Taotlus

Keskkonnaamet [email protected] 20.02 2026 nr 8-4/1936-8 Maa- ja Ruumiamet [email protected] Päästeamet [email protected] Terviseamet [email protected] Tori Vallavalitsus [email protected] Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale on esitatud Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotlus ülesandega jagada kinnistu elamumaa sihtotstarbega kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on kavandada alale elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa sihtotstarbeks. Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610), mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja aiamajad. Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal. Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt), Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering. Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule elamumaa sihtotstarve. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või kui kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist. Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostajaks EVOX OÜ. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Vastavalt KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Siinkohal esitab Pärnu Linnavalitsus asjaomastele asutustele seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ korralduse eelnõu koos juurde lisatud KSH eelhinnanguga (EVOX OÜ). Kui Teil on ettepanekuid ja arvamusi eelnõu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu kohta, palume need esitada Pärnu Linnavalitsusele kirjalikult 30 päeva jooksul eelnõu kättesaamisest arvates, koha peal, posti teel aadressile Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-posti aadressile [email protected] . Kui koostöötegijad ei ole oma ettepanekuid 30 päeva jooksul esitanud, loetakse, et nad ei soovi detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH eelhinnangu kohta ettepanekuid ja arvamusi avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaido Koppel planeerimisosakonna juhataja Lisad: 1. „Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ eelnõu; 2. Detailplaneeringuala asukohaskeem; 3. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Evox OÜ). Ülle Tuulik 527 4205, [email protected] 2  EVOX OÜ Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald Tel : 52 33943 Reg.nr.14390312 Töö nr EXKSH090525v02 Töö koostaja: Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Kuupäev 26.01.2026 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnang (katastritunnus 62516:064:0610) Tartu 2026 Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Sisukord 1. Eesmärk .......................................................................................................................................... 3 2. Mõjurid ........................................................................................................................................... 4 3. Looduskeskkond ............................................................................................................................. 8 4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga .......................................................... 12 5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduv mõju ......................................................................................................... 14 6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju 17 7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamise vajalikkus ......... 17 2/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Sissejuhatus Keskkonnamõju hindamise läbiviimist reguleerib Eestis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS). Vastavalt nimetatud seadusele tuleb teatud juhtudel samaaegselt planeerimisdokumendi koostamisega viia läbi ka selle keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise vajadus tuleneb üheselt kavandatust ning juhul kui ei ole kavandatuga kaasneva olulise keskkonnamõju ilmnemise võimalikkus üheselt selge, tuleb viia läbi eelhindamine. Käesolev töö on koostatud eksperthinnanguna kavandatava planeeringule Pärnu linnas Tammiste linnaosas Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu eeskiislahendusele. Planeeritav ala on Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on 29003 m² ja sihtotstarbeks on sihtotstarbeta maa 100%. Eelhinnang on koostatud AS Maves koostatud juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine” ja juhendmaterjali KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Töö koostaja Aivar Lääne , MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Eelhinnang 1. Eesmärk Detailplaneeringu algatajaks on Kaubats OÜ. Detailplaneeringu ala on 29003 m² Kauba tn 11 maaüksus (katastritunnustega 62516:064:0610), mis asub Pärnu linnas Tammiste linnaosas. Planeeringu eesmärkideks on: • Olemasoleva maaüksuse jagamine pereelamu ja ridaelamu maa kruntideks; • Tänavate maa-alade ja tehnovõrkude paigutuse määramine; • Ehitusõiguse määramine elamute ja abihoonete rajamiseks KSH eelhinnangu lähtedokumendiks taotleja avaldus DP algatamiseks ja EVOX OÜ põhijoonis (Lisa 1). Planeeringu koostamise käigus on arvestatud järgmiste dokumentidega: • Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ , 20. 05.2021. a ; • Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2036, • Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne versioon 23.08.2023; • Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering, kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otusega nr 37. 