Käskkiri

Lisa 1 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2026 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid joogi- ja mineraalvee käitlejaid, ujulaid, veekeskuseid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoosi koostamisel on lähtutud erinevate joogi- ja mineraalvee käitlejate, ujulate ja veekeskuste kasutusotstarbest, suurusest ja kasutajate arvust ning keskkonnatervise osakonna valdkondlikest teadmistest. Täiendavalt on arvesse võetud varasemad veevaldkonna järelevalve tulemused sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud teave ning analüüside tulemuste järeldused. Ohuprognoosi üles ehitamisel ja riskitasemete määramisel on võetud arvesse, et joogivee ja veevaldkonna teenuste tarbijaskond on väga suur, tegemist on erinevatele isikutele kehtestatud nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada ohu inimese tervisele ja elule. Üldine riskitase on antud veevärgile selle suuruse (edastatav joogivee maht) järgi ning ujula/veekeskusele nende kasutusotstarbe (peamine kasutajate grupp) ja koormuse põhiselt (Tabel 1). Samuti arvestatakse varasemate vee terviseohutuse järelevalve tulemustega sh veeteenuse osutaja poolt dokumenteeritud teabe ning analüüsi tulemuste järeldustega. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge X I 3 Kõrge II, III, V, VII 2 Keskmine IV, VI, VIII, IX 1 Madal I üldkasutatavad ujulad (suuremad ujulad, spaad, spordikeskused); II väliujulad; III tervishoiuasutuse ujulad; IV veevärgid kuni 100 m3 ; V veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3; VI veevärgid üle 10 001 m3; VII pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid (Tallinn ja Narva);VIII allikavee tootjad; IX loodusliku mineraalvee tootjad, X supluskohad Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse veeohutuse ja sellega seotud teenuse terviseohutuse nõudeid joogi- ja mineraalvee veevärkides, ujulates, veekeskustes ja supluskohtades (Tabel 2). Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Jrk Kontrolli mahu Kontrollitav asutus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted nr prognoos (asutus) I Üldkasutatavad ujulad X Peamised riskid on seotud veekvaliteediga, kasutuskoormusega, Kontrollitakse kõiki ujulatele Kontrollitakse kõik (suuremad ujulad, kemikaalide hoiustamise ja kasutamisega ning abi andmisega kohalduvaid nõudeid ujulad spaad, (esmaabi/vetelpääste). sh proovivõtt spordikeskused) Suure kasutuskoormuse tõttu võib esineda ruumide ja basseini tehnilise olukorra halvenemist, puuduseid veetöötluses ja kasutuskoormuse üldises jälgimises. Riskitaseme määramisel on arvestatud 2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi. Üldkasutatavates ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 8% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 29% seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas. Lisaks veekvaliteedi probleemidele tuvastati kontrollitud üldkasutatavates ujulates puuduseid laboratoorse kui ka kohapeal igapäevaselt teostatava seire (kloor, pH, temperatuur) sageduses, veevahetuses, ventilatsioonis, temperatuuri ja sügavuse info puudumise kohta ujula seinal, ruumide (sh saunade) ja basseini korrasolu ja puhtuse osas ning esmaabikoolituse läbimise osas II Väliujulad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse kasutajate riskigruppi, kuhu Kontrollitakse kõiki ujulatele Kontrollitakse kõik kuuluvad peamiselt lapsed, kuid ka täiskasvanud. kohalduvaid nõudeid ujulad Kasutuskoormus on väga kõikuv olenevalt ilmaoludest. Avatud vaid sh proovivõtt kolm kuud aastas (suvekuudel), mis teeb keeruliseks basseinivee keemiliste ja füüsiliste näitajate reguleerimise. 2025. aastal esines kõigis väliujulates probleeme veekvaliteediga kogu suveperioodi jooksul. Kvaliteedinäitajate mittevastavusi piirnormidele esines peamiselt seotud ja vaba kloori osas ning mikrobioloogilistest näitajatest kolooniate arvu osas. III Tervishoiuasutuste X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteediga seotud Kontrollitakse kõiki ujulatele Kontrollitakse 30% ujulad probleeme. kohalduvaid nõudeid ujulatest 2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tervishoiuasutuste sh proovivõtt ujulates teostatud basseinivee proovidest ei vastanud nõuetele 6% mõne mikrobioloogilise näitaja osas ning 24% seotud ja vaba kloori piirnormi ületuse osas. IV Veevärgid kuni X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et veevärgid teostavad Kontrollitakse (v.a 2024 ja 2025.a Kontrollitakse 50% 100m3 enesekontrolli kava kohaselt (olenevalt edastava joogivee m3 mahust) kontrollitud ja korras veevärkides): veevärkidest analüüse vaid 1–2 korda aastas. Seoses sellega selguvad joogivee • Joogivee käitlemise ja kvaliteedis toimuvad trendid alles mitme aastase seire tulemusena. kvaliteedinõudeid  Lisaks on arvestatud, et väikestel veevärkidel on üks või paar veeallikat • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid (sageli ilma reservkaevuta), mistõttu nende kasutamisel on suurem • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja võimalus, et vee reostumisel jõuab reostunud vesi kõigile tarbijatele. joogivee käitlejale kehtestatud 2025.aastal riikliku järelevalve tulemusel kuni 100m3 veevärkides esines kohustuste täitmist puuduseid 14% veevärkidest. • Võetakse joogivee tavakontrolli proov juhuvalimi alusel lähtudes Terviseameti laboriplaanist. V Veevärgid 101m3 X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et võimalik reostus võib Kontrollitakse kõiki joogiveele Kontrollitakse kõik kuni 10 000m3 mõjutada suuremate asulate ja linnade elanikke, mis Eesti mõistes kohalduvaid nõudeid: veevärgid tähendab olulist arvu tarbijaid. • Joogivee käitlemise ja Tarbijate arv on kõige olulisem risk, kuna reostunud vee puhul võib kvaliteedinõudeid tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele, mis võib • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust laiemalt, • Joogivee laboratoorne analüüs samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa teenuse • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja osutajate (nt haiglate) toimepidevusele. joogivee käitlejale kehtestatud kohustuste täitmist Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused • Võetakse joogivee tavakontrolli proov suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus juhuvalimi alusel lähtudes Terviseameti uurida joogivee kvaliteeti sagedamini. laboriplaanist. 