Ülevaade

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 25.02.2026) Lühikokkuvõte ja prognoos Respiratoorsete viiruste levik püsib mõõdukal tasemel, on täheldatud gripiviiruste osakaalu vähenemist ning teiste respiratoorsete viiruste osakaalu ja rolli suurenemist haigestumises, eeskätt RS- viiruste osas. SARS-CoV-2 tuvastamised püsivad suhteliselt stabiilsed ning kõrgendatud tasemel võrreldes hooaja algusega. Ülemiste hingamisteede nakkusi registreeriti 3491 inimesel. Võrreldes eelmise nädalaga langes haigestumine 12,9% võrra. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel on respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt muutunud mitmekesisemaks. Peamisteks haigustekitajateks on jätkuvalt RS- ja gripiviirused ning SARS-CoV-2. Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu vaatlusaluse perioodi vältel olnud märkimisväärse osakaaluga Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae. Hooajalised puhangud haridus- ja hoolekande- ja raviasutustes jätkuvad, toetades haigestumise püsimist. Grippi registreeriti 723 gripijuhtu, neist 36,2% moodustasid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 26%. Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades ja kõikides vanuserühmades, mis on suure tõenäosusega seotud mitmete puhangutega erinevates asutuses. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse mõõdukaks. TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1435 patsienti. Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 55,6% (717 patsienti) kõigist gripiga hospitaliseeritutest. Hospitaliseeritud eakate patsientide osakaal on jätkuvalt kasvutrendis. Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 99, neist 93 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud vaktsineeritud. Haigestumuse ja hospitaliseerimiste ning suremuse suhte põhjal võib järeldada, et kuigi viiruse levik on olnud väga intensiivne, ei ole hooaeg seni kujunenud raskusastmelt kõige raskemaks. 8.nädalal registreeriti 477 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena, kerges languses, võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 10,5%. Viirus levib kõigis maakondades, haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks. Koostaja: Gripikeskus TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 62 patsienti, kellest 8 surid. Hospitaliseeritud patsientide keskmine vanus oli 67,2 aastat (vahemik 0–101 aastat). Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 741 patsiendil, kes hospitaliseeriti muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli registreeritud kaasuva haigusena. Nendest patsientidest suri 84. Kokku hospitaliseeriti COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu 803 patsienti, kellest 591 (73,6%) olid 60-aastased ja vanemad. Eelmisel nädalal registreeriti 169 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, millest 70 (41,4%) esines kuni 9-aastaste laste seas. Kokku on hooaja algusest registreeritud 1058 RSV-viirusega seotud haigusjuhtumit. Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 397 patsienti, kellest 307 (78,8%) olid lapsed vanuses 0–6 aastat ning 80 patsiendid vanuses 65 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 20 patsienti, neist 8 kuni 9-aastast last ja 11 patsienti vanuses üle 65 aasta. Surmajuhtumeid registreeriti 9, kõik vanuserühmas 65 aastat ja vanemad. Lähiaja prognoos • Respiratoorsete nakkuste epideemiline haripunkt on saavutatud ning haigestumine hakkas vaibuma. • Gripi-, RS- ja SARS-CoV-2 viiruste samaaegse leviku tõttu püsib lähinädalatel hospitaliseerimise mõõduka suurenemise risk, eeskätt eakate ja krooniliste haigustega patsientide seas, hoides tervishoiusüsteemi