevas tabelis on toodud värskeimad joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud Albu küla ühisveevärgist. Terviseameti 03.12.2025 üldhinnangu alusel on Albu küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav. Tabel 4.40. Joogivee kvaliteet Albu külas Albu lasteaed Albu lasteaed Näitaja Ühik Piirnorm 19.09.2024 17.09.2025 Lõhnaläve indeks TON - 1 1 Maitseläve indeks TFN - 1 1 Värvus mg/l Pt - 2 10 Hägusus NHÜ - 0,64 2,4 pH ≥6,5≤9,5 7,7 7,4 μS cm-1 Elektrijuhtivus 2500 470 480 20˚C Escherichia coli PMÜ/100ml 0 0 0 Coli-laadsed PMÜ/100ml 0 0 0 bakterid Kolooniate arv PMÜ/1 ml Ebaloomulike 5 62 22 ºC juures muutusteta Andmed: http://vtiav.sm.ee Tuletõrje veevarustus Albu külas on kolm tuletõrje veevõtukohta. Vajalik on rajada tuletõrjeveemahuti Männi piirkonda. Kanalisatsioonivõrk Albu külas on 3,4 km ühiskanalisatsioonitorustikke. Albu küla ühiskanalisatsioonivõrk on rekonstrueeritud ja heas tehnilises seisukorras. 63 Ühisveevärgiteenust kasutab 83% Albu küla elanikest. Reoveepumplad Albu ühiskanalisatsioonisüsteemi kuulub kolm reoveepumplat: RP Männi (peapumpla), Veski ja Liiva. Tegemist on kompaktpumplatega. Männi pumpla on rajatud 2002. aastal ning vajab rekonstrueerimist. Veski ja Liiva pumplad on rajatud 2009. aastal. Reoveepuhasti Albu küla reoveepuhasti rajati 2011. aastal. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 38 m 3/d ja reostuskoormus 416 ie. Reoveepuhasti koosseisu kuulub: • võreseade ja liivpüüdur; • aeratsioonimahuti; • mudatihendi; • mudatahendaja. Tahendatud reoveesete transporditakse Väätsa prügilasse. Heitvee suublaks on Ambla jõgi (VEE1084200). Lubatud vooluhulk on 16 000 m3 aastas. 2024. aastal juhiti suublasse 5 547 m 3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. 2024. aasta veekasutuse aruande alusel vastab Albu reoveepuhasti heitvee kvaliteet nõuetele. Reoveepuhasti on reostuskoormuse vähenemisest tingituna käesoleval ajal üledimensioneeritud. Vajalik on teostada reostuskoormuse uuring ning lähtudes uuringu tulemustest kavandada ümberehitustööd. Tabel 4.41. Albu puhastist väljuva heitvee analüüsid Suurim Heitvesi Heitvesi Komponen lubatud 18.09.2024 19.02.2025 Ühik t sisaldus heitvees* pH pH ühik 7,4 7,9 BHT7 mgO2/l 25 3,8 13 Heljum mg/l 35 4,0 4,0 Nüld mgP/l 2 23 18 Püld mgN/l 60 0,29 0,51 KHT mgO2/l 125 48 *Alus: veeluba nr L.VV/329060, andmed: analüüsiaktid Sademeveekanalisatsioon Albu külas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Küla on tihedalt seotud Ambla jõega. 4.3.9. Veevõrguga ühendatud väiksemad alad Järva valla territooriumil on mõned alla 50 elanikuga külad, kus käesoleval ajal on olemas veevõrk, mida opereerib AS Järva Haldus. Tabel 4.42. AS Järva Haldus opereeritavad alla 50 tarbijaga süsteemid 64 Asula Puurkaevu ja Tarbijate arv Tulevikuplaan veetorustike tehniline seisukord Kuksema küla Veevarustus baseerub Tarbijate arv on 14. Vee-ettevõte lõpetab puurkaevul katastri nr Veevõrguga on tulevikus veevõrgu 7565. ühendatud 2 opereerimise. Veevõrgu Puurkaevpumpla ühepereelamut ja 3 opereerimiseks rekonstrueeriti 2015. kortermaja, kuid üks moodustada ühistu või aastal, kuid kortermaja on tühi. mittetulundusühistu tehnohoone on Lisaks on veevõrguga (MTÜ) amortiseerunud. ühendatud ka Võlvi Veetorustikud kinnistu. rekonstrueeriti 2025. aastal Jalgsema küla Veevarustus baseerub Veevõrguga on Vee-ettevõte lõpetab puurkaevul katastri nr ühendatud 1 ühepere- tulevikus veevõrgu 5462. elamu, 2 kortermaja opereerimise. Veevõrgu Puurkaevpumpla ja külamaja. opereerimiseks rekonstrueeriti 2010. moodustada ühistu või aastal, automaatika mittetulundusühistu rekonstrueeriti 2015. (MTÜ). aastal. Veetorustikud on amortiseerunud. Vahuküla Puurkaevpumpla ja Tarbijate arv on 12. Vee-ettevõte lõpetab veetorustik on Veevõrguga on tulevikus veevõrgu rekonstrueeritud ühendatud 1 eramu, 1 opereerimise. Veevõrgu 2017. aastal. Joogivee kortermaja ja 1 opereerimiseks kvaliteet on ridaelamu. moodustada ühistu või Terviseameti mittetulundusühistu 28.04.2025 (MTÜ). üldhinnangu alusel vastav. Kalitsa küla Puurkaevpumpla ja Tarbijate arv 8. Vee-ettevõte lõpetab veetorustik Veevõrguga on tulevikus veevõrgu amortiseerunud. ühendatud 3 opereerimise. Veevõrgu ühepereelamut, 1 opereerimiseks kortermaja moodustada ja 2 kahepereelamut. ühistu/mittetulundus- ühistu (MTÜ). Järva Vallavalitsuse ettepanekul jääks 30 - 50 tarbijaga väikesed veevõrgud ning reoveesüsteemid vee-ettevõtete opereerida. Alla 30 tarbijaga veevõrkude ning reoveesüsteemide puhul teeb vallavalitsus ettepaneku alustada läbirääkimisi korteriühistutega (kui süsteemid on ainult ühe korterelamu teenindamiseks) süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. Alla 30 tarbijaga veevõrkude ning reoveesüsteemide, kus süsteemid teenindavad paari lähedal asetsevat individuaalelamut ning korterelamut, teeb vallavalitsus ettepaneku moodustada veeühistu või MTÜ süsteemide ülevõtmiseks ja edaspidiseks majandamiseks. 