Vastus vaidlustusele

From: Kaire Sokolov To: Kerli Lubja; RAM Riigihangete register Subject: RE: Hankija küsimusele vastamine Date: neljapäev, 5. november 2020 10:59:44 Tere! Hankes 226591 ei ole OÜ Net Group neile 7.10.2020 saadetud küsimusele siiani vastanud. Kui vastuse koostamise ajal sessioon aegus, siis tõepoolest ei jäänud vastust süsteemi alles. Aktiive sessioon aegub 30 minutiga. Pikemate vastuste saatmisel tasub see väljaspool ennem valmis trükkida ja siis kopeerides tulla seda süsteemi edastama. Pakkujal endal lasub ka hoolsuskohustus veenduda, et olen oma vastuse hankijale saatnud. Parimate soovidega Riigihangete registri kasutajatugi Kas sellest vastusest oli Teile abi? Ootame tagasisidet siin. Kaire Sokolov Riigihangete ja riigiabi osakond Rahandusministeerium tel +372 611 3703 [email protected] www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 15006 Tallinn twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee https://riigihanked.riik.ee From: [email protected] [mailto:register.riigihanked.riik.ee- [email protected]] On Behalf Of Kerli Lubja Sent: Wednesday, November 4, 2020 4:02 PM To: RAM Riigihangete register <[email protected]> Subject: Hankija küsimusele vastamine Tere! Hankijana esitasime RHR vahendusel pakkujale pakkumuse sisu kohta täpsustava küsimuse, millele pakkuja tähtaegselt ei vastanud. Seetõttu lükkasime pakkumuse tagasi, kuna selle vastavuses ei olnud võimalik veenduda. Pärast otsuse teavitamist pöördus meie poole tagasi lükatud pakkumuse esitaja: „Avastasime endale halva üllatusena, et meie vastused hanke hindamise käigus küsitud lisaküsimustele ei ole riigihangete registris salvestunud. Tundub, et tegemist riigihanke registri tehnilise iseärasusega, kus rakendus küll näitab, et vastus salvetus, kuid sessiooni aegumise tõttu ilmselt siiski ei salvestu. Meie kollegil on sarnaseid probleeme varem olnud, me kahjuks seda ei teadnud üle kontrollida.“ Palun selgitage, kas registri poolt on kuidagi võimalik välja selgitada, kas pakkuja registris vastuse koostas, kuid see läks mingil viisil „kaduma“ või mitte. Kui pakkuja poolset tegevust ei ole kuidagi võimalik (koos väidetavalt koostatud vastuse sisuga) välja selgitada, siis ei ole ka hankijal võimalik oma otsust muuta. Hankemenetlus: Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd, Viitenumber: 226591 Pakkuja: Osaühing Net Group, Pakkumus: 291306. teabevahetuse alt nähtub, et pakkuja ei ole 07.10 esitatud küsimusele vastanud. Lugupidamisega Kerli Lubja Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse õigustalituse juhataja P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.  Hankekorra lisa 1 Lähteülesanne tuleb esitada koos hankedokumentidega keskuse Jira vahendusel (kui lähteülesanded nõutud andmed ei kajastu muudes hankedokumentides või Jira-s) või aadressil [email protected], kui hankemenetluse eest vastutava isikuga on selliselt kokku lepitud. LÄHTEÜLESANNE 1. ÜLDINFO 1.1 Tellija asutus 1.2 Tellija kontaktisik 1.3 Otsustusõiguslik isik 1.4 Hanke nimetus 1.5 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk 1.6 Eeldatav maksumus km- ta1 1.7 Hankelepingu soovitav sõlmimise kuupäev 1.8 Lepinguperioodi pikkus EL rahastuse või muu välisrahastuse korral projekti nimetus ja number 1.9 Hankelepingu rahastamisallikas Struktuurivahendite indentifitseerimise number 1.10 Maksetingimused (maksja andmed) 2. TEHNILINE KIRJELDUS TEENUSTE TELLIMISEL2 2.1 Teenuse tehniline Täita juhul, kui tehniline kirjeldus ei ole esitatud eraldi kirjeldus3 failina 2.2 Miinimumnõuded teenuse kvaliteedile ning viited standarditele (täita vajadusel) 2.3 Teenuse osutamise ajakava (tähtaeg) 2.4 Teenuse osutamise koht (täita vajadusel) 1 Riigihanke eeldatav maksumus on tellija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. 2 Kui nõutud info on kajastatud mõnes teises koostatud hankedokumendis, mis edastatakse koos lähteülesandevormiga, märkida lahtrisse, millises dokumendis info toodud on (ei ole vaja vormil dubleerida). 3 Tehniline kirjeldus peab olema koostatud selliselt, mis annaks pakkujatele selge, täpse ja täieliku ülevaate teenusele või asjale esitatavatest miinimumnõuetest ja tellija vajadustest. 1  Hankekorra lisa 1 2.5 Teenuse osutamiseks vajalikud spetsialistid (täita vajadusel) 2.6 Lepingu tingimused Täita juhul, kui lepingu projekt ei ole esitatud eraldi failina 2.7 Milliseid kulusid peab osutatava teenuse hind sisaldama 2.8 Keskkonnasäästlike nõuete rakendamine (täita EI/JAH. Loetleda, milliseid nõudeid rakendatakse vajadusel) 2.9 Oleluskulude arvestamine (tarkvaraarenduse hankimisel kohustuslik) 3. TEHNILINE KIRJELDUS ASJADE OSTMISEL: Ostetavatele asjadele kehtestatavad miinimum- või 3.1 Tehniline kirjeldus maksimumnõuded, sh kasutusomadused ja/või funktsionaalsed nõuded. 3.2 Kogus 3.3 Tarnetingimused Nt tarnetähtajad- ja asukohad, etapid jms 3.4 Garantiitingimused (täita Nt mida garantii hõlmab, garantiiperioodi pikkus, mida vajadusel) peab garantiiandja puuduste ilmnemisel tegema jms 3.5 Hooldustingimused (täita Kas on vajalik ning millises ulatuses ja kui pikaks vajadusel) perioodiks 3.6 Muud asjade ostmisega kaasnevad teenused (täita Nt koolitus, monteerimine, seadistamine jms vajadusel) 3.7 Kvaliteedinõuded ja viited standarditele (täita vajadusel) 3.8 Keskkonnasäästlike nõuete rakendamine (täita EI/JAH. Loetleda, milliseid nõudeid rakendatakse vajadusel) 3.9 Lepingu tingimused 4. TÄIENDAV INFO 4.1 Pakkujale kui ettevõttele Nt: Pakkuja eelnev kogemus (nt täidetud lepingute arv, kehtestatavad nõuded nende maksumus, netokäibe suurus, registreeringud, (kvalifitseerimistingimused) tegevusload, litsentsid jne 4.2 Ettepanek Kas lisaks pakkumuse maksumusele hinnatakse muid hindamiskriteeriumide kriteeriume, nt kvaliteeti, tarneaega, garantiiaja pikkust, määramiseks kompetentsi vms ja mis on kriteeriumite osakaal. 4.3 Läbirääkimiste pidamine4 (täita vajadusel) 4 Avatud hankemenetluses on läbirääkimiste pidamine keelatud. 2  Hankekorra lisa 1 EI/JAH. Milliste tingimuste üle on vaja läbi rääkida, nt kas on lahtisi tingimusi, mille osas tellija soovib pakkujapoolset nägemust vms. 4.4 Turu-uuring5 Kes on võimalikud pakkujad 4.5 Muu täiendav info 5 Turu-uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid asju või teenuseid pakutakse, milline on pakutavate toodete või teenuste hinnatase (riigihanke eeltava maksumuse arvutamise aluseks on riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastav hinnatase) ning kui palju on vastaval turul võimalikke pakkujaid. Saadud infot võib kasutada hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel, samas tuleb arvestada, et info kogumine ja selle kasutamine ei tohi olla konkurentsi piirava mõjuga. Tellitavat toodet või teenust peab turul pakkuma üldjuhul vähemalt 3 pakkujat. Juhul, kui infot küsitakse kirjalikult, tuleb selgelt märkida, et tegemist on turu-uuringuga, mitte pakkumise küsimisega. 3  Lisa 3 Hankemenetlusest taandamise avaldus Lähtudes korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangutest teavitan TEHIKu hankekorra alusel, et minuga seotud isik võib olla/on huvitatud riigihankes „hanke nimetus“ osalemisest, mistõttu taandan ennast eelnimetatud hankemenetlusega seotud tegevustest. nimi (Allkirjastatud digitaalselt)  KÄSKKIRI 14.10.2020 nr 37 Hankekord Riigihangete seaduse § 9 ja sotsiaalministri 28.08.2019 käskkirja nr 50 kinnitatud “Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ punkti 25 alapunkti 5 ja 10 alusel: 1. Tunnistan alates 01.10.2019 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 08.07.2019 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hankekorra“ punkti 4.4. kehtetuks. 