Taotlus

TARTU VALLAVALITSUS Päästeamet [email protected] Terviseamet Meie: 23.02.2026 nr 7-1/16-1 [email protected] Transpordiamet [email protected] Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikule väljapanekule suunamisest teavitamine Tartu Vallavalitsus annab teada, et on oma 19.02.2026. a korraldusega nr 274 võtnud vastu ja suunanud avalikule väljapanekule Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala detailplaneeringu. Planeeringu eesmärk on Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate ning tänavaäärsete olemasolevate ärimaa sihtotstarbega kruntide ümberplaneerimine elamu -ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramine korterelamute, ridaelamute ning ärihoonete rajamiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 23 ha. Planeeringuala on praegu valdavalt hoonestamata maatulundusmaa ning suuremas osas võsastunud. Aidamehe tn 2 kinnistul asub 2-korruseline elamu koos abihoonetega ning kasvab kõrghaljastus. Planeeringuga moodustatakse kokku 33 uut krunti: 3 ärimaa krunti, 17 elamumaa krunti, 3 elamu- ja ärimaa krunti, 4 üldkasutatava maa krunti ning 6 transpordimaa krunti. Planeeringualale luuakse ühtse kujundusega elamuala, mis koosneb väiksematest kvartalitest. Rakendatud on lähenemist, kus suurematele kruntidele on paigutatud korterelamute ja ridaelamute grupid. Sellise grupeerimise tulemusel moodustuvad hoonetevahelised teistest hoonegruppidest eraldatud ning ühiselt kasutatavad ja haljastatavad privaatsed hoovialad. Planeeringualale kavandatakse 716 elamuühikut. Keskuse tee äärde kavandatud korterelamute mahus on ette nähtud äripindade rajamine (kokku kuni 39 ühikut) ning 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee äärsele alale on kavandatud kolm ärimaa krunti, liitmise võimalusega. Planeeringulahendus on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Haava tn 6 AS SEB Pank Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005 60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424 Detailplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud Päästeamet, Transpordiamet Terviseamet. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud eelkõige uute hoonete ehitamisega. Planeeritud tegevus toob kaasa muutusi senises maakasutuses ja keskkonna visuaalses ilmes – hoonestamata maatulundusmaa asendub uue hoonestusega. Planeeringu elluviimisel suureneb ka piirkonna liikluskoormus. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, vara või kultuuripärandit. Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, võib tekkida planeeringu elluviimisel vaid ajutine negatiivne mõju, mis on tingitud ehitustegevuse iseloomust ning tunnetatav ehitusaegsel ajal. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub ajavahemikul 16.03.2026-29.03.2026 Tartu Vallavalitsuse kantseleis ning Tartu valla kodulehel www.tartuvald.ee. Kirjalik arvamus palume esitada soovi korral ajavahemikul 16.03.2026-29.03.2026. a Tartu Vallavalitsuse e-posti aadressile: [email protected]. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust. Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldusega on võimalik tutvuda Tartu valla detailplaneeringute registris: https://gis.tartuvald.ee/dokumendid/Detailplaneeringud/DP_2023_08/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anni Teetsmann planeeringute spetsialist Lisa 1: 2-3274 19.02.2026 Korraldus 5309 9192 [email protected]  Väliprojekt OÜ Reg nr 14339541 Sepavälja 33, Tartu 50115 Tartu maakond RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING PLANEERINGUALA ASUKOHT Tartumaa, Tartu vald, Raadi alev Töö nr: DP-202340 Kuupäev: 29.01.2026 PLANEERINGU PLANEERINGUST PLANEERINGU KOOSTAJAD KORRALDAJA HUVITATUD ISIK Tartu Vallavalitsus Rending OÜ Projektijuht-planeerija: Liis Alver (Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) Planeerija: Kätlina Veltmann (Diplomeeritud maastikuarhitekt, MSc) TARTU 2025  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 SISUKORD SELETUSKIRI ........................................................................................................................................................... 4 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ............................................................................................... 4 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ........................................................................... 5 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid ........................................................................... 6 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ....................................................................... 7 4.1. Linnaehituslik analüüs .......................................................................................................................... 7 4.2. Liiklusuuring ja liikumisviiside analüüs ........................................................................................ 8 5. Olemasolev olukord ............................................................................................................................................ 10 6. Planeerimisettepanek ........................................................................................................................................ 12 6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid ............................................................................................................12 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ............................................................................................... 13 6.3. Krundi ehitusõigus ....................................................................................................................................... 13 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .........................................................................................................14 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused ...................................... 15 6.6. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus ................................................................................................ 18 6.6.1. Juurdepääs planeeringualale .....................................................................................................18 6.6.2. Teed ja tänavad, juurdepääs kruntidele ............................................................................... 18 6.6.3. Parkimislahendus ...........................................................................................................................19 6.6.4. Ühistransport.................................................................................................................................... 21 6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ...................................................................................................... 22 6.7.1. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus................................................................................22 6.7.2. Kruntide haljastus ..........................................................................................................................23 6.7.3. Piirded..................................................................................................................................................24 6.7.4. Heakord ja jäätmete kogumine ................................................................................................. 24 6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted .......................................................................................................24 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded .................................................................................. 25 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................................... 25 6.10.1. Veevarustus .......................................................................................................................................26 6.10.2. Tuletõrje veevarustus ................................................................................................................... 26 6.10.3. Reoveekanalisatsioon ................................................................................................................... 27 6.10.4. Sademevesi ........................................................................................................................................ 28 6.10.5. Elektrivarustus................................................................................................................................. 28 6.10.6. Soojavarustus ja jahutus .............................................................................................................. 29 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................................................. 29 6.11. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................................. 29 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ........................................................ 30 6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded .......................................................................................... 31 6.14. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded .......................................31 6.15. Pinnase radoonisisaldus ..................................................................................................................... 33 6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus .............................................................................................................................................34 6.17. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................................. 34 2 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 JOONISED (eraldi failidena) ........................................................................................................................... 37 Joonis 1. Asukohaskeem .......................................................................................................................................... 38 Joonis 2. Kontaktvööndi analüüsiskeem .......................................................................................................... 39 Joonis 3. Tugiplaan ..................................................................................................................................................... 40 Joonis 4. Põhijoonis .................................................................................................................................................... 41 Joonis 5. Tehnovõrgud ja kitsendused .............................................................................................................. 42 Joonis 6. Hoonestusgrupid ja hoonetüübid ..................................................................................................... 43 Joonis 7. Ehitusetapid ............................................................................................................................................... 44 Joonis 8. Illustratsioon (koostamisel)................................................................................................................ 45 3  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise aluseks on 06.06.2022 esitatud detailplaneeringu algatamise ettepanek ning Tartu Vallavalitsuse 17.08.2023 korraldus nr 1007 „Raadi alevis asuvate Rehetare ja Aidamehe tänavate piirkonna ning lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“. Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Tartu Vallavalitsus. Detailplaneeringust huvitatud isik on Rending OÜ. Planeeringu eesmärk on kavandada planeeringualasse hõlmatud alale kaasaegne ning atraktiivne elamu- ja äripiirkond. Selleks planeeritakse ümber Raadi alevis asuvad Rehetare ja Aidamehe tänavad ning tänavaäärsed olemasolevad ärimaa sihtotstarbega krundid elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning määratakse ehitusõigus korterelamute, ridaelamute ning ärihoonete rajamiseks. Lisaks antakse lahendus liikluskorraldusele, haljastusele, heakorrale ja tehnovõrkudega varustamisele. Planeeringuala suurus on ca 23 ha. Planeeringualale jäävad kaks kehtivat detailplaneeringut, mis peale käesoleva detailplaneeringu kehtestamist muutuvad planeeringualaga kattuvas osas kehtetuks. 1. Vahi ja Tila külas asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala I etapi detailplaneering (kehtestatud 27.05.2009 otsusega nr 41); Käesoleva detailplaneeringuga kattuv ala on tähistatud kehtiva detailplaneeringu väljavõttel punase pidevjoonega. 2. Vahi alevikus asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu I etapi idaosa ja lähiala muutmise detailplaneeringu I arendusetapi detailplaneering (kehtestatud 17.01.2019 korraldusega nr 31). Käesoleva detailplaneeringuga kattuv ala on tähistatud kehtiva detailplaneeringu väljavõttel punase pidevjoonega. 4 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Kavandatavale tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei kaasne. Sama seaduse § 33 lõige 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Kavandatav tegevus liigitub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla. Koostatud eelhinnangu (vt Lisad) kohaselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju. Mõjud, mis kaasnevad piirduvad peamiselt vaid planeeringualaga. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Eelhinnangu tulemuste põhjal ei ole vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. 2. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele Kehtiva Tartu valla üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualasse hõlmatud maaüksused alal, kus on lubatud elamu maa-ala juhtotstarve ning kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala juhtotstarve või mõlemad otstarbed. Elamu maa-ala all mõistetakse üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja, ridaelamu, korterelamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa-ala all mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo-, pangahoone ja neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. 5  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Skeem 1. Väljavõte üldplaneeringust (planeeringuala tähistatud musta pidevjoonega) 3. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ja alusplaanid  Tartu valla üldplaneering;  Tartu valla arengukava;  Tartu valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava 2023- 2035;  Tartu valla energia- ja kliimakava;  Tartu valla jäätmehoolduseeskiri;  Uuring: „Maaküte Tartu vallas“ (OÜ Maves, 2020);  Arhitektuurne visioon (Kauss Arhitektuur OÜ, töö nr A23-001, aprill 2023);  Liiklusuuring (Inseneribüroo Stratum OÜ, töö nr 2024-T008, 14.03.2024);  Liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24185-01, 17.02.2025);  Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu II etapp (kehtestatud 21.12.2011 otsusega nr 59);  Vahi alevikus asuva Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tartu-Vahi maantee ja Vana-Narva maantee vahelise ala detailplaneeringu I etapi idaosa ja lähiala muutmise detailplaneeringu I arendusetapi detailplaneering (kehtestatud 17.01.2019 korraldusega nr 31);  Raadi alevis asuva Põhjaringi tn 4, Põhjaringi tn 6, Rehepapi tn 3, Rehepapi tn 5 maaüksuste ja lähiala detailplaneering (kehtestatud 25.07.2024 korraldusega nr 942);  Raadi alevis asuva Keskuse tee 11 ja Mõisapõllu maaüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud 28.03.2024 korraldusega nr 358);  Lähialadel koostatud teede ja tehnovõrkude projektlahendused;  Muud kehtivad õigusaktid ja standardid. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Geodeesia OÜ (reg nr 11171259, litsents 606MA, MTR EEG000078), töö nr GE-3850 (mai 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on lähtutud planeerimisseadusest ning 17.10.2019 6 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitamisele esitatavad nõuded“. Arvestatud on Siseministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“. Planeeringu koostamise käigus toimunud koostööd kajastav kirjavahetus, kooskõlastused ning teised dokumendid asuvad lisades. 4. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed 4.1. Linnaehituslik analüüs Planeeringuala asub Tartu maakonnas Tartu vallas Raadi alevis, piirnedes põhjast riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 128,14-128,54. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1763 sõidukit. Kaugus Tartu linna piirist on ca 1,5 km, Raadi järvest, Raadi mõisakompleksist ning Eesti Rahva Muuseumist ca 1,5 km, umbes 1 km kaugusele jääb endine Raadi lennuväli. Tegemist on atraktiivse ning kiirelt areneva piirkonnaga Tartu vallas, mis asub Tartu linna vahetus läheduses. Olemasoleva teedevõrgustiku kaudu on tagatud ligipääs alale ning ühendused olemasoleva ja kavandatava asustusega. Planeeringualast lõunasuunda jääb olemasolev elamupiirkond, mille näol on tegemist korrapärase tänava- ja krundistruktuuriga elurajooniga, kus on selgelt väljakujunenud üksikelamute, kortermajade ning ridaelamute kvartalid. Kruntide suurused on varieeruvad vastavalt hoonestuse tüübile. Korter- ja ridaelamute vahelistele aladele on rajatud rohealad, mis on kujundatud terviklikuks väliruumiks koos erinevate atraktsioonide, kõnniradade ja haljastusega. Ida- ja läänesuunas asuvad maa-alad on hoonestamata, kuid antud aladel on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid, millega on planeeritud uusi elamu- ja ärirajoone, kuhu on lisaks erinevatele elamutüüpidele kavandatud äripindasid ja ühiskondlikke hooneid. Planeeringualast edelasuunda, vahetult planeeringuala piirile, Keskuse tee äärde, on rajamisel Raadi haridus- ja kogukonnakeskus, mis lisab tervele piirkonnale väärtust, võimaldamaks oluliste teenuste kättesaadavust. 2025. a sügisel avati keskuse lasteaia osa koos algkooliga. Planeeringuala piirinaabrid on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid Katastriüksuse Aadress Pindala Katastriüksuse sihtotstarve tunnus Rehetare H1 79601:001:2305 2667 m² üldkasutatav maa 100% Hanerohu H2 79601:001:2307 308 m² üldkasutatav maa 100% Rehetare tänav L4 79601:001:2303 6528 m² transpordimaa 100% Raudrohu H1 79601:001:2308 1133 m² üldkasutatav maa 100% Keskuse tee L7 79601:001:3129 27945 m2 transpordimaa 100% Keskuse tee 11 79601:001:3125 15954 m² ühiskondlike ehitiste maa 100% Keskuse tee 15 79601:001:3127 60784 m² maatulundusmaa 100% Keskuse tee L8 79601:001:3128 295 m2 transpordimaa 100% Keskuse tee 9 79601:001:0569 9634 m2 transpordimaa 100% Keskuse tee 7 79601:001:0560 6722 m2 elamumaa 100% Keskuse tee 5 79601:001:0568 5757 m2 elamumaa 100% Keskuse tee 79401:001:0450 10451 m2 transpordimaa 100% 7  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Keskuse tee L2 79601:001:0559 41 m2 transpordimaa 100% Läätse tn 8 // Tatra tn 7 79601:001:3392 6262 m2 elamumaa 100% Läätse tn 3 // 5 79601:001:3395 5404 m2 elamumaa 100% Kikerherne tn 6 // 8 79601:001:3390 5400 m2 elamumaa 100% Kurereha H1 79401:001:0260 1247 m2 üldkasutatav maa 100% Rehevärava tn 3 79401:006:1002 76058 m2 maatulundusmaa 100% Musta tänav 79601:001:0448 751 m2 transpordimaa 100% Tähe 79401:006:0109 15206 m2 maatulundusmaa 100% 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 79401:006:0203 121347 m² transpordimaa 100% Raadi alevis on kättesaadavad erinevad teenused, kaubandus ja haridustegevus. Haridusasutustest asuvad alevis vastavatud Raadi lasteaed ja põhikool, lasteaed Ripsik ning Raadi lastehoid. Rajatud on mitmed toidupoed, jõusaal, apteegid ning tankla koos kohvikuga. Lähimad toimivad ühistranspordipeatused asuvad ca 300 m kaugusel Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres (Musta tee peatused) ning ca 700 m kaugusel Keskuse tee ja Kaupmehe tee ristmiku lähistel (Keskuse tee peatused). Keskuse tee ning Tartu-Kõrveküla tee äärde on täiendavalt ette nähtud uued ühistranspordipeatused. Eeltoodust tulenevalt on planeeritav elurajoon piirkonda sobilik, olles loomulikuks jätkuks olemasolevale ning järjepidevalt arenevale tiheasustatud alale. Raadi alevis on hästi toimiv olemasolev ning rajatav tehniline ja sotsiaalne taristu, võimaldades luua kõigi mugavustega elukeskkonna. Lisaks on käesoleva detailplaneeringu eesmärk kavandada Keskuse teega piirnevale alale multifunktsionaalne hoonestus koos piirkonna elanikele suunatud avaliku ruumi ja äripindadega. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 2. 4.2. Liiklusuuring ja liikumisviiside analüüs Planeeringu liikluskorralduslike põhimõtete kavandamiseks ning liiklusmõjude hindamiseks on viidud läbi Inseneribüroo Stratum OÜ poolt liiklusuuring (töö nr 2024-T008), vt Lisad. Prognoos on koostatud aastaks 2028 ning arvestatud on Põhja pst ja Muuseumi tee rajamise mõjudega. Idaringtee rajamisega kaasnevaid mõjusid antud uuringus ei ole otseselt käsitletud, kuna selle rajamise aeg ei ole teada (ulatub kaugemale kui 2028. a). Kõigi eelduste kohaselt kergendaks Idaringtee rajamine kogu Raadi alevi ning lähipiirkonna liikluse olukorda, kuna annab uue alternatiivi Tartu linnast ida poolt ümber sõitmiseks. Seega peaks vähenema Narva mnt, Puiestee ja Jaama tänavate liiklus. Liiklusuuringuga on analüüsitud erinevaid liikumisviise – ühistranspordiühendus, jalgratta- ja jalgsiliiklus, autoliiklus. Autoliiklus hakkab planeeringualale ja sealt välja toimuma peamiselt Keskuse tee kaudu – Vahi tee või Narva maantee (95 Kõrveküla-Tartu tee) suunas ning sealt edasi valdavas mahus Tartu linna. Rehetare tänava ühendumine Vahi teega on kavandatud perspektiivse võimalusena ning selle suuna ühendamine olemasoleva tänavavõrgustikuga on seotud naaberarenduste ehitustegevusega. Liikluse prognoosimisel on arvestatud Raadi hariduskeskuse ning teiste Keskuse tee äärsete äri- ja kaubanduspindade ning elamukvartalite rajamisega. Olulisemate ristmike läbilaskvusarvutuste tulemused näitavad, et lähipiirkonna teedevõrku kasutades on võimalik teenindada kogu liiklus. Teatud liikluse läbilaskvuse halvenemist on täheldatud Keskuse tee, Narva mnt ja Ermi tn ringristmikul, kuid see on seotud pigem ristmiku lähialadele rajatavate kaubanduspindade kasutamisega õhtusel tipptunnil. Planeeringualalt Jõhvi, Jõgeva ja Kärkna suunas liikumisel 8 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 probleeme ei esine. Liiklusuuringu tulemuste põhjal käesoleva detailplaneeringu realiseerimise tulemusel lisanduvad liiklusmahud lähipiirkonna liikluses probleeme ei põhjusta. Detailplaneeringu koostamisel ajal on rajatud Tartu linna ja Tartu valda ühendav Muuseumi tee pikendus kuni Põhja puiesteeni, mille tulemusel on ümber jaotumas seni Narva mnt kasutanud marsruudid ning võib eeldada, et leevenenud on probleemid ka Narva mnt läbilaskvusega alates Puiestee tänavast. Vastavalt Transpordiameti seisukohale tuleb tulevikus arvestada võimalusega, et riigitee nr 3 Jõhvi- Tartu-Valga tee ja Vahi tee olemasolev liikluskorraldus (ringristmik) võib muutuda, mille tulemusel ei pruugi tulevikus olla võimalik Vahi tee kaudu pealesõitu riigiteele nr 3 ning riigiteelt nr 3 mahasõitu Vahi teele. Planeeringualaga piirnevate tänavate kaudu on tagatud kergliiklejate liikumisvõimalused. Jalg- ja/või jalgrattateed on olemas Keskuse tee ääres. Keskuse teega piinevatel aladel kehtestatud detailplaneeringute realiseerimise tulemusel rajatakse täiendavad kergliiklusteed ning Keskuse tee ühendatakse Vahi teega, mille ääres on Tartu linna järjest areneva jalg- ja jalgrattateede võrgustikuga ühenduv kergliiklustee. Keskuse tee ühendub teises suunas Narva maanteega (95 Kõrveküla-Tartu tee), mille äärde rajatud kergliiklustee kaudu on tagatud ühendus Kõrvekülaga. Riigitee nr 3 Jõhvi- Tartu-Valga tee äärde on rajamisel Kõrveküla ja Vahi tööstusparki ühendav kergliiklustee, millega ühendatakse planeeringuala kergliiklusvõrgustik. Kokkuvõtvalt on planeeringualal hea ühendus nii Tartu kesklinna kui lähipiirkonna asulatega – Vahi alevik, Kõrveküla, Maramaa. Ühistranspordiühendus on võimalik lähima maaliinide peatuse kaudu, mis asub 3 Jõhvi-Tartu-Valga teel, planeeringualast ca 200 m kaugusel („Musta tee“), mille kaudu on muuhulgas tagatud toimiv ja hea sagedusega ühendus Tartu linnaga. Lähimad toimivad Tartu linna linnaliinide peatused asuvad ca 700 m kaugusel Kaupmehe tänaval („Kaupmehe“) ning Vahi teel („Mõisa puiestee“). Keskuse teele, ca 200 m kaugusele planeeringualast on rajatud uus bussipeatus (teine peatus on kavandatud käesoleva detailplaneeringuga) ning vahetult planeeringuala lõunapiirile on Raadi hariduskeskuse projektiga kavandatud uued bussipeatused. Uued peatused on kavandatud ka kaugemale kontaktvööndisse (Keskuse teele ja Tartu-Kõrveküla teele). Arvestades olemasolevat ja kavandatavat ühistranspordi lahendust, muutub lähipiirkonnas ühistranspordi olukord oluliselt paremaks ning selle kättesaadavus sõltub uusi peatusi läbivate liinide ja nende väljumiste arvust. Kokkuvõte liiklusuuringuga antud detailplaneeringu realiseerimise tulemusel planeeringualal ja kontaktvööndis kujunevast liiklusolukorrast:  Planeeringuala objektid võib välja ehitada, kuid see võimendab liiklusprobleeme planeeringualast alast kaugemal.  Juhul, kui kõik Keskuse tee äärsed objektid realiseeruvad täies mahus, siis lähtuvalt liiklussagedusest peaks Keskuse tee olema jaotusmagistraal (EVS 843 tabel 4.2).  Planeeringuala arendajal on väga keeruline leevendada kaugemal teise omavalitsuse territooriumil (tänavavõrgul) asuvaid liiklusprobleeme. Arendaja saab probleeme ennetada ja/või lahendada oma arendusala sees või natuke kaugemal, kuid antud töös neid probleeme ei ole tuvastatud (vt. ka alljärgnevaid ettepanekuid).  Prognoosiaastal 2028 puuduvad alternatiivsed marsruudid Tartu suunal. Kaugemas tulevikus võib olukord paraneda, kui rajatakse Tiksoja sild ja Idaringtee puuduvad lõigud. See annab võimaluse sõita Tartu lõunapoolsetesse linnaosadesse „ümber“ linna.  Kuidas vähendada planeerimisalaste meetmetega võimalikku igapäevast autokasutust? Siin on võtmeteguriteks ühistransport ja kergliiklus, mille kasutamine peab olema mugav ja ajaliselt võrdne autoga. Parkimiskohtade vähendamine ei ole alati otstarbekas, sest seisev sõiduk ei tekita liiklusprobleeme. Samuti ei ole probleemiks sõiduauto kasutamine 9  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 planeeringualalt ida (Jõhvi mnt), põhja (Jõgeva suund) ja lääne (Kärkna) suuna sihtkohtadele jõudmiseks.  Kohalik omavalitsus peab tulevikus algatatavate uute planeeringute osas tegema otsuse, milliseid mahtusid olemasolev tänavavõrk veel vastu võtta saab. Soovitusena KOV-ile saab öelda, et lähiaastate jooksul peaks tegelema Narva mnt-Keskuse tee ringristmiku laiendamise võimalustega. 5. Olemasolev olukord Detailplaneeringuala suurus on ca 23 ha. Planeeringualasse hõlmatud maaüksused on toodud tabelis 1. Tabel 1. Planeeringuala moodustavad maaüksused Katastriüksuse Katastriüksuse Aadress Pindala tunnus sihtotstarve Aidamehe tn 1 79401:001:0237 4525 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 2 79401:001:0238 6681 m2 ärimaa 100% Aidamehe tn 3 79401:001:0239 5715 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 4 79601:001:0563 7821 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 5 79401:001:0241 4286 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 6 79601:001:0562 3488 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 7 79401:001:0243 4604 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 8 79601:001:0565 4563 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 9 79401:001:0245 6470 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 10 79401:001:0246 5858 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 11 79401:001:0247 7752 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 12 79401:001:0248 9590 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 13 79401:001:0249 6500 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 14 79401:001:0250 6109 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 15 79401:001:0251 7060 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 16 79401:001:0252 5946 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 18 79401:001:0254 4261 m² ärimaa 100% Aidamehe tänav 79401:001:0255 12139 m² transpordimaa 100% Hanerohu H1 79401:001:0256 397 m² üldkasutatav maa 100% Raudrohu H2 79401:001:0264 1149 m2 üldkasutatav maa 100% Kiviriku 79401:001:0259 3195 m² üldkasutatav maa 100% Rehetare tn 1 79401:001:0269 5907 m² ärimaa 100% Rehetare tn 2 79401:001:0270 5490 m² ärimaa 100% Rehetare tn 3 79401:001:0271 3320 m² ärimaa 100% Rehetare tn 4 79401:001:0272 4459 m² ärimaa 100% Rehetare tn 5 79401:001:0273 4012 m² ärimaa 100% Rehetare tn 6 79401:001:0274 4888 m² ärimaa 100% Rehetare tn 7 79401:001:0275 4811 m² ärimaa 100% Rehetare tn 8 79401:001:0276 5751 m² ärimaa 100% 10 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Rehetare tn 9 79401:001:0277 3967 m² ärimaa 100% Rehetare tn 10 79401:001:0278 5135 m² ärimaa 100% Rehetare tn 11 79401:001:0279 4135 m² ärimaa 100% Rehetare tn 12 79401:001:0280 7079 m² ärimaa 100% Rehetare tn 13 79401:001:0281 3853 m² ärimaa 100% Aidamehe tn 19 // 79401:001:0282 13038 m² ärimaa 100% Rehetare tn 14 Rehetare tänav L3 79401:001:0283 13677 m² transpordimaa 100% Rehepapi tänav L1 79601:001:0566 9495 m² transpordimaa 100% Keskuse tee L5 79601:001:0567 osaliselt transpordimaa 100% Keskuse tee L7 79601:001:3129 osaliselt transpordimaa 100% 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee 79401:006:0203 osaliselt transpordimaa 100% Planeeringuala on valdavalt hoonestamata maatulundusmaa ning suuremas osas võsastunud. Aidamehe tn 2 kinnistul asub 2-korruseline elamu koos abihoonetega ning kasvab kõrghaljastus. Põhjast piirneb ala riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 128,14-128,54. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1763 sõidukit. Olemasolev juurdepääs planeeringualale on lõunasuunast, Keskuse tee kaudu, mis on planeeringualaga piirnevas lõigus osaliselt välja ehitatud. Planeeritav ala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga põhjasuunas. Kõrguste erinevus planeeringuala ulatuses on ca 7.5 m (abs 47.67…54.67 m). Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on valdavaks kahkjas leetunud mullad (LP) ning gleistunud kahkjas leetunud mullad (LPg). Põhjaosas esineb väiksemal alal alaliselt liigniiskeid mullatüüpe – leostunud gleimullad (G0) ning madalsoomullad (M). Ala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Tehnovõrkudest läbib planeeringuala olemasolevaid hooneid (Aidamehe tn 2, Siili tn 6) teenindav madalpinge õhuliin ning Aidamehe tn 2 kinnistul asub puurkaev. Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:  Riigitee 50 m laiune kaitsevöönd, kus on keelatud tegevused vastavalt ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3;  Madalpinge õhuliini kaitsevöönd (2 m);  Puurkaevu hooldusala (10 m); Planeeringualal ei esine kultuurimälestisi, loodusvarasid ega kaitstavaid loodusobjekte ja loodusalasid. Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega (100-150 kBq/m3) alale, kus võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 3. 11  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 6. Planeerimisettepanek 6.1. Ruumilise lahenduse eesmärgid Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uue väikesemahulistest korter- ja ridaelamutest ning äripindadest koosneva elamurajooni planeerimine, mis on sujuvaks laienduseks olemasolevate ja kehtivate planeeringutega kavandatud elamu- ja ärirajoonidele. Kavandatavad maakasutuse põhimõtted toetavad Tartu valla üldplaneeringu ruumilise arengu põhimõtteid, mille kohaselt on oluline väljakujunenud asustusstruktuuride ja keskuste võrgustike säilitamine ning arendamine. Oluliseks aspektiks ruumilises arengus on ka keskuste elujõulisuse tagamine elukoha lähedaste teenuste kättesaadavuse suurendamisega, mida elupindade ja äripindade kombineerimise teel ka antud planeering täidab. Planeeringualale on Kauss Arhitektuur OÜ poolt koostatud arhitektuurne visioon, mis on aluseks detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Skeem 3. Arhitektuurne visioon (Kauss Arhitektuur OÜ). Asendiplaan koos hoonete põhimõttelise paigutusega. Planeeringuala ruumiline lahendus ja maakasutuse põhimõtted on näidatud joonisel 4. Ruumilise lahenduse planeerimisel ning maakasutuse põhimõtete määramisel on vastavalt arhitektuursele visioonile lähtutud põhimõttest luua ühtse kujundusega elamuala, mis koosneb väiksematest kvartalitest. Rakendatud on lähenemist, kus suurematele kruntidele on paigutatud korterelamute ja ridaelamute grupid. Sellise grupeerimise tulemusel moodustuvad hoonetevahelised teistest hoonegruppidest eraldatud ning ühiselt kasutatavad ja haljastatavad privaatsed hoovialad. Planeeringualale kavandatakse 716 elamuühikut. Keskuse tee äärde kavandatud korterelamute 12 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 mahus on ette nähtud äripindade rajamine (kokku kuni 39 ühikut) ning 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee äärsele alale on kavandatud kolm ärimaa krunti, liitmise võimalusega. Lisaks hoonegruppide sisestele rohealadele on kogu planeeringuala ulatuses planeeritud läbivalt kvartalite vaheline avaliku kasutusega haljaskoridor nn rohering. Rohering koosneb katkematust kergliiklusteest, mille äärde on kavandatatud kõrghaljastus ja üldkasutatavad vaba aja veetmise alad (mänguväljakud, koerte jalutamise platsid, treeningväljakud, puhkealad jms). Kogu hoonestusstruktuuri kavandamisel ja maakasutuslike funktsioonide paigutamisel on lähtutud põhimõttest, et Keskuse teest kujuneb piirkonna peatänav, koos avaliku tänavaruumi ja tänavaäärse avalikkusele ja elanikele suunatud funktsiooniga hoonestusega (sh äripinnad, haridus- ja kogukonnakeskus). Käesoleva detailplaneeringuga on kavandatud Keskuse tee äärde jalakäijatele promenaad, mis ühildub Keskuse teele juba rajatud avaliku tänavaruumi lahendusega. Tänavaga piirnev hoonestus on multifunktsionaalne, sisaldades äripindasid erinevate teenuste ja kaubanduse kättesaadavuse võimaldamiseks. Keskuse teest kaugemale jäävad elamualad ja tänavaruum on pigem kvartalisisese iseloomuga ja teenindavad kohalikke elanikke. 6.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuga moodustatakse kokku 33 krunti:  3 ärimaa krunti;  17 elamumaa krunti;  3 elamu- ja ärimaa krunti;  4 üldkasutatava maa krunti;  6 transpordimaa krunti; Elamukruntide suuruse määramisel on arvestatud üldplaneeringus toodud kordajatega – iga ridaelamu boksi kohta 400 m2 ning korteri kohta 150 m2 krundi pinda. Planeeritud krundijaotus arvestab vajadusega luua terviklik linnaruumiline lahendus, millest tulenevalt on kavandatud hoonegruppidele ühised suured krundid, kuhu on planeeritud mitu elamut koos kompaktsete parkimisalade ja ühiskasutatavate hoovialadega. Kogu planeeringualast on 15,4% kavandatud üldkasutatavaks maaks (sh Keskuse tee äärne promenaad). 6.3. Krundi ehitusõigus Krundi planeeritud ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis. Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv, hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus. Planeeritud ehitiste lubatud kasutamise otstarve (täpsustada vastavalt iga krundi kasutamise sihtotstarvetele):  11222 – muu kolme või enama korteriga elamu  11221 - ridaelamu  12744 – elamu vms abihoone  12110 – majutushooned  12130 – toitlustushooned  12200 – büroohooned  12300 – kaubandus- ja teenindushooned  12600 – meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud hooned Kruntidel Pos 12, 13 ja 23 ei ole lubatud äriotstarbeline majutus (sh külaliskorterid). 13  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Elamukruntidele on lubatud mitme põhihoone ning neid teenindavate abihoonete püstitamine. Ehitusõigus sisaldab ka 20-60 m2 suuruseid ehitusteatise kohustuslikke hooneid (nt hoiuruumid jalgratastele jms). Lisaks ehitusõigusega määratud ehitistele on lubatud püstitada kuni 20 m2 suuruseid väikeehitisi, arvestades tuleohutusnõuetega. Väikeehitise paigaldamise aluseks on korteriühistu kirjalik nõusolek. Ärimaa kruntidele (Pos 1–3) on lubatud rajada kuni kaks hoonet. Lubatud on 20 m2 suuruste väikeehitiste püstitamine. Lubatud on ärimaa kruntide liitmine erinevates variatsioonides (Pos 1+2, Pos 2+3, Pos 1+2+3). Põhihoone kasutamise funktsioonist (eluhoone, ärihoone) lähtuvalt on lubatud rajada ehitusõigusega määratud ehitistele lisaks teenindavaid rajatisi (prügikonteinerite ja jalgrataste varjualused jms). Soovitatav on rajada mitme elamu peale ühine jäätmete kogumise koht (lahendatakse projekteerimisel). Lubatud on ärihoonetele ja korterelamutele maa-aluste korruste ehitamine (nt vajadusel varjumiskohad ning Pos 1-3, 11-13, 23 maa-alused parklad). Katusele kavandatavad väikesemahulised tehnoseadmed (sh ventilatsioonikambrid) võivad ulatuda kõrgemale kui suurim lubatud hoone suhteline kõrgus. Üldkasutatava maa kruntidele (Pos 27, 28) on lubatud rajada igale krundile kaks kuni 60 m2 suurust ehitist ning lisaks kaks kuni 20 m2 suurust väikeehitist. Võimaliku hoonestuse asukoht antakse projekteerimisel. Põhijoonisel (joonis 4) tähistatud hoonete asukohad on illustratiivsed ning need täpsustatakse projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb arvestada arhitektuurse visiooniga antud põhimõtetega (hoonete tüübid, hoonestusgrupid jms). Vt ka joonis 6. 6.4. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Üldjuhul on hoonestusala kaugus krundipiirist 4 m, tänavapoolses osas 8 m. Transpordimaa krundiga Pos 31 ja Keskuse teega piirnevatel kruntidel jääb hoonestusala 1-11 m kaugusele, olenevalt krundi asukohast. Väljapoole hoonestusala on ehitusõigusega määratud hoonete (alates 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga) püstitamine keelatud. Hoonestusalasse on lubatud teede, parklate, haljastuse ning muude krundi funktsioonist lähtuvate rajatiste rajamine. Väljapoole hoonestusala on lubatud kuni 20 m2 suuruste väikeehitiste püstitamine ja teiste rajatiste rajamine. Riigitee kaitsevööndisse (50 m äärmise sõiduraja välimisest servast) ei ole lubatud hoonete püstitamine. Kavandatud hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel 4. Ehitusjooned:  Kruntidele Pos 12, 13 on määratud kohustuslik ehitusjoon, millega peab olema seotud vähemalt 80% hoone fassaadist.  Kruntidele Pos 10, 11, 15, 23 on määratud kohustuslik ehitusjoon, millega peab olema seotud vähemalt 25% hoone fassaadist.  Kruntidele Pos 7, 14, 17 on määratud põhimõtteline kohustuslik ehitusjoon ühtse kaugusega hoonestusfrondi kavandamiseks. Antud kruntidele kavandatavad elamuhooned tuleb transpordimaa krundist Pos 30 paigutada ühtsele kaugusele ning ehitusjoonel peab paiknema vähemalt 25% hoone fassaadist. Ehitusjoone kaugus määratakse projekteerimise käigus.  14 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 6.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused Arhitektuurinõuded ja ehituslikud tingimused on seatud vastavalt planeeringu koostamise aluseks oleva arhitektuursele visioonile (Kauss Arhitektuur OÜ). Hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga. Kogu planeeringuala on grupeeritud erinevate funktsioonide ja ruumilise jaotuse põhjal kvartaliteks (skeem 5) ning hoonetüüpide ja arhitektuursete tingimuste alusel hoonestusgruppideks (skeem 6, joonis 6 „Hoonestusgrupid ja hoonetüübid“). Skeem 5. Arhitektuurne visioon (Kauss Arhitektuur OÜ). Kvartalid Skeem 6. Arhitektuurne visioon (Kauss Arhitektuur OÜ). Hoonestusgrupid (vt täpsemalt ka joonis 6) 15  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Hoonestusgruppide tingimused:  Hooned ja rajatised peavad hoonestusgrupi siseselt moodustama stiililiselt ühtse ja tervikliku kompleksi.  Iga hoonestusgrupi piires ehitatavate hoonete välisviimistluse, katusekatte materjalide ja värvitoonide osas tuleb kasutada ühtset läbivat lahendust.  Mitmekesise ja vaheldusrikka linnaruumi tekkeks on oluline, et ka arhitektuur oleks varieeruv ning ei kasutataks ülemäära nn hoonete kopeerimist. Hoonestusgrupid peavad üksteisest erinema – hoonestusgruppide üleselt ei tohi kasutada sama tüüpprojekti. Ühes grupis olevad hooned ei tohi olla teise hoonestusgrupi hoonete koopiad. Lisaks materjalide, värvitoonide ja arhitektoonide varieerimisele tuleb rakendada ka mahtude ja fassaadi liigendamist.  Pos 12 ja 13 tuleb tervikuna läbi projekteerida (sh arhitektuurne lahendus, väliruum, promenaad) ning kavandada Keskuse tee äärde sobilik avalik ruum. Planeeritud hoonestus on jaotatud kavandatava hoone funktsiooni ja suuruse põhjal erinevateks hoonetüüpideks (vt joonis 4 ja 6).  ÄH-I: kuni 3-korruseline ärihoone koos maa-aluse parkimiskorruse võimalusega.  KE-I: kuni 3-korruseline korterelamu ilma maa-aluse parkimiskorruseta.  KE-II: kuni 3-korruseline korterelamu koos maa-aluse parkimiskorruse võimalusega.  KE-III: kuni 4-korruseline korterelamu maa-aluse parkimiskorrusega. 4. korrus on lubatud ainult tingimusel, et rajatakse maa-alune parkimiskorrus, ilma maa-aluse parkimiskorruseta on lubatud korruste arv kuni 3. Esimesele korrusele on kavandatud äripinnad (avalikkusele suunatud funktsioonidega ja Keskuse tee promenaadile avatud).  Ridaelamute tüübid RE-I, RE-II ja RE-III erinevad elamuühikute (boksi) suuruse osas, mis on soovituslik näitaja. Rajatavate ridaelamute bokside suurus määratakse projekteerimisel. Oluline on täita kõik planeeritud ehituslikud ja arhitektuursed tingimused (sh tingimused hoonestusgruppidele). Hoonestusgruppides F ja G (vt joonis 6) on ette nähtud ühes hoones kahe erineva elamutüübi (korterelamu ja ridaelamu) kombineerimist. Antud arhitektuurset võtet tuleb rakendada kruntidel Pos 14, 15 ja 17 ning võimalusel ka krundil Pos 16. Hoonestusgrupis E paiknevad krundid Pos 12 ja 13, kuhu on kavandatud avalikult kasutatav promenaad, mis on ruumiliselt seotud Raadi haridus- ja kogukonnakeskuse projekti raames kavandatud avaliku tänavaruumiga (vt joonis 4), mis on osaliselt välja ehitatud. Sellest tulenevalt tuleb krundid Pos 12 ja 13 koos projekteerida (sh promenaad) ning kavandada ja rajada ühtne terviklik väliruumi lahendus. Enam kui 6 ühikuga ridaelamud tuleb tagasiastetega liigendada. Planeeritud hoonestusgruppide ja elamutüüpide jaotus on näidatud joonisel 6. Pos 12, 13 ja 23 on kavandatud lisaks elamuühikutele ka äripinnad – korterelamute esimesele korrusele juurdepääsuga otse tänavalt. Äripinnad peavad moodustama vähemalt 60% 1. korruse brutopinnast. Äripindade osakaal on antud lisaks ühikutes – Pos 12 ja 13 kuni 18 ühikut krundi kohta ning Pos 23 kuni 3 ühikut. Äripinna ühikuna käsitletakse ühte eraldiseisvat äripinda. Lubatud on kogu hoone 1-korruse ulatuses ühe suure äripinna kavandamine. Keelatud on majutusotstarbeliste äripindade (sh külaliskorterid) kavandamine. Tabelis 2 on toodud ehitiste üldised arhitektuurinõuded, millega tuleb arvestada hoonete edasise projekteerimise käigus. 