Selgitustaotlus

Saatja: "Marko Ründva | Kajaja" <[email protected]> Saaja: "TA Info" <[email protected]> Teema: Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 liiklusmüra maksimaalsete normide tõlgendamisest Kuupäev: 2026-02-13 14:21 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere päevast Kliimaministeeriumi dokumendiregistrist on võimalik leida allolev kiri, mille Kliimaministeerium on saatnud Tallinna Keskkonna ja Kommunaalametile seoses Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 liiklusmüra maksimaalsete normide tõlgendamisega. Kliimaministeeriumi (kui müra regulatsiooni väljatöötaja ja haldaja) kirjas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile) on üheselt mõistetavalt selgitatud, et müra normtasemete tagamise kohustus lasub müraallika valdajal, mitte mürast mõjutatud kinnistu omanikul. * Milline on Terviseameti seisukoht maksimaalsete helirõhutasemete ületamisest olemasolevas linnakeskkonnas, olemasolevatel hoonestatud elamumaadel? Kelle kohustus on tagada, et olemasolevatel elamumaadel ei ületa maksimaalseid helirõhutasemeid? Kes peaks selle üle teostama järelevalvet? * Vastavalt Õiguskantsleri poolt Terviseametile saadetud kirjale 11.05.2022 nr 7-4/220671/2202552: <https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Terviseameti%20j%C3%A4relevalve%20norme%20%C3%BCletava%20m%C3%BCra%20%C3%BCle.pdf> https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/2024-11/Terviseameti%20j%C3%A4relevalve%20norme%20%C3%BCletava%20m%C3%BCra%20%C3%BCle.pdf ... Inimestel on õigus eeldada, et õigusaktiga kehtestatud nõudeid järgitakse ning tagatud on vähemalt piirnormidele vastavad keskkonnatingimused. Õigusaktis kehtestatud piirnormi ületamist saab käsitleda olulise keskkonnahäiringuna (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 2 p 1). * Kui ongi teostatud mõõtmised, kus on fikseeritud määruses toodud piirtasemetest kõrgemad väärtused ja tõendatud rikkumine müraallika valdaja poolt, siis Terviseamet on keeldunud detailplaneeringu kooskõlastamisest, kuigi loogika ütleb, et müraallika valdaja peab tagama, et nõudeid ei ületata. Selle asemel keeldub amet detailplaneeringu kooskõlastamisest, karistades seeläbi kinnistu omanikku kellelegi teise tegevuse eest ja kinnistu omanik on antud olukorras kannataja. Palun selgitada sellise halduspraktika õiguslikku alust? * Kuidas põhjendab Terviseamet olukorda, kus olemasolevas linnakeskkonnas (kus LAmax tasemed on identsed planeeritavate aladega, näiteks kõrvalkinnistu) ei rakendata mingeid sunnimeetmeid elanike kaitseks, kuid uue hoone puhul, mis pakuks siseruumides elanikele oluliselt paremat kaitset, loetakse samad välistasemed välistavaks asjaoluks? Vastavalt Eesti seadusandlusele (sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61) on kehtestatud eluruumides maksimaalsele helirõhutasemele nõuded öisel ajal, millest tuleb kõikide uute hoonete puhul lähtuda. * Miks Terviseameti Põhja regionaalosakond jätkuvalt ja pidevalt nõuab liiklusmüra maksimaalsete helirõhutasemete hindamist detailplaneeringute raames? Tervitades Marko Ründva juhatuse liige Kajaja Acoustics OÜ [email protected] Saatja: Rasmus Pruus Saatmisaeg: reede, 19. detsember 2025 15:33 Adressaat: '[email protected]' <[email protected]> Koopia: '[email protected]' <[email protected]> Teema: Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 liiklusmüra maksimaalsete normide tõlgendamisest Tere Pöördusite Kliimaministeeriumi poole seisukoha ja tõlgenduse saamiseks seoses ministeeriumi vastutusalas oleva keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Käesolevaga edastab Kliimaministeerium seisukoha Teie 08.12.2025 kirjas nr 10-14/3229-1 toodud kolmele küsimustele: 1. Kas kehtiva KeM määruse nr 71 kohaselt ei tohi liiklusmüra maksimaalset helirõhutaset päeva või öö jooksul ületada mitte ühtegi korda? Palun selgitage seoseid siseruumis ja välisõhus leviva maksimaalse mürataseme vahel. Lisaks palume seisukohta seoses trammide tekitatud müraga. Trammiliikluse poolt tekitatud müra mõõtmised näitavad mõningatel juhtudel, et kuigi päevane ja öine piirväärtus on mõõtepunktis tagatud, siis esineb öisel ajal maksimaalse helirõhutaseme ületust. Mõõtmistulemused näitavad, et maksimaalse mürataseme ületused võivad olla juhuslikud, näiteks ühe ja sama trammimudeli erinevad trammid võivad tekitada erineva tasemega müra, jäädes ühel hetkel mõõtes alla lubatud maksimaalse mürataseme ja teisel ajahetkel mõõtes ületada seda. Samas on teatud trammimudelite puhul suurem tõenäosus, et nende mudelite trammid ületavad maksimaalset mürataset. Kliimaministeeriumi seiskoht: Määrus nr 71 § 6 lg 3 ja määruse Lisa 1 ei täpsusta, mitu korda võib liiklusmüra maksimaalse mürataseme ületus päeva või öö jooksul aset leida. Kuna tegemist on hetkelise