2. Tunnistan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 08.07.2019 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse hankekord“ kehtetuks. 3. Kinnitan hankekorra ja selle lisad (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Lisad: Hankekord ja selle lisad  Lisa 2 Kinnitus huvide konflikti puudumise ja taandamise kohustuse kohta Kinnitan, et olen teadlik korruptsioonivastasest seadusest tulenevatest toimingupiirangutest ja kohustusest end riigihangete ettevalmistamisest, menetluses osalemisest ja otsuste suunamisest või tegemisest taandama, kui minu osas võib tekkida õigustatud kahtlus erapooletuses. Kinnitan, et mul puuduvad pakkuja(te)ga sellised suhted, mis võivad tekitada õigustatud kahtlusi minu objektiivsuses hankemenetlusega seotud toimingute osas. Kinnitan, et ma ei ole pakkuja(te)ga seotud viisil, mis võib anda pakkuja(te)le eelise teiste ees. Kinnitan objektiivsust hankemenetlustega seotud kohustuste täitmisel ja kohustun: • vältima mistahes huvide konflikti hankemenetlustega seotud kohustuste täitmisel; • täitma konfidentsiaalsuse nõuet ja kasutan kogu informatsiooni, mille olen saanud hankemenetluse käigus üksnes tööülesannete täitmiseks ja kohustun mulle teatavaks saanud teavet ja koostatud dokumente kolmandatele isikutele mitte avaldama, välja arvatud kui avaldamise kohustus tuleneb õigusaktist; • esitama kirjaliku taandamise avalduse ja teavitama sellest viivitamata hankemenetluse eest vastutavat isikut, kui olen läinud vastuollu minu poolt allkirjastatud kinnitusega objektiivsuse kohta ja/või kui selleks on tekkinud potentsiaalne risk. Kinnitus kehtib 1 aasta selle allkirjastamisest. nimi (Allkirjastatud digitaalselt)  Hankekord 1. Üldsätted 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) hankekord reguleerib TEHIKu tegutsemisvaldkonnas riigihangete planeerimist ja korraldamist, vastutuse jaotust ja dokumentide säilitamist ning riigihanke tulemusel sõlmitud raam- ja hankelepingute täitmist. 1.2. Riigihangete läbiviimisel lähtutakse lisaks käesolevale korrale kehtivatest õigusaktidest ja Sotsiaalministeeriumi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrast. 1.3. Lepingute täitmisel juhindutakse lisaks lepingus fikseeritud tingimustele võlaõigusseadusest, arvestades riigihangete seaduses (edaspidi RHS) lepingute kohta sätestatut. Euroopa Liidu poolt finantseeritavate või kaasfinantseeritavate riigihanke (välisvahenditest rahastatavate) lepingute täitmisel arvestatakse ühtlasi struktuuritoetuse seaduses, meetme määruses või toetuse andmise tingimustes sätestatud kohustustega. 1.4. Hanke vajadused väljaspool info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonda edastatakse sisendina Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihangete osakonnale riigihanke läbiviimiseks. 1.5. TEHIK ei vii läbi hankeid, mille korraldamiseks on Vabariigi Valitsus määranud kohustusliku keskse hankija. TEHIK võib osaleda ühishankijana vabatahtliku keskse hankija poolt korraldatavates riigihangetes. 1.6. Riigihanke eeldatav maksumus arvestatakse käibemaksuta, sh käesolevas korras. 1.7. Käesoleva korra alusel korraldatavate riigihangete läbiviimisel vormistatavate dokumentide kooskõlastusringid on reguleeritud asjaajamiskorra lisas 2. 2. Mõisted 2.1. Riigihanke eeldatav maksumus – hanke tulemusel sõlmitava lepingu eeldatav kogumaksumus kogu lepingu täitmise perioodi jooksul, sh hangitava asja või teenuse, teenuse olelusringi kulude jm kulude arvestuslik eeldatav maksumus. 2.1.1. Olelusringi kulud – kõik tarkvaralahenduse planeeritud kasuliku eluea vältel tekkivad kulud, näiteks lahenduse loomine, litsentside ostmine või rentimine, juurutus- või hooldustööde teostamine, lahenduse haldamine (nii teenusena tellitav kui ka hankija personali kulu) jmt. 2.2. Riigihange - asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine, olenemata nimetatud tehingute või toimingute maksumusest. Riigihanked jagunevad vastavalt eeldatavale maksumusele järgmiselt: 2.2.1.väikeost - riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankimise korral jääb alla 30 000 euro, ehitustööde korral alla 60 000 euro ning sotsiaal- ja eriteenuste korral alla 300 000 euro; 2.2.2. hange - riigihange, mille eeldatav maksumus asjade ja teenuste hankimise korral on võrdne või suurem kui 30 000 eurot, ehitustööde hankelepingu korral võrdne või suurem kui 60 000 eurot ning sotsiaal- ja eriteenuste korral võrdne või suurem kui 300 000 eurot ning mis nõuab menetluse läbiviimist riigihangete registris. 2.3. Minikonkurss - mitme partneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks läbiviidav menetlus pakkumuse esitamise ettepaneku tegemiseks ja pakkumuste saamiseks. Minikonkursid viiakse hankemenetluse eest vastutava isiku poolt läbi elektrooniliselt vastavalt raamlepingus fikseeritud tingimustele üldjuhul riigihangete registri vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Minikonkursi läbiviimisele kohaldatakse hankekorras riigihankele ja hankemenetlusele sätestatut, arvestades minikonkursi erisusi. Minikonkursi hankedokumendid, minikonkursi tulemuste kohta vormistatav hankija otsus või minikonkursi tulemuste protokoll kooskõlastatakse vastavalt asjaajamiskorrale. 2.4. Tellimus – ühe partneriga sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks esitatav pakkumuskutse vastavalt raamlepingus fikseeritud tingimustele või hankelepingu alusel tellimuse esitamine. Kui tellimuse eeldatav maksumus on vähemalt 10 000 eurot, kooskõlastab hankelepingu 1  eest vastutav isik tellimuse dokumendid (hankedokumendid või tellimuskiri) TEHIKu dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) enne tellimuse esitamist vastavalt asjaajamiskorrale. 2.5. Hankedokumendid – riigihanke läbiviimise aluseks olevad dokumendid (RHS mõttes alusdokumendid), sh lähteülesanne, tehniline kirjeldus, kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused, hindamiskriteeriumid ja hankelepingu üldtingimused, vajadusel kodukord, erihanke kord jm dokumendid. Hankedokumentide ettevalmistamisel võetakse nende olemasolul aluseks TEHIKu siseveebis või muus asukohas õigustalituse poolt avaldatud dokumentide vormid ja/või konsulteeritakse hankemenetluse eest vastutava isikuga. Hankedokumendid kooskõlastatakse vastavalt asjaajamiskorrale. 2.5.1. Lähteülesanne – riigihanke või minikonkursi läbiviimiseks vajalikku üldinformatsiooni sisaldav vorm, mille alusel riigihange läbi viiakse (lisa 1). Kui lähteülesandes küsitud informatsioon kajastub teistes hankedokumentides või on sisestatud hanke läbiviimiseks Jirasse, ei ole vaja eraldi vormi koostada. 2.5.2. Tehniline kirjeldus - riigihanke eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu, mis on koostatud selliselt, et see võtaks arvesse ja ei kahjustaks turul valitsevat konkurentsi ega looks põhjendamatuid eeliseid kindlale tootele, tehnoloogiale või pakkujale. 2.5.3. Kvalifitseerimistingimused - vajadusel riigihankes pakkujale seatavad tingimused, millele pakkuja peab vastama, et temaga oleks võimalik leping sõlmida. Tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed, et hankija saaks veenduda pakkuja sobivuses hankelepingu täitmiseks. 2.5.4. Vastavustingimused - riigihankes seatavad tingimused pakkumuse sisule ja vormile, millele esitatav pakkumus peab vastama, nt nõuded pakkuja meeskonnale, pakkumusena esitatavad kohustuslikud dokumendid, kirjeldused. 2.5.5.Hindamiskriteeriumid - majanduslikult soodsaima (parima hinna ja kvaliteedi suhe) pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid, mille suhtelised osakaalud pakkumuste hindamiseks määratakse hankedokumentides. 