Pöördumine

OTSUS Vaidlustusasja number 244-20/226591 Otsuse kuupäev 07.12.2020 Vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind Vaidlustus Osaühingu Net Group vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd“ (viitenr 226591) 02.11.2020 vastu võetud otsuste, millega lükati Osa- ühingu Net Group pakkumus tagasi, tunnis- tati ühispakkujate OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ ning üksikpakkuja Iglu OÜ pakkumused edukaks ning mainitud pakku- jad kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata, kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustaja Osaühing Net Group, lepinguline esindaja adv Keidi Kõiv Hankija Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, lepinguline esindaja Kerli Lubja Kolmandad isikud I Ühispakkujad OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ, lepinguline esindaja v.adv Jaana Nõgisto Kolmas isik II Iglu OÜ, lepinguline esindaja v.adv Veiko Viisileht Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista Osaühingult Net Group ühispakkujate OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ kasuks välja viimaste lepingulise esindaja kulud summas 1187,50 eurot (käibe- maksuta). Mõista Osaühingult Net Group Iglu OÜ kasuks välja viimase lepingulise esindaja kulud summas 1918,80 eurot (käibemaksuga). Osaühingu Net Group menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 27.08.2020 alustas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd“ (viite- number 226591). Hange on suunatud raamlepingu sõlmimisele kahe pakkujaga. Pakku- musi hinnatakse hinna ja kvaliteedi suhte alusel: ühe töötunni hind – 30%, proovitöö lahendus – 70%. 2. Pakkumuse esitasid 15 pakkujat, nende seas Osaühing Net Group, Iglu OÜ ja ühispakku- jad OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ. 3. 02.11.2020 võttis hankija vastu järgmised protokollilised otsused: i. tunnistada 12 pakkuja, kelle hulka ei kuulu Osaühing Net Group, Solita Oy ja HEISI IT OÜ, pakkumused vastavaks; ii. lükata Osaühingu Net Group, Solita Oy ja HEISI IT OÜ pakkumused tagasi; iii. tunnistada Iglu OÜ ning ühispakkujate OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ pakkumused edukaks; iv. jätta edukad pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata; v. kvalifitseerida edukad pakkujad. Pakkumuste hindamise protokollist nähtuvalt teenis nii Iglu OÜ kui ühispakkujate OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ pakkumus võrdselt 95,2 punkti. Kolmandale kohale jäänud pakkumus teenis 91,72 punkti. 4. 02.11.2020 teavitas hankija Osaühingut Net Group ainult pakkumuste vastavuse kontrolli puudutavatest otsustest, sh tema pakkumuse tagasilükkamise otsusest. Alles 16.11.2020 teavitas hankija Osaühingut Net Group ka teistest 02.11.2020 vastu võetud otsustest, st otsustest pakkumuste edukaks tunnistamise ning edukate pakkujate kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta. 5. 12.11.2020 esitas Osaühing Net Group riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija 02.11.2020 otsuse, millega lükati tema pakkumus tagasi, kehtetuks tunnista- miseks. 17.11.2020, olles saanud vahepeal teada hankija teistestki otsustest, täiendas vaidlustaja oma vaidlustust nõuetega tunnistada kehtetuks ka hankija 02.11.2020 otsused, millega tunnistati Iglu OÜ ning ühispakkujate OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ pakkumused edukaks ning edukad pakkujad kvalifitseeriti ja jäeti nad hankemenetlusest kõrvaldamata. 6. 20.11.2020 vastas hankija vaidlustusele. 23.11.2020 vastasid ühispakkujad OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ (kolmandad isikud I) ja Iglu OÜ (kolmas isik II) vaidlustusele. 7. 27.11.2020 esitas vaidlustaja oma täiendavad seisukohad, milles mh leidis, et kolmandaid isikuid I ja kolmandat isikut II ei tohtinuks vaidlustusmenetlusse kaasata. 30.11.2020 selgitas vaidlustuskomisjon vaidlustajale õiguslikku olukorda: kolmandad isikud I ja kolmas isik II tuli lähtuvalt vaidlustaja enda esitatud nõuetest vaidlustusmenetlusse kaasata, kuna vaidlustusmenetlus puudutab otseselt nende pakkujate suhtes tehtud otsuseid. 