2025.aastal riikliku järelevalve tulemusel 101m3 kuni 10 000m3 veevärkides esines puuduseid 16% veevärkidest. VI Veevärgid üle X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse, et tegu on väga suure Kontrollitakse kõiki joogiveele Kontrollitakse kõik 10 001m3 veevärgiga ja mõjutab väga suurt osa tarbijaid. kohalduvaid nõudeid: veevärgid Väga suure veevärgi puhul on suurenenud mõju tarbijatele ning oht • Joogivee käitlemise ja puhangu tekkimiseks. Võimalik reostus võib mõjutada suurte linnade kvaliteedinõudeid elanikke. • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja Kuna sellistes veevärkides on tarbijate arv suur, võib reostunud vee joogivee käitlejale kehtestatud puhul tekkida laiaulatuslik haigestumine või muu kahju tervisele. See kohustuste täitmist omakorda võib mõjutada ühiskonna toimimist ja teenuste kättesaadavust • Võetakse joogivee tavakontrolli proov laiemalt, samuti suurendada ohtu veevärgiga ühendatud elutähtsa • Kas on vähemalt üks kord aastas teenuse osutajate (nt haiglate) toimepidevusele. avaldanud kergesti kättesaadaval kujul Kuna suurema tarbijate arvuga veevärkides on edastatavad veekogused elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse suuremad, maandab teatud määral riski ka õigusaktist tulenev kohustus korral muul viisil tarbijale antava teabe uurida joogivee kvaliteeti sagedamini. veekvaliteedi osas. VII Pinnavett joogivee X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse veekvaliteeti. Pinnavesi Kontrollitakse kõiki joogiveele Kontrollitakse kõik allikana kasutavad vajab kasutuseks nii mehaanilist kui keemilist töötlust. Selline vee kohalduvaid nõudeid: veevärgid veevärgid (Tallinn ja töötlemine võib veekvaliteeti ka negatiivselt mõjutada (ületöötlemine) • Joogivee käitlemise ja Narva) ning seeläbi võib saastunud vesi jõuda olulise osa tarbijateni. kvaliteedinõudeid • Joogivee kvaliteedi kontrollinõudeid  Samuti on pinnavees looduslikult rohkem toitaineid. Vee temperatuur on • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja kevadest suve lõpuni kõrgem, mis soodustab mikroobide ja võimalike joogivee käitlejale kehtestatud patogeenide kasvu ja seeläbi nende sattumist veetrassi. kohustuste täitmist. Pinnavett on Eestis sunnitud kasutama kohalikus mõistes mastaapsete • Võetakse joogivee tavakontrolli proov tarbijate arvudega piirkonnad, kellele põhjaveevarudest ei piisa olmevee • Üle 10 000 m3 veevärkide puhul edastamiseks. lisaks, kas on vähemalt üks kord aastas avaldanud kergesti kättesaadaval kujul elektrooniliselt ja põhjendatud taotluse korral muul viisil tarbijale antava teabe veekvaliteedi osas. VIII Allikavee tootjad X Allika ja veevõtukoha reostumine võib tekkida, kui ei ole tagatud Kontrollitakse alljärgnevat: Kontrollitakse kõik reostusohu eest kaitstus ja/või ei ole tagatud hügieeninõuded • Allikavee käitlemise ja allikavee tootjad veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite pesemine, vee kvaliteedinõudeid villimine). • Allikavee kvaliteedi kontrollinõudeid Sellest tulenevalt võivad patogeenid ja kahjulikud keemilised ühendid • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja jõuda tarbijani. joogivee käitlejale kehtestatud kohustuste täitmist Tootjad, kes allikavett pudelisse villivad, teostavad pidevat iseseisvat • Võetakse allikavee proov villimisliini veeseiret nii allikast, enne vee töötlust kui ka villimisliini lõpus. lõpust Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise Lisaks on allikavee puhul asjakohane saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu. kontrollida ka villimisliini ja joogiveeallikat IX Loodusliku X Võimalik tervisemõju ja allika/veevõtukoha reostumine võib tekkida, Kontrollitakse alljärgnevat: Kontrollitakse 50% mineraalvee tootjad kui pudelisse villitud loodusliku mineraalvee sisaldus ei kattu • Loodusliku mineraalvee kvaliteedi mineraalvee tootjatest tunnustamise otsusel toodud komponentide piirnormidega või sisaldab kontrollinõudeid sh laboratoorselt ohtlikke aineid, mineraalvee sisalduse või mineraalvee omaduste kohta • Veeseaduse 3. peatükis joogiveele ja on etiketil eksitav või puudulik teave (nt omistatud raviomadused), mis joogivee käitlejale kehtestatud võib kaasa tuua kahjuliku mõju tervisele või terviseprobleemi kohustuste täitmist süvenemise, ei ole tagatud reostusohu eest kaitstus, ei ole tagatud • Võetakse loodusliku mineraalvee hügieeninõuded veevõtuseadmete kasutamisel (nt seadmete/mahutite proov (villimisliini lõpust) pesemine, vee villimine). Lisaks vee kvaliteedile on Eestis Lisariski tarbijate tervisele võib endast kujutada loodusliku mineraalvee toodetud mineraalvee puhul asjakohane töötlemise eripärad ja piirangud. vajadusel kontrollida ka villimisliini ja Kuna toodet turustatakse pudelites, on oht, et konkurentsieelise joogiveeallikat (eesmärgiga välistada saamiseks võidakse toote etikettidele lisada väiteid, mis sinna ei kuulu. keelatud veetöötlemise seadmete lisamine). Samuti kontrollitakse märgistust (etikette) tuvastamaks, kas sinna on lisatud tervisealaseid või teisi keelatud väiteid. X Supluskohad X Riskitaseme määramisel on võetud arvesse riskigruppi, kuhu kuuluvad Kontrollitakse kõiki supluskohale Kontrollitakse kõik peamiselt lapsed ja eakad, kuid ka teised täiskasvanud. kohalduvaid nõudeid supluskohad Arvestatud on kasutuskoormusega, mis koondub suvekuudele ja sõltuvalt ilmadest on kasutajate arv kõikuv. Veekvaliteeti ja üldist ohutust mõjutavad ka supluskoha puhtus ja korrasolu. Väga oluline on info avalikustamine supluskohas, et supluskoha kasutaja saaks teha teadliku otsuse ja hinnata enda jaoks veekvaliteedi ohutust. Supluskohas olev teave (supluskoha kvaliteediklassi sümbol, reostuse ja sinivetikate esinemise tõenäosus, kontaktandmed jm) peab olema nähtav ja selge kõigile ranna kasutajatele. 2025. a järelevalve tulemuste järgi supluskoha omanik või valdaja suplushooaja avamisel sageli ei pööra tähelepanu teabe esitamisele supluskohas ja teave pannakse välja alles järelevalveametniku nõudmisel. 2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt (50 supluskohta) tuvastati puuduseid rannas teabe esitamise osas 19 supluskohas, korrasolu osas 5, ohutuse tagamise osas 11 ning suplusvee kvaliteedi tulemuste esitamise osas Terviseametile 1 supluskohas.  Lisa 2 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2026 Tervist toetava ja ohutu keskkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamise) ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid haridus- ja sotsiaalasutusi ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos põhineb haridus- ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste 2025. aasta riikliku järelevalvemenetluste tulemuste analüüsil ja/või ameti poolt väljastatud terviseohutuse hinnangutel, asutuste ning kodanike pöördumiste ja kaebuste analüüsil ning partnerasutuste (Sotsiaalkindlustusamet, Päästeamet jne) tähelepanekutel. Ohuprognoos on üles ehitatud haridus- ja sotsiaalasutuses osutatava teenuseliigi põhiselt. Igale teenuseliigile on antud riskitase, mis tuleneb riskihindamise riskimaatriksist tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme kohta (Tabel 1). Terviseriski määramisel on võetud arvesse teenuste iseloomu (ööpäevaseid teenuseid osutavad asutused on prioriteet võrreldes päevastega), teenuse kestvust, teenuste tarbijaskonna haavatavust ning eelneval kalendriaastal teostatud riikliku järelevalve käigus leitud puuduseid asutuste õpi-, kasvu- ja elukeskkonnas, mis võivad ohustada inimeste tervist. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge 2 Keskmine I, II, III, IV, V 1 Madal I lasteaiad; II erakoolid; III väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (täiskasvanute üldhooldekodud); IV ööpäevaringne erihooldusteenus (erihooldekodud); V turvakoduteenus lastele Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse vastavalt teenuse liigile õpi-, kasvu- ja elukeskkonna nõuete täitmist lasteaedades, erakoolides, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (täiskasvanute üldhooldekodudes), ööpäevaringse erihooldusteenuse (erihooldekodudes) ning lastele turvakoduteenuse osutamisel (Tabel 2).  Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Jrk Kontrollitav Kontrolli mahu Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted nr asutus prognoos (asutus) I Lasteaiad X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et Eestis on lasteasutus lapse Asutuses kohapeal kontrollitakse: Kontrollitakse ca 25 % elukeskkonna oluline osa, sest koolieelses eas laps viibib lasteasutuses üldnõudeid, nõudeid maa-alale, tegutsevatest asutustest 9–10 tundi päevas erinevalt enamikust EL riikidest, kus laps veedab hoonetele, ruumidele, ruumide lasteasutuses ainult 3–4 tundi ehk väikse osa ööpäevast. Seetõttu on sisustusele, sisekliimale ja väga oluline, et laps viibib tervislikus keskkonnas. korrashoiule. Lapsi mõjutavad keskkonnariskid nagu kvaliteedinõuetele mittevastav joogivesi, halb sisekliima ja siseõhk, ebaturvalised mänguasjad ja Regionaalse valimi koostamisel mänguväljakud. Laps ei oska kogemuste puudumise tõttu ette näha võetakse arvesse varasemate keskkonnariske ja võib sattuda ohtlikesse olukordadesse. perioodide kontrollide tulemused, esitatud vihjed või partnerasutuste 2025. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 33% kontrollitud tähelepanekud. asutustest elukeskkonna nõuete rikkumisi. Enim puuduseid oli riskianalüüsi, valgustuse, sisustuse, päevakava, ruumide, sisekliima ja töötajate tervisetõendite nõuetele mittevastavuses. Katkised põrandakatted, mittevastavad mänguatraktsioonid, niiskuskahjustustega laed/seinad, mitteeakohased mänguasjad (väikesed detailid) ning lapsele kättesaadavad kemikaalid võivad põhjustada vigastusi, mürgistusi ja lämbumisohtu. II Erakoolid X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et õpilane viibib teenusel Asutuses kohapeal kontrollitakse: Kontrollitakse ca 35 % (lasteaed ja märkimisväärse osa päevast. Arvestades, et ruumides on korraga palju üldnõudeid, nõudeid maa-alale, tegutsevatest asutustest üldhariduskool, lapsi on turvalise füüsilise keskkonna tagamine ülioluline. hoonetele, ruumidele, ruumide mis tegutsevad Terviseametile on esitatud pöördumisi, et ruumides on ebapiisav sisustusele, sisekliimale ja ühe asutusena; ventilatsioon ja õppetöö ajal on klassides rohkem lapsi kui õpperuumid korrashoiule. põhikool; seda võimaldavad. Regionaalse valimi koostamisel gümnaasium; Kui ventilatsioon puudub või on ebapiisav, võib õhu kvaliteet võetakse arvesse varasemate põhikool ja halveneda, mis omakorda võib põhjustada hingamisteede probleeme perioodide kontrollide tulemused, gümnaasium, mis ja ebamugavust. Õppeasutustes, kus õpilased viibivad tihedalt koos, esitatud vihjed või partnerasutuste tegutsevad ühe on nakkuste leviku risk suur. Halva õhuvahetuse tõttu püsib õhu kaudu tähelepanekud. asutusena) levivate viiruste ja bakterite kontsentratsioon kõrge. III Täiskasvanute X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust, Asutuses kohapeal kontrollitakse: Kontrollitakse ca 50 % üldhooldekodud pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust. üldnõudeid, nõudeid maa-alale, tegutsevatest asutustest (väljaspool kodu Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu hoonetele, ruumidele, ruumide osutatav juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes ära kuulaks sisustusele, sisekliimale ja üldhooldusteenus) ning tema eest seda teeks. korrashoiule. 2025. aasta järelevalve tulemuste kohaselt esines 14% kontrollitud Regionaalse valimi koostamisel asutustest elukeskkonna rikkumisi. Enim puudusi esines elu– , võetakse arvesse varasemate hügieeni- ja magamistubades, ülerahvastatuse ja töötajate perioodide kontrollide tulemused, tervisetõenditega. Ruumidesse paigutatakse rohkem kliente kui esitatud vihjed või partnerasutuste lubavad tervisekaitsenõuded, seetõttu ei ole klientidel piisavalt tähelepanekud.  liikumisruumi ja hügieenitoiminguteks vajalikke seadmeid. Ruumid vajavad remonti, katkised/kulunud põrandakatted võivad põhjustada eakatel vigastuste ohtu. Niiskuskahjustustest aknapõskedel ja lagedel/seintel on tekkinud hallituskahjustusi. Hallitusseened põhjustavad allergiat ja nn haige maja sündroomi (millele on iseloomulik limaskestade ärritus, valu kurgus, köha, hingeldamine, üldine väsimus, peapööritus, naha ärritusnähud ning raskematel juhtudel immuunsüsteemi talitluse häired). V Erihooldekodud X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust, Asutuses kohapeal kontrollitakse: Kontrollitakse ca 75 % (ööpäevaringne pikaajalisust ja teenuse saajate haavatavust. üldnõudeid, nõudeid maa-alale, tegutsevatest asutustest erihooldusteenus) Teenuse saaja ei ole valdavalt võimeline puudustele tähelepanu hoonetele, ruumidele, ruumide juhtima või kaebust esitama, sageli puudub inimene, kes teda ära sisustusele, sisekliimale ja kuulaks ning tema eest seda teeks. korrashoiule. Terviseametile on saanud vihjeid, kus suure teenuse vajaduse tõttu Regionaalse valimi koostamisel kliente paigutatakse ruumidesse rohkem kui nõuded lubavad. võetakse arvesse varasemate Ülerahvastatus, arvestades teenusel olevate inimeste psüühilist perioodide kontrollide tulemused, seisundit, on väga suur risk turvalise ja inimväärse elukeskkonna esitatud vihjed või partnerasutuste tagamisel. tähelepanekud. VI Turvakodud X Riskitaseme määramisel on arvestatud teenuse ööpäevaringsust ja Asutuses kohapeal kontrollitakse; Kontrollitakse 100 % (turvakoduteenus teenuse saajate haavatavust. Teenuse saaja ei ole võimeline puudustele üldnõudeid, nõudeid maa-alale, tegutsevatest asutustest lastele) tähelepanu juhtima või kaebust esitama. hoonetele, ruumidele, ruumide Turvakodud osutavad ajutise eluaseme teenust lastele. Õiguskantsler sisustusele, sisekliimale ja on juhtinud Terviseameti tähelepanu, et teatud asjaolude korral võib korrashoiule. lapsele teenuse osutamine turvakodus kujuneda pikaajaliseks.  Lisa 3 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2026 Kemikaaliohutuse valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid kemikaale ja kosmeetikatooteid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos põhineb kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarbest, sihtrühmast ja võimaliku tervisekahjustuse raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel, teostatud kontrollide tulemustel ja Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteemi Safety Gate teavitustest. Ohuprognoos on üles ehitatud kemikaalide ja kosmeetikatoodete kasutusotstarvete põhiselt. Igale kasutusotstarbele on antud üldine riskitase, mis tuleneb tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusest ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Terviseriski määramisel on võetud arvesse varasemad Terviseameti poolt läbiviidud kemikaali- ja tooteohutuse valdkonna järelevalve tulemused ning Euroopa Liidu kiirhoiatussüsteem Safety Gate RAPEX teavitused. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I, II, III, IV 2 Keskmine 1 Madal I Kosmeetikatooted; II Biotsiidid; III Kemikaalid, sh detergendid; IV Elektrooniliste sigarettide vedelik ja nikotiinipadjad Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse kosmeetikatoodete, biotsiidide ja kemikaalide sh detergentide nõuetele vastavust kemikaaliseaduses, biotsiidiseaduses, rahvatervishoiu seaduses ja teistes õigusaktides ning nendes viidatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes1 sätestatud nõuetele ja kohustustele (Tabel 2).  Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrolli mahu Jrk nr Kontrollitavad tooted Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted prognoos (tooted) I Mittemahapestavad X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kosmeetikatoodete tootjate, importijate Kontrollitakse kosmeetikatooted ja millel on väga lai tarbijaskond ja mis on ettenähtud pikaajaliseks ning vastutava isiku juures kontrollitakse minimaalselt hooajalised kontaktiks nahaga. hea tootmistava, toote andmikku, koostist 4% toodetest, kosmeetikatooted (sh laboratoorselt), keemilistele ja nendest Nõuetele mittevastavate kosmeetikatoodete kasutamine võib mikrobioloogilistele nõuetele vastavust, laboratoorselt põhjustada ajutisi tervisekahjustusi (nt nahalööbed, punetus, turse, ohutusaruannet ja ohutusehinnangut, mikrobiloogilistele sensibiliseerimine või hingamisraskused) või püsivaid kahjustusi loomkatseid, CPNP-s teavitamist, tõsisest näitajatele, (nt mõju järglastele, paljunemisvõimele või kesknärvisüsteemile). soovimatust mõjust (TSM) teavitamist, konservantidele, Samuti võivad need avaldada tõsiseid soovimatuid mõjusid, mille märgistust sh väiteid ja lõhnaainetele 20%, tagajärjeks on ajutine või püsiv talitlushäire, puue, haiglaravi, ettevaatusabinõusid, andmeid ainete UV-filtritele 5% ja kaasasündinud väärarengud või eluohtlikud seisundid. kohta ja pakendit. MI/MCI sisaldusele 2025. aasta 9 kuu jooksul kontrollitud kosmeetikatoodetest ei 8%. Kosmeetikatoodete määruse II-VI lisa vastanud 37% nõuetele.. piirangu nõuete täitmise kontrollimisel Põhilised puudused avastatud turujärelevalve käigus teostatakse laboratoorsed analüüsid kosmeetikatoodete puhul: toodete märgistused ei vastanud järgmiste piirangute osas: konservandid, kehtivatele nõuetele (pole märgitud toote otstarve, avatud allergeensed lõhnaained, UV-filtrid, kreemipurgi sümbol, koostisainete nimetused INCI järgi jne), MI/MCI ja mikrobioloogilised näitajad. ettevõte ei olnud täitnud teavitamise kohustust CPNP (Cosmetic Products Notification Portal) portaalis, vastutaval isikul puudus Kosmeetikatoodete hulgi- ja jaemüüjate nõutud tooteandmik, mille vorm ja sisu ei vastanud sätestatule, juures (sh e-kaubanduses) kontrollitakse märgistusel olid esitatud meditsiinilised näidustused ja väited, mis toote märgistust, pakendit, koostist (sh on kosmeetikatoodete puhul keelatud. laboratoorselt) ja CPNP-teavitamist ja säilimistähtajast kinnipidamist. Eesti turul tuvastati 2 ohtlikku kreemi, mis sisaldasid laboratoorsete analüüside kohaselt viljakust kahjustavat ainet Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja butüülfenüül metüülpropionaali (BMHCA) ja allergiat tekitavaid importijaid kolmandatest riikidest. säilitusaineid MI/MCI. Sagenevad juhtumid, kus kosmeetikatooteid üritatakse e- kaubanduse kaudu müüa, omistades neile raviomadusi, mis võivad tekitada terviseriske ja tarbijaid eksitada. II Biotsiidid ja biotsiidiga X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kontrollid hõlmavad biotsiidide Kontrollitakse töödeldud tooted ning millel on väga lai tarbijaskond. registreerimistunnistusi/ lube, minimaalselt 4% kahjuritõrje teenuse ohutuskaarte (põhirõhk jagudel toodetest. Biotsiidide hulka kuuluvad muuhulgas ka inimese naha osutamine. 1,2,3,8,11,12 ja 15), koostist, märgistust desinfitseerimiseks ettenähtud vahendid ja sääse/ (sh kasutusjuhiseid), biotsiidi omaduste puugitõrjevahendid, mis on ettenähtud pikaajaliseks kontaktiks kokkuvõtet, ohu klassifitseerimist ja nahaga. pakendit. Turule võivad sattuda registreerimata/loata biotsiidid, mis Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks sisaldavad mitteheakskiidetud toimeaineid ja olla seeläbi ohtlikud biotsiidimääruse artiklis 72 ja CLP- inimese tervisele, varale ja keskkonnale. määruse artiklis 48 sätestatud nõuete Biotsiidide või biotsiidiga töödeldud toodete ebapiisava teabe täitmist. korral märgistusel ei pruugi tarbija olla teadlik ohtudest või võib Biotsiidiga töödeldud toodete puhul biotsiidi kasutada selleks mitteettenähtud viisil ning saada seeläbi kontrollitakse märgistust ja et kõik tervisekahjustusi või põhjustada ohtu keskkonnale ja varale. toimeained, mis sisalduvad biotsiidides, 2025. aasta 9 kuu jooksul kontrollitud biotsiididest ei vastanud millega seda on töödeldud või mida see 32% nõuetele. sisaldab, on kantud biotsiidimääruse Põhilised puuudused avastatud turujärelevalve käigus: nõuetele ei artikli 9 lõike 2 kohaselt koostatud vastanud biotsiidi märgistus, reklaam, biotsiidide ohutuskaartide nimekirja seoses asjakohase tooteliigi ja sisu, keel ja rubriikide nimetused ei vastanud REACH- määruse kasutusega või I lisasse ning täidetud on nõuetele. nendes sätestatud tingimused või piirangud. Kontrollitulemused on näidanud, et jaemüügis, sh e-kaubanduses on kättesaadavad loata biotsiidid, mis sisaldavad keelatud aineid. Kutselise kahjuliku organismi tõrje Safety Gate kaudu on hakanud laekuma teatisi registreerimata teenuse osutamise korral kontrollitakse biotsiididest. biotsiide, teenuse osutamisele esitatud nõuete täitmist ning kahjulike organismide tõrje plaani ja aruannet. III Kemikaalid ja X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Kemikaalide, sh detergentide puhul Kontrollitakse detergendid, mis millel on väga lai tarbijaskond. kontrollitakse registreerimist, koostist (sh minimaalselt 5% kuuluvad REACH- laboratoorselt), ohutuskaarti (põhirõhk toodetest. Kemikaalide hulka võivad kuuluda kantserogeensed, määruse XVII lisa jagudel 1,2,3,8,11,12 ja 15) ohtude mutageensed, reproduktiivtoksilised, mis pikaajalisel kasutamisel piirangute alla ja/või klassifitseerimist, märgistust ja pakendit, võivad avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele, vastavad CLP-määruse ohtlike kemikaalide arvestust. kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki, ning sensibiliseerivad, ohuklassifitseerimise Veebimüügi korral kontrollitakse lisaks söövitavad ained ja segud. kriteeriumidele. CLP-määruse artiklis 48 sätestatud nõuete Kemikaalide sh detergentide turustamiseelsete tegevuste täitmist. läbiviimise vigade tõttu võib puudu jääda piisav info aine omaduste ning vajalike riskijuhtimismeetmete kohta. Kemikaalide Detergentide puhul kontrollitakse ohutuskaartide, pakendi ja märgistuse ning detergentide puhul ka täiendavalt pindaktiivsete ainete kasutusjuhendi nõuetele mittevastavuse korral võib tarbija saada biolagundavusel põhinevate piirangute tõsiseid tervisekahjustusi. nõuetele vastavust. Piirangunõuetele mittevastavuse korral võivad tavatarbija Fookus on kontrollida Eesti tootjaid ja kasutusse sattuda väga ohtlikud kemikaalid, mis võivad importijaid kolmandatest riikidest. põhjustada väga tõsiseid tervisekahjustusi (sh surma) ning suurt kahju keskkonnale ja varale.  