Päästeamet
[email protected]
Terviseamet
[email protected] 16.02.2026 nr 5-2/96-27
Päikese tn 11 detailplaneeringu esitamine
kooskõlastamiseks
Rakvere Linnavalitsus esitab planeerimisseaduse (PlanS) § 133 lõike 1 alusel Päikese tn 11
kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Rakvere linnavalitsus algatas 2. mail 2022.
aastal korraldusega nr 254 Päikese tn 11 kinnistul detailplaneeringu koostamise.
Planeeringulahendus on kooskõlas Rakvere linna üldplaneeringuga.
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine ja
ehitusõiguse määramine hoolekandeasutuse hoone ehitamiseks. Detailplaneeringuga
määratakse hoonestusalad, arhitektuur-ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimine,
juurdepääsuteed ja liikluskorraldus, seatakse haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitselised
põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning seadusest tulenevate kinnisomandi
kitsenduste ulatused. Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Päikese tn 11 katastriüksus
kaheks sotsiaalhoolekandeasutuse maa krundiks. Planeeringuala suurus on ca 23 300 m2.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeringu koostamise korraldaja on Rakvere
Linnavalitsus.
Planeerimisseaduse § 133 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja
pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merje Verhovitš
planeerimisspetsialist
Lisad: Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
[email protected], tel 5598 2033
Lai 20 Telefon (+372) 322 5870 Registrikood 75025064
44308 Rakvere E-post
[email protected] ak EE 8610 10 502003419005
AS SEB Pank
Päikese tänav L1
RAKVERE LINN
PÄIKESE TN 11 KINNISTU DETAILPLANEERING
66301:014:0021
PÕHIJOONIS 1:500
81.00
Päikese tn 4
66301:014:0861
81.07
81.04
81.03
80.65
RK5-57
80
.96
81.05
81.01
80
80.60
Päikese tn 6 81.12
.9
81.008
3
8
RK5-58 1
0
.0
.9
80.97 5
66301:014:0013 81.09 80.98
4
8
0
80.94 8 .5
0
.7 7
81 6
.0 8
4 0
81.07 .7
81.02 5
8
1
80.99 80 80.73
.0
81.02 80 .7
3
81.14 . 6
84
800.7
X=6580150 80.99
8
.8 6
4
A 81.05 80.53
9 80.66
80 .69
80.78Kr .9 Päikese tn 3
ki
80
0
.7
l
8
l
6
Y=635300
Y=635500
80.90
8
.0
80
80
1
8 66301:014:0025
P
.7
.4
5
7
80
80 .92
äi 880.60.601
80
.6
80.99 80.73
.8
3
k 0.521
2
0
80e
80.76
.0
.6s
80.78
81
A 81.04
0e
81.01 81.00
b
81.06
et
80.57
8 .5
81.06
ki
3
t
8
vi
.0 81.04
0
80.98
än
1
80
8
80 .4
.4
80 .42
av 80.30.480.42 3
8
80
80.67
.4 8
7
80
.4
.0
7
80.86
1
4
80
8
.4
80.55
80
8 80.87 80.66
5
.0
.4
8 8 .3
80 .71
1
9
8 immutusplokid
9
80
.6
81.68
1
3 80.52
8
B
A
.0
0
et
1
8 80.89
.k
80
i
vi
.3
80 .33
82.05 2
8
.0
0
80
0. 7
80.28
.3
80
1 80.53
29
8
2
00
.2
80
80.58
81.
80
80.41
.2
.3
9
80 .320.2
4
7
80 8
.2
80 .46
.5
2
80
1
8 .53
.4
A
4
Pä
81
RK5-59
80
MK 80.41
80.60
9
.6
i
Päikese tn 5a
80
ke
4
2
80 .13
.4 81.00
.7
80
vi
80
1
.2
se
2
8 3 80.69 ki
.6
1
.3 66301:014:0026
9
80
1 t 80.29
be
el
8
80
.8
tn
b
80 .33
4
a
80.85
.2
80
a
80 .29
ik
2
.3
3
Päikese tn 5
tr
.4
80
1
.2
ek
2
80
8
1
el
80
.9
8 7 1
.6
.5 .3 .4 66301:014:0260
a
7
1 80 80 80
9
Päikese tänav J1
m
80 .39
.9
a
80.75
80 .29
80
ja
1
.2
Piiri tn 8 // Päikese tn 8 8
80 .2
se
2
.2
9
.9
it
80 .1
0
80
1 66301:014:0031
ka
80
8 80.44
5
.9
d
5
66301:001:0670
7
o
immutusplokid
80
6
4 3
to
8
be
/
80 .11
.8
.6
a
1 0 80.25 80.41
be
80
0
K
t
1
.1
8 2
80
80.57
t
ki
3
N
xD
vi
80.83
ki
.9
3H
80
82.48 2
vi
80 .3
6
80
.7
2 80.89 80.85
80
.7
80
E
.2 3
2
.1
82.40 1
.9
8
8
7
0 TP 80.32 80.24
78
av
80 .28
.1
80
ki
82 immutusplokid
0.
80
l
be
.1
.3
l
75
80 .25
80.35
9
n
1
80
t
80 .35
80.75
.3
8
ki
tä
80
2
.2
TP
3
vi
80
.4
6
80.92 A
8
.6
81.14
8
e
80.83 80.40
0
2
s
.8
80
80.45
82
3 e
5
80
.6
80 .3
.
2 k
80
28
80.71
.6
8
8 i
80
7 .2
.2 9
8
80.24
80
80
1
.1 80.59
.7
0.
ä
5
2 80.25
.6
.
2
2
be
15
80
8 4 80.25
5
P 82.2 82.3
80
0
be
0
80 .33
t
.3
80
t
.1
.4
ki
81.15
9
9
80 .2
80
8
vi
ki
.9
0
80
80.
A
80.
vi
1
00
.2 7
.5
8
.
7
2
1
4 82.
32
81
42
.4
.0 21
80.72
81
2
8
80
2
.6
.0
80 .2
80.58 Päikese tn 7
RK5-43 2 80.71
1
80
.3 1
8
81
50
1
80
.
.
66301:014:0027
75
80
.2
gaas 80.50 80
4
TP 80 . 33
80.61 .
43
80.65
80.49 80.30
81.40 80.40
81.14 80.71 80.
81.69
50 immutusplokid 80.33
1
.4
80.50
2
8
POS 2
81.50
7
.2
3
2
ÜP
8
8
.2
r
2
K 81.92 3k/
100% 12m
8
-1k
2
.2
80.76 80.56
2
4453m² 1000m²
8
9
82.89 RK5-60 81.27 80.56
.1
80.48 80.50
55
2
.
82
8
4 80.50 80.74
.6
2
8 82.25 80.67
9 80.54 80
.5 kettagolfikorv .50
2 80.47
00
8
Päikese tänav L2 82.18
82.
LEPPEMÄRGID
66301:014:0029
82.18 80.45
82.35
00
81.43
50
81.
.
planeeringuala piir
80
0
80.69
.5
81.78
50
82
80.
ol.ol. krundipiir
82.83 80.77 80.46
80.46
80.46 80.67
Kr 80.75 80.89
82.51 80.48
50
82.82 81.17
80.64
80
.
Päikese tn 11 ol.ol. katastriüksuse nimetus
82.41
80.40
66301:014:0033 ol.ol. katastriüksuse tunnus
teadetetahvel
80.40 Päikese tn 9
80.47 80.29 plan. krundipiir
80.49
66301:014:0018
81.85
80.38 80.43
81.07
ol.ol. ehitised
80
80.41
.4
1
82.64
15
50
.
kettagolfikorv
80.
29
81
81.
.
80
50
82.39
81.21
80.16
80.58 80.52
ol.ol. asfaltkattega teed
81.43
81.95 al 80.28 80
ta 80.40 80.29 .30
es
ol.ol. betoonkivikattega parkimisalad
80
ed
pj
.8
82.63 m
aa 81.56 Päikese tn 11
7
kl 80.27
re
80
.
80.44 66301:014:0033 80.45
81.07 25
80.39 ol.ol. kruusa- ja killustikkattega alad
ti
i-
80.
50
00
al
80.52
a
ol.ol. jalgteed
.
00
82.42
81
81.45
82.
80.42 80.31
80.41
80.88
plan. hoonestusala
80
82.06 POS 1
.48
80.05
80.33
80
.0
4 80.43
ÜP
9
80.64
4k/
80.99 100% 18m
81.20
-1k
79.99
plan. teed
12442m² 2500m²
80
80.24
81.97 81.14
.3
80.24
4
80.32
79
81.09
plan. parkimisalad
.9
82.38 80.53
2
79.98
80.03 plan. jalakäijate teed ja alad
81.71
81.03 80.26
50
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
81.
81.17
8
0
8
.4
0
.0
3
82.29 80.21 6
80.11
50
80.21 8
PLANEERITAV EHITUSÕIGUS PK
80.08
ol.ol. puurkaev
.
0
.2
80
81.52 8
80
00
JA KRUNDIJAOTUS
.
Lõuna põik 1 81.08 80.04 06
81.
66301:014:0630 80.52
80.17 80.12
puurkaevu sanitaarkaitseala
Olemasoleva Päikese tn 11
82.13
80.18 katastriüksuse andmed 66301:014:0033
80.
24 pindala 16895 m² likv. objekt
ti
80.82
i
80 100% ühiskondlike ehitiste maa
-
.
al
81.25 00 80.06
a
80.98
POS plan. juurdepääs krundile
4
79.95 80.00
.2
1 2
0
80.24 number
8
Päikese tänav J2
80.24 Krundi
ÜP ÜP
66301:001:0515 sihtotstarve NORMATIIVNE PARKIMINE ol.ol. kõrghaljastus
.00
81.06 80.51 Sihtotstarvete
80
100% 100% Ehitise liik - hooldusasutus, vanadekodu
%-ne jaotus
9 Ehitise asukoht - linnakeskus II kuni IV
81.53 .3
0 Katastri Parkimisnormatiiv 1/320
80.98 80.88
79.88 79.86
8
sihtotstarve
100%Üh 100%Üh väärtuslik puu (II väärtusklass)
Krundi POS 1
12442m² 4453m² Brutopind 12500 m²
pindala
80.89 10000/320=31 parkimiskohta
Hoone lub. suurim
2500m² 1000m²
79.98 eh.-alune pind
80.61 POS 2
väärtuslik puu (III väärtusklass)
0
Täisehitus- Brutopind 3000 m²
.0 80.14
0 1 20% 22% 3000/320=9 parkimiskohta
1
.5 8
.50 protsent
8 80
81.50 Lubatud max
4 3
80.70 8 hoonete arv
81.19 .1
0
8 Hoone suurim
81.08 18m 12m
lubatud kõrgus
kettagolfikorv
Hoone suurim
lubatud korruselisus 4k/-1k 3k/-1k
Linnametsa
80.94 66301:019:0291 ÜP - sotsiaalhoolekandeasutuse maa
82.07
81.43 Üh - ühiskondlike ehitiste maa
5
.0
1
8
objekt
Rakvere linn
POS 1
4
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
ÜP krundi sihtotstarve hoonete lubatud arv
81.94
4k/
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 100% 18m sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kõrgus töö nr joonis
-1k
75-0724 PÕHIJOONIS
Rakvere linn Töö nr. Leht Mõõtkava 12442m² 2500m² krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitusalune pind
Päikese tn 11 OÜ WESENBERG mõõtkava planeeringu koostamise
13603 1/1 1:500 8
22.03.24 Geoalus
.0
1:500 Rakvere Linnavalitsus
Mõõdistaja: J.Šlentšuk PK 8
2
Registrikood 12865969 A1 korraldaja ja huvitatud isik
Tõestaja: 15.11.24 OÜ Gem-Geo EG10045699-0001 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere staad. planeerija
P.Teinbas leht
Kristi Jõemets
Rakvere Oja tn 1
[email protected]
tel.32 23310
PRK0010701 tel: +3725211425
e-mail:
[email protected]
3 DP
planeerija
Kutsetunnistus nr 176297
kuupäev Liina Talistu
19.01.2026 Diplom nr MA 019394
KLP
Päikese tänav L1
RAKVERE LINN
PÄIKESE TN 11 KINNISTU DETAILPLANEERING
66301:014:0021
TEHNOVÕRGUD, MAAKASUTUS JA KITSENDUSED 1:500
81.00
Päikese tn 4
66301:014:0861
81.07
81.04
81.03
80.65
RK5-57
80
.96
81.05
81.01
80
80.60
Päikese tn 6 81.12
.9
81.008
3
8
RK5-58 1
0
.0
.9
80.97 5
66301:014:0013 81.09 80.98
4
8
0
80.94 8 .5
0
.7 7
81 6
.0 8
4 0
81.07 .7
81.02 5
8
1
80.99 80 80.73
.0
81.02 80 .7
3
81.14 . 6
84
800.7
X=6580150 80.99
8
.8 6
4
A 81.05 80.53
9 80.66
80 .69
80.78Kr .9 Päikese tn 3
ki
80
0
.7
l
alajaam 8
l
6
Y=635300
Y=635500
80.90
8
.0
80
80
1
8 66301:014:0025
P
Nr102 Kutsekool:(Rakvere L)
.7
.4
5
7
80
80 .92
äi 880.60.601
80
.6
80.99 80.73
.8
3
k 0.521
2
0
80e
80.76
.0
.6s
80.78
81
A 81.04
0e
81.01 81.00
b
81.06
et
80.57
8 .5
81.06
ki
3
t
8
vi
.0 81.04
0
80.98
än
1
80
8
80 .4
.4
80 .42
av 80.30.480.42 3
8
80
80.67
.4 8
7
80
.4
.0
7
80.86
1
4
80
8
.4
80.55
80
8 80.87 80.66
5
.0
.4
8 8 .3
80 .71
1
9
8 immutusplokid
9
80
.6
81.68
1
3 80.52
8
B
A
.0
0
et
1
8 80.89
.k
80
i
vi
.3
80 .33
82.05 2
8
.0
0
80
0. 7
80.28
.3
80
1 80.53
29
8
2
00
.2
80
80.58
81.