16 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Tabel 2. Ehitiste arhitektuurinõuded RIDAELAMU ÄRIHOONE KORTERELAMU KORTERELAMU KORTERELAMU Ehitise kasutamise RE-I/RE-II/RE- ÄH-I otstarve KE-I KE-II KE-III III Max korruselisus 3/1 3/1 3/1 4*/1 2 (põhihoone/abihoone) 1 1 1 Maa-alune korrus 1 - (parkimine ja (parkimine ja (parkimine ja (võimalusel/vajadusel) (parkimine) panipaigad) panipaigad) panipaigad) Suurima lubatud korruse (3. või 4. korruse) brutopinna max 0,3 1 1 max 0,7 1 suhe 1. korruse brutopinda Lubatud, kui ei laiene kõrvalkorterite kohale ja selle Mezzanin korrus Ei ole lubatud vaba alla jääb ruumidel puhast kõrgust min 2,5 m Katusekalle 10-30O 20-30O 0-15O Räästad Maksimaalne üleulatus fassaadist 400mm vaba Vintskapid Räästajoone pikkusest kuni 60% - Katusetüüp Viil, pult, kald Lame, kald Katusekatte materjalid Plekk (sh päikesepaneelid), kivi, kvaliteetsed rullmaterjalid vm kvaliteetne materjal Katusekatte värv Tumedamad värvitoonid ja toodete naturaalsed toonid (kivikatuse, puidu jm puhul). Mitte (soovituslik) kasutada erksaid toone. Harjajoone suund/hoone vaba orientatsioon Väljaulatuvad (kuni 2 m fassaadi välisjoonest )või süvistatud. Rõdud Lubatud klaasida profiilita klaasilahendusega. vaba Hoonegrupi piires kasutada samasugust lahendust Tõstetud terrass, max 3m fassaadi Tõstetud terrass, pinnast. ulatus max 2m fassaadi pinnast. Terrassid I korrusel vaba Lubatud KE-III puhul lubatud ainult hoovipoolsed varikatus (max terrassid. 2x3 m) Puit, krohv, kivi, betoon, klaas, metallkassetid (soovitavalt kombineerituna) vm kvaliteetne Välisviimistlus- materjal. materjalid Vältida imiteerivaid materjale. +/- 0.00 kuni 0,6 m kuni 0,6 m kuni 1 m kuni 1 m muni 0,6 m maapinnast *4. korrus on lubatud ainult maa-aluse parkimiskorruse rajamisel. Ilma maa-aluse parkimiskorruseta on lubatud korruselisus kuni 3. 17  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Välisviimistlusmaterjalid: krohv, kivi, puit, klaas (soovitavalt kombineerituna) vm kvaliteetne materjal. Lähtuda tänavaruumis kasutatavatest materjalidest, mis sobivad olemasoleva ja planeeritava hoonestusega. Ehitamisel kasutatavad materjalid peavad sobima antud piirkonda ning looma kinnistusiseselt harmoonilise terviku. Mitte kasutada naturaalseid materjale imiteerivaid välisviimistlusmaterjale. Äripindadele tuleb tagada ligipääs otse tänavalt, sh ka liikumisraskustega inimestele. Krundile Pos 1, 2, 3 planeeritud ärihoonete arhitektuursed lahendused peavad lähtuma tänavaruumis kasutatavatest materjalidest ning sobima planeeritavate elamutega. Tänava poole kavandada esinduslikud fassaadid. Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi. Tuleb lähtuda tingimusest, et arhitektuur oleks kõrgetasemeline, kaasaegne, keskkonda arhitektuurselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada kvaliteetseid, nõuetele vastavaid ja atraktiivseid materjale. Ümarpalk-hoonete projekteerimine ei ole lubatud, kantpalke võib kasutada, kui otsatappe ei tehta. Lubamatud on domineerivalt erksad ja intensiivsed värvitoonid. Hoonete arhitektuurne lahendus tuleb eskiisi staadiumis kooskõlastada arendaja ja Tartu valla arhitektiga. Mittesobivad lahendused tuleb ümber projekteerida. 6.6. Tänavate maa-alad ja liikluskorraldus 6.6.1. Juurdepääs planeeringualale Juurdepääs planeeringualale on planeeritud olemasoleva Keskuse tee L5 (79601:001:0567) ning perspektiivselt käesoleval hetkel välja ehitamata Rehetare tänav L4 (79601:001:2303) kaudu. Keskuse tee pikendamine kuni Vahi teeni on ette nähtud Keskuse tee 11 ja Mõisapõllu maaüksuse ning lähiala detailplaneeringuga. Planeeringuala teedevõrgustik ühendatakse olemasoleva Musta tänavaga (79601:001:0448), mis ristub Rehevärava tänavaga (79601:001:0463). Ühendus Musta tänavaga on oluline perspektiivseks juurdepääsuks Rehevärava tänava äärsetele maaüksustele. Tartu idaringtee projekti realiseerimise järgselt on kavandatud likvideerida Rehevärava tänava ja riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ristumiskoht (km 128,016) ning Rehevärava tänava äärsetele kruntidele hakkab pääsema ligi käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tänavavõrgustiku kaudu. 6.6.2. Teed ja tänavad, juurdepääs kruntidele Planeeringuala siseselt on kavandatud transpordimaa krundid, mille kaudu on planeeritud juurdepääsud elamumaa ja ärimaa kruntidele. Erandina on kruntide Pos 8 ja 9 juurdepääsud planeeritud naaberkruntide kaudu juurdepääsuservituudi alusel. Keskuse tee (sh Keskuse tee laiendamiseks planeeritud krunt Pos 33) ja planeeringuala sisese planeeritud peatänava (Pos 31) ristumiskohta on planeeritud ringristmik, mille projekteerimisel tuleb arvestada, et selle parameetrid ja läbilaskvusvõime oleksid sobilikud perspektiivse liikluskoormuse teenindamiseks, mis tekib kogu lähipiirkonna detailplaneeringute realiseerimisel. Transpordimaa kruntidele Pos 30, 31, 32 on kavandatud 5,5–7 m laiune sõidutee, parkimistaskud, kahepoolsed kõnni- ja kergliiklusteed (2,5–3 m) ning tänavahaljastus. Planeeringuala läbiva keskse tänavakoridori (Pos 31) äärde on planeeritud kahepoolne alleehaljastus, krundile Pos 30 ühepoolne alleehaljastus. Lisaks tuleb tänavaruumis kasutada eriliigilist ja mitmerindelist puudest, põõsastest ja rohttaimedest kombineeritud haljastust (nt parkimistaskute vahelistel haljasribadel) ning kavandada pingid, prügikastid jm tänavaelemendid. Tupiktänavatele (sh elamukrunte läbivatele juurdepääsuteedele) on ette nähtud ümberpööramiskohad ning ühendused kergliiklusvõrgustikuga, mille kaudu on vajadusel võimalik 18 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 tagada alternatiivne operatiivsõidukite ligipääs. Ajutised ümberpööramiskohad tuleb vajadusel kavandada ka tänavate lõppu, mis kaugemas perspektiivis jätkuvad naaberkinnistutele (nt Pos 30). Keskuse teel on olemas sõidutee, ühepoolne kergliiklustee ning alleehaljastus. Keskuse tee 11 kinnistuga piirnevas lõigus on lisaks rajatud tänavale parkimistaskud ja bussipeatus. Täiendavalt on Keskuse teele kavandatud ringristmik, kergliiklustee ning parkimistaskud. Kõikidele tee-elementidele nõuetekohase ruumi tagamiseks on planeeritud krunt Pos 33 Keskuse tee L5 laiendamiseks. Keskuse teele ning sellega külgnevatele kruntidele Pos 12 ja 13 on kavandatud promenaad, mille näol on tegemist kergliiklejatele kavandatud tänavaruumi laiendusega, mis määratakse avalikku kasutusse. Planeeringuala läbivalt on üldkasutatavatele maadele kavandatud kergliiklusring, mis ühendub tänavamaale planeeritud kergliiklusteede, Keskuse tee äärse planeeritud promenaadi, lõuna suunda jääva rajatava haridus- ja kogukonnakeskuse, krundile Pos 24 ja 25 planeeritud kergliiklustee ning nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee äärde varem projekteeritud ja rajatava kergliiklusteega (OÜ PALMPRO, töö nr 338). Riigitee nr 3 äärse kergliiklustee projektiga on kavandatud riigiteele ülekäigukoht, mis on oluline bussipeatuste vahel liiklemiseks. Planeeringuga on kavandatud varasemalt projekteeritud ja rajatava kergliiklustee ning käesoleva detailplaneeringuga kavandatud kergliiklusvõrgustiku ühendamine. Selleks on planeeritud ca 120 m pikkune kergliiklustee lõik riigimaale (79401:006:0203). Antud ühendus on oluline, võimaldades kahele poole riigiteed jäävate olemasolevate ja rajatavate elamu- ja äripiirkondade, bussipeatuse ja Raadi hariduskeskuse vahelist kergliiklejate liiklemist. Üldmaid läbiva kergliiklustee (kergliiklusring) laiuseks on soovitatav vähemalt 4 m, et tagada erineva liikumisviisiga kergliiklejate mugav ja turvaline liiklemine ning võimaldada vajadusel operatiivsõidukite täiendav ligipääs planeeringuala hoonetele. Planeeritud kruntide siseselt tuleb kavandada terviklik kergliiklejate võrgustik, mis ühendub avalikku tänavaruumi ja üldkasutatavatele aladele kavandatud kergliiklusvõrgustikuga. Planeeritud hoonetele tuleb tagada krundisisese teedevõrgustiku kaudu ligipääs operatiivsõidukitele ning olulisemale teenindavale transpordile (nt kolimisautod, kullerid jms). Transpordimaade profiillõiked koos tänavakoridori olulisemate elementidega on näidatud joonisel 4. Planeeritud sõiduteed tuleb rajada asfaltkattega, planeeringuala sisesed kergliiklejatele kavandatud teed kõvakattega. Parkimisalad ja -taskud on soovitatav katta tänavakivi vm sõidutee katendist eristuva materjaliga. Sõidukiiruste vähendamiseks ja liiklusohutuse tõstmiseks tuleb projekteerimisel rakendada vastavaid meetmeid (nt kvartalisisene sõidukiiruse alandamine, parema käe reegel, tõstetud ristmikud, künnised, õuealad jms) ning arvestada projektkiirusega 30 km/h. Planeeritud transpordimaad Pos 30-33 antakse üle kohalikule omavalitsusele ning määratakse avalikult kastutatavaks. 6.6.3. Parkimislahendus Valdaval osal kruntidest on parkimine kavandatud krundisiseselt ja maa-pealsena. Kruntidele Pos 11, 12, 13 ja 23 planeeritud korterelamute (hoonetüüp KE-II ja KE-III) parkimine tuleb soovitatavalt lahendada hoone mahus maa-alusena (4. korruselise hoone püstitamisel on maa-alune parkla kohustuslik). KE-I tüüpi korterelamutel on lubatud nii maapealne kui ka vajadusel maa-alune parkimine, samuti ärimaa kruntidel Pos 1, 2, 3. Iga korterelamu korteri kohta on planeeritud vähemalt 1,2 parkimiskohta ning ridaelamu boksile 2 kohta. Iga korteri juurde peab kuuluma üks parkimiskoht, mis ei ole eraldi ostetav või müüdav. Korterelamute mahus planeeritud äripindadele on kavandatud vähemalt 1 parkimiskoht ühe äriühiku kohta (reaalne vajadus täpsustada projekteerimisel, kui on selgunud kavandatavate äripindade arv, suurus ja kasutamise otstarve). 19  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Lisaks on planeeritud täiendavad parkimiskohad külalistele – iga 5 elamuühiku kohta üks parkimiskoht. Külaliskohad on võimalik paigutada nii kruntidele kui kavandada avalikku tänavaruumi parkimistaskutena, mida on ärihoonete läheduses võimalik ristkasutada ka äripindade külastajatel. Kruntidele Pos 1-3 planeeritud ärihoonete parkimiskohtade arvu kavandamisel on lähtutud standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normist 90 m2/sb kohta üks koht, mida on lubatud täpsustada rajatava ärihoone kasutusotstarbest ning reaalsest vajadusest lähtuvalt. Elanike ja ärihoonete/-pindade kasutajate parkimiskohad on kavandatud krundisisestesse parklatesse. Külalistele ette nähtud parkimiskohad on võimalik rajada krundile või tänavale kavandatud parkimistaskutena. Parkimiskohtade vajadus kruntide lõikes on näidatud tabelis 3. Tabel 3. Sõidukite parkimiskohtade arvutus Korterelamute Ridaelamute Külalis- Max ühikute arv Parkimis- ja äripindade parkimis- kohtade Krunt Ehitise liik (korter/boks/ kohtade arv parkimis- kohtade arv arv äripind) kokku kohtade arv ärihoone Pos 1 (sb ca 3900 43 m2) ärihoone Pos 2 (sb ca 4500 50 m2) ärihoone Pos 3 (sb ca 3150 35 m2) Pos 4 ridaelamu 6 12 1 13 Pos 5 ridaelamu 12 24 2 26 Pos 6 ridaelamu 12 24 2 26 Pos 7 ridaelamu 12 24 15 121 korterelamu 63 82 Pos 8 korterelamu 45 54 9 63 Pos 9 ridaelamu 20 40 4 44 Pos 10 ridaelamu 12 24 10 77 korterelamu 36 43 Pos 11 ridaelamu 8 16 12 98 korterelamu 54 70 Pos 12 korterelamu 54 65 11 94 äripind 18 18 Pos 13 korterelamu 54 65 11 94 äripind 18 18 Pos 14 ridaelamu 6 12 8 67 korterelamu 36 47 Pos 15 ridaelamu 12 24 10 77 korterelamu 36 43 Pos 16 ridaelamu 8 16 5 44 korterelamu 18 23 Pos 17 ridaelamu 8 16 5 44 korterelamu 18 23 20 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Pos 18 ridaelamu 10 20 2 22 Pos 19 korterelamu 45 59 9 68 Pos 20 ridaelamu 14 28 6 56 korterelamu 18 22 Pos 21 ridaelamu 12 24 8 64 korterelamu 27 32 Pos 22 ridaelamu 12 24 6 52 korterelamu 18 22 Pos 23 ridaelamu 6 12 korterelamu 24 31 6 52 äripind 3 3 Kokku 1330 Avatud parklaalade projekteerimisel tuleb vältida „automere“ tüüpi parklate teket. Parklad tuleb liigendada haljastusega (vallide, hekkide, põõsaste, rohttaimede ja varjuandvate puudega, kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu- ja põõsaliike), et tõsta ehitatud keskkonna atraktiivsust, vältida kuumasaarte tekkimist ning vajadusel suunata jalakäijate liikumist. Minimaalselt istutada krundile üks puu iga 5 parkimiskoha kohta, suuremate parklaalade liigendamisel eraldada haljastusega 10–20 kohalised parkimisalad. Tänavaruumi planeeritud parkimistaskute projekteerimisel arvestada 0O parkimiskohtade kavandamisel mõõduga 6,5 x 2,5 m ning kergliiklustee poole näha ette täiendav 0,5 m laiune ohutusriba. Parkimisalad ja krundisisesed liiklusalused pinnad tuleb kombineerida erinevat tüüpi katenditega (sh kasutada sadevett läbilaskvaid betoonkivi, murukivi katteid jms), et liigendada väliruumi. Kogu liikluspindade katmine asfaltkattega on keelatud. Katendi tüüp täpsustatakse projekteerimisel. Planeeringu põhijoonisel (joonis 4) näidatud parkimislahendus lähtub arhitektuursest visioonist ning on põhimõtteline. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud projekteeritavate hoonete täpne suurus ja asukohad, tuleb parkimisalade täpne asukoht ja kohtade arv täpsustada. Seejuures arvestada standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Krundisiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade ruumilise lahenduse projekteerimisel on soovitatav vältida pikkade sirgete siseteedega õuealade kujunemist. Selleks saab näiteks projekteerida krundisisesed juurdepääsuteed looklevatena, kasutada šikaane jms (vt liiklusuuring). Jalgrataste parkimine ning parkimiskohtade arv lahendada projekteerimisel vastavalt iga hoone vajadustele. Korterelamute puhul tuleb vastavalt linnatänavate standardile (EVS 843:2016) tagada igale korterile vähemalt kaks jalgratta parkimiskohta. Ärihoonete puhul tuleb jalgrataste parkimiskohtade vajadus määrata vastavalt projekteeritava hoone kasutusotstarbele ning reaalsele vajadusele, arvestades seejuures linnatänavate standardis tood kordajatega. Jalgrataste parkimiskohad peavad ruumiliselt sobituma kujundatud väliskeskkonda ning olema lihtsasti ligipääsetavad (asetsema hoonesse sissepääsu läheduses), mugavad kasutada, raamkinnitust võimaldavad. Soovitatav on jalgrataste varjualuste ja/või suletud hoiuruumide rajamine. 6.6.4. Ühistransport Keskuse teel asub olemasolev bussipeatus ning varasema teeprojektiga on kavandatud perspektiivne bussipeatus, mis on kantud planeeringu joonistele. Planeeritud bussipeatuse asukohta on täpsustatud tulenevalt Põhjaringi tn 2 kinnistu olemasolevast juurdepääsu asukohast. Bussipeatuse rajamisega seoses tuleb muuta Rehepapi tn 1 kinnistu juurdepääsu asukohta. Bussipeatuse ja Keskuse tee äärne kergliiklustee on kavandatud osaliselt Rehepapi tn 1 ja Põhjaringi tn 2 maaüksustele, mille rajamine 21  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 on võimalik olemasolevate ja tulevikus seatavate servituutide alusel. Lubatud on ka Rehepapi tn 1 ja Põhjaringi tn 2 maaüksustest kergliiklustee ja bussipeatuse rajamiseks vajaliku maa eraldamine ning eraldi katastriüksuste moodustamine ning vajadusel liitmine Keskuse tee L5 katastriüksusega. 