koormuse kõrgel tasemel. Koostaja: Gripikeskus Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused Seisuga 25.02.2026 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3491 inimest, neist 33,3% olid kuni 14-aastased lapsed. Võrreldes eelmise nädalaga langes haigestumine 12,9% võrra. Eesti keskmine haigestumus oli 255,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Maakondade lõikes suuri erinevusi ei täheldatud. Jätkuvalt registreeritakse mitmeid puhanguid, mis on tõenäoliselt kaasa aidanud haigusjuhtude koguarvu püsimisele. Viimastel nädalatel on gripiviiruse tuvastamiste arv langustrendis. SARS-CoV-2 tuvastamised püsivad samal ajal suhteliselt stabiilsed ning kõrgendatud tasemel võrreldes hooaja algusega. (Joonis 1) Joonis 1 Gripiviiruste ja SARS-CoV-2 tuvastamised laboritulemuste alusel (2025-W27- 2026-W08) Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel osutus 66,6% analüüsitud gripilaadsete viirusnakkuste proovidest positiivseks. Positiivsete proovide seas moodustasid suurima osakaalu gripi-, RS- ja SARS-CoV-2 viirused, millele järgnesid paragripi- ja rinoviirused. Väikese proovide arvu tõttu ei ole võimalik määrata domineerivat viirust, kuid on selge, et ringlevate viiruste spekter on mitmekesine. Peamisteks haigustekitajateks on jätkuvalt RS- ja gripiviirused ning SARS-CoV-2. Bakteriaalsetest haigustekitajatest on kogu vaatlusaluse perioodi vältel olnud märkimisväärse osakaaluga Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae, Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae. (Joonis 2) Koostaja: Gripikeskus Joonis 2. Respiratoorsete nakkuste viiruslike ja bakteriaalsete tekitajate osakaal nädalate lõikes. Gripp: Haigestumine 8. nädalal registreeriti 723 gripijuhtu, neist 36,2% moodustasid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv vähenes võrreldes eelmise nädalaga 26%. Gripiviiruste levik on endiselt laialdane, gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades ja kõikides vanuserühmades. Eesti keskmine grippi haigestumus oli 52,7 juhtu 100 000 elaniku kohta. Statistiliselt olulisi erinevusi maakondade vahel ei ole täheldatud. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse mõõdukaks. Eestis ringlevad samaaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi: A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ning B-gripiviirus. Laboratoorselt kinnitati 292 gripiviiruse juhtu, sealhulgas 260 A-gripiviirust ja üks B- gripiviirus. Tüpiseeriti 22 A-gripiviirust, neist 14 kuulusid alatüüpi A(H3N2) ja 8 alatüüpi A(H1N1)pdm09. Gripp: Hospitaliseerimine TEHIKu andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud 1 435 patsienti. Alla 19-aastaseid lapsi hospitaliseeriti 480 (33,4% kõigist hospitaliseeritutest, juurdekasv 4,8%), neist 343 last (71,4%) olid kuni 7-aastased. Eakad patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad moodustasid 55,6% kõigist gripiga hospitaliseeritutest (799 patsienti, juurdekasv 11,4%). (Joonis 3). Hospitaliseerimise ja surmajuhtude arvu suurenemise risk püsib eeskätt eakate ning krooniliste haigustega patsientide seas, hinnanguliselt 10–15% piires. Hospitaliseerimise mediaankestus oli lastel ja noorukitel 2 päeva ning eakatel patsientidel 8 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli väikestel lastel 28 päeva, 8–19-aastastel patsientidel 58 päeva ning eakatel patsientidel 131 päeva. Koostaja: Gripikeskus Hospitaliseeritud patsientidest oli vaktsineeritud ligikaudu 12%. Võrreldes varasemate hooaegadega püsib hospitaliseeritute osakaal ligikaudu samal tasemel. Intensiivravi vajas 140 patsienti, neist 2 last vanuses kuni 7 aastat, 3 vanuses 8-19 aastat ja 111 patsienti vanuses üle 60 aastat ja vanem. Intensiivravi vajanute arv suurenes 22% võrra eakate patsientide arvelt. Gripiga seotud surmajuhtumeid registreeriti 99, neist 93 olid 60-aastased ja vanemad. Kuus surmajuhtumit esines 18-, 31-, 40-, 42-, 56- ja 58-aastaste seas, keegi neist ei olnud vaktsineeritud. Joonis 3. Gripi diagnoosiga hospitaliseeritud patsientide vanuseline jaotus nädalate lõikes. COVID-19: Haigestumine 8. nädalal registreeriti 477 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsena ning on kerges langustrendis. Võrreldes eelmise nädalaga vähenes haigusjuhtude arv 10,5%. Viirus levib kõigis maakondades, kuid haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks. Statistiliselt olulisi erinevusi maakondade vahel ei ole täheldatud. Haigestumine on vähenenud peaaegu kõigis vanusrühmades, välja arvatud vanusrühmas 65- 69 aastaste seas, kus haigestunute arv kasvas 33,3% võrra. Nii vanusrühmades kui ka maakondades täheldatud muutused põhinevad väikestel arvudel, mistõttu tuleb nende tõlgendamisel keskenduda eelkõige üldisele trendile, mitte muutuse täpsele suurusele. Koostaja: Gripikeskus COVID-19: Hospitaliseerimine TEHIK-u andmetel on hooaja algusest COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud 62 patsienti. COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeritud patsientidest 44 (73,3%) olid 65-aastased ja vanemad, neist omakorda 28 kuulusid vanuserühma 80 aastat ja vanemad. Põhihaiguse tõttu suri 8 inimest, kõik vanuses üle 60 aastat. Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 78 aastat (vahemik 0–101 aastat). Lisaks tuvastati SARS-CoV-2 viirus hospitaliseerimisel 741 patsiendil, kes hospitaliseeriti muudel põhjustel ning kellel COVID-19 oli registreeritud kaasuva haigusena. Nendest patsientidest suri 84. Kokku hospitaliseeriti COVID-19 põhihaiguse või kaasuva haiguse tõttu 803 patsienti, kellest 591 (73,6%) olid 60-aastased ja vanemad. (Joonis 4) Joonis 4. COVID-19 hospitaliseerimised põhi ja kaasuv diagnoos kokku Hospitaliseeritud patsientide mediaanvanus oli 76 aastat. Hospitaliseerimise mediaankestus oli 10 päeva. Lastel oli hospitaliseerimise mediaankestus 2 päeva ning eakatel patsientidel 12 päeva. Maksimaalne hospitaliseerimise kestus oli lastel 3 päeva ja eakatel 69 päeva. Surnud patsientide mediaanvanus oli 86 aastat. Kolm surnud patsienti olid nooremad kui 60 aastat (38-, 52- ja 54-aastased), kõigil juhtudel oli COVID-19 diagnoositud kaasuva haigusena. Keegi surnutest ei olnud vaktsineeritud. Koostaja: Gripikeskus RSV: Haigestumine RSV-viirusega seotud haigestumus on kasvutrendis. Eelmisel nädalal registreeriti 169 RSV-viirusega seotud haigusjuhtu, millest 70 (41,4%) esines kuni 9-aastaste laste seas (Joonis 4). Kokku on hooaja algusest registreeritud 1058 RSV-viirusega seotud haigusjuhtumit. Neist 784 (74,1%) olid juhud, kus RSV oli määratletud põhihaigusena, ning 274 juhu (25,8%) korral oli RSV registreeritud kaasuva haigusena. RSV põhihaiguse juhtude seas moodustasid kuni 9-aastased lapsed 77,4% (n=607), samas kui 60-aastaste ja vanemate patsientide osakaal oli 9,9% (n = 78). Samas RSV kaasuva haiguse juhtude seas moodustasid kuni 9-aastased lapsed 61,3%, ning 65-aastaste ja vanemate patsientide osakaal oli 22,6%. RSV: Hospitaliseerimine Hooaja algusest on RSV tõttu hospitaliseeritud kokku 397 patsienti, kellest 307 (78,8%) olid lapsed vanuses 0–7 aastat ning 80 patsiendid vanuses 60 aastat ja vanemad. Intensiivravi on vajanud kokku 20 patsienti, neist 8 kuni 9-aastast last ja 11 patsienti vanuses üle 65 aasta. Surmajuhtumeid registreeriti 9, kõik vanuserühmas 60 aastat ja vanemad. Joonis 4 RSV-ga seotud haigestumus vanuserühmade ja hooaegade lõikes Koostaja: Gripikeskus