2.6. Turu-uuring – vajadusel hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks teostatav analüüs, mille käigus konsulteeritakse asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega ning mille tulemusena selgitatakse välja, millised turul pakutavad tooted, teenused või lahendused täidavad TEHIKu vajadusi ning milliseid tooteid, teenuseid või lahendusi on tehnilise kirjelduse alusel võimalik pakkuda, samuti vajadusel potentsiaalsed pakkujad. Turu-uuringu tulemused fikseeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja säilitatakse DHSis vastavalt asjaajamiskorrale, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne või suurem kui 60 000 eurot. Hankedokumentides esitatakse teave turu-uuringu läbiviimise kohta ja kokkuvõtlikult sama teave, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel. 2.7. Hankelepingu eest vastutav isik – isik, kes vastutab tema vastutusvaldkonnas olevate riigihangete õigeaegse planeerimise ja läbiviimise eest, sealhulgas hankedokumentide koostamise ja nendes esitatud tingimuste sisulise põhjendatuse ja RHS-i regulatsioonile vastavuse ning turu-uuringu läbiviimise eest, hangitava objekti vajalikkuse ning lepingu nõuetekohase, seadusliku ja lepingus sätestatud mahtude piires täitmise eest (sh nii maksumus kui tähtaeg). Üldjuhul on selleks TEHIKu e-teenuste juhtimise, andmekorralduse ja andmeanalüüsi osakonna või infosüsteemide halduse osakonna projektijuht või talituse juhataja, kelle määrab vastava osakonna juhataja või direktor (ei avalikustata TEHIKu välisveebis). Hankelepingu eest vastutav isik võib ühtlasi olla valitsemisala asutuse esindaja. 2.8. Hankemenetluse eest vastutav isik – õigustalituse juhataja, jurist või hankespetsialist, kes vastutab hankedokumentide vastavuse eest RHSis sätestatud tingimustele ja riigihanke 2  nõuetekohase läbiviimise eest. Hankemenetluse eest vastutava isiku määrab õigustalituse juhataja hankeplaanis (ei avalikustata TEHIKu välisveebis). 2.9. Hankekomisjon – hankelepingu eest vastutava isiku ettepanekul direktori käskkirjaga moodustatud töörühm hankedokumentide kinnitamiseks, hankemenetluses toimingute tegemiseks, laekunud pakkumuste hindamiseks või muudeks käskkirjas määratud ülesannete täitmiseks. Hankekomisjoni töö tulemuste fikseerimiseks, millele järgneb hankemenetluse otsus või minikonkursi tulemus, vormistatakse üldjuhul hankekomisjoni protokoll vastavalt asjaajamiskorrale. 3. Riigihangete planeerimine 3.1. Sõltumata hankelepingu eeldatavast maksumusest koondatakse kõik ühe kalendriaasta hankevajadused TEHIKu hankeplaani. Hankeplaani koostab õigustalituse juhataja osakondade või talituste juhatajatelt ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustelt koondatud sisendi põhjal TEHIKu kalendriaasta tööplaani koostamise käigus. Hankeplaani sisend esitatakse ja koondatakse TEHIKu Jiras. 3.2. Hankeplaanis peavad kajastuma kõik hankeplaani koostamise hetkeks teada olevad riigihanked, minikonkursid, sh riigihanke erandid ja keskse hankija poolt läbiviidavad hanked. 3.3. TEHIKu välisveebis avaldatakse hankeplaanis kajastatud riigihangete, mis nõuavad toiminguid riigihangete registris, kohta vähemalt alljärgnev teave: 3.3.1. lepingu objekt (nimetus); 3.3.2. riigihanke eeldatav maksumus; 3.3.3. riigihanke liik (asjad, teenused, ehitustööd) ja menetluse liik; 3.3.4. riigihanke läbiviimise planeeritav aeg (vähemalt kvartali täpsusega); 3.3.5. hankelepingu kestus; 3.3.6. TEHIKu osakond või talitus, kelle vastutusalasse lepingu objekt kuulub. 3.4. Hankeplaani koostamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 3.4.1. samalaadsed või funktsionaalselt koostoimivad asjad, teenused või ehitustööd hangitakse ühe eelarveaasta jooksul võimalusel ühtse riigihankena, arvestades, et kaetud oleksid kõik TEHIKu vajadused; 3.4.2.riigihanget ei või jaotada osadeks hanke läbiviimiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks; 3.4.3. asjade või teenuste ostmisel eeldatava maksumusega alates 60 000 eurot ning ehitustööde tellimisel alates 150 000 eurot, peab igakordselt kirjalikult põhjendama hanke osadeks jaotamata jätmist; 3.4.4.osadeks jaotatud riigihanke eeldatava maksumuse arvutamisel võetakse arvesse kõikide osade summeeritud eeldatavad maksumused. 3.5. Hankeplaan kooskõlastatakse ja kinnitatakse vastavalt asjaajamiskorrale direktori käskkirjaga võimalusel kalendriaasta 31. märtsiks, kuid mitte enne TEHIKu eelarve ja tööplaani kinnitamist. 3.6. Tulenevalt TEHIKu tööplaani muudatustest võib vajadusel kinnitatud hankeplaanist ja planeeritud hangete korraldamisest kõrvale kalduda. Hankeplaani muudatused kinnitatakse ja avalikustatakse TEHIKu välisveebis kord kvartalis. 3.7. Hankeplaanis kajastamata, kuid vajaliku riigihanke hankeplaani lisamiseks esitab hankelepingu eest vastutav isik esimesel võimalusel Jiras õigustalitusele taotluse. 3.8. Hankeplaanis olevast riigihankest loobumiseks või hankeplaanis sisalduva riigihanke andmete muutmiseks (sh läbiviimise aja muutmiseks), esitab hankelepingu eest vastutav isik esimesel võimalusel teate Jiras, muutes vastava hanke andmeid. 4. Riigihangete läbiviimise üldpõhimõtted 4.1. Riigihange viiakse läbi RHSis, teistes asjaomastes õigusaktides ja käesolevas korras sätestatud tingimusi järgides. Välisvahenditest rahastatava riigihanke puhul arvestatakse lisaks finantseerimisasutuse kehtestatud erinõudeid. 4.2. Riigihanke läbiviimisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest: 3  4.2.1.riigihanke korraldamisel tegutsetakse läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 4.2.2. kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, koheldakse võrdselt ja jälgitakse, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 4.2.3.tagatakse konkurentsi efektiivne ärakasutamine ja välditakse põhjendamatu eelise loomist kindlatele toodetele või pakkujatele; 4.2.4. välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 4.2.5. rahalisi vahendeid kasutatakse säästlikult ja otstarbekalt, hankeleping sõlmitakse parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning riigihange viiakse läbi mõistliku aja jooksul. 4.3. Riigihangete korraldamisel võetakse aluseks direktori käskkirjaga kinnitatud hankeplaan. 4.4. Riigihanked viiakse läbi elektroonilise menetlusena. 4.5. Hankemenetluse ettevalmistamisel, läbiviimisel, lepingu sõlmimisel ja täitmisel ei või osaleda isikud, kes on või kes on olnud pakkuja või potentsiaalse pakkujaga sellistes suhetes, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlusi nende isikute erapooletuses. 5. Väikeostude korraldamine ja lepingute sõlmimine 5.1. Väikeostu puhul on hankelepingu eest vastutav isik kohustatud jälgima, et väikeostuga on kaetud kõik TEHIKu vajadused ja kohustused, ühesuguste ostude kogumaksumus eelarveaasta jooksul ei ületa väikeostu piirmäära ja kõik ostuks vajalikud toimingud on seaduslikud ja otstarbekad. 5.2. Väikeostud, mille eeldatav maksumus on väiksem kui 5000 eurot, korraldatakse järgides RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid selliselt, et hanke korraldamisel kaasneks võimalikult väike halduskoormus, sealhulgas aja-, raha- ja tööjõukulu. 5.3. Punktis 5.2 nimetatud väikeostude puhul ei ole hinnapakkumuste küsimise, hinnakirjade võrdlemise või muul moel teostatud tegevuste osas menetluse tulemuste säilitamine kohustuslik. 5.4. Väikeostu läbiviimiseks, mille maksumus on võrdne või suurem kui 5000 eurot, küsitakse potentsiaalsetelt pakkujatelt hinnapakkumusi, võrreldakse avalikke hinnakirju või korraldatakse pakkumuste võrdlemine muul viisil, säilitades menetluse tulemused vastavalt punktidele 5.5 - 5.8. 