ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED
Hankelepingu nr xxx lisa 3
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Volitaja), registrikood 700097700,
asukohaga Uus-Tatari 25, Tallinn 10134, keda esindab direktor Katrin Reinhold
ja
xxx (edaspidi volitatud töötleja), registrikood xxx, asukohaga xxx, keda esindab põhikirja
alusel xxx,
on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr xxx lisana nr 3
(edaspidi leping):
1. Lepingu ese ja eesmärk
1.1. Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui
pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses Sotsiaalkaitse infosüsteemis
(SKAIS) sisalduvate isikuandmete töötlemisega.
1.2. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalkindlustusamet, kes on andud
Volitajale 16.10.2018 teenuslepinguga nr 1-10/1486-1 (p 3.8) õiguse kaasata
isikuandmete töötlemiseks täiendavaid volitatud töötlejaid seoses
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) infosüsteemide arendamise, hooldamise
või muu taolise eesmärgi täitmiseks.
1.2.1. Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid hankelepingu nr xxx
täitmiseks, millele on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs hankelepingus
määratletud tööde teostamiseks vastavalt lepingus sätestatud piirangutele.
1.2.2. Ligipääs võimaldatakse üksnes toodangu keskkonna korduvate intsidentide
juurpõhjustest tulenevate arenduste teostamisel salvestunud veateadete
lahendamiseks, mida ei ole võimalik tuvastada ilma toodangu keskkonna
isikuandmete alusel probleemide otsimiseta ja sellisel juhul antakse ligipääs
juhtumipõhiselt.
1.3. Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud
tegevused lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega.
1.4. Ligipääs võimaldatakse üksnes toodangu keskkonna korduvate intsidentide
juurpõhjustest tulenevate arenduste teostamisel salvestunud veateadete
lahendamiseks, mida ei ole võimalik tuvastada ilma toodangu keskkonna
isikuandmete alusel probleemide otsimiseta ja sellisel juhul antakse ligipääs
juhtumipõhiselt.
2. Isikuandmed
2.1. Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja
poolt hallatavas infosüsteemis või andmekogus töödeldavad isikuandmed.
2.2. Andmete koosseis on kirjeldatud sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 7 - §
10, § 12 ja § 15.
3. Volitatud töötleja kohustused
3.1. Volitatud töötleja on kohustatud:
3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik
mis vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega
võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja
sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
3.1.2. tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata
väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse
kuuluvate riikide territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku
nõusolekuta;
3.1.3. kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja
dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on
kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel.
Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat vastava kohustuse
olemasolust enne teabe töötlemist;
3.1.4. võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on
selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on
teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad
on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale
konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev
konfidentsiaalsuskohustus;
3.1.5. teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis
3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult;
3.1.6. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju;
3.1.7. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku
hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete
kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest:
3.1.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks
kasutatavatele seadmetele;
3.1.7.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.1.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist
ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt
ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle
poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs
saadi;
3.1.7.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult
temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud
andmetöötluseks;
3.1.7.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele
ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta
säilimise;
3.1.7.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja
andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist
lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;
3.1.7.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
3.1.7.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
3.1.7.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
3.1.8. teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on
põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või
neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi
pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb
nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat
kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa
tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt:
3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva
kontaktisiku nimi ja kontaktandmed;
3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike
negatiivsete mõjude leevendamiseks;
3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi;
3.1.8.5. kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid
isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja
3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita
kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud
teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav
andmesubjekti tuvastamiseks.
3.1.9. lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende
lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise
lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju
kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
3.1.10. kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise
käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul,
v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
3.1.11. tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks
lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
3.1.12. võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses
isikuandmete töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.
4. Lõppsätted
4.1. Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule
ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut.
4.2. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast
käesoleva lepingu lõppemist tähtajatult.
4.3. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele
volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile.
4.4. Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete
kohustuste täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult.
5. Poole allkirjad
Volitaja: Volitatud töötleja:
/Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/
Pakkumusettepanek nr 39
Raamlepingute nr 1.8-2/351-1 ja nr 1.8-2/352-1 põhiselt.
Pakkumusettepanek nr 39
Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine lastega perede eest
1. Pakkumusettepaneku eesmärk ja sisu
1.1 Pakkumusettepaneku eesmärk on leida parim pakkuja tööde teostamiseks, mis on
kirjeldatud käesoleva pakkumusettepaneku lisas 1.