3/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Joonis 1. Planeeringuala. Planeeringuala markeeritud sinise joonega (allikas: Maa-amet) Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta maa 100% (vt joonis 1). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa, 1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa. EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned suvilad. Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt. Kauba tn 11 maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe on ligikaudu 7,50-8,50. Elamu ning abihoonete ehitamiseks pole vaja muuta maa-ala üldist reljeefi. Planeeringuala keskkonnaseisundit võib lugeda heaks. Ümbruskonnas leidub piisavalt kõrghaljastust ja müratase on madal. Planeeringualal on olemasolevad salvkaevud. Käsitletav tasand: Detailplaneering. Käsitletav valdkond: Infrastruktuuri ehitamine (elamumaa, transpordimaa, üldkasutatv maa). Kaetav periood: Määratlemata 2. Mõjurid 2.1 Ressursid 2.1.1 Maakasutus: Planeeringuala Maa-ameti infosüsteemi kaardirakenduse kohaselt on Kauba tn 11 katastriüksus sihtotstarbeta 4/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 maa 100% (vt joonis 2). Katastriüksuse pindala on 29003 m2, sellest 23241 m2 on haritav maa, 1635 m2 metsamaa ning 4127 m2 muu maa. EHR-i alusel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned suvilad. Planeeringualale jäävad raudtee ehituskeeluala ja geodeetilise märgi kaitsevöönd. Juurdepääs planeeringualale on tagatud avalikult kasutatavalt ETAK ID 4794937 Kauba tänavalt. Planeeritav ala piirneb • Põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega (62401:001:3260) 100% transpordimaa (pindala 167718 m² s.h. haritav maa 12294 m² , looduslik rohumaa 5123 m², metsamaa 70614 m², õuemaa 1786 m² ja muu maa 77901 m²). Katastriüksus on hoonestatud. • Idast Jaama tn 4a katastriüksusega (62401:001:1446) 100% sihtotstarbeta maa (pindala 19586 m² s.h. metsamaa 17896 m² ja muu maa 1690 m²). Katastriüksus on hoonestamata. • Lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega (62501:001:0009) 100% transpordimaa (pindala 17233 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, metsamaa 1830 m2 ja muu maa 13980 m2). Katastriüksus on hoonestamata. Samuti Kauba tänav T1 katastriüksusega (62501:001:0010) 100% transpordimaa (pindala 12742 m2, s.h. õuemaa 1423 m2, haritav maa 420 m2 , looduslik rohumaa 284 m2 ja muu maa 12038 m2). Katastriüksus on hoonestamata. • Läänest Kauba tn 3 katastriüksusega (62401:001:1053) 100% sihtotsatarbeta maa (pindala 75156 m s.h. looduslik rohumaa 10332 m2 , haritav maa 40079 m2 ja muu maa 24745 2 m2). Katastriüksus on EHR-i andmete põhjal hoonestamata, kuid maa-alal on üksikud suvilad. Joonis 1. Olemasolev maakasutus Planeeritaval alal ligikaudne kruntide arv ja suurus on: • 12 elamumaa krunti, suurused 1140-1704 m² 5/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 • 4 transpordimaa krunti, suurused 380-2677 m² • 2 üldkasutatava maa krunt, suurus 553-6680 m² Planeeritavate kruntide eeldatav lahendus on ära toodud planeeringu põhijoonisel. Joonis 2. Kruntide skeem eskiislahendusest 14.07.2025 Hinnang: linnalähedase sihtotstarbeta suvilatega hoonestatud krundi väärtustamine läbi ehitusõiguse määramise on positiivse mõjuga piirkonna arengule. 2.1.2 Vee kasutus: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis vee- ja kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi veelahendus kavandatakse ÜVK baasil. Krundil on olemasolevad salvkaevud. Kaevude likvideerimine või osaliselt allesjätmine täpsustatakse järgnevates etappides Hinnang: Detailplaneeringu realiseerumisel suureneb veetarbimine planeeritava elamute olmevee näol, mõju on vähene. Kavandatava tegevusega ei kaasne tõenäoliselt põhjavee kvaliteedi halvenemist. Detailplaneeringu alale ei kavandada keskkonnaohtlikke tegevustega kaasnevad hooneid , rajatisi vms. 6/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 2.1.3 Reoveekanalisatsioon: Planeeringuala piirkonnas üle tee (Jaama tn) Veski elamurajoonis vee- ja kanalisatsioonivõrk. Planeeritud elamukompleksi kanalisatsiooni lahendus kavandatakse ÜVK baasil. Hinnang: Antud lahendus on planeeritud kontaktvööndis asuvaid rajatisi ja kitsendusi arvesse võttes, mõju on vähene. 2.1.4 Muude loodusressursside kasutus: Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi maavarade kasutuses. 2.1.5 Muude ressursside kasutus: Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 2.2 Ruumi ja otstarbe muutused 2.2.1 Maastik: Altpere maa-ala reljeef on valdavalt tasane ilma suuremate muutusteta. Maastiku kõrguste vahe on ligikaudu 7,50-8,50. Hinnang: Planeeringulahenduse elluviimiseks pole vaja teha ulatuslikke pinnasetöid ning muuta kinnistu üldist reljeefi. Kinnistu maapinna osalise tõstmisega ei kaasne negatiivseid mõjusid. 2.2.2 Hajumistingimused: Mõju puudub. 2.2.3 Hüdroloogilised tingimused: Kavandatava tegevusega ei plaanita maaparandust (niisutamine, kuivendamine). Sadevesi suunatakse sademevee kogumise kraavi, mis paikneb paralleelselt juurdepääsu teega. Hinnang: Drenaažisüsteemi tehnilised lahendused määratakse järgnevates etappides, mõju vähene. 2.2.4 Liinirajatised: Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutuda võrguvaldaja tehnilistest tingimustest. Hinnang: Kavandtava tegevuse negatiivne mõju puudub. 