02.12.2020 vastasid hankija ja kolmandad isikud I vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele. Kolmas isik II vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele ei vastanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 8. Vaidlustaja leiab enda vaidlustuse toetuseks kokkuvõtlikult järgmist: 8.1 Hankija hinnangul ei vasta vaidlustaja meeskond kõigile ette nähtud nõuetele. Lisaks on hankija märkinud, et kuigi ta esitas vaidlustajale päringu, milles küsis teavet projektide arendusmahtude, kontaktandmete ja töökogemuse osas, siis viimane jättis sellele vastamata. 2 (9) 8.2 Vaidlustaja ei vaidle vastu asjaolule, et hankija esitas talle riigihangete registri kaudu 07.10.2020. Samuti ei vaidle vaidlustaja vastu asjaolule, et hankijani ei jõudnud vaidlustaja esitatud vastused. Küll aga ei ei pea vaidlustaja sellekohaseid õigeks, kuivõrd tegelikkuses ta hankija päringule vastas. Vaidlustaja vastused aga paraku registri tehniliste iseärasuste tõttu hankijani kunagi ei jõudnud. Probleem sai vaidlustajale teatavaks alles pakkumuse tagasilükkamise otsusest. Riigihangete registri kasutajatoelt sai vaidlustaja teabe, et registri sessioon aegub 15 minutiga, mistõttu juhul, kui ettevõtja kirjutab vastust registris, siis sessiooni aegumise järgselt jooksevad tema vastused „musta auku“. Vaatamata sessiooni aegumisele näitab register ettevõtjale teavitust, et vastus on hankijale edastatud. Seetõttu ei teki ettevõtjal, kellel puudub kogemus registri iseärasus- tega, mõistlikult kahtlust, et vastus hankijani ei jõudnud. Nii oli see ka käesoleval juhul. Kui hankija sellisest asjaolust teadis, oleks ta saanud teha vaidlustajale korduva päringu, eriti arvestades asjaolu, et vaidlustaja on teinud parima pakkumuse. Puudub mistahes mõistlik põhjus, miks ettevõtja ei peaks hankija päringutele vastama. Eelviidatu aga ei muuda asjaolu, et hankija poolt küsitud teave ei olnud sisuline, vaid „mugavusteave“, mida hankijal oli võimalik ka tuvastada juba pakkumuses esitatud andmetest ning millise sisulise kontrolli kohustus oli hankijal pakkumuste vastavuse kontrollimisel. 8.3 Vaidlustaja ei ole vaidlustust esitanud alusel, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta oleks õigusvastane põhjusel, et hankija ei ole vaidlustaja vastuseid arvesse võtnud. Vaidlustaja on enda pakkumuse tagasilükkamist vaidlustanud sisuliselt kahel alusel: hankija ei ole viinud läbi sisulist kontrolli, vaidlustaja pakkumus sisaldas vastavustingimuste täitmise tõendamiseks vajalikke andmeid. 8.4 Hankija seatud vastavustingimust meeskonnaliikmete varasemate lepingute täitmise kohta ei ole tegelikkuses võimalik käsitada kui vastavustingimust. Meeskonnaliikme referentslepingute täitmine ei ole vastavustingimus, mis garanteeriks ettevõtja poolt pakutava asja, teostatava teenuse või teostatava ehitustöö vastavuse hankija vajadustele. Selleks võib küll olla töökogemus või vastav haridus, kuid varasemate referentslepingute täitmine meeskonnaliikme poolt ei garanteeri teenuse vastavust hankija vajadustele. Vaidlustaja on teadlik, et kuivõrd ta ei ole hankija seatud vastavustingimusi vaidlustanud, on need kehtivad ja neist tuleb lähtuda. 8.5 Vaidlustaja on esitanud pakkumuses meeskonnaliikmed, kelle kogemus vastab kõigile tingimustele. Vaidlustaja on esitanud andmed tellija nime, projekti teostamise aja, projekti nimetuse ning töö lühikirjelduse ja tööülesannete kohta. Vaatamata eeltoodule on hankija teinud vaidlustajale etteheite, et kuivõrd vaidlustaja ei esitanud kõikide projektide puhul tellija kontaktandmeid ning andmeid projekti arendusmahu kohta tundides, siis ei olnud hankijal võimalik veenduda esitatud pakkumuse vastavuses ning pakkumus on sel põhjusel mittevastav. 