65 5. ÜHISVEEVÄRGI JA –KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 5.1. STRATEEGILISED EESMÄRGID Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi arendamise üldiseks eesmärgiks on tiheasustusalade ÜVK süsteemide vastavusse viimine Eesti seadusandlusega nõutud tasemele, mis tagaks tarbijate puhta joogiveega varustamise, reovee kogumise ja puhastamise. Ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamisel peab olema tagatud nende jätkusuutlik majandamine ja opereerimine, et mitte halvendada tarbijatele osutatava teenuse kvaliteeti ning mitte suurendada riske keskkonnale. 5.2. ARENDAMISE PÕHIMÕTTED Järva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt käesolevale vallavolikogu poolt kinnitatud ÜVK arengukavale. Arengukava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning teostamise prioriteetsusest. Investeeringumahu piiritlemisel on võetud arvesse valla ja vee-ettevõtete rahalist võimekust. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest juba kehtestatud või kehtestamisel olevatest planeeringutest. 5.3. INVESTEERINGUD Käesoleva ÜVK kava perioodiks kavandatud investeeringud on loetletud allpool. Torustike rajamise ja rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1 Joonised ning Lisa 2 Investeeringud, mis kajastab ka tööde eeldatavat ajakava. AS PAIDE VESI TEENINDUSPIIRKOND 5.3.1. Aravete alevik Aravete alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine. Ühisveevärgiga liitumise võimalus rajatakse: • Pargi tn, • Töökoja teel ja • Hobukopli tn. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus rajatakse: • Preediku tn; • Matsi tee 3; • Allika tn; • Piibe mnt 1-7, 20-30; • Mäe tn; • Liiva tn; • Mäekalda tn; • Vaikne tn; • Pargi tn; • Vaikne tn; • Hobukopli tn; • Kangrumäe tn; • Maarjamõisa tee Aravete reoveekogumisalal paiknevatele kinnistutele. 66 Keskuse puurkaevu (PK-7553) pumplahoonest on ette nähtud II astme mahuti välja võtta. Rauaärastusseadmed (13 m3/h) on uuendatakse. Filtripesuvee ärajuhtimiseks rajatakse pumpla ja survekanalisatsioonitorustik pumplast kuni Uus tn 4 olemasoleva ühiskanalisatsioonini. Kete pk nr 3 (katastri nr 10096) pumplasse on ette nähtud paigaldada elektrigeneraator. Likvideeritakse II astme mahutid. Aravete reoveepuhasti elektri- ja automaatikaosa ning õhupuhurid rekonstrueeritakse. Investeeringu eeldatav maksumus on 1 001 385 eurot. Investeeringu elluviimine on kavandatud 2030. aastaks. Aravete alevikus on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2031.a.) rajada tuletõrjeveemahuti. 5.3.2. Käravete alevik Käravete alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine. Ühisveevärgiga liitumise võimalus rajatakse: • Pargi tänav 15 ja 17 kinnistutele. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus rajatakse: • Ambla tee 1, 11 ja 13 kinnistutele, • Oja tee kinnistutele; • Pargi tn 3 kuni Pargi tn 13 kinnistutele. Investeeringu eeldatav maksumus on 302 060 eurot. Investeeringu elluviimine on kavandatud 2032. aastaks. Käravete alevikus on kavandatud 2027. aastal rajada tuletõrjeveevõtukoht Käravete järve äärde. 5.3.3. Ambla alevik Ambla alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni laiendamine. ÜVK-ga liitumise võimalus rajatakse: • Piiri tn 1 ja 5; • Ausamba tn 2 ja 4; • Pikk tn 1a, 3, 5, 6, 7, 8 ja 9; • Jõe tn; • Piiri tn 7 ja 9; • Valguse tee 2; • Tapa mnt; • Paju tn 2 ja 4; • Heina tn 2; • Jõgisoo tee; • Aasa tn; • Kuru tee Ambla reoveekogumisalal paiknevatele kinnistutele. Ambla kooli puurkaevule (8252) paigaldatakse rauaärastusfiltrid ja UV-seade. Põhjaveevõtt oli 2024. aastal 4632 m 3 (keskmiselt ca 13 m3 ööpäevas). Veevõrgu laiendamisel 67 saab ühisveevärgiga liitumise võimaluse ca 72 kinnistut. Arvestuslik lisanduv veetarve ca 18 m3 ööpäevas. Filtripesuvete ärajuhtimiseks rajatakse veetöötlusjaamale ühendus ühiskanalisatsiooniga. Reserv-puurkaevpumplale (8251) rajatakse kruusakattega juurdepääsutee Veski tänavalt. Pumplahoones tehakse sanitaarremont, uuendatakse puurkaevpumpla elektri- ja automaatikaosa. Ambla reoveepuhastit laiendatakse, rajatakse reoveepuhasti II liin. Reoveepuhasti elektri- ja automaatikaosa rekonstrueeritakse. Ambla aleviku reoveepuhastiks on annuspuhasti Raita PA15, mis ehitati 2013. aastal. Reoveepuhasti arvutuslik maksimaalne hüdrauliline koormus on 30 m 3/d ja orgaaniline koormus 350 ie. 2024. aastal juhiti reoveepuhastile puhastamiseks arvestuslikult 4 697 m3 (ca 13 m3 ööpäevas). Kanalisatsioonivõrgu laiendamisel rajatakse ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus 72 kinnistule. Lisanduv puhastile juhitav reovee kogus on arvestuslikult ca 18 m 3 ööpäevas. Tegemist on annuspuhastiga, kus reoveepuhastus toimub järgmistes etappides: 1. mehaaniline puhastus, eelkäitlus: a. treppvõre; b. aeratsiooniga eelkäitlusmahuti. 