5.5. Tarkvara arendus-, hooldus-, juurutus- ja analüüsitööde hankimiseks korraldatava väikeostu läbiviimisel: 5.5.1. hankelepingu eest vastutav isik koostab tehnilise kirjelduse ja pakkumuskutse, milles paneb paika hindamiskriteeriumid ja vajadusel lepingu olulised tingimused (hankedokumendid) ning edastab need hankemenetluse eest vastutavale isikule TEHIKu Jiras vastava riigihanke juures kinnitamiseks kui ei ole kokku lepitud teisiti; 5.5.2.hankemenetluse eest vastutav isik lisab punktis 5.5.1 nimetatud hankedokumendid kinnitamise järgselt DHSi projekti või teenuse toimikusse ja kooskõlastab need vastavalt asjaajamiskorrale; 5.5.3. hankemenetluse eest vastutav isik saadab pakkumuskutse DHSi vahendusel pärast kooskõlastamist võimalusel vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale võrreldavate pakkumuste küsimiseks, lisades adressaatide koopiareale [email protected]; 5.5.4.hankemenetluse eest vastutav isik lisab laekunud pakkumused DHSi projekti või teenuse toimikusse; 5.5.5. hankemenetluse eest vastutav isik koostab sõlmitava lepingu juurde memo ja kooskõlastab need enne lepingu edukale pakkujale allkirjastamiseks edastamist vastavalt asjaajamiskorrale. Memos fikseeritakse vähemalt: 5.5.5.1.pakkumuste hindamiskriteeriumid; 5.5.5.2. menetluse tulemused ja 5.5.5.3. põhjendus, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või põhjendus võrdlevate pakkumuste puudumise kohta. 4  5.6. Kui punktis 5.5.3 nimetatud juhul ei saa pakkumusi küsida kolmelt, küsitakse pakkumused nii paljudelt potentsiaalsetelt pakkujatelt, kui võimalik. Pakkujate paljususe korral võib kaasata enam potentsiaalseid pakkujaid piisava konkurentsi tagamiseks ja asutuse rahaliste vahendite efektiivseks kasutamiseks. 5.7. Asjade või punktis 5.5 hõlmamata teenuste hankimiseks korraldatava väikeostu läbiviimisel hankelepingu eest vastutav isik: 5.7.1. edastab väikeostu läbiviimiseks tehnilise kirjelduse, pakkumuste hindamiskriteeriumid ja vajadusel lepingu olulised tingimused (hankedokumendid), mis on vahetu juhiga kooskõlastatud, hankemenetluse eest vastutavale isikule TEHIKu Jiras vastava riigihanke juures kinnitamiseks, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kui väikeostu läbiviimise eest vastutab talituse või osakonna juhataja, ei ole kooskõlastamine vahetu juhiga vajalik. 5.7.2. toob punktis 5.7.1 kirjeldatud sisendi edastamisel võimalusel välja vähemalt kolm potentsiaalset pakkujat, kellelt hinnapakkumus küsitakse või kelle hinnakirju võrreldakse, juhindudes korra punktist 5.6. 5.8. Hankemenetluse eest vastutav isik korraldab pakkumuste küsimise või hinnakirjade võrdlemise ja lisab laekunud pakkumused/hinnavõrdluse tulemuse DHSi projekti või teenuse toimikusse, koostab memo ja kooskõlastab nimetatu enne lepingu edukale pakkujale allkirjastamiseks edastamist või tellimuse tegemist vastavalt asjaajamiskorrale. Memos fikseeritakse vähemalt: 5.8.1. pakkumuste hindamiskriteeriumid; 5.8.2. menetluse tulemused ja 5.8.3. põhjendus, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks või põhjendus võrdlevate pakkumuste puudumise kohta. 5.9. Hankemenetluse eest vastutav isik kooskõlastab memo vastavalt asjaajamiskorrale, teavitab pakkujaid menetluse tulemustest ja korraldab seejärel väikeostu sooritamise või vajadusel lepingu sõlmimise. 5.10. Kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tuleb sõlmida leping: 5.10.1. mille maksumus on võrdne või suurem kui 20 000 eurot; 5.10.2. mis on seotud autoriõigustega; 5.10.3. mis sõlmitakse füüsiliste isikutega; 5.10.4. mis on seotud välisrahastusega; 5.10.5. milles lepitakse kokku konfidentsiaalsuskohustuses (sh andmekaitsealased tingimused) või õiguskaitsevahendite kasutamises. 5.11. Kui menetluse tulemusena on asi või teenus tellitud arve alusel, tuleb tellimuse esitanu märkida arvel kontaktisikuna. 5.12. Hankelepingu eest vastutav isik kontrollib lepingu täitmist, sh allkirjastab akti ning väljastab lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid. Kui lepingu täitmisel ilmnevad lepingu nõuetekohast täitmist mõjutavad asjaolud, teavitab ta sellest viivitamata õigustalituse juhatajat või juristi, et vajadusel kavandada lepingu muutmine või õiguskaitsevahendite kohaldamine. 5.13. Väikeostu võib korraldada eeltoodust kõrvale kaldudes, kui tegemist on ettenägematust vajadusest tekkinud soetusvajadusega, mille puhul ei ole võimalik võrdlevaid pakkumusi küsida või kui tellimuse või lepingu saab sõlmida tehnilistel või ainuõiguste, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste kaitsega seotud põhjustel ainult ühe pakkujaga ja konkurentsi puudumine ei tulene tehnilises kirjelduses esitatud tingimuste kunstlikust kitsendamisest. 6. Hangete korraldamine, lepingute sõlmimine ja täitmine 6.1. Õigustalitus korraldab kõik TEHIKu hankeplaanis kajastatud ja täiendavalt korraldada otsustatud hanked riigihangete registri vahendusel. 6.2. Hankelepingu eest vastutav isik esitab hankeplaani kohaselt hankemenetluse eest vastutavale isikule hankedokumendid hiljemalt hankeplaanis määratud tähtajaks TEHIKu Jira vahendusel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hankelepingu eest vastutav isik vastutab hankedokumentides sisalduva 5  informatsiooni õigsuse eest, sh rahaliste vahendite olemasolu eest ja teeb hanke korraldamise nimel hankemenetluse eest vastutava isikuga igakülgset koostööd. 6.3. Enne hanke riigihangete registris väljakuulutamist kooskõlastatakse hankedokumendid vastavalt asjaajamiskorrale. Kooskõlastamine toimub võimalusel riigihangete registris. Kui hankedokumendid on kooskõlastatud muus vormis, peab sellekohase info säilitama TEHIKu DHSis projekti või teenuse kaustas. 6.4. Kui TEHIK viib läbi hankemenetluse valitsemisala asutuse eritellimusel, kooskõlastatakse hankedokumendid ja vajadusel muud hankemenetluse toimingud vastava asutuse hankekorrast lähtuvalt. 6.5. Teabevahetuse hankel osalemisest huvitatud ettevõtjate, taotlejate ja pakkujatega tagab hanke läbiviimise ajal hankemenetluse eest vastutav isik. TEHIKu töötajatel on keelatud nimetatud isikute või muude kolmandate isikutega hankemenetluse vältel suhtlemine ja hankemenetluse kohta informatsiooni avaldamine, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.6. Menetluse tulemuste kohta vormistab hankemenetluse eest vastutav isik otsuse või protokolli hankelepingu eest vastutavalt isikult või hankekomisjonilt saadud sisendi põhjal, mis kooskõlastatakse enne allkirjastamist vastavalt asjaajamiskorrale. 6.7. Hankemenetluse tulemusena edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmib hankelepingu TEHIKu direktor või teda asendav töötaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 6.8. Leping sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavalt punktile 5.10. 6.9. Hanke korraldamisel hankemenetluse eest vastutav isik: 6.9.1.nõustab hanke ja hankedokumentide ettevalmistamisel; 6.9.2. kontrollib hankedokumentide vastavust riigihangete seadusele; 6.9.3. sisestab hanketingimused ja -dokumendid riigihangete registrisse ning viib hankemenetluse või minikonkursi riigihangete registris läbi (sh korraldab hankemenetluse algatamise, teabevahetuse, aruandluse jmt); 6.9.4. vormistab hankelepingu eest vastutava isiku või hankekomisjoni poolt esitatud sisendi alusel hankemenetluse käigus tehtud otsused või minikonkursi tulemuse protokollid, kooskõlastab need ja esitab otsused direktorile allkirjastamiseks vastavalt asjaajamiskorrale 6.9.5. teavitab taotlejaid või pakkujaid hankemenetluse tulemustest; 6.9.6. korraldab aruandluse lepingu sõlmimise ja täitmise kohta riigihangete registris. 