6.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted 6.7.1. Üldkasutatavad alad ja tänavahaljastus Kogu planeeringuala ulatuses on kavandatud üldkasutatavate maade osakaal 14,3%, millele lisandub ca 2600 m2 ulatuses avalikku kasutusse määratav Keskuse tee äärne promenaad. Kokku moodustavad üldkasutatavad alad planeeringualast 15,4%. Planeeringualale kavandatud üldmaadele on planeeritud nn rohering, mis kulgeb läbi kogu planeeritava ala ja ühendub olemasolevate ja planeeritud krundisiseste kõnni- ja kergliiklusteedega, naaberaladele varem planeeritud kergliiklusteedega, riigitee äärse perspektiivse kergliiklusteega ning planeeritava hariduskeskuse rohealaga. Sellisel kujul moodustub ca 1,5 km pikkuse katkematu kergliiklusteega rohekoridor, kus aega veeta ja jalutada. Üldkasutatavaid maid läbiva kergliiklustee min laius on 4 m ning see kavandatakse koos välisvalgustusega. Kogu planeeringuala ulatuses tuleb koostada kõiki planeeritud üldmaid hõlmav maastikuarhitektuurne projekt, millega antakse avaliku ruumi terviklik ja kvaliteetne lahendus. Projektis tuleb arvestada Kauss Arhitektuur OÜ poolt koostatud arhitektuurse visiooniga ja selles kirjeldatud elementidega (vt Lisad). Lisaks haljastatavatele rohealadele peab rohering sisaldama erinevas vanuses ning erinevate huvidega kasutajagruppidele suunatud puhke- ja vabaaja veetmise võimalusi nagu mänguväljakud, välispordialad, koerteplatsid, puhkealad, taskupargid jms.  Roheringile kavandatud mängu- ja puhkealadele on soovitatav paigutada kombineerituna iga ala ulatuses erinevate funktsioonidega ja erinevatele kasutajagruppidele suunatud puhke- ja aktiivse tegevuse elemente, nagu näiteks erinevad väli- ja pallimängude alad, tasakaalu- ja ronimisatraktsioonid, kiigud, looduslähedased mängualad koos avatud murualadega, erinevad pinnavormid, multifunktsionaalsed treeningalad, koerte mänguala, istumisalad, varjualused ja paviljonid.  Lisaks linnakeskkonnale omasele hooldatud pargihaljastusele tuleb kavandada alale looduslikuma ilmega rohealasid ja -vööneid.  Puhke- ja mängualade jaotus ja paiknemine lahendatakse maastikuarhitektuurse projektiga, sh haljastus, pargielemendid, atraktsioonid, väikevormid välisvalgustus, teede ja radade katendid jms.  Kruntidele Pos 27 ja 28 on lubatud kuni 60 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga haljasala kasutamise funktsioonist lähtuvate ehitiste püstitamine (vt ptk 6.3, joonisel 4 ehitusõiguse tabel). Oluline osa kogu planeeringu haljastuslahenduses on minimetsadel, mille orienteeruvad asukohad on välja toodud joonisel 4. Minimetsade eesmärk on kasvukindlate ja kiirekasvuliste liikide üsna tihedalt istutamise teel tekitada alale rohemassi, mis aitab tasakaalustada hooneid. Pos 4-6 kruntidele kavandatud minimetsa täiendav eesmärk on lisaks luua puhverala maantee ja elamualade vahele. Keskuse tee äärde on planeeritud promenaad. Kruntidele Pos 12 ja 13, Keskuse tee L5 ja Keskuse tee L7 kinnistutele kavandatud promenaad tuleb projekteerida ja ehitada välja ühtse tervikuna koos kruntidele Pos 12 ja 13 kavandatud hoonetega. Kasutada tuleb atraktiivseid maastikukujunduslikke võtteid (sh katendid, kõrg- ja madalhaljastus, istumisalad, äripindade väliterrassid, välisvalgustus jms). Promenaad peab olema sidusalt ja loomulikult seotud Keskuse tee ruumilise lahendusega ning kruntidele Pos 12 ja 13 projekteeritavate äripindadega (nt ligipääs äridele, vajadusel välimööbli 22 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 paigaldamise võimalus jms). Planeeritud promenaad määratakse väljaehitamise järgselt avalikku kasutusse. Planeeringuala ääristav olemasolev haljasriba (Pos 26) säilitatakse võimalusega rajada vajadusel sademeveekraave ja -nõvasid, aga ka kergliiklejate radasid. Kruntidele Pos 24 ja 25 on planeeritud kergliiklustee ja müratõkkesein. Transpordimaade projekteerimisel tuleb kooskõlas üldmaade projektlahendusega kavandada keskkonda rikastav haljastus, mis loob tänapäevase ja linliku inimmõõtmelise tänavaruumi.  Tänavamaale on planeeritud ühe- või kahepoolne alleehaljastus (Pos 30 ja 31) ning parkimistaskute vahelistel haljasribadel tuleb kasutada kombineerituna kõrg- ja madalhaljastust (sh põõsasistutus, rohttaimed).  Tänavaruumi tuleb sobivasse asukohta kavandada mugavad istumiskohad koos prügikastidega (nn taskupargid).  Tänavaruumi kui avaliku ruumi maastikuarhitektuurne lahendus (sh haljastus, katendid, väikevormid jms) tuleb anda koos infrastruktuuri projekteerimisega. Oluline on tehnilise taristu projekteerimisel arvestada maksimaalselt haljastusega (sh piisav kasvuruum ning kaugused tehnovõrkudest). Planeeringu joonistel tähistatud haljastuslahendus on põhimõtteline ja illustratiivne (sh parklate liigendamine, üldkasutatavate alade haljastus, alleed, tänavahaljastus, minimetsad jms). Täpsed lahendused antakse projekteerimisel. Haljastuses tuleb eelistada kodumaiseid liike, kasutada leht- ja okaspuid, põõsaid, puhmaid. Kasutada ka vähest hooldamist vajavaid looduslikke haljastuslahendusi. Avaliku ruumi haljastuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda standardist EVS 939-2:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“, mis sätestab nõuded tänava- ja pargipuuistikutele (sh suurus, tüve kõrgus, proportsioon jms). 6.7.2. Kruntide haljastus Elamumaa kruntidel tuleb looduslikuna kavandada/säilitada vähemalt 15% elamumaa alast. Seejuures on oluline, et hoonegruppide vahelistel ühistel hoovialadel oleks 30% ulatuses kõrghaljastust.  Haljastuses eelistada kodumaiseid liike ja looduspõhiseid lahendusi, kus lisaks puudele ja murule on kujunduses kasutatud ka põõsarinnet ja väikehaljastust. Liigivaene üheliigiline haljastus ei ole lubatud.  Eelistada tuleb looduslikult reguleeruvaid haljastuse lahendusi intensiivset hooldust vajavatele, seda eelkõige suurtes kvartalisisestes hoovides.  Ühiste hoovialade lahendus peab olema kaasaegne ja aedlinnale sobilik, sisaldades istumisala, haljastusega liigendatust, mänguala väikelastele jms.  Elamute vaheline haljastus ja maastikuarhitektuur peavad olema võrdväärselt olulised hoonete ja taristute kavandamisega ning seotud üldkasutatavate aladega (harmoneeruv kujunduslahendus, kergliiklejate ühenduskoridorid).  Krundisisesed jalakäiguteed peavad olema kõigile juurdepääsetavad, igasugune piiramine (sh väravad) on keelatud.  Soovitatav on kavandada vastava haljastusega sademevee kogumise alad ja süsteemid hoonete katuselt tuleva vihmavee suunamiseks antud märgalale.  Soovitatav on viljapuude ja -põõsaste istutamine ning sobivuse korral kogukondlike tarbeaedade rajamine. 23  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340  Ühiste hoovialade lahendus tuleb anda hoonete projekteerimisel ehitusprojekti osana ning rajada tervikuna koos hoonestusega. Ärimaa kruntidel peab vähemalt 10% krundist olema haljastatud ning kõrghaljastuse osakaal krundist peab olema vähemalt 5%. Soovitatav on töötajatele ja vajadusel klientidele kavandada sobivad puhkenurgad koos pinkide ja haljastusega. 6.7.3. Piirded Elamukruntide piiritlemine kogu ulatuses ei ole piirdeaiaga lubatud. Lubatud ei ole korterelamu kruntide ega esimeste korruste terrasside piiramine eraldiseisva piirdeaiaga. Piire võib olla ainult arhitektuurse lahenduse osa, mis on kavandatud tervele majale tervikliku lahendusena ning keskkonda sobilik. Ridaelamute kruntidel on lubatud piirata tagumine hooviala (sh eraldada boksid) ridaelamu fassaadist, fassaadi laiuselt ja kuni 8 m sügavuselt fassaadi välispinnast arvestatuna. Hooviala piiramiseks on lubatud kuni 1,2 m kõrgused piirdeaiad kombineerituna haljastusega (pügatav või vabakujuline hekk). Ilma haljastuseta piirdeaiad ei ole lubatud. Hooviala piirata kuni 80% ulatuses. Tagatud peavad olema hoonetevahelised liikumiskoridorid minimaalselt 1,5 m laiuses. Piiraval haljastusel tuleb tagada liigiline varieeruvus. Ärimaa kruntidel on lubatud kuni 1,7 m kõrguste läbipaistvate piirete rajamine, kuid tuleb eelistada võimalusel piiretevaba lahendust. Esifassaadist ettepoole ei ole piirete rajamine lubatud. Müratõkkeseinad on kavandatud riigiteelt lähtuva liiklusmüra leevendamiseks ning selle asukoht on tähistatud põhijoonisel. Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde on ette nähtud ca 500 m pikkuses lõigus 3,5 m kõrgune müratõke, mille konstruktiivne lahendus tuleb anda projekteerimisel. Oluline, et rajatakse kinnise konstruktsiooniga sein. Arvestades, et müratõkkesein piirneb ka elamukruntidega (Pos 4-6), tuleb vähemalt elamukruntide poolses küljes kasutada materjale/viimistlemist, mis oleksid visuaalselt ja arhitektuurselt sobilikud elamute vahetusse lähedusse. Vajadusel haljastada sein ronitaimedega. 6.7.4. Heakord ja jäätmete kogumine Heakorra tagamisel tuleb järgida Tartu valla heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid. Projekteerimisel arvestada vajadusega kavandada konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kokku kogutud jäätmed tuleb anda üle piirkonna jäätmekäitlust korraldavale ettevõttele. Eelistatud on süvamahutid. Maapealsete konteinerite paigaldamisel tuleb need ümbritseda piirde või varjualusega. Igale krundile tuleb rajada vähemalt üks jäätmete kogumiskoht. Soovitatav on lahendada jäätmete kogumine krundisiseselt mitme hoone peale ühiselt ning vältida igale hoonele eraldi jäätmekonteinerite paigaldamist. 6.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeritud elamualad on suhteliselt ühtlase reljeefiga, kerge languga loodesuunas. Planeeringuga ei ole ette näha ulatuslikku reljeefi korrigeerimise vajadust. Vajadusel on lubatud maapinna kõrguste korrigeerimine, et oleks võimalik rajada normatiivsete kalletega sõidu- ja kõnniteed, tagada isevoolse kanalisatsiooni toimimine (sh arvestada paisutustasemetega) ning sademevee äravalgumine ja juhtimine sademeveekanalisatsiooni. Lisaks võib olla vajalik elamukruntide maapinna kõrguslik ühtlustamine, olenevalt projekteeritava hoone paiknemisest. Sellest tulenevalt on vastavalt vajadusele lubatud maapinna tasandamine – kõrgemate küngaste koorimine ning madalamate alade täitmine. 24 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Vertikaalplaneerimise lahendused antakse edasisel projekteerimisel. Taristu (teede ja tehnovõrkude) projekteerimisel ning maapinna kõrgusliku muutmise kavandamisel tuleb esitada mõjutatavate kruntide vertikaalplaneering ning näidata kavandatav lahenduse mõju ning selle ulatus. Tagada tuleb naaberkruntidele sobiv kõrguslahendus, sh välistada sademevee valgumine piirnevatele kruntidele. 6.9. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega. Minimaalne erinevate kruntide hoonete vaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Planeeritud eluhooned on I kasutusviisiga (elamud) ning IV ja V kasutusviisiga (kogunemishooned, ärihooned) ning nende vähim lubatud tulepüsivusklass on planeeritud maksimaalse ehitusõiguse kohaselt vastavalt kasutusviisile TP3 ja TP2. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete täpsemad mahud, tuleb vastavalt kehtivatele tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele tulepüsivusklassi täpsustada. Planeeringus on kavandatud uus tänavavõrgustik, mis ühendub olemasolevate teede/tänavatega (Keskuse tee, Musta tänav) ning varasemalt planeeritud teedevõrgustikuga (Rehetare tänava pikendus). Tänavad on kavandatud planeeringuala siseselt osaliselt umbteedena, kuid alternatiivsed juurdepääsud operatiivsõidukitele on võimalik tagada planeeringuala siseselt krundisiseste juurdepääsuteede/parklate ning ringistatava kergliiklusteede võrgustiku kaudu. Alternatiivsete juurdepääsude vajadus on tähistatud põhijoonisel (joonis 4). Ala läbiv sidus kergliiklustee võrgustik (nn rohering) on planeeritud vähemalt 4 m laiune ning teised operatiivsõidukite alternatiivseks juurdepääsuks vajalikud kergliiklusteede lõigud (vt joonis 4) tuleb ehitada vähemalt 3,5 m laiused. Alternatiivsetele juurdepääsuteedele projekteerida katend, mille kandevõime võimaldab päästesõidukite liiklemist. Alternatiivsed juurdepääsud peavad olema ööpäevaringselt vabalt läbitavad – sõidukite läbipääsu takistavate tõkendite paigaldamine ei ole lubatud.  Kruntide Pos 1, 2, 3, 7, 8 alternatiivne juurdepääs on võimalik lahendada kruntide Pos 7 ja 8 juurdepääsuteede/parklate ning Pos 27 kergliiklusteede kaudu, mis on seotud Keskuse tee ning planeeritud transpordimaa kruntidega Pos 30 ja 31.  Kruntide Pos 4, 5, 6, 14, 17 alternatiivne juurdepääs on võimalik lahendada krundile Pos 28 kavandatud kergliiklusteede kaudu, mis ühenduvad planeeritud transpordimaa kruntidega Pos 31 ja 32 (sh Musta tee pikendus) ning Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde kavandatud kergliiklustee lõiguga.  Alternatiivne juurdepääs planeeringualale on võimalik lisaks tagada Rehetare tänava pikenduse kaudu kuni Vahi teeni, luues DP alale uue ligipääsu. Vahi teeni välja ehitatud Rehetare tee on tingimuseks kruntidele Pos 1-6 ehituslubade väljastamisel.  Kruntide Pos 12, 13 alternatiivne juurdepääs on võimalik lahendada krundile Pos 27 kavandatud kergliiklustee kaudu, mis ühendub transpordimaa krundiga pos 31. Lisaks on juba rajatud Keskuse tee L8 kinnistule kergliiklustee lõik, mis ühendub Mõisapiiri tänavaga, tagades samuti vajadusel alternatiivse ligipääsu operatiivsõidukitele. 6.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Planeeringuga on antud planeeritud kruntide veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademevee lahendused, elektri- ja sidelahenduse ning soojavarustuse põhimõtted. Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning seda on lubatud projekteerimise käigus täpsustada (sh tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad). Põhimõttelised lahendused on näidatud tehnovõrkude joonisel (joonis 5). 