Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Ministeeriumid Meie 19.02.2021 nr 1.2-2/20-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõu on seotud COVID-19 vastase vaktsineerimisega, mistõttu on tegemist kiireloomulise eelnõuga. Palume kooskõlastust hiljemalt 22.02.2021. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Lisad: 1. TIS põhimäärus_EN 2. TIS põhimäärus_SK Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Terviseamet Andmekaitse Inspektsioon Eesti Haiglate Liit Eesti Perearstide Selts Rauno Mäekivi 626 9354 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 01.02.2021 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest pseudonüümitud isikuandmetest, mis ei võimalda isikut tuvastada.“; 2) paragrahv 6 lõiget 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal isikuandmed vaktsineerimise läbiviimiseks, kui nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb nimetatud isikule osutada tervishoiuteenust esmajärjekorras ning vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud (isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, seos tervishoiuteenuse osutajaga ja prioriteetsus).“. Kaja Kallas Peaminister Tanel Kiik Tervise- ja tööminister Riigisekretär Taimar Peterkop  Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrust nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“, mis on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. Eelnõu on seotud kahe muudatusega. Esimese muudatuse kohaselt täiendatakse tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) andmelao andmekoosseisu andmeandjate edastatavate andmetega, mille eesmärk on tervisestatistika tegemine ja tervishoiu juhtimine. Teise muudatusena edastab Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal TIS-i isikuandmed vaktsineerimise läbiviimiseks ja üleriigilise digiregistratuuri (edaspidi ÜDR) andmestikus vaktsineerimise vastuvõtuaegade pakkumiseks, kui nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb nimetatud isikule osutada tervishoiuteenust esmajärjekorras ning vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskiri on koostatud Sotsiaalministeeriumis. Projekti üksikasju juhtisid nutika arengu toetamise osakonna nõunik Kristel Niidas ([email protected], tel 626 9137), Evelin Vanker ([email protected], tel 626 9178) ja Rauno Mäekivi ([email protected], tel 626 9354). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320 [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus ja Eesti Haigekassa. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmäärusega1 ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktis 1 sätestatakse, et TIS-i andmeladu koosneb lisaks keskandmekogu andmetele ka TIS-i andmeandjate andmetest, mille alusel on võimalik teha paremat tervisestatistikat ning saada vajalikku infot tervishoiu juhtimiseks. COVID-19 olukord on näidanud, et tervishoiusüsteemis juhtimisotsuste tegemiseks ja avalikkusele info andmiseks ei piisa ainult TIS-i keskandmekogu andmetest, vaid kasutada tuleb ka täiendavaid andmestikke, et tervisestatistikas oleks võimalik arvesse võtta rohkem konteksti. Keskandmekogu ja TIS-i andmeandjate pseudonüümitud andmete töötlemise tulemuseks on agregeeritud statistika, milles puuduvad isikuandmed ja seega risk isiku tuvastuseks. Samas annavad need andmed üldise statistikana tervisepoliitika kujundamiseks ja tervishoiusüsteemis juhtimisotsuste langetamiseks olulist täiendavat teavet, mida ainuüksi keskandmekogu andmete alusel ei ole võimalik saada. TIS-i volitatud töötleja tagab nii selle, et andmelaos olevad andmed 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).  2 on isikutuvastuse vältimiseks pseudonüümitud, kui ka selle, et andmetöötluse tulemuseks olev statistika on piisavalt agregeeritud, et elimineerida isikutuvastuse risk ka lõpptulemis (nii nagu andmekogu põhimäärus andmelao tingimustena seab). Punktiga 2 sätestatakse, et EHK edastab nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal TIS-i isikuandmed (isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus, seos tervishoiuteenuse osutajaga ja prioriteetsus) vaktsineerimise läbiviimiseks ja ÜDR-i andmestikus vaktsineerimise vastuvõtuaegade pakkumiseks, kui nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb isikule osutada tervishoiuteenust esmajärjekorras ning vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on üleriigilise digiregistratuuriga liitunud. Jaotuse põhimõtted on kirjeldatud 15. detsembril 2020 a. Vabariigi Valituse poolt kinnitatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis (lk 1-2).2 NETS § 8 lõike 1 kohaselt koordineerib SoM mh nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajalikku immuniseerimist. NETS § 9 lõike 1 kohaselt korraldatakse nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist. Olukorras, kus esimesed COVID-19 vaktsiinid on alles EL müügiloa saanud ja vaktsiinitarned on piiratud ja ebakindlad, peavad ekspertide hinnangul eelisjärjekorras vaktsineeritud saama ohustatud isikud, kellele COVID-19 nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb ennetavad tervishoiuteenused esmajärjekorras võimaldada. Neil isikutel on suurem tõenäosus põdeda haigust raskel või üliraskel kujul, mis tähendab ohtu nende isikute elule ja tervisele, kõrgemat suremust, suuremat koormust tervishoiusüsteemile ja ka tervishoiu rahastamisele. SoM-i juures tegutsev immunoprofülaktika ekspertkomisjon määratles terviseseisundist (põhidiagnoos, kaasuvad haigused ja seisundid) ja vanusest tulenevad ohustatud isikute riskirühmad, kellele tuleks esmajärjekorras võimaldada COVID-19 vastast immuniseerimist, et ennetada haigestumist ja/või selle rasket kulgu. Nende rühmade järjestust täpsustati koostöös Eesti Perearstide Seltsiga. Immuniseerimise läbiviimiseks koostasid Terviseamet, Ravimiamet ja Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Perearstide Seltsiga detailsema juhise perearstidele. Samuti on COVID-19 vaktsineerimise plaanis välja toodud vaktsineerimise võimaldamine esmajärjekorras ka ühiskonna toimimiseks kõige olulisemate valdkondade esindajatele (töö iseloomu tõttu ohustatud ehk kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad, edaspidi eesliinitöötajad ja ETO-d). COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma 10. veebruari 2021. a. otsuse alusel on esimesteks eesliinitöötajate ja ETO-de vaktsineeritavateks rühmadeks määratud politsei- ja päästetöötajad, üldhariduskoolide töötajad ning kohalike omavalitsuste sotsiaalhoolekande töötajad (sh koduhooldustöötajad ja omastehooldajad). COVID-19 vaktsineerimise plaanis täpsustatakse eesliinitöötajate ja ETO-de loendit juhtrühma otsustega, sh vajadusel täiendatakse vaktsineerimise plaani lisanduvate sihtrühmadega. Nimekirja vaktsineerida soovivatest inimestest edastab EHK TIS-i, et võimaldada neile vaktsineerimiseks aja broneerimist. Selgitame lisaks, et COVID-19 vaktsineerimise plaani puhul ei ole tegemist nö lõpliku dokumendiga, vaid see on ajas täienev Loendit täiendatakse kui tekib vajadus lisada täiendavaid sihtrühmi. EHK eesmärgiks on mh tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine (HKS § 2 lg 1). Eesti Haigekassa seaduse (edaspidi HKS) § 2 kohaselt on EHK eesmärgiks ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt õigusaktidele. Oma eesmärgi saavutamiseks korraldab EHK ravikindlustust, tervishoiuteenuste eest tasumist ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmist, tagades EHK eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise (HKS § 2 lg 2 p 1). EHK rahastab vaktsineerimise teenust – see korraldus on antud läbi EHK reservide kasutusele võtmise Vabariigi Valitsuse poolt.3 Nagu Eesti Haigekassa seadus ütleb, täidab EHK ka muudest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ehk siis ka Vabariigi Valitsuse korraldusest tulenevaid ülesandeid. EHK´ile on eraldatud ressursid vaktsineerimise korraldamisega seonduvate kulutuste katmiseks.4 2 COVID-19 vaktsineerimisplaan 3 Vabariigi Valitsuse 15.01.2021 korraldus nr 9 „Eesti Haigekassa reservkapitali kasutusele võtmine“. 4 Vabariigi Valitsuse 18.12.2020 määrus nr 98 „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ § 10  3 EHK töötleb selleks isikute andmeid tema peetavas andmekogus ning andmed edastatakse tervise infosüsteemi. Vastavalt avaliku teabe seadusele esitatakse andmeandjad andmekogu põhimääruses, kuhu andmed edastatakse (vt AvTS § 435 lg 1). EHK peab tagama oma eelarve efektiivse kasutamise, kontrollima haigekassa poolt osaliselt või täielikult tasutavate teenuste kvaliteeti ja põhjendatust. ÜDR võimaldab vaktsineerimisaja broneerimist esialgu üksnes vastavas nimekirjas olevatele ohustatud isikutele, kellele nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb ennetavad tervishoiuteenused esmajärjekorras võimaldada ning vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on ÜDR`iga liitunud kuni piirangu eemaldamiseni. Selliselt tagatakse EHK eelarve otstarbekas ja efektiivne kasutamine (HKS § 2 lg 2 p 1) ning immuniseerimise kvaliteetne ja põhjendatud läbiviimine juhiste alusel ning hiljem ka selle kontrollimine. Arstil on võimalik meditsiiniliselt põhjendatud juhtudel vaktsineerimisele kutsuda ka isikuid, kellele eelisjärjekorras vaktsineerimine on seisundi tõttu näidustatud, kuid keda loetelus mingil põhjusel ei ole (nt on isik haigestunud peale loetelu koostamist) või isik, kelle nakatumisrisk on suurem töö iseloomu tõttu. Töökohad, kus nakatumisrisk on suurem ja vaktsineerimise