2. Pakkumuse esitamine
2.1 Pakkumus, menetlusdokumentidega seotud küsimused ja ettepanekud tuleb esitada
hiljemalt 4. jaanuar 2021, kell 13.00 aadressile
[email protected]. Palume küsimused
esitada enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist.
3. Pakkumuse vormistamine
3.1 Elektrooniliselt edastatud pakkumus peab olema terviklik ja digitaalkonteineris
allkirjastatud allkirjaõigusliku esindaja poolt.
3.2 Pakkumuses tuleb kirjeldada lähteülesandes (lisa 1) oleva töö läbiviimiseks
kavandatavaid tegevusi ja töö tulemeid, mis kinnitavad hankijale pakkuja arusaamist
lähteülesandest ja töö skoobist.
3.3 Pakkumuses tuleb esitada projekti teostamises osalejate nimekiri koos projektis kantava
rolliga.
3.4 Pakkumuses tuleb näidata lisas 1 toodud lähteülesande tellijale analüüsi esitamise aeg
ja tellijapoolse testimise algusaeg ning esialgne reliisi kuulumine (arvestades
kokkulepitud reliisi ajaks iga kuu teise täisnädala neljapäeva). Kui esitatavad ajad on
erinevad, siis tuleb need pakkumuses välja tuua.
3.5 Hinnapakkumine tuleb esitada maksumuse vormil (lisa 2), tuues välja maksumuse ja
töötundide arvu raamlepingus kokku lepitud projekti rollide ja tööde profiili lõikes eraldi ja
kogu projekti kohta kokku (projekti rahaline maksumus arvestades kõigi kuludega) ilma
käibemaksuta ja koos käibemaksuga.
3.6 Pakkumuses peab olema välja toodud, kas ja millised autoriõigused töö tegemisel tekivad,
millised autoriõigused ja millises mahus Tellijale loovutatakse ja milliste osas antakse üle
kasutusõigus.
3.7 Pakkumuses peavad olema välja toodud lisas 1 kirjeldatud töö kvaliteetse teostamisega
(sh aeg, ressursid) seotud riskid koos reaalsete maandamisettepanekutega.
3.8 Töövõtja kinnitab pakkumuse esitamisega pakkumuse tingimustest ja ülesande püstitusest
arusaamist ning tööde realiseeritavust.
3.9 Juhul, kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, kohustub Töövõtja pakkumuses märkima
ärisaladust sisaldavad osad.
4. Pakkumuse avamine ja hindamine
4.1 Tellija hindab pakkumusi pärast punktis 2.1. fikseeritud tähtaja saabumist.
4.2 Tellija hindab pakkumusi, mis vastavad pakkumuskutsele (on vormistatud vastavalt
käesoleva ettepaneku p-le 3 ja milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi lisast 1). Kui
pakkumus ei vasta pakkumuses sätestatud nõuetele, on Tellijal õigus jätta pakkumus
hindamata.
4.3 Tellija jätab endale õiguse pakkumus tagasi lükata, kui see ületab tööde teostamiseks
planeeritud eelarvet.
4.4 Tellija hindab pakkumusi ja teeb otsuse eduka pakkuja valimise osas madalaima tööde
teostamise koguhinna alusel.
5. Pakkujate teavitamine
1 /2
Pakkumusettepanek nr 39
5.1 Tellija teavitab Töövõtjat raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest 3 tööpäeva
jooksul pärast eduka pakkuja väljavalimist.
6. Hankelepingu sõlmimine
6.1 Hankelepingu sõlmimisel järgitakse Raamlepingus fikseeritud tingimusi.
Kuna käesoleva menetluse tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise käigus on vajalik
tööde teostamisel puutuda kokku isikustatud eriliigiliste isikuandmetega isikuandmete kaitse
üldmääruse (nn GDPR) mõttes, peavad pooled muuhulgas leppima kokku isikuandmete
töötlemise tingimustes. Vastavad tingimused allkirjastatakse poolte vahel koos
hankelepinguga ja on lisatud käesolevale kutsele.