25  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Tehnovõrkude ja -rajatiste planeerimisel ja edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et võrgud ja rajatised ei jääks planeeritavate puude, põõsaste, tänavavalgustuspostide ja muude elementide alla, mis võiks kahjustada tehnovõrkude seisukorda või takistada nende hooldust. Planeeritavatele tehnovõrkudele ja -rajatistele tuleb tagada nõuetekohased kaugused puudest, valgustuspostidest, äärekividest ja teistest tänavakonstruktsioonidest. Planeeringuala välistel eraomandisse kuuluvatele maaüksustele on tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks ette nähtud servituudi seadmise vajadus. Täpsustatakse projekteerimisel, kui on selgunud tehnovõrkude ja -rajatiste täpsed asukohad. 6.10.1. Veevarustus Veevarustuse planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 11.01.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-33 ning planeeringu koostamisel täpsustatud tingimused. Veevarustuse põhimõtteline lahendus on koostatud Altren Projekt OÜ poolt. Veevarustuse planeerimisel (sh planeeringualavälised ühendused) on arvestatud Meruski, Vahipargi tn 15 ja Mällo maaüksuste ja lähiala vee-, reovee- ja sadameveekanalisatsioonitorustike skeemiga (OÜ Altren Projekt, töö nr 25007) ning lähialadel varasemalt koostatud projektidega. Planeeringuala äri- ja elamuhoonete orienteeruv veevajadus on ca 260 m3/d. Kogused täpsustatakse projekteerimisel. Planeeringuala ühendamine ühisveevõrguga on võimalik kahes etapis (vt joonis 8).  I etappi kuuluvad lõunapoolsed krundid, mis ühendatakse Keskuse teel asuva olemasoleva ning naaberarenduste raames varasemalt projekteeritud ja rajatava ühisveevõrguga (planeeritud krundile Pos 29).  II etappi kuuluvate põhjapoolsete kruntide ühendamiseks ühisveevõrguga tuleb rajada ühisveetorustik kuni Teeääre kinnistul (79601:001:1409) paikneva De225 ühisveetorustikuni (vt joonis 5, skeem 1). Ringistatav peaveemagistraal on kavandatud läbimõõduga De 225. Peamagistraalilt on planeeritud jaotustorustik planeeritud transpordimaale, üldkasutatavale maale ning elamumaa kruntidele kavandatud ühiskasutatavatele juurdepääsuteedele. Planeeritud elamumaa kruntidele ning planeeringuala välistele eraomandis olevatele maaüksustele kavandatud veetorustikule on ette nähtud servituudi seadmise vajadus AS Tartu Veevärk kasuks. Igale elamu- ja ärihoonele on planeeritud eraldi veeühendus tänavatorustikust või krundisiseste juurdepääsuteede alla kavandatud jaotustorustikust. Torustike asukohad ja hoonete ühenduskohad täpsustatakse projekteerimisel. Kõikidele peatorustikele, kaevudele, torusõlmedele ning kinnistute liitumispunktidele tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikaga. Ühisveevõrgu planeerimisel on arvestatud naaberalade perspektiivse ühendamise võimalusega ÜVK võrguga (vt, joonis 5, sh skeem 2). 6.10.2. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on tuginetud siseministri 18.02.2021 vastu võetud määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti Vabariigi standardile 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud vähemalt 10 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrjeveega varustatavad hooned võivad paikneda veevõtukohast kuni 200 m kaugusel, mõõdetuna ehitise sissepääsust. 26 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 Tuletõrje veevarustus lahendatakse võimalusel ühisveevõrgule paigaldatud olemasolevate ja rajatavate hüdrantide kaudu. Lähimad olemasolevad hüdrandid asuvad planeeringualast lõunasuunas, Keskuse teel. Planeeritud veetorustikele on lubatud hüdrantide rajamine, kuid nende veeloovutus määratakse ehitusjärgse kontrollmõõtmisega ning juhul kui hüdrantidest piisav veeloovutus tagatud ei ole, tuleb tuletõrjeveevarustus lahendada teisi alternatiivseid viise kasutades (nt mahutid). Tuletõrje veevarustuse lahendus täpsustatakse tehnilise taristu ja hoonete projekteerimisel, sh hüdrantide asukohad, mis peavad arvestama tuletõrje veevarustust reguleerivate kehtivate nõuetega. 6.10.3. Reoveekanalisatsioon Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 11.01.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-33 ning planeeringu koostamise käigus täpsustatud tingimused. Reoveekanalisatsiooni põhimõtteline lahendus on koostatud Altren Projekt OÜ poolt. Reoveekanalisatsiooni planeerimisel (sh planeeringualavälised ühendused) on arvestatud Meruski, Vahipargi tn 15 ja Mällo maaüksuste ja lähiala vee-, reovee- ja sadameveekanalisatsioonitorustike skeemiga (OÜ Altren Projekt, töö nr 25007) ning lähialadel varasemalt koostatud projektidega. Tähistatud skemaatiliselt tehnovõrkude joonisel (vt joonis 5). Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv kogus on ca 260 m3/d. Kogused täpsustatakse projekteerimisel. Planeeringuala ühendamine ühiskanalisatsioonivõrguga on võimalik kahes etapis (vt joonis 8).  I etappi kuuluvad lõunapoolsed krundid, mis ühendatakse isevoolselt Keskuse teel asuva olemasoleva ühiskanalisatsioonivõrguga.  II etappi kuuluvate põhjapoolsete kruntide ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrguga tuleb rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni Teeääre kinnistul (79601:001:1409) paikneva De400 ühiskanalisatsioonitorustikuni (vt joonis 5, skeem 1). Planeeringus (joonis 5, joonis 8) on näidatud põhimõtteline reoveekanalisatsiooni lahendusskeem, mis arvestab olemasolevate maapinna kõrgustega. Kanalisatsioonilahendus täpsustatakse projekteerimisel, sh Keskuse tee kanalisatsioonivõrguga ühendatavate kruntide/hoonete arv (I etapi mahud). Juhul, kui I etappi kavandatud kruntidelt ei ole kõrguslikult võimalik kogu ulatuses reovett isevoolselt Keskuse teel asuvasse võrku juhtida (sh maapinna tõstmise abil), tuleb ehitada välja II etappi kavandatud ühendustorustik Teeääre kinnistul asuva olemasoleva reoveekanalisatsiooniga. Alternatiivse lahendusena on kavandatud perspektiivne võimalus reovee ärajuhtimiseks Keskuse teele ajutise pumpamise teel kuni Teeääre kinnistu ühendustorustiku väljaehitamiseni. Pumpla põhimõtteline asukoht (Pos 7) ning perspektiivne surveline reoveetorustik on tähistatud joonisel 5, mis tuleb täpsustada projekteerimisel. Vertikaalplaneerimisel tuleb kruntide maapind ja hoone null kavandada kõrgusele, millega on tagatud kanalisatsiooni isevoolne toimimine. Vajadusel tuleb maapinna kõrguseid korrigeerida vajalikus ulatuses, et kavandatava hoone null ei jääks kanalisatsiooni paisutustasemest (tänaval asuva kaevu luugi kõrgus + 10 cm) allapoole. Reoveetorustik on planeeritud transpordimaale, üldkasutatavale maale ning elamukruntidele planeeritud juurdepääsuteedele. Igale elamu- ja ärihoonele on planeeritud eraldi ühendus ühiskanalisatsiooniga. Torustike asukohad ja hoonete ühenduskohad täpsustatakse projekteerimisel. Planeeritud elamumaa kruntidele ning planeeringuala välistele eraomandis olevatele maaüksustele kavandatud reoveetorustikule on ette nähtud servituudi seadmise vajadus AS Tartu Veevärk kasuks. Kõikidele peatorustikele, kaevudele, torusõlmedele ning kinnistute liitumispunktidele tuleb tagada 27  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 juurdepääs hooldustehnikaga. Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on arvestatud naaberalade perspektiivse ühendamise võimalusega ÜVK võrguga (vt, joonis 5, skeem 2). 6.10.4. Sademevesi Sademeveelahenduse planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 11.01.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-33. Sademeveelahendus on koostatud Altren Projekt OÜ pool ning selle aluseks on 2024. a koostatud Tartu valla sademeveemudel. Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid. Planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks on kavandatud transpordimaale ja juurdepääsuteedele sademeveekanalisatsioon, mis ühendatakse Keskuse teel asuvasse olemasolevasse sademeveekanalisatsiooni ning Vahi kraavi (Keskuse tee ja Rehetare tänav L4 suunas). Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt ärajuhitavat sademevee vooluhulka (l/s) kinnistutel piirata De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 10 l/s). Sademeveesüsteemi juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb projekteerimisel kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat maapinna vertikaalplaneerimist ning puhvermahtu (nt tiigid, nõvad, mahutid, torud). Võimalikult suures mahus tuleb rakendada sademevee pinnasesse juhtimist või kokkukogumist ja krundisiseselt kasutamist. Lubatud on üks ühendus sademeveetorustiku peatrassiga krundi kohta, rohkem ühendusi on erandina võimalik rajada põhjendatud juhtudel (nt krundisisesest maapinna kõrguslikust varieeruvusest). Planeeringus on näidatud sademevee ärajuhtimise põhimõtteline lahendus (tänavamaale ja juurdepääsuteedele kavandatud sademeveetorustikud ning ühendused eesvoolutorustike ja - kraavidega). Elamumaa kruntidel viibeaja pikendamiseks kavandatavad lahendused tuleb anda projekteerimisel. Projekteerimisel tuleb hinnata sademevee puhastamise vajadust ning kavandada vajadusel sobivas koguses ja asukohas õlipüüdurid. Suublasse juhtimisel peab kokkukogutud sademevesi vastama saastenäitajate piirväärtustele, mis on toodud 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademe- ja drenaaživee juhtimine naaberkruntidele ja reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. 6.10.5. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 18.12.2023 tehnilised tingimused nr 464016. Kogu planeeringuala kruntide orienteeruv elektrivarustuse vajadus on ca 4350 A, mis tuleb täpsustada projekteerimisel. Planeeritud kruntide elektrivarustuse tagamiseks on kavandatud planeeringualale uued komplektalajaamad (kruntidele Pos 27 ja 34). Uute alajaamade toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga Rehepapi tn 3 ja Suure-Riistapuu kinnistutele varem planeeritud alajaamadest. Uutest planeeritud alajaamadest on ette nähtud planeeritud kruntidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid ning krundipiiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Kõikide planeeritavate tänavate äärde on kavandatud 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid. Alajaamad ning liitumis- ja jaotuskilbid peavad olema ööpäevaringselt vabalt teenindatavad. Planeeringuala läbiv madalpinge õhuliin likvideeritakse ning olemasolevad tarbijad (Siili tn 6) 28 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 liidetakse uue võrguga. Planeeringuga on näidatud põhimõtteline tänavavalgustuse lahendus, mis tuleb täpsustada projekteerimise käigus (tänavavalgustuspostide asukohad, tüüp ja parameetrid). Projekteerimisel tuleb lahendada ka üldkasutatavate maade, ärimaa ja elamukruntide sisene välisvalgustus. Vastavalt ehitusseadustikule § 65 on ette nähtud elektriautode laadimistaristu rajamine. Kavandada tuleb ka avalikud laadimiskohad, nt Keskuse tee äärde. Täpsed asukohad ja laadimiskohtade arv antakse projekteerimisel. Päikesepaneelide paigaldamisel tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke ega jääks visuaalselt häirima või domineerima. Päikesepaneelid tuleb paigaldada ehitise katusele või fassaadile. Päikesepaneelide paigaldamine eraldiseisvana maapinnale ei ole lubatud. 6.10.6. Soojavarustus ja jahutus Planeeritud kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada kaugküttena. Alternatiivina on lubatud ka keskkonnasäästlikud lokaalsed kütteviisid. Keelatud on keskkonda saastavad küttelahendused (sh kütmine õlide ja kivisöega). Maasoojussüsteemide rakendamisel arvestada dokumendiga „Maaküte Tartu vallas“ (Maves, 2020). Kaugküttevõrgu planeerimiseks on Gren Tartu AS väljastanud 05.12.2023 tehnilised tingimused nr 168/23. Planeeritud kaugküttetorustik on ette nähtud ühendada Keskuse teele rajatud olemasoleva kaugküttetorustikuga. Kruntide Pos 7, 8 ja 12 ühendamiseks kaugküttevõrguga on planeeritud läbi kruntide Pos 7, 8 ja 27 soojatorustiku võimalik trassikoridor. Täpne soojatorustiku asukoht ja kruntide ühendamise võimalused tuleb anda projekteerimisel. Soojatorustik on kavandatud rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna. Projekteerimisel tuleb arvestada hoonete jahutamise võimalusega ning kavandada lokaalsed jahutusseadmed või nende paigaldamise valmidus. 6.10.7. Telekommunikatsioonivarustus Telekommunikatsioonivarustus on lahendatud Enefit Connect OÜ-le kuuluva sideoperaatori sõltumatu sidevõrgu kaudu, kes on väljastanud sideühenduse planeerimiseks 07.12.2023 tehnilised tingimused nr EC-JUH-7/465. Olemasolev sidekanalisatsioon asub Keskuse teel. Uus sidevõrk on planeeritud väljavõttena sidekaevust C1873-M4. Planeeringualasisese sidevõrgu ja kruntide ühenduste kavandamisel on lähtutud Enefit Connect OÜ väljastatud eskiisjoonisest. Siderajatiste asukohad täpsustatakse projekteerimisel. 6.11. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide ja avaliku kasutusõiguse seadmiseks eraomandisse jäävatele kruntidele planeeritud avaliku ruumi (promenaad) ja kergliiklejate alade kasutamiseks (sh bussipeatus, kõnniteed), juurdepääsude võimaldamiseks ning tehnovõrkude rajamiseks, kasutamiseks ja hooldamiseks (vt tabel 4). Planeeritud võimalikud servituudialad on näidatud planeeringu tehnovõrkude ja kitsenduste joonisel (joonis 5), mille ulatus tuleb täpsustada projekteerimise järgselt. Olemasolevale ja planeeritud transpordimaale ning üldkasutatavale maale (antakse üle kohalikule omavalitsusele ja määratakse avalikku kasutusse) planeeritud tehnovõrkudele ja -rajatistele seatakse vajadusel servituudid võrguvaldaja kasuks. Servituudialade ulatus ja seadmise vajadus tuleb 29  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 täpsustada võrkude projekteerimise järgselt. Tabel 4. Servituutide ja avaliku kasutusõiguse seadmise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/ isik Servituudi/avaliku kasutusõiguse sisu Vastastikune õigus rajada, kasutada ja hooldada Pos 12 Pos 13 juurdepääsuteed. Vastastikune õigus rajada, kasutada ja hooldada Pos 9, 10, 11 Pos 9, 10, 11 juurdepääsuteed. Vastastikune õigus rajada, kasutada ja hooldada Pos 16, 19 Pos 16, 19 juurdepääsuteed. Vastastikune õigus rajada, kasutada ja hooldada ühiselt Pos 11, 12, 13 Pos 11, 12, 13 kasutatavat hooviala. Õigus kasutada ja hooldada teenivale kinnisasjale Tartu vald Pos 12, 13 kavandatud väliruumi (promenaad). Määratakse (avalik kasutusõigus) avalikku kasutusse. Õigus rajada, kasutada ja hooldada teenivale kinnisasjale planeeritud kergliiklusteed ja bussipeatust. Põhjaringi tn 2 Tartu vald Määratakse avalikku kasutusse. Rehepapi tn 1 (avalik kasutusõigus) Lubatud servituudiala ulatuses väljakruntimine ja transpordimaa moodustamine. Tartu vald Õigus kasutada üle teeniva kinnisajas planeeritud Pos 7, 8, 11 (avalik kasutusõigus) kõnniteed. Määratakse avalikku kasutusse. Rehetare tänav L4 Ühisvee- ja ühiskanalisatsioonivõrgu valdajal on õigus Ühisvee- ja Suure-Riistapuu rajada, kasutada ja hooldada läbi teeniva kinnisasja ühiskanalisatsioonivõrgu Pos 7, 8, 9, 10, 11, 17, kulgevaid vee- ja/või kanalisatsioonitorustikke ja - valdaja 19 rajatisi. Sademeveesüsteemi valdajal on õigus rajada, hooldada Rehetare tänav L4 Sademeveesüsteemi valdaja ja kasutada läbi teeniva kinnisasja kulgevat Pos 7, 8, 9, 10, 17, 19 sademeveesüsteemi. Kaugküttevõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja Pos 7, 8 Kaugküttevõrgu valdaja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevat kaugküttetrassi. Rehetare tänav L4 Elektrivõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja Kalevipoja tänav L3 Elektrivõrgu valdaja hooldada läbi teeniva kinnisasja kulgevaid Suure-Riistapuu elektrirajatisi. Pos 34 Sidevõrgu valdajal on õigus rajada, kasutada ja hooldada Pos 7, 8, 9, 10 Sidevõrgu valdaja läbi teeniva kinnisasja kulgevaid elektrirajatisi ja siderajatisi. 