80
80.41
.2
.3
9
80 .320.2
4
7
80 8
.2
80 .46
.5
2
80
1
8 .53
.4
A
4
Pä
81
RK5-59
80
MK 80.41
80.60
9
.6
i
Päikese tn 5a
80
ke
4
2
80 .13
.4 81.00
.7
80
vi
80
1
.2
se
2
8 3 80.69 ki
.6
1
.3 66301:014:0026
9
80
1 t 80.29
be
el
8
80
.8
tn
b
80 .33
4
a
80.85
.2
80
a
80 .29
ik
2
.3
3
Päikese tn 5
tr
.4
80
1
.2
ek
2
80
8
1
el
80
.9
8 7 1
.6
.5 .3 .4 66301:014:0260
a
7
1 80 80 80
9
Päikese tänav J1
m
80 .39
.9
a
80.75
80 .29
80
ja
1
.2
Piiri tn 8 // Päikese tn 8 8
80 .2
se
2
.2
9
.9
it
80 .1
0
80
1 66301:014:0031
ka
80
8 80.44
5
.9
d
5
66301:001:0670
7
o
immutusplokid
80
6
4 3
to
8
be
/
80 .11
.8
.6
a
1 0 80.25 80.41
be
80
0
K
t
1
.1
8 2
80
80.57
t
ki
3
N
xD
vi
80.83
ki
.9
3H
80
82.48 2
vi
80 .3
6
80
.7
2 80.89 80.85
VLP
80
.7
80
E
.2 3
2
.1
82.40 1
.9
8
8
7
0 TP 80.32 80.24
78
av
80 .28
.1
80
ki
immutusplokid
82
LEPPEMÄRGID
0.
80
l
be
.1
.3
l
75
80 .25
80.35
9
n
1
80
t
80 .35
80.75
.3
8
ki
tä
80
2
.2
TP
3
vi
80
.4
6
80.92 A
8
.6
81.14
8
e
80.83 80.40
0
2
s
.8
80
80.45
82
3 e
5
80
KP
.6
80 .3
.
2 k
80
28
80.71
.6
8
8 i
80
7 .2
.2 9
8
80.24
80
80
1
.1 80.59
.7
0.
ä
5
2 80.25
.6
.
2
2
be
15
80
8 4 80.25
5
P 82.2 82.3
80
ol.ol. krundipiir
0
be
0
80 .33
t
.3
80
t
.1
.4
ki
81.15
9
9
80 .2
80
8
vi
ki
.9
0
80
80.
A
80.
vi
1
00
.2 7
.5
8
ol.ol. katastriüksuse nimetus
.
7
2
Päikese tn 11
1
4 82.
32
81
42
.4
.0 21
80.72
81
2
8
80
2
ol.ol. katastriüksuse tunnus
.6
.0 66301:014:0033
80 .2
80.58 Päikese tn 7
RK5-43 2 80.71
1
80
.3 1
8
81
50
1
80
.
.
66301:014:0027
75
80
plan. krundipiir
.2
gaas 80.50 80
4
TP 80 . 33
.
POS 2
80.61 43
80.65
80.49 80.30
81.40 80.40
80.71 80.
ÜP ÜP
81.14
81.69
50 immutusplokid 80.33 plan. sotsiaalhoolekandeasutuse maa
1
.4
4453m²
80.50
2
8
LT
81.50
ol.ol. tee ja tänava maa
7
.2
2
8
8
.2
r
2
K 81.92
8
ol.ol. ehitised
2
.2
80.76 80.56
2
8
9
82.89 RK5-60 81.27 80.56
.1
80.48 80.50
55
2
.
82
8
ol.ol. asfaltkattega teed
4 80.50 80.74
.6
2
8 82.25 80.67
9 80.54 80
.5 kettagolfikorv .50
2 80.47 ol.ol. betoonkivikattega parkimisalad
00
8
Päikese tänav L2 82.18
82.
66301:014:0029
82.18 80.45
82.35
ol.ol. kruusa- ja killustikkattega alad
00
81.43
50
81.
.
80
0
80.69
.5
81.78
ol.ol. jalgteed
50
82
80.
82.83 80.77 80.46
80.46
80.46 80.67
Kr 80.75 80.89
82.51 80.48
80.64 .50
81.17 80
82.82
82.41 plan. hoonestusala
80.40
teadetetahvel
80.47
80.40 Päikese tn 9
80.29
66301:014:0018
plan. teed
81.85 80.49
80.38 80.43
81.07
80
80.41
plan. parkimisalad
.4
1
82.64
15
50
.
kettagolfikorv
80.
29
81
81.
.
80
50
82.39
81.21
80.16
80.58 80.52 plan. jalakäijate teed ja alad
81.43
81.95 al 80.28 80
ta 80.40 80.29 .
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
es 30
80
ed
pj
.8
82.63 m
aa 81.56 Päikese tn 11
7
kl 80.27
re
80 80.44 66301:014:0033 80.45
81.07 .25
80.39
plan. tehnovõrgu kaitsevöönd
ti
i-
80.
50
00
al
80.52
POS 1 PK
a
ol.ol. puurkaev
.
00
82.42
81
81.45
82.
80.42 80.31
80.41
alajaam 80.88
ÜP
puurkaevu sanitaarkaitseala
80
Nr13 Haigla:(Rakvere L)
12442m²
82.06
.48
80.05
80.33
80
.0
80.43
9
likv. objekt
80.64
80.99
81.20
79.99
80
80.24
81.97 81.14 plan. juurdepääs krundile
.3
80.24
4
80.32
79
81.09
.9
82.38 80.53
2
plan. madalpingekaabel
79.98
81.71
80.03
plan. sidetrass
81.03 80.26
50
plan. veetrass
81.
81.17
8
0
8
.4
0
.0
3
82.29 80.21 6
80.11 plan. kanalisatsioonitrass
50
80.21 80.08 8
.
0
.2
80
81.52 8
80
plan. kanalisatsioonitrass
00
.
Lõuna põik 1 81.08 80.04 06
81.
66301:014:0630 80.17 80.12
80.52
plan. soojatorustik
82.13
80.18 plan. gaasitrass
80.
24
ti
80.82
i
80
-
.
al
81.25 00 80.06
a
80.98
plan. elektrikilp
4
79.95 80.00
.2
0
80.24
8
Päikese tänav J2
80.24 plan. madalpingekaabel
66301:001:0515
.00
81.06 80.51
plan. reoveepumpla
80
KP
9
81.53 .3
0
80.98 80.88
79.88 79.86
8
plan. reoveepumpla kuja
80.89
79.98
80.61
0
0 1
.0 80.14
.5 8
8
1 .50
80
81.50
80.70 8
81.19 .1
0
8
81.08
kettagolfikorv
Linnametsa
80.94 66301:019:0291
81.43
82.07 5
.0
1
8
objekt
Rakvere linn
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
81.94
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 töö nr joonis
TEHNOVÕRGUD, MAAKASUTUS
75-0724
Rakvere linn Töö nr. Leht Mõõtkava JA KITSENDUSED
Päikese tn 11 OÜ WESENBERG mõõtkava planeeringu koostamise
13603 1/1 1:500
22.03.24 Geoalus 1:500 Rakvere Linnavalitsus
Mõõdistaja: J.Šlentšuk PK Registrikood 12865969 A1 korraldaja ja huvitatud isik
Tõestaja: 15.11.24 OÜ Gem-Geo EG10045699-0001 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere staad. planeerija
P.Teinbas leht
Kristi Jõemets
Rakvere Oja tn 1
[email protected]
tel.32 23310
PRK0010701 tel: +3725211425
e-mail:
[email protected]
4 DP
planeerija
Kutsetunnistus nr 176297
kuupäev Liina Talistu
19.01.2026 Diplom nr MA 019394
N RAKVERE LINN
PÄIKESE TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERING
SITUATSIOONISKEEM 1:6000
Planeeringuala suurus ca 23 300 m²
planeeringuala piir
objekt
Rakvere linn
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
töö nr joonis
75-0724 SITUATSIOONISKEEM
OÜ WESENBERG mõõtkava planeeringu koostamise
Registrikood 12865969 1:6000 A4 korraldaja ja huvitatud isik Rakvere Linnavalitsus
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere leht staad. planeerija
Kristi Jõemets
tel: +3725211425 1 DP Kutsetunnistus nr 176297
e-mail:
[email protected] planeerija
kuupäev Liina Talistu
19.01.2026 Diplom nr MA 019394
Päikese tänav L1
RAKVERE LINN
PÄIKESE TN 11 KINNISTU DETAILPLANEERING
66301:014:0021
TUGIJOONIS 1:500
81.00
Päikese tn 4
66301:014:0861
81.07
81.04
81.03
80.65
80
RK5-57
.96
81.05
81.01
80
80.60
.9
Päikese tn 6 81.12
3
81.008
8
0
RK5-58 1
.9
.0
80.97
4
81.09 80.98 5
66301:014:0013 8
0
80.94 8 .5
0
.7 7
81 6
.0 8
4 0
81.07 .7
5
8
81.02
1
80.73
.0
80.99 80
3
81.02 80 .7
81.14 . 6
800.7
84
X=6580150 80.99 X=6580150
8
.8 6
4
A 81.05 80.53
80 .69
80.78Kr 9 80.66
.9
ki
80
Päikese tn 3
.7
l
0
l
8
Y=635300
Y=635500
8
80.90 6
.0
80
80
1
P
8 66301:014:0025
.7
.4
5
7
80
80 .92
äi 880.60.601
80
.6
.8
80.99 80.73
3
k 0.521
2
0
80e
.0
80.76
.6s
81
80.78
0e
A 81.04
81.00
b
81.01
et
81.06
8 .5
80.57
ki
81.06
t
8
3
vi
0
.0
än
80.98 81.04
1
80
8
80 .4
.4
80 .42
av 80.30.480.42 3
8
80
.4 8
80.67
80
7
.4
7
.0 80.86
4
80
1
8
.4
80
80.55
5
8 80.87 80.66
.4
.0
8 8 .3
80 .71
9
1
immutusplokid
9
80
8
.6
1
81.68
8
3 80.52
B
A
0
.0
et
1
.k
8 80.89
80
i
vi
.3
80 .33
8
82.05 2
0
80
0. 7
.0
.3
80
1 80.28
29
2
8 80.53
00
.2
80
81.