2. bioloogiline puhastus: a. bioprotsess; b. keemiline puhastamine (fosfori ärastus); c. jääkaktiivmuda eraldamine ja kogumine mudatihendajasse. Investeeringu eeldatav maksumus on 927 410 eurot. Investeeringu elluviimine on kavandatud aastateks 2027-2028. Ambla alevikus on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2030.a.) rajada tuletõrjeveemahuti. 5.3.4. Peetri alevik Peetri alevikus on ette nähtud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine. ÜVK-ga liitumise võimalus rajatakse: • Jaani tn 1 ja 3; • Kesktee 21 ja 23. Ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus rajatakse: • Kalda tn 2, 4 ja 6; • Kesktee 6 kinnistule. Veetorustikud rekonstrueeritakse: • Välja tn korterelamute piirkonnas; • Kesktee 24 kuni Kesktee 26. Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse: • Kesktee 10 kuni reoveepumpla RP-3; • Kesktee 12 kuni reoveepuhasti territooriumini; Survekanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritakse: • reoveepumplatest (Kesktee piirkond ja Pritsikuuri tee) kuni isevoolse kanalisatsioonitorustikuni. Investeeringu eeldatav maksumus on 244 203 eurot. Investeeringu elluviimine on kavandatud 2033. aastaks. Peetri alevikus on kavandatud 2028. aastal rajada tuletõrjeveemahuti. 68 5.3.5. Jõgisoo küla Jõgisoo küla kasutusest väljajäänud reoveepuhasti ja pumplahoone on ette nähtud lammutada. Tööde maksumus on 25 000 eurot ning need viiakse ellu 2030. aastal. Jõgisoo külas on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2030.a.) rajada tuletõrjeveemahuti. 5.3.6. Imavere küla Imavere külas on ette nähtud Kodunurme 1 ja 2 reoveepumplate rekonstrueerimine. Tööde maksumus on 60 000 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2028. aastal. Tuletõrjeveevarustuse osas on Imavere külas kavandatud: • 2026. ja 2029. aastal rekonstrueerida olemasolevad tuletõrjeveemahutid; • pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil (2032.a.) rajada tuletõrjeveemahuti. 5.3.7. Käsukonna küla Käsukonna külas on ette nähtud reoveepuhasti, reoveepumpla ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine. Veetöötlusjaamas uuendatakse automaatika ning SCADA. Käsukonna reoveepumpla rekonstrueeritakse. Käsukonna reoveepuhasti rekonstrueeritakse. 1. biotiik (580 m2) rekonstrueeritakse 2. biotiik (250 m2) likvideeritakse. Tööde maksumus on 272 800 eurot. Tööd on kavandatud ellu viia 2028. aastal. Lisaks on 2027. aastal ette nähtud Käsukonna tee 16a kinnistul paikneva tuletõrjeveemahuti rekonstrueerimine. 5.3.8. Päinurme küla Päinurme külas rekonstrueeritakse ühiskanalisatsioonitorustikud Kirsi tn ja Männi tn 1. Tööde eeldatav maksumus on 52 800 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2033. aastal. 5.3.9. Koigi küla Koigi külas on ette nähtud: 1) rekonstrueerida ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Rohelisel tänaval ning paigaldada Koigi reoveepuhastisse mudamahuti (10 m3). Tööde eeldatav maksumus on 30 470 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2026. aastal. 2) rekonstrueerida osaliselt reoveepumplast RP-2 reoveepuhasti poole suunduv survekanalisatsioonitorustik. Tööde eeldatav maksumus on 73 755 eurot. Tööde elluviimine on kavandatud 2031. aastal; 3) 2029. aastal rajada tuletõrjeveemahuti. AS JÄRVA HALDUS TEENINDUSPIIRKOND 5.3.10. Koeru alevik Koeru alevikus on ette nähtud: 1) vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine E. Viiralti tn. Tööde eeldatav maksumus on 153 813 eurot. Tööd on kavandatud ellu viia 2026. aastal. Torustike rekonstrueerimise mahtude osas annavad ülevaate Lisa 1 Joonised ning Lisa 2 Investeeringud, mis kajastab tööde mahtusid ning eeldatavat ajakava. 69  4) ÜVK laiendamine Rakke teel ja Kaera tn. Tööde eeldatav maksumus on 109 768 eurot. Tööd on kavandatud 2031. aastal. 5) 2026. aastal on kavandatud rekonstrueerida tuletõrjeveemahuti; 6) pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on kavandatud rajada 2 uut tuletõrjeveemahutit. 5.3.11. Järva-Jaani alev Järva-Jaani alevis on ette nähtud Pikk tn veetorustiku rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus on 33 638 eurot. Tööd on kavandatud 2026. aastal. Järva-Jaani reoveepuhasti purgla vajab uuendamist selliselt, et oleks võimalik korraga maha laadida 14 m3 reovett. Tehnohoonele rajatakse juurdeehitis, millesse on võimalik siseneda multiliftkastiga. Uuendatakse õhkkompressorid. Tööde eeldatav maksumus on 99 000 eurot. Tööd on kavandatud 2028. aastaks. Pikaajalises programmis on ette nähtud Järva-Jaani alevis järgmiste reoveepumplate rekonstrueerimine: RP-Kultuurimaja, RP-Konserv, RP-Jaama, RP-Kalda, RP-Pargi ja RP-Pikk rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus on 180 000 eurot. Tööd on kavandatud 2032. aastal. 2027. aastal on kavandatud rekonstrueerida Järva-Jaani tuletõrjeveemahuti. 