6.12. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002.  Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus; 30 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340  Tuleb rajada krundile konkreetsed juurdepääsud ning vältida tagumiste juurdepääsude rajamist;  Eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad;  Ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale;  Kasutada atraktiivset maastikukujundust, arhitektuuri ning väikevorme;  Tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid. 6.13. Keskkonnatingimusi tagavad nõuded Planeeringualal ei asu teadaolevalt looduskaitsealuseid objekte ja loodusvarasid, Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusala, ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte. Lähim kaitseala, Raadi mõisa park, asub ca 1 km kaugusel. Detailplaneeringule on koostatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mille tulemuste põhjal ei ole detailplaneeringu elluviimisel ning hoonete ja rajatiste sihipärasel kasutamisel oodata olulist keskkonnamõju. Kokkuvõtvalt: 1. Planeeringuga ei kavandata keskkonnaohtlikke ehitisi ja tegevusi ning planeeringu realiseerimisel ei kaasne ohtu olulise keskkonnamõju tekkeks. Planeeringu realiseerimise tulemusel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna taimestikule ega loomastikule. 2. Kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastusvõime ületamist. 3. Kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. 4. Planeeritava tegevusega kaasneb liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine vähesel määral ehitustegevuse ajal, hilisemas kasutusetapis on ette näha eelkõige liikluskoormuse kasvu. 5. Pinnasetööde käigus ei avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. 6. Avariiolukordade (nt ehitusaegsed lekked masinatest vms) esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid. 6.14. Müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi tagavad nõuded Planeeringuala jääb riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga kaitsevööndisse (50 m), kus on tõenäoline normatiive ületavate keskkonnaparameetrite esinemine. Antud riigitee puhul on liikluskoormus 1763 sõidukit/ööp ning planeeringuala ulatuses on lubatud kiirus 90 km/h. Planeeringu koostamisel on arvestatud olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringule on koostatud liiklusmüra hinnang (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24185, mai 2024), hindamaks riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning antud vajalikud meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks (vt Lisad). Liiklusmüra hinnangu koostamisel on aluseks Inseneribüroo Stratum OÜ koostatud liiklusprognoos. Müra modelleerimisel on arvestatud ka Keskuse tee ja Aidamehe tänavatega (piirkiirus 50 km/h). (Planeeringu koostamise käigus projekteeritud ja rajatud Keskuse tee projektkiirusena on arvestatud 31  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 30 km/h). Planeeringualal kavandatud tegevus kuulub valdavalt II mürakategooriasse. Keskuse tee äärse piirkonna võib liigitada tinglikult ka III mürakategooriasse (segafunktsiooniga keskuse alad). Peamised liiklusmüra hinnangu tulemused:  Jõhvi-Tartu-Valga tee poolsetele hoonete (Pos 1-6) fassaadidele mõjuvad 2023. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 60 dB ja öisel ajal Ln ≤ 51 dB;  Jõhvi-Tartu-Valga tee poolsetele hoonete (Pos 1-6) fassaadidele mõjuvad 2028. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 62 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB;  Jõhvi-Tartu-Valga tee poolsetele hoonete (Pos 1-6) fassaadidele mõjuvad 2040. aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 63 dB ja öisel ajal Ln ≤ 54 dB;  Keskuse tee ja Aidamehe tn poolsetele hoonete (Pos 10, 11, 12, 13, 15, 23) fassaadidele mõjuvad 2023, 2028 ja 2040 aasta liiklusolukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 61 dB ja öisel ajal Ln ≤ 51 dB.  Müratõkkeseinaga mõjuvad POS 1-6 Jõhvi-Tartu-Valga tee teepoolsetele fassaadidele 2040. aasta liiklusolukorras päevasel ajal suurimad arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 61 dB ja öisel ajal Ln ≤ 53 dB. Suurimad müratasemed jõuavad kolmanda korruse fassaadidele. Teise ja esimese korruse fassaadidel jõuavad vastavalt ca 4 dB ja 8 dB väiksemad müratasemed võrreldes suurima arvutusliku müratasemega. Planeeringualale kavandatavate hoonete osas on täidetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria piirväärtuste nõuded. Hoonete hoovipoolsetel õuealadel tekivad vaiksemad alad, kus on täidetud määrusega kehtestatud II kategooria sihtväärtuse nõuded. Vastavalt Tartu valla üldplaneeringule rakendub sihtväärtuse nõue väljaspool tiheasutuse piirkonda või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandataval seni hoonestamata uutel detailplaneeringuga või projektide menetlemisel kindlaks määratud müratundlikel aladel. Oluline on sihtväärtuse tagamine eelkõige hoonete hoovipoolsetel õuealadel, laste mänguväljakutel ning puhkeotstarbega piirkondades. Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde on ette nähtud ca 500 m pikkuses lõigus 3,5 m kõrgune müratõkkesein, mille konstruktiivne lahendus tuleb anda projekteerimisel. Oluline, et rajatakse kinnise konstruktsiooniga sein. Müratõkkeseina rajamisel on suurem positiivne mõju kruntidele Pos 1-6 planeeritud hoonete 1. ja 2. korruse fassaadidele ning krundisisestele hoovialadele, vähendades müratasemeid hinnanguliselt kuni 10 dB, võrreldes olukorraga, kus müratõkkeseina ei rajata. 3. korruse fassaadidele liiklusmüra kandumist müratõkkesein märkimisväärselt ei mõjuta. Müratõkkeseina rajamine vähendab kruntidele Pos 7 ja 14 kanduva liiklusmüra tasemeid. Soovitused: 1. Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele, büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud. 2. Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja 32 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 ühiskasutusega hoonetes. 3. Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. 4. Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 35…40 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 5. Uute alade planeerimisel tasub arvestada ka haljastuse mõjuga. Haljastuse positiivne mõju avaldub eelkõige psühholoogiliselt (kui müraallikas ei ole visuaalselt nähtav või tajutav, võib ka mürahäiring väiksemaks osutuda). Kuigi hõredal kõrghaljastusel puudub otsene mõju müra levikule, avaldub haljastuse efekt elukeskkonna parandamisel koos avaliku ruumi kvaliteedi üldise paranemisega, mistõttu ei saa alahinnata ka kitsamate (paarirealiste) haljastusribade positiivset mõju elanike elukvaliteedi parandamisel. Tuntava müra vähendava efekti saavutamiseks peab kõrghaljastus olema tihe (avadeta) ning vähemalt 20- 30 m lai (soovitatavalt minimaalselt 30-50 m), sel juhul võib eeldada müra vähenemist suurusjärgus 5 dB või pisut enam. Lähtuvalt planeeringuga kavandatud kvartalisisese tänava liiklussagedusest ja kavandatavatest sõidukiirustest (projektkiirus 30 km/h), ei ole eeldatavalt ette näha olulisi liiklusest tingitud müra, õhusaaste ja vibratsioonitaseme häiringuid ja võimalikke mõjutusi. Vibratsiooni mõju hoonestusele on projekteerimisel vajadusel võimalik ennetada ning rakendada massiivsemaid konstruktsioone. Ehitustegevuse käigus tekkiv müra ja vibratsioon on lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Seejuures tuleb võtta arvesse, et ehitusaegne müra ei ületaks seadusega sätestatud ehitusmüra ja vibratsiooni normtasemeid. Transpordiamet kui riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik vajalikud leevendusmeetmetega seotud kulud kannab igakordne krundi omanik/arendaja. Insolatsiooninõuded (otsese päikesekiirguse pääsemine ruumi) on Eestis sätestatud standardis EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. Projekteerimisel tuleb tagada planeeritud eluruumides insolatsiooni kestus vähemalt 2,5 tundi. Arvestades, et planeeritud hoonestuse puhul on valdavalt tegemist ühtlase madalhoonestusega ning hoonetevahelised kaugused on suhteliselt suured, olles eraldatud üldkasutatavate maade, hoonetevahelise hooviala ja transpordimaadega, võib eeldada, et insolatsiooniprobleemide tekkimine on vähetõenäoline. 6.15. Pinnase radoonisisaldus Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt jääb planeeringuala kõrge radoonisisaldusega (100-150 kBq/m3) alale. Kõrge radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele 33  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 hoonete siseõhus. Radoon imbub ruumidesse maja alusest pinnasest ja põhjaveest ning tulenevalt sellest esineb radooni peamiselt keldrites ja esimestel korrustel. Radoonisisaldus siseõhus kõigub väga suurtes piirides. Mida tihedam on hoone vundament, seda vähem pääseb radooni hoonesse. Lisaks mõjutab radooni taset siseõhus ilmastik, õhurõhud, tuulesuunad, maapinna niiskusprotsent, maapinna külmumine, hoone ventilatsioon ning selle kasutamine, akende ja uste avamine, küttekolded jne. Enne hoonete projekteerimist tuleb planeeringuga hõlmatud maa-alal teostada radooniuuring, et selgitada välja võimalik radoonioht. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Normidele vastava radoonitaseme tagamiseks tööruumides tuleb projekteerimisel tulenevalt radooniuuringu tulemustest vajadusel arvestada kõrgendatud rodooniriskiga ning meetmetega radooni kaitseks. 6.16. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud alljärgnevalt:  tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikus sätestatuga. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.  tegevuspiirangud elektripaigaldise, sideehitise ja kaugküttetrassi kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;  tegevuspiirangud vee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas määruses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ sätestatuga; 6.17. Planeeringu elluviimise võimalused Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks maakorralduslikele toimingutele ning planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Projektid peavad olema koostatud vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning ehitusprojekt (sh selle osad) peab olema koostatud või kontrollitud ehitusseadustikus toodud nõuetele vastava isiku poolt. Planeeringu realiseerimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Avalikuks kasutamiseks ette nähtud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud Rajatiste (sh juurdepääsuteed, kergliiklusteed, bussipeatused, tehnovõrgud, sademeveesüsteemid, tänavavalgustus, müratõkkerajatis, tänavahaljastus, inventar, müratõkkesein jms) ning üldkasutatavate alade väljaehitamise või väljaehitamisega seotud kulude kandmises lepitakse kokku huvitatud isiku ja Tartu valla vahel juba 34 RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 sõlmitud ning tulevikus sõlmitavate lepingute alusel. Lepingute aluseks on Tartu Vallavolikogu 15.02.2023 määrus nr 3 „Tartu valla detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks ette nähtud taristu väljaehitamise kokkuleppimise kord“. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tartu Vallavalitsus ei võta kohustusi seoses planeeringu realiseerimisega. Planeeringu elluviimine on lubatud etapiviisiliselt. Võimalik jaotus ehitusetappideks on näidatud joonisel 7, mis täpsustatakse vajadusel projekteerimisel. Etapiviisilise elluviimise tingimused:  Planeeringu elluviimist tuleb alustada 1. etapist. 1. etapi raames projekteeritakse ja rajatakse tervikuna etappi kuuluvad hooned koos välialadega, Keskuse teele planeeringukohased tee- elemendid ja rajatised, avalikku kasutusse määratav promenaad ning üldkasutatavad alad.  Alates 2. etapist ei ole etappide numeratsioon rangeks aluseks etappide järjekorra arvestamisel ning kokkuleppel Tartu Vallavalitsusega on lubatud arendusetappide järjekorda muuta tingimusel, et arendatakse välja üksteise kõrval paiknevad arendusetapid, mille tulemusel kujuneb välja terviklik ja sidus ruum.  5. etapi hoonete väljaehitamise eelduseks on välja ehitatud Rehetare tee kuni Vahi teeni.  Lubatud on erinevate etappide samaaegne elluviimine. Transpordiameti tingimused: 1. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 2. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Tartu Veevärk AS tingimused: 1. Detailplaneeringu kinnistute arendajal tuleb arvestada AS Tartu Veevärk liitumise eellepingu LII/20-145 p.4.4 tingimusega, mille alusel eellepingus kokku lepitud leibkondade mahu muutmisel üle 5% muudetakse eellepingu sõlminud arendajate vahelist torustike finantseerimise proportsiooni. Arendajal tuleb arvestada täiendavate kuludega, mis tulenevad leibkondade arvu suurendamisest tingitud finantseerimise proportsiooni ümberarvutusest. Eelleping sõlmiti piirkonna arendajatega piirkonnani ulatuvate peatorustike ehituse finantseerimiseks kinnistute tarbimismahtude alusel. 2. Detailplaneeringu kinnistute arendajal tuleb osaleda reoveekanalisatsiooni eelvoolude suurendamise finantseerimisel vastavas proportsioonis. Tingimuste väljastamise hetkel on teada, et Ujula tänavas asuv eelvool ei ole piisav. Elluviimise tingimused ja tegevuskava (vastavalt ehitusetappidele): 1. Planeeringualasse hõlmatud maaüksustest katastriüksuste moodustamine vastavalt planeeritud krundijaotusele. 