2.2.5 Liiklus. Planeeritava tegevusega kaasneb mõningane liiklustiheduse suurenemine. Peamiselt kasutatakse juba olemasolevat teed kvartali keskel, kuid uute elanikega tiheneb liiklus siiski. Hinnang: liiklustiheduse suurenemine on linnalähedastes piirkondades tavapärane, mõju vähene. 7/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 2.3 Hädaolukordade tõenäosus 2.3.1 Õnnetuste tõenäosus: Planeeringualast 1 km raadiuses ei asu ohtlikke ettevõtteid ja õnnetuste risk on vähene. 2.3.2 Tõrgete tõenäosus: Varustatusega ning toimimisega tõrkeid ette näha ei ole. 2.4 Heited 2.4.1 Müra ja vibratsioon: Ehitamisega kaasneb mõningast müra ja vibratsiooni, kuid see on ajutine ning lühiajaline. 2.4.2 Õhusaaste: Eeldatav mõju õhule on lühiajaline ehitustööde perioodil, kui kasutatakse tehnikat, mille tööshoidmisel toimub saasteainete paiskumine õhku ning edaspidi hoonete ekspluatatsiooniperioodil kütteseadmed. 2.4.3 Nõrgvesi: Kavandatava tegevusega ei kaasne nõrgvett. 2.4.4 Tahked jäätmed: kavandatava tegevuse käigus tekivad kaevis, ehitusjäätmed, olmejäätmed. Ehitusjäätmed viia taaskasutusse. Jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise ning kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed on sätestatud õigusaktidega. 2.4.5 Muud mõjurid: Kavandatava tegevusega ei kaasne muid mõjureid. 3. Looduskeskkond 3.1 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustikule: Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid. Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Planeeringualast lõunasuunas asub projekteeritav Tammiste metsade kaitseala. Mõju puudub. Lõunasuunas asub veel püsielupaikade sihtkaitsevöönd, kus liikumine on lubatud 1. augustist 31. jaanuarini, muul ajal on inimeste viibimine sihtkaitsevööndis lubatud järelevalve- ja päästetöödel, loodusobjekti valitsemisega seotud tegevuse korral ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustööl. 8/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Joonis 4. Looduskaitse alad. 3.2 Kultuurimälestised: Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele planeeringualal kultuurimälestised puuduvad. Alal on üks geodeetiline märk. vid 9010 Objekti liigi kood KPO_ASUKOHT_MAAPEALNE Objekti liik GEOD Alagrupp id 10 Alagrupp Geodeesina Nähtuse id 312 Nähtus Geodeetilised märgid Nimetus 833 Joonis 5. Geodeetiline märk 833. 9/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Vastavalt keskkonnaministri määrusele 28.06.2013 nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ on geodeetilise märgile esitatud järgnevad piirangud. Pos 17 krunt asub geodeetilise märgi kaitsevööndis: § 17. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus (1) Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest. (2) Riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgi ning fundamentaalreeperi kaitsevöönd on viis meetrit märgi keskmest. (3) Eesti globaalse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrgu püsijaama antenni kaitsevöönd on kolm meetrit püsijaama antenni paigalduskonstruktsioonist. (4) Ehitisele paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit vertikaalsuunas. (5) Ehitise siseruumi paigaldatud geodeetilise märgi kaitsevöönd on viis meetrit märgi keskmest horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit märgi keskmest vertikaalsuunas. (51) Geodeetiliste mõõteseadmete kalibreerimise baasjoone geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 10 meetrit märgi keskmest. Kaitsevöönd kehtib katkematult kogu baasjoone ulatuses. [RT I, 23.12.2017, 14 - jõust. 26.12.2017] (6) Ajutistele märkidele kaitsevööndit ei kehtestata. Kavandatava tegevuse mõju geodeetilisele märgile puudub kui hoonestust/rajatisi ei kavandata märgi kaitsevööndisse. KAVANDATAV ROHEVÕRGUSTIK Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt on mõeldud rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms keskkonnaelementide ökoloogiliselt toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida tuleb hallata eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud, kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohesillad, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi teenuseid toetavad rajatised. Rohevõrgustik koosneb: • Tugialad - piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega; • Rohekoridorid - tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe; 10/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 • Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud vahepealsed üleminekualad. Need on vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua efekti. (Kohila valla üldplaneering Eelnõu seletuskiri 36 / 69) Väljavõte Pärnu linna 2025+ üldplaneeringust, kus vaadeldav piirkond on tähistatud sinise joonega. Pärnu linna üldplaneeringus on välja toodud järnev: 11/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 • Tagada maakonna rohekoridori jätkumine (150m lai) üle Jaama tn reservmaa ja raudtee Tammiste T1 kinnistute. • Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee. Hinnang: Kauba tn 11 kinnistul rohekoridori jätkumine tagatud, kuna krundi ülemine osa paralleelselt raudteega on jäetud hoonestamata. 4. Seotus planeerimisdokumentidega ja ÜVK arengukavaga Üldplaneering Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette : Kaubajaama arendus • Alal lubatud juhtotstarbed - Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th) • Tee ja tänava maa-ala (Lt). Puhke- ja haljasala maa-ala (P). Pereelamuma-ala (Ep) Ala arendamine • Tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering Planeerimise ja hoonestamise põhimõtted Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Baltic infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku elukeskkonna tagamisega (müra, visuaalne häiring jms). Arenguala Kauba tn poolsel alale kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna jaoks liigseid häiringuid. Kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Haljastuse põhimõtted Piirkonna metsaalad on ette nähtud puhkemetsadeks3. Arenguala kavandamisel on vajalik kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama, 12/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 jaama juurdepääsude ning ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale tuleb tagada juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada tootmistegevust eraldava puhvervööndina. Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku koridorid tuleb säilitada. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee. Liikluskorralduse põhimõtted Tagada kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida veoliikluse suunamist Jaama tänavale. Näha ette Lauka tänava pikendamine. Säilitada Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas. Tagada optimaalne kergliiklejate ühendus. Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendamise võimalus perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu-Lelle raudteeliiniga. Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori kavandamiseks tuleb koostada eraldi planeering sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis arvestab teostatud uuringus välja pakutud alternatiivsete lahendustega. Hinnang: Kauba tn 11 kinnistu suurus on piisav hoonestuse kavandamiseks ja ehitusõiguse määramine on kooskõlas üldplaneeringuga. Seotus Rail Balticu raudtee trassi ja Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ning kaubaterminali detailplaneeringuga Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering, mille kehtestas Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr. 37. Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid. Planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine käsitles piirkonna rohevõrgustiku, müra, vibratsiooni, põhjavee ja loomastiku liikumisteede mõjusid. Kauba tn 11 kinnistu jääb hoolduskeskuse ja kaubaterminali planeeringuala äärele krunt pos 26 piirnevalt, mille sihtotstarbeks on määratud 100% kaitsehaljastuse maa. Seetõttu on oluline 13/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 arvestada kumulatiivseid mõjusid, mis võivad kaasneda raudtee- ja tööstustaristu rajamise ning kinnistu edasise elamuarendusega. Peamised võimalikud mõjud on seotud raudtee liiklusmüra, vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad piirkonna elukeskkonda mõjutada. Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna Kauba tn 11 krundi hoonestus on kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku jätkumise arvelt, mis vähendavad müra ja visuaalset mõju. KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur Pärnu linnas olulist negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud leevendusmeetodid müra- ja vibratsioonitõkete ning haljastuse näol. Hinnang: Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi sihtotstarbele piiratud. 5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduv mõju 5.1 Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus: Kavandatav tegevus muudab ala ilmet ning ruumilist struktuuri. Kinnistu on osaliselt suvilatega hoonestatud ala kuhu kavandatakse elamute rajamine. Planeeringus on kavandatud rohealade määramine. Planeeringualale ei kavandata olulise ruumilise mõjuga objekte ning olulise keskkonnamõjuga objekte. Täiendavat valgusreostust tõenäoliselt ei kaasne. Valgusreostus on tarbetu valgus, mis tekib tänava-, fassaadi- ja reklaamvalgustite halva projekteerimise või taevasse suunamise kaudu. Elamualade puhul on oluline müratase nii päevasel kui öisel ajal. Detailplaneeringuala hoonestuse vastavus kehtivatele müranormidele on soovitav tagada erinevaid meetmeid kombineerides (hoonestuse paigutus, ehitustehnilised lahendused jms). Eluhoonete projekteerimisel pöörata tähelepanu heade akustiliste tingimuste tagamisele siseruumides. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, mistõttu puudub antudkontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga onmääratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Hoonete rajamine planeeritud ehitusalas on kooskõlas lähialal väljakujunenud asustusstruktuuriga. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub Majanduslikud mõjud Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud eelkõige huvitatud isikute ja korraldaja vahel sõlmitud kokkulepetes seatud tingimuste ja nõuetega ning planeeringu elluviimisest huvitatud isiku finantsiliste võimalustega. Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju kinnistu heakorrastamise näol. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust ning muudavad piirkonda ilmekamaks. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. 14/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Sotsiaalsed mõjud Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Planeeringulahenduse elluviimisel võib eeldada, et planeeringualale juurdepääsu tagava tee, liikluskoormus vähesel määral kasvab. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna hoonete rajamisega koos rajatav haljastus, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks. 5.2 Teenused: Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate teenuste toimimist. 5.3 Kumulatiivsed mõjud ja piiriülene mõju Kumulatiivsed mõjud on inimtegevuse eri valdkondade mõjude kuhjumisest tingitud mõjud, mis võivad hakata keskkonda oluliselt mõjutama. Eeldatavalt kumulatiivset mõju tegevusega ei kaasne. Piiriülene mõju puudub. 5.4 Radoon Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (koostaja Eesti Geoloogiateenistus) asub planeeringuala piirkonnas, kus on keskmise või madala radoonisisaldusega pinnased. Keskkonnaamet on oma 13.10.2021 kirjas nr 6-5/20/14834-2 radooni kohta välja toonud järgmist: Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteering radooni mõõtmiseks pinnaseõhus. Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist (nn võltsohutus). Keskkonnaameti hinnangul on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. 15/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 Meetmed radooni hoonetesse sattumise vältimiseks: Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda standardist EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Tuleb rakendada järgmiseid meetmeid radooni hoonetesse sattumise vältimiseks: • hea ehituskvaliteet • maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine tarindite radoonikindlad lahendused pinnasega kokkupuutes olevatele ehitise osadele (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases, • pinnasega kokkupuutes olevate keldri seinte hermetiseerimine) • tihenda ja hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast • pinnasest hoonesse tulevate kaablite paigutamisel hülssidesse tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. 5.5 Liiklusmüra Alates 1. veebruarist 2017. a reguleerib välisõhus leviva müra normväärtusi keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Liiklusmüra hindamine on võimalik kasutades olemasolevaid andmeid (varasemad detailplaneeringud, hinnangud jms) või koostades liiklusmüra modelleerimine. Kärsoleval hetkel puudub info liiklusmüra kohta , mis eeldaks välisõhus leviva müra normväärtuste ületamist. 16/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 6. Mõjude võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Tegevuse planeerimisel Kauba tn 11 maaüksusel tuleb arvestada võimalike alale jäävate kaitsevöönditega ja kooskõlastada seaduses või kohaliku tasandi määrustes ja ettekirjutustes ettenähtud ehitiste jt rajatiste asukohad. Kõigi nõuete täitmistega on võimalik minimeerida negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosust. Ehitustegevusega kaasnev mõju võib kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna tegu on hajaasustuspiirkonnaga, on vastav kumuleeruv mõju ebatõenäoline. Maa-ala hõivamisel on pöördumatu mõju kavandatava tegevuse alal pinnasele. Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne piiriülest mõju. Kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ja kinnistupõhised. 7. Eelhinnangu kokkuvõte ja keskkonnamõju strateegilist hindamise algatamise vajalikkus Planeeritav ala on Kauba tn 11 maaüksus, mille üldpindala on kokku 29003 m² ja sihtotstarbeks on 100% sihtotstarbeta maa. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel on arvestatud olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne elukeskkond. • Kavandatavate tegevuste elluviimisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale. Kavandatud tegevused on kooskõlas väljakujunenud asustusega • Planeeringualal asub geodeetilise märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega 833 asub krundi idaosas. Samuti on põhjaosas raudtee 150 m ehitusvöönd. • Planeeringus osundatud asupaikadesse ehitusõiguse seadmine ei riku väljakujunenud asustusstruktuuri. Planeeringuga kavandatav lähtub väljakujunenud looduslikust situatsioonist ja piirkonna ehitustmahtudest. Ehitustegevuse kavandamisel on vajalik arvestada, et planeeringulahendus, sh ka ehitiste arhitektuurne lahendus sobituks ümbritsevasse miljöösse. Planeeringuala hoonestamisega kaasnevad mõjud ei ole eeldatavalt olulised, kuna puuduvad tegevust välistavad asjaolud. • Detailplaneeringu elluviimisel on vajalik arvestada kehtivate piirangutega. • Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. • Planeeringualal ei ole tuvastatud maavarade varusid. Hinnangu kokkuvõte: Arvestades planeeringuala lähiümbrust ja keskkonnatingimusi ning asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud on eeldatavalt väikesed ning jäävad planeeringuala ulatusse, ei kahjusta inimeste tervist, vara, ei põhjusta keskkonnas olulisi pöördumatuid muudatusi ega ületa eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust võib jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise 17/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) Pärnu maakond, Pärnu linn, Tammiste linnaosa, Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu KSH eelhinnang. Kuupäev 26.01.2026 algatamata. Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala elukeskkonnale on võimalik hinnata detailplaneeringu koostmise raames. Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala) 26.01.2026 Lisa 1 DP põhijoonis, koostatud 26.01.2026 18/18 Töö nr EXKSH090525 v02 Töö koostaja Aivar Lääne MSc loodusteadused (Maastikukaitse ja – hoolduse eriala)  KORRALDUS .02.2026 nr Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Arne Pärnat on esitanud Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale Pärnu linna Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu algatamise taotluse ülesandega jagada kinnistu elamumaa sihtotstarbega kruntideks, lisaks tee- ja tänavamaa ning haljasalamaa kruntideks. Eesmärk on kavandada alale elamupiirkond, sihtotstarbeta maa-ala muudetakse valdavalt elamumaa sihtotstarbeks. Planeeritav ala hõlmab 28994 m² suurusega Kauba tn 11 kinnistut (kat tunnus 62516:064:0610), mille katastriüksuse sihtotstarve on 100% sihtotstarbeta maa. Ehitiseregistri andmetel katastriüksusel hoonestus puudub, kuid kinnistul asuvad mõned kasutusel olevad suvilad ja aiamajad. Krunt on osaliselt kaetud metsaga. Planeeringu ala (ca 3,5 ha) on asukohaskeemil näidatud kinnistu piiridest väljapoole. Maa- ja ruumiameti infosüsteemi kaardirakenduse andmetel on kinnistul haritavat maad 23235.0 m2, metsamaad 1635.0 m2 ja muud maad 4124.0 m2. Juurdepääs planeeringualale on tagatud Kauba tänavalt. Planeeringuala paikneb Pärnu linnas, Tammiste asumis Jaama ja Kauba tänava ristumise alal. Planeeritav ala piirneb põhjast Tammiste raudtee T1 katastriüksusega, idast Jaama tn 4a katastriüksusega, lõunast Jaama tänav T4 katastriüksusega ja Kauba tänav T1 katastriüksusega ning läänest Kauba tn 3 katastriüksusega. Planeeringuala jääb osaliselt raudtee ehituskeelualasse. Planeeringualal paikneb geodeetilise märgi kaitsevöönd (3 m), geodeetiline märk nimega 833 asub krundi idaosas. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) alusel puuduvad planeeringualal kaitsealused alad ja üksikobjektid, ürglooduse objektid, pärandkultuuri objektid ja kaitsealused liigid. Planeeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid. Planeeringualast lõunasuunas asub Tammiste metsade kaitseala. Lõunasuunas asub veel püsielupaikade sihtkaitsevöönd. Planeeringuala kontaktvööndi moodustab teisel pool Jaama tänavat Tori valda rajatud väljaehitatud infrastruktuuriga uuselamurajoon koos tänavate võrguga. Veskikaare, Veski ja Veski põik tänavate ääres on peamiselt 1- ja 2-korruselised ühepereelamud ning mõned ridaelamud. Kauba tn 11 kinnistule ei ole varem koostatud ega kehtestatud detailplaneeringut. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on alale määratud Pärnu Kaubajaama arenguala A14, mille arenguvisioon 1 näeb ette Kaubajaama arenduse, kus alal lubatud juhtotstarbed on- Raudtee maa-ala (Tr) Tootmise maa-ala (Th), Tee ja tänava maa-ala (Lt), Puhke- ja haljasala maa-ala (P), Pereelamu maa-ala (Ep), kus tervikliku arendusplaani aluseks on detailplaneering. Rail Balticu trassi asukoht ja koridor on määratud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr. 1.1-4/40, millega kehtestati Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“. Trassi vahetusse lähedusse jääb Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering, mis kehtestati Pärnu Linnavolikogu 20.06.2024 otsusega nr. 37. Rail Balticu hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering hõlmab Niidu ettevõtluspiirkonda ja osaliselt Kauba tänava kinnistute (Kauba tn 1-10) alasid. Kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga nähakse ette lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale. Üldplaneeringu kohaselt tuleb Arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise põhimõtteid arvestades kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal, arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega. Sellest tulenevalt on detailplaneeringust huvitatud isik teinud ettepaneku kavandada Kauba tn 11 kinnistule elamumaa sihtotstarve. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 10 lähtuvalt ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju või kui kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning elurajooni arendamist. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Vastavalt KeHJS on keskkonnamõju kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuri pärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. EVOX OÜ poolt koostatud Kauba tn 11 maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjude eelhinnangus antakse ülevaade alusdokumentidest, kavandatavast tegevusest ja seotusest teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning ÜVK arengukavaga, kirjeldatakse planeeringuala maakasutust ja loodusressursse, tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kavandatavale rohevõrgustikule. Käsitletakse liikluse, müra ja vibratsiooni häiringuid, kumulatiivseid ja piiriüleseid mõjusid, kirjeldatakse sotsiaalseid, majanduslikke ja kultuurilisi mõjusid, sealhulgas mõju inimese tervisele ja varale. Kokkuvõtvalt järeldatakse KSH eelhinnangus, et lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta uute elamumaade kavandamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju ega riku väljakujunenud asustusstruktuuri. Arvestada tuleb ehitiste arhitektuurse lahenduse sobivusega 2 ümbritsevasse miljöösse. Elamumaade kavandamisega ei kaasne negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku liikide ja elupaikade soodsale seisundile ja looduskeskkonnale. Detailplaneeringuga kavandataval tegevusel puudub oluline mõju valguse, soojuse, kiirguse, lõhna, jäätmetekke, vee, pinnase, õhusaaste, müra ja vibratsiooni osas. Liiklustiheduse suurenemine on