tipptasemega, ei ole LpA,max iseseisvalt sobiv näitaja pikaajalise keskkonnamõju või elanikkonna üldise mürakoormuse hindamiseks, vaid täiendab keskmise mürataseme näitajaid. Määruses nr 71 kasutatakse maksimaalset mürataset täiendava piirväärtusena, et vältida väga valju ja häiriva üksiksündmuse esinemist müratundlikes piirkondades ning koos keskmiste müratasemete näitajatega (nt LAeq), mis iseloomustavad pikaajalist kokkupuudet müraga. Määruse nr 71 eesmärk ei ole keelata iga üksikut ja juhuslikku maksimaalse väärtuse ületust. Määruse nr 71 ülesehitus ja loogika seisneb selles, et liiklusmüra maksimaalse mürataseme piirväärtus on keskkonnaseisundi hindamise kriteerium, mitte automaatne keelunorm iga üksiksündmuse kohta. Määruse rakendamine eeldab seega kontekstuaalset ja proportsionaalset hindamist, sh müra esinemise sagedust, kestust, juhuslikkust ning vältimatust. Välisõhu normid on suunatud keskkonna taluvuspiiridele üldisemalt. Sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 lisa 1 märkus, mille kohaselt rakendatakse siseruumis maksimaalse mürataseme nõuet üksnes juhul, kui öö jooksul esineb vähemalt viis vastavat liiklussündmust (nt sotsiaalministri määruse nr 42 versioonis kehtis nõue ainult uutele hoonetele, mitte olemasolevatele), ei ole vastuolus määrusega nr 71, vaid täpsustab siseruumide tervisekaitselist lähenemist. Siseruumide nõuded arvestavad hoone heliisolatsiooni, inimese vahetut terviseriski ning une häirimise tõenäosust. Välisõhus ja siseruumis leviva maksimaalse mürataseme vahel on funktsionaalne, kuid mitte üksühene seos. Siseruumis esinev maksimaalse mürataseme ületus eeldab üldjuhul vastava mürasündmuse olemasolu välisõhus. Samas ei too iga välisõhus toimuv maksimaalse taseme ületus automaatselt kaasa siseruumis nõuete rikkumist, kuna mõju sõltub hoone konstruktsioonist, kaugusest, suunast ja muudest leevendavatest teguritest. Näiteks detailplaneeringutes tuleb maksimaalsete müratasemetega võimalusel arvestada ja analüüsida, kuid neid ei tohi käsitleda absoluutse keelunormina. Eriti olukorras kui planeeringu ja ehituslahendustega suudetakse tagada siseruumide müranõuete täitmine ja keskmised müratasemed on normi piires või on leevendatavad. 2. Palume täpsustada, kas KeM määruses nr 71 § 6 lg 3-s toodu tingib nende trammimudelite või üksiktrammide liiklemise keelustamise öisel ajal, mille puhul võib sagedamini esineda maksimaalse helirõhutaseme ületusi? Kliimaministeeriumi seiskoht: Määruse nr 71 § 6 lg 3 ei sätesta automaatset kohustust keelustada konkreetsete sõidukite, sh trammide või trammimudelite liiklemist juhul, kui esineb maksimaalse helirõhutaseme üksikuid või juhuslikke ületusi. Näiteks olukordades kui mõõtmistulemused näitavad, et päevane ja öine keskmine müratase on tagatud, maksimaalse helirõhutaseme ületused on juhuslikud, mitte pidevad ning ületused võivad sõltuda konkreetse sõiduki tehnilisest seisukorrast, rööbaste olukorrast või muudest ajutistest teguritest. Küll aga võib olukord, kus teatud trammimudelite puhul esineb süstemaatiliselt ja prognoositavalt öiseid maksimaalse mürataseme ületusi ning see toob kaasa põhjendatud kaebusi või mõju elukeskkonna kvaliteedile, olla aluseks täiendavate meetmete kaalumisele. Kui teatud trammimudelid ületavad liiklusmüra maksimaalseid norme järjepidevalt, on tegemist süsteemse probleemiga. See kohustab müraallika valdajat ja KOV-i rakendama leevendavaid meetmeid (nt teehooldus, kiiruspiirangud, sõiduintervallid, müratõkked, tehnilised muudatused või trammide asendamine vaiksemate trammimudelitega), mitte tingimata kohest liiklemise keelustamist. Keeld on viimane abinõu ehk arvestama peab proportsionaalsuse põhimõttega. 3. Milline on omavalitsuse kaalutlusõigus eelkirjeldatud juhul? Kliimaministeeriumi seisukoht: KOVil on määruse nr 71 rakendamisel oluline kaalutlusõigus, mis tuleneb nii määruse üldisest eesmärgist kui ka haldusõiguse põhimõtetest. KOVi kaalutlusõigus hõlmab muu hulgas hinnangut sellele, kas maksimaalse mürataseme ületused on juhuslikud või süstemaatilised, mürasündmuste sageduse, kestuse ja ajastuse arvestamist, elanike häiringu ja kaebuste analüüsi, alternatiivsete leevendusmeetmete kaalumist enne piirangute kehtestamist, avalike huvide (ühistranspordi toimimine, ligipääsetavus) ja elanike elukeskkonna kaitse tasakaalustamist. KOV ei ole kohustatud rakendama kõige rangemat meedet (nt liikluskeeldu), kui eesmärki on võimalik saavutada leebemate ja proportsionaalsete lahendustega. Samuti ei saa üksik mõõtetulemus olla ainus alus piirava otsuse tegemiseks. Lugupidamisega Rasmus Pruus Nõunik | Välisõhu osakond 625 3404 | [email protected] <mailto:[email protected]> Kliimaministeerium | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee <http://www.kliimaministeerium.ee>