8.6 Hankija ei ole teostanud nõuetekohast pakkumuse vastavuse kontrolli. Vaidlustaja on pakkumuses esitanud iga meeskonnaliikme kohta andmed ja hankija kriteeriumitele vastavad projektid, mis tõendavad, et vaidlustajal on olemas hankija nõutav kompetents. Isegi olukorras, kus vaidlustaja poolt teabepäringu vastusena esitatud kontaktandmed ning arendusmahud oleksid jõudnud hankijani õigeaegselt, oli hankija kohustatud sisulise kontrolli läbi viima koos täiendavate päringutega. Kui hankija oleks läbi viinud projektide sisulise kontrolli, oleks ta saanud päringu korras ka koheselt teavet, kas vaidlustaja poolt esitatud projekt nõuetele. Seega ei ole hankija küsitud andmete puhul tegemist andme- tega, mille puudumine tooks kaasa pakkumuse sisulise puuduse. Pakkumuse sisuline puudus saab esineda üksnes juhul, kui vaidlustaja oleks esitanud meeskonna referent- sidena projektid, mis ei vastaks hankija kehtestatud kriteeriumitele. Sellist asjaolu aga ei ole hankija tuvastanud, kuivõrd ta ei ole seda sisuliselt üldse kontrollinudki. 8.7 Hankija on viidanud, et vaidlustaja esitatud andmete pinnalt ei ole täidetud kasutajaliidese arendaja vastavusnõue, mille kohaselt peab kasutajaliidese arendaja omama projektides vähemalt 24 kalendrikuud töökogemust esitluskihi loomisel. Hankija on viidanud, et vaidlustaja poolt pakkumuses viidatud projekt on kestnud üksnes 16 kuud. Kuigi vaidlustaja on tõesti ekslikult märkinud täiendava tabeli nõude 2 lahtrisse üksnes ühe 3 (9)  projekti, s.o Statistikaameti personaliseeritud töölaua projekti, siis tegelikkuses on tabelis „töökogemus projektidest“ tuvastatav, et kõikides meeskonnaliikme kohta esitatud projektides on arendaja osalenud esitluskihi loomises, kasutades selleks nii Javascript kui React koodikeeli. Projektide kogumaht ületab oluliselt 24 kalendrikuu mahu. 8.8 Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisele järgnenud kolmandate isikute I ja kolmanda isiku II pakkumuste edukaks tunnistamise ning samade pakkujate kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused tuleb kehtetuks tunnistada otsuste loogilise järgnevuse põhi- mõttest tulenevalt. 9. Hankija vaidleb vaidlustusele tervikuna vastu, leides kokkuvõtlikult järgmist: 9.1 Vaidlustaja väide, et hankija seatud vastavustingimused ei ole käsitatavad vastavus- tingimustena, on asjasse puutumatu ning tuleb jätta tähelepanuta. 9.2 Vaidlustaja kinnitab vaidlustuses, et jättis nõutud andmed esitamata – ta ei ole esitanud nõutud infot töömahu ja kontaktandmete kohta kõikide tingimuste puhul. Vastavalt riigihanke alusdokumendile „Nõuded pakkuja meeskonnale“ tuli projektidele viitamisel märkida projekti nimi, projekti kestus vähemalt kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik. Kui projekti osas oli nõutud ka töömahu välja toomine, oli hankija selle andmete esitamise lihtsustamiseks selgelt meeskonnaliikme vormil välja toonud. Vaidlustaja kinnitab oma hoolsuskohustuse rikkumist andmete esitamisel, kuna on jätnud esitamata pakkumuse koosseisus hankija nõutud andmed kokku 8 erineva nõude puhul. 9.3 Hankija peab tõesti kontrollima vastavustingimuste täitmist sisuliselt. Küll aga kontrollib hankija pakkumuse sisulist vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub kohustus viia läbi põhjalikum uurimine. Hankemenetluse läbiviimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks või ebamõist- likuks. Kui hankija oleks asunud lisaks esitatud dokumentidele kontrollima kõikide projektide kontaktisikutelt, kas esitatud andmed on korrektsed, oleks hankijal tulnud kontakteeruda hinnanguliselt 300-375 tellijaga, mis on selgelt ebamõistlik ja muudaks hankemenetluse läbiviimise sedavõrd koormavaks, et hankijal tuleks loobuda teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalike miinimumnõuete seadmisest otstarbekuse kaalutlu- sel. Sellisel viisil ei ole hankijal võimalik riigihanget läbi viia mõistliku ajaga. Seesugusel tasemel uurimisprintsiip ei ole hankemenetluses rakendatav, kuivõrd see muudaks hankija sisuliselt kontrollasutuseks. Hankija ei pea pakkumuse vastavuse kontrollimiseks minema kaugemale kui pakkumusega või hilisemate selgitustega esitatud dokumentide analüüs. Hankija on ühtlasi vastavustingimuses toonud selgelt välja, et meeskonna kohta esitatud andmed peavad võimaldama hankijal kontrollida meeskonnaliikmete vastavust esitatud nõuetele. 