6.10. Hanke korraldamisel hankelepingu eest vastutav isik: 6.10.1. teeb vajadusel direktorile ettepaneku hankekomisjoni moodustamiseks, komisjoniliikmete ülesannete määratlemiseks ja korraldab komisjoni töö; 6.10.2. koostab hankedokumendid ja edastab need hankeplaanis määratud hankemenetluse eest vastutavale isikule vastava hanke juures TEHIKu Jira vahendusel üle vaatamiseks, arvestades, et hankemenetluse eest vastutaval isikul oleks hankedokumentide osas tagasiside andmiseks minimaalselt aega üks töönädal; 6.10.3. korraldab vajadusel hanke infopäeva, läbirääkimised, dialoogi ja tagab nende protokollimise; 6.10.4. annab sisendi hanke eseme kohta esitatud küsimustele vastamiseks; 6.10.5. kontrollib pakkumuste sisulist vastavust hanke tingimustele ja annab hankemenetluse eest vastutavale isikule põhjendatud sisendi otsuste või minikonkursi tulemuse protokollide vormistamiseks; 6.10.6. korraldab lepingu kooskõlastamise, väljasaatmise teisele lepingu poolele ja sõlmimise vastavalt asjaajamiskorrale; 6.10.7. kontrollib lepingu täitmist, räägib vajadusel TEHIKu õigustalituse juhataja või juristiga läbi lepingu muutmise kavatsuse ja teeb ettepaneku õiguskaitsevahendite kohaldamiseks; 6.10.8. väljastab lepingu täitmise kohta tõendeid või muid hinnanguid; 6  6.10.9. esitab raamlepingute kohta iga 12 kuu möödumisel raamlepingu sõlmimisest hankemenetluse eest vastutavale isikule teabe raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute sõlmimise aja ja maksumuse kohta eelneva 12 kuu vältel; 6.10.10. esitab lepingu lõppemisel hankemenetluse eest vastutavale isikule teabe lepingu lõppemise kohta (lõppemise aeg, tegelik maksumus ja lepingu rikkumised). 6.11.Lepingu täitmise kohta vormistatakse vastavalt lepingule ja asjaajamiskorrale akt, milles kajastatakse vähemalt üleantavad tööd või asjad, nende täpne üleandmise aeg ja vastavus lepingule ning seda menetletakse vastavalt asjaajamiskorrale. 7. Huvide konflikti vältimine, korruptsioonivastased meetmed ja teavitamiskohustus 7.1. Korruptsioonivastasest seadusest tulenevad toimingupiirangud kohalduvad muuhulgas hankelepingu eest vastutavale isikule, hankemenetluse eest vastutavale isikule, hankekomisjoni liikmele ja TEHIKu direktorile. 7.2. Riigihangetega tegelevad TEHIKu töötajad esitavad kord kalendriaastas allkirjastatud kinnituse huvide konflikti puudumise kohta (lisa 2), mille kehtivusaeg on üks aasta. 7.3. Hankekomisjoni liikmed, kes ei ole TEHIKu töötajad, esitavad vastava vormikohase kinnituse hankekomisjoni moodustamisel. Kinnituses tuuakse välja selle kehtivusaeg. 7.4. Hankemenetlusest ja selle ettevalmistamisest ei või osa võtta isik, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul esineb kahtlus tema erapooletuses. Vastav isik peab viivitamatult sellise asjaolu ilmnemisel hoiduma konkreetse riigihankega seoses edaspidisest tegevusest (ennast taandama) ja teavitama taandamisest enda otsest juhti, kes määrab ülesannete täitmiseks teise töötaja (lisa 3) ning hankemenetluse eest vastutavat isikut riigihangete registris toimingute tegemiseks. 8. Esindamine vaidlustuskomisjonis ja kohtus 8.1. Riigihangete seaduse kohase vaidlustuse esitamisel esindab TEHIKut, kui riigihanke korraldajat ja asutust riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus õigustalituse juhataja või jurist. 8.2. Vajadusel kaasatakse vaidlustus- või kohtumenetlusse hankelepingu eest vastutav isik või hankekomisjoni olemasolul selle liige. 8.3. Otsuse vaidlemise otstarbekuse ja edasiste tegevuste osas teeb õigustalitus koostöös hankelepingu eest vastutava isiku ning tema vahetu juhiga. 9. Lisad: 9.1. Lähteülesande vorm; 9.2. Kinnitus huvide konflikti puudumise kohta; 9.3. Taandamisavaldus. 7  From: Rain Rang To: Kerli Lubja Subject: FW: Otsusest teavitamine Date: kolmapäev, 4. november 2020 15:07:28 Tere Avastasime endale halva üllatusena, et meie vastused hanke hindamise käigus küsitud lisaküsimustele ei ole riigihangete registris salvestunud. Tundub, et tegemist riigihanke registri tehnilise iseärasusega, kus rakendus küll näitab, et vastus salvetus, kuid sessiooni aegumise tõttu ilmselt siiski ei salvestu. Meie kollegil on sarnaseid probleeme varem olnud, me kahjuks seda ei teadnud üle kontrollida. Vastused kõikide küsimustele olid siis ja on jätkuvalt ka praegu olemas. Küsin, et kas nüüd tagantjärele vastamine veel võimaldab otsust üle vaadata või mitte? Lugupidamisega Rain Rang NET GROUP Tammsaare tee 92, 13423 Tallinn, Estonia M: (+372) 501 6776 [email protected] www.netgroup.com | www.facebook.com/netgroup -----Original Message----- From: Riigihangete register <[email protected]> Sent: Monday, November 2, 2020 4:05 PM To: Rain Rang <[email protected]> Subject: Otsusest teavitamine Teile on riigihangete registris uus teade: Riigihankele 226591 "Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri arendustööd" lisati tulemdokument: 1. Otsuse väljavõte NetGroup Dokumendiga saab tutvuda registris hanke alamsektsioonis "Hanke tulemid" - "Dokumendid" - "Tulemdokumendid". https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2280212/documents?group=O Tere! Edastame Teile hankemenetluse otsuse väljavõtte Teie pakkumust puudutavas osas. Lugupidamisega Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/settings/users/my-notifications?notificationId=11676695 See on automaatteavitus. Palume sellele kirjale mitte vastata. ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message.  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 16.11.2020 Kehtiv kuni 16.11.2025 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Teie 13.11.2020 nr 12.2-10/244/ Meie 20.11.2020 nr 6-2/3104-3 Vaidlustaja: Net Group OÜ Registrikood 10585438 A. H. Tammsaare tee 92, 11423, Tallinn Esindaja: Keidi Kõiv, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo RASK Telefon: 6180820 E-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood 70009770 Uus-Tatari 25, 10134, Tallinn Esindaja: Kerli Lubja, õigustalituse juhataja Telefon: 626 9446 E-post: [email protected] Kolmandad isikud: Kolmas isik 1 ühispakkujad OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ e-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik 2 Iglu OÜ e-post: [email protected]; [email protected] Hankija vastus riigihanke nr 226591 „Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri arendustööd“ vaidlustuses 1. Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka hankija) viib läbi riigihanget „Sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri arendustööd“ viitenumbriga 226591 (edaspidi ka riigihange), mille kohta avaldati hanketeade 27.08.2020. 1.2. Hankija on teinud 02.11.2020 riigihankes otsuse, teavitades samal päeval pakkujaid pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise ning edukate pakkujate kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustest. 1.3. Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas hankijale 13.11.2020 teate Net Group OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustuse kohta. Vaidlustusest nähtuvalt Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 vaidlustatakse riigihankes tehtud vastavusotsus vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta. 1.4. Vaidlustaja on 17.11.2020 vaidlustust täpsustanud ja taotlenud ühtlasi hankija otsuste kehtetuks tunnistamist kolmandate isikute (OÜ TripleDev ja Trinidad Wiseman OÜ ning Iglu OÜ) edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise osas. 2. Hankija seisukohad vaidlustusele Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus vastavustingimuste kontrollimisel ega seadmisel olnud õiguspärane ja see on viinud riigihankes ebaõigete otsuste tegemiseni. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega ja leiab, et vaidlustuses toodud väited on tõendamata, hinnangulised ega anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. 