kesklinnalähedases piirkonnas tavapärane. Peamised võimalikud mõjud on seotud raudtee liiklusmüra, vibratsiooni ning visuaalse häiringuga, mis võivad piirkonna elukeskkonda mõjutada. Eeldatavalt on need mõjud mõõdukad ja lokaalsed, kuna Kauba tn 11 krundi hoonestus on kavandatud hoonestamata puhvertsooni ja rohevõrgustiku jätkumise arvelt, mis vähendavad müra ja visuaalset mõju. Detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel on vajalik arvestada piirkonnas kehtivate piirangutega. Kesklinnalähedase sihtotstarbeta krundi väärtustamine läbi ehitusõiguse määramise on positiivse mõjuga piirkonna arengule. Hoonestuse kavandamisel ja kruntide moodustamisel arvestatakse olemasolevate väärtustega ja luuakse visuaalselt ja mahuliselt piirkonda sobiv kaasaegne elukeskkond, mis muudab piirkonna ilmekamaks. KSH aruande järelduste põhjal ei põhjusta Rail Balticu infrastruktuur Pärnu linnas olulist negatiivset mõju elukeskkonna kvaliteedile, kui tagatakse võimalikud meetmed müra- ja vibratsioonitõkete ning haljastuse näol. Eeldatavad negatiivsed mõjud on tänu rohekordiori säilitamisele ning piirneva krundi sihtotstarbele piiratud. Keskkonnamõju vähendavad meetmed on toodud eelhinnangus (Lisa 2). KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel leiti, et kirjeldatud tingimustel ei ole planeeringu elluviimisel põhjust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise järele. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Pärnu Linnavalitsus esitab detailplaneeringu algatamise ja KSH mittealgatamise korralduse eelnõu koos keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnanguga asjaomastele asutustele ja naaberkinnisasjade omanikele arvamuse avaldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1 ja Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3 p 2 ja 3 alusel ning arvestades Arne Pärnat esitatud taotlust 1. Algatada Pärnu linnas Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on sihtotstarbeta maa-ala muutmine elamumaaks. Eesmärgiks on Kauba tn 11 kinnistu planeerimine kaasaegsetele nõuetele vastavaks valdavalt elamumaa sihtotstarbega kruntideks ning hoonetele arhitektuurinõuete ja ehituslike tingimuste seadmine. Detailplaneering koostatakse Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohasena. 2. Planeeringu koostamisel arvestada järgmiste seisukohtadega: 3 2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga, arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas ruumis ja naaberkinnistutel. Planeeringu algatamise eesmärk ei pruugi alati realiseeruda, kuna protsessi käigus peab kohalik omavalitsus läbi kaaluma erinevaid asjaolusid, mis võivad muuta detailplaneeringu algatamisel püstitatud eesmärke. 2.2. Planeeringut koostades tuleb arvestada olemasoleva keskkonnaga ja järgida piirkonnale omaseid kujunduslikke, ehituslikke ja arhitektuurseid põhimõtteid. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist, mahtudest ja hoonestustihedusest. Planeeritavad ehitised (hooned, rajatised, piirded jms) peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda, arvestama kontaktvööndis olemasoleva või kavandatud hoonestusega ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Oluline on kasutada väärikaid materjale, mis on omased piirkonna ehitustraditsioonidele. 2.3. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab olema kõrgetasemeline ja kaasaegne (tänapäevane), sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat ruumi ja looduskeskkonda, olema orienteeritud keskkonnasäästlikele lahendustele. 2.4. Detailplaneeringut koostades arvestada üldplaneeringuga pereelamute maa-alale (Ep) ja puhke- ja haljasala maa-alale (P) ning tee ja tänava maa-alale (Lt), määratud tingimusi ja nõudeid. Pereelamute maa-ala (Ep) valdav otstarve on üksikelamud, kaksikelamud ja kuni kahe korteriga korterelamud. 2.5 Rajatavad hooned peavad järgima energiatõhususe miinimumnõudeid vastavalt majandus- ja taristuministri 03.06.2015 määrusele nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Uute hoonete rajamisel järgida standardit EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. 2.6. Planeeringuga tagada standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste parkimine) hoonestusega samal krundil. 2.7. Elamuala sisese teekrundi miinimum laius peab olema vähemalt 12 m, ühesuunalise tee puhul 6,5 m. Tänavale kavandada kergliiklus- ja jalakäijate tee, minimaalse laiusega 2,5 m. Lahendada tänavavalgustus. Teedevõrku kavandades arvestada naabervalda, üle Jaama tänava varem kehtestatud detailplaneeringu lahendusega selliselt, et tänavavõrku oleks võimalik omavahel ühendada. Kavandada juurdepääsud planeeringuala ümbritsevatele puhkemetsadele. 2.8. Krundid tuleb heakorrastada ja haljastada. Säilitada maksimaalselt olemasolev kõrg- ja väärtuslik haljastus. Väikseim lubatud haljastuse osakaal krundil on 30%. Teede ja kõvakattega platside osakaal ei tohi ületada haljastatud pindade osakaalu. Kruntidele tuleb ette näha terviklik ja kvaliteetne välialade lahendus. Tammiste arengualade lahendamisel tuleb kavandada ühendused maakonna rohevõrgustikuga. 