Vastuskiri

Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 17.01.2026 nr 6-1/95-68/13.02.2026 [email protected] nr 6-1/95-71 Meie 13.02.2026 nr 9.3-1/23/2834-16 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu arvamus Lääne-Harju Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse saamiseks Meremõisa külas Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu materjalid. Amet on viimati 25.11.2026 kirjaga nr 9.3-1/23/2834-12 detailplaneeringu muudetud lahenduse kohta arvamuse esitanud, kus juhtis tähelepanu, et muudatuste tegemisel on jäänud hindamata öise aja liiklusmüra tase olukorras, kus piirkiirus on vähendatud. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine, mille käigus moodustatakse viis transpordimaa sihtotstarbega krunti, viis ärimaa/elamumaa sihtotstarbega krunti ja 24 elamumaa sihtotstarbega krunti. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Vallavalitsus on 14.07.2025 kirjaga nr 6-1/95-58 tähelepanu juhtinud, et keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kohaselt on Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna teega külgneval osal tegemist III mürakategooria alaga, millele on sama määruse lisa 1 kohaselt määratud sihtnormideks päeval 60 dB ja öösel 50 dB. Planeeringuala ülejäänud osa, mis asub Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee servast rohkem kui 170 meetri kaugusele, jääb endiselt väikeelamumaaks, millele rakenduvad II mürakategooria sihtväärtused, mis on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Amet arvestab eeltooduga, et planeeritavale alale rakenduvad II ja III mürakategooria normtasemed. Esitatud materjalides on mürahinnang (Hendrikson DGE, 22.12.2025, töö nr 22004309). Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (liikluskoormuste suurenemine nt 20-25 a vaates) liiklusega kaasnevat mõju. Olemasoleva olukorra liiklusmüra modelleerimisel lähtutakse kõige uuematest ehk 2024. a liikluskoormustest. Müraarvutuste teostamisel lähtuti ehitusjärgse olukorra puhul pisut suuremast Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee liikluskoormusest ehk liiklussagedusest 2200 a/ööp (sh 2% raskeliiklust), mis arvestab nt ka planeeringu realiseerimisega lisanduvat liiklust. Piirkonna teiste teede liikluskoormused on tagasihoidlikud ning ei mõjuta planeeringuala mürasituatsiooni märkimisväärselt. Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul aset leida liikluskoormuste suurenemine kuni ca 50%, mis on pigem mõnevõrra optimistlik kasvuprognoos ning tegelikult ei pruugi taolist kasvu ilmneda (nt arvestades, et liikluskoormuste kasvu pidurdamine on riiklikult aga ka Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574 kohalike omavalitsuste keskkonnapoliitikas oluline aspekt). Mürahinnangus on arvestatud, et Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna (tee nr 11390) km 27,3-32,5 sõidukiirus on 70 km/h. Mürahinnangust selgub, et müratundlike hoonetega aladeni, kuhu rakendub III mürakategooria levib olemasolevas ja perspektiivses olukorras päeval kuni 60 dB ja öösel kuni 50 dB. Alale, kuhu rakendub II mürakategooria levib olemasolevas ja perspektiivses olukorras päeval kuni 55 dB ja öösel kuni 45 dB. Planeeritavale alale levivad müratasemed vastavad KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud normtasemetele. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev:  Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele.  Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.  Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada  Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone.  Planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Pargimetsa tee 28 maaüksusel (keskkonnaregistri kood PRK0067051).  Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne hoonete projekteerimist või kui tulevase hoonestuse paiknemine on teada, mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni.  Maasoojuspuuraukude projekteerimisel lähtuda järgmistest seadusandlikest aktidest: • Veeseadus¹ (vastu võetud 30.01.2019). • Ehitusseadustik¹ (vastu võetud 11.02.2015.a., viimati muudetud 18.10.2024.a.). • Keskkonnaministri määrus nr. 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitusvõi kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või - augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.“ (vastu võetud 09.07.2015.a.). Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning märgib järgmist: 1. Mürahinnangus on välja toodud järgnev: „Planeeringuala ülejäänud osa, mis asub Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee servast rohkem kui 140 meetri kaugusele, jääb endiselt väikeelamumaaks, millele rakenduvad II mürakategooria 2/4  normtasemed. Kirjeldatud müratundlike alade kategooriate jaotusega on nõustunud ka Terviseamet (25.11.2025 kiri nr 9.3-1/23/2834-12).“ Amet täpsustab, et vallavalitsus on 14.07.2025 kirjas nr 6-1/95-58 välja toonud, et planeeringuala ülejäänud osa, mis asub Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee servast rohkem kui 170 meetri kaugusele, jääb endiselt väikeelamumaaks, millele rakenduvad II mürakategooria sihtväärtused, mis on 55 dB päeval ja 50 dB öösel. Amet nõustub ja arvestab vallavalitsuse toodud 170 meetriga. 2. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee kaitsevööndi laius on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Detailplaneeringuga planeeritud juurdepääsuteede tee kaitsevöönd on määratud 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Kaitsevööndisse ei ole planeeritud hoonestusalasid.“ Amet juhib tähelepanu, et teekaitsevööndis küll hooneid ei planeerita, kuid osa müratundlike hoonetega aladest asuvad teekaitsevööndis. Amet palub eeltooduga arvestada. 3. Põhijooniselt selgub, et pos 9, pos 11 ning pos 10, pos 14, pos 13, pos 12 vahele planeeritakse haljastatud müratõkkevall, kuid selle efektiivsust ei olnud mürahinnangus hinnatud. Amet soovitab müraleevendava meetme kavandamise korral hinnata mürahinnangus esmalt selle efektiivsust. 4. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). 5. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemeid. 6. Mürahinnangus on välja toodud, et teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem. Amet palub eeltooduga arvestada hoone heliisolatsiooni kavandamisel. 7. Jälgida, et alajaamast levivad müratasemed müratundlike hoonetega alade ei ületaks KeM määruses nr 71 toodud normtasemeid. 8. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid“ Eeltoodud määrus ei ole enam kehtiv. Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud normtasemeid. 9. Esitatud materjalides välja toodud standard EVS 894:2008+A2:2015 ei ole enam kehtiv. Edaspidi juhinduda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. 10. Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. 11. Esitatud materjalides on välja toodud järgnev: „Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel“ Amet täpsustab, et ka III mürakategooria aladel ei tohi ehitusmüra tasemed ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. 12. Detailplaneeringu seletuskirjas tuuakse välja, et Hendrikson & Ko poolt on koostatud „Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr 22004309 3/4  22.12.2022. Amet täpsustab, et esitatud materjalides oli mürahinnang, mille kuupäevaks oli märgitud 22.12.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Seiton vaneminspektor Põhja regionaalosakond 51966484 [email protected] 4/4