2.1. Vastavustingimuste seadmine oli õiguspärane a) Vaidlustaja on punktides 2.14 - 2.18 leidnud, et hankija seatud vastavustingimus ei ole käsitletav vastavustingimusena. Nagu ka vaidlustaja õigesti märgib, tuleb vastuväide vastavustingimusele esitada vaidlustades riigihanke alusdokumente (edaspidi ka RHAD), mitte pakkumuse tagasilükkamise otsust.1 Seega on hankija hinnangul need esitatud väited asjasse puutumatud ja tuleb jätta vaidlustuse lahendamisel tähelepanuta. Kuna vaidlustaja otsustas küsimust sellele vaatamata käsitleda, annab hankija lühidalt ka omapoolse selgituse. b) Meeskonnaliikmetele minimaalsete nõuete seadmine aitab parimal võimalikul viisil tagada ja kontrollida pakkuja töid teostava meeskonna võimekust teenust nõuetekohaselt osutada, st hankelepingut täita. Kuivõrd hankelepingu täitmiseks on vaja riigihankes nõutud kompetentse meeskonnaliikmel kasutada tehnilise kirjelduse järgsete tööde teostamiseks, on põhjendatud nende olemasolu kontrollida juba hankemenetluse käigus. Kummastavalt mõjub vaidlustaja väide, et varasemate lepingute täitmine ei näita vastavust hankija seatud nõuetele (vaidlustuse p 2.16). Konkreetsete kompetentside kasutamine varasemates projektides näitab hankija hinnangul spetsiifilise kogemuse reaalset omandamist. Võttes aluseks hanke eesmärki ning asjaolu, et tegemist on teenuslepinguga, mille nõuetekohast ja edukat täitmist tagavad eelkõige pakkuja meeskonnaliikmed, siis on põhjendatud hankija nõuded pakkuja meeskonnale seoses varasemates projektides osalemisega. Seda seisukohta on toetanud ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond, kes on avaldanud rahandusministeeriumi veebilehel järgmist: „Kui hankija soovib kehtestada hankelepingut täitma asuva spetsialisti kogemusele miinimumnõude, siis on võimalik seda teha pakkumuse vastavuse tingimusena.“2 Seega on meeskonnale nõuete seadmine vastavustingimusena sellisel viisil nagu hankija seda selles riigihankes tegi igati lubatav. 2.2. Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine oli õiguspärane 2.2.1. Vaidlustaja pakkumus on esitatud andmete alusel mittevastav a) Pakkumuste vastavuse kontrollimist nõuab ennekõike pakkujate võrdse kohtlemise põhimõte, kuivõrd vastavuse tingimuste alusel teevad potentsiaalsed pakkujad 1 TlnHKo 3-19-70, p-d 22.2; RKHKo 3-3-1-24-13, p 25 (analoogia). 2 RaM KKK, Riigihanke alusdokumendid, küsimus nr 10. Arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/et/kkk/862 (20.11.2020).  3 otsuseid riigihankel osalemise kohta.3 Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma RHAD-s avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt.4 Hankija on vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel lähtunud võrdse kohtlemise põhimõttest ja riigihankes teatavaks tehtud tingimustest. b) Esmalt juhib hankija tähelepanu, et vaidlustaja kinnitab, et jättis nõutud andmed esitamata. Vaidlustuse punktides 2.20 ja 2.24 viidatakse, et esitatud on meeskonnaliikmed, kelle kogemus vastab hankija seatud tingimustele. Vaidlustaja lisab, et on esitanud andmed tellija nime, projekti teostamise aja, projekti nimetuse ja töö lühikirjelduse kohta. Vaidlustaja kinnitab seega, et ta ei ole esitanud riigihankes nõutud informatsiooni töömahu ja kontaktandmete kohta kõikide tingimuste puhul. Vastavalt riigihanke alusdokumendile „Nõuded pakkuja meeskonnale“ tuli projektidele viitamisel märkida projekti nimi, projekti kestus vähemalt kalendrikuudes, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik. Kui projekti osas oli nõutud ka töömahu välja toomine, oli hankija selle andmete esitamise lihtsustamiseks selgelt meeskonnaliikme vormil välja toonud. Näiteks arhitekti vormi punktis 2, kus pakkujal tuli esitada projekti andmed enam kui 5000 töötundi mahuga projekti kohta, on hankija märkinud andmete esitamise lahtrisse: „Lisaks nõutud projekti andmetele tuua välja ühtlasi projekti arendusmaht.“. Seega kinnitab vaidlustaja oma hoolsuskohustuse rikkumist andmete esitamisel, kuna on jätnud esitamata pakkumuse koosseisus hankija poolt nõutud andmed kokku 8 erineva nõude puhul. Esitatud andmete sisuline kontrollimine c) Vaidlustaja heidab hankijale ette sisulise kontrolli tegemata jätmist (p 2.24), leides (p 2.25), et sisulise kontrolli tegemiseks on vaja teha päring tellijale või teostada kontroll avalikust registrist, viidates seejuures kohtulahenditele, millest üks ei ole analoogia korras vastavuskontrollile kohaldatav, teine ütleb selgelt, et pakkumusi kontrollitakse sisuliselt esitatud dokumentide põhjal ning kolmas nendib, et kui esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik välja selgitada vastavust täiel määral, siis tuleb hankijal küsida pakkujalt täpsustusi. Vaidlustaja jõuab (p 2.26) järeldusele, et hankija oleks pidanud läbi viima sisulise kontrolli selliselt, et teeb kõikide projektide osas päringud tellijatele. Vaidlustaja viitab seejuures lahenditele, mis käsitlevad kvalifitseerimistingimuste sisulist kontrolli, kuid ei ole analoogia korras ülekantavad vastavuskontrollile. d) Hankija märgib, et kasutas menetluse läbiviimisel pöördmenetlust (RHS § 53 lg 3), kontrollides esimeses menetluse etapis pakkumuste vastavust. Vaidlustaja hinnangul tulnuks hankijal seega vastavustingimuste kontrolli raames kontrollida ühetaoliselt kõigi 15 pakkuja meeskonnaliikmete kohta pakkumuse koosseisus esitatud projekte. Näiteks vaidlustaja puhul oli esitatud 22 leheküljelises dokumendis meeskonna kohta erinevaid projekte kokku 22. Kui ka teised 14 pakkujat esitavad keskmiselt samaväärse arvu erinevaid projekte (20-25 projekti) ja pakkujaid oli kokku 15, tulnuks hankijal kontrollida vaidlustaja seisukohast lähtudes kokku 300-375 erinevat projekti kõigi esitatud kontaktisikute kaudu. Kvalifitseerimistingimuste kontrollimisel ei ole nõutud ja esitatud projektide arv tavapäraselt sedavõrd suur, enamasti nõutakse 2-3 erineva projekti andmete esitamist. Pöördmenetluses kontrollib hankija üksnes eduka(te) pakkuja(te) kvalifitseerimistingimuse täitmiseks esitatud andmeid, mistõttu on kontrollitavate andmete hulk oluliselt väiksem ja see omakorda võimaldab mõistliku menetlusaja jooksul läbi viia sisulise kontrolli, küsides andmeid nõuetekohase tingimuse täitmise kohta üksnes mõne projekti osas. 3 M. Steinicke, P.I. Vesterdorf. EU Public Procurement law: Brussels commentary. Baden-Baden: Nomos Print 2018, lk 603. 4 VaKoo 10.07.2018, 125-18/194358, p 27; 265-18/198628, p 15.  4 e) Kohtupraktikas on leitud tõesti, et hankija peab kontrollima vastavustingimuste täitmist sisuliselt. Küll aga kontrollib hankija pakkumuse sisulist vastavust talle hankemenetluse käigus esitatud dokumentide põhjal ning hankijal puudub kohustus viia läbi põhjalikum uurimine.5 Hankemenetluse läbiviimine ei tohi andmete ja tõendite kogumise tõttu muutuda võimatuks ega ebamõistlikuks.6 Kui hankija oleks antud olukorras asunud lisaks esitatud dokumentidele kontrollima kõikide projektide kontaktisikutelt, kas esitatud andmed on korrektsed, oleks hankijal tulnud kontakteeruda hinnanguliselt 300- 375 tellijaga, mis on selgelt ebamõistlik ja muudaks hankemenetluse läbiviimise sedavõrd koormavaks, et hankijal tuleks loobuda teenuse nõuetekohaseks osutamiseks vajalike miinimumnõuete seadmisest otstarbekuse kaalutlusel. Sellisel viisil ei ole hankijal võimalik riigihanget läbi viia mõistliku ajaga. Ühtlasi on kohtupraktikas leitud, et seesugusel tasemel uurimisprintsiip ei ole hankemenetluses rakendatav, kuivõrd see muudaks hankija sisuliselt kontrollasutuseks.7 Hankija ei pea pakkumuse vastavuse kontrollimiseks minema kaugemale kui pakkumusega või hilisemate selgitustega esitatud dokumentide analüüs.8 Hankija on ühtlasi vastavustingimuse seadmisel toonud selgelt välja, et meeskonna kohta esitatud andmed peavad võimaldama hankijal kontrollida meeskonnaliikmete vastavust esitatud