Pöördumine

Hedy Eeriksoo Eesti Haiglate Liit Teie 15.10.2020 nr 928-1B/ [email protected] Meie 19.11.2020 nr 5.2-2/3002-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Hedy Eeriksoo Täname Teid esitatud ettepanekute eest. Esitatud ettepanekud arutasime läbi Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega ning alljärgnevalt selgitame arvamused esitatud ettepankute kohta. 1. Statsionaarse ja päevaraviteenuse saatekirja andmekoosseis. Oma kirjas toote välja, et sätestatud andmekoosseisus on saatekirja tegemine ajamahukas ning kohati dubleeriv. Seetõttu tegite ettepaneku eemaldada saatekirja andmekoosseisust anamneesi, objektiivse leiu, nakkushaiguste esinemise ja haigustega seotud ohutegurite ning varasemate uuringute andmed. Nimetatud saatekirjade andmekoosseisude koostamisel oleme arvestanud saatekirjade üldist loogikat ja ülesehitust (nt ambulatoorse teenuse, sealhulgas e-konsultatsiooni saatekirja andmekoosseis). Sarnaselt teiste tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) dokumentide puhul on arvestatud, et kui arst peab oluliseks mõnda uuringut või mõne teise andmeploki andmeid välja tuua, siis peab olema võimalik seda teha ja lihtsalt dokumendile lisada. Tegemist võib olla dubleerimisega, kuid patsiendile parima abi osutamiseks on see õigustatud, sest teave patsiendi seisundist ja talle tehtud uuringutest ülevaate saamiseks on tervishoiutöötajale koheselt kättesaadavad. Selle tulemusena ei ole vajalik vastavaid andmeid TIS-i dokumentidelt otsida, mis on, seni kuni pole valminud andmevaaturi rakendus, ajamahukas. Seega jääb anamnees kohustuslikuks andmeplokiks. Ohutegurite andmed on samuti vajalikud patsiendile parima abi osutamiseks, mis on vastava töörühma poolt kokku lepitud, sest on olulised ka ravikvaliteedi, patsiendiohutuse kui ka tervishoiutöötajate jaoks. Ühtlasi tegite ettepaneku täiendada andmekoosseisu suunamise eesmärgi ja põhjenduse andmeväljaga ning manuse lisamise võimalusega. Juhime tähelepanu, et suunamise eesmärgiga seonduv on suunamise andmeplokis olemas. Samuti on olemas manuse lisamise võimalus (nt uuringu/protseduuri andmeplokis). Oma kirjas tegite ettepanku arendused teha kahes etapis. I etapp – haiglad alustavad ülaltoodud andmekoosseisus statsionaarse ja päevaraviteenuse saatekirjade koostamist ja saatmist hiljemalt 2021. a esimese kvartali lõpuks. II etapp – arendatakse välja statsionaarse ja päevaraviteenuse saatekirjade sidumine vastava haigusjuhtumiga ning sellega seotud erijuhtumid ning haigusjuhtumi sõnumi saatmine. II etapi ajakava lepivad haiglad, TEHIK ja Sotsiaalministeerium kolmepoolselt kokku 2021. a I poolaastal. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Selgitame, et statsionaarse ja päevaraviteenuse saatekirja rakendumise tähtaja pikendamist ei ole planeeritavasse määruse muudatusse lisatud, seega rakendumise tähtaeg 1. jaanuar 2021 a. ei muutu. Selle saatekirja rakendumine esmalt toodud tähtajal on oluline, sest Eesti Haigekassa sulgeb alates 1. jaanuarist 2021 a. veebirakenduse, mille kaudu on tervishoiuteenuse osutajad ravijärjekorra (katarakt ja endoporteesimised) kohta teavet edastanud. Alates järgmise aasta algusest on plaanitud vastav teave koguda TIS-i edastatud digitaalsete saatekirjade põhjal. Rakendumise tähtaja edasi lükkamine muudab vastavate andmete kogumise ning nende põhjal tehtavate ravi rahastamise planeerimise ja otsuste tegemise ebatäpsemaks. Haigusjuhtumi sõnumi saatmine on vajalik ravijärjekordade statistika kogumiseks, mida kasutab Eesti Haigekassa lepingute sõlmimiseks, mistõttu kirjeldatud põhjusel rakendumise esialgne tähtaeg ei muutu. 2. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja andmekoosseis (edaspidi õendussaatekiri) Viitate, et saatekirjale tuleb kanda andmed, mis on vajalikud teenusele aja broneerimiseks ja/või teenuse osutamise alustamiseks ning praegu kehtiva määruse ja selle alusel koostatud standardis kirjeldatud andmekoosseisus on saatekirja tegemine ajamahukas. Samuti toote välja, et õendusabis on võimalik vaadata ja kasutada TIS-i, pildipanka ja retseptikeskusesse kogutud andmeid. Selgitame, õendusteenustele suunamisel on vajalik teada millises terviseseisundis on suunatav patsient ja mida õde täpsemalt tegema peab. Riigikontrolli ja Eesti Haigekassa auditites, samuti teenuseosutajad on välja toonud, et patsient saadetakse teenusele ebapiisava informatsiooniga. Seetõttu on teenuseosutajal keerukas vajalikku teavet saada. Leiame, et ratsionaalsema ajakasutusena on mõistlikum vajalikku teavet patsiendi terviseseisundi ja edasiste teenuste vajaduste kohta saada koheselt saatekirjalt. Ühtlasi teete ettepaneku täiendada andmekoosseisu suunamise eesmärgi ja põhjenduse andmeväljaga ning võimaldada manuse lisamist. Selgitame, et suunamise eesmärk on võimalik lahti kirjeldada õendusabivajaduse andmeplokis ning manuse lisamise võimalus on juba samuti olemas. Tegite ettepaneku jätta saatekirja andmekoosseisust välja patsiendi terviseseisundiga, suunamise, õendusabi vajaduse hindamise, varasemate uuringute ja objektiivse leiuga seotud andmed. Juhul kui patsient suunatakse õendusabiteenusele, siis peab suunav teenuseosutaja välja tooma vajalikud andmed, mis tagavad järgmise teenuseosutaja piisava teavitamise, et patsiendile osutada talle vajalikku ja parimat teenust ning tagades ravi järjepidevuse. Nimetatud andmeid on oluliseks pidanud ja rõhutanud ka õendussaatekirja välja töötanud töörühma liikmed. Seetõttu oleme seisukohal, et neid andmeid ei ole mõistlik saatekirjalt välja jätta. Lisaks tegite ettepaneku õendussaatekirja etapiviisilise rakendamise ja lükata edasi rakendamise tähtaega ning kasutada vabateksti välju. Selgitame, et mida rohkem on võimalik andmeid viia masinloetavale kujule ja vähendada vabateksti hulka, seda kvaliteetsemad on TIS-i edastatavad andmed ning on abiks patsiendile vajaliku parima teenuse osutamiseks. Lisaks võimaldavad masintöödeldavad andmed teha erinevaid andmeanalüüse, nt hinnata teenuse kvaliteeti, saadud teabe põhjal teenust arendada ja parendada ning ka tervishoiusüsteemi arendada. Õendussaatekirja andmekoosseisu oleme välja töötanud ja kokku leppinud vastava töörühmaga mitme aastase töö tulemusel ja arvestanud määruse väljatöötamisel. Nimetatud andmekoosseisude kehtestamisel anti tervishoiuteenuse osutajatele piisav aeg nende rakendamiseks. Lisaks oleme mõistnud, et eriolukorra tõttu on vajalik tähtaega mõnevõrra  3 pikendada. Seega pikendame rakendamise tähtaega 1. aprillini 2021, senise 1. jaanuar 2021. a asemel. 3. Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse õendusepikriisi andmekoosseis (edaspidi õendusepikriis). Märgite oma kirjas, et õendusepikriisi rakendamine 1. jaanuarist 2021 ei ole realistlik. Tegite ettepaneku lükata õendusepikriisi kasutusele võtmine edasi 1. juuliks 2021 selliselt, et esmalt võtaks üks haigla selle kuueks kuuks katsekasutusse. Õendusepikriis on seotud õendussaatekirjaga, mistõttu peavad need rakenduma samaaegselt. Seega pikendame ka õendusepikriisi rakendumise aega 1. aprillini 2021. a. Õendusepikriisi andmekoosseisu välja töötanud töörühma liikmed ei pidanud vajalikuks õendusepikriisi etapiviisiliselt arendada, samuti ka katsetamise perioodi üksikute asutuste poolt. Välja sai töötatud terviksüsteem. Samuti tegite ettepaneku, et kui patsient sureb haiglas, siis ei oleks vaja koostada õendusepikriisi täies mahus või selle nõudest võiks üldse loobuda. Saatekirja vastus on epikriis, seetõttu on see vaja koostada ka juhul kui patsient teenusel olles sureb. Kaalume andmeväljade kohustuslikkuse osa ülevaatamist. Oma kirjas tegite ettepaneku jätta õendusepikriisi andmekoosseisust välja antropomeetriliste näitajate, kahjustusega lõppenud kukkumiste, ohutusmeetmete kasutamise, õendusabi osutamise ajal tekkinud lamatiste ja raviskeemi andmed. Lisaks viitate, et kukkumise andmed saab kätte diagnoosist ja ohutusmeetmed on vaid psühhiaatriaga seotud. Juhime tähelepanu, et nimetatud andmed on olulised patsiendile vajaliku ja kvaliteetse teenuse osutamiseks. Nimetatud andmed on vajalikud järgmise teenuseosutaja teavitamiseks, ravi järjepidevuse tagamiseks, samuti teenuse kvaliteediindikaatorite arvutamiseks. Kukkumise andmeid ainult diagnooside põhjal jäävad puudulikuks, sest diagnoosimise kvaliteet on ebaühtlane. Kukkumiste dokumenteerimine on tavapärane praktika ning see kohustus on juba varasemalt olemas. Ohutusmeetmeid ei ole kasutusel ainult psühhiaatrias. Õendushaiglas võib tekkida olukordi, kus tuleb nii patsiendi kui ka töötajate ohutuse tagamiseks meetmeid kasutada ning sel juhul tuleb need korrektselt dokumenteerida. Lisaks viitasite, et vastavaid andmeid ei ole praegu sellisel kujul olemas, et neid saaks automaatselt epikriisis kasutada. Sellisel puhul tuleb vajalikud andmed käsitsi sisestada või teha arendustöid oma infosüsteemis. Tegite ettepaneku standardis kasutatavate loendite korrastamiseks ning tõite välja, et osad loendid on kasutuses tervikloendina ja andmete leidmine seetõttu töömahukas. Samuti tegite ettepaneku andmeväli „Vajadus järgneva tervishoiuteenuse ja sotsiaalhoolekande teenuse järele“ muuta vabatekstiliseks, praegu on valikuna jah/ei. Loendeid kasutatakse peamiselt üheselt mõistetava teabe jagamise võimaldamiseks ja andmekvaliteedi tagamiseks. Tervishoiuteenuse osutajal oma süsteemi võimalik arendada või seadistada nii, et enimkasutatavad koodid paigutuvad