80.58
80
80.41
.2
.3
9
80 .320.2
4
80 8
.2
7
80 .46
.5
2
80
.4
1
A
8 .53
4
Pä
81
RK5-59
80
MK 80.41
9
.6
80.60
i
80
ke
Päikese tn 5a
4
80 .13
2
.7
81.00
80
.4
80
.2
se
vi
2
1
.6
8 3 80.69 ki
1
.3
9
80
t 66301:014:0026
el
1 80.29
be
80
8
.8
tn
b
80 .33
4
a
.2
80
80.85
a
80 .29
ik
2
.3
3
tr
80
1
.4 Päikese tn 5
.2
ek
80
2
1
el
80
8
.9
8 7 1
.6
a
7
.5 .3 .4 66301:014:0260
9
m
80 .39
1 80 80 80 Päikese tänav J1
a
.9
80 .29
80
ja
80.75
.2
1
80 .2
se
8
.2
Piiri tn 8 // Päikese tn 8
9
2
it
80 .1
.9
0
80
ka
80
1 66301:014:0031 80.44
8
.9
d
5
7
o
80
5
6
66301:001:0670
to
immutusplokid
8
3
be
4
80 .11
.6
.8 /
a
0
be
80
K
t
80.25
1
1 80.41
.1
8 0
2
80
t
ki
3
N 80.57
vi
xD
ki
.9
3H
80
82.48 80.83
vi
80 .3
6
2
80
.7
2
8
80.85
80
E
80.89
.2 3
2
.7
0.
.1
1
8
82.40
97
7
8 TP
av
0 80.32 80.24
80 .28
80
80
.1
80
ki
82 immutusplokid
be
.1
.3
.7
ll
80 .25
9
n
1
5
80
t
80.35
80 .35
.3
80.75
8
ki
tä
80
2
.2
3
vi
80
.4
TP
6
A
8
.6
80.92
8
e
81.14 80.83 80.40
0
2
s
.8
80
82
3 e
80.45
5
80
.6
80 .3
.
2 k
80
28
.6
8
8 i
80
80.71
.2 9
8
.2
80
80
7
1
80.24
.7
0.
ä
.1 80.59
5
.6
.
2
2
be
2
15
80.25
80
5
8
P 82.2 82.3
80
4
be
0
80 .33
80.25
t
0
.3
80
t
.1
.4
ki
9
80 .2
81.15
80
9
8
vi
ki
0
.9
80
80.
A
80.
vi
00
.2 7
.5
1
8
.
7
2
1
32
81
4
42
.4
82.
21
.0
81
2 80.72
8
80
2
.6
80 .2
.0 80.71 80.58 Päikese tn 7
1
RK5-43
80
2
.3 1
8
81
50
1
80
.
.75
66301:014:0027
80
.2
80.50
4
gaas 80
TP 80 . 33
80.61 .
43
80.65
80.49 80.30
81.40 80.40
81.14 80.71 80.
50 immutusplokid
81.69 80.33
1
.4
2
80.50
8
81.50
7
.2
2
8
8
.2
r
2
K
8
81.92
2
.2
80.76 80.56
2
8
9
81.27
.1
82.89 RK5-60 80.56 80.48 80.50
2
.55
8
82
4 80.50 80.74
.6
2
8 82.25 80.67
9 80.54 80
.5 kettagolfikorv .50
00
2 80.47
8
Päikese tänav L2
82.
82.18
66301:014:0029
82.18 80.45
82.35
00
50
81.43
81.
.
80
0
.5
80.69
50
81.78
82
80.
82.83 80.77 80.46
80.46
80.46 80.67
Kr 80.75 80.89
82.51 80.48
80.64 .50
81.17 80
82.82
82.41
80.40
teadetetahvel
80.40 Päikese tn 9
80.47 80.29
80.49
66301:014:0018
81.85
80.38 80.43
81.07
80
80.41
.4
1
15
82.64
50
.
80.
29
kettagolfikorv
81
81.
.
80
50
82.39 80.16 80.52
81.21 80.58
81.95 al
81.43
80.28 80 LEPPEMÄRGID
ta 80.40 80.29 .30
es
80
ed
pj
.8
82.63 m
7
aa 81.56 Päikese tn 11 80.27
planeeringuala piir
kl
re
80 80.44 66301:014:0033 80.45
81.07 .25
80.39
ol.ol. krundipiir
ti
i-
ol.ol. katastriüksuse nimetus
80.
50
00
al
80.52 Päikese tn 11
a
.
00
82.42
81
82.
81.45
ol.ol. katastriüksuse tunnus
80.42 80.31
80.41 66301:014:0033
80.88
80
.48
82.06
80.05
ol.ol. ehitised
80
80.33
.0
80.43
9
80.64
80.99
81.20
79.99 ol.ol. asfaltkattega teed
80
80.24
.3
81.97 81.14
80.24
4
80.32
79
81.09
.9
82.38
ol.ol. betoonkivikattega parkimisalad
2
80.53
79.98
80.03
81.71
ol.ol. kruusa- ja killustikkattega alad
80.26
50
81.03
81.
8
ol.ol. jalgteed
81.17
0
8
.4
0
3
.0
82.29 80.21 6
50
80.11
8
.
80.21
tehnovõrgu kaitsevöönd
80.08 0
80
.2
81.52 8
80
00
.06
Lõuna põik 1 80.04
81.
81.08
66301:014:0630 80.17 80.12
PK ol.ol. puurkaev
80.52
82.13
80.18
80.
24 puurkaevu sanitaarkaitseala
ti
80.82
i-
80
al
81.25 .00 80.06
a
80.98
4
79.95
.2
80.00
0
8
ol.ol. juurdepääs
80.24
Päikese tänav J2
80.24
66301:001:0515
00
ol.ol. kõrghaljastus
.
80
81.06 80.51
9
81.53 .3
0
8
79.88 79.86
80.98 80.88
väärtuslik puu (II väärtusklass)
80.89
79.98
80.61
0
väärtuslik puu (III väärtusklass)
0 .0 80.14
1
.5 8
8
1 .50
80
81.50
80.70 8
81.19 .1
0
8
81.08
kettagolfikorv
Linnametsa
80.94 66301:019:0291
81.43
82.07 5
.0
1
8
objekt
Rakvere linn
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
81.94
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 töö nr joonis
75-0724 TUGIJOONIS
Rakvere linn Töö nr. Leht Mõõtkava
Päikese tn 11 OÜ WESENBERG mõõtkava planeeringu koostamise
13603 1/1 1:500 8
22.03.24 Geoalus 1:500 Rakvere Linnavalitsus
PK A1 korraldaja ja huvitatud isik
.0
Mõõdistaja: J.Šlentšuk 8
2
Registrikood 12865969
Tõestaja: 15.11.24 OÜ Gem-Geo EG10045699-0001 J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere staad. planeerija
P.Teinbas leht
Kristi Jõemets
Rakvere Oja tn 1
[email protected]
tel.32 23310
PRK0010701 tel: +3725211425
e-mail:
[email protected]
2 DP
planeerija
Kutsetunnistus nr 176297
kuupäev Liina Talistu
19.01.2026 Diplom nr MA 019394
Lääne-Viru maakond
Rakvere linn
PÄIKESE TN 11 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Töö nr: 75-0724
Planeeringu tellija ja
koostamise korraldaja: Rakvere Linnavalitsus
Planeerija: Wesenberg OÜ
Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297
Liina Talistu
Diplom nr MA 019394
Rakvere 2026
_________________________________________________________________________________________________________________
OÜ Wesenberg email:
[email protected] Registrikood 12865969
J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733
44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS....................................4
1.1 Lähtematerjalid............................................................................................................4
2. OLEMASOLEV OLUKORD...............................................................................................5
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus................................................................5
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed............................................................5
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed.......................................................................5
2.1 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon..............................................................5
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega......................................................................6
2.3 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi analüüs..............................................................7
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS.................................................................8
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid..........................................................8
3.2 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus.................................................8
3.3 Arhitektuurinõuded......................................................................................................9
3.4 Piirded........................................................................................................................10
3.5 Vastavus Rakvere linna üldplaneeringule..................................................................10
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED......................................................12
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud...............................................................................12
4.2 Parkimine, kõnniteed ja kattega alad.........................................................................12
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED..................................................13
5.1 Haljastus ja heakorrastus............................................................................................13
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS..............................................................15
6.1 Müra ja selle leevendamine.......................................................................................16
6.2 Üldised keskkonnatingimused...................................................................................17
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused......................................................................18
6.4 Jäätmekäitlus..............................................................................................................18
7. TULEOHUTUSNÕUDED.................................................................................................19
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE..................................................................20
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks..............................................20
8.1.1 Korrashoid..................................................................................................................20
8.1.2 Elavus.........................................................................................................................21
8.1.3 Valgustus ja vargused................................................................................................21
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID.................................................21
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud..............21
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................22
10.1 Elektrivarustus...........................................................................................................22
10.2 Tänavavalgustus.........................................................................................................22
10.3 Sidevarustus...............................................................................................................22
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon....................................................................................23
10.5 Sademeteveed............................................................................................................24
10.6 Gaasivarustus.............................................................................................................25
10.7 Soojavarustus.............................................................................................................26
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE......................................................................................26
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja
looduskeskkonnale avalduvad mõjud...................................................................................26
11.2 Planeeringu rakendamise tingimused........................................................................27
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
2
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
II JOONISED
Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:6000
Joonis 2 – Tugijoonis 1:500
Joonis 3 – Põhijoonis 1:500
Joonis 4 – Tehnovõrgud, maakasutus ja kitsendused 1:500
III ILLUSTRATSIOON
IV KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
3
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas asuva Päikese tn 11 kinnistu detailplaneeringu
koostamise eesmärk on kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine hoolekandeasutuse
hoone ehitamiseks. Detailplaneeringuga määratakse hoonestusalad, arhitektuur-ehituslikud
tingimused, lahendatakse parkimine, juurdepääsuteed ja liikluskorraldus, seatakse haljastuse,
heakorra ja keskkonnakaitselised põhimõtted, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning
seadusest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatused.
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja planeeringu koostamise korraldaja on
Rakvere Linnavalitsus
1.1 Lähtematerjalid
● Rakvere Linnavalitsuse 02.05.2022 korraldus nr 254 „Päikese tn 11 kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine“;
● Rakvere linna üldplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavolikogu 17. veebruari 2010
määrusega nr 6);
● Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri 21.02.2019
käskkirjaga nr l.l-4/30);
● Lõuna põik 1 ja seda ümbritseva ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere
Linnavalitsuse 04.04.2011 korraldusega nr 296);
● Päikese tn 11 geoalus (OÜ Gem-Geo, töö nr 13603, 22.03.2024);
● Päikese tn 11 dendroloogiline inventuur (Kobras OÜ, töö nr 2025-116, aprill 2025);
● Planeerimisseadus;
● Ehitusseadustik;
● Tuleohutuse seadus;
● Jäätmeseadus;
● Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
● Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“;
● Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrus nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö
tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“;
● Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”
kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes
muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“;
● Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
● EVS 843:2016 Linnatänavad.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Rakvere kagupoolses osas. Planeeritav ala hõlmab Päikese tn 11
kinnistut ja sellega piirnevaid tänavaalasid. Planeeringuala suurus on ca 23 300 m 2 (vt joonis
1- Situatsiooniskeem).