5.3.12. Vao küla Vao külas on ette nähtud: 1) Vao ÜVK rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus on 218 500 eurot. Tööd on kavandatud 2035. aastal. 2) Vao ÜVK laiendamine Veski pst, Mõisapargi tee ja Tamme tee piirkonnas. Tööde eeldatav maksumus on 372 428 eurot. Tööd on kavandatud aastatel 2035-2036; 3) pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil on kavandatud rajada tuletõrjeveemahuti. 5.3.13. Ervita küla Ervita külas on ette nähtud Ervita küla kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine Väinjärve teel. Tööde eeldatav maksumus on 448 730 eurot. Tööd on kavandatud aastatel 2027-2028. Ervita külas on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil rajada tuletõrjeveemahuti. 5.3.14. Karinu küla Karinu külas on ette nähtud Karinu küla reovee Järva-Jaani reoveepuhastile puhastamiseks suunamiseks rekonstrueerida reovee peapumpla ning rajada survekanalisatsioonitorustik Karinu küla reovee peapumplast kuni Järva-Jaani alevi ÜVK-ni Jaani tn. Investeeringu eeldatav maksumus on 557 750 eurot. Projekteerimine teostatakse 2026. aastal ning süsteemi väljaehitamine aastatel 2029-2030. 5.3.15. Ahula küla Ahula külas on ette nähtud ÜVK rekonstrueerimine Ahula sisetee 3 amortiseerunud harutorustike osas. Veetöötlus rekonstrueeritakse. Tööde eeldatav maksumus on 70 955 eurot. Tööd on kavandatud aastatel 2028-2029. 70 5.3.16. Albu küla Albu külas on ette nähtud Albu reovee peapumpla rekonstrueerimine. Tööde eeldatav maksumus on 35 000 eurot. Tööd on kavandatud 2028. aastal. Albu reoveepuhasti rekonstrueeritakse tegelikule reostuskoormusele vastavaks. Albu küla reoveepuhasti rajati 2011. aastal. Tegemist on läbivoolurežiimi tehnoloogial baseeruva aktiivmudapuhastiga. Reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on 38 m 3/d ja reostuskoormus 416 ie. Reoveepuhasti koosseisu kuulub: • võreseade ja liivpüüdur; • aeratsioonimahuti; • mudatihendi; • mudatahendaja. 2024. aastal juhiti puhastist suublasse arvutuslikult 5 547 m 3 heitvett (ca 15 m3 ööpäevas), sh ettevõtete asutuste tarbimine ca 385 m3 aastas. Albu külas elab 242 inimest, ühiskanalisatsiooniteenust kasutab 79% küla elanikest ehk ca 191 inimest. Vajalik on teostada reostuskoormuse uuring ning lähtudes uuringu tulemustest kavandada ümberehitustööd. Albu reoveepuhasti rekonstrueerimisel rajatakse tegelikule reostuskoormusele vastavad mahutid, uuendatakse reoveepuhasti elektri- ja automaatikaosa ning tehnoloogilised seadmed. Tööde eeldatav maksumus on 200 000 eurot ning need on kavas teostada pikaajalise investeeringuprogrammi raames. Albu külas on kavandatud pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil rajada uus tuletõrjeveemahuti. 5.3.17. Esna, Sõrandu, Roosna Esna külas on kavandatud 2026. aastal rajada tuletõrjeveemahuti. Sõrandu külas on kavas tuletõrjeveemahuti rajada 2028. aastal. Roosna külas on kavandatud rajada tuletõrjeveemahuti pikaajalise investeeringuprogrammi perioodil. 71 5. FINANTSANALÜÜS 6.1. AS PAIDE VESI JÄRVA VALLA TEENINDUSPIIRKONNA FINANTSANALÜÜS 6.1.1. Finantsanalüüsi eesmärk Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise perioodil kasutada olnud materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted: • esitada AS Paide Vesi Järva vallas asuva teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju; • finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus. Seejuures on eeldatud et AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna veemajanduskulude katmine toimub Järva valla teeninduspiirkonnas kogutavate tulude kaudu ja seega ei toimu teeninduspiirkonna doteerimist ettevõtte poolt omavalitsusväliselt (Paide linn) kogutud veemajandustulu kaudu. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada. 6.1.2. Finantsanalüüsi metoodika Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide muutmise taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs sobituks samadele eeldustele ja metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas teenitava tulu põhjendamisega. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projektide puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani. 6.1.3. Finantsanalüüsi põhieeldused Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandipoolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab AS Paide Vesi Järva vallas paikneva teeninduspiirkonna praegust ja 72 prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse AS Paide Vesi andmetest olemasoleva olukorra ning prognoosiperioodi tegevuskava osas. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist. Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2024-2037 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele. Tabel 6.1. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika Aasta 2036 2037 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 Tarbija -hinna- indeks (%) 3.5 5.2 3.3 2.4 2.2 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025 sügis Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte veeteenuse hinda arvestatava AS Paide Vesi Järva valla asulate veemajanduse põhivara sihtfinantseeringuvälise kulumi prognoosile (75,7 tuh eur). Alates 2025.aastast tehtavate investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuväliste investeeringute kulumimääradele eeldusel, et erinevate põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär on 2,72%. Seejuures on arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal. ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13 aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2025-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud baasaastana 2023. ja 2024. aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2024. aasta hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes. 6.1.4. Nõudlusanalüüs Tarbimismahtude osas on eeldatud, et AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna veetarbimise müügimaht prognoosiperioodil võrreldes 2024. baasaasta tasemega veidi langeb, tulenevalt teeninduspiirkonna asulate elanike arvu vähenemise prognoosist - veeteenuse osas tasemelt 62,9 tuh m³/a 2024. a tasemele 62,3 tuh m³/a 2037.a. Elanike veetarbimise osas on prognoositud langust tulenevalt Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Järva maakonna rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil ca 0,7-0,8% võrra aastas. Kuigi veemajanduse arendusprojektidega on eeldada uute liitujate lisandumist prognoosiperioodil (eeldatud liituvaid elamukinnistuid prognoosiperioodi jooksul teeninduspiirkonnas 88, keskmine liitujate arv kinnistu kohta 2,2 inimest), ei ole selle mõju sedavõrd suur, et võimaldaks tarbimistaseme säilitamist või tõusu. Ühisveevärgi teenust kasutavate elanike osakaal ühisveevärgiga asulates suureneks tasemelt 85% tasemele 92%, 73 seejuures asuks enamik liituvatest kinnistutest Ambla alevikus. Eeldatud on, et juriidiliste isikute (asutused, ettevõtted) tarbimistase piirkonnas püsib 2024.a tasemel. Ühiskanalisatsiooni laiendamise projektide mõju liitumistele on suurem kui ühisveevärgi puhul. Uute liitujate lisandumise mõju prognoosiperioodil (eeldatud liituvaid elamukinnistuid prognoosiperioodi jooksul teeninduspiirkonnas 152, keskmine liitujate arv kinnistu kohta 2,2 inimest), on selline, et prognoosi kohaselt teenuse tarbimismaht kasvaks hoolimata teeninduspiirkonna asulate elanike arvu vähenemisest. Ühiskanalisatsiooniteenuse osas on prognoositud müügimahu kasvu tasemelt 56,9 tuh m³/a tasemele 60,0 tuh m³/a. Ühiskanalisatsiooniteenust kasutavate elanike osakaal ühiskanalisatsiooniga asulates suureneks tasemelt 79% tasemele 92%, seejuures asuks enamik liituvatest kinnistutest Ambla alevikus, kus ühiskanalisatsioon ehitatakse paralleelselt välja ühisveevärgiga, kuid samuti Aravete, Käravete ja Peetri alevikus, kus enamik liitumisi luuakse kinnistutele piirkondades, kus on ühisveevärk, kuid puudub ühiskanalisatsioon. Eeldatud on, et juriidiliste isikute (asutused, ettevõtted) tarbimistase piirkonnas veidi tõuseks 2034.a, kuna rajatakse ühiskanalisatsiooni liitumine Peetri hooldekodule. Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine prognoosiperioodil püsib 2024. a tasemel - ühisveevärgi osas 62 l/p/in ning ühiskanalisatsiooni osas 59 l/p/in. 2024.a ühiktarbimised on leitud ettevõtte veekasutusaruannetes toodud tarbijate arvu ning majapidamistele müüdud kuupmeetrite põhjal. Teeninduspiirkonna nõudlusprognoos sisaldub Järva Haldus AS ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset kirjeldavas finantsanalüüsi tabelis lisas 3. 6.1.5. Opereerimiskulude eeldused Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu. Müügivälise vee osakaal veetootmises oli Paide Vesi Järva valla asulate ühisveevärkides 2024.a 9%, mis näitab veetorustike väheseid lekkeid ja suhteliselt head tehnilist seisukorda, veetorustike rekonstrueerimistöödega vastav tase säilitatakse. Infiltratsioonimäär reoveepuhastitesse jõudva reovee koguses oli 2024.a 7%, mis samuti näitab, et lekked olemasolevas torustikus on vähesed. Reoveetorustike rekonstrueerimistöödega vastav tase prognoosiperioodil säilitatakse. Veetootmise ja reoveepuhastuse elektrienergia ühikhinnad 2024.aastal oluliselt langesid vörreldes 2023.aastaga, eeldatud on, et 2025.aastal elektrienergia ühikhinnad jäävad samale tasemele 2024.aastaga ning alates 2026.aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. Keskkonnatasude osas on vee-erikasutustasu ühikhinna muutus seotud tarbijahinnaindeksiga, reovee saastetasu ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku muutmisest aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028.aastast on muutus seotud tarbijahinnaindeksiga. Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud, masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 4. Eeldatud on, et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. 