2.9. Sademeveed tuleb reeglina ära juhtida kraavide baasil. Planeeringuga kavandada elamupiirkonnas toimiv sademevete lahendus, mis haakuks olemasolevate kraavidega. Tuleb vältida süsteemide lõhkumist ehitustööde käigus ja liigniiskuse teket nii planeeringualal kui kaugemal. Juhul kui olemasolevaid süsteeme on vaja muuta, tuleb nende asemele projekteerida uued nii, et uus lahendus haakuks olemasolevaga. Sademeveekraavide ja truupide olemasolul peab tagama vee tõrgeteta äravoolu, süvendades kraave, puhastades nii põhja kui ka kaldad rohust, võsast, puudest, setetest ning muudest vee tõrgeteta äravoolu takistavatest asjadest. Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostumist. Sademevett ja lund kinnistult ega hoone katuselt ei ole lubatud juhtida naaberkinnistutele ega linnatänava maale. Planeeritavalt hoonestuselt ja hooneümbruse maapinnalt kogutav vihmavesi ei tohi valguda naaberkinnistutele. Planeeringuga kavandada elamupiirkonnas toimiv sademevete ärajuhtimise lahendus. Sademevete lahenduse välja töötamiseks kaasata tehnovõrkude pädevust omav insener. Kutse- või pädevustunnistuse olemasolu korral eeldatakse isiku vastavust kutse- või 4 pädevustunnistusega hõlmatud tööde tegemiseks. Ehitusseadustikus sätestatud juhul ja tegevusalal tegutsemisel peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud. (Ehitusseadustik § 23). 2.10. Jäätmekäitluse planeerimisel tuleb lähtuda jäätmehoolduseeskirjadest. 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 4. Jätta algatamata Pärnu Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur- Sepa 16, Pärnu linn, [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Evox (Leetpõõsa 16 Vahi alevik Tartu vald, [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu linna veebilehel ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel. 5. Enne detailplaneeringu algatamist tuleb huvitatud isikul sõlmida Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga asjakohane haldusleping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab mh planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest, ja detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks. Lepinguga võtab huvitatud isik enda kanda detailplaneeringu koostamisega seotud kulude kandmise ja detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamise või välja ehitamisega seotud kulude täieliku või osalise katmise. 6. Planeeringu koostamise korraldajal sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga, enne detailplaneeringu vastuvõtmist, haldusleping, millega huvitatud isik võtab kohustuse detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. Sama määruse § 3 lõike (1) kohaselt lisaks õigusaktides sätestatule lepitakse vastuvõtmise eelses halduslepingus kokku vähemalt: 1) rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tähtaeg, mis ei tohi langeda detailplaneeringualal asuvate ehitiste kasutusloa andmise järgsele ajale; 2) meetmed rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmise tagamiseks, milleks on vähemalt rajatiste väljaehitamise kuludele vastava tagatisraha deponeerimine linna arvelduskontol, kuludele vastavas suuruses panga- või finantseerimisasutuse garantii andmine või kinnisasjadele hüpoteekide seadmine; 3) poolte kohustused väljaehitatud rajatiste hooldamise, avaliku kasutamise tagamise ja linnale üleandmiskohustuse täitmiseks, sh vajadusel kinnisasjade üleandmiseks võlaõiguslike kokkulepete sõlmimise tingimused. 7. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste väljaehitamiseks. 5 8. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus. Planeeringuala asukohast tuleneva liiklusmüra mõjusid planeeringuala elukeskkonnale on vajadusel võimalik hinnata detailplaneeringu koostamise raames. 9. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 10. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis (3D). 11. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti, Keskkonnaameti ning Terviseametiga. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Vajadusel määrab Pärnu Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 12. Detailplaneeringu algatamisel ei saa taotlejal tekkida õigustatud ootust, et algatatud detailplaneering kehtestatakse. Taotlejal ei saa olla ka õigustatud ootust planeeringu sisu suhtes. Planeeringu algatamise taotluse esitaja peab arvestama võimalusega, et planeerimismenetluse järgnevates etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, tagada võimalikult paljusid osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks. Detailplaneeringu algatamise taotlusega esitatud võimalikku planeeringulahendust ei saa käsitleda siduvana. 13. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 14. Pärnu Linnavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu algatamisest 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel ning korraldada teate avaldamine ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Voltenberg (allkirjastatud digitaalselt) linnapea Taavi Käärid linnasekretär 6 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 8-4/1936/2024-8 Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine / ametid Kuupäev: 2026-02-23 08:14 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Pärnu linn Kauba tn 11 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine / ametid mis on registreeritud numbriga 8-4/1936/2024-8 Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected] <mailto:[email protected]> <http://email.mg.parnu.ee/o/eJxEzrFuAyEMgOGnga0IbMPBwBC1HbL2DRxskpNKEt3Re_6q6pD916_vNJ63x8Zf-s1T5Tx1nD8qQMwU0UrthJdgtYZlCRmJEthbDSQSVCPGwkKcWsrCpTCHKFGB7FrBQ_IA6HMgAAdNfRPsKaVUWvaG_Li6J2_3H6dqh-47X_VtlWrwHVzSTtgLYm-X2AMF6Yshz_9WV4AMftqtrvf-MOSnbse6Kw-df7dZT6_QHhV-AwAA__9bNUMG>