nõuetele (vastavustingimuse nr 6 „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 6). Hankija on seega täitnud sisulise kontrolli kohustuse, kontrollides pakkumuse vastavust pakkumuses esitatud andmete pinnalt. f) Etteheide hankija tegevusele jääb arusaamatuks ka seetõttu, et vaidlustaja peab valeks hankija poolt sisulise kontrolli tegemata jätmist kontaktisikute kaudu, kuid hankija just kontaktandmete esitamata jätmist suures ulatuses vaidlustajale otsuses ette heidabki. Hankija ei saa kontaktisikutega kontakteeruda, kui vaidlustaja neid andmeid esitanud ei ole. Pakkumuse koosseisus esitamata andmed g) Hankija ei nõustu vaidlustaja arvamusega (p 2.12), et hankija riigihangete registri (edaspidi ka eRHR) vahendusel 07.10.2020 esitatud teabepäringus küsitud teave ei olnud sisuline puudus, vaid oli „mugavusteave“. Kui riigihankes on nõutud konkreetset informatsiooni, siis ei saa seda nimetada „mugavusteabeks“. Samuti ei ole vaidlustaja hankijale arusaadavalt viidanud, kus selline puudulik teave oli tema hinnangul pakkumuse kooseisus hankijale kättesaadavalt välja toodud. h) Hankija on RHAD-s selgelt välja toonud, millised andmed tuleb esitada meeskonnaliikmete ja projektide osas, millele pakkuja tugineda soovib. Faktiliselt ei ole pakkuja dokumendis „Lisa_3_6_1_Nõuded pakkuja meeskonnale_NG.pdf“ ega mujal pakkumuse koosseisus kõiki nõutud andmeid esitanud. Puuduolevatele andmetele kui „mugavusteabele“ viitamine on hankija hinnangul asjakohatu, kuivõrd tegemist oli hankes ühemõtteliselt nõutud kohustuslike andmetega. i) Vaidlustuse punktides 2.28-2.32 on väljendatud lühidalt seisukohta, et pakkumuse koosseisus on esitatud kasutajaliidese arendaja osas projekte üle 24 kuu kestusega, kuid kopeerimisel ühest kohast teise on tekkinud viga. j) Teave selle kohta, milline pakkuja meeskonnaliige on konkreetsetes projektides osalenud ja milliseid töid isik projektis teostas, tuleb esitada pakkujal. Hankija ei saa omaalgatuslikult otsustada, milliseid lepingud iga konkreetse nõude täitmiseks 5 VaKoo 10.07.2018, 125-18/194358, p 27. 6 RKHKo 3-3-1-24-13, p 19. 7 TlnHKo 3-17-1963, p 27. 8 K. Matteus. RHS § 114/ 18. – M. A. Simovart, M. Parind. (koost.) Riigihangete seadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2019.  5 võimalikust loetelust arvesse võtta tuleb ja millise projekti raames pakkuja konkreetne meeskonnaliige täpselt töid teostanud on. Konkreetsetele projektidele viitamine iga nõude täitmise tõendamiseks oli RHAD-i kohaselt pakkuja ülesanne. Hankijal tuleb lähtuda pakkumuste kontrollimisel üksnes esitatud andmetest ja hankijal puudub pädevus omavoliliselt pakkumuses esitatud andmeid laiendavalt tõlgendada. Kui hankija asuks ühe pakkuja puhul esitatud andmeid pakkujat ebavõrdselt soodustaval viisil tõlgendama, rikuks hankija selline tegevus ühtlasi pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2). k) Hankija toob välja, et vastavustingimuses nr 6 „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktis 7 on toodud välja järgmine tingimus: „/.../ Kui mõne nõutud kompetentsi/kogemuse osas on vastavad lepingut või väljaõpet tõestavad andmed esitamata, on hankijal õigus tunnistada pakkumus mittevastavaks. /.../“ Õiguskirjanduse ja kohtupraktika alusel on olukorras, kus hankija on sätestanud range tagasilükkamise kohustuse mõne formaalse puuduse puhuks RHAD-s, tuleb seda järgida ning võrdsustada see sisulise puuduse puhul tagasilükkamise kohustusega.9 l) Hankijal puudub diskretsioon pakkumuse tagasilükkamise osas olukorras, kus pakkumuses on sisuline mittevastavus. Vastavaks ei ole võimalik tunnistada pakkumust, milles esineb sisulisi puudusi ja pakkuja ei esita tähtaegselt selgitamist võimaldavaid andmeid. Antud juhul on pakkumus esitatud puudulikult muuhulgas kasutajaliidese arendaja andmete osas, kuna esitatud andmete kohaselt ei olnud vormi punktis 2 esitatud tingimus täidetud. Kasutajaliidese arendaja vormi punkti 2 kohaselt vastav meeskonnaliige: „Omab projektides vähemalt 24 kalendrikuud töökogemust esitluskihi loomisel“, selgitavalt oli lisalahtris märgitud: „Tuua töökogemus välja projektidele viidates“. Vaidlustaja märkis etteantud vormil selle tingimuse täitmise osas projekti: „Statistikaameti personaliseeritud töölaud“. Selle projekti osas on vaidlustaja sama vormi ees toonud välja, et nimetatud projekti kestuseks oli 11.2018 - 02.2020, s.o 16 kalendrikuud. Samuti on selle meeskonnaliikme töökogemuse osas toodud välja, et ettevõttes Net Group OÜ töötab vastav isik arendajana alates 01.2019 – praeguseni. Kui arvestada vastava projekti töökogemuse omandamist ettevõttes tööle asumise järgi, on töökogemuse kestuseks üksnes 14 kalendrikuud. Kummalgi juhul ei ole esitatud andmete alusel täidetud nõue 24 kalendrikuu töökogemuse osas esitluskihi loomisel. m) Hankija andis vaidlustajale riigihangete registri (edaspidi ka eRHR) kaudu võimaluse esitada nõuete täitmise kohta omapoolne selgitus, kuid vaidlustaja sellele tähtaegselt ei vastanud. Pakkumuse vastavust kontrollitakse kumulatiivselt, mistõttu ei mängi sisulise puuduse tuvastamisel rolli see, kui oluline vastav puudus raamlepingu valguses on.10 n) Vaidlustaja on jätnud pakkumuse koosseisus nõutud andmed esitamata ja hankija eRHR esitatud täpsustavale küsimusele tähtaegselt vastamata. Seega on pakkumuse tagasilükkamine RHS § 114 lg 2 ja vastavustingimuse nr 6 „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 7 alusel hankijale kohustuslik ja hankija otsus õiguspärane. 2.2.2. Vaidlustaja ei esitanud tähtaegselt hankija nõutud selgitusi a) Vaidlustuse punktide 2.6-2.13 kohaselt puudus vaidlustajal teadmine, et vastust hankija 07.10.2020 teabepäringule ei koostatud. Vaidlustaja heidab hankijale ette tema 9 K. Matteus. RHS § 114/ 20. – M. A. Simovart, M. Parind. (koost.) Riigihangete seadus. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2019; EKo C-496/99, p 115, C-336/12, p 40, C-171/15, p 38. 10 VaKoo 29.05.2018, 82-18/193810, p 27; 30.05.2018, 83-18/194060, p 21; 15.06.2018 104-18/193537 p 17; 10.07.2018 125-18/194358 p 27; TlnHKo 3-18-1360.  6 poolt esitamata andmetega mitte arvestamist otsuse tegemisel ja teabepäringu eRHR- is kordamata jätmist. b) Pakkumuste kontrollimise käigus tuvastas hankija pakkumuses esitatud andmetes olulisi puuduseid ja pöördus seejärel vaidlustaja poole andmete täpsustamiseks 07.10.2020 eRHR kaudu teabepäringuga. Vaidlustajal tuli RHS § 46 lg 4 alusel vastata hankija päringule 3 tööpäeva jooksul. Vaidlustaja tähtaegselt päringule ei vastanud. c) Vaidlustuses esitatud väited on vastuolulised. Vaidlustuse punktis 2.7 nenditakse, et vastus hankijani ei jõudnud ja seejärel punktis 2.8, et vastus edastati. Vaidlustaja esindaja Rain Rang pöördus e-kirja teel 04.11.2020 (lisa 1) hankija poole pärast hankija vastavusotsuse väljavõtte kättesaamist, ja avaldas, et hankija päringule vastamata jätmine oli vaidlustajale üllatav. Hankija pöördus seejärel eRHR kasutajatoe poole, paludes selgitada, kas vaidlustaja võis siiski vastuse tähtaegselt koostada. Kasutajatugi selgitas, et vastused võivad kaduma minna olukorras, kus eRHR sessioon aegub ja kinnitas, et vastust koostatud ei ole (lisa 2). Vaidlustaja esitas päringule vastuse eRHR-is 11.11.2020, st vahetult enne vaidlustuse esitamist. Otsuse tegemise hetkel vastust esitatud ei olnud. Oluline on samas pidada silmas, et hiljem esitatud vastusest nähtub, et vaidlustaja soovis täpsustada paljusid pakkumuse koosseisus esitatud andmeid, mh märgib vaidlustaja: „Täpsustame puuduolevad andmed.