7. Lisad:
7.1 Lisa 1 – Äriline lähteülesanne
7.2 Lisa 2 – Maksumusvorm
7.3 Lisa 3 – Isikuandmete töötlemise tingimused
2 /2
Lisa 2 – Maksumusvorm
Arendusülesande etapp/ Ühe töötunni hind Koguhind Koguhind
Arendusülesanne
Tööde profiil Raamlepingu roll (eurot km-ta) Tundide arv (eurot km-ta) (eurot km-ga)
Arendus 1
/ Ül.nimetus/
Analüüs ja projekteerimine
Programmeerimine
Testimine
Projektijuhtimine projektijuht
KOKKU
Kuupäev:
Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi :
Lisa 1. Äriline lähteülesanne
ÄRILINE LÄHTEÜLESANNE
Arendusvajaduse/
muudatuse/projekti Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine lastega perede eest
nimetus:
Seotud äriteenuse Riigipoolne sotsiaalmaksu maksmine
nimetus:
Äriteenuste juht: Pirjo Künnapuu
Äriteenuse omanik
(arenduse tellija): Piret Meemann
Lühikirjeldus, miks on arendust/ muudatust vaja:
Arenduse/ muudatuste
eesmärgid: Peale perehüvitiste SKAIS2-e liikumist arendati andmevahetus
SKAIS2 ja SKAIS1 vahel tagamaks korrektne riigipoolne
sotsiaalmaksu tasumine lastega peredele.
Praegune arendusvajadus tuleneb 2019 muudatustega seoses
tehtud arendustööde järgselt avaldunud vigade
parandusvajadusest.
Seadusest tulenevad muudatused (jah/ei) EI
Uute teenuste lisandumine (jah/ei) EI
SKA põhiprotsesside efektiivsuse tõstmine JAH
(olemasolevate teenuste äriprotsesside muutmine)
(jah/ei)
Infosüsteemidest tulenev muudatusvajadus (jah/ei) JAH
Kasutusele võtmise kuupäev
Väikearendus (jah/ei) JAH
Muu (nimetada)
1. Tänane olukord ehk arenduse lähteolukord
01.09.2019 hakati perehüvitisi määrama SKAIS2-s. Vanemahüvitise menetlus jääb Skais1-e kuni
01.04.2022.
Peale 01.09.2019 sündinud lastele ei määrata lapsehooldustasu. Seega tagatakse riigipoolne
sotsiaalmaksu tasumine vanemahüvitisega määramisega. Vanemahüvitise lõppemisel saab
riigipoolse sotsiaalmaksu tasumist see vanem, kes oli viimati vanemahüvitise saaja. Soovi korral
saavad vanemad peale vanemahüvitise lõppemist sotsiaalmaksu saajat vahetada tehes taotluse.
Skais1-s lõpetatakse senisele saaja osas riigipoolse sotsiaalmaksu kohustus ja tehakse
ravikindlustuse toimik teisele vanemale.
Peale 01.09.2019 muudatusi loodi SKAIS1 vahetabel, kuhu SKAIS2 edastab info isikute kohta,
kelle suhtes kehtib riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus. SKAIS1 analüüsib vahetabeli
infot ja vajadusel lisab uue sotsiaalmaksu maksmise kohustuse Skais1 infosüsteemi, kus toimub
kindlustatuse edastus EHK-le ja ESD summade deklareerimine.
1
Lisa 1. Äriline lähteülesanne
Andmevahetus loomisega Skais1 ja Skais2 vahel on kerkinud esile probleemid, mis takistavad
korrektset riigipoolse sotsiaalmaksu kohustuste loomist Skais1 poolt. Koostöös Medisofti ja
TEHIK-ga on kaardistatud probleemid, mis vajavad lisaanalüüsi ja väikearendusi.
Järgenvalt on välja toodud probleemid, mis takistavad korrektset kohustuste teket:
1. Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine peab olema tagatud alla 3. aastase lapse
kasvatajale SKAIS-1-s:
- isikutele, kes saavad vanemahüvitist
- või peale vanemahüvitise lõppu isikule, kes oli viimane VH saaja
Probleemi kirjeldus:
Masstöötluses töödeldakse kõik kirjed sh ka 3 ja enama lapse kasvatajad (vanemad, kes
saavad lapserikka pere toetust 3 ja enama lapse kasvatamisega seoses). Seetõttu
tekitatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus isikutele, kes saavad lasterikka
pere toetust olgugi, et nad on juba kindlustatud alla 3. aastase lapse kasvatamisega seoses
(saavad vanemahüvitist või lapsehooldustasu).
Oht! Võib tekkida topelt kindlustatus, kui üks vanem saab lasterikka pere toetust ja teine
vanem vanemahüvitist või lapsehooldustasu.
2. SKAIS2 info ülekande kuupäevast lähtuva piirangu muutmine.
Probleemi kirjeldus:
Praegu üritab programm tekitada sotsiaalmaksu kohustust 40 päeva jooksul alates kirje
tekkimisest igal esmaspäeval ja lisaks kindlustatuse alguse kuupäev kaks kuud ette. EHK-
le edastatakse kirje 30 päeva ette, et see ei vananeks. On selgunud, et SKAIS2 annab info
pikalt ette ja on palju juhte, kus selleks ajaks kui oleks vaja kirje töötlusse võtta, on 40
päeva möödunud.
3. Kindlustatuse perioodi minimaalne algus
SKAIS2 annab sageli alguseks ’01.07.2017’, üleminek SKAIS1-> SKAIS2 toimus
01.11.2019. 2017 aastal SKAIS1 –s fikseeritud SM kohustused ei pruugi kuupäevaliselt
(ka saaja mõttes) kokku langeda SKAIS2-ga ja sellest tekib palju segadust ja vigu.
4. Ühepäevased kohustused
Probleem:
Ühepäevased määrload tekitavad süsteemis segadust. Kerkib üles küsimus, kas nende
alusel on vajalik tekitada ka 1-päevane ravikindlustus.
1) Skais1-s tekkivad 1 päevased TOO-1 määrload, kui varasemalt on isikul olnud TOO-
5.
5. Töötamise registri andmevahetuse muutmine
Probleem:
Hetkel on kasutusel pensioni protsessi jaoks loodud andmevahetus. Antud parameetrid ei
sobi riigipoolse sotsiaalmaksu protsessile.
6. L51 massi päring
Probleem:
L51 massi päring tekitab alusetud TÖR-i päringud.
7. SKAIS2 alusel ravikindlustuse tekitamise masstöötlus muuta igapäevaseks
Probleem:
Praegu on S2 masstöötlus olnud igal esmaspäeval ja kui juhtub, et töötlus saab vea, siis
jäävad kirjed pikalt ootele.
2
Lisa 1. Äriline lähteülesanne
2. Soovitud olukord, eesmärk ja skoop
1. Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine peab olema tagatud alla 3. aastase lapse
kasvatajale SKAIS-1-s:
Muudatus:
Masstöötluses töödeldakse kõik kirjed sh ka 3 ja enama lapse kasvatajad (vanemad, kes
saavad lapserikka pere toetust 3 ja enama lapse kasvatamisega seoses). Seetõttu
tekitatakse riigipoolse sotsiaalmaksu maksmise kohustus isikutele, kes saavad lasterikka
pere toetust olgugi, et nad on juba kindlustatud alla 3. aastase lapse kasvatamisega
seoses (saavad vanemahüvitist või lapsehooldustasu).
Peab olema loodud lahendus, et ei tekiks topelt kindlustatust (sh ka pere erinevatele
vanematele. See tähendab, et tagatud peab olema vastavus prioriteetsus reeglitele.
Antud punkti all peab olema läbi analüüsitud ka topelt kindlustatus 7+ lapseliste perede
korral (lasterikka pere toetuse saamine 7+ last kasvatavale perele).
Määruse sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel § 2 lõike 1 punktide 1, 2 ja 6 alusel
makstakse sotsiaalmaksu vaid ühe last või lapsi kasvatava isiku eest lõikes 1 toodud
järjekorras. St prioriteetsus peab olema tagatud järgnevalt:
1) üks Eestis elav ning alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, eestkostja või
hoolduspere vanem või isik, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust ning
kes kasvatab Eestis alla 3-aastast last;
2) üks Eestis elav mittetöötav vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast
Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;
3) üks Eestis elav vanem, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab Eestis
seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last;
Eraldi analüüsi vajavad ka juhtumid, mil kolme– ja enama lapselisse perre, kus ei ole alla
3-aastast last ja juba on tekitatud ravikindlustus liigiga ‘51’ SKAIS2 alusel, lisandub
järgmine laps. Kui SKAIS1 vormistatakse VH teisele vanemale, tekib topelt kindlustus.
2. SKAIS2 info ülekande kuupäevast lähtuva piirangu muutmine
Muudatus:
Kuna praegu üritab programm tekitada sotsiaalmaksu kohustust 40 päeva jooksul alates
SKAIS2 poolt tekitatud info salvestamisest aga EHK tingimustest lähtuvalt tehakse
ravikindlustus maksimaalselt 30 päeva ette siis ei ole infot perioodi alguse kätte
jõudmisel enam võimalik töödelda.
Seetõttu on vajalikud järgmised muudatused:
1) 40 päeva piirang maha võtta ja asendada perioodi algusega (uued ja tulevikus
algava perioodiga);
2) lisaks lähevad töötlemisele pärast ravikindlustuse tekitamist SKAIS2 poolt
muudetud käesoleva või mineviku perioodiga kirjed, sh ka kehtetud, mille alusel
on loodud ravikindlustuse kirje. Sellest tuleneb tõenäoliselt olemasoleva
ravikindlustuse lõpetamine.