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
4
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
2.2 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed
Detailplaneeringualal asuvad katastriüksused:
● Päikese tn 11, katastritunnus 66301:014:0033, kinnistu registriosa number 5475331,
pindala 16895 m2, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste
maa;
● osaliselt Päikese tänav L1, katastritunnus 66301:014:0021, kinnistu registriosa
number 5297031, pindala 8421 m², olemasolev maakasutuse sihtotstarve
100% transpordimaa;
● osaliselt Päikese tänav L2, katastritunnus 66301:014:0029, kinnistu registriosa
number 5379431, pindala 3280 m², olemasolev maakasutuse sihtotstarve
100% transpordimaa;
● osaliselt Päikese tänav J1, katastritunnus 66301:014:0031, kinnistu registriosa
number 5443531, pindala 2434 m², olemasolev maakasutuse sihtotstarve
100% transpordimaa.
Kõik planeeritavad kinnistud on munitsipaalomandis.
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeringualast kirde pool asuvad Päikese tn 3 (66301:014:0025, 65% ärimaa ja 35%
tootmismaa), Päikese tn 5 (66301:014:0260, 100% tootmismaa), Päikese tn 5a
(66301:014:0026, 100% tootmismaa) katastriüksused. Ida pool asuvad Päikese tn 9
(66301:014:0018, 100% tootmismaa) ja Päikese tn 7 (66301:014:0027, 70% tootmismaa ja
30% ärimaa) katastriüksused. Lõuna poole jääb Linnametsa (66301:019:0291, 100%
üldkasutatav maa) katastriüksus. Lääne pool asuvad Päikese tänav J2 (66301:001:0515, 100%
transpordimaa) ja Lõuna põik 1 (66301:014:0630, 100% ühiskondlike ehitiste maa)
katastriüksused. Põhja pool asuvad Päikese tänav L2 (66301:014:0029, 100% transpordimaa),
Piiri tn 8 // Päikese tn 8 (66301:001:0670, 100% ühiskondlike ehitiste maa), Päikese tn 6
(66301:014:0013, 100% tootmismaa) ja Päikese tn 4 (66301:014:0861, 100% tootmismaa)
katastriüksused.
2.1 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud
geodeetilisest alusplaanist (koostanud OÜ Gem-Geo, töö nr 13603, 22.03.2024) ja Maa- ja
Ruumiameti geoportaalis olevatest andmetest.
Planeeringuala asub Rakvere linna kagupoolses osas, Seminari linnaosas ning jääb Päikese
tänava ja Linnametsa vahelisel alal. Ala asub Rakvere haigla vahetus läheduses. Päikese tn 11
maaüksus on hoonestatud, kirdeosas asub erihooldekodu hoone (ehr kood 121374592). Hoone
võeti kasutusele 2022. aastal. Hoone ehitisealune pind on 402 m2, kõrgus 10,1 m ja
maapealsete korruste arv 3. Hoone ees asub kasutusealune jäätmekonteineritele ja taga
(Päikese tänava äärsel alal) on kasvuhoone. Maaüksuse kirdepoolne osa on piiratud aiaga.
Päikese tn 11 kesk- ja lõunapoolne osa on haljasala, kus asuvad discgolfi rajad ning
katusealune. Planeeringuala piirneb ca 150 ha suuruse linnametsaga, kus asuvad populaarsed
terviserajad.
Planeeringualasse on hõlmatud Päikese tn 11 maaüksusega piirnevad tänavaalad. Põhja pool
asub Päikese tänav (kohalik tee nr 6630107), mis ristub ca 235 m kaugusel Rägavere teega,
mis on üks linna põhitänavatest ning millel kulgeb riigitee nr 88 Rakvere-Rannapungerja tee.
Päikese tänav on ca 6 m-6,5 m laiune asfaltkattega tänav. Rägavere teest kuni planeeringuala
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
5
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
kirdenurgani on tänavast põhjapool 3 m laiune jalgtee. Juurdepääs Päikese tn 11 kinnistul
asuvale olemasolevale hoonele toimub kirde pool asuva Päikese tänava (kohalik tee nr
6630267) kaudu. Tegemist on ca 6 m laiuse asfaltkattega tänavaga, mille kaudu toimuvad
juurdepääsud ka Päikese tn 7, Päikese tn 5, Päikese tn 5a, Päikese tn 3 ja Päikese tn 9
kinnistutele. Päikese tänav J1 maaüksusel asub parkla Päikese tn 11 hoolekandehoone
teenindamiseks.
Päikese tn 11 maaüksuse näol on tegemist mändidega kaetud ja hooldatud haljasalaga.
Planeeringualal on läbiviidud dendroloogiline inventuur (Kobras OÜ, 2025).
Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane. Madalaim koht, kus maapinna absoluutkõrgus on
79.86 m, asub Päikese tn 11 maaüksuse lõunaosas. Maapinna suuremad absoluutkõrgused
asuvad planeeringuala läänepoolses osas, Päikese tänaval ning ulatuvad maksimaalselt
82,83 m-ni).
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal. Planeeritav ala ei
ole altkaevandatud ja sinna ei ulatu maardlate ala.
Planeeringuala lõunapoolne nurk jääb Lõuna põik 1 maaüksusel asuva puurkaevu
PRK0010701 puurkaevu sanitaarkaitsealasse (50 meetrit).
Planeeringualal asuvatel tänava-aladel kulgevad mitmed tehnovõrgud – elektri kesk- ja
madalpingekaablid, sidetrassid, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid, sademevee torustikud,
kaugküttetorustikud ning gaasitorustik. Päikese tänav J1 maaüksusel asuvas parklas on
tänavavalgustus. Olemasolev erihoolekandehoonel on olemas liitumised elektrivõrguga,
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kaugküttevõrguga ning sidevõrguga. Hoone drenaaži- ja
sademeveed on lahendatud immutusplokkidega, mis asuvad hoonest mõlemal pool ning
parklas.
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Planeeringualal kehtib Lõuna põik 1 ja seda ümbritseva ala detailplaneering (kehtestatud
Rakvere Linnavalitsuse 04.04.2011 korraldusega nr 296, PLANK ID 30110940).
Planeeringuala suurus oli ca 6,9 ha ja see hõlmas Lõuna põik 1 ja seda ümbritsevat ala ning
Lõuna põik 1, Päikese tänava, Rägavere tee 44 ja Linnametsa kinnistu vahelist ala ning Piiri
tn 8b katastriüksust.
Detailplaneeringu eesmärk oli lahendada eelkõige Rakvere Haigla juurdeehitustega seotud
küsimused, Päikese tänava läbimurre Lõuna põik tänavale ning Piiri tn 8b kinnistuga seotud
ehitusalased ning liikluskorralduslikud küsimused.
Päikese tn 11 maaüksus (krunt nr 2) oli planeeringu koostamise hetkel jätkuvalt riigi omandis
olev maa-ala, mis reserveeriti perspektiivis haigla laiendamiseks. Planeeringu alusel
moodustati krunt pindalaga 18757 m² ja sihtotstarbega 100% tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande
asutuse maa. Krundile määrati ehitusõigus haigla tegevuseks vajalikele hoonetele, sest
asukoht parkmetsa ja olemasoleva haiglakompleksi kõrval oli soodne tervishoiuteenuste
osutamiseks. Kehtiva planeeringu kohaselt on Päikese tn 11 krundi maksimaalne täisehitus
20%. Krundile on lubatud ehitada kuni kolm hoonet, maksimaalse kõrgusega 12 m ja
korruselisusega 4.
Käesolevasse planeeringualasse jäävad osaliselt transpordimaa sihtotstarbega Päikese tänav J1
(kehtivas planeeringus krunt nr 15), Päikese tänav L1 (krunt nr 4) ja Päikese tänav L2 (krunt
nr 5). Kehtiva detailplaneeringu üks eesmärke on ühendada Lõuna põik tänav Päikese
tänavaga, kuid selles osas ei ole planeeringut elluviidud.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
6
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
PlanS § 140 lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama
planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud:
● Rägavere tee 44 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavalitsuse
23.04.2012 korraldusega 297, PLANK ID 30111003, osaliselt kehtiv), mille eesmärk
on kinnistu jagamine ning tootmis- ja ärihoonetele ehitusõiguse määramine.
● Päikese tn 4 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Rakvere
Linnavolikogu 16.05.2002 määrusega nr 16, PLANK ID 30110991, osaliselt kehtiv),
mille eesmärk on maa-ala kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine.
● Piiri tn 8d ja Piiri tn 8e kinnistute ning Piiri tn 8 // Päikese tn 8 kinnistu osaline
detailplaneering (kehtestatud Rakvere Linnavalitsuse 07.02.2022 korraldusega rn 74,
PLANK ID 30110973), mille eesmärk on rajada planeeritavale alale jalgpallihall koos
sinna juurde kuuluva harjutusstaadioni ja parkimisalaga.
2.3 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi analüüs
Rakvere linn on Lääne-Viru maakonna keskus. Seisuga 01.10.2025 elab Rakvere linnas 14810
elanikku. Rakvere linn maakonna keskusena on Eesti üleriigilises planeeringus Eesti 2030+
kirjeldatud toimepiirkondadest ühe keskusena.
Planeeringuala asub Rakvere Haigla (Lõuna põik 1) vahetus läheduses ning jääb Päikese
tänava ja Linnametsa kinnistu vahelisele alale. Vabaduse tn 59 maaüksusel asub Rakvere
linnale kuuluv sotsiaalmaja.
Päikese tn 11 maaüksus jääb 2011. aastal kehtestatud Lõuna põik 1 ja seda ümbritseva ala
detailplaneeringu alale, mis käsitles piirkonda laiemalt ja mille peamine eesmärk oli
lahendada Rakvere Haigla juurdeehitusega seotud küsimused. Päikese tn 11 maa-alale määrati
ehitusõigus haigla tegevuseks vajalikele hoonetele, sest asukohta parkmetsa ja olemasoleva
haiglakompleksi kõrval peeti soodsaks tervishoiuteenuste osutamiseks. Planeeringu
koostamisel toodi välja, et Rakvere linna piires puuduvad selle teenuse osutamise jaoks enam
sobivamad alternatiivsed asukohad.
Planeeringualast põhja pool asuvad Rakvere Ametikooli hooned ((Piiri tn 8 // Päikese tn 8)
ning kirde pool erinevad autoteeninduse hooned (Scania Eesti AS, A-Ülevaatus Rakvere
tehnoülevaatus). Planeeringualast lõuna poole jääb linnale kuuluv Linnametsa kinnistu, mis
on suurim metsaga kaetud ala Rakvere linnas. Linnametsa kinnistul asuvad terviserajad,
discgolfipark ja koerte mänguväljak.
Planeeringualast ca 300 m edela pool kulgeb Vabaduse tänav ja ca 230 m kirde pool Rägavere
tee. Mõlemad on Rakvere linna peatänavad. Lääne pool, Vabaduse ja Lõuna tänavate ääres,
asuvad valdavalt pereelamud ning mõned korterelamud. Ida ja kirde suunas asuvad tootmis- ja
ärimaa sihtotstarbega alad, kus tegutsevad veoautode ettevõtted ja autoremonditöökojad.
Kehtiva Lõuna põik 1 ja seda ümbritseva ala detailplaneeringu üheks eesmärgiks oli Päikese
tänava ja Lõuna põik tänava ühendamine ja selle kaudu ühenduse loomine Vabaduse tänava ja
Rägavere tee vahel, kuid seda ei ole praeguseks väljaehitatud.
Kesklinn asub planeeringualast linnulennul ca 1500 m kaugusel. Lähim ühistranspordipeatus
asub planeeringualast ca 300 m kaugusel, Rägavere tee ääres.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
7
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine
hoolekandeasutuse hoone ehitamiseks, määratakse detailplaneeringuga hoonestusala,
arhitektuur-ehituslikud tingimused, lahendatakse parkimine, juurdepääsuteed ja
liikluskorraldus, seatakse haljastuse, heakorra ja keskkonnakaitselised põhimõtted,
tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ning seadusest tulenevate kinnisomandi kitsenduste
ulatused.
PlanS § 125 lg 1 p 1 alusel on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades
ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.
3.2 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Päikese tn 11 katastriüksus kaheks
sotsiaalhoolekandeasutuse maa krundiks. Kruntide hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid
on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 3) ning seletuskirja Tabelis 1. Projekteerimise
käigus tuleb määrata hoonete täpne asukoht krundil hoonestusala sees. Hooneid võib ehitada
ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele.
Hoonestusalast väljapoole võib rajada puhke- ja spordirajatisi, haljastust, teid, piirdeid, kraave
ja tehnovõrke.
Tabel 1. Krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
POS 1 Krundi pindala 12442 m², planeeringujärgne maakasutuse sihtotstarve
100% sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP), katastri sihtotstarve on 100%
ühiskondlike ehitiste maa (Üh).
Ehitusõigus: Krundile määratakse ehitusõigus hoolekandeasutuse hoonete
ehitamiseks. Suurim lubatud hoonete arv 4, hoonete suurim lubatud ehitisealune
kogupind on 2500 m2 ja maksimaalne täisehitus on 20%. Rõdude, kaetud
terrasside rajamine on soositud ning need ei pea jääma lubatud suurima
ehitisealuse pinna sisse. Kogu krundi täisehitus koos nende elementidega kuni
30%. Täiendavalt lubatud rõdude ja kaetud terrasside rajamine. Hoonete
lubatud kõrgus maapinnast on kuni 18 meetrit. Hoonete suurim korruste arv on
4, lubatud on 1 maa-alune korrus. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka
väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt
ehitusseadustikule.
POS 2 Krundi pindala 4453 m², planeeringujärgne maakasutuse sihtotstarve
100% sotsiaalhoolekandeasutuse maa (ÜP), katastri sihtotstarve on 100%
ühiskondlike ehitiste maa (Üh).
Ehitusõigus: Krundile määratakse ehitusõigus hoolekandeasutuse hoonete
ehitamiseks. Suurim lubatud hoonete arv 3, hoonete suurim lubatud ehitisealune
kogupind on 1000 m2 ja maksimaalne täisehitus on 22%. Hoonete lubatud
kõrgus maapinnast on kuni 12 meetrit. Hoonete suurim korruste arv on 3,
lubatud on 1 maa-alune korrus. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka
väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt
ehitusseadustikule.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
8
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
3.3 Arhitektuurinõuded
Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist hoolekandeasutuse hoonete ja nende
kasutamiseks vajalike abihoonetega (nt jäätmehoone). Ehitised peavad olema projekteeritud ja
ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi.
Ehitised peavad olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja
arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlikud inimesele, varale
ega keskkonnale.
Hoonestusalad on näidatud ulatuslikumalt, kui määratud ehitusõigus, et uute hoonete
projekteerimisel oleks võimalik hoonete asukohad paindlikult määrata.
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Hooned tuleb
lahendada ühtses arhitektuurses võtmes. Hooned rajada võimalusel liigendatud pindadega nii
fassaadide kui ka katuste osas, et vähendada hoonete visuaalset mahtu.
Põhilised välisviimistlusmaterjalid: Välisviimistlusmaterjalid täpsustatakse projekti
koostamise käigus. Lubatud on puit, krohv, klaas, metall (vihmaveerennid jms), betoon, kivi.
Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale (puitlaudist jäljendavad
plastvoodrid, puitakna välimusega plastaknad jms).
Välisviimistluse värvitoonid: Värvilahenduses eelistada sooje, pastelseid ja looduslikke
värvitoone.
Lubatud nii lame- kui ka viilkatus. Päikesepaneelid paigaldada katusele/fassaadile arvestades
hoone arhitektuuri ning sobitudes selle stiiliga maitsekalt.
Projekteerimisel tuleb tagada hoonete tänapäevase arhitektuurse lahenduse ja ilme
kasutamine, esteetiline sobivus ning hoonete paigutamisel maastikku tuleb arvestada
olemasoleva väärtusliku haljastusega.
Insolatsioon ja müra lahendada vastavalt õigusaktides, projekteerimisnormides ja standardites
toodud nõuetele. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et oleks tagatud päevavalgus
hoonetes (hetkel kehtiv standard EVS-NE 17037:2019+A1:2021 "Päevavalgus hoonetes") ja
tagatud müra normtasemed elu- puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes (hetkel
kehtiv standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest").
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.
Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud
naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne
arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast
detailplaneeringust.
3.4 Piirded
Planeeritavate hoonete puhul on tegemist hoolekande teenust pakkuvate hoonetega ja
territooriumi piiramine on vajalik. Krundil POS 2 on olemasolev piire. Krundile POS 1 on
piirde rajamine lubatud.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
9
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Piirete maksimaalne kõrgus on 1,5 m. Värava paigaldamisel peab värava laius olema
vähemalt 4 m. Piire peab olema läbipaistev või poolläbipaistev.
Täpsem piirete asukoht, rajamise vajadus, kõrgus ja arhitektuurne lahendus tuleb anda
projekteerimise käigus. Piirete rajamisel peab see kokku sobima krundi POS 1 olemasoleva
piirdega, hoonete arhitektuuriga, materjalide valikuga ja värvitooniga.
Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel
lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust. Täpne piirde asukoht, rajamise vajadus,
kõrgus ja arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
3.5 Vastavus Rakvere linna üldplaneeringule
Planeeringulahendus on kooskõlas üldplaneeringuga. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt
on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarve ühiskondlike ehitiste maa (Üh) ja kõrgusliku
tsoneerimise kaardi järgi jääb planeeringuala planeeritavale 1-4 korruselisele hoonestusalale.
Ühiskondlike hoonete maa on:
tervishoiu- ja hoolekandeasutuse maa;
teadus-, haridus- ja lasteasutuste maa;
spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuste maa;
usu- ja tavandiasutuste maa.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
10
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Joonis 1 Väljavõte Rakvere linna üldplaneeringu maakasutusplaanist
Üldplaneeringust tulevad tingimused, millega tuleb detailplaneeringute koostamisel
arvestada:
Ala juhtfunktsiooniks on ühiskondlike hoonete maa, detailplaneeringuga antakse maa-
ala täpsem kasutusviis.
Detailplaneeringuga tuleb muuhulgas määratleda parkimisvajadus vastavalt
kehtivatele normidele ning vajadusel kuliss- ja puhverhaljastuse tsoonid.
Nõuetekohane parkimine lahendada oma krundil.
Avaliku funktsiooniga hoonete ehitusprojekti juurde tuleb koostada haljastusprojekt,
kus on täpselt määratud katendite tüübid ja haljastuse liigilisus.
Uute avaliku funktsiooniga hoonete ja korterelamute ehitusprojekt peab sisaldama
õuealade valgustuslahendust.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
11
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Kõigi avalike hoonete kavandamisel tuleb arhitektuurse lahenduse leidmiseks
korraldada vähemalt kolme erineva osavõtjaga avalik või kutsutud
arhitektuurivõistlus, et tagada kõrge avaliku ruumi arhitektuurne kvaliteet.
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Planeeringuala liikluse korraldamise eesmärk on tagada, et liiklus oleks häireteta, sujuv,
võimalikult kiire ja ohutu
Planeeringualasse on hõlmatud Päikese tn 11 maaüksusega piirnevad tänavaalad. Päikese
tänav (kohalik tee nr 6630107) on ca 6 m-6,5 m laiune asfaltkattega tänav, mis ristub ca 235
m kaugusel Rägavere teega.
Juurdepääs Päikese tn 11 kinnistul asuvale olemasolevale hoonele toimub kirde pool asuva
Päikese tänava (kohalik tee nr 6630267) kaudu. Tegemist on ca 6 m laiuse asfaltkattega
tänavaga, mille kaudu toimuvad juurdepääsud ka teistele naaberkinnistutele.
Detailplaneeringuga on kavandatud krundile POS 1 kaks juurdepääsu. Selliselt on võimalik
tagada samaaegselt sujuv liiklus parkla kasutajatele kui ka kavandatavaid hooneid
teenindavale transpordile. Hoonestusalasisene liikluslahendus antakse projekteerimisel, kui on
teada täpsed hoonete asukohad. Projekteerimise käigus on lubatud planeeritavate tänavate ja
juurdepääsuteede asukohti, laiuseid ning katendeid täpsustada.
4.2 Parkimine, kõnniteed ja kattega alad
Planeeringuala parkimise kavandamisel on kasutatud EVS 843:2016, ehitise asukoht -
Linnakeskuse ja keskuse klass II-IV parkimisnormatiivi.
Päikese tänav J1 maaüksusel asub parkla olemasoleva Päikese tn 11 hoolekandehoone
teenindamiseks (krundil POS 2).
Hoonete parkimiskohtade arvutamiseks on kasutatud normatiivi:
Ehitise liik – hooldusasutus, vanadekodu
Parkimisnormatiiv 1/320
POS 1: brutopind 12500 m² 10000/320=31 parkimiskohta
POS 2: brutopind 3000 m² 3000/320=9 parkimiskohta
Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektriauto laadimispunkti asukoht ning tagada selle
varustamine elektrienergiaga (lähtudes EhS § 651). Hoone püstitamisel, mille teenindamiseks
on ette nähtud rohkem kui 10 parkimiskohta, tuleb paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale
viiendale parkimiskohale ja elektriautode laadimispunkt vähemalt ühele parkimiskohale, kui
tegemist on mitteelamuga.
Projekteerimise käigus tuleb lahendada normatiivne jalgrataste parkimine.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
12
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Planeeringu põhijoonisel on kajastatud illustratiivne parkimise lahendus ja parkimiskohtade
paigutus. Liikumispuudega inimeste autodele tuleb reserveerida parkimiskohad võimalikult
liikumise sihtpunkti ja ukse lähedale.
Täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, haljasalad) tuleb anda projekteerimisel, kui on
teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev parkimiskohtade arv. Projekteerimise
käigus tuleb tagada hoonete teenindamiseks normatiivne parkimiskohtade arv.
Päikese tänav Rägavere teest kuni planeeringuala kirdenurgani on tänavast põhjapool 3 m
laiune jalgtee. Jalgteede kavandamisel on arvestatud kehtiva detailplaneeringu lahendusest,
mille kohaselt on jalgtee kavandatud Päikese tänavast lõuna poole. Jalgteede ja juurdepääsude
kavandamisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste
liikumisvõimalused.
Planeeritud juurdepääsuteed ja jalgteed on ettenähtud asfaltkattega. Parkimiskohtade
katendiks tuleb valida sademevett läbilaskev katend (nt murukivi jne). Sademevee torustikud
lahendatakse vajadusel parkla ja juurdepääsude projekteerimise käigus.
Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee juhtimise planeeritud
sademeveekanalisatsiooni peab tagama katendile projekteeritav kalle. Sademevett ei tohi
juhtida naaberkinnistutele.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Detailplaneeringu koostamiseks on planeeringualal läbiviidud dendroloogiline inventuur
(Kobras OÜ, 2025). Töö käigus inventeeriti territooriumil kasvavaid üksikpuid ja -põõsaid
ning nende gruppe, mõõdeti puittaimede rinnas- ja võra läbimõõtu, kõrgust ning hinnati
haljastuslikku väärtust. Lisaks on antud üldised ettepanekud ala hooldamiseks.
Päikese tn 11 maaüksuse näol on tegemist mändidega kaetud ja hooldatud haljasalaga. Alal
tulevad esile nii vanad kõrged männid kui ka noorte mändide järelkasv. Inventuuri käigus
selgus, et haljastuslikult väga väärtuslikud (I väärtusklassiga) puittaimed puuduvad.
Planeeringualal on läbiviidud mille tulemusel on 10% haljastusest hinnatud haljastuslikult
väärtuslikuks (II väärtusklass) ning 62% haljastuslikult olulisteks (III väärtusklass).
Kolmandik alal kasvavatest puittaimedest on haljastuslikult väheväärtuslikud (IV
väärtusklass). Üks harilik tamm määrati mehaaniliste vigastuste tõttu likvideeritavaks (V
väärtusklass).
Inventuuri käigus jõuti järeldustele, et puistu üldine tervislik seisund on hea, peale väheste
mehaaniliste vigastuste ja paari vaigujooksu muid haigustekitajaid visuaalselt ei tuvastatud.
Alal kasvab puistu, milles on 11 II väärtusklassi suurt ja võimast mändi - nende läheduses ei
tohi kasvutingimusi muuta. Ala on kasutusel discgolfi rajana ning puude külge on kruvide ja
lintidega kinnitatud erinevaid raja elemente.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
13
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Üldplaneeringust lähtuvalt on kõigil elamise funktsiooniga aladel kohustus säilitada
maksimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Sellest tulenevalt on keelatud maapinda tõsta ja
langetada puude võrade piirkonnas.
Inventuuri tulemusel tehtud ettepanekud:
Tulenevalt puude suhteliselt loomulikust kasvukeskkonnast on puistu üldine seisund
hea ning suurt majandamist ei vaja. Puud on puistule iseloomulikult laasunud või
laasumas ning kõrge võraga. Vanemate puude puhul on soovituslik igasugust lõikust
vältida, kuid jälgida tuleb okste harunemiskohti ja kuivanud oksi ning vajadusel teha
hoolduslõikus.
Sagedasemat järelevalvet vajavad istutatud puud, mille puhul on kasvuvigade teke
tõenäolisem. Vajadusel tuleb läbi viia hoolduslõikus, püüdes matkida puu looduslikku
kasvuviisi.
Kõrval kasvavatele puudele paremate kasvutingimuste tagamiseks tuleb V klassi puu
likvideerida.
Kuna tegu on linna haljasalaga, tuleb kaaluda noorte mändide gruppide harvendamist,
et parandada nende kasvutingimusi ja soodustada jämedus- mitte kõrguskasvu. Noorte
mändide kõrguskasvu pidurdamine loob paremad kasvutingimused ka II väärtusklassi
mändidele.
Männipuistu kasvu parendamiseks on soovituslik ala keskosast likvideerida noor
tärkav võsa ning jätkata ka ülejäänud ala regulaarset hooldamist.
Lisaks erinevatele putukkahjuritele, seenhaigustele, närilistele ja lindudele võib
harilikku mändi kahjustada ka lumi, kus märjalt sadanud ja seejärel külmunud lume
raskuse all võivad võra alumised oksad murduma hakata.. Selle vastu aitab võimalusel
lume ennetav eemaldamine.
Arvestades jalakasurma levikut Eestis, tuleb väärtustada inventuurialal kasvavaid
hariliku jalaka isendeid ning võimalusel püüda neid säilitada. Puid tuleb jälgida ning
haigustunnuste ilmnemisel teha vastavad hooldustööd või halvemal juhul puud
likvideerida.
Alal on kaks kuklasepesa, millega tuleb kinnistu arendamisel arvestama. Kuklased on
kaitsealused liigid ning kinnistu arendamisel tuleb alal leiduvate kuklasepesade osas
küsida nõu Keskkonnaametist. Kuklasepesi on võimalik teisaldada. Parim aeg selleks
on märtsis ja aprillis, kui sipelgad kogunevad pesa peale end soojendama1.
Arendustegevuse puhul tuleb arvestada, et ala on suures ulatuses kaetud puistuga.
Kaevetöödel säilitatavate puude juurte piirkonnas tuleb arvestada, et kõige tihedamalt
on puude juuri 40 cm paksuses maapinnalähedases mullakihis, kus on juurtele kõige
paremad toitumis- ja õhustamistingimused. Arvestada tuleb, et juurestiku tegelik levik
võib erineda võra projektsioonist maapinnal ja arvutuslikust juurekaitse alast, nt
takistab juurte levikut füüsiline objekt, nagu hoone, teekatend, kraav jms. Okaspuud
on istutussügavuse suhtes väga tundlikud, sh mulla- ja kaevetöödele.
Olemasolevat puistut tuleb ehituse ajal kaitsta vastavalt EVS 939-3:2020 „Puittaimed
haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“ nõuetest.
Planeeritav ala peavad olema heakorrastatud ja väärtuslikku haljastust tuleb maksimaalselt
säilitada. Haljastuse kavandamisel vältida tihedalt niidetavaid muruplatse. Projekteerimisel
eelistada vajadusel mitmerindelise haljastusega istutusalasid ja kinnistul sobivates kohtades
säilitada olemasolev rohttaimestik ning hooldada seda korra või kaks aastas niitmisega.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
14
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Kõrghaljastus parandab linnalise asula mikrokliimat. Puud pakuvad suvel varju aidates
leevendada tehiskattega aladel soojussaarte teket, mis on oluline arvestades kliimamuutuste
tõttu suvise keskmise temperatuuri tõusu. Tulvavee korral toimivad puud ja vett läbilaskvad
pinnad vooluhulkade vähendajana. Lisaks kaitseb hästi kõrghaljastus tuule eest ja vähendab
hooneteni jõudvat õhusaastet (nt tolm ja sõidukite heitgaasid).
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee
reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Ehituse ajal ei tohi pöörata kogu
planeeringuala maapinda pahupidi, ei tohi ladustata väljakaeveid ja materjale valimatult igal
pool ning olemasolevat kamardunud rohttaimestikuga kaetud maapinda tuleb hoida
maksimaalselt puutumatuna.
Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi
korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal ning ehitise kasutamisel vastavalt Rakvere linna heakorra
eeskirjale. Peale ehitustegevust tuleb heakorrastada õuealad ning rajada täiendav haljastus.
Haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Kõrghaljastuse rajamisel
tuleb arvestada tehnovõrkude ja nende kaitsevööndite ulatusega. Haljastuse rajamisel eelistada
piirkonnale omaseid puuliike, arvestada taimeliikide sobivusega ümbritsevasse keskkonda ja
mullastikku. Lume koristamisel ja niitmisel vältida puutüvede kahjustamist.
Üldplaneeringust tulenevalt tuleb kõigi avalike hoonete ehitusprojektide koosseisus tuleb anda
täpne haljastuslahendus, kus on määratud kujunduse põhimõtted, katendite materjal,
haljastuse liigilisus ja kvaliteedinõuded. Haljastuse projekteerimisel hoida võimalikult
looduslähedast joont.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) mõistes.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega
olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti
2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Kavandatava tegevuse lähialal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti ega
kaitsealuseid liike. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura kaitsealad ei
jää kinnistu mõjupiirkonda. Kinnistu ümbruses ei paikne teadaolevalt poollooduslikke
niidualasid, ega kaitse- ja hoiualasid. Kavandatava tegevuse ala ei jää kaitsealuste liikide
püsielupaikade rajatud või rajatavate sihtkaitse- ja piiranguvööndite ulatusse ega nende
lähipiirkonda.
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal, kus tuleb arvestada
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskirjast (Vabariigi Valitsuse
21.01.2003 määrus nr 17, § 6) tulenevaid tegevuspiiranguid.
Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Planeeritav ala ei ole altkaevandatud ja
sinna ei ulatu maardlate ala.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
15
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Teadaolevalt võib maa-alal esineda masuudireostust. Masuudireostuse esinemisel on
kohustuslik käidelda kaevist ohtliku jäätmena.
6.1 Müra ja selle leevendamine
Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita asulate planeerimisel ja ehitusprojektide
koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole
püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad
nõuded.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on välisõhus leviva müra normtasemed:
müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 on toodud nõuded
päevasele ja öisele ajavahemikule. Soovituste andmisel on lähtutud II kategooria ala
liiklusmüra piirväärtustest, mis on päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel
65 dB) ja öisel ajal 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB; alus:
keskkonnaministri määrus nr 71).
Planeeringu elluviimisel tuleb jälgida, et ehitusperioodil ei ületataks müra ja vibratsiooni
piirnorme. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on
soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.
Soovitatav on kõik ehitustööd, sh pinnase vedamistööd ja kaevetööd, teostada ajavahemikus
kl 07.00-21.00. Hilisemal ajal tehtavate tööde puhul tuleb arvestada määruses nr 71 erineva
juhtotstarbega alade jaoks kehtivaid normväärtusi. Tekitatavat müra tuleb minimeerida ka
päevasel ajal, kasutades tehniliselt korras masinaid ning vältides asjatut müra teket.
Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda naabruses asuva haigla
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste
(tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite
ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb
tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Tehnoseadmetest (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jne) tuleneva müra tasemed ei
tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
kehtestatud normtasemeid. Sellest tulenevalt on eelkõige oluline müraallikate (mürarikkad
seadmed, mürarikkad tegevused jm) paigutamine müratundlike hoonetega aladest võimalikult
kaugele.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
16
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
6.2 Üldised keskkonnatingimused
Mulla, kui loodusressursi edasiseks kasutamiseks on soovitatav ette näha selle eraldi
ladustamine ja ehitusjärgne kasutamine haljastuses.
Nii ehitamise ajal kui ka kasutamisperioodil tuleb vältida mõju pinnasele ja
veekeskkonnale järgides tavapäraseid töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, pidades kinni
kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja
kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest
põhjavee kaitseks. Ehitustegevuse aegsete mõjude vähendamiseks tuleb kasutada heas
seisukorras masinaid ja seadmeid.
Tolmurohkete tööde tegemiseks tuleb valida sobivate ilmastikuoludega aeg ning
vajadusel pinnast ja teid niisutada.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb järgida, et ehituskomponentide materjalid
ja tehniline lahendus lubaks neid hiljem lihtsalt lahti monteerida nii, et hoone
rekonstrueerimisel, teisaldamisel või likvideerimisel oleks võimalik taaskasutada
lisaks materjalidele terveid komponente.
Õhutemperatuuri tõusust tulenevate probleemide minimiseerimiseks on vajalik, et
projekteeritavates hoonetes oleksid efektiivsed ventilatsioonisüsteemid ning võimalus
akende avamisega ruume paremini õhutada (ruumide aknad eri külgedel). Säilitatav
kõrghaljastus aitab kõrge temperatuuri mõjusid leevendada.
Oluline on tähelepanu pöörata ehitusmaterjalide tootmise süsiniku jälje
vähendamisele, kasutama väiksema süsinikujäljega materjale ning arendama enam
ringkasutust.
Joogi- ja olmevee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijate teabe
esitamise nõuded1“ nõuetele.
Veeseaduse (VeeS) § 151 lg 2 kohaselt on puurkaevu sanitaarkaitsealas
majandustegevus keelatud sh ehitustegevus. Sanitaarkaitsealal ei ole lubatud teostada
masinate hooldustöid ja tankimist. Masinad peavad olema töökorras ning vältida tuleb
õli ja kütuse sattumist pinnasesse, sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde
sanitaarkaitsealal on keelatud. Ohtliku olukorra tekkimisel sanitaarkaitsealal või selle
lähetuses, teavitada koheselt riigiinfo telefonil 1247.
Sademetevee juhtimine olmekanalisatsiooni ei ole lubatud. Sademed tuleb haljasaladel
immutada pinnasesse. Katendiga aladel peab sademetevee äravoolu tagama katenditele
projekteeritav kalle.
Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda
looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest.
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses
keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevusel ei ole väga ulatuslikku mõju olemasolevale
elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste
tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uue hoonestuse
rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna
looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
17
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb planeeringuala kõrge
radoonisisaldusega pinnase alal (50-250 kBq/ m³).
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn-
sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Rn-
sisaldus pinnaseõhus saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal. Mida
lähemale maapinnale, seda intensiivsemalt toimub pinnaseõhu aereerumine ja Rn
migreerumine õhku. Siseruumide õhu koostises kontsentreerub Rn keldrites ja majade
esimestel korrustel, eriti ventilatsiooniga kaasnevate vaakumiilmingute tingimustes.
Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, põhjaveest ning ehitusmaterjalidest.
Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi
ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest,
põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest
põrandal.
Projekteerimise käigus tuleb läbi viia radoonitaseme mõõtmised või ehitada
radoonikindlad hooned, et tagada ohutu radoonitase hoonetes.