74 6.1.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2026.a. Pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 4. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana samuti lisas 4. Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega oleks alates 2027.a võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt. Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliiknme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille kohaselt oli 2024.a Järva maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 1176 eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus oli kehtivate tariifimäärade juures 2024.a 0,65%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel oluliselt kasvama, tulenevalt eeldusest, et AS Paide Vesi Järva valla teeninduspiirkonna veemajanduskulude katmine toimub Järva valla teeninduspiirkonnas kogutavate tulude kaudu, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 1,43%. Siiski tuleb arvestada, et teenuse hinnad teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse või EL struktuurifondide poolt. Juhul kui investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse määr tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis. 6.1.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine Ettevõtte AS Paide Vesi teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine (investeeringuvajadus perioodil 2026-2037 kokku 2025.a hindades 2,635 mln eurot, investeeringute maksumuse osas tarbijahinna mõju arvestades 3,308 mln eurot, suurima investeeringuga aastaks 2030, millal eeldatav investeering 1,126 mln eurot) ettevõtte omavahenditest ning Järva vallavalitsuse kapitali sissemaksetest (vallavalitsuse osa finantseeringutes prognoosperioodil kokku 0,985 mln eurot), investeeringute kulumi kataks vee-ettevõte ja selle kulu saaks arvestada teenustasu katmiseks. Prognoosmudelis on arvestatud, et vee-ettevõtte investeeringuosa finantseerimisel 25% kataks AS Paide Vesi omavahenditest ning 75% kaetakse laenudega, mille tagasimakseaeg oleks 10 aastat ning intressimäär laenujäägilt (6 kuu Euribor+laenumarginaal 5%). Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi rakendades täidetaks prognoosiperioodil olemasolevate finantskohustuste ning prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks kumulatiivses arvestuses positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoos arvestus sisalduvad lisas 4. 75 6.2. Järva Haldus AS teeninduspiirkonna finantsanalüüs 6.2.1. Finantsanalüüsi eesmärk Finantsprognoos on koostatud lähtuvalt arengukava valmimise hetkel kasutada olnud materjalidest (sh nii kirjalikult kui ka suuliselt saadud informatsioonist). Prognoosi täpsuse määrab analüüsi aluseks olevate andmete kvaliteet. Finantsprognooside eesmärgid ja põhimõtted: • esitada Järva Haldus AS teeninduspiirkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud piirkondade veemajandustegevuse kohta kõikehõlmav finantsprognoos, mis kajastaks nii olemasoleva infrastruktuuri ekspluatatsiooni kui ka arengukava investeeringuprogrammi elluviimisest tulenevate infrastruktuuri investeeringute mõju; • finantsprognoosides võetakse aluseks Konsultandi poolt prognoositavad tariifid, nende kujundamise põhimõtted on järgmised: (1) majapidamiste vee- ja kanalisatsioonitariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiridesse; (2) tööstustele ja asutustele kohaldatavate tariifidega ei doteerita majapidamisi; (3) tariifidest saadavast tulust saavutatakse iga-aastaselt veemajanduskulude katmine, omakapitali kulumi katmine ning põhjendatud kapitali tulukus. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Oluline on välja tuua, millisel moel suudab kohalik vee-ettevõtlus tegevuspiirkonnas opereeritavat infrastruktuuri jätkusuutlikult majandada ning piirkonnas teenuseid osutada. 6.2.2. Finantsanalüüsi metoodika Käesoleva finantsanalüüsi koostamisel on Konsultant lähtunud printsiibist, et arvutustes kasutatud põhieeldused oleksid seotud Konkurentsiametile esitatavate vee- ja reoveetariifide muutmise taotluste juhendmaterjalides esitatud nõuetega, st finantsanalüüs sobituks samadele eeldustele ja metodoloogiale uute teenushindade taotlemisel tariifipiirkonnas teenitava tulu põhjendamisega. Diskonteeritud rahavoogude analüüsi käesolevas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga seotud finantsanalüüsis ei kasutata, kuivõrd projektide puhastulu väljaarvutamine ei ole praegusel juhul vajalik. Oluline on keskenduda infrastruktuuri tervikliku majandustegevuse peegeldamisele, arvestades planeeritavaid investeeringuid ja tõenäolist kujunenud finantseerimisplaani. 