Taotlus

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Terviseamet Teie 25.11.2025 nr 9.3-1/23/2834-12 ja e-kiri 09.02.2026 Meie 13.02.2026 nr 6-1/95-71 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine arvamuse avaldamiseks Planeeringu põhilahenduse avaliku väljapaneku järgse muutumise tõttu esitame Teile vastavalt planeerimisseaduse §89 lõikele 3 ja §85 lõikele 1 arvamuse avaldamiseks Meremõisa külas Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringu materjalid. Detailplaneering on algatatud Lääne- Harju Vallavolikogu 06.02.2020 otsusega nr 74 ja vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 31.10.2023 otsusega nr 44. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sven Liivak nõunik Lisa: 1. Situatsiooniskeem 2. Kontakvööndi plaan 3. Tugiplaan 4. Põhijoonis 5. Seletuskiri 6. Mürahinnang Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200  Töö nr 22004309 | 22.12.2025 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang Tartu 2025 Veiko Kärbla keskkonnakorralduse spetsialist Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 3 Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 4 2. MÜRA NORMTASEMED .................................................................................................................... 5 3. LÄHTEANDMED JA METOODIKA ...................................................................................................... 8 4. MÜRAARVUTUSTE TULEMUSED .................................................................................................... 10 5. KOKKUVÕTE JA SOOVITUSED ......................................................................................................... 11 LISA 1. MÜRAKAARDID ....................................................................................................................... 13 4 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 1. Sissejuhatus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine, mille käigus moodustatakse viis transpordimaa sihtotstarbega krunti, viis ärimaa/elamumaa sihtotstarbega krunti ja 24 elamumaa sihtotstarbega krunti. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida olemasolevat ja perspektiivset liiklusmüra olukorda planeeringualale eluhoonete rajamise võimalusi silmas pidades. Eksperthinnangu raames arvutatakse kavandatavate hoonestusalade võimalikus asukohas esinev liiklusmüra tase ning esitatakse meetmed ja tingimused edaspidiste tegevuste raames müraaspektiga arvestamiseks. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt uuringualaga põhjasuunast külgnev (ning kavandatavatest teeäärsetest hoonestusaladest ca 40…60 m kaugusel asuv) Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee (tee nr 11390). Lisaks arvestatakse mürauuringus ka pisut kaugemal (ca 500 m kaugusel planeeringualast) asuva Keila – Keila-Joa teega (tee nr 11195). Teisi olulisi müraallikaid planeeringuala lähiümbruses teadaolevalt ei leidu. Riigiteede omanik (Transpordiamet) ei võta maanteeäärsete uute arendusprojektide puhul endale kohustusi teest tingitud võimalike mõjude leevendusmeetmete rakendamiseks. Vajadusel tuleb vastavad meetmed ette näha planeeringu või projekti raames ning meetmete rakendamine on arendustegevusest huvitatud isiku kohustus. Mürahinnangu koostamisel lähtutakse keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ning keskkonnaministri 03.10.2016 määrusest nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Joonis 1. Uuringuala asukoht Meremõisa külas (Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse hübriidkaart) Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 5 2. Müra normtasemed Välisõhus leviva müra normtasemed on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Eraldi müraalased normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Liiklusmüra hulka loetakse müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega või liikluskoormusega regulaarse liiklusega perioodi vältel. Välisõhu normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse tavapäraselt müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) ja öösel (23.00–7.00). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud või arvutatud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Päevane ajavahemik (7-23) sisaldab ka õhtust aega (19- 23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Eesti seadusandluses müraolukorra normidele vastavuse hindamise peamiste kriteeriumitena kasutatavad näitajad: ▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB (kuna eeldatakse, et õhtusel ajal esinev müra võib olla häirivam kui päevasel ajal); ▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00). Müra normtasemed on kehtestatud päeva (7-23) ja öö (23-7) keskmistatud väärtustena (energeetiliselt keskmistatud tulemused ehk müra hinnatud tase kogu päeva ulatuses, mis kujuneb mürarikaste ja vaiksemate hetkede summas). Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt määratakse müratundlike alade kategooriad (lähtudes alade erinevast müratundlikkusest) vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: ▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, ▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa- alad, rohealad, ▪ III kategooria – keskuse maa-alad, ▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Käesolev detailplaneering muudab Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise elamumaa juhtfunktsiooniga. Kuna üldplaneeringu täpsusklass on erinev detailplaneeringu omast ning arvestama peab nii kehtiva Keila valla üldplaneeringu kui ka koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringuga, siis tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanekud muuta üldplaneeringut järgnevalt: ▪ kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringu ala osas, ning ▪ koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu lahenduse muutmiseks Meremõisa küla planeeritava tiheasustusala osas. 6 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang Joonis 2. Kehtiva üldplaneeringu muudatusettepanek Joonis 3. Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatusettepanek Muudatusettepanek näeb ette elamuala laiendamise Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna teest lõunas, Innu maaüksuse planeeringualast lääne suunas, ulatusega kuni kehtiva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku piirini. Alale on valdavalt ette nähtud väikeelamud, st üksikelamud ja paarismajad. Maanteega piirnev alale, maksimaalse laiusega 150 meetrit, on planeeritud äri- ja ühiskondlike hoonete ja/või korterelamute ehitamine. Eesmärk on planeerida paljude vajalike juhtfunktsioonidega alasi elanike vahetusse lähedusse, vähendades inimeste sunnitud liikumist ja sedakaudu ka kogu asumi ökoloogilist jalajälge. Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 7 Vallavalitsus on 14.07.2025 kirjaga nr 6-1/95-58 tähelepanu juhtinud, et Keskkonnaministri 16.12.2016.a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“ kohaselt on planeeringu realiseerimise järgses olukorras Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna teega külgneval planeeringuala osal tegemist III mürakategooria alaga (keskuseala). Planeeringuala ülejäänud osa, mis asub Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee servast rohkem kui 140 meetri kaugusele, jääb endiselt väikeelamumaaks, millele rakenduvad II mürakategooria normtasemed. Kirjeldatud müratundlike alade kategooriate jaotusega on nõustunud ka Terviseamet (25.11.2025 kiri nr 9.3-1/23/2834-12). Planeeringutes ja projekteerimisel kasutatakse järgmisi müra normtasemete liigitusi: ▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid; ▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt tuleb välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel müra piirväärtuse nõuetest lähtuda tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute hoonestusalade kavandamisel. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu muutmisega, seega hinnatakse müraolukorra vastavust ka müra sihtväärtusele, mis ühtlasi tagab paremad tingimused. Piir- või sihtväärtuse nõuete rakendamise küsimus on kohaliku omavalitsuse otsustusküsimus, sh tuginedes üldplaneeringule. Tabel 1. Liiklusmüra piir- ja sihtväärtused: müra hinnatud tase päeval (Ld) ja öösel (Ln), dB II III I haridusasutuste, keskuse maa-alad Ala kategooria tervishoiu- ja virgestusrajatiste maa- IV üldplaneeringu alusel sotsiaalhoolekande- alad ehk vaiksed alad ühiskondlike hoonete asutuste ning elamu maa-alad, rohealad maa-alad Müra 50/40 55/50 60/50 sihtväärtus Müra 60/55 65/55 55/50 piirväärtus 651/601 701/601 1 lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel III kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 65 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 70 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). III kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln). II kategooria alade liiklusmüra piirväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 55 dB öösel (Ln), sh on hoonete teepoolsel küljel lubatud kuni 65 dB päeval (Ld) ning 60 dB öösel (Ln). II kategooria alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln). Lisaks välisõhu nõuete järgimisele tuleb tagada head tingimused hoonete siseruumides vastavalt ruumide reaalsele kasutusotstarbele. Müra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) hoonete vaikust nõudvates ruumides on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Liiklusmüra normtasemed (ekvivalentne müratase, LpA,eq,T) elamutes on järgmised: ▪ elamute elutubades – päeval 40 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või 35 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027); 8 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang ▪ elamute magamistubades – öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud enne 01.01.2027) või päeval 35 dB/öösel 30 dB (kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis on esitatud alates 01.01.2027). Hoonete siseruumide nõuded tagatakse ning vajalikud heliisolatsioonimeetmed määratakse standardi „EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ (või samaväärse uuema standardi) kohaselt. 3. Lähteandmed ja metoodika Lähteandmed Mürahinnangus analüüsitakse olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (liikluskoormuste suurenemine nt 20-25 a vaates) liiklusega kaasnevat mõju. Olemasoleva olukorra liiklusmüra modelleerimisel lähtutakse kõige uuematest ehk 2024. a liikluskoormustest. Transpordiameti 2024. a loenduspunkt asus Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee 27,7 kilomeetripunktis ehk sisuliselt planeeringuala kõrval (pisut idasuunas). Seega kirjeldab loendus väga täpselt planeeringualaga piirneva lõigu liikluskoormusi. Müraarvutuste teostamisel lähtuti ehitusjärgse olukorra puhul pisut suuremast Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee liikluskoormusest ehk liiklussagedusest 2200 a/ööp (sh 2% raskeliiklust), mis arvestab nt ka planeeringu realiseerimisega lisanduvat liiklust. Piirkonna teiste teede liikluskoormused on tagasihoidlikud ning ei mõjuta planeeringuala mürasituatsiooni märkimisväärselt. Liikluskoormus jaotati ööpäeva lõikes vastavalt maanteede lähimate püsiloenduspunktide (Tallinn– Paldiski km 17,1 asuv Hüüru loenduspunkt ja Keila–Haapsalu km 10,6 asuv Maeru loenduspunkt) keskmistele andmetele1 järgmiselt: ▪ 7.00-19.00 – 79,5% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, ▪ 19.00-23.00 – 14,7% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest, ▪ 23.00-7.00 – 5,8% aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest. Perspektiivse liikluskoormuse hindamisel eeldati, et piirkonnas võib lähima 20-25 a jooksul aset leida liikluskoormuste suurenemine kuni ca 50%, mis on pigem mõnevõrra optimistlik kasvuprognoos ning tegelikult ei pruugi taolist kasvu ilmneda (nt arvestades, et liikluskoormuste kasvu pidurdamine on riiklikult aga ka kohalike omavalitsuste keskkonnapoliitikas oluline aspekt). Tabel 2. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) Raskeliikluse Tee Aasta AKÖL Sõidukiirus osakaal Tallinn – Rannamõisa – Ehitusjärgne 2200 70 km/h 2% Kloogaranna (tee nr 11390) km 27,3-32,5 Perspektiivne (2045) 3300 70 km/h 2% Keila - Keila-Joa (tee nr Ehitusjärgne 1000 90 km/h 5,7% 11195) km 0-9,0 Perspektiivne (2045) 1500 90 km/h 5,7% Ehitusjärgne 500 50 km/h 2% Pargimetsa tee Perspektiivne (2045) 750 50 km/h 2% 1 Püsiloenduspunktide liikluskoosseisu ja kiiruse uuring, ERC Konsultatsiooni OÜ, 2016 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 9 Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval ja öösel ca 1,7…1,8 dB võrra võrreldes ehitusjärgsele liiklussagedusele vastava müraolukorraga. Samas ei pruugi liikluskoormuste suurenemisega mürataseme tõusu ilmneda, seda nt juhul, kui piirkonnas vähendatakse veelgi lubatud sõidukiirust ning kehtestatakse tavapärane tiheasustusalal lubatud maksimaalne sõidukiirus ehk 50 km/h (hetkel selles osas kindlat plaani teada ei ole). Sel juhul võib perspektiivses olukorras aset leida ka mõningane liiklusmüra tasemete vähenemine. Kiiruse vähendamine 20 km/h võrra (70 km/h asemel 50 km/h) vähendab müratasemeid ca 2-3 dB. Liiklusmüra arvutamise metoodika Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 9.1. Liiklusmüra arvutamisel kasutati Prantsusmaa siseriikliku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“, mis on viimased 10-20 aastat olnud Eestis teostatud mürauuringute puhul enim kasutatav arvutusmeetod. Ühtlasi on meetodi puhul olnud tegemist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 02/49/EÜ toodud soovitusliku arvutusmeetodiga liikmesriikidele. Seega on arvutustulemused hästi võrreldavad varasemate uuringutega (sh sarnasete uuringutega teistes piirkondades) Arvutusmeetodis "NMPB-Routes-96“ käsitletakse heli levikut kahtedes erinevates tingimustes – soodsad (ehk müra levib kaugemale) ja ebasoodsad (neutraalsed) hajumistingimused. Soovituslikud soodsate ja ebasoodsate hajumistingimuste osakaalud pikaajalise päeva, õhtu ja öö mürasituatsiooni kirjeldamisel on järgmised: ▪ pikaajalise päevase müra (7.00-19.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 50% ajast soodsaid hajumistingimusi; ▪ pikaajalise õhtuse müra (19.00-23.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 75% ajast soodsaid hajumistingimusi; ▪ pikaajalise öise müra (23.00-7.00) leviku arvutamisel tuleb kasutada 100% ajast soodsaid hajumistingimusi. Mürakaardid koostati päevase (Ld, 7.00-23.00) ja öise (Ln, 23.00-7.00) ajavahemiku kohta, sh sisaldab päevane ajavahemik ka õhtust aega (19-23), millele rakendatakse parandustegurit +5 dB. Välisõhu mürataset hinnatakse 2 m kõrgusel maapinnast ehk keskmise inimese kuulmiskõrgusel (või pisut kõrgemal), mürakontuurid esitatakse 5 dB vahemike kaupa, tihedas arvutusvõrgustikus 3*3 m arvutussammuga. Uuringuala kohta koostati kolmemõõtmeline maastikumudel (sh Maa-ameti Lidar maapinna kõrguspunktid, teed ja hooned). Helilaineid peegeldavad ehk akustiliselt „kõvad“ pinnad (nt teed, parklad jms) sisestati mudelisse koefitsiendiga 0. Ülejäänud alad (sh summutavad pinnad nagu haljasalad jms) defineeriti koefitsiendiga 0,7, mis kirjeldab keskkonda, milles leidub nii heli peegeldavaid kui ka summutavaid (peamiselt muruplatsid jms) pindasid (viimaseid leidub rohkem). Välisõhu mürasituatsiooni kirjeldamisel on arvestatud ka helilainete peegeldumist hoonete fassaadidelt (arvutusmudelis kasutati ühekordseid peegeldusi). Müra normtasemetega võrdlemiseks kasutatakse mürataset, mis on määratud vaba helivälja tingimustes (samad nõuded kehtivad ka mürataseme mõõtmistele), mistõttu on mürakaartidel eraldi välja toodud ka hoonete teepoolsele fassaadile mõjuv müratase, mis ei arvesta sama hoone enda fassaadi akustilist peegeldust (välisõhu müratasemest on maha arvestatud hoone enda peegeldus ehk ca 3 dB) ning seda asjaolu tuleb arvestada ka mürakaartidel toodud tulemuste lugemisel (nt müra samatugevusjoonte võrdlemisel hoonete fassaadil välja toodud müratasemetega). Kõrghaljastuse müra levikut takistavat mõju modelleerimisel ei kasutatud, ühtlasi on kõrghaljastuse mõju müraolukorrale reeglina ka väike (ning pigem teoreetiline). 10 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang Alljärgnevalt on lisatud väljavõte müra modelleerimise tarkvara (SoundPLAN) kolmemõõtmelisest maastikumudelist. Joonis 4. Arvutustarkvara sisene 3d vaade kolmemõõtmelisest maastikumudelist teeäärsete hoonete piirkonnas 4. Müraarvutuste tulemused Mürakaardid Käesoleva töö raames koostati mürakaardid järgmistes situatsioonides: ▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) ehitusjärgses liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.1); ▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) ehitusjärgses liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 1.2); ▪ Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.1); ▪ Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivse liiklusolukorras (Lisa 1, mürakaart 2.2). Mürakaartidel kujutatakse ainult teele lähimaid hoonestusalasid, mis saavad ka määravaks olukorra normidele vastavuse osas. Teest kaugemal on tagatud oluliselt paremad tingimused ning kaugemad hoonestusalad eraldi detailsemat käsitlust seega ei vaja. Liiklusmüra arvutustulemuste analüüs Järgnevalt viiakse läbi liiklusmüra arvutustulemuste võrdlus liiklusmüra normtasemetega. Ehitusjärgne liiklusolukord (olemasolevad liikluskoormused + planeeringuga lisanduv liiklus): ▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul: liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 53…55 dB päeval (Ld, 7.00-23.00) ning vahemikku 44…46 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem; ▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval (Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks kui 40 dB; Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 11 ▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele; ▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele. Perspektiive liiklusolukord: ▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul: liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 55…57 dB päeval (Ld, 7.00-23.00) ning vahemikku 45…48 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem; ▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval (Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks kui 40 dB; ▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele; ▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele. Antud planeeringulahenduse puhul on seega nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras tagatud nii liiklusmüra piirväärtusele kui ka sihtväärtusele vastavad tingimused kavandatavate hoonete võimalikus asukohas. 5. Kokkuvõte ja soovitused Käesolev eksperthinnang koostati eesmärgiga määrata planeeringualal esinev liiklusmüra tase ning vastavus kehtivatele nõuetele. Piirkonna mürasituatsiooni mõjutavaks teguriks on peamiselt planeeringualaga põhjasuunast külgneva (ning kavandatavatest hoonestusaladest ca 40…60 m kaugusel asuva) Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee liiklus (tee nr 11390). Mürahinnangus analüüsiti olemasoleva (ehk ehitusjärgse) ning perspektiivse (liikluskoormuste suurenemine nt 20-25 a vaates) liiklusega kaasnevat mõju. Kokkuvõtlikult võib müraolukorra kohta öelda järgmist: ▪ olemasolevas (ehitusjärgses) ja perspektiivses liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele; ▪ olemasolevas (ehitusjärgses) ja perspektiivses liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele. Kavandatavate hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt: ▪ Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) 35 dB. Kaasaegsete headele tingimistele vastavate eluhoonete rajamisel (samuti arvestades võimalikku pisut suuremat mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse liiklusega (sh lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil) on soovituslik ette näha mõnevõrra rangemad nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtus suurusjärgus 40 dB; 12 Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang ▪ Teeäärsete hoone hoovipoolsetele külgedel (mis on liiklusmürast mõnevõrra vähem mõjutatud) ning teest kaugemalt asuvatel hoonestusaladel on soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalsest väärtusest vahemikus 35…40 dB; ▪ Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R’tr,s,w ) 30…35 dB; ▪ Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada. Lisaks tuleb silmas pidada, et liiklusmüra võib mõjuda häirivalt ka juhul, kui müra normväärtusele vastavad tingimused on tagatud ning ka müra vähendavate meetmete rakendamine ei välista täielikult häiringute esinemise võimalust. Tugevdatud helipidavusega kaasaegsetes eluruumides on siiski võimalik tagada head akustilised tingimused ning elukvaliteet. Kungla mets 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu mürahinnang 13 Lisa 1. Mürakaardid 1.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) ehitusjärgses liiklusolukorras; 1.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) ehitusjärgses liiklusolukorras; 2.1 Liiklusmüra hinnatud tase päeval (7.00-23.00) perspektiivses liiklusolukorras; 2.2 Liiklusmüra hinnatud tase öösel (23.00-7.00) perspektiivses liiklusolukorras.  