9.4 Etteheide hankija tegevusele jääb arusaamatuks ka seetõttu, et vaidlustaja peab valeks hankija poolt sisulise kontrolli tegemata jätmist kontaktisikute kaudu, kuid hankija just kontaktandmete esitamata jätmist suures ulatuses vaidlustajale ette heidabki. Hankija ei saa kontaktisikutega kontakteeruda, kui vaidlustaja neid andmeid esitanud ei ole. 9.5 Hankija ei nõustu, et riigihangete registri vahendusel 07.10.2020 esitatud teabepäringus küsitud teave oli „mugavusteave“. Kui riigihankes on nõutud konkreetset informatsiooni, siis ei saa seda nimetada „mugavusteabeks“. Samuti ei ole vaidlustaja arusaadavalt viidanud, kus selline puudulik teave on tema hinnangul pakkumuse kooseisus välja toodud. Teave selle kohta, milline pakkuja meeskonnaliige on konkreetsetes projektides osalenud ja milliseid töid isik projektis teostas, tuleb esitada pakkujal. Hankija ei saa omaalgatuslikult otsustada, milliseid lepingud iga konkreetse nõude täitmiseks võimali- kust loetelust arvesse võtta tuleb ja millise projekti raames pakkuja konkreetne mees- konnaliige täpselt töid teostanud on. Hankijal puudub diskretsioon pakkumuse tagasi- lükkamise osas olukorras, kus pakkumuses on sisuline mittevastavus. Vastavaks ei ole võimalik tunnistada pakkumust, milles esineb sisulisi puudusi ja pakkuja ei esita tähtaegselt selgitamist võimaldavaid andmeid. 9.6 Vaidlustajal lasub hoolsuskohustus veenduda, kas ta on teabepäringule tähtaegselt 4 (9)  vastanud. Kohtupraktikas on võetud selge seisukoht, et korrektse pakkumuse esitamise hoolsuskohustus lasub täielikult pakkujal. Vaidlustaja seisukoht, et hankija teadis vastuse „esitamisest“ ja oleks pidanud saatma korduva päringu, on meelevaldne. Hankijal puudus mistahes teave selle kohta, et vaidlustaja üleüldse vastust esitada soovis. Hankijal ei ole kohustust meeldetuletuste saatmiseks ja vaidlustaja hoolsuskohustuse täitmise jälgimi- seks. Hankija ei nõustu, et on iseenesest mõistetav, et pakkuja alati lisaküsimustele vastab. Igal pakkujal on vabadus otsustada, kas ta soovib küsimustele vastata ja hankija ei saa vastamist eeldada. Hankijale ei saa ette heita, et ta ei aidanud täiendavate meetmetega vaidlustajal täita enda hoolsuskohustust. Tegemist on üksnes vaidlustaja tagantjärele esitatud väitega, et vaidlustaja soovis vastust tähtaegselt esitada. Välistatud ei ole, et vaidlustaja unustas teabepäringule vastamise kohustuse sootuks või puudusid vaidlustajal täpsustavad andmed, mida tähtaegselt esitada. Igal juhul sai hankija arvestada üksnes teadaolevate andmetega. Vaidlustaja on kogenud riigihangetes osaleja. Ka hankija korraldatud menetlustest on vaidlustaja varasemalt korduvalt osa võtnud. Seetõttu puudub vaidlustajal alus tugineda enda asjatundmatusele riigihangete registri kasutamisel. 10. Kolmandad isikud I vaidlevad vaidlustusele tervikuna vastu, leides kokkuvõtlikult järgmist: 10.1 Vaidlustaja oli pakkumuse koostamisel hooletu ja eksis riigihanke alusdokumentide vastu. Seejuures olid vaidlustaja eksimused arvukad ja sisulise tähendusega – ta jättis hankija nõutud andmed esitamata kõikigi nelja kohustuslikuna nõutud meeskonna võtmeliikme kohta. Kohustuslike andmete esitamata jätmise tõttu ei ole vaidlustajal pärast pakkumuste esitamise tähtaega enam võimalik oma pakkumust puuduolevate andmetega täiendada. 10.2 Kindlasti ei võimalda riigihangete seadus (RHS) ega kohtupraktika pärast pakkumuste esitamise tähtaega esitada selliseid andmeid, mis tuli kohustuslikult esitada juba pakkumuse koosseisus, kuid mida pakkuja ei esitanud. Samuti on pakkumuse alusel ilmne, et kasutajaliidese arendaja kogemus ei vasta alusdokumentides nõutule, sest see piirdub üksnes 16 kuuga nõutava 24 asemel. Seega pakkumusega on vaidlustaja ise kinnitanud, et tema kasutajaliidese arendaja kogemus ei vasta nõuetele. Hankija ei pea eeldama, et pakkuja soovis vastava kogemuse tõendamisel tugineda ka teistele projektidele, mida ta pole vastava nõude juures pakkumuses välja toodud. Ka tellijate kontaktandmete esitamata jätmine niivõrd suures ulatuses, nagu vaidlustaja on seda antud juhul teinud, on puudusena sisuline. 