2. Avalikuks kasutuseks planeeritud transpordimaa kruntide Pos 24, 25, 30, 31, 32, 33 ning üldkasutatava maa kruntide Pos 26, 27, 28, 29 tasuta võõrandamine Tartu vallale. Krundid peavad olema võõrandatud Tartu vallale enne mistahes ehitusloa väljastamist planeeringualale. 3. Planeeringukohaste avalikule transpordimaale projekteeritud Rajatiste terviklik projekteerimine vajalikus mahus ning üldkasutatavate alade maastikuarhitektuurne terviklik projekteerimine. 4. Vajadusel projektlahenduse alusel eraomandis olevate kinnistute omanikega ning 35  RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Tartu maakond, Tartu vald, Raadi alev DP-202340 võrguvaldajatega notariaalsete lepingutega maakasutuskokkulepete sõlmimine isikliku kasutusõiguse vormis tehnovõrkude ja -rajatiste, juurdepääsude ning avalikku kasutusse määratavate rajatiste ja väliruumi osas. 5. Ehituslubade taotlemine Rajatiste ja üldkasutatavate alade ehitamiseks vajalikus mahus (sh planeeringuala välised tehnovõrkude ühendused). 6. Rajatiste ja üldkasutatavate alade väljaehitamine vajalikus mahus vastavalt ehitusetappidele. 7. Radooniuuringu koostamine. 8. Hoonestuskavade koostamine, hoonete ja krundisiseste välialade terviklik projekteerimine (sh hoonetevahelised hoovialad, promenaad). Juhul, kui elamute vahelised planeeritud ühised hoovialad jäävad erinevate ehitusetappide piiridesse (nt Pos 11, 12, 13), tuleb hooviala projekteerida esmajärjekorras realiseeritava etapi raames, arvestusega, et ka hooviala projekti oleks võimalik realiseerida etapiviisiliselt. 9. Ehituslubade taotlemine hoonetele ning hoonete ning selle juurde kuuluva väliruumi ehitamine (vastavalt ehitusetappidele). Enne vastava etapi esimesele hoonele ehitusloa väljastamist peab olema vähemalt killustikaluseni välja ehitatud planeeringulahenduse kohased teed ning hoonet teenindavad tehnovõrgud ja -rajatised kuni liitumispunktini s.h. planeeringuala välised funktsionaalselt seotud tehnovõrgud ja -rajatised. 10. Kasutuslubade väljastamine Rajatistele ja üldkasutatavatele aladele vastavalt ehitusetappidele. 11. Kasutuslubade väljastamine hoonetele. Hoonete kasutuslubade väljastamise eelduseks on, et kõik muud kohustused on täidetud. Enne vastava etapi esimesele hoonele kasutusloa väljastamist peab olema välja ehitatud ning kasutusload väljastatud vastava ehitusetapi Rajatistele (sh teed ja tehnovõrgud) ja üldkasutatavatele aladele. 36  Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti halltoonides kaarti (01.02.2024) Planeeringuala asukoht Töö nr: DP-202340 Sepavälja 33, Tartu, [email protected] Töö nimi: RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE Väliprojekt OÜ, reg nr 14339541 TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Asukoht: RAADI ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND Projektijuht/ LIIS ALVER Joonise nimetus: planeerija: ASUKOHASKEEM Planeerija: KÄTLINA VELTMANN Planeeringust huvitatud isik: Mõõtkava: Joonise nr: - 1 RENDING OÜ Formaat: Kuupäev: A4 01.02.2024  e ngte idari ivne pekti Pers tee aring ivne id pekti Pers lev ik la a õ r vekü K lev di a VAHI T STUSPARK Raa Rehevärava tn 2 mü DP T (kehtestatud 27.07.2022) e a te u- Valg vi- Tart Jõh R T Jõhvi-Tartu-Valga mnt vik Tartu-Vahi mnt ja i ale Pe Vah Vana-Narva mnt vahelise rsp R ala II etapi DP lev ek di a (kehtestatud 26.10.2011) tiiv Raa ne R la R ida R rin kü K- gte rve e R Kõ tä nav K- K- etare R Reh K- K- K- K- R R v K- na R tä K- Põhjaringi tn 4 Põhjaringi tn 6 ta Rehepapi tn 3 Rehepapi tn 5 mü ja R us K- lähiala DP detailplaneering (kehtestatud 25.07.2024) K- K- Jõhvi-Tartu-Valga mnt M Tartu-Vahi mnt ja K- Vana-Narva mnt vahelise ala I etapi DP R K- K- (kehtestatud 27.05.2009) R K- A K- id K- am R Pe K- K- eh K- rsp ek e tiiv K- K- R tä K- ne id K- R na ar ing K- v te e RAADI KESKUS/K-RAUTA K- K- Ke K- K- sku K- se tee K- tee R rtu K- 24/7 FITNESS R Ta R Keskuse te R R la- K- K- e SELVER R e kü R õrv R K K- GROSSI POOD RAADI LASTEAED R K- 95 RAJATAV RAADI PÕHIKOOL R TERMINAL R R K- R Raadi alevis asuva Keskuse tee 11 ja R K- Mõisapõllu maaüksuste ning lähiala detailplaneering (kehtestatud 28.03.2024) R R Vah rtu R Ta i R tee K- R LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir Olemasolev üksikelamu maa Planeeritud korter- ja/või ridaelamumaa Asustusüksuse piir Olemasolev korterelamu maa Planeeritud ridaelamumaa Olemasolev kinnistupiir Olemasolev ridaelamu maa Planeeritud korterelamu- ja ärimaa Planeeritud krundipiir Olemasolev äri- ja tootmismaa Planeeritud ärimaa Töö nr: DP-202340 Varem planeeritud krundipiir Olemasolev ärimaa Planeeritud üldmaa Sepavälja 33, Tartu, [email protected] Olemasolev ühiskondlike ehitiste maa Planeeritud transpordimaa Töö nimi: RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE Väliprojekt OÜ, reg nr 14339541 Varem planeeritud/projekteeritud sõidutee Varem planeeritud kergliiklustee Olemasolev üldmaa TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Asukoht: RAADI ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND Varem projekteeritud kergliiklustee Olemasolev maatulundusmaa Projektijuht/ LIIS ALVER Joonise nimetus: Planeeritud kergliiklustee Olemasolev bussipeatus planeerija: KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜSISKEEM Planeerija: KÄTLINA VELTMANN Olemasolev kergliiklustee Rajatav bussipeatus Mõõtkava: Joonise nr: Planeeringust huvitatud isik: 1:5000 2 RENDING OÜ Formaat: Kuupäev: A3 10.11.2025  K-2 V LJ ritud T ktee proje Uus 1W 1.1 1W 1.1 1W 1.1 poolt OÜ ergy nr. p En öö p ta Grou d lõik (t 1W He ritu 1.1 ktee proje 2) 7 1W 2124 1.1 1W 1.1 TP TP m) d (50 i t se vöön a tee ka sut atav ikult ka at ee Aval - Valg rtu i-Ta 3Jõhv ) (50 m önd kai tsevö a tee tatav ku lt kasu i Aval LEPPEMÄRGID Planeeringuala piir Olemasolev kinnistupiir Olemasolev asfaltkattega sõidutee Olemasolev killustikkattega tee Olemasolev kergliiklustee Olemasolev hoone Olemasolev kraav Avaliku tee kaitsevöönd Olemasolev puurkaev hooldusalaga Olemasolev veetrorustik Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev kaugküttetorustik Tehnovõrgu kaitsevöönd MÄRKUSED 1. Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on topo-geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Geodeesia OÜ (reg nr 11171259, litsents MTR EEG000078), töö nr GE-3850 (mai 2023). Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Joonistele on kantud Keskuse tee L7 ja piirneva ala teostusmõõdistus (OÜ Tee-Geodeesia OÜ. Töö nr TG73A-24TEO, 31.10.2025). Töö nr: DP-202340 Sepavälja 33, Tartu, [email protected] Töö nimi: RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE Väliprojekt OÜ, reg nr 14339541 TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Asukoht: RAADI ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND Projektijuht/ LIIS ALVER Joonise nimetus: planeerija: TUGIPLAAN Planeerija: KÄTLINA VELTMANN Planeeringust huvitatud isik: Mõõtkava: Joonise nr: 1:1000 3 RENDING OÜ Formaat: Kuupäev: A0 10.11.2025  1W 1.1 olt Ü po rgy O nr. Ene G roup lõik (töö 1W ta Hep teeritud 1.1 k proje 2) 7 1W 2124 1.1 1W 1.1 TEE E I I K LIIK LUS RG L KE MISE J A RAJA tus) D u s RITU avalg KTEE h tänav OJE (s M PR VARE L MISE RAJA IT U D JA R KTEE LUSTEE igukoht) OJE K ä M PR KERGLII tus, ülek VARE lg us a v a va n (sh tä TPTP 50 40 e a te t u - Valg 6 4885 vi- Tar ER100 Jõ h EE UST LIIKL 3 1200 321 K ERG ISEL 11 6 31 AJAM 21 22 JA R ustus) 27 UD lg EERIT avav a 24 2 JEKT (sh tän P24+ 3975 M PRO VARE K100 4 - - 41 3 - - RE-I 8 5 5076 ER100 8 Päästesõidukite 1200 321 varujuurdepääs 11 6 31 23 +2 RE-I 4 P 24 42 4 4 28 4 8 4 35 3191 35 ER100 I 700 211 RE- 8 11 6 31 4 23 28 RE- 4 1 P12+ I RE-I 4 4 21 26 22 8 5 P39+ P2 RE-I 29 P35 RE-I 0+ 17 18 3 5918 4007 8 2 ER EK100 ER100 4 23 4 1470 321 1000 321 4 12 6 31 11 6 31 P50 RE-I 4 4 RE 8 -I 3 28 23 3001 9420 4 K 100 KE-I P P100 8 1050 2 - - 4 - - - 12 3 4 4 P KE P43 8 8 4 2 4098 I RE- 4 4 50 +8 8 P 59 4 K 100 4 1500 2 4 4 I KE- 12 3 4 -I 25 446 1 3752 KE K100 8 4 K 100 14 7805 4 D - - 30 8685 6 - - 1300 2 100 ER EK100 5 0+ KE 12 4 3 P 8 1950 321 4 4 - - 8 -I 12 6 31 4 - - I -I KE- KE 4 19 20 8510 RE 6786 ER EK100 -II 8 8 EK100 I 1690 2120 431 321 12 6 12 6 31 31 C - - I D' 9 I 5 P KE RE 9+ RE 6+1 5 P10 P -I 8 E I 4 I I 4 KE- E 4 16 RE 6116 4 -II 4 ER EK100 I C' I 1520 4 431 8 4 4 12 6 31 Vajadusel projekteerida -I 4 ajutine ümberpööramiskoht KE 8 6+ RE P5 -I -I 8 KE-I 5 KE 7 14306 9+ 4 P3 29 9718 RE ER EK100 4 21 9226 -II 3570 752 P P100 I I 12 6 31 - - E ER EK100 RE- 2300 431 - - 26 1160 12 6 I 31 KE I KE P100 -I I 8 - I E I KE-I - -I 4 - - K - 4 P RK 15 10212 I E ER EK100 4 2550 431 4 12 6 31 -I 10 RE 8 RE 6 4 4 7+ + 4 -II P6 6 P4 I 4 RE-I 8 -I 10 -I KE 7+ KE P6 4 - 32 6788 P KE 4 RE 100 10 -II 10212 4 - - 22 I - - 7508 KE ER EK100 2550 642 ER EK100 I -I E 12 6 31 1875 431 4 4 -I 12 6 31 RE P4 6+ I 6 8 27 11654 P P100 23 6013 KE-I - - 4 -II RE - - ER EK90 K 10 4 RE 4 I -II 1595 431 4 I 12 6 31 E I I E 4 P54+9 4 8 I 6759 -II 31 8071 EK100 RE 100 1680 321 9 4 II - - RE 8130 E- B' 12 6 31 4 - - R -II ER100 2030 642 4 11 6 31 4 KE I -II 4 4 KE I E 4 -II 4 KE-I RE - I KE -II B -II RE 4 4 4 11 11308 4 4 ER EK100 P8 4 4 0+ 2820 431 6+ P4 12 6 31 1 2 11 4 4 4 35 4 Päästesõidukite Päästesõidukite varujuurdepääs A varujuurdepääs I -I - RE -III 13 KE 35 I E 8129 P KE EK80 K 20 10 2030 321 16 6 41 4 11 3+ 4 P8 P EE 4 R IPE I KR IE I I E E I I E 4 4 KR IK I E I R E P EERI I 4 4 ER - A' -III P EERI - R 23 12 8102 KE EK - - - P EERI KR I E R 33 4 EK80 K 20 E E 20 2025 431 33 1127 - - 13 8129 16 6 41 PR Päästesõidukite 100 K- - - 3 EK80 K 20 - - 2030 321 varujuurdepääs - - - 4 16 6 41 KE-III - 6 P83+11 KE-III KE-III K- 11 1 P- P EERI E IK E R 716 P- R 170 K 546 5 IPE PR E P EERI RI IK 42 IPE K RI K E I R E P 1-3 3 E- 1 39 - - KR I I - ER EK - 152 199 67 9 K- 10 851 48 PP- 31 952 14 3 K- 29 092 13 0 RK E EPPE R I 1 - P P 1 500 K 11171259 R P - EE 000078 E-3850 2023 K -E 97 P E 2000 I - 2 K 7 E PR II IKE P 4 - 73 -24 E 31 10 2025 P P 3 P K RE-I P RE-1 P RE-II P RE-2 P 4 P RE-III LÕIGE A-A' P RE-3 K - - P PR 338 Keskuse tee (Pos 33) KE-I P KE-1 P LÕIGE B-B' KE-II P KE-2 P Aidamehe tänav (Pos 31) KE-III P KE-3 P LÕIGE C-C' LÕIGE D-D' P P - Musta tänav (Pos 32) Rehetare tänav (Pos 30) P P K 85 K 25 Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir Krundipiir P 25 P P - Töö nr: DP-202340 P - Sepavälja 33, Tartu, [email protected] P Töö nimi: RAADI ALEVIS ASUVATE REHETARE JA AIDAMEHE Väliprojekt OÜ, reg nr 14339541 11 7 25 3 7 35 3 38 3 25 3 7 35 3 2 1 3 3 6 3 25 15 1 25 3 7 26 3 1 P83+11 P + TÄNAVATE PIIRKONNA NING LÄHIALA DETAILPLANEERING P K P K K P K K K K K P P P Asukoht: RAADI ALEVIK, TARTU VALD, TARTU MAAKOND P 22 5 20 20 Projektijuht/ LIIS ALVER Joonise nimetus: 22 5 P planeerija: PÕHIJOONIS P Planeerija: KÄTLINA VELTMANN Planeeringust huvitatud isik: Mõõtkava: Joonise nr: 1:1000 4 RENDING OÜ Formaat: Kuupäev: A0 29.01.2026  L MISE RAJA IT U D JA V3 R KTEE LUSTEE igukoht) K3 OJE M PR KERGL IIK ülekä V3 vt PLANEERINGUALAVÄLISED TEHNOVÕRKUDE ÜHENDUSED (Skeem 2) vt PLANEERINGUALAVÄLISED TEHNOVÕRKUDE ÜHENDUSED (Skeem 2) VARE u stus, valg h tä nava VK33 (s VK33 TP TP vt PLANEERINGUALAVÄLISED TEHNOVÕRKUDE ÜHENDUSED (Skeem 1) VK33 EV 1 VK33 EV1 VK33 EV1 EV1 EV1 VK33 EV1 EV1 VK33 EV1 EV1 VK33 EV1 EV1 VK33 EV 1 VK33 ) Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud nd (50 m evöö naaberalade ühendamiseks (torustike täpne asukoht EV kaits 1 EV 1 antakse naaberalade projekteerimisel) D1 tee tava EV1 EV ta kasu 1 EV1 K3 D1 V3 EV1 i ku lt t ee D1 EV1 EV1 A val alga EV1 EV1 u -V D1 EV1 6 art 4885 vi-T EV1 h ER100 EV EV1 EE D1 K3 3 Jõ U ST V3 1 L GLIIK EV1 KER EV1 1200 3(2/1) ISEL D1 11/6 3/1 JAM ) EV A EV1 1 A R s UD J valgustu EV1 EERIT av a 24 D1 EV JEKT (sh tän 3975 EV1 1 M PRO EV1 VARE LK100 D1 EV1 EV K3 1 V3 EV1 - - EV1 Perspektiivne ühendus D1 EV1 - - EV1 1 D1 EV1 EV1 5 5076 EV V1 V1 D1 EV1 ER100 V1 EV1 Päästesõidukite K3 V1 1200 3(2/1) V3 varujuurdepääs V1 EV1 EV1 D1 EV1 11/6 3/1 V1 V1 EV1 V1 EV1 V1 D1 V1 EV1 EV1 V1 EV1 EV1 K1 K33 V1 EV1 V1 V V1 EV1 K1 D1 EV1 K1 V1 4 EV1 EV1 V1 3191 EV1 E 2 K1 E1V1 K1 E V1 V1 EV1 V1 K1 EV1 D1 V1 E 2 E1V1 E EV1 K1 EV1 ER100 EV1 K1 V1 S1 EE2 E1V1 EV1 EV1 K1 V1 2 V1 D1 700 2(1/1) EV1 E E1V1 E K1 V1 EV1 T2 K1 V1 S1 EE2 E1V1 V1 11/6 EV1 K1 3/1 E1 EV1 K1 V1 EEE21V1 K1 V1 T2 K V3 V1 D1 EV1 SK1 V1 EV1 K1 S211 3 T2 EV1 V1 E EV1 E EV1 K1 EV1 T2 V1 2 K1 EE K1 E1V1 V1 V1 D1 EV1 S1 V1 EV1 K1 EE21V1 E SK1 D1 V1 E1 K1 EV1 SK1 EV1 EEE21V1 T2 K1 V1 EV1 SK1 S1 EV1 V1 D1 K1 1 K1 V1 EEE21V1 SK SK1 EV1 EV1 K1 V1 V1 Perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud naaberalade EV1 SK1 V1 EE21V1 S1 E S1 K1 EV1 E1 SK1 EE21V1 T2 V1 D1 K ühendamiseks (tAltren Projekt OÜ, töö nr 25007) V3 E SK1 K1 V1 EV1 K1 EV1 EV1 3 SK1 K1 V1 S1E EE21V1 EV1 T2 K1 EV1 EEE21V1 K1 V1 V1 D1 V1 SK1 SK1 EV1 S1 V1 K1 K1 EE21V1 SK1 EV1 D1 V1 K1 E E V1 EV1 E1 K1 SK1 V1 V1 D1 EEE21V1 V1 K1 EV1 SK1 S1 EV1 K1 T2 V1 17 SK1 EV1 T2 EEE21V1 5918 18 K1 D1 EV1 EV1 SK1 K1 V1 4007 V1 S1 EEE21V1 EV1 T2 SK1 V1 EV1 ER/EK100 K1 SK1 EV1 E1 K1 KV33 E1 SK1 V1 EEE21V1 ER100 EV1 EV1 K1 S1 T2 1470 1 D1 1 3(2/1) V1 EV S EEE21V1 1000 3(2/1) V1 K1 SK1 SK1 K1 EV1 1 V1 K1 EEEV12 K1 12/6 3/1 V1 EV1 V1 K1 EV1 11/6 3/1 SK1 V1 EV1 D1 V1 S1 EEE21V1 SK1 K1 V1 1 SK1 1 EV EEEV12 V1 SK1 K1 K1 EEE21V1 V1 EV1 K1 E1 T2 S1 SK1 V1 V1 28 K1 3 V1 EES21 E1V1 9420 1 V1 3001 V1 V3 EEEV12 1 EV 1 EV SK1 K1 K1 SK EV1 T2 EV1 V1 EEE21V1 1 V1 K1 SK HP/P100 V1 S1 ÄK/ÄV/ÄB/ÄM100 K1 2 D1 SK 1 T2 E1 EV S1 1 EEE21V1 1 V1 EV1 1 EEV1 S1 SK V1 V1 K1 1 K1 1 1 - - 1 V1 SK E2 E EV K1 SK1 1050 K1 2 V1 V1 SK V1 1 1 K1 V1 K1 K3 EV1 K1 S1 K1 2 12 3 T2 V1 - - T2 V1 SK V1 V1 EV1 SK 1 1 EEE21V1 1 1 K1 EV1 SK SK D1 V1 K1 EEV1 K1 EV 1 1 V1 K1 1 V1 V1 E2 E EV K1 SK K1 K1 V1 SK1 V1 EV1 1 SK K1 V 1 EV1 SK 1 1 EEE21V1 SK SK1 V1 K1 1 S1 V1 K1 SK K1 V1 EV1 S1 EV1 1 SK K1 1 V1 EEV1 1 V1 K1 1 V 1 V3 T2 EV V1 SK EEE21V1 SK 1 V1 K1 E2 K1 E K1 T2 EV1 SK1 EV V1 K1 1 V1 EV1 V1 EV1 S1 1 SK K1 1 SK S1 EEE21V1 K1 1 V1 K1 V1 SK EV1 ) 2 1 SK V1 T2 1 T2 EEV1 1 V1 1 D1 1 (50 m V1 4098 EV1 K1 E2 EV EV K1 1 E1 SK SK1 EV1 K1 EEE21V1 K1 SK V1 EV1 V1 K1 1 SK EV1 V1 EV nd EV1 V1 K3 K1 K1 S1 1 SK V1 V1 EV1 1 T2 evöö 1 1 ÄK/ÄV/ÄB/ÄM100 EV1 K1 EV1 T2 SK V1 V1 S2111 EV1 1 1 SK K1 EV1 EV EEV1 K1 1 1 K1 EEE V V1 E2 EV kaits V1 K1 V1 EV1 K1 SK EV1 SK 1 1500 2 SK 1 K1 T2 1 SK K > EV1 K1 V1 1 1 EV1 V1 EE21V1 V1 V1 a tee V1 EV1 E K1 V1 K1 EV EV 1 EV1 SK 12 3 S1 K1 1 3 EEV1 V1 K1 KS 1 K1 V1