Turult kõrvaldati 1 püsimeigi värv, mille koostises tuvastati laboratoorselt kantserogeenset (vähki tekitavat) raskmetalli koobaltit. 2025. aasta 9 kuu jooksul kontrollitud kemikaalidest ja detergentidest ei vastanud 47% nõuetele. Turujärelevalve käigus avastati järgmised puuudused: ohtlike ainete klassifikatsioon ei vastanud CLP-määrusele, pakenditel puudusid nõuetekohased teabed, piktogrammid, tunnussõna, ohu- ja hoiatuslaused; ohutuskaartides ja toodete etikettidel olevad andmed ei langenud kokku, ohutuskaartidel ja märgistustel puudusid ohtlike koostisainete nimetused, mille alusel toodet klassifitseeriti ohtlikuks. IV Elektrooniliste X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et tegemist on toodetega, Elektrooniliste sigarettide ja Kontrollitakse sigarettide vedelik ja millel on lai tarbijaskond. Igapäevaselt on mõnd tubaka- või nikotiinipatjade puhul kontrollitakse minimaalselt 5% nikotiinipadjad nikotiini sisaldavat toodet tarvitamas iga viies Eesti täiskasvanu. lähtuvalt ainult CLP-määrusest ning toodetest, sh REACH-määrusest ohuklassifikatsiooni, laboratoorselt 3%. Elektrooniliste sigarettide vedelik ja nikotiinipadjad on ainete märgistust, dokumentatsiooni ja koostist segud ehk kemikaalid, mille koostisesse võivad kuuluda (sh laboratoorselt). sensibiliseerivad, kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised ained, mis pikaajalisel kasutamisel võivad avaldada mõju järglastele, paljunemisvõimele, kesknärvisüsteemile ja tekitada vähki. Tubakatoodete ja elektrooniliste sigarettide CLP-määruse kohase klassifikatsiooni, märgistuse ja/või pakendi puudumisel või puuduliku ohuklassifikatsiooni, märgistuse ja/või pakendi puhul ei ole tarbija piisavalt ohtudest informeeritud ning võib saada tervisekahjustusi. 2023. aastal läbiviidud sihtuuringu raames kontrollitud 42 elektroonilistest sigarettidest ja nikotiinipatjadest kõik tooted ei vastanud CLP- ja REACH-määruse nõuetele (neist 38% olid oluliste puudustega: sissehingamisel mürgistel segudel puudus lastekindel turvasulgur ja/või reljeefne hoiatusmärgis). 1 • Kosmeetikamäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009, 30. november 2009, kosmeetikatoodete kohta. • Turujärelevalve määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/1020, 20. juuni 2019, turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011. • Biotsiidimäärus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 528/2012, 22. mai 2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist. • REACH-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1907/2006/EÜ, 18.12.2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ. • CLP-määrus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006.  Lisa 4 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2026 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (iluteenuste terviseohutuse edendamine ning balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine) ohuprognoos määrab kindlaks põhimõtteid, mille alusel kavandab Terviseamet 2026. aastal järelevalvetegevusi. Ohuprognoos põhineb ilu- ja isikuteenuste osutamise terviseohutuse tagamiseks kehtestatud nõuete mittekohasel täitmisel tekkida võivate tervisekahjustuste raskusastmest ning tõenäosusest tuleneval riskitasemel, varasemalt teostatud kontrollide ja avaliku veebimonitooringu tulemustel. Ohuprognoos on üles ehitatud sotsiaalministri määruse nr 41 alusel kehtestatud ilu- ja isikuteenuse osutamise terviseohutust reguleerivate nõuete erikomponentidel, milleks on: 1) hügieeninõuded teenuse osutamisel, 2) nõuded teenuseosutaja oskustele ja teadmistele, 3) teenusesaaja teavitamine teenusest ning 4) teenuste erinõuded. Igale erikomponendile määratakse üldine riskitase, mis tuleneb nõuete mittekohasel täitmisel tervisekahjustuse tekkimise tõenäosuse ja tervisekahjustuse raskusastme maatriksist (Tabel 1). Seejärel on võetud arvesse varasemate perioodide kontrollide tulemused, mille kohaselt sagedasemad tuvastatud kõrvalekalded on seotud hügieeninõuete eiramisega. Iga-aastaselt tuvastatakse, et vähemalt 30%-l kontrollitud objektidest ei vasta teenuse osutamine kehtivatele hügieeninõuetele. Tegemist on nõuetega, mille mittekohane täitmine võib tekitada otsest ohtu teenusesaaja tervisele. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Terviserisk Tõenäosuse A B C D skaala Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I 2 Keskmine IV II 1 Madal III I Hügieeninõuded teenuse osutamisel; II Nõuded teenuseosutaja oskustele ja teadmistele; III Teenusesaaja teavitamine teenusest; IV Teenuse erinõuded. Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse hügieeninõuete täitmist ilusalongides ilu- ja isikuteenuse (juuksuri-, kosmeetiku-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise teenuse ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenuse) osutamisel (Tabel 2).  Lisa 4 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrolli Jrk Kontrollitav teenus Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted mahu nr prognoos I Ilu- ja isikuteenuse X Riskitaseme määramisel on arvestatud, et teenused on ühiskonnas laialdaselt Ilusalongis hinnatakse hügieeninõuete Kontrollitakse (juuksuri-, kasutusel. Samuti on arvesse võetud hügieenitingimuste täitmise olulisust ohutu täitmist teenuse osutamisel kolme veebi- kosmeetiku-, teenuse tagamisel. komponendi alusel: monitooringu tätoveerimis-, Vere ja muude bioloogiliste kehavedelike (higi, lümfi-, koevedelike jms) kaudu  tööpindade dekontaminatsiooni raames püsimeigi- ja keha võivad levida nakkushaiguste tekitajad, näiteks viirused ja bakterid. korrektsus, tuvastatud augustamise teenuse  instrumentide dekontaminatsiooni teenuse ning küüne-, ripsme- Puhas keskkond (sh tööpinnad ja instrumendid) aitab minimeerida osutajaid, korrektsus. ja kulmutehniku ristsaastumise riski ning haigustekitajate levikut. võttes arvesse Fookusesse võetakse teenusepakkujad, kelle teenus) Nõuetekohaselt puhastamata ja desinfitseerimata töövahendid ja -pinnad on varasema juures ei ole aastatel 2023–2025 hügieeninõuete võimalikuks ohuks ning hügieeninõuete eiramine suurendab oluliselt erinevate perioodil hügieeninõuete täitmist kontrollitud, ning täitmise kontroll haigustekitajate levikut. teostatud teenusepakkujad, kelle tegevuses võib Terviseameti varasemate järelevalveperioodide tulemused näitavad, et kontrollid ja vihjete põhjal esineda hügieeninõuete iluteenuste hügieeninõuetest kinnipidamine on Eestis ebaühtlane, mistõttu ei ole nende täitmisest kõrvalekaldeid. teenuste ohutus alati piisavalt tagatud. Iga-aastaselt tuvastatakse järelevalve tulemused. Kontrolli valimi kavandamisel on käigus ligikaudu 30%-s ettevõtetes puudusi hügieeninõuete täitmises. prioriteediks iluteenused, millel on potentsiaalselt suurem tarbijaskond ja/või kõrgem tarbimissagedus. Regionaalse järelevalve fookusgrupp võib piirkondlike eripärade jt asjakohaste asjaolude tõttu erineda. Regionaalse valimi koostamisel võetakse arvesse ka varasemate kontrollide, vihjete ja veebimonitooringu tulemused.  