10.3 Asjatundmatu on vaidlustaja väide, justkui ei oleks pakkuja meeskonnale seatud nõuete näol tegemist pakkumuse vastavustingimustega. RHS kohaselt ei ole pakkuja kvalita- tiivse valiku juures võimalik seada nõudeid spetsialistide tehnilisele- ja kutsealasele pädevusele, mistõttu vastavad nõuded seataksegi vastavustingimustes. 10.4 Vaidlustaja väited riigihangete registri kaudu hankija küsimustele vastamise kohta on tõendamata. Ka juhul, kui vaidlustaja suudab väiteid tõendada, rikkus vaidlustaja küsimustele vastamisel hoolsuskohustust. Juba vaidlustaja enda selgituste põhjal, et register andis teada kasutajasessiooni aegumisest, pidi vaidlustaja rakendama erilist hoolsust veendumaks, et tema vastus ikkagi salvestus registri keskkonda ja hankija saab sellega tutvuda. 11. Kolmas isik II vaidleb vaidlustusele tervikuna vastu, leides kokkuvõtlikult järgmist: 11.1 Puudub vaidlus, et vaidlustaja vastus hankija teabepäringule ei ole hankijani jõudnud. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et ta oleks üldse üritanud hankijale vastata – tegemist on tõendamata väitega. Mittevastamine võib teoreetiliselt olla tingitud ka nt n-ö õigete vastuste puudumisest, lihtsalt unustamisest või veel mitmetest asjaoludest. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et vaidlustaja väited vastavad tõele, siis sellest hoolimata on pakkujatel riigihankes kõrgendatud hoolsuskohustus, mida vaidlustaja on antud juhul rikkunud. Vaidlustaja näol on tegemist professionaalse IT-ettevõttega, kes osaleb professionaalselt ka riigihangetel. Avalikel andmetel (www.teatmik.ee) on vaidlustajal õnnestunud saada 265 hankelepingut. Kuna äriühing igat hanget ei võida, on vaidlustaja 5 (9)  ilmselt osalenud kordades suuremal hulgal hankemenetlustes. Ühelegi pakkujale ei saa iseenesest tulla üllatusena, et mistahes infosüsteemides on reeglina sessiooni kestvusaeg, mille lõppemisel logitakse kasutaja automaatselt välja. Seda peaks eriti hästi teadma IT- ettevõtja, kes oma majandustegevuses selliseid infosüsteeme ehitab. Pakkuja kõrgendatud hoolsuskohustusega on mõistlikult hõlmatud ka see, et pakkuja kontrollib pärast dokumendi esitamist või vastuse saatmist seda, et dokument või vastus on ikka süsteemis salvestunud. 11.2 Hankija saab ja peab lähtuma infost, mis tal on olemas otsuse tegemise ajal. Puudub vaidlus, et vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemise ajal puudus hankijal täiendav informatsioon, mille vaidlustaja esitas hankijale alles 11.11.2020. Otsuses on hankija sõnaselgelt esile toonud, milles seisnes vaidlustaja pakkumuse mittevastavus. Hankija on oma otsust adekvaatselt põhjendanud ja tal ei olnudki võimalik teistsuguse sisuga otsust teha. Ei saa nõustuda vaidlustaja käsitlusega, et hankija oleks pidanud temalt vastust mitte saades justkui ise hakkama infot otsima selleks, et oleks võimalik vaidlustaja pakkumus ikkagi vastavaks tunnistada. 11.3 Isegi, kui vaidlustaja oleks hankijale vastuse saatnud ja hankija oleks selle kätte saanud, oleks hankija ikkagi pidanud vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkama. Asjaolu, et hankija küsis vaidlustajalt selgitusi kõigi tingimuste osas, mille kohta oli esitatud puudulik info, ei tähenda, et hankija peaks või tohiks täiendavalt saadava infoga pakkumuse vastavust kontrollides arvestada. Pakkumuse muutmine ja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on keelatud. Puudub vaidlus, et vaidlustaja pakkumusest on puudu olulisel määral info, mida hankija on pakkumuse koosseisus näha tahtnud. Puudu on mitme meeskonnaliikme osas varasemate projektide kontaktandmed ja projektide arendusmahud. Kasutajaliidese arendaja puhul ei olnud täidetud varasema kogemuse pikkuse nõue. Need puudused ei ole selgituste küsimuse ja vastuse esitamise raames kõrvaldatavad. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 12. Esmalt hindab vaidlustuskomisjon vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õigus- pärasust (I). Seejärel lahendab vaidlustuskomisjon vaidlustuse ülejäänud osas (II) ning viimasena jaotab vaidlustusmenetluse kulud (III). (I) 13. Esiteks ja peamisena on vaidluse all vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus. Nime- tatud otsuse kokkuvõtliku põhjendusena on hankija märkinud järgmist: „RHS § 114 lg 2 alusel lükkab hankija pakkumuse tagasi, kuna see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja kuna /…/ pakkuja ei esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi pakkumuse vastavuse kohta.“ Otsuses on esitatud ka hankija põhjalikumad selgitused, mis leiavad siin taasesitamist vaid mahus, mis on vaidlustuse lahendamiseks vajalik: „Hankija tutvus pakkuja esitatud andmetega meeskonnaliikmete ja nende hankes seatud nõuetele vastamise kohta. /…/ Esitatud andmete alusel pakkuja meeskonnaliikmete tingimustele vastamise täpseks kontrollimiseks pidas hankija vajalikuks anda pakkujale võimalus andmete täpsustamiseks, veendumaks, kas esitatud andmete alusel vastavad meeskonnaliikmed seatud tingimustele. /…/ Pakkuja jättis hankija küsimusele riigi- hangete registris vastamata, mistõttu ei ole hankijal olnud võimalik veenduda esitatud pakkumuse vastavuses. Pakkumus ei vasta seetõttu seatud tingimustele ning pakkuja ei esitanud tähtaegselt hankija nõutud selgitusi pakkumuse vastavuse kohta.“ 14. Hankija etteheidetest järeldub, et ta lükkas vaidlustaja pakkumuse tagasi kahel põhjusel: esiteks ei vasta vaidlustaja pakkumus hanketingimustele, teiseks jättis vaidlustaja hankija selgitusnõudele vastamata. Mõlemad sellised etteheited iseenesest õigustavad pakkumuse tagasilükkamist. Nimelt näeb RHS § 114 lg 2 esimene lause pakkumuse kohustuslikus korras tagasilükkamiseks ette kolm alternatiivi: pakkumus ei vasta riigihanke alusdoku- mentides esitatud tingimustele, pakkuja ei esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi, pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke 6 (9)  alusdokumentides esitatud tingimustele (vt selle kohta, et RHS § 114 lg 2 esimene lause ei anna hankijale kaalutlusruumi, vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 137-20/220835, p 12). Seega tuleb kontrollida, kas hankija üks või teine etteheide on ka sisuliselt põhjen- datud. Sealjuures piisab vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse sedastamiseks sellest, et põhjendatud on kasvõi üks hankija etteheide. 15. Vaidlustuskomisjon vaatleb esmalt hankija selgitusnõudega seonduvat. Vaidluse all ei ole, et hankija esitas 07.10.2020 vaidlustajale riigihangete registri kaudu viimase pakkumust puudutava selgitusnõude. Ehkki selgitusnõude täpne sisu ei oma siinkohal tähtsust, võib kokkuvõtvalt öelda, et kuna hankija hinnangul oli vaidlustaja jätnud oma pakkumuses esitamata mõned riigihanke alusdokumentides nõutud andmed oma meeskonnaliikmete kohta, siis nõudis hankija nende andmete „täpsustamist“. RHS § 46 lg 4 esimesest lausest tulenevalt oli selgitusnõudele vastamise tähtaeg vaidlustaja jaoks 12.10.2020. Puudub vaidlus, et vaidlustaja tähtaegselt ei vastanud. Vaidlustaja vastas alles 11.11.2020, st üheksandal päeval pärast tema pakkumuse tagasilükkamist. 16. Ülaltoodud asjaoludest lähtuvalt on täidetud RHS § 114 lg 2 esimeses lauses sätestatud teine alternatiiv pakkumuse tagasilükkamiseks: pakkuja ei esitanud tähtajaks hankija nõutud selgitusi. Siinjuures ei ole asjakohane vaidlustaja argumentatsioon selle kohta, et hankija nõutud teave ei olnud sisuline, vaid „mugavusteave“. Isegi see nii oleks – millega vaidlustuskomisjon ei nõustu –, siis tuleb mõista, et nagu eespool toonitatud, on hankija selgitusnõudele tähtaegselt vastamata jätmine eraldiseisev pakkumuse tagasilükkamise alus. Selle aluse kohaldamine ei sõltu sellest, kas hankija nõutud teave oli „väga oluline“ või hoopis „mõttetu“, kas hankija käitumine selgitusnõuet esitades oli äärmiselt läbimõeldud ja põhjendatud või toimis hankija hoopis arusaamatult. Kui hankija on pakkujale esitanud selgitusnõue tema pakkumuse kohta, siis on viimane kohustatud hankijale vastama. Vastasel juhul tuleb selle pakkuja pakkumus kohustuslikus korras tagasi lükata. 