“ Sellest saab järeldada, et ka vaidlustaja hinnangul ei olnud esialgselt esitatud andmed pakkumuse vastavaks tunnistamiseks piisavad. d) Vaidlustajal lasub hoolsuskohustus veenduda, kas ta on teabepäringule tähtaegselt vastanud. Kohtupraktikas on võetud selge seisukoht, et korrektse pakkumuse esitamise hoolsuskohustus lasub täielikult pakkujal. Näiteks on Euroopa Kohus leidnud mitmes otsuses, et pakkumuse ebaselgus tuleneb vaid sellest, et pakkujad ise ei täitnud selle koostamisel hoolsuskohustust, mis neil lasub.11 Eesti vaidlustus- ja kohtupraktikas on nenditud samuti, et tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustusest on pakkuja kohustatud kontrollima, kas kõik esitamisele kuulunud dokumendid said ka tegelikult esitatud. Kui kõiki dokumente ei ole esitatud, ei ole pakkuja oma hoolsuskohustust täitnud ning hoolsuskohustuse rikkumisega seotud riski ning selle tagajärgi kannab pakkuja.12 e) Vaidlustaja seisukoht (p 2.11), et hankija teadis vastuse „esitamisest“ ja oleks pidanud saatma korduva pärigu, on meelevaldne. Hankijal puudus mistahes teave selle kohta, et vaidlustaja üleüldse vastust esitada soovis (seda kinnitab ka suhtlus eRHR kasutajatoega 4.11-5.11.2020). Hankijal ei ole kohustust meeldetuletuste saatmiseks ja vaidlustaja hoolsuskohustuse täitmise jälgimiseks. Hankija ei nõustu, et on iseenesest mõistetav, et pakkuja alati lisaküsimustele vastab. Igal pakkujal on vabadus otsustada, kas ta soovib küsimustele vastata ja hankija ei saa vastamist eeldada. Hankijale ei saa ette heita, et hankija ei aidanud täiendavate meetmetega vaidlustajal täita enda hoolsuskohustust hankes osaledes. Lisaks ei puutu antud küsimuses asjasse ka vaidlustaja esitatud odavaim maksumus, kuivõrd hankes hinnati parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis ei väljendu üksnes maksumuses. f) Märgime ühtlasi, et tegemist on üksnes vaidlustaja tagantjärele esitatud väidetega, et vaidlustaja soovis vastust tähtaegselt esitada. Välistatud ei ole samaväärselt, et vaidlustaja unustas teabepäringule vastamise kohustuse sootuks või puudusid vaidlustajal täpsustavad andmed, mida tähtaegselt esitada. Igal juhul sai hankija arvestada üksnes teadaolevate andmetega. 11 EKo 12.03.2012, C-599/10, SAG ELV Slovensko a.s. jt versus Úrad pre verejné obstarávanie, p 38. 12 VaKoo 16.06.2020, 108-20/216880, 05.07.2019, 93-19/206979; TlnHKo 26.08.2019, 3-19-1320.  7 g) Vaidlustuses (p 2.10) on märgitud, et „ettevõtjal, kellel puudub kogemus registri iseärasustega, ei teki mõistlikult kahtlust, et vastus hankijani ei jõudnud“. Hankijale teadaolevalt on Net Group OÜ kogenud riigihangetes osaleja. Ka hankija korraldatud menetlustes on vaidlustaja varasemalt korduvalt osa võtnud. Seetõttu puudub vaidlustajal alus tugineda enda asjatundmatusele eRHR kasutamisel. eRHR teavitab alati enne sessiooni aegumist vähemalt 1 minuti võrra enne aegumist ja sessiooni uuendamata jätmisel salvestamata jäänud andmed võivad minna kaduma.13 Riigihangete registri põhimääruse § 3 kohaselt on registri vastutavaks töötlejaks Rahandusministeerium, kes põhimääruse § 7 lg 1 alusel tagab mh registri pidamise ja lg 4 alusel registris tehtud toimingute salvestamise koos toimingu kohta kasutaja ees- ja perekonnanime, kuupäeva ja kellaajaga. Seega on vaidlustaja etteheited eRHR toimimise osas käesolevas vaidlustuses asjasse puutumatud, kuna hankija ei saa nende eest vastutada. h) Eeltoodust tulenevalt oli hankija tegevus teabepäringu esitamisel ja otsuse langetamisel teabepäringule vastamata jätmisega arvestamine õiguspärane ning RHS § 114 lõikega 2 kooskõlas. 2.2.3. Vastavusotsus oli õiguspärane a) RHS § 114 lg 2 ls 1 alusel lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija on põhjendanud tagasi lükkamise otsuses, et pakkumus ei vasta RHAD-le ning pakkuja ei ole esitanud tähtaegselt nõutud selgitusi pakkumuse vastavuse kohta. Hankija ei saa olukorras, kus puudulike andmete tõttu ei ole võimalik veenduda pakkumuse vastavus, seda vastavaks tunnistada.14 b) Vaidlustaja on esitanud pakkumuses andmed meeskonnaliikmete nõuetele vastamise kohta viisil, mis ei võimaldanud tuvastada pakkumuse sisulist vastavust. Konkreetsetele puudujääkidele on hankija viidanud riigihankes tehtud otsuses, seega on hankija otsust nõuetekohaselt ka põhjendanud. c) Kuivõrd hankija vastavusotsuses välja toodud puuduste osas võis tegemist olla üksnes formaalsete puudustega vastavalt Riigikohtu seisukohale, pidas hankija asjakohaseks esitada pakkujale täpsustav küsimus ning täitis seeläbi oma kaalutluskohustust.15 Ilma täiendavate küsimusteta pakkumuse tagasi lükkamine võinuks olla ebaproportsionaalne. Pakkuja peab pakkumuse nõuetele vastavust tõendama koos pakkumusega või hankija vastavasisulise nõude alusel ning hilisem esitamine (nt vaidlustusmenetluses) ei ole enam arvesse võetav. 16 Antud juhul ei esitanud vaidlustaja selgitusi tähtaegselt, mistõttu ei olnud neid võimalik otsuse tegemisel arvestada ega ole võimalik arvestada ka vaidlustusmenetluses. d) Eelnevast tulenevalt on hankija otsus kooskõlas RHS § 114 lõikega 2 ja õiguspärane. 2.3. Kolmandate isikute edukaks tunnistamine, kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine oli õiguspärane 13 Kasutajajuhend pakkuja esindajale, lk 15, punkt 5. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Riigihangete_poliitika/register/kasutajajuhend_ -_pakkujale_v9.pdf (16.11.2020) 14 TrtRnKo 3-18-1248, p 19. 15 RKHKo 3-3-1-44-13, p 21.4. 16 VaKoo 23.03.2018, 31-18/194366, p 16.  8 a) Hankija selgitab siinkohal esmalt, et on eksinud vaidlustajale otsustest teavitamisel. Nimelt tegi hankija selles riigihankes kõik otsused 02.11.2020, kuid on ekslikult teavitanud vaidlustajale üksnes vaidlustaja õigusi enim puudutavast otsusest – vastavusotsusest. Hankija ei ole hankemenetlusega jätkanud pärast vaidlustuse kohta teate saamist. Eksimuse äratundmise järgselt on hankija teinud koheselt vaidlustajale kättesaadavaks ka väljavõtte otsustest kolmandate isikute edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. b) Vaatamata eeltoodule on vaidlustajal olnud võimalus asuda vaidlustuse esitamise kaudu tähtaegselt oma õiguseid kaitsma. Kuivõrd vaidlustaja sai asjaolust, et hankija on teinud ka kolmandate isikute edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused teada hiljem, on ka nimetatud otsuste vaidlustustähtaeg hakanud kulgema hiljem ning vaidlustuse täiendamise lubatavuse osas hankijal vastuväiteid ei ole. c) Hankija otsused kolmandate isikute edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise osas on sellele vaatamata olnud õiguspärased. Kuivõrd hankija on eelnevalt selgitanud, et vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamine oli õiguspärane, puudub alus tunnistamaks kehtetuks ka teisi hankija otsuseid. Kuna vaidlustaja ei ole esitanud sisulisi argumente kolmandate isikute edukaks tunnistamise, kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele, puudub mistahes alus nende otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 3. Muud küsimused 3.1. Hankija on teinud menetluses otsused 02.11.2020, mis on VAKO-le kättesaadavad eRHR-is tulemdokumentide vahelehelt, lisatud samuti kuupäeval 02.11.2020. Hankija on teinud pakkujatele väljavõtted otsustest kättesaadavaks. 4. Esindusõigus 4.1. Vastavalt Tervise ja Heaolu Infosüsteemide keskuse hankekorra punktile 8.1 esindab hankijat riigihangete vaidlustuskomisjonis ning kohtus õigustalituse juhataja või jurist (lisa 3). 5. Taotlused Tuginedes eeltoodule taotleb hankija: 5.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 5.2. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses; 5.3. Jätta vaidlustaja ja kolmandate isikute menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerli Lubja Õigustalituse juhataja Lisad: 1. R. Rang pöördumine, e-kiri 2. Kirjavahetus eRHR kasutajatoega, e-kiri 3. TEHIK-u Hankekord