Projekteerimisel tuleb arvestada järgnevate radooni sisaldust siseruumides käsitlevate
õigusaktidega:
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu
radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast
gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, millega on kehtestatud hoone
ruumiõhu radoonisisalduse viitetase. Määrusega on kehtestatud mistahes hoone
ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 bekerelli kuupmeetris, kui valdkonda
reguleerivates õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
keskkonnaministri 30.07.2018 määruses nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“, millega on sätestatud tööruumide õhu radoonisisalduse
viitetase (300 Bq/m³) ja õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ning tööandja
kohustused vähendada töötaja terviseriski, mis on tingitud tööruumide õhus
sisalduvast radoonist.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Rakvere linna
jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud Rakvere Linnavolikogu 26.06.2013 määrusega nr 15),
mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad,
elavad või viibivad Rakvere linna haldusterritooriumil. Rakvere linna territooriumil kehtib ka
Rakvere linna heakorraeeskiri ja koormise kehtestamine heakorraeeskirja täitmiseks (vastu
võetud Rakvere Linnavolikogu 27.03.2016 määrusega nr 5).
Jäätmed tuleb koguda liigiti pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse
konteineritesse. Jäätmevaldaja on kohustatud jälgima nõudeid jäätmete segunemise
vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või
määratud kogumispunktidesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub krundi omaniku/valdaja ja
jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
18
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs on tagatud juurdesõidutee
kaudu. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel
tuleb lähtuda jäätmeseadusest.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete
konteiner. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima
antud keskkonda. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.
Enne ehitustöödega alustamist tuleb selgitada välja, kas maa-alal võib olla tegemist
masuudireostusega. Vajadusel tuleb võtta kasutusele meetmed masuudireostuse
likvideerimiseks ja käidelda kaevist kui ohtlikku jäädet.
7. TULEOHUTUSNÕUDED
Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist
kahju. Seetõttu peab ehitistevaheline kuja olema vähemalt 8 m, et takistada tule levikut
teistele ehitisele. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada
ehituslike või muude abinõudega.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud planeeritud juurdepääsuteede ja
planeeringuala siseste teede kaudu. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab
vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Kui kinnisesse
siseõue on vajalik sissesõit tulekustutus- ja päästetöödeks, siis siseõue pääs peab olema
vähemalt 4 m lai ja 4,5 m kõrge. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle
omanikul ja valdajal.
Väline kustutusvee lahendus ja hulk määratakse vastavalt siseministri 18. veebruari 2021
määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Veevõtukoht peab paiknema ehitise
sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri
kaugusel.
Kavandatavad hooned liigituvad tuleohutusest tulenevalt III kasutusviisiga hooneteks
(hoolekandeasutused). Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda
siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle
lisadest ning kehtivatest standarditest. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projekteerimisel.
Kustutusvee normvooluhulk III kasutusviisiga ehitiste puhul tuletõkkesektsiooni
eripõlemiskoormuse 0-600 MJ/m² korral on 10 l/s, eripõlemiskoormuse 601–1200 MJ/m²
korral on 20 l/s ja eripõlemiskoormuse üle 1201 MJ/m² korral on 30 l/s. Vajalik vooluhulk
peab olema tagatud 3 tunni jooksul. Kui ehitis on kaitstud AKS-iga, mis rakendumisel
teavitab Häirekeskust või turvaettevõtte juhtimiskeskust, võib veevooluhulga tagamise aega
vähendada ühe tunnini.
Planeeritud hoonete väline kustutusvee vajadus on tagatud lähimate tuletõrjehüdrantide baasil,
mis asuvad planeeringuala vahetus läheduses - Piiri tn 8 // Päikese tn 8 maaüksusel ja Lõuna
põik 1 maaüksusel.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
19
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
hooletusse jätmisest. Keskkond, mis on korras, on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida.
Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega
kuriteohirmu. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne
tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise
tõenäosus on väiksem.
Lisaks korrashoiule tuleb tagada konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja
liikumisteed (selgitavad/suunavad viidad). Piirkonna väärtust tõstavad atraktiivne
maastikukujundus, arhitektuur, kõnniteed. Ehitamisel tuleb kasutada atraktiivseid,
vastupidavaid ja kvaliteetseid värve ja materjale (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid,
märgid).
8.1.2 Elavus
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Kuritegevuse riski vähendavad konkreetsed
ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed. Kergliiklusteed tuleb eristada sõidukite
liiklumisest.
Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla
inimeste vähene liikumine öisel ajal.
8.1.3 Valgustus ja vargused
Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Tegemist on
hoolekandeasutusega ning oluline on piirete rajamine, et takistada juhuslike inimeste liikumist
territooriumil. Kuriteohirmu saab vähendada ka vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb
tagada tänavate, teede, rekreatsiooniala (puhke-, virgestus- ja spordiväljakute) aja
hoonetevaheline hea nähtavus ning valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad
mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud
ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja
süütamise riski. Puudulikust valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud
jälgimine suurendab inimeste ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks
kogemuseks, kuna inimestel on vähe kontrolli olukorra üle.
Hoonete ümbrus peab olema pimedal ajal piisavalt valgustatud ning lisaks paigaldada hoonete
ja parkla valveks turvakaamerad, tagamaks hoonet kasutavate isikute ohutuse.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja
keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja
torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus
tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja
omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal (tänava maa-aladel) paiknevate
tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest
tulenevaid piiranguid. Planeeringualal olevad kaitsevööndid on kajastatud joonistel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituudi või sundvalduse seadmiseks
krunte läbivatele tehnovõrkudele.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
21
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Planeeringualal asuvatel tänava-aladel kulgevad mitmed tehnovõrgud – elektri kesk- ja
madalpingekaablid, sidetrassid, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitrassid, sademetevee
torustikud, kaugküttetorustikud ning gaasitorustik. Olemasolev erihoolekandehoonel on
olemas liitumised elektrivõrguga, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, kaugküttevõrguga ning
sidevõrguga.
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel
planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 28.10.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 505419.
Krundil POS 2 on liitumiskilp olemas. Vastavalt tehnilistele tingimustele on krundi POS 1
elektrivarustus kavandatud olemasolevatest Nr13 Haigla:(Rakvere L) ja Nr102 Kutsekool:
(Rakvere L) alajaamadest 0,4 kV maakaabelliinid ringtoiteliinidena. Ühendus olemasolevatest
alajaamadest kuni elektrikilbini on lahendatud 0,4 kV maakaablitega.
Elektrivarustuseks on kavandatud krundi piirile 0,4 kV liitumiskilp, mis peab olema alati
vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist kavandatava hooneni on ettenähtud
maakaabliga, mille asukoht täpsustatakse projekteerimise staadiumis.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on kavandatud servituudialana (kaitsevööndi
ulatuses).
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb peale kruntide
moodustamist esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu
sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Elektrilahendust on lubatud, kooskõlastatult Elektrilevi OÜ-ga, projekteerimise staadiumis
täpsustada ja muuta.
Planeeringuga on kavandatud servituudi/sundvalduse seadmine elektripaigaldiste kaitsevööndi
(maakaablil 1 m kaabli telgjoonest mõlemale poole) ulatuses.
Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoone katusele ja fassaadile.
10.2 Tänavavalgustus
Päikese tänav J1 maaüksusel, olemasoleva krundi POS 1 hoonet teenindavas parklas on
tänavavalgustus.
Detailplaneeringuga on kavandatud tänavavalgustuse rajamine Päikese tänava äärde ning
kavandatavasse parklasse. Rakvere linna üldplaneeringu kohaselt peab uute avaliku
funktsiooniga hoonete ehitusprojekt sisaldama õuealade valgustuslahendust. Tänava- ja muus
välivalgustuses kasutada energiasäästlikke lahendusi.
Tänavavalgustuse lahendust on lubatud projekteerimise staadiumis täpsustada ja muuta.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 27.10.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39953485.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
22
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Lähimad sidekanali torud asuvad Päikese tänaval (Päikese tänav L2 maaüksusel). Tehniliste
tingimuste kohaselt on Telia sidevõrgu lõpp-punktiks RK5-49. Sideteenuste tarbimiseks tuleb
rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist krundi POS 1 hoone sisevõrgu ühenduskohani,
sealhulgas. Ühenduse rajamiseks tuleb ehitada sidekanalisatsiooni (100mm UPOTEL PVC
torust/ multitorust) põhitrass alates sidekaevust RK5-60. Igale krundile tuleb näha ette
individuaalne sidekanalisatsiooni sisend (50mm/100mm UPOTEL PVC/mikrotoru
tuvastustraadiga) planeeritavast põhitrassist koos vajalikumahulise optilise kaabli ning
jätkudega. Vastavalt vajadusele kasutada KKS1 või KKS2 tüüpi sidekaeve.
Sidekaevust RK5-49 tuleb olemasoleva ja paigaldatava sidetoru kaudu rajada optiline kaabel
(magistraal, vähemalt 24 kiuline). Kaabel ühendada jätku (paigaldada uus olemasolevale 24f
kaabli varule). Rajatavatesse sidekaevudesse jätta kaablivaru ca 15 m. Hoonetes otsastada
optiline kaabel nõuetekohaselt SC/APC adapteritega. Kiudude ühendamise skeem
kooskõlastada Teliaga enne paigaldustööde teostamist.
Hoone sisevõrk lahendatakse projekteerimise käigus.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega
(info järelevalve kohta telefoninumbril 510 7291). Telia Eesti AS ei võta sideehitiste
väljaehitamise ega omandamise kohustust. Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering)
esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate
portaali (https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/) kaudu.
.
Planeeringuga on kavandatud servituudi/sundvalduse seadmine sidetrassi kaitsevööndi (1 m
sidetrassi telgjoonest mõlemale poole) ulatuses.
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendamisel on arvestatud AS Rakvere Vesi poolt
06.01.2026 väljastatud tehnilistest nõuetest.
Krundil POS 2 on vee- ja kanalisatsioonivarustus olemas ja seda ei muudeta.
Planeeritud kruntide veevarustus on lahendatud ühisveevärgi baasil. Olemasolev ühisveevärgi
torustik asub Päikese tänav L1 katastriüksusel. Võimalik ühenduskoht on märgitud
tehnovõrkude joonisel tähisega VLP. Krundi POS 1 liitumispunktiks ühisveevärgiga tuleb
krundi piirile (kuni 1 m kauguse krundi piirist) peakraan (sulgarmatuur). Veetorustiku
ühendustorustikud ja sisendustorustikud projekteerida PE100 torudest surveklassiga PN
≥16/SDR11.
Planeeringualal formeeruvad reoveed on planeeritud juhtida ühiskanalisatsiooni. Võimalikuks
liitumispunktiks on Päikese tänav L1 maaüksusel asuv kontrollkaev (KLP). Reovee
ärajuhtimiseks on kavandatud kanalisatsioonipumpla. Planeeringuala sisesed reoveed
juhitakse isevoolselt pumplasse ning pumplast survekanalisatsiooniga ühenduskohta KLP.
Tulenevalt hoonete asukohtadest võib projekteerimise käigus pumpla asukohta planeeringuala
sees muuta.
Pumpla täpne kuja tuleb määrata projekteerimisel, lähtudes keskkonnaministri 31.07.2019
määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
23
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Reoveepumpla kuja ulatus sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast järgmiselt:
1) kui vooluhulk on kuni 10 m³/d, peab kuja olema 10 meetrit;
2) kui vooluhulk on üle 10 m³/d, peab kuja olema 20 meetrit.
Kanalisatsioonitorustike kvaliteedistandard on EN 1401-1 (Compact SN8). 2.Kanalisatsiooni
isevoolsetele torustikele projekteerida kontrollkaevud vastavalt standardile EN 13598-2:2009.
Kaevud varustada nn “ujuvat” tüüpi malmluukidega kandejõuga 40 tonni liiklusalal ja 25
tonni haljasalal. Kanalisatsiooni luugid varustada nn kolksumisvastaste fiksaatoritega
(kolksuva heli tekkimine ei ole lubatud). Kontrollkaevude minimaalsed mõõdud on 560/500
mm. Kanalisatsioonitorustiku kontrollkaevud planeerida eranditult valupõhjaga (rennpõhi).