järjekord tulenevalt riskidest on kirjeldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis5. TTO-l on võimalik jätta vaktsineerimata isikud, kes on oma töö iseloomu või terviseseisundi tõttu esmajärjekorras, aga kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud. Immuniseerimise juhistel, ekspertide soovitustel ning COVID-19 vaktsineerimise plaanil on seega soovituslik iseloom, sarnaselt ravijuhenditele, millest arst võib põhjendatud juhtudel ka kõrvale kalduda. Tegemist on terviseseisundist või suurenenud nakatumise riskihinnangust tuleneva abistava tehnilise võimaluse loomisega ÜDR kaudu patsientide järjestamiseks. Tulenevalt sellest, et ÜDR ongi loodud turvaliseks keskkonnaks, mille kaudu võimaldatakse ravijärjekorda pidada, on selline kanali kasutuse viis eesmärgipärane ja aitab paremini ellu viia selle eesmärke. Tervise- ja tööministri 27.12.2018 määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ sätestab nõuded tervishoiuteenuste kättesaadavusele ja ravijärjekorra pidamisele. Tervishoiuteenuse osutaja, kes on ÜDR-iga liitunud, peab järgima ka nimetatud määruses toodud nõudeid. Edastatud isikuandmeid säilitatakse TTKS § 591 lõike 5 punkti 1 kohaselt viis aastat. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Määruse muudatuse tulemusena on TIS-i andmelao andmete alusel võimalik teha paremat tervisestatistikat ning saada vajalikku infot tervishoiu juhtimiseks. Teine muudatus annab patsientidele, kellele nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb ennetavad tervishoiuteenused esmajärjekorras võimaldada ning juhul kui vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on ÜDR-iga liitunud, võimaluse broneerida aega vaktsineerimiseks ÜDR-is, mis kiirendab ja lihtsustab isikute vaktsineerimise korraldust. Vaktsineerimine vähendab eriti ohustatud isikute haigestumist, vähendab suremust ja tervishoiusüsteemi koormust. EHK andmeandjana tagab talle eraldatud vahendite efektiivse ja otstarbeka kasutamise. Andmekaitsealane mõjuhinnang Punktis 1 sätestatud muudatuse tulemusena TIS-is töödeldavate andmete hulk ei laiene. Muudatuse tulemusena on vajaduse korral võimalik andmelattu kaasata lisaks keskandmekogu andmetele ka TIS-i andmeandjate andmed, mis vajaduse korral aitavad kaasa täpsema 5 COVID-19 vaktsineerimisplaan.  4 tervisestatistika tegemisele. Andmelao andmete täiendamisega ei kaasne olulisi mõjusid isikuandmete töötlusele, kuna andmelaos töödeldakse isikustamata andmeid. Seetõttu ei avalda see isikutele otsest mõju ega mõjuta nende õigusi ja vabadusi. Tervishoiu juhtimine ja tervisestatistika tegemine on tervise infosüsteemi eesmärkideks olnud alates selle loomisest. Seetõttu soovitakse käesoleva muudatusega parandada nimetatud eesmärkide täitmist. Punktis 2 toodud muudatusega lisanduvad TIS-i andmekoosseisu isikute andmed, kellele nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb ennetavad tervishoiuteenused esmajärjekorras võimaldada. Muudatuse tulemusel saab vastav isik ennast registreerida vaktsineerimisele ÜDR-i kaudu tervishoiuteenuse osutaja juurde juhul kui vaktsineerimist läbiviiv tervishoiuteenuse osutaja on ÜDR-iga liitunud. Kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded ja andmetöötlus ei erine selles osas varasemast, seega on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Punktis 1 välja toodud määruse muudatused ei eelda täiendavaid investeeringuid. Peamine kulu on TEHIK-u tööjõukulu, mida tehakse olemasoleva tööjõuga. Paremast tervishoiustatistikast tulenevad juhtimisotsused võimaldavad tervishoiukulusid optimeerida. See, et tervishoiustatistikat on võimalik mitmekesistada teiste, riigil juba olemas olevate andmetega, võimaldab vähendada tervishoiuteenuse osutajate täiendavat dokumenteerimise koormust ning seeläbi võimaldada neil keskenduda kättesaadavamate ja kvaliteetsemate teenuste osutamisele. Punktis 2 väljatoodud määruse muudatusega seotult luuakse TEHIK-u poolt ÜDR-i imporditavate patsientide nimekirjade andmekoosseisu struktuur ning tehakse ettevalmistused tabelites kajastuvate andmete impordiks ÜDR-i. Juhul, kui ÜDR-iga liidestub täiendav tervishoiuteenuse osutaja, koostatakse EHK poolt täiendav andmetabel patsientidest, kellele nakkushaiguse levikut ja kulgu arvestades tuleb ennetavad tervishoiuteenused esmajärjekorras võimaldada. TEHIK peab arvestust tervishoiuteenuse osutajatest, kes ÜDR-iga liituvad. TEHIK-u ja EHK-poolne ajaline kulu ühe andmetabeli koostamiseks ja impordiks on ca 16 töötundi (hinnanguliselt 672 € koos käibemaksuga). Kogumaht sõltub mitu korda tuleb vastavaid andmetabeleid koostada ning importida. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Terviseametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile.