Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 14.12.2020 nr 125 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Muudan abikõlblikkuse perioodi järgmiselt: „Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.09.2014–31.12.2023“. 2. Muudan punkti 1.2.1 esimest lõiku ja sõnastan järgmiselt: „Töövõime toetamise reformi elluviimise toetamine, sealhulgas spetsialistide koolitamine tööks vähenenud töövõimega inimestega, töövõimekao ennetamiseks vajaliku sekkumismudeli väljatöötamine, tegevusi toetava institutsioonidevahelise koostöö ja vajaliku andmevahetuse arendamine ning avalikkuse teavitamine.“. 3. Muudan punkti 1.2.2 esimest lõiku ja sõnastan järgmiselt: „Töövõime toetamise reformi elluviimist toetavad tegevused on tehtud, sh on tervisekahjustusega inimeste töövõime hindamise lahendus välja arendatud ja rakendatud. Töövõimekao ennetamise sekkumismudeli projektversioon on testimiseks välja töötatud, testimiskeskkond loodud, testimiseks vajalikud juhendmaterjalid koostatud, rakendajad koolitatud, osapooltele infopäevad korraldatud ja testimise tulemused analüüsitud. Töövõime hindamisest on sihtrühmadel piisav teadlikkus ning töövõime hindamise rakendajad on koolitatud. Töövõime toetamise reformi rakendajad teevad koostööd ning reformi elluviimist toetavad andmevahetused ja -lahendused on arendatud. Töövõime toetamise reformi põhjustest, eesmärkidest ja lahendustest on avalikkust teavitatud ning sihtrühmad on neid puudutavatest muudatustest ja muudatustega kaasnevast mõjust teadlikud. Töövõimepoliitika kujundamise ja rakendamise teadmispõhisus on kasvanud.“. 4. Täiendan punkti 1.2.3 neljanda lõigu järele lõiguga järgmises sõnastuses: „Püsiva töövõimekao (osalise või puuduva töövõime) väljakujunemise ja ajutise töövõimetuse (haiguslehtede kasutamise) vahel on otsene seos. Eesti Rakendusuuringute Keskuse Centar 2015. aastal tehtud uuringu andmetel on pikaajalisi (60 päeva ja enam kestvaid) haiguslehti  2 kasutanud inimestest ca 39%-l samal aastal hinnatud osaline või puuduv töövõime. Eesti Töötukassa andmetel lisandub püsiva töövõimekaoga inimeste hulka igal aastal ca 8–9 tuhat uut osalise või puuduva töövõimega inimest. Selleks, et töövõime toetamise süsteem oleks jätkusuutlik, on oluline välja töötada sekkumismudel, mis võimaldab sekkuda juba haiguslehe perioodil ehk töövõimekao väljakujunemise varajases järgus, näiteks pakkuda haiguslehe ajal tervisega sobivates tingimustes töötamise jätkamist, haiguslehelt etapiviisilist tööle naasmist, tööle naasmist toetavaid teenuseid, abivahendeid vms, et ennetada või edasi lükata püsiva töövõimekao väljakujunemist ja tööhõivest väljalangemist.“. 5. Asendan punktis 1.2.4 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESF toetus 4 240 237,58 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 748 277,22 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 TAT eelarve kokku 4 988 514,80 100% 6. Muudan punkti 2.1.1 neljandat lõiku ja sõnastan järgmiselt: „Oluline on ka varajane sekkumine inimese terviseprobleemidesse, et ennetada pikaajalisi ja püsivaid tervisekahjustusi. Seetõttu analüüsitakse võimalust rakendada töövõime hindamist mitte ainult pikaajalise tervisekahjustusega inimeste puhul, vaid ka ajutise töövõimetuse ja töökeskkonnast tulenevate tervisekahjustuste ennetamiseks tehtavate töötajate tervisekontrollide puhul. Sellise poliitikamuudatuse korral tähendab see vastavate töövõime hindamise põhimõtete väljaarendamist ja katsetamist koostöös poliitikamuudatuse rakendajate, ekspertide ja tööelus osalejate esindajatega. Samuti luuakse pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestel töövõimekao ennetamiseks sekkumismudel, mis võimaldab ennetada püsiva töövõimekao teket ja inimese tööhõivest väljalangemist. Sekkumismudeli loomiseks tuleb kaasata meditsiinieriala eksperte, Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa ja Tööinspektsiooni eksperte, teenuseosutajaid, teenuse sihtrühma esindajaid ning mudelit katsetada. Katsetamiseks on vaja luua testkeskkond, koostada juhendmaterjale, koolitada mudeli rakendajaid (nt arstid, teenuseosutajad jne), kaasata teenuse kasutajaid ja korraldada infopäevi seotud osapooltele (raviasutused, tööandjad, töötukassa töötajad, teenuse kasutajad jne). Mudeli lõpliku versiooni väljaarendamiseks tuleb teha mudeli testimise tulemuste analüüs.“. 7. Muudan punkti 2.1.1.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.10.2014–31.12.2023“. 8. Muudan punkti 2.1.2 esimest lõiku ja sõnastan järgmiselt: „Reformi puudutava poliitika kujundamisel ja rakendamisel tuleb välja selgitada eri institutsioonide muutuvad tööprotsessid ning tegevuste elluviimiseks vajalikud sisendid (sh andmed) ja tööprotsessides tekkivad väljundid (sh andmekoosseisud), kaasates vajaduse korral eksperte. Selle baasil andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine tagab andmete kiire ja õigeaegse liikumise, minimeerib andmete dubleerimist ja võimaldab nende ristkasutamist. Tegevuste tulemusena on muu hulgas inimese vajadus liikuda eri asutuste vahel minimeeritud ning inimene saab kasutada ametiasutusega suhtlemisel (nt taotlemisel) paindlikke elektroonilisi vahendeid. Püsiva töövõimekao ennetamise sekkumismudeli testimiseks luuakse andmevahetuslahendused ja testimiskeskkond.