Projekteeritavate torustike läbimõõdud ja kõrgusmärgid täpsustatakse projekteerimise käigus.
Planeeritava krundi liitumispunkti asukoht tuleb projekteerimise käigus vee-ettevõtjaga
kokkuleppida.
Veetorustik ühenduskohast kuni peakraanini jääb ühisveevärgi osaks ja antakse üle
veeettevõtjale. Veetorustik peakraanist kuni hooneni jääb krundi POS 1 omaniku
omandisse. Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumpla, alates Päikese tänav L1
maaüksusel asuvast kontrollkaevust (KLP), jäävad krundi POS 1 omaniku omandisse.
Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendust on lubatud projekteerimise käigus täpsustada ja
muuta, kooskõlastatult vee-ettevõtja Rakvere Vesi AS-ga.
Planeeringuga on kavandatud servituudi/sundvalduse seadmine ühisveevärgi ja
-kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi (2 m torustiku telgjoonest mõlemale poole) ulatuses.
10.5 Sademeteveed
Olemasoleva hoone (POS 2) drenaaži ja sademeteveed on lahendatud immutusplokkidega,
mis asuvad hoonest mõlemal pool ning parklas.
Krundil POS 1 tekkiv sademevesi tuleb immutada pinnasesse. Sademevesi tuleb lahendada
eelistades säästlikke lahendusi (nt immutusplokkidega, imbkaevudega, taimkatteribadega,
viibetiikidega, vihmaaedadega, haljaskatustega, haljasseintega, immutusaladega,
puhverribadega sõidutee ja jalgtee vahel, viibekraavidega, taimestatud viibealadega,
vettläbilaskvate katetega, kivisillutistega jmt). Täpne looduslähedane sademeveelahendus
(nõvad ja vihmapeenrad) kavandada projekteerimise staadiumis.
Parkimiskohtade katendiks tuleb valida sademevett läbilaskev katend (nt murukivi jne).
Sademevee torustikud lahendatakse vajadusel parkla ja juurdepääsude projekteerimise käigus.
Valingvihmade hajutamise eesmärgil on võimalik kruntidel formeeruvad sadeveed (puhtad
katuseveed ja liiva/õlipüüduri läbinud sadeveed) läbi kruntidele planeeritavate
immutusväljakute.
Sademete- ja drenaaživee ning muu pinnavee juhtimine reoveekanalisatsiooni ei ole lubatud.
Sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
24
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
10.6 Gaasivarustus
Planeeritava ala gaasivarustus lahendatakse vastavalt AS Gaasivõrk poolt 12.15.2025
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3-6/294-25.
Päikese tänav J1 katastriüksusel asub olemasolev terasest B-kategooria gaasitorustik (D273x8,
MOP 3,0 bar). Planeeringualal asub AS Gaasivõrk anoodkaabel ja anoodmaandus.
Joonis 3 AS Gaasivõrk tehniliste tingimuste lisa
Krundi POS 1 maaüksuse planeeritav ühenduskoht olemasoleva B-kategooria gaasivõrguga
asub Päikese tänav J1 maaüksusel. Krundi POS 1 liitumiseks tuleb rajada B-kategooria
gaasitorustik alates ühenduskohast kuni hooneni. Uuele krundile tuleb krundi piirile
projekteerida võimalikult lähedale nõuetele (sh õigusaktidele, standarditele) vastava
liitumispunktina maakraan, kuid mitte lähemale kui 1 meeter teiste kommunikatsioonide
liitumis- ja sõlmpunktidest ning mitte sissesõiduteede alla.
AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti
olemasolul, mis tuleb enne töödega alustamist esitada AS-ile Gaasivõrk e-posti aadressile
[email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik AS-il Gaasivõrk
hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut
gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele
ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti
staadiumis tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile:
[email protected].
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
25
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Kui krundi POS 1 parkla rajatakse olemasoleva anoodpõllu alale, tuleb anoodkaabel ja
anoodpõld on vaja planeerida uude asukohta. Anoodkaabel NYY 5x6 katoodkaitse jaamast
ühenduspunktini peab olema terve ja ilma muhvita. Anoodkaabel projekteerida kaitsetorus
vastava tugevusklassiga. Anoodmaanduse peal ei ole lubatud puude ja põõsaste istutamine.
Anoodmaanduse ühenduspunkt peab olema ligipääsetav hooldustöödeks. Anoodmaanduse ala
peab olema liigipääsetav veoautole hooldustöödeks ja anoodmaanduse vahetamiseks. Peale
uue anoodmaanduse ehitust materjalide ladustamine ja rasketehnika sõit anoodmaanduse peal
keelatud. Katoodkaitse rajatise ehitusprojektiprojekti koostaja peab omama vähemalt ühte B
pädevustunnistusega või diplomeeritud elektriinseneri, kutsetasemega 7 ja kellel on vähemalt
kahe aastane kogemus katoodkaitse rajatise projekteerimisel.
10.7 Soojavarustus
Planeeringuala soojavarustus on lahendatud vastavalt AS Rakvere Soojus AS poolt
31.10.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1-16/17.
Planeeritavate hoonete soojavarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Hoonete soojusvajadus
selgitada projekteerimise käigus. Lähim ühenduskoht olemasoleva eelisoleeritud II
isolatsiooniklassiga signaaltraatidega kaugkütte terastorustikuga (läbimõõduga DN 200/355)
asub Päikese tänav L1 kinnistul. Harutorustiku täpne asukoht, läbimõõt ja sisendid hoonetesse
määratakse kindlaks soojustorustiku ja hoonete projektides.
Rajatavale kaugküttetorustikule tuleb seada servituut/sundvaldus kaitsevööndi (2 m torustiku
telgjoonest mõlemale poole) ulatuses.
Kaugküttetorustiku ja hoone soojussõlme projektide koostamiseks vajalikud tehnilised
tingimused väljastab AS Rakvere Soojus tellija või arendaja avalduse ja temaga eelnevalt
sõlmitud liitumislepingu alusel.
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on
lubatud täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada täpsed hoone sisendite asukohad.
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised,
sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Kavandatud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ega lähiümbruses. Planeeritud
tegevus ei avalda märkimisväärset mõju olemasolevale keskkonnale ning ei põhjusta
keskkonnas pöördumatuid negatiivseid muudatusi.
Planeeringuala näol on tegemist hooldatud haljasalaga ja kavandatav maastikumuutus on
märgatav, kuid maa-alal on kehtiv detailplaneering, millega on antud alale ehitusõigus.
Detailplaneeringuga kavandatakse ehitustegevust, millega kaasnevad pinnasetööd, hoonete
ehitamine, parkla ja juurdepääsuteede rajamine Hoonestamata metsaalale kavandatud
hoolekandeteenust pakkuvate hoonete kompleks. Olulist rolli mängib hoonete arhitektuurne
lahendus. Hoonestusala on kavandatud ulatuslikult, kuid planeeringualal on läbiviidud
dendroloogiline inventuur ja planeeringuga on seatud tingimused väärtusliku kõrghaljastuse
maksimaalseks säilitamiseks. Seega ei ole kavandatava ehitusõiguse määramisel ja ala
väljaarendamisel piirkonna maastikule ega maakasutusele ette näha olulist ebasoodsat mõju.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
26
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Planeeritavate tegevuste keskkonnamõju jaguneb kaheks – ehitusaegne ja kasutusaegne mõju.
Ehitustegevusega kaasnevad peamiselt ehitamise perioodil lühiajalised (ajutise iseloomuga) ja
pärast tööde lõpetamist lakkavad mõjud, nagu ehitustöödega ja ehitus- ja veomasinate
kasutamisega seotud õhusaaste ja müra ning pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse oht
võimalike avariide tagajärjel. Ehitustööde mõju on pigem lokaalne, mõjuala piirdub
ehitusplatsi ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusetapis esineb tavapärane täitepinnase kulu ning
ehitusmasinate ja transpordivahendite energiakasutus. Ehitamise käigus tuleb masinaid
tankida vaid kõvakattega pinnasel ning projekteerimisel tuleb radooniohtu täiendavalt hinnata
ning vajadusel kasutusele võtta ehituslikud meetmed radoonisisalduse vähendamiseks
eluruumides. Tegevusega kaasneb ehitustegevusele iseloomulik mürateke ja mõningane
saasteainete väljutamine välisõhku. Kaasnev ehitusjäätmete teke on üldiselt iseloomulik
tavapärasele ehitustegevusele. Seoses uute kaasaegsete ja kõigi eelduste kohaselt
energiasäästlike hoonete ehitamisega avaldub kaudselt kasutusaegne mõju energia (elekter,
soojus) kokkuhoiu kaudu. Liikluse mõju võib piirkonnas ala suurema kasutusintensiivsuse
tõttu veidi suureneda.
Sotsiaalmajanduslike mõjude all peetakse KeHJSe kohaselt silmas soodsat või ebasoodsat
mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
Rakvere linnas osutab sotsiaalteenuseid Rakvere Sotsiaalkeskus. Uute hoolekandemajade
loomine tõstab teenuste ligipääsu eakatele ja/või puudega inimestele Rakvere linnas ja selle
lähiümbruses. Teenuste laiendamine toob eeldatavalt kaasa uute töökohtade loomist
hoolekande personalile ja kaudseid töökohti ehitusperioodi ajal. Uute erihoolekandeteenust
pakkuvate hoonete rajamine loob head eeldused Rakvere linna hoolekandeteenuste pakkumise
arenguks.
Tegevus ei too kaasa olulist mürataseme või õhukvaliteedi muutust piirkonnas, mistõttu ei
eeldata olulist mõju inimese tervisele. Hetkel teadaoleva info põhjal ei ole alust eeldada, et
kavandatava tegevusega kaasneks oluline ebasoodne sotsiaalmajanduslik mõju KeHJS
mõistes. Tegevusega parendatakse piirkonna hoolekandeteenuse kättesaadavust, mis on
positiivse mõjuga.
11.2 Planeeringu rakendamise tingimused
Planeeringu elluviimine koosneb etappidest
1. Maakorraldustoimingud (katastriüksuste moodustamine);
2. Hoolekandehoonete arhitektuurse lahenduse projekteerimine ja taristu
projekteerimine;
3. Uute hoonete ehitus;
4. Heakorrastustööd – parkla, planeeringuala siseste teede ja puhke-spordialade ehitus;
Ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsioonirajatiste väljaehitamine toimub arendaja ja kohaliku
omavalitsuse kokkulepete alusel. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada
võrguvaldajale liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele
tingimustele. Veetorustik peakraanist kuni hooneni jääb krundi POS 1 omaniku Päikese tn 11
kinnistu detailplaneering omandisse. Kanalisatsioonitorustikud ja reoveepumpla, alates
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
27
Päikese tn 11 kinnistu detailplaneering
Päikese tänav L1 maaüksusel asuvast kontrollkaevust (KLP), jäävad krundi POS 1 omaniku
omandisse.
Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
esitada moodustatud kruntide aadressid, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale
planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja
ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu
Rajatavad tehnovõrgud alates ühisvõrgu ühenduskohast kuni krundi liitumispunktini
võõrandatakse tasuta peale nõuetekohast väljaehitamist vastavale tehnovõrgu valdajale.
Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute
alusel. Tehnovõrkude alale seatakse omanike vahel reaalservituudid peale tehniliste
tööprojektide kooskõlastamist. Servituutide seadmine ja kandmine kinnistusraamatusse on
arendaja kohustus.
Planeeringuga kavandatud juurdepääsud, parkla, tehnovõrgud ja haljastuse rajab arendaja.
Juurdepääsutee, parkla ja planeeritava hoone jaoks vajalike tehnovõrkude väljaehitamine on
detailplaneeringuga kavandatud hoonele kasutusloa väljastamise eelduseks.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt
hüvitada koheselt.
OÜ Wesenberg Töö nr 75-0724 19.01.2026
28