Lisa 5 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenuse 158) ohuprognoos aastaks 2026 Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna ohuprognoos määrab kindlaks milliseid immuniseerimist teostavaid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos põhineb immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi ja immuniseerimiskava täitmise tulemustel ning varasemate järelevalve tulemuste analüüsil. Ohuprognoos on üles ehitatud immuniseerimisega tegelevate tervishoiuteenuse osutajate põhiselt. Ohuprognoosis arvestatakse valdkondlikku riskitaset allpool väljatoodud riskihindamise maatriksi abil, mille tulemusel selguvad järelevalve teostamise prioriteedid ja metoodika ohu ennetamiseks. Riskitaseme sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne oht, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale kehtestatud nõuete rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Riskitaseme määramisel võetakse arvesse immuniseerimise osutamise mahtu, immuniseerimisalaste andmete kvaliteedi tulemusi ning immuniseerimiskava täitmise näitajaid. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Riski Potentsiaalne oht realiseerumise A B C D võimalikkus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I, II, III 2 Keskmine 1 Madal I perearstiabi osutamine nimistu alusel; II kooltervishoiuteenuse osutamine; III eriarstiabi ja õendusabi (va koolitervishoiuteenus) osutamine Ohuprognoosile tuginedes kontrollitakse immuniseerimise korraldamise nõudeid perearstiabi osutamisel nimistu alusel, iseseisva õendusabi (koolitervishoiuteenus, koduõendusteenus, õe vastuvõtuteenus) osutamisel ja eriarstiabi osutamisel (Tabel 2).  Lisa 5 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrolli mahu Kontrollitav prognoos Jrk nr Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted teenus (immuniseerimis- kohad) I Immuniseerimine X Riski hindamisel on arvestatud, et immuniseerimiskava nõuete Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse perearstiabi mittetäitmisel väheneb karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata kontrolli formaadis. minimaalselt osutamisel jäänud isikute nakatumist nakkushaigustesse ja suureneb oht Immuniseerimiskoha järelevalve käigus 10% immuniseerimis- nimistu alusel vaktsiinvälditavate nakkushaiguste epideemiliseks levikuks. kontrollitakse immuniseerimiskava kohtadest WHO vaktsineerimise soovituslik hõlmatustase väikelastel difteeria, nõuete täitmist (sh hõlmatust teetanuse, leetrite, punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu on 95%. immuniseerimisega), TISi edastatud Seetõttu on väga oluline, et laps oleks õigeaegselt immuniseeritud vastavalt immuniseerimisalaste andmete hõivet ja immuniseerimiskavale. kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh Eestis oli seisuga 31.12.2024 läkaköha, difteeria, teetanuse, leetrite, immuunpreparaatide arvestust ja punetiste, mumpsi ja poliomüeliidi vastu vaktsineerimisega hõlmatus 1- külmahelat) ja kasutamist, aastastel 81,2% (WHO soovitus - 90%) ja 2-aastastel 83,3%. Hõlmatus nõuetekohaste sisedokumentide esimese korduvvaktsineerimisega oli 3-aastastel 79,3%. olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm), Paljud neist haigustest on eriti ohtlikud väikelastele ja selles vaktsineerimise immuniseerijate koolituse läbimist. etapis toimub lapse immuniseerimine perearstiabi osutamisel nimistu alusel. 2026. a on põhifookus immuniseerimise Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate andmete hõivel ja kvaliteedil. koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks. Vaktsiinide külmaahela katkemine või vale kasutamine võib viia vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni. Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt, vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse vaktsineerimata. Valede andmete alusel tehakse riiklikult valesid otsuseid. Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2024. ja 2025. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud kodanike kaebused. 2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt enim puuduseid tuvastati andmete dokumenteerimisel 13,1%, sellele järgnesid vaktsiinide nõuetele mittevastav käitlemine 11,9%, puudused immuniseerijate koolituse läbimises 10,8% ja esines probleeme ka sisedokumentidega 10,8%-l. 4%-l kontrollitutest puudusid vajalikud esmaabivahendid.  Lisa 5 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 II Immuniseerimine X Riski hindamisel on arvestatud, et alates seitsmendast eluaastast valdavalt Kontrollitakse kas täieliku või osalise Kontrollitakse koolitervishoiu- immuniseerimine kooliõpilastel toimub koolitervishoiuteenuse osutamise kontrolli formaadis. minimaalselt 10% teenuse käigus. Immuniseerimiskava nõuete mittetäitmisel väheneb Immuniseerimiskoha järelevalve käigus immuniseerimis- osutamisel karjaimmuunsus, see soodustab immuniseerimata jäänud isikute nakatumist kontrollitakse immuniseerimiskava kohtadest nakkushaigustesse ja suureneb oht vaktsiinvälditavate nakkushaiguste nõuete täitmist (sh hõlmatust epideemiliseks levikuks. Seda tõestasid 2025. a esinenud leetrijuhud immuniseerimisega), TISi edastatud koolilastel. immuniseerimisalaste andmete hõivet ja Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine ja kasutamine ning immuniseerijate kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh koolitamine on väga oluline immuniseerimise teenuse kvaliteedi tagamiseks. külmahelat) ja kasutamist, Vaktsiinide külmaahela katkemine või nende vale kasutamine võib viia nõuetekohaste sisedokumentide vaktsineerimise efektiivsuse ja ohutuse vähenemiseni. olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm), Kõik tehtud immuniseerimised peavad olema nõuetekohaselt immuniseerijate koolituse läbimist. dokumenteeritud ja kättesaadavad nii patsiendile kui kõigile antud 2026. a on põhifookus immuniseerimise patsiendiga tegelevatele tervishoiuteenuse osutajatele. Puudulike või valede andmete hõivel ja kvaliteedil. immuniseerimisandmete alusel võidakse inimest vaktsineerida korduvalt, vaktsineerida valede immuunpreparaatidega või jäetakse inimene üldse vaktsineerimata. Riskitaseme määramisel on võetud arvesse ka TISi edastatud immuniseerimisalaste andmete mahud ja nende kvaliteedi tulemused 2024. ja 2025. aasta kohta ning immuniseerimisteenuse osutamisega seotud kodanike kaebused. 