3. Kindlustatuse perioodi minimaalne algus
Muudatus:
Probleemi peaks lahendama SKAIS2 poolt antud alguse hilisemaks tõstmine, nt
’01.10.2019’ või ’01.11.2019’
4. Ühepäevased kohustused
3
Lisa 1. Äriline lähteülesanne
Muudatus:
2) Skais1-s tekivad 1 päevased TOO-1 määrload. Määrload tekivad, kui enne on olnud
TOO-5. Määrloa kuupäevad salvestada ilma kellaajata.
5. Töötamise registri andmevahetuse muutmine
Muudatuse vajadus järgneva tabeli põhjal:
TOOT_ TOOT_LIIK Töötamine Töötamine Märkused
LIIK_I ravikindlustus pensioni
D e mõttes mõttes
(Jah/Ei)
(Jah/Ei)
1 Tööleping JAH jah
2 Avalik teenistus JAH jah
3 Kõrgemad riigiteenijad JAH jah
4 Omavalitsuse valitud või JAH jah Pension:
nimetatud liige Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu
lepingu alusel
15 Abikaasatasu EI ei Pension:
TÖRi kommentaar. Liigiga
"abikaasatasu" kantakse
töötamise registrisse:
1) pikaajalisse
välislähetusse saadetud
ametnikuga kaasas olev
mittetöötav abikaasa, või
2) välisteenistujaga või
pikaajalises lähetuses
Eesti Vabariigi
välisesinduses töötava
haldusteenistujaga
kaasas olev mittetöötav
abikaasa. RPKS § 43 lg 2
ütleb -seaduse mõttes
käsitatakse töötamisena
sotsiaalmaksuga
maksustatud tulu
teenimist töö- või
teenistuslepingu või
tsiviilõigusliku lepingu
alusel või tegutsemist
ettevõtjana. Abikaasa ei
saa sotsmaksuga
maksustatavat tulu
lepingu alusel vaid
seaduse alusel, tulenevalt
abikaasa staatusest.
501 Vabatahtlik töö EI ei
4
Lisa 1. Äriline lähteülesanne
504 Töötamine TM JAH ei
kohustusega Eestis, SM
välisriigis
505 KOV komisjoni liige, kes EI ei
ei ole KOV volikogu liige
506 Töötamine TM JAH ei
kohustusega Eestis ilma
SM kohustuseta
507 Viisa alusel – tööleping JAH jah
600 VÕS leping JAH jah Pension:
Eeldusel kui saab võs
lepingu alusel SMga
maksustatavat tulu
601 Juhtimis-, kontrollorgani JAH jah Pension:
liige
Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu
lepingu alusel. Meil on
selle koodiga probleeme,
tuleb alati töötamisena
peale aga sotsmaks
sageli puudu ja siis ei ole
töötamine. Menetlus peab
siis kogu aeg eemaldama,
et pensioni saaks maksta.
Kunagi oli eraldi liiki –
sotsmaksuga ja maksuta
kontrollorgani liige, kui
kokku pandi, läks asi
lappama.
602 Viisa alusel – VÕS leping JAH jah Pension:
Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu selle
lepingu alusel
603 Viisa alusel – juhtimis-, JAH jah Pension:
kontrollorgani liikme tasu
Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu
lepingu alusel
6 Sotsiaalmaksukohustuse JAH jah
ga FIE abikaasa
800 Tööleping laevapere JAH jah Pension:
liikme soodustusega
Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu selle
lepingu alusel
801 Meretööleping, JAH jah Pension:
juhtivtöötaja reisilaeval
5
Lisa 1. Äriline lähteülesanne
Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu selle
lepingu alusel
802 Meretööleping, töötaja JAH jah Pension:
reisilaeval
Eeldusel, et saab SM
maksustatavat tulu selle
lepingu alusel
6. L51 massi päring
Muudatus:
L51 massi päring töödeldavate isikute kohta peab olema samade (või rangemate)
tingimustega kui edasine üksiku isiku andmekomplekti töötlus. Üksiku isiku SKAIS2
andmete põhjal ravikindlustust on võimalik teha kasutajaliidese kaudu ja võib-olla on
otstarbekas, kui siin on tingimused avaramad kui massi töötlusel.
7. SKAIS2 alusel ravikindlustuse tekitamise masstöötlus muuta igapäevaseks
Muudatus:
Tuleb muuta SKAIS1 ravikindlustuse töötluse startimise paketti, et SKAIS2 alusel
ravikindlustuse tekitamise masstöötlus oleks igapäevane.
6