6.2.3. Finantsanalüüsi põhieeldused Finantsanalüüsi metoodikast tulenevalt selgitatakse konsultandi poolseid eeldusi ning sätteid finantsanalüüsi läbiviimisel. Eeldused finantsanalüüsi läbiviimiseks on võetud vastavalt Konkurentsiameti valdkondliku hinnataotluse juhendmaterjalis sätestatule. Juhul, kui nimetatud dokumentides ei ole analüüsi läbiviimiseks vajalikke eeldusi täpsustatud, tugineb konsultant nende eelduste väljatöötamisel avalikele infokogudele (Statistikaameti andmebaas, Rahvastikuregister), vee-ettevõtte andmetele, olemasolevatele arengukavadele. Finantsanalüüs hõlmab Järva Haldus AS praegust ja prognoosiperioodi veemajandustegevust. Eeldatakse, et olemas on vajalikul tasemel organisatsioon, tehnika, kohaldatakse jätkusuutliku opereerimise põhimõtteid ning kantakse vastavad kulutused. Lähtutakse Järva Haldus AS andmetest olemasoleva olukorra ning prognoosiperioodi tegevuskava osas. Samuti on aluseks insener-tehnilised eeldused, mis puudutavad investeeringuprogrammi elluviimise vajadustest lähtuvate kulude teket ning tegevusnäitajate muutumist. 76 Makromajanduslikud eeldused. Vastavalt meetme määruse juhendile võetakse majandus- ja finantsanalüüsi koostamisel aluseks tarbijahinnaindeks. Käesolevas töös on 2024-2037 aasta makromajanduslikud eeldused võetud vastavalt Rahandusministeeriumi poolt 2025. a sügisel väljastatud pikaajalistele prognoosidele. Tabel 6.2. Makromajanduslike indikaatorite dünaamika Aasta 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 Tarbija -hinna- indeks (%) 3.5 5.2 3.3 2.4 2.2 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 2.0 Allikas: Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2025 sügis Varade kulumimäär. Olemasoleva sihtfinantseeringuvälise põhivara kulumi osas on prognoosiperioodil arvestatud kulumiga, milline on sarnane näitaja 2024.a ettevõtte veeteenuse hinda arvestatava sihtfinantseeringuvälise kulumi prognoosile (71,8 tuh eur). Alates 2025.aastast tehtavate investeeringute osas on arvestatud kulum vastavalt ettevõtte sihtfinantseeringuväliste investeeringute kulumimääradele eeldusel, et erinevate põhivaraliikide kombineeritud keskmine aastane kulumimäär on 3,27%. Seejuures on arvestatud, et investeeringu kulumiarvestus algab investeeringu tegemisele järgneval aastal. ÜVK arendamise kava finantsanalüüsis on kasutatud finantsanalüüsi ajahorisonti pikkusega 13 aastat, mis hõlmab prognoosiperioodi 2025-2037. Tegevuskulude arvestusel on kasutatud baasaastana 2023. ja 2024.aasta näitajaid. Edasised finantsprognoosid on koostatud lähtuvalt 2024. aasta hinnatasemetest ning edasisest tarbijahinnaindeksi mõjust kulude kasvule. Viimaks finantsprojektsioone jooksvale hinnatasemele, on baashindu korrigeeritud hinnatõusu kasvu määraga. Arvutused on esitatud eurodes. 6.2.4. Nõudlusanalüüs Tarbimismahtude osas on eeldatud, et Järva Haldus AS teeninduspiirkonna veetarbimise ja ühiskanalisatsiooniteenuse tarbimise müügimahud prognoosiperioodil võrreldes 2024. baasaasta tasemega veidi langevad, tulenevalt teeninduspiirkonna asulate elanike arvu vähenemise prognoosist - veeteenuse osas tasemelt 98,9 tuh m³/a 2024. a tasemele 93,5 tuh m³/a 2037. a. Reoveeteenuse osas on oodata olulist müügimahu kasvu tasemelt 93,7 tuh m³/a tasemele 217,3 tuh m³/a (põhjus selleks on ettevõtte E-Piim Järva-Jaani tehase lisandumine tarbijate hulka 2026.a III kvartalis, sellega seoses toimub ka Järva-Jaani reoveepuhasti opereerimise üleminek ettevõttelt E-Piim Järva Haldus AS-le). Samas on prognoositud füüsilistele isikutele (majapidamised) müüdava reoveepuhastusteenuse müügimahu langust. Elanike vee- ja reoveetarbimise osas on prognoositud langust tulenevalt Statistikaameti maakonnapõhisest rahvastikuprognoosist, mille kohaselt Järva maakonna rahvaarv kahaneb prognoosiperioodil ca 0,7-0,8% võrra aastas. Samas kasvab prognoosiperioodil teeninduspiirkonnas elluviidavate arendusprojektide tõttu nii vee kui ka reoveetarbijate osakaal teeninduspiirkonna asulate elanikkonnas, vee osas tasemelt 86% tasemeni 88%, reovee osas tasemelt 86% tasemele 88%. Elanike ühiktarbimise osas on eeldatud, et teeninduspiirkonna elanike ühiktarbimine prognoosiperioodil on veemajandusteenuste osas 66 l/p/in. Teeninduspiirkonna nõudlusprognoos sisaldub Järva Haldus AS ÜVK teenuste nõudlus- ja tootmistaset kirjeldavas finantsanalüüsi tabelis lisas 5. 77 6.2.5. Opereerimiskulude eeldused Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud Opereerimiskulud, mis varieeruvad sõltuvalt tootmismahtudest (joogiveetootmine või reoveepuhastusmahud) on järgmised: elektrikulu veetootmisele, reoveepumpamisele, reovee puhastamisele, keskkonnakulud: veeressursi maks, heitvee saastetasu. Müügivälise vee osakaal veetootmisest prognoosi kohaselt langeb 17% tasemelt 2024.a prognoosiperioodi lõpuks tasemele 15%, seda tulenevalt veetorustike rekonstrueerimisest Reoveepuhastitesse jõudva infiltratsioonivee osakaal reoveekogusest püsib prognoosiperioodil tasemel 13%. Veetootmise ja reoveepuhastuse elektrienergia ühikhinnad 2024. aastal oluliselt langesid võrreldes 2023.aastaga, eeldatud on, et 2025.aastal elektrienergia ühikhinnad jäävad samale tasemele 2024.aastaga ning alates 2026.aastast muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. Keskkonnatasude osas on vee-erikasutustasu ühikhinna muutus seotud tarbijahinnaindeksiga, reovee saastetasu ühikhind kasvab tulenevalt keskkonnatasude tasumäärade reeglistiku muutmisest aastani 2027 enam kui 10% aastas, alates 2028.aastast on muutus seotud tarbijahinnaindeksiga. Seoses Järva-Jaani reoveepuhasti ettevõtte haldusse tulekust tuleneva tootmismahu hüppelise kasvuga, suurenevad oluliselt 2026-2027 reoveepuhastuse elektrienergia ning reovee saastetasu kulud. Samas jääb opereerimise ülevõtmisega seoses ära seni E-Piimale makstav ühikukulu Järva-Jaani alevi reovee puhastamisest. Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega Opereerimiskulud, mis otseselt ei sõltu tootmismahu igakordsest tasemest, on tööjõukulud, ühisveevärgi remondi- ja hoolduskulud, reoveekogumise ja -käitluse remondi- ja hoolduskulud, masinapargi hoolduskulud, administratiivkulud. Kõik opereerimiskulud on esitatud pikaajaliste finantsprognoosidena lisas 6. Eeldatud on, et prognoosiperioodil opereerimise püsikulud muutuvad tulenevalt tarbijahinnaindeksist. Reoveeteenuse osas toimub oluline kulude tõus reoveesüsteemide hoolduskulude osas tulenevalt Järva-Jaani reoveepuhasti opereerimiskulude lisandumisest 2026. A III kvartalis. 6.2.6. Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse kulukus Tulude eeldused. Tulude prognoosimisel on baasiks tegevuskulusid, omakapitali kulumit katvad ning Konkurentsiameti poolt seatud varade tulusust tagavad vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid. Prognoostariifid on arvutatud alates 2027.a. 2026.a osas on lähtutud eeldusest, et kehtivad olemasolevad tariifimäärad. Pikaajalised tariifiprognoosid ning nendega kaasnev kulukus leibkonnaliikme sissetulekule on esitatud lisas 6. Opereerimisest teenitavad tulud on esitatud finantsprognoosi osana lisas 6. Finantsanalüüsis arvestatakse, et teenitud tuludega oleks alates 2027.a võimalik katta veemajanduse tegevuskulud ning ettevõtte veemajanduse sihtfinantseeringuväline omakapitali kulum, samuti tagada omakapitalile tulukus konkurentsiameti poolt kehtestatud tulukusmäära kohaselt. Kuna reoveepuhastusteenuse osas toimub seoses Järva-Jaani puhasti üleminekuga vee-ettevõttele süsteemi optimeerimine, on võimalik alates 2027.aastast reoveepuhastuse teenustasu langetada. Veemajandusteenuste kulukuse eeldused. Veemajandusteenuste kulukuse prognoosimisel on arvestatud leibkonnaliiknme maakonnapõhise sissetulekuna Statistikaameti andmeid, mille kohaselt oli 2024.a Järva maakonna elaniku ekvivalentnetosissetulek kuus 1176 eurot (Statistikaameti andmebaas: tabel ST08). Edasiste aastate vastava näitaja muutumine on seatud sõltuvusse tarbijahinnaindeksi muutusest. Teenuse kulukus päevasel ühiktarbimisel 66 l/in oli kehtivate tariifimäärade juures 2024.a 1,04%. Teenuse kulukust on eeldatud prognoosiperioodi aastatel langema, ulatudes prognoosiperioodi lõpus tasemeni 0,80%. Samas on eeldatavalt kõige väiksem teenuse kulukus Järva-Jaani puhasti ülevõtmisele vahetult 78 järgneval aastal ehk 2027, edasiselt teenuse kulukus veidi kasvaks. Tuleb arvestada, et teenuse hinnad teeninduspiirkonnas on paika pandud tingimustes, kus ÜVK arengukava koostamise juhendi kohaselt teenushindadesse on arvestatud investeeringute tegemine prognoosiperioodil ilma sihtfinantseeringuteta kas Keskkonnainvesteeringute Keskuse või EL struktuurifondide poolt. Juhul kui investeeringute katmisel kaasatakse sihtfinantseeringud, oleks teenuse kulukuse määr tarbijate jaoks väiksem kui prognoosis. 6.2.7. Veemajandusinvesteeringute finantseerimine Ettevõtte Järva Haldus AS teeninduspiirkonnas toimuks investeeringute finantseerimine (investeeringuvajadus 2026-2037 2025. a. hindades 2,480 mln eurot, investeeringute maksumusele tarbijahinna mõju arvestades 2,84 mln eurot, suurima investeeringuga aastaks 2028, millal eeldatav investeering 0,51 mln eurot) ettevõtte omavahendite ja võimalik, et vähesel määral Järva valla kapitali sissemaksetest, investeeringute kulumi kataks vee- ettevõte ja selle kulu saaks arvestada teenustasu katmiseks. Prognoosmudelis on arvestatud, et 25% investeeringutest kataks Järva Haldus AS omavahenditest ning 75% investeeringutest kaetakse laenudega, mille tagasimakseaeg oleks 10 aastat ning intressimäär laenujäägilt (6 kuu Euribor+laenumarginaal kokku 5%). Investeeringute finantseerimisel kalkuleeritud investeeringute finantseerimisskeemi rakendades täidetaks prognoosiperioodil olemasolevate finantskohustuste ning prognoositavate liisingukohustuste teenindamisega seotud aastase minimaalse laenukattekordaja nõue 1,2 ning veemajanduse rahavoog oleks igal perioodi aastal ning kumulatiivses arvestuses positiivne. Laenukattekordaja ja rahavoo prognoos arvestus sisalduvad lisas 6. 79