2025. aasta järelevalve tulemuste analüüsi kohaselt tuvastati enim puuduseid sisedokumentide puudumisel (9% kontollitutest) ja vaktsiinide nõuetekohase käitlemisega (5,6% kontrollitutest). Esines puuduseid andmete dokumenteerimisel ja immuniseerijate koolitamisel. III Immuniseerimine X Riski hindamisel on võetud arvesse immuniseerijate koosseisu (eriarstiabi, Kontrollitakse kas täieliku või osalise Haiglates ca 10% eriarstiabi ja õendusabi sh koduõendusabi, õe vastuvõtuteenuse ja töötervishoiuteenuse kontrolli formaadis immuniseerimis- õendusabi (sh osutajad), immuniseerimise spetsiifikat väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Immuniseerimiskoha järelevalve käigus kohtadest. koduõendusabi, õe terviseameti registris registreeritud tegevuskohta,vaktsiinide transportimise kontrollitakse immuniseerimiskava Väljaspool vastuvõtuteenuse) vajadust (nt koduõendusteenuse osutamisel). Haiglate sünnitusosakondades nõuete täitmist, TISi edastatud tegevuskohta osutamisel immuniseeritakse vastsündimud tuberkuloosi ja riskirühma vastsündinud B- immuniseerimisalaste andmete hõivet ja sh muud sh väljaspool viirushepatiidi vastu. Ülejäänud tervishoiuteenuse osutajad teostavad kvaliteeti, vaktsiinide käitlemist (sh vaktsineerimiskohad tegevuskohta enamjaolt immuniseerimiskava väliseid vaktsineerimisi, sh külmahelat) ja kasutamist, kontrolli mahtu määratud aadressi reisivaktsineerimisi. nõuetekohaste sisedokumentide ei prognoosita. Vaktsiinide nõuetekohane säilitamine (sh külmaahela toimimine) ja olemasolu (käskkirjad, tööeeskirjad jm) Võrreldes 2025. kasutamine ning immuniseerijate koolitamine on oluline immuniseerimise ning immuniseerijate koolituse läbimist. aastaga suurendatakse teenuse kvaliteedi tagamiseks. kontrolli mahtu apteekides.  Lisa 6 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Tervishoiuvaldkonna (teenuse 161) ohuprognoos aastaks 2026 Tervishoiuvaldkonna ohuprognoos määrab kindlaks, milliseid tervishoiuteenuse osutajaid ning millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib Terviseamet 2026. aastal. Ohuprognoos põhineb riigikontrolli, tervishoiu erialaseltside sisendil, patsientide pöördumiste ja kaebuste analüüsil ning tervishoiukorralduse infosüsteemi (MEDRE) ja tervise infosüsteemi (TIS) andmetel ning järelevalve tulemuste analüüsil. Ohuprognoos on üles ehitatud, lähtudes nii konkreetsetest tervishoiuteenustest kui ka tervishoiuteenuse osutamisel kehtivatest nõuetest. Riskitaseme hindamise sisendparameetrite väärtusteks on potentsiaalne kahju, mis tekib tervishoiuteenuse osutajatele ja/või tervishoiutöötajale/patsientidele kehtestatud nõuete rikkumisest ja riski realiseerumise võimalikkusest (Tabel 1). Hindamisel lähtutakse eeldusest, et tervishoiuteenuste mittenõuetekohane osutamine kujutab endast alati ohtu inimese elule ja tervisele. Tabel 1. Riskihindamise maatriks Riski Potentsiaalne kahju realiseerumise A B C D võimalikkus Vähetähtis Kerge Raske Väga raske 4 Väga kõrge 3 Kõrge I, II, III 2 Keskmine 1 Madal I kehtiva tegevusloaga ja tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate dokumenteerimiskohustuse täitmine ja andmete edastamine tervise infosüsteemis (TIS-is); II tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmine mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamisel (tegevusload eriarstiabi osutamiseks: mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus, dermatoveneroloogiateenus, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenus, plastikakirurgia teenus); III narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljakirjutamine tervishoiutöötaja poolt Ohuprognoosile tuginedes teostatakse järgmisi kontrolle (Tabel 2):  kehtiva tegevusloaga ja tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate dokumenteerimiskohustuse täitmine ja andmete edastamine tervise infosüsteemis (TIS- is);  tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmine mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamisel (tegevusload eriarstiabi osutamiseks: mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenus, dermatoveneroloogiateenus, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenus, plastikakirurgia teenus)  narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite väljakirjutamisele kehtestatud nõuete täitmine tervishoiutöötajate poolt.  Tabel 2. Ohuprognoos Riskitase Kontrollitav teenus või Jrk Kontrolli mahu tervishoiuteenuse osutamise Kõrge Keskmine Madal Kontrollimise põhjus Kontrolli põhimõtted nr prognoos nõue I Kehtiva tegevusloaga ja X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Kontroll põhineb tervishoiukorralduse Kontrollitakse tegutsevate infosüsteemi MEDRE, TÖR-i, Maksu- ja regioonide lõikes tervishoiuteenuse osutajate Otsene oht patsiendi tervisele: puudulik dokumentatsioon Tolliameti palgalaekumiste ja käibeinfo ning vähemalt 15% dokumenteerimiskohustuse ohustab ravi kvaliteeti, järjepidevust ja patsiendi ohutust. tervise infosüsteemi (TIS) andmete analüüsil. riskigruppi täitmine ja andmete Korrektsed ja ajakohased terviseandmed on põhjendatud kuuluvatest edastamine tervise raviotsuste tegemise vältimatu eeldus. Järelevalve fookuses on eelkõige need kehtiva teenuseosutajatest, infosüsteemis (TIS-is) Varasemad järelevalve tulemused: Terviseameti enda tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajad kuid mitte vähem andmed näitavad, et aastatel 2020–2024 oli 66% (TTO-d), kes ei ole TIS-i dokumente kui 30 järelevalvemenetlustest seotud puudustega edastanud või kelle edastatud andmete maht teenuseosutajat. dokumenteerimisel. on ebaproportsionaalselt väike võrreldes Juhul kui regioonis Riigikontrolli poolt tuvastatud puudused: Riigikontrolli osutatavate teenuste iseloomu ja eeldatava on alla 30 05.12.2025 aruandes on toodud, et terviseinfo mahuga. riskigruppi kuuluva dokumenteerimine on Eestis sageli puudulik, ebatäpne ja teenuseosutaja, hilinenud. kontrollitakse kõiki vastava regiooni teenuseosutajaid. II Tervishoiuteenuse X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Kontrolli eesmärk on tuvastada võimalikud Kontrollitakse osutajatele kehtestatud kõrvalekalded mittekirurgilise esteetilise regioonide lõikes ca nõuete täitmine Otsene oht patsiendi tervisele: Mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamisel, eelkõige seoses 25% riskigruppi mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenused on oma olemuselt invasiivsed või teenuse osutaja ja teenust osutava isiku kuuluvatest meditsiini teenuse potentsiaalselt terviseriske sisaldavad. Teenuse osutamisel on pädevusega ning dokumenteerimiskohustuse teenuseosutajatest, osutamisel (tegevusload patsiendil piiratud võimalus hinnata teenuseosutaja pädevust, täitmisega tervise infosüsteemis. kuid mitte vähem eriarstiabi osutamiseks: kasutatavate meetodite ohutust ning hügieeninõuete täitmist. kui 8 teenuse- mittekirurgilise esteetilise Nõuete eiramine, sealhulgas hügieeninõuete mittetäitmine, Kontroll hõlmab tervishoiukorralduse osutajat. meditsiini teenus, võib põhjustada otsest ohtu patsiendi tervisele ning teatud infosüsteemi andmete analüüsi ning vajaduse dermatoveneroloogiateenus, juhtudel ka elule. korral kohapealse kontrolli läbiviimist plastika- ja Varasemad järelevalve tulemused: Järelevalvetulemuste teenuseosutaja tegevuskohas. rekonstruktiivkirurgia analüüsi kohaselt esines puudusi 53% kontrollitud juhtudest, teenus, plastikakirurgia eelkõige seoses tervishoiutöötaja õigusega teenust osutada Järelevalve käigus hinnatakse: teenus) ning teenuse dokumenteerimise nõuetekohasusega. Selline  kas teenuse osutajal on kehtiv rikkumiste osakaal viitab süsteemsele riskile mittekirurgilise tegevusluba, mis vastab osutatavale esteetilise meditsiini teenuste kvaliteedi, patsiendiohutuse ja teenusele, õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise tagamisel.  