Mürakaart 1.1: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) Ld, dB <= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70 2 54 2 50 1 52 2 54 1 49 1 53 2 55 2 55 2 51 2 51 1 53 1 54 2 56 1 49 1 50 2 56 2 52 2 52 1 55 1 51 1 51 1 55 2 55 1 54 Planeeritava ala piir Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone asukoht Mõõtkava 1:2000 0 25 50 75 m SoundPLAN 9.1 Mürakaart 1.2: ehitusjärgne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) Ln, dB <= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70 2 44 2 40 1 43 2 44 1 40 1 44 2 45 2 45 2 41 2 41 1 44 1 45 2 46 1 40 1 41 2 46 2 42 2 42 1 45 1 42 1 41 1 46 2 45 1 45 Planeeritava ala piir Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone asukoht Mõõtkava 1:2000 0 25 50 75 m SoundPLAN 9.1  Mürakaart 2.1: perspektiivne olukord - müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) Ld, dB <= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70 2 56 2 52 1 54 2 56 1 50 1 55 2 57 2 57 2 53 2 53 1 55 1 56 2 58 1 51 1 52 2 58 2 54 2 54 1 56 1 53 1 52 1 57 2 57 1 56 Planeeritava ala piir Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone asukoht Mõõtkava 1:2000 0 25 50 75 m SoundPLAN 9.1 Mürakaart 2.2: perspektiivne olukord - müra hinnatud tase öösel (Ln, 23.00-7.00) Ln, dB <= 40 > 40 > 45 > 50 > 55 > 60 > 65 > 70 2 46 2 42 1 45 2 46 1 41 1 45 2 47 2 47 2 43 2 43 1 46 1 46 2 48 1 42 1 42 2 48 2 44 2 44 1 47 1 43 1 43 1 48 2 47 1 46 Planeeritava ala piir Planeeritud hoonestusala Planeeritud hoone asukoht Mõõtkava 1:2000 0 25 50 75 m SoundPLAN 9.1      KUNGLA METS 2 KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ASUKOHT: HARJU MAAKOND, LÄÄNE-HARJU VALD, MEREMÕISA KÜLA PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Lääne-Harju Vallavalitsus PlanID 91512 HUVITATUD ISIK: Maasaadused OÜ (registrikood 11932310) PLANEERINGU KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ TÖÖ NR HDP-10/08 Tallinn 2026 S E L E T U S K I R I ............................................................................................................................................. 3 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ............................................................................. 3 2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK .......................................................................... 4 3 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA........................................................................... 4 4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS JA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK............................................................................................................................................... 5 5. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED .......................................... 9 6. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD ............................................................................................ 11 6.1. ASUKOHT.................................................................................................................................. 11 6.2. PINNAS ..................................................................................................................................... 11 6.3. RELJEEF JA HALJASTUS ............................................................................................................. 12 6.4. HOONED ................................................................................................................................... 12 6.5. TEED ......................................................................................................................................... 12 6.6. TEHNOVÕRGUD ....................................................................................................................... 13 6.7. KEHTIVAD PIIRANGUD.............................................................................................................. 13 7. DETAILPLANEERING ................................................................................................................................. 13 7.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................................................ 13 7.2. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................. 18 7.3. VERTIKAALPLANEERING ........................................................................................................... 20 7.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS ................................................................................................ 20 7.4.1. VEEVARUSTUS .......................................................................................................................... 20 7.4.2. KANALISATSIOON ..................................................................................................................... 20 7.4.3. SADEMEVEED ........................................................................................................................... 21 7.4.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................. 21 7.4.5. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 22 7.4.6. VÄLISVALGUSTUS ..................................................................................................................... 22 7.4.7. TELEKOMMUNIKATSIOON ....................................................................................................... 22 7.4.8. SOOJAVARUSTUS ..................................................................................................................... 22 8. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD.................................................................. 23 9. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE..................................... 26 10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED ......................................................................... 29 11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ......................................................................... 29 12. PLANEERINGUGA ELLUVIIMINE................................................................................................ 29 13. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE ................. 30 14. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD ................................................. 30 KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 2  SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Keila valla üldplaneeringu, kehtestatud 13.10.2005 otsusega nr 259/1005; • Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78); • Lääne-Harju Vallavolikogu 27.10.2020 otsus nr 74 „Detaiplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“; • Innu maaüksuse detailplaneeringuga, kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10. 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Lääne-Harju valla arengukava 2019-2030 (vastu võetud Lääne-Harju valla volikogus 30. oktoobril 2018 ); • Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2024-2035 (vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9); • Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018.a määrusega nr 11); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): • Topo-geodeetiline alusplaan (Geodeesiakeskus G.E.POINT OÜ töö 18-G089 05.04.2018.a.); • „Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, tee nr 2951920 Suvemaja tee ning tee nr 2952210 Tee221 ristmiku liikluse läbilaskvuse arvutus“ G.E.O Grupp OÜ töö nr P16008. • Dendroloog Aino Aaspõllu koostatud haljastuse hinnang (töö 31. mai 2012). • Hendrikson & Ko poolt koostatud „Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr 22004309 . 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimise ja arhitektuuri. Osa 1:Linnaplaneerimine; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6:Tuletõrje veevarustus; • Eesti Standard EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes. Muud Eestis kehtivad õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 3  2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine, mille käigus moodustatakse viis transpordimaa sihtotstarbega krunti, viis ärimaa/elamumaa sihtotstarbega krunti ja 24 elamumaa sihtotstarbega krunti. Elamumaa kruntide suurused jäävad vahemikku 3000-4385 m2, sealjuures suurim lubatud ehitusalune pind on ridaelamute/korterelamute puhul 800 m2 ning üksikelamute puhul 450 m2. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. 3 SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1- 4/78). Harju maakonnaplaneeringus on välja toodud põhimõtted, millega tuleb ruumilise arengu suunamisel ning ettevõtluskeskkonna arendamiseks arvestada. Üheks põhimõtteks on, et uute arendusalade kavandamine, kui see osutub vajalikuks, saab toimuda hästi juurdepääsetavates asukohtades terviklike ruumilahenduste alusel ning tingimustes, kus on tagatud muuhulgas ka vajalikud kommunikatsiooni- ja taristulahendused. Vältida tuleb uute arendusalade kavandamist üleujutusriskiga aladele. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ planeeringualale konkreetseid maakasutuspiiranguid ja kitsendusi ei sea, seega detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2024-2035 Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendamise kava aastateks 2024-2035 on vastu võetud Lääne-Harju Vallavolikogu 14.05.2024 määrusega nr 9 Meremõisa ÜVK piirkonna alla on arvestatud lisaks MTÜ Meremõisa elamupiirkonnale ka end. Innu, Kungla mets II, Roondla ja Merela DP alad ning Merenuka elamuala. Meremõisa MTÜ elamupiirkonna ühiskanalisatsioon kogutakse kokku 6 kanalisatsioonipumpla abil ning suunatakse Laulasmaa ÜVK piirkonna peapumpla kaheliinilisse survetorustikku. Survetorustiku eesvooluks on Keila-Joa alevikus Pargi alleel asuv isevoolutorustik, mis omakorda suubub Keila-Joa reoveepuhastisse. Laulasmaa reoveekogumisala teenindamise tarbeks rajatav survekanalisatsioon paikneb Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee ääres, mis annab võimaluse liita planeeritava ala ühiskanalisatsiooniga. Keila valla üldplaneering Vastavalt Keila valla üldplaneeringule paikneb planeeritav ala hajaasustus alal. Üldplaneeringus on välja toodud tingimused, et uute elamugruppide rajamisel hajaasustusse, see tähendab uutel tiheasustusaladel, on ehituskrundi minimaalseks suuruseks 3000 m² (alus: valla ehitusmäärus). Keila valla üldplaneeringus on mõiste elamugruppide rajamisel hajaasustusse sõnastatud vaid krundi minimaalse krundi suurusena. Täpsemat tsoneerimise skeemi Meremõisa külale üldplaneeringus koostatud ei ole. Käesolev detailplaneering muudab Keila valla kehtivat üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise elamumaa juhtfunktsiooniga. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 4 Joonis 1 Väljavõte Kehtiv Keila valla üldplaneeringust Planeeringu ala asukoht Leppemärgid 4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE PÕHJENDUS JA DETAI LPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK Seoses piirkonna elanikkonna kasvuga on tekkinud vajadus perspektiivsete elamualade järele. Ümbritseva piirkonna asumid on suhteliselt väikese või olematu arendusperspektiivi võimalusega – Lohusalu ja Laulasmaa külades elamuala laiendamiseks puuduvad võimalused täielikult, väike perspektiivne arenguala on koostamisel oleva üldplaneeringu lahenduses ette nähtud Meremõisa külast lõunasse jääval Käesalu ja Kloogaranna külade piiril, kus võivad paikneda nii elukondlikud, kui KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 5 ühiskondlikud arendused. Keila-Joa aleviku keskosas on perspektiivsed alad korterelamute arendamiseks. Joonis 2 Väljavõte Lääne-Harju valla üldplaneeringu seletuskirjast (Joonis 6) Lääne-Harju valla üldplaneeringus on välja toodud arenduste reservalad Meremõisas ja Keila-Joal, kus võivad paikneda nii elukondlikud, kui ühiskondlikud arendused. Olemasolevad, nii tehnilise kui sotsiaalse taristu, ressursid on piisavad kasvava koormuse rahuldamiseks. Kogu piirkonna asukohast tingitud võimalused (Keila-Joa aleviku ja Laulasmaa küla pakutavate teenuste lähedus, ülirikkalik looduslike koosluste ning arendatud või arendamisel oleva infrastruktuuri olemasolu) loovad aluse väljakujunenud elamuala laiendamiseks. Planeeringualast idas paikneb 42 üksikelamu krundiga kehtiv Innu maaüksuse detailplaneering (ID 53407), mistõttu moodustab planeeritav ala on loogiline lüli Meremõisa olemasoleva elamuala ja arendatava piirkonna vahel. Käesoleva detailplaneeringu mahus käsitletakse Meremõisa küla arenguala tervikliku lahendusena. Kuna üldplaneeringu täpsusklass on erinev detailplaneeringu omast ning arvestama peab nii kehtiva Keila valla üldplaneeringu kui ka koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringuga, siis tehakse käesolevaga ettepanekud muuta üldplaneeringut järgnevalt: - kehtiva Keila valla üldplaneeringu muutmiseks detailplaneeringu ala osas, ning - koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu lahenduse muutmiseks Meremõisa küla planeeritava tiheasustusala osas KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 6 Joonis 3 VÄLJAVÕTE KEILA VALLA ÜLDPLANEERINGUST OLEMASOLEV OLUKORD PANEERITAVA ALA ASUKOHT Vastavalt Keila valla üldplaneeringule paikneb planeeritav ala hajaasustus alal Planeeringu ala asukoht Joonis 4 KEHTIVA ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK Üldplaneeringu muutmine PANEERITAVA ALA ASUKOHT Ä/EK Käesoleva detailplaneering muudab Keila valla E üldplaneeringut maakasutuse juhtfunktsiooni osas, nähes ette maatulundusmaa juhtfunktsiooni asendamise elamumaa juhtfunktsiooniga. Maantee poolsele osale on ette nähtud äri- ja korterelamute juhtfunktsioonid. Planeeringu ala asukoht KOOSTAMISEL OLEVA LÄÄNE-HARJU ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK Muudatusettepanek näeb ette elamuala laiendamise Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest lõunas, Innu maaüksuse planeeringualast lääne suunas, ulatusega kuni kehtiva üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku piirini. Alale on valdavalt ette nähtud väikeelamud, st üksikelamud ja paarismajad. Maanteega piirnev alale, maksimaalse laiusega 150 meetrit, on planeeritud äri- ja ühiskondlike hoonete ja/või korterelamute ehitamine. Eesmärk on planeerida paljude vajalike juhtfunktsioonidega alasi elanike vahetusse lähedusse, vähendades inimeste sunnitud liikumist ja sedakaudu ka kogu asumi ökoloogilist jalajälge. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 7 Joonis 5 Väljavõte Lääne-Harju valla üldplaneeringust, ArcGIS kaardirakendus MAAKASUTUSE JUHTOTSTARVE KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 8  Ä/EK Joonis 6 Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatusettepanek Üldplaneeringu seletuskirja osas „Ehitustingimused Meremõisa tiheasustusalal“ tuua välja „Tingimused segafunktsiooniga maa-alal“, kus korterelamute krundi max täiehitusprotsent võib olla kuni 20 %, korruselisus 2, hoonete arv krundil 1, hoone kõrguseks 9 m. Keskuse segakasutusega ala tingimused. Lubatud on äri, ühiskondlike ehitiste ja elamu kasutamise sihtotstarbed. Kasutamise sihtotstarbed ja nende osakaal määratletakse detailplaneeringuga. Elamud on ette nähtud korteromanditena selliselt, et hoonete ümber olev ala on avatud, liikumisrajad, mänguväljakud jmt taristu ühiskasutuses. Hoonete kõrgus kuni 9 meetrit. Kruntide hoonete ehitistealune pind ei tohi olla suurem kui 20% krundi pindalast. Piirdeaedade rajamine ei ole soovitatav, rajamise korral näha ette jalgrajad, mis ühendavad väikeelamuala kergliiklusteega. Parkimine lahendatakse vastavalt kehtivatele nõuetele detailplaneeringuga kas üldkasutataval transpordimaal või oma krundi piires. 5. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNK TSIONAALSED SEOSED Planeeringuala seosest naaberaladega annab ülevaate kontaktvööndi plaan M 1:14 000 Antud piirkonda teenindav sotsiaalne taristu asub Keila-Joa alevikus (planeeritavast alast ligikaudu 900 m kaugusel) ja Laulasmaa küla keskuses (mis paikneb planeeritavast alast ligikaudu 4,6 km kaugusel). Olemasoleva, nii tehnilise kui sotsiaalse taristu ressursid on piisavad kasvava koormuse rahuldamiseks. Keila-Joa alevikus on olemas avaliku kasutusega objektid, nt poed ja söögikohad. Hiljuti on rajatud lastead, mida omavalitsus on plaaninud suurendada. Laulasmaa küla keskuses asuvad põhikool ja lasteaed, avalikus kasutuses olevad spordiväljakud ning erinevad teenindusettevõtted. Looduslikest vaatamisväärsustest planeeringu ala kontaktvööndis on: • Keila juga - 6,1 m kõrge (Eesti suuruselt teine Jägala joa järel), paeluv oma suuruse ja iluga; KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 9  • Keila-Joa mõisa park - oli looduskaitse all juba enne Teist Maailmasõda, mil ta kuulus Riigiparkide valitsuse halduse alla. • Arhitektuurimälestisena väärivad tähelepanu Keila-Joa loss ja pargiansambel Planeeritavat elamuala läbib kergliiklustee, mis ühendab Keila-Joa alevikku ja Tuulna küla. Lähim bussipeatus asub planeeringu ala vahetus läheduses, KUNGLA bussipeatus. Mereäärsed metsad, mis täidavad puhke metsade funktsiooni, on Keila-Joa piirkonnale erilise väärtusega. Meremõisa küla põhjaosa asustusala arendustegevusega alustati eelmise sajandi keskpaigas, kui Keila jõe suubumisala lähedusse planeeriti tolleaegse nomenklatuuri suvitusrajoon. Maa-alal leidub nii üksik-, kui korterelamuid, välja olid arendatud jõe ääres asuv sadam, mõningad tehnilised ja ühiskondlikud hooned. Eelmise sajandi lõpust alates laienes elamuala etapiliselt lääne suunas, olles praeguseks jõudnud läänes asuva rohevõrgustiku ning Laulasmaa maastikukaitseala piirini. Kogu territooriumil on kasutusel ühisveevärk ning ühiskanalisatsioon. Planeeringuala ida piiril on Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10 kehtestatud „Innu maaüksuse detailplaneeringuga“. Kehtestatud Innu maaüksuse detailplaneeringuga muudeti Keila valla üldplaneeringut – planeeringuala ulatuses nähti ette tiheasustusala, juhtfunktsiooniks määrati väikeelamumaa. „Innu maaüksuse detailplaneeringu“ idee oli planeeritavale maaüksusele elamukruntide, ärikruntide ja lasteaia krundi ehitus- ja maakasutustingimuste määramine. Planeeritaval alal on olemasolev kraavide ja tiikide süsteem, mida on püütud maksimaalselt arvestada siseteede võrgu planeerimisel. „Innu maaüksuse detailplaneeringuga“ on planeeritud 53 krunti. Planeeritud kruntidest on 38 üksikelamukrundid, 2 ärikrundid, 2 ühiskondlike ehitiste krundid (lasteaiale, haridusasutusele), 1 tootmismaa krunt puurkaevule, 8 transpordimaa krunti teedele ja tänavatele ning 1 üldkasutatava maa krunt haljasalale ja 1 üldkasutatava maa ja kergliiklustee krunt. Elamumaade arhitektuursed tingimused „Innu maaüksuse detailplaneeringus“ on alljärgnevad: • üksikelamud max 2 korruselised, katusekaldega 15 - 45°, lahtise hoonestusviisiga; • põhihoone max katuseharja kõrgus 10m; • abihoone max korruste arv on 1 ja katuseharja kõrgus max. 7m; • lubatud hoonete arv krundil on 4, millest on 1 elamu ja 3 abihoonet; • ei ole lubatud rajada maste või teisi vertikaalseid rajatisi kõrgemaid kui 15m. Keila Vallavolikogu 30.09.2013.a. otsusega nr 373/0913 on algatatud Keila mets 2 maaüksusest läänes paiknevate maaüksuste detailplaneering s.o. „Meremõisa külas Loigu, Aaviku, Uuetoa, Sepapaja, Üti, Kääbusmetsa maaüksuste detailplaneering“. Antud detailplaneeringu eesmärk on katastriüksuse jagamine, ehitusõiguse määramine, liiklusmaa moodustamine ning juurdepääsude lahendamine. Detailplaneering on vaid algatuse staadiumis. Põhjapool, teisel pool kõrvalmaanteed 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, asub Meremõisa külas Kungla I maaüksuse detailplaneeringu ala (kehtestatud Keila Vallavolikogu 29.05.2002 otsusega nr 267/0502). Detailplaneeringu koostamise eesmärk oli maaüksuse jagamine kaheks elamumaa sihtotstarbega maaüksuseks ning üheks 50% ärimaa (restoran), 50% elamumaa sihtotstarbega maaüksus. Laulasmaa ÜVK kanalisatsioonilahendus põhineb Keila-Joa alevikus asuval reoveepuhastil, ühendav kanalisatsiooni survetorustik asub planeeritava maa-ala põhjaservas, mis annab võimaluse liita planeeritav ala ühiskanalisatsiooniga. Innu maaüksuse arendusalal on praeguseks välja ehitatud puurkaev koos veepuhastusjaamaga, mille planeerimisel arvestati kasvava tarbimisega ning planeeritava arenduse ressursivajadus on olemas. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 10  6. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 6.1. ASUKOHT Meremõisa küla asub Lääne-Harju vallas Laulasmaa küla ja Keila jõe vahelisel alal, piirnedes põhjast Lohusalu lahega. Väljakujunenud asustus asub küla põhjaosas mereäärsel alal, jõe suubumiskoha vahetus läheduses, küla läbivast 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest põhja suunas. Maa-ala, mille kohta on koostatud käesolev detailplaneering, asub Keila vallas Meremõisa küla kirde osas, kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna lõuna küljel, km 27,460-27,632 ääres. Tabel 1. Detailplaneering moodustub alljärgnevatest katastriüksustest Katastriüksuse Katastriüksuse Registri. Nr Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik nimi tunnus Kungla mets 2 29501:007:0314 6223002 11,89ha Maatulundusmaa Maasaadused OÜ Ees-Pajo 29501:007:0757 12009102 474m² Maatulundusmaa Maasaadused OÜ Maa-ala piirnevad katastriüksused on : • 29501:007:1289 Pajo- maatulundusmaa • 29501:007:0203 Keila metskond 36- maatulundusmaa • 29501:001:0566 Kääbusmetsa- maatulundusmaa • 29501:001:0567 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee L14-transpordimaa • 29501:007:0416 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee-transpordimaa • 43101:001:0375 Pargimetsa tee L2- transpordimaa • 43101:001:0339 Pesapuu tee 1- ärimaa • 43101:001:0373 Pesapuu tee- transpordimaa • 43101:001:0368 Pargimetsa tee L1- transpordimaa 6.2. PINNAS Maa-ameti maardlate kaardirakendusele kohaselt ei ole antud alal ega selle läheduses registrisse kantud maavarasid. Lähim maardla asub ligikaudu 5 km kaugusel lõunas – Aarnamäe liivakarjäär (registrikood nr 907). Planeeringuala jääb kaitsmata põhjaveega alale. Lähim registrisse kantud puurkaev asub Pargimetsa tee 28 maaüksusel (keskkonnaregistri kood PRK0067051). Vastavalt Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud radooniriski levilate kaardile asub planeeringuala kõrge radooniriskiga alal. Piirkonnas märgalasid, randa ega kallast ei esine. Aluspõhja geoloogia on ala põhjaosas Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega ja lõunaosas Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikas lubjakivi ja mergel. Planeeritava ala mullastiku struktuuriks vastavalt Maa-ameti mullastiku kaardi andmetele on: • gleistunud koreserikas leostunud muld (Korg); • koreserikas leostunud gleimuld (Gor); • koreserikas rähkmuld (Kr); • õhuke paepealne muld (Gh``). Mulla lõimis on veeriseline liivsavi, millele järgneb paas. Huumushorisondi tüsedus on 29cm. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 11  Joonis 7 Väljavõte Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardirakendusest Planeeringu ala asukoht 6.3. RELJEEF JA HALJASTUS Maapind on kerge languga mere suunas- absoluutkõrgused jäävad vahemikku 28,24-24,11 meetrit. Fotod planeeringu alast Kungla mets 2 katastriüksus (katastritunnus 29501:007:0314) suurusega 11,89 ha, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa, millest haritav maa moodustab 0,02 ha, looduslik rohumaa 3,49 ha, metsamaa 6,75 ha ja muu maa 1,63 ha. Ajalooliselt paiknes detailplaneeringu alal Keila-Joa puukool, mistõttu koosneb olemasolev haljastus peamiselt puukoolis realiseerimata jäänud okaspuudest, mis on aastatega suureks kasvanud. Vaid istikutele sobiva kitsa istutusvahe tulemusena on säilinud puud halvas seisukorras - valgustingimuste tõttu osaliselt või täielikult kuivanud. Puudegruppide vahelised alad on looduslikult võsastunud. 6.4. HOONED Ehitisregistri andmetel Kungla mets 2 katastriüksusel hoonestus puudub. 6.5. TEED Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud riigimaanteelt 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 27,47. Kungla mets 2 maaüksusel olev 3m juurdepääsutee (2952210 Pargimetsa tee) on juurdepääsuks nii naabermaaüksuste elamumaadele kui ka planeeritavatele kruntidele. Kungla mets 2 maaüksuse põhja piiril, riigimaanteelt 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres kulgeb 3 m kergliiklustee, mis ühendab Keila-Joa alevikku ja Tuulna küla. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 12  6.6. TEHNOVÕRGUD Planeeritavat ala läbib ümbruskonda teenindavad maakaabeliinid nr KKL215210099, MKL301321914. Planeeritavad ala läbib 0,4kV õhuliin naaberkatastriüksuste elektrienergiaga varustamiseks. Maaüksuse piiril, kõrvalmaantee Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ääres, paikneb Telia Eesti AS kuuluvad sidekaablid (nr 164928426 ja 9316890) ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sideehitis ELA094 nr 4323810. Maaüksuse piiril, kergliiklustee lõuna küljel kulgeb Laulasmaa ÜVK reoveekogumisala teenindamise tarbeks rajatatud survekanalisatsioon. Innu maaüksuse arendusalal on praeguseks välja ehitatud puurkaev koos veepuhastusjaamaga, mille planeerimisel arvestati kasvava tarbimisega ning planeeritava arenduse ressursivajadus on olemas. 6.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Planeeringualal looduskaitsealuseid objekte ei esine. Planeeringualast edelasse, Keila metskond 36 (katastritunnus 29501:007:0203) maaüksusele, jäävad kolm registreeritud vääriselupaika (nr 158052, 204949, 204950). Lähim Natura 2000 ala asub vahetult Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee ääres, planeeringualast põhjas – Türisalu loodusala (keskkonnaregistri nr EE0010123). Planeeringualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objektid. Detailplaneeringuala kontaktvööndis asub Keila-Joa mõisa park, mis on muinsuskaitse all (kultuurimälestise nr 9470). Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast, seega on kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna 30 m tee kaitsevöönd. Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused: • 0,4 kV õhuliini 2 m kaitsevöönd liini teljest; • Kõrge- ja madalpinge maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemale poole kaablist; • Sideehitise 1 m kaitsevöönd kaabli teljest; • Geodeetilise märgi nr 43974 kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas; • Survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole 2 m. 7. DETAILPLANEERING 7.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on välja selgitada võimalused Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramine ridaelamute, korterelamute koos äripindade ja üksikelamute püstitamiseks. Detailplaneering koostatakse eelkõige konkreetse ehitussoovi realiseerimise tarbeks, sellega on detailplaneering ühtlasi ehitise projekteerimise esimeseks tööetapiks. Lisaks on detailplaneeringu ülesanne detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse põhimõtete määramine. Antud detailplaneeringuga on silmas peetud juurdepääsutee, tehnovõrkudega liitumise võimaluse tagamist algatatud, kehtestatud naabermaaüksuste detailplaneeringute aladele. Planeeritaval alal moodustatakse 24 üksikelamumaa krunti, 5 korterelamut koos äripindadega krunti, 5 transpordimaa krunti. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 13 Tabel 2. ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS Krundi kasutusotstarve katastriüksuse liikide Krundi planeeritud lahtutavate osade katastriüksusest Moodustatakse Osade senine Liidetavate/ sihtotstarve DP liigi järgi pindala m² suurus m² Pos.nr järgi 1 LK 1606 29501:007:0314 -1606 Maatulundusmaa 2 LT 9919 29501:007:0314 -9766 Maatulundusmaa 29501:007:0757 -153 Maatulundusmaa 3 LT 3487 29501:007:0314 -3487 Maatulundusmaa 4 LT 4013 29501:007:0314 -4013 Maatulundusmaa 5 LT 4487 29501:007:0314 -4487 Maatulundusmaa 6 0-50 ÄV 3497 29501:007:0314 -3497 Maatulundusmaa 0-100 EK 7 0-50 ÄV 3074 29501:007:0314 -3074 Maatulundusmaa 0-100 EK 8 0-50 ÄV 3002 29501:007:0314 -3002 Maatulundusmaa 0-100 EK 9 0-50 ÄV 4047 29501:007:0314 -3726 Maatulundusmaa 0-100 EK 29501:007:0757 -321 Maatulundusmaa 10 EP 3060 29501:007:0314 -3060 Maatulundusmaa 11 0-50 ÄV 3122 29501:007:0314 -3122 Maatulundusmaa 0-100 EK 12 EP 3936 29501:007:0314 -3935 Maatulundusmaa 13 EP 3209 29501:007:0314 -3209 Maatulundusmaa 14 EP 3309 29501:007:0314 -3309 Maatulundusmaa 15 EP 3078 29501:007:0314 -3078 Maatulundusmaa 16 EP 3072 29501:007:0314 -3072 Maatulundusmaa 17 EP 3182 29501:007:0314 -3182 Maatulundusmaa 18 EP 3186 29501:007:0314 -3186 Maatulundusmaa 19 EP 3189 29501:007:0314 -3189 Maatulundusmaa 20 EP 4384 29501:007:0314 -4384 Maatulundusmaa 21 EP 3238 29501:007:0314 -3238 Maatulundusmaa 22 EP 3256 29501:007:0314 -3256 Maatulundusmaa 23 EP 3375 29501:007:0314 -3375 Maatulundusmaa 24 EP 3083 29501:007:0314 -3083 Maatulundusmaa 25 EP 3013 29501:007:0314 -3013 Maatulundusmaa 26 EP 3042 29501:007:0314 -3042 Maatulundusmaa 27 EP 3235 29501:007:0314 -3235 Maatulundusmaa 28 EP 3817 29501:007:0314 -3817 Maatulundusmaa 29 EP 3034 29501:007:0314 -3034 Maatulundusmaa 30 EP 3116 29501:007:0314 -3116 Maatulundusmaa 31 EP 3525 29501:007:0314 -3525 Maatulundusmaa KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 14  Krundi kasutusotstarve katastriüksuse liikide Krundi planeeritud lahtutavate osade katastriüksusest Moodustatakse Osade senine Liidetavate/ sihtotstarve DP liigi järgi pindala m² suurus m² Pos.nr järgi 32 EP 3420 29501:007:0314 -3420 Maatulundusmaa 33 EP 3404 29501:007:0314 -3404 Maatulundusmaa 34 EP 3001 29501:007:0314 -3001 Maatulundusmaa Krundi kasutusotstarve DP liigi järgi: EP- üksikelamu maa; EK- korterelamu maa, ÄV- väikeettevõtluse maa, LT-transpordimaa; LK- kergliiklusmaa. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 15 Tabel 3. KRUNTIDE NÄITAJAD Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus-kõrgus Krundi planeeritud suurus m² Katastriüksuse liikide kaupa Ehitisealune pind kokku m² Kitsendused ja servituudid normatiivne/kavandatav maapealne/maa-alune Parkimiskohtade arv- Hoonestusala suurus Suurim korruselisus- Hoonete arv krundil Suletud brutopind (elamu/abihoone) elamu/abihoone Elamu/abihoone maapinnast (m) Katusekalle Pos. nr 1 1606 - - - - - LK 100 L 100 - - - Olemasolevate ja pl. tehnov. servituudi ala Riigitee 30m tee kaitsevöönd 2 9919 - - - - - LT 100 L 100 - - - Ol.ol ja pl tehnovõrkude servituudi ala 3 3487 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala 4 4013 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala 5 4487 - - - - - LT 100 L 100 - - - Pl. tehnovõrkude servituudi ala 6 3498 700 1718 2(2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-50 Ä 1400 0°-45° 14/14 Riigitee 30m kaitsevöönd 0-100 EK 0-100 E Survekanalisatsiooni 2m servituudi ala Juurdepääsutee servituut parklasse 7 3074 600 1288 2(2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-50 Ä 1200 0°-45° 14/14 Riigitee 30m tee kaitsevöönd 0-100 EK 0-100 E Survekanalisatsiooni 2m servituudi ala Juurdepääsutee servituut parklasse 8 3002 600 1290 2(2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-50 Ä 1200 0°-45° 14/14 Riigitee 30m tee kaitsevöönd 0-100 EK 0-100 E Planeeritud tee 10mtee kaitsevöönd 9 4047 800 2299 2 (2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-50 Ä 1600 0°-45° 16/16 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 0-100 EK 0-100 E Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus* 10 3060 450 1832 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 11 3122 600 1484 2 (2-1/-) 9m/- 1(1/-) 0-50 ÄV 0-50 Ä 1200 0°-45° 16/16 Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus* 0-100 EK 0-100 E 12 3936 450 1776 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus* 13 3209 450 1763 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*  14 3309 450 1770 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus* 15 3078 450 1629 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 16 3072 450 1793 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 17 3182 450 1843 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 18 3186 450 1786 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 19 3190 450 1729 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 20 4385 450 2044 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus* 21 3238 450 1455 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 22 3256 450 1493 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 23 3375 450 1771 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 24 3083 450 1516 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 25 3013 450 1621 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 26 3042 450 1535 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 27 3235 450 1809 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 28 3817 450 1914 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/ 29 3034 450 1489 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 30 3116 450 1297 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 31 3525 450 1889 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd 32 3420 450 1743 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus* 33 3404 450 1581 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 800 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/ 0,4kV elektri kaabli kaitsevöönd (servituut) 34 3001 450 1777 2 (2/1) 9m/5m 3(1/2) EP 100 E 100 900 0°-45° 3/3 Planeeritud tee 10m tee kaitsevöönd Planeeritud kuivenduskraavi kitsendus*/ Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa, Ä-ärimaa *planeeritava kuivenduskraavi kitsenduse all on mõeldus, et kraavi ei tohi kinni ajada ning kraavi sulgemisel ei tohi halveneda naaber maaüksuste veereziimi. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 17 Tagamaks detailplaneeringu ala täisväärtuslikku ning keskkonnasäästlikku keskkonda ja elamukruntide kena väljanägemist on paika pandud järgmised ehituspõhimõtted: Keskkonnasõbralikkuse põhimõte Maksimaalselt säilitada väärtuslikud puuliigid. Võsastunud kraavikaldad tuleb puhastada ja kraavid süvendada. Hoonete projekteerimise reeglid: • Järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“) ning arvestada liginullenergiahoone projekteerimisnormidega. • Arvestada standardiga EVS 894:2008+A2:2015. Eluruumides peab olema tagatud katkematu insolatsioon vähemalt 2,5 tunni pikkuselt ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini. • Projekteerida vastavalt standardile EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. • Projekteerida vastavalt standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Kasutatavad ehitusmaterjalid Hoonete rajamisel ja materjalide valikul, tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse. Ühel krundil asuv põhihoone ja abihoone arhitektuurne lahendus peavad omavahel kokku sobima. Eelistada naturaalseid materjale (nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit jms või nende sobivaid kombinatsioone.). Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna piirkond on metsalinna Ilmega, kuhu palkmajad sobivad. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud. Katusekatted on vabad, sobiv valida vastavalt katuse kaldele (profiilplekk, valtsplekk, bituumenkate, katusekivi). Korterelamu krundile võib täiendavalt rajada kuni 3 väikeehitist (kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrge), nagu jalgrataste varjualune, prügimaja ja mänguväljak, väljaspoole kavandatud hoonestusala. Korterelamu prügimaja rajamine on lubatud sõiduautode parklasse, kõvakattega alale. Seejuures tuleb tagada 8 meetrine tuleohutuskuja naaberkinnistutel paiknevatest ehitistest. Korterelamu krundile ei või ehitada ehitisi tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 meetrit. Samuti tuleb arvestada, et väikeehitiste ehitisealune pind koos korterelamu ehitisealuse pinnaga ei ületa korterelamu krundile lubatud maksimaalset ehitisealust pinda. Rajatise ehitamisel tuleb lähtuda põhihoone arhitektuurinõuetest. Aiad ja piirded Piirdeaedade kõrgused on lubatud 1,5m ning aia läbipaistvus vähemalt 20%. Piirdeaia välisilme tee ääres peab moodustama ühtse terviku ja sobima naabermaaüksuste piiretega. Kruntide piirdena ei ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu. Täpne hoonete arhitektuurne lahendus määratakse hoonete projekteerimisstaadiumis. 7.2. TRANSPORDIMAAD JA LIIKLUSKORRALDUS Krunt pos. nr 1 1606 m²- transpordimaa Krunt pos. nr 2 9919 m²- transpordimaa Krunt pos. nr 3 3487 m²- transpordimaa Krunt pos. nr 4 4013 m²- transpordimaa Krunt pos. nr 5 4487 m²- transpordimaa Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna (Pargimetsa tee ristmik) km 27,47. Kungla mets 2 maaüksusel kulgev eratee 2952210 Pargimetsa tee (Tee221) on juurdepääsuks ka Innu maaüksuse detailplaneeringu alale. Uute elamukruntide lisandumisel ja kasvava liikluskoormuse tõttu vajab Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maantee (Riigitee 11390), eratee nr 2952210 (Tee221) ja eratee nr 2951920 (Suvemaja tee) ristmik rekonstrueerimist. Pargimetsa ja riigitee 11390 ristmiku rekonstrueerimise projektlahendus on kantud detailplaneeringu põhijoonisele vastavalt Extech OÜ tööle nr 22017 „Riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna ja Pargimetsa tee ristumiskoha ehitusprojekt“, mis on tänaseks ka juba rajatud. Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee kaitsevööndi laius on 30m äärmise sõiduraja välimisest servast. Detailplaneeringuga planeeritud juurdepääsuteede tee kaitsevöönd on määratud 10m äärmise sõiduraja välimisest servast. Kaitsevööndisse ei ole planeeritud hoonestusalasid. Detailplaneeringu põhijoonisele on kantud nähtavuskolmnurk 15x190 rekonstrueeritava ristmiku sõiduraja välimisest servast. Liiklusruumi planeerimise aluseks on Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Kõik planeeringuala sõiduteed on kavandatud kahesuunalisele liiklusele. Planeeritud teede sõidukiirus on piiratud, soovitatav on seada alale 30 km/h kiirusepiirang. Planeeritud teed (nii sõidu- kui ka kergliiklustee) on äärekivideta, kus sajuveed suunatakse teekalletega kõrval olevatele haljasaladele. Planeeritud sõiduteed rajatakse 5m laiusega teepeenardega kummalegi poole 0,75m. Planeeritud jalgteed on 2 m laiused. Kõik planeeritud teed kuuluvad asfalteerimisele. Kavandatavate teede täpsed kõrgusarvud leitakse projekteerimise käigus. Riigimaantee ristmiku projekteerimine ja ehitamine on ette nähtud Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne- Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10) elluviimise käigus. Ristmiku lahendus on projekteeritud ainult Innu maaüksuse detailplaneeringu ja Kungla metsa 2 katastriüksuse detailplaneeringu jaoks, võimalike tulevaste detailplaneeringute koostamisel piirnevatel aladel peab ristmiku läbilaskevõimet uuesti hindama. Detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs naaberkatastriüksusele (näiteks Pesapuu tee (katastritunnusega 43101:001:0373) ja Kääbusmetsa (katastritunnusega 29501:001:0566). Parkimine on planeeritud vastavalt standardile EVS 843:2016. Tabel 4. Parkimiskohtade arvutus: Eramu >3-toaline korter Parkimisnormatiiv Normatiivne Planeeritud Eramu/väike-elamute alal parkimiskohad - Pos. 7,8,11 1/50 3x600/50=36 44 - Pos. 6 1/50 700/50=14 14 - Pos. 9 1/50 800/50=16 16 Pos. 10, 12-34 - 3 3x24=72 72 Kokku 138 146 Planeeritav teede ja tänavaalade teemaa jääb avalikku kasutusse ning antakse peale valmimist üle Lääne-Harju Vallavalitsusele. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 19  7.3. VERTIKAALPLANEERING Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist ja maapinna kallakust edela-kirde suunas. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naabermaaüksustele. Sademevete juhtimine naabermaaüksustele ja riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse ei ole lubatud. Teede projekteerimisel võtta aluseks kõrvalmaantee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna kõrgus, projekt eskiisi staadiumis kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega. 7.4. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Elamukrunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Juhul, kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel meetodil. AS Lahevesi teavitas 08.02.2021 e-kirjas, et ühisveevärgi torustikud seal puuduvad ja vesi tuleb lahendada lokaalselt. Ühinemine survekanalisatsiooniga tehakse koostöös Innu planeeringuga – sinna on antud tehnilised tingimused ühinemiseks survekanalisatsiooniga. Tehnovõrkude lahendus täpsustatakse tehnilise projekti projekteerimise käigus. Kui kruntidele pos. 6,7,8,9 ja 11 rajatakse ridaelamuid, siis tuleb tagada igale ridaelamuboksile liitumised tehnovõrkudega. 7.4.1. VEEVARUSTUS Veevarustuse allikaks on Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) planeeritud rekonstrueeritavast puurkaevust PRK0067051 (Pargimetsa tee 28 katastriüksusel, katastritunnusega 43101:001:0366), mis on praeguseks välja ehitatud koos veepuhastusjaamaga, mille planeerimisel arvestati kasvava tarbimisega ning planeeritava arenduse ressursivajadus on olemas. Planeeringu ala keskmine arvestuslik päevane veetarve antud planeeringu alal on 16,5 m3/d . Liitumisühendused elamutesse on planeeritud DN 25 maakraanidega. Liitumispunkti maakraanid paigutatakse 0,5...1,0 m kaugusele krundi piirist torustike koridori transpordimaa ja kinnisasja piiri vahelisele haljasmaale, kõrvuti elamu kanalisatsiooni liitumispunkti kontrolltoruga. Välisveetorustikud projekteerida PE PN 10 veetorudest ning tähistada märkekaabliga. 7.4.2. KANALISATSIOON Kogu planeeringu-alale kavandatav reovee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 16,5 m³/d. Moodustatavate kruntide reoveed kanaliseerida isevoolselt tänavatorustikku. Iga üksikelamu krundi jaoks on ette nähtud üks liitumiskaev Ø400 ning ridaelamute pugul iga ridaelamu boksi tarvis üks liitumiskaev, mis ehitatakse teemaale ca 0,5-1m kaugusele krundi piirist. Kontroll- ja liitumiskaevud ehitatakse teleskoopsette suudmetega moodulkaevudena. Planeeringuala reoveekanalisatsiooni reoveed juhitakse Innu maaüksuse detailplaneeringuga (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) ettenähtud reoveepumplasse ning sealt edasi Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee ääres oleva ühiskanalisatsiooni survetoru kaudu Keila-Joa reoveepuhastisse. Ühiskanalisatsiooniga liitumine toimub vastavalt AS Lahevesi väljastatud tehnilistele tingimustele. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee koosseis peab vastama Lääne-Harju valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 20 Planeeringuga planeeritud pumpla kaitsevöönd on 10m. Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus. 7.4.3. SADEMEVEED Sademeveed hajutatakse kruntide haljasaladele ning edasi olemasolevate lahtiste kraavide kaudu Innu maaüksuse detailplaneeringus planeeritud sademevee kraavidesse. Planeeringuala kraavide puhastamine, süvendamine, torustikku paigaldamine, täielik või osaline sulgemine kruntidele juurdepääsude või tehnovõrkude tõttu lahendatakse teede ja tänavate ning tehnovõrkude tööprojekti koostamisel. Vajadusel võib rajada ka lokaalseid sademevee kogumise alasid kõikidele hoonestatud kruntidele katustelt ja sillutatud pindadelt lahtuva sademevee tarvis. 7.4.4. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED Planeeritavate hoonete maksimaalne kõrgus on 9 m ning maksimaalne korruselisus on 2. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale kavandatud ühepereelamud koos abihoonetega, mis kuuluvad I kasutusviisiga ehitiste hulka. Planeeringuala maantee poolsesse ossa on kavandatud äri- ja korterelamute ala (perspektiivne keskuse ala) kuhu on ette nähtud I, V ja IV kasutusviisi hooned. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine. Ehitiste projekteerimisel arvestada standardiga EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded. Kui sõidukite parkimine on ehitise välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäideta pindala olla üle 25% ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalselt (EVS 812- 7:2018 p 11.2.3.10). Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Määrus nr 10 § 6 lõige 4 lubab esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul saadakse Innu maaüksuse detailplaneeringu (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu otsusega nr 10) alale projekteeritud kolmest tuletõrjehüdrandist, mis on projekteeritud Pargimetsa tee L1 maaüksusele ning antud detailplaneeringuga planeeritud kahest täiendavast tuletõrjehüdrandist. Detailplaneeringuga on tagatud juurdepääs naaberkatastriüksusele (planeeringuala läänepiiril), kuhu on algatatud Loigu, Aaviku, Uuetoa, Sepapaja, Üti ja Kääbusmetsa maaüksuste detailplaneering. Planeeringus ette nähtud teeharud, mis suunduvad läände, ei ole mõeldud lõppema tupikteedena – need jätkuvad järgmiste planeeringute koostamisel ja seovad alad omavahel. Korterelamute vahele jääv 66 meetri pikkune tupiktänav on planeeritud nii, et selle lõpus on 12 × 14,5 meetri suurune ümberpööramis koht. Lisaks on selle tupiktänava algusesse kavandatud tuletõrjehüdrant. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tagatud on päästetehnika ohutus KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 21  7.4.5. ELEKTRIVARUSTUS Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr 369817 09.03.2021. Detailplaneeringuga on ette nähtud kaabeliinide trassid, nende servituudi alad ning planeeritavate transiit- ja liitumiskilpide asukohad. Planeeritud kruntide toide on planeeritud Innu maaüksuse detailplaneeringus planeeritud alajaamade toitele. Olemasoleva 0.4 kV õhuliini toide tõstetakse ringi Innu maaüksuse detailplaneeringus planeeritud alajaamale AJ 2. Planeeritavate transiit- ja liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tehnilise projekti käigus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud katastriüksuste aadressid. 7.4.6. VÄLISVALGUSTUS Tänavavalgustuses kasutatakse LED-mooduliga valgusteid. Valgustid paigaldatakse 8m kõrgustele metallmastidele. Välisvalgustusliinid ehitatakse kaabelliinidena pinnasesse. Tänavavalgustuse toiteks paigaldatakse tänavavalgustuse jaotuskapp toitega planeeritavast Inno alajaamast. Tänavavalgustust juhitakse loomuliku valgustugevuse järgi, kasutades valgustundlikku elemendina fotoreleed. Tänavavalgustus ehitatakse välja koos teedega ala arendaja vahenditega. Tänava valgustus tuleb projekteerida ja välja ehitada kõiki norme ja eeskirju järgides, et oleks võimalik anda teevalgustusfirma hooldamisele. 7.4.7. TELEKOMMUNIKATSIOON Planeeringualale on planeeritud 50 perspektiivset telekommunikatsiooni abonenti. Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused 07.05.2021 nr 35145366 on kehtivad kuni 06.05.2022. Sideühenduspunktiks on sidekaev F52S45-K02 Klooga mnt ääres. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatete all 1m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8mm. Planeeringus on reserveeritud maa-alad kaablikanalisatsioonitrasside ehitamiseks ning määratud servituudid võrkude ekspluateerimiseks. Planeeritava ala sisesed kaabelsideliinid kulgevad kõikide planeeritud objektideni. Sidekaablite jaotamiseks kasutatakse väikese mahuga telefonikappe ehk nn piilareid. Sidekanalitrassi rajajaks on detailplaneeringu arendaja. Ehitusprojektis tuleb täpsustada sidevajadust, taotleda konkreetsed tehnilised tingimused Telia Eestilt või Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt ja täita seal toodud nõuded. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse volitatud asutus on Connecto Eesti AS. 7.4.8. SOOJAVARUSTUS Planeeringuala hoonete küte lahendatakse lokaalsete küttelahendustega. Eelistatud on energiasäästlikud lahendused. Tehnoseadmed (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valida ja paigutada selliselt, et müratasemed vastaksid nii planeeritaval elamualal kui ka teistel lähedusse jäävatel elamualadel KeM määruse nr 71 lisas 1 II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Elamumaa kruntidele võib soojavarustuseks rajada soojuspuurauke. Soojuspuurauk on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Puuraugud on lubatud antud piirkonnas rajada 55m sügavusega ja 200m² eramu küttevajaduse katmiseks on vaja puurida 4 puurauku. Rajatavad soojuspuuraugud on kinnise süsteemige, mistõttu puudub puuraugu hooldusala. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 22 Maasoojuspuuraukude projekteerimisel lähtuda järgmistest seadusandlikest aktidest: • Veeseadus¹ (vastu võetud 30.01.2019). • Ehitusseadustik¹ (vastu võetud 11.02.2015.a., viimati muudetud 18.10.2024.a.). • Keskkonnaministri määrus nr. 43 “Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitusvõi kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.“ (vastu võetud 09.07.2015.a.). Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. 8. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Hoonetest, teedest ja parklatest vabad pinnad tuleb haljastada. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Kuna transpordimaal paiknevad kõik tehnovõrgud haljasribal, siis kõrghaljastuse rajamine sinna pole võimalik. Harjasribad katta muruga. Olemasolevast kõrghaljastusest sailitatakse maksimaalselt suuremad ja väärtuslikumad puud. Uue kõrghaljastuse rajamiseks on soovitav kasutada: OKASPUUD: keerdmänd (Pinus contorta) serbia kuusk (Picea omorika) LEHTPUUD mägivaher (Acer pseudoplatanus) harilik vaher ja tema vormid (Acer platanoides) harilik pihlakas ja tema vormid (Sorbus aucuparia) Kuivematel paealadel -poopuu (Sorbus intermedia ), viirpuud (Crataegus sp.) jt. harilik sarapuud (Corylus avellana) jt. Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest. Ehituste alla jääv kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. • Mullatööde käigus tuleb tagada alles jäävate puude ümbruses olemasoleva maapinna kõrgusarvude säilimine, lähiümbruse maapinna täitmisel kasutada pinnase õhutamise võtteid (dreenimine). • Hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja selle lokaalsele tootmisele. Hoonete kütmisel kasutada keskkonnasõbralikumaid kütteviise: puuküte, pelletiküte, maaküte, päikeseenergial küte, elektriküte. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Vastavalt direktiivile on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded valitsuse määrusega nr 68 Energiatõhususe miinimumnõuded (Vabariigi valitsus 30.08.2012) Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 23 vastavuses Jäätmeseadusega ja Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma krundil asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. Joonis 8 Väljavõte looduskaitse kaardirakendusest Planeeringu ala asukoht Planeeringualast ligikaudu 160 m kaugusel asub II kaitsekategooriasse kuuluv kanakulli (Accipiter gentilis) KLO9113877 leiukoht. Leiukoha viimane vaatlus 01.07.2021. a (id -287435662) pesa asustatud, kuid pesitsemine ebaõnnestunud. Eestis pesitseb kanakull nii loodusmaastikus kui ka metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus, üksikuid paare on meil registreeritud aga ka suuremates linnametsades. Kanakull viibib pesa juures juba hilistalvel, kui paar alustab pesa ehitamist ja korrastamist ning isaslinnud toovad oma paarilisele pesapaika saaki. Pesitsuspuistu suurus on positiivses seoses pesa asustatusega. Pesa rajatakse keskmiselt >80 aasta vanusesse okaspuistusse ning see paikneb 350 m kaugusel metsaservast ning noorest metsast. Munemist alustatakse aprilli esimesel poolel. Kodupiirkonna maastikus on metsa keskmiselt 51%, avamaastikku 29% ning üleminekulisi metsaalasid 11%. Kodupiirkonna suuruse võib ulatuda 10-25 km2, kuid see võib olla alahinnatud. Keskkonnaamet viitas oma 14.11.2025 kirjas nr 6-2/25/21023-2, et Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel asub planeeringualast ligikaudu 150 meetri kaugusel merikotka piiritletud elupaik (esmane kanne on EELIS-sse tehtud 09.03.2023). KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 24 I kaitsekategooriasse kuuluv merikotkas (Haliaeetus albicilla), keskkonnaregistri kood KLO9131701. Leiukoha viimane kinnitatud vaatlus 08.06.2024. a (id -1828552604), poegade arv pesas 1. Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mistõttu on raietegevus keelatud 15. veebruarist kuni 31. juulini Eesti looduse infosüsteemis piiritletud liigi elupaigas. Eestis on merikotka arvukus alates 1990-ndate aastate algusest tugevalt (>50%) tõusnud ning ulatus 2011. aastal 200-220 paarini. Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste ohutegurite (sobivate pesapuude nappus, pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks. Keskkonnaamet on 14.11.2025 kirjas nr 6-2/25/21023-2 märkinud, et merikotkas on inimpelglik lind, ning häiringu puudumine ja toitumisala hea seisukord on eduka pesituse aluseks - pesa võidakse hüljata ka juba esmakordse häirimise järel. Merikotka pesa asub planeeringualast ligikaudu 630 m kauguse. Ei saa väita, et merikotkas oleks inimpelglik, kuna pesa asustati lageraiejärgsesse alasse, kus toimusid aastatel 2023-2025 ulatuslikud ja mürarikkad tööd. Pesast ligikaudu 350 m kaugusel rajas RMK samal aastal 4310013 Käesalu metsateed ning Innu maaüksuse detailplaneeringu alal (kehtestatud Lääne-Harju Vallavolikogu 30.01.2018 otsusega nr 10) alustati 2023 aastast tehnovõrkude rajamist: tehti raiet, raiuti trasse paekivisse, rajati teid. Ehitus Innu maaüksuse detailplaneeringu aladel jätkub siiani seoses hoonete püstitamisega. Lisaks väljastas Keskkonnaamet Kungla mets 2 maaüksusele raieload 12.10.2023 ja 01.11.2023. Kungla mets 2 katastriüksuse detailplaneeringuga elluviimisega kaasnev tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse hulka ja keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: - detailplaneeringuga kavandatav ehitustegevus pinnasele ja põhjaveele reostusohtu ei kujuta, kuna kõik majandus-reoveed juhitakse isevoolselt reoveekanalisatsiooni. - detailplaneeringu realiseerimine ei avalda negatiivset mõju kaitsealustele looduse üksikobjektidele, kaitsealadele ja Natura 2000 võrgustiku aladele; - kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; - alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele; - kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) on kindlasti oodata elamu, tee ja tehnovõrkude ehitamise ajal. Kõik ehitustööd peavad toimuma aga konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Negatiivsete keskkonnamõjude vältimisel on oluline, et ehitusstaadiumis ning hoone ja rajatiste ekspluatatsioonil tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine, samuti järgitakse rangelt detailplaneeringus kindlaks määratud tingimusi. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 25 9. AUTOLIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE. Välisruum Keskkonnaministri 16.12.2016.a. määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid“ Lisas 1 on toodud müra normtasemed, kus uutel planeeritavatel aladel on liiklusmüra sihtväärtus alljärgnev: II kategooria - elamu maa-alade liiklusmüra sihtväärtus on 55 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln). III kategooria – keskuse maa-alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln). Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Lisaks kehtiva üldplaneeringu muutmisele tehakse muudatusettepanek koostamisel oleva Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatuseks. Muudatusettepanekuna nähakse Meremõisa küla uue elamuala riigitee 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna lõunapoolses osas keskuse maa-ala, mis on segafunktsiooniga ja näeb ette äri- ja korterelamute ehitamist. Keskuse maa-alal ei ole ette nähtud privaatkasutuses õuealasid. Ä/EK Joonis 9 Lääne-Harju valla üldplaneeringu muudatusettepanek Hendrikson & Ko poolt on koostatud „Kungla mets 2 kinnistu ja lähiala mürahinnang“, töö nr 22004309 22.12.2022. Olemasoleva olukorra liiklusmüra modelleerimisel lähtuti kõige uuematest ehk 2024. a liikluskoormustest. Transpordiameti 2024. a loenduspunkt asus Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee 27,7 kilomeetripunktis ehk sisuliselt planeeringuala kõrval (pisut idasuunas). Seega kirjeldab loendus väga täpselt planeeringualaga piirneva lõigu liikluskoormusi. Müraarvutuste teostamisel lähtuti ehitusjärgse olukorra puhul pisut suuremast Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee liikluskoormusest ehk liiklussagedusest 2200 a/ööp (sh 2% raskeliiklust), mis arvestab nt ka planeeringu realiseerimisega lisanduvat liiklust. Piirkonna teiste teede liikluskoormused on tagasihoidlikud ning ei mõjuta planeeringuala mürasituatsiooni märkimisväärselt. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 26 Tabel 5. Olemasolevad ja prognoositavad liikluskoormused uuritavas piirkonnas (AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) Perspektiivse liiklusprognoosi realiseerumise korral suurenevad teeäärsed hinnatud müratasemed päeval ja öösel ca 1,7…1,8 dB võrra võrreldes ehitusjärgsele liiklussagedusele vastava müraolukorraga. Samas ei pruugi liikluskoormuste suurenemisega mürataseme tõusu ilmneda, seda nt juhul, kui piirkonnas vähendatakse veelgi lubatud sõidukiirust ning kehtestatakse tavapärane tiheasustusalal lubatud maksimaalne sõidukiirus ehk 50 km/h (hetkel selles osas kindlat plaani teada ei ole). Sel juhul võib perspektiivses olukorras aset leida ka mõningane liiklusmüra tasemete vähenemine. Kiiruse vähendamine 20 km/h võrra (70 km/h asemel 50 km/h) vähendab müratasemeid ca 2-3 dB. Ehitusjärgne liiklusolukord (olemasolevad liikluskoormused + planeeringuga lisanduv liiklus): ▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul: liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 53…55 dB päeval (Ld, 7.00- 23.00) ning vahemikku 44…46 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem; ▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval (Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks kui 40 dB; ▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele; ▪ olemasolevas (ehitusjärgses) liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele. Perspektiive liiklusolukord: ▪ kõrgem müratase esineb teele lähimate hoonestusalade ehk positsioonide 6, 7 ja 8 puhul: liiklusmüra hinnatud tase hoonete teepoolsel küljel jääb vahemikku 55…57 dB päeval (Ld, 7.00- 23.00) ning vahemikku 45…48 dB öösel (Ln, 23.00-7.00). Teise korruse akende kõrgusel võib müratase olla kuni ca 1 dB suurem; ▪ teest kaugemal asuvate hoonestusalade müratase on oluliselt väiksem: müra hinnatud tase päeval (Ld) jääb valdavalt väiksemaks kui 50 dB ning müra hinnatud tase öösel (Ln) valdavalt väiksemaks kui 40 dB; ▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teeäärsete hoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord III kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele; ▪ perspektiivses liiklusolukorras vastab teest kaugemale kavandatavate II kategooria eluhoonete võimalikus asukohas kujunev müraolukord II kategooria alade liiklusmüra piirväärtuse ja ka sihtväärtuse nõuetele. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 27 Antud planeeringulahenduse puhul on nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras tagatud nii liiklusmüra piirväärtusele kui ka sihtväärtusele vastavad tingimused kavandatavate hoonete võimalikus asukohas. Siseruum Kavandatavate hoonete siseruumides heade tingimuste tagamiseks tuleb järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest (või samaväärset uuemat standardit), mille kohaselt: • Kavandades eluruume (elu- ja magamisruumid) Ld 56-60 dB müratsooni on standardi kohane välispiirde (välissein koos akendega) ühisisolatsiooni nõue (R’tr,s,w) minimaalselt 35 dB. Kaasaegsete headele tingimistele vastavate eluhoonete rajamisel (samuti arvestades võimalikku pisut suuremat mürataset tipptunnil, perspektiivses olukorras ja/või ebaregulaarse liiklusega (sh lühiajaliselt suurema liikluskoormusega) perioodil) on soovituslik ette näha mõnevõrra rangemad nõuded ehk välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) minimaalselt 40 dB; • Teeäärsete hoone hoovipoolsetele külgedel (mis on liiklusmürast mõnevõrra vähem mõjutatud) ning teest kaugemalt asuvatel hoonestusaladel on soovitatav lähtuda välispiirde ühisisolatsiooni (R’tr,s,w) väärtusest minimaalsest vahemikus 35-40 dB; • Bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide (administratiivruumid) rajamisel on soovituslik välispiirde ühisisolatsiooni väärtus (R’tr,s,w ) 30…35 dB; • Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kavandatavate eluhoonete maantee poolne külg on võimalusel soovitatav maksimaalselt jätta üldkasutatavatele ning müra suhtes vähemtundlikele pindadele (esik, koridorid, samuti köök, wc, vannituba jm abiruumid). Magamisruumid on võimalusel soovitatav paigutada hoonete hoovipoolsele küljele. Samas on asjakohaste heliisolatsiooninõuete järgimisel tagatud siseruumides head tingimused ka teepoolsetel külgedel ning seetõttu ei ole mõistlik tubade jaotuse osas ka liiga rangeid piiranguid seada. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase materjalist. Hoonete vundamentide projekteerimisel näha ette lahendused autoliiklusest tingitud vibratsiooni leviku tõkestamiseks hoone kandekonstruktsioonidesse. Vibratsiooni isoleeriv kiht on võimalik tekitada korraliku täitematerjalist aluspadja rajamisega või vibratsiooni isoleeriva materjali kihi paigaldamisega hoone vundamendi alla ja külgedele või vundamendi peale, eraldades järgneva konstruktsioonid isoleeriva kihiga vundamendist. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks on soovitav rajada kruntide pos. 6, 7 ja 8 põhjapoolsele piirile kõrghaljastus. Riigiteede omanik (Transpordiamet) on teavitanud võimalikest maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest (müra, vibratsiooni, õhusaaste) ning tee omanik ei võta endale kohustusi maanteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seonduvad (müratõkkeseina …- rajamise) kulud kannab arendaja. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 28 10. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes kõrge radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne hoonete projekteerimist või kui tulevase hoonestuse paiknemine on teada, mõõta pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni. Radooni mõõtmine pinnases ei ole kohustuslik, kuid on soovituslik. 11. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid. 12. PLANEERINGUGA ELLUVIIMINE Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (realiseerimise etapid): 1. Kungla mets 2 katastriüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele. 2. Planeeringuala taristu (sh veevarustus, kanalisatsioon, siderajatised, teed ja tänavad, tänavavalgustus) projekteerimine koos tehniliste tingimuste taotlemisega. 3. Detailplaneeringu taristu ehitatakse välja kolmes etapis: a. 1 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 15-24 jaoks b. 2 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 25-33 jaoks c. 3 etapis ehitatakse välja taristu kruntide pos. 6-14 jaoks Ehituslubade väljastamise eelduseks on asjaolu, et planeeringuala vastava etapi ulatuses oleks välja ehitatud planeeritavad (ühiskanalisatsiooni- ja veevõrk, elektrivarustus jne) tehnovõrgud ning teed. Avalikult kasutatavate teede üleandmine koos teiste taristuobjektide üleandmisega omavalitsusele toimub vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 29 Detailplaneeringu elluviimiseks sõlmitakse enne planeeringu kehtestamist KOVi ja huvitatud isiku vaheline leping, millega määratletakse täpsemalt taristu ehitamise tingimused, tähtajad ja seatavad tagatised, samuti Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel: ❖ Arendusega seotud teed ning Pargimetsa ristmik tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada planeeringualale mistahes hoonete väljaehitamisel. ❖ Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendustegevusega seotud riigiteede laiendamise, uute ristmike kavandamise, jalgratta-ja jalgteede kavandamise jne korral on nende projekteerimine ning väljaehitamine KOV kohustus, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti (PlanS § 131 lg 1). ❖ Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg2 p2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. 13. PLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAMINE Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). 14. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Mõju maakasutusele ja maavaradele Ehitustegevuse käigus kasutatakse tavapäraseid ehitusmaterjale mahus, mis ei ole elamuhoonete üldisi mahtusid arvestades märkimisväärsed. Materjalide vajadus täpsustub ehitusprojektis. Kavandatav ehitustegevus toimub maaüksuse piires ning täiendav maavajadus puudub. Jäätme- ja energiamahukus Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Samuti kaasneb jäätmeteke hoonete kasutusperioodil. Jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlejale vastava lepingu alusel. Juhul, kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 30 Energiakasutus on peamiselt seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Rajatavate hoonete energiamahukus on väike ning peamiselt vajatakse eelkõige elektrit. Eeldatavalt lahendatakse hoonete kütmine lokaalselt, mis omakorda eeldab kütuse/energia kasutamist. Vee, pinnase ja õhusaastatus Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga kui kommunikatsioonide rajamisel järgitakse õigusaktides toodud nõudeid. Sadevee immutamine või juhtimine lahendatakse planeeringu koostamise käigus. Sademevee juhtimiseks väljapoole planeeringuala on vajalik taotleda veeluba. Mõningane õhusaastatus võib kaasneda detailplaneeringu elluviimise perioodil ehk ehitusperioodil ning hoonete kütmisel (sõltub valitud kütteliigist), kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. Müra, vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasnevana on oodata mõningast liiklusmüra tõusu. Ehitusaegne müra ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise ja hindamise meetodid” II kategooria aladel. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid Valgus, kiirgus ja lõhn Hoonete rajamisega kaasneb kõrghaljastuse likvideerimine. Looduslikke valgustingimusi muudetakse, kuid see on pinnasele ja kõrghalastusele pigem positiivne mõju. Ajalooliselt paiknes detailplaneeringu alal Keila-Joa puukool ja vaid istikutele sobiva kitsa istutusvahe tulemusena on säilinud puud halvas seisukorras - valgustingimuste tõttu osaliselt või täielikult kuivanud. Puudegruppide vahelised alad on looduslikult võsastunud. Kiirguse ja lõhna reostust ei ole ette näha Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei eeldata kavandavast tegevusest tulenevate olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust. Varem lähi piirkonnas rajatud hoonetega koos ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. Oht inimese tervisele või keskkonnale, kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette näha ei ole. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 31 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning on lühiajaline ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste (sh teed) püstitamiseks. Ehitusmasinate müra võib peletada linde ning hävib hoonete alla jääv taimestik. Piiriülest mõju detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Kuna planeeringualal kaitstavad loodusobjektid ning Natura 2000 võrgustiku alad puuduvad, siis puudub neile ka oluline negatiivne mõju. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus piirdub planeeringualaga. Arvestades piirkonna arengusuundadega, sh kehtestatud detailplaneeringutega on planeeritav tegevus piirkonda sobituv. Negatiivset mõju elanikkonnale ei ole ette näha. KUNGLA METS 2 katastriüksuse ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-10/08 32