17. Eelöeldust olenemata tuleb konkreetse kaasuse spetsiifikast lähtuvalt hinnata veel seda, kas vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise seoses hankija selgitusnõudele tähtaegselt vastamata jätmisega välistavad vaidlustaja väited tema probleemide kohta riigihangete registri kasutamisel. Kordamata neid väiteid täismahus (vt neid käesoleva otsuse p-st 8.2), võib resümeerida, et väidetavalt vaidlustaja küll vastas hankija selgitusnõudele, ent põhjusel, et riigihangete registri sessioon aegus vahepeal, tema vastus tegelikult ei salvestunud ning hankijani ei jõudnud. Sealjuures olla register vaidlustajale kinnitanud, et vastus sai hankijale edastatud. 18. Nagu on osutanud kõik teised menetlusosalised, ei ole vaidlustaja oma väiteid selle kohta, et tegelikult ta püüdis hankija selgitusnõudele vastata, kuidagi tõendanud. Ka on tõendamata registri poolt eksitavate sõnumite andmine. RHS § 190 lg 1 p-de 4 ja 5 koosmõjus pidanuks vaidlustaja enda faktiväiteid tõendama juba vaidlustuses. Kõige hiljem pidanuks ta seda tegema oma täiendavates seisukohtades – selleks ajaks pidi tõendamisvajadus olema vaidlustajale eriti ilmne, kuivõrd nii hankija, kolmandad isikud I kui kolmas isik II esitasid oma vastustes vaidlustusele tõendamatuse vastuväite. Igal juhul ei ole vaidlustuskomisjonil kuidagi võimalik kontrollida, kas vaidlustaja väited vastavad tõele. Ilma tõenditeta jäävad vaidlustaja väited paljasõnaliseks. 19. Isegi kui vaidlustaja oleks oma väiteid tõendanud, ei vääraks see järeldust, et tema pakku- mus tuleb tagasi lükata. Nimelt, nagu vaidlustuskomisjon ja kohtud on korduvalt toonitanud, lasub pakkujal riigihankes osaledes kõrgendatud hoolsuskohustus (nt vaidlus- tuskomisjoni otsused asjades nr 95-17/184994, p 16; 21-18/186204, p 15; Tartu Haldus- kohtu otsused asjades nr 3-18-977, p 18; 3-19-1320, p 40). Sellise hoolsuskohustuse elementaarseks osaks tuleb lugeda seda, et kui hankija on esitanud pakkujale selgitus- nõude, siis viimane veendub, kas tema vastus sai ikka esitatud. Analoogselt on õiguslikku tähendust omavate e-kirjade vahetamise puhul rangelt soovitatav ja isegi elementaarne, et küsitakse teiselt poolelt kättesaamiskinnitust, olgu siis vastuskirja või lugemismärke tegemise näol. Eeldusel, et asi nägi välja nii nagu vaidlustaja seda väidab, siis praegusel juhul, kui vaidlustaja sessioon riigihangete registris vahepeal aegus, pidi pakkuja tähelepanu ja hoolikus olema eriti kõrgendatud. Võib pidada üldteada asjaoluks või 7 (9)  vähemasti tõenäoliseks, et n-ö sessiooni aegumisel võib varem sisestatud info kaotsi minna (nt põhjusel, et kasutaja logitakse korraks välja). 20. Ühtlasi ei saa asjakohaseks ega ka õigeks pidada vaidlustaja väidet, et ta on „ettevõtja, kellel puudub kogemus registri iseärasustega“. Esiteks on vaidlustaja väga kogenud riigi- hangetel osaleja. Avaliku andmekogu www.teatmik.ee andmetel on vaidlustaja sõlminud käesoleva otsuse tegemise aja seisuga koguni 226 hankelepingut. Seega on vaidlustaja pakkujana osalenud vähemalt 226 riigihankes. Tõsi, kõik neist kordadest ei toimunud praegu kasutusel oleva riigihangete registri ajal, ent sellest hoolimata on ilmne, et vaidlus- taja on mitmeid kordi kasutanud ka praegust registri versiooni. Teiseks, isegi kui vaid- lustaja ei oleks sedavõrd kogenud pakkuja, ei võtaks see temalt ära eelkõneldud hoolsus- kohustust, mille täitmise vajalikkus oli vaidlustaja enda välja toodud asjaoludel eriti ilmne ja äratuntav. 21. Kuigi vaidlustuskomisjon analüüsis eelnevalt, kas vaidlustaja pakkumuse tagasilükka- mine on õiguspärane RHS § 114 lg 2 esimese lause teise alternatiivi alusel, siis vaidlustaja täiendavates seisukohtades öeldust lähtuvalt polnuks see isegi vajalik. Vaidlustaja on ise otsesõnu öelnud, et ta ei heida hankijale ette seda, et too ei võtnud vaidlustaja pakkumuse tagaislükkamise otsuse tegemisel arvesse vaidlustaja selgitusi (mida tegelikult ei esita- tudki) – see ei olevat vaidlustuse aluseks. Seega vaidlustaja möönab ise, et üks RHS § 114 lg 2 kohaldamise aluseid on täidetud. Seda silmas pidades jääb mõistmatuks, miks on vaidlustus üldse esitatud. Sisuliselt olnuks vaidlustuskomisjonil võimalus vaidlustaja nõue juba eos rahuldamata jätta, konstateerides vaid fakti, et vaidlustaja ise tunnistab tema suhtes tehtud otsuse õiguspärasust. Õigusliku olukorra selgitamise mõttes pidas vaidlustuskomisjon siiski tarvilikuks asja põhjalikumalt analüüsida. 