teenuse tegeliku osutaja tuvastamine ning tema pädevuse ja tegevusloaga seotuse vastavus;  kas teenuse osutamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja andmed TIS-i edastatud. III Narkootiliste ja X Riskitasemest tulenevalt keskmine riskitase. Kontrolli kaasatakse tervishoiutöötajad, kelle Ei prognoosi psühhotroopsete ravimite puhul esineb risk seoses narkootiliste ja väljakirjutamine Ravimite väljakirjutamise nõuete mittetäitmine võib tekitada psühhotroopsete ainete ning muude tervishoiutöötajate poolt sõltuvust ja kõrvaltoimete esinemise ohtu, kahjustades spetsiifiliste ravimite väljakirjutamisega. inimese tervist ja elu. Kontroll viiakse läbi kas täieliku või osalise 2024.a järelevalvetulemuste analüüs näitas, et 67% kontrolli vormis ning hõlmab teenuse ja kontrollitud juhtudest esines nõuetele mittevastavusi, ravimite väljakirjutamise dokumenteerimise peamiselt seoses ravimite väljakirjutamise koguste, kontrolli tervise infosüsteemis. Valimi põhjendatuse ja dokumenteerimisega. koostamisel lähtutakse Tervisekassa retseptikeskuse töölaua andmetest. 2025.a järelevalvetulemuste analüüsi põhjal tuvastati nõuetele mittevastavusi juba 85% kontrollitud juhtudest, samuti valdavalt ravimite väljakirjutamise koguste, põhjendatuse ja dokumenteerimise osas.  Lisa 7 KINNITATUD Terviseameti peadirektori 10.02.2026 käskkirjaga nr 1.1-1/26/10 Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu prognoos regioonide lõikes Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (vee terviseohutuse edendamine) teenus 143 tegevused TEENUS 143 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Kontrollitav asutus arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Üldkasutatavad ujulad 14 14 16 16 25 25 23 23 Väliujulad 0 0 1 1 0 0 2 1 Tervishoiuasutuse ujulad 1 0 6 0 2 1 10 3 3 Veevärgid kuni 100 m 161 80 313 156 230 115 167 83 Veevärgid 101 m3 kuni 10 000 m3 19 19 20 20 15 15 38 38 Veevärgid üle 10 001 m3 0 0 1 1 0 0 0 0 Pinnavett joogivee allikana kasutavad veevärgid (Tallinn ja Narva). 1 1 0 0 0 0 11 11 Allikavee tootjad 1 1 0 0 1 1 0 0 Mineraalvee tootjad 0 0 7 3 1 1 1 1 Supluskohad 9 9 15 15 21 21 7 7 Kokku 206 124 379 212 295 179 259 167 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine) teenus 145 tegevused TEENUS 145 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Objektide RO Kontrollitav asutus arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Lasteaiad 6 0 20 0 4 4 41 13 Erakoolid 7 6 14 0 8 8 42 13 Täiskasvanute üldhooldekodud 44 27 58 18 34 24 28 14 Ööpäevaringne erihooldusteenus 15 15 35 17 16 16 9 9 Ööpäevaringne turvakoduteenus lastele 0 0 1 1 2 2 0 0 Kokku 72 48 128 36 64 54 120 49 Kemikaaliohutuse valdkonna teenus 153 tegevused TEENUS 153 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Kontrollitavad tooted RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase Kosmeetikatooted 40 58 59 149 Kemikaalid sh detergendid, e-vedelikud ja 23 35 45 110 nikotiinipadjad Biotsiidid 10 9 19 27 Kokku 73 102 123 286 Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (iluteenuste terviseohutuse edendamine ning balneoloogilise ravimuda ja turba kvaliteedi hindamine) teenus 154 tegevused TEENUS 154 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Kontrollitav teenus RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase Ilu- ja isikuteenus (juuksuri-, kosmeetiku-, tätoveerimis-, püsimeigi- ja keha augustamise 50 82 60 75 teenuse ning küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenus) hügieeninõuete kontroll Kokku 50 82 60 75 Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna teenuse 158 tegevused TEENUS 158 Kontrollitav teenus Objektide IDA RO RO Objektide LÕUNA RORO Objektide LÄÄNE RORO Objektide PÕHJA RORO Immuniseerimise korraldamise nõuete kontroll arv sihttase arv sihttase arv sihttase arv sihttase Perearstiabi osutamine nimistu alusel 120 14 205 21 140 14 360 36 Koolitervishoiuteenuse osutamisel 65 9 150 15 131 13 168 17 Eriarstiabi ja õendusabi (sh koduõendusabi, õe 10 0 8 3 13 2 11 0 vastuvõtuteenuse) osutamisel haiglates sh väljaspool tegevuskohta määratud aadressi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi (muud vaktsineerimiskohad) Kokku 195 23 363 39 284 29 539 53 Tervishoiuvaldkonna teenus 161 tegevused TEENUS 161 IDA RO LÕUNA RO LÄÄNE RO PÕHJA RO Kontrollitav teenus või tervishoiuteenuse RO sihttase RO sihttase RO sihttase RO sihttase osutamise nõue Kehtiva tegevusloaga ja tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate 30 30 30 40 dokumenteerimiskohustuse täitmine tervise infosüsteemis (TIS-is) Tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmine mittekirurgilise esteetilise meditsiini teenuse osutamisel (tegevusload eriarstiabi osutamiseks: mittekirurgilise esteetilise meditsiini 10 15 10 20 teenus, dermatoveneroloogiateenus, plastika- ja rekonstruktiivkirurgia teenus, plastikakirurgia teenus) Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi Ei prognoosi väljakirjutamine tervishoiutöötajate poolt Kokku 40 45 40 60  KÄSKKIRI 10.02.2026 nr 1.1-1/26/10 Terviseameti tegevusvaldkondade ohuprognooside kinnitamine Korrakaitseseaduse § 24 lõike 5 alusel: 1. Kinnitan Terviseameti tervishoiu, nakkushaiguste epidemioloogia, tervist toetava ja ohutu keskkonna ning kemikaaliohutuse tegevusvaldkondade 2026. aasta ohuprognoosid (lisatud). 2. Nakkushaiguste epidemioloogia osakonnal, keskkonnatervise osakonnal, kemikaaliohutuse osakonnal, tervishoiuteenuste osakonnal ja regionaalosakondadel võtta punktis 1 nimetatud ohuprognoosid riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide aluseks. (allkirjastatud digitaalselt) Birgit Lao peadirektor Lisad: 1) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 143) ohuprognoos aastaks 2026; 2) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 145) ohuprognoos aastaks 2026; 3) Kemikaaliohutuse valdkonna (teenus 153) ohuprognoos aastaks 2026; 4) Tervist toetava ja ohutu keskkonna valdkonna (teenus 154) ohuprognoos aastaks 2026; 5) Nakkushaiguste epidemioloogia valdkonna (teenus 158) ohuprognoos aastaks 2026; 6) Tervishoiuvaldkonna (teenus 161) ohuprognoos aastaks 2026; 7) Ohuprognoosile tuginedes riikliku järelevalve läbiviimiseks koostatavate tööplaanide mahu prognoos regioonide lõikes.