“.  3 9. Muudan punkti 2.1.2.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2014–31.12.2023“. 10. Muudan punkti 2.1.3.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.09.2014–31.12.2023“. 11. Muudan punkti 2.1.4.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.1.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2015–31.12.2023“. 12. Muudan punkti 2.2.1.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.1.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.12.2023“. 13. Muudan punkti 2.2.3.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.3.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.12.2023“. 14. Muudan punkti 2.2.4.2 ja sõnastan järgmiselt: „2.2.4.2. Tegevuse üldajaraam 01.01.2016–31.12.2023“. 15. Asendan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister  Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Sotsiaalministri käskkirjaga „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ muutmine“ (edaspidi käskkiri) tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna peaspetsialist Natalja Omeltšenko (tel 626 9747, [email protected]), nõunik Lii Pärg (tel 626 9278, [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 626 9186, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (tel 626 9328, [email protected]). Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuste sisu Käskkirja punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2023. a. Muudatus on tingitud töövõimereformi jätkumisest ja seetõttu tuleb reformi toetavad tegevused ellu viia samal perioodil. Käskkirja punktiga 2 täiendatakse TAT eesmärki, kuhu lisandub töövõimekao ennetamiseks vajaliku sekkumismudeli väljatöötamine. Käskkirja punktiga 3 täiendatakse TAT tulemust püsiva töövõimekao ennetamise sekkumismudeli loomise ja katsetamisega kaasnevate tulemuste kirjeldusega. Käskkirja punktiga 4 täiendatakse TAT vajalikkuse põhjendust kirjeldusega, miks on püsiva töövõimekao ennetamise sekkumismudeli väljatöötamine ja katsetamine vajalik. Käskkirja punktiga 5 muutub TAT eelarve vastavalt tegelikule abikõlbliku kulu summale. TAT eelarve kokku on 4 988 514,80 eurot, millest ESF toetus moodustab 4 240 237,58 eurot ja riiklik kaasfinantseering 748 277,22 eurot. Meetme tegevuse 3.1.2 osa eelarvest on 476 977,13 eurot ja meetme tegevuse 3.1.3 osa eelarvest on 4 511 537,67 eurot. Käskkirja punktiga 6 täiendatakse TAT alategevuse „Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine“ kirjeldust, kuhu lisatakse püsiva töövõimekao ennetamise sekkumismudeli loomise raames elluviidavate tegevuste kirjeldus. Käskkirja punktidega 7, 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 pikendatakse TAT alategevuste elluviimise üldajaraami vastavalt TAT abikõlblikkuse perioodi pikendamisele. Käskkirja punktiga 8 täiendatakse TAT alategevuse „Töövõimereformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ning andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine“ kirjeldust, lisades püsiva töövõimekao ennetamise sekkumismudeli katsetamiseks vajaliku andmevahetuslahenduse ja testimiskeskkonna arendamise. Käskkirja punktiga 15 asendatakse lisa 1 vorm B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisa 1 vormiga B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“. III. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. IV. TAT muudatuste mõjud Käskkirjaga tehtavad muudatused puudutavad TAT tegevust „Töövõime toetamise reformi elluviimine“. Reformi elluviimise toetamiseks luuakse pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestel püsiva töövõimekao väljakujunemise ja tööhõivest väljalangemise ennetamiseks sekkumismudeli projektversioon. Selle tulemusena tekib võimalus valida välja sekkumist vajavad juhud, kus haiguslehe ajal on võimalik töötajale või tööandjale osutada töötaja töötamise jätkamist toetavaid teenuseid, pakkuda töökoha kohandust ja abivahendeid ning töötada välja hüvitamismudel, et vajaduse korral oleks võimalik hüvitada haiguslehelt etapiviisilise tööle naasmise või osalise koormusega töötamise tõttu vähenenud sissetulek. TAT raames on kavas vaid mudeli projektversiooni väljatöötamisega seotud tegevused ja testimise tulemuste analüüs. Lõpliku sekkumismudeli juurutamisega seotud tegevuse rahastamist käesolev TAT ei hõlma, mistõttu puudub ka märkimisväärne lühiajaline mõju. Pikemas perspektiivis omavad kavandatavad tegevused mõju töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkusele, sest loodava süsteemi eeldatav tulemus on osalise või puuduva töövõimekaoga inimeste arvu kasvu pidurdumine. V. TAT muudatuste kinnitamine TAT muudatused kinnitab sotsiaalminister oma käskkirjaga. VI. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Rahandusministeerium, Eesti Töötukassa ja Eesti Puuetega Inimeste Koda kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega arvestati. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkusteta. Sotsiaalkindlustusamet ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.