22. Kokkuvõttes on hankija õiguspäraselt leidnud, et vaidlustaja pakkumus tuleb tagasi lükata, kuna vaidlustaja ei vastanud hankija selgitusnõudele tähtaegselt. Seetõttu puudub ka tarvidus analüüsida muid vaidlustusmenetluses tõusetunud küsimusi, sh küsimust selle kohta, kas vaidlustaja pakkumuses puudusid mõned vajalikud andmed ning kui jah, siis kas nende andmete tagantjärele esitamine olnuks lubatav. Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustaja nõude tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. (II) 23. Lisaks on vaidluse all kolmandate isikute I ja kolmanda isiku II pakkumuste edukaks tunnistamise otsused ning nimetatud pakkujate kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused. Neid otsuseid on vaidlustatud üksnes nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Kuivõrd vaidlustus jääb osas, mis puudutab vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsust, rahuldamata, siis on ka vaidlustuse ülejäänud nõuded automaat- selt alusetud ning vaidlustuskomisjon jätab needki nõuded rahuldamata. Ühtlasi tähendab see, et vaidlustus jääb tervikuna rahuldamata. (III) 24. Vaidlustuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad vaidlustaja menetluskulud RHS § 198 lg 3 alusel tema enda kanda. Hankijal hüvitatavaid menetluskulusid ei tekkinud. Kuivõrd kolmandad isikud I ja kolmas isik II osalesid vaidlustusmenetluses hankija poolel, st otsus tehakse nende kasuks, tuleb RHS § 198 lg-te 3 ja 8 koosmõjus mõista nende põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud välja vaidlustajalt. 25. Kolmandate isikute I esitatud kulunimekirja järgi on nad selles vaidlustusmenetluses kandnud esindajakulusid summas 1187,50 eurot (käibemaksuta), mis vastab 9,5 tunnile tööle tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Arvestades vaidlustusasja sisu, mahtu ja keerukust, võib sellises kogusummas kulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Vaidlustuskomisjon mõistab kolmandate isikute I esindajakulud vaidlustajalt välja käibemaksuta, kuna kolmandad isikud I on seda nõnda taotlenud. 8 (9) 26. Nõustuda ei saa vaidlustaja väitega, et kolmandate isikute I esindajakulude väljamõist- mine täismahus oleks ebaõige, kuna viimane on oma menetlusdokumentides väljunud vaidlustuse raamidest – nii see ei ole. Kolmandad isikud I on puudutanud kolme teemaplokki: vaidlustaja pakkumuse vastavus hanketingimustele, vaidlustaja pakku- muses esinevate puuduste tagantjärele kõrvaldamise lubatavus, vaidlustaja probleemid riigihangete registri kasutamisel. Kõik need teemad on otseselt seotud vaidlustuses välja tooduga, hankija esitatud põhjendustega vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ning asjasse puutuvate õigusnormidega. Asjaolu, et kolmandad isikud I asetasid rohkem rõhku sellistele aspektidele, mida vaidlustaja oluliseks ei pidanud, ei muuda kolmandate isikute I esindajakulusid põhjendamatuks või mittevajalikuks. 27. Kolmanda isiku II esitatud kulunimekirjade järgi on ta selles vaidlustusmenetluses kandnud esindajakulusid summas 1918,80 eurot (käibemaksuga), mis vastab 12 tunnile ja 18 minutile tööle tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Arvestades vaidlustusasja sisu, mahtu ja keerukust, võib sellises kogusummas kulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks. 28. Vaidlustaja on kolmanda isiku II esindajakulude osas esitanud samasuguse vastuväite nagu kolmandate isikute I puhul (vt käesoleva otsuse p 26). Ka siin tuleb vaidlustaja väide tagasi lükata. Kolmas isik II on oma menetlusdokumentides käsitlenud samu teemasid, mis kolmandad isikud I – seega kehtib seoses kolmandate isikute I esindajakuludega öeldu ka kolmanda isiku II puhul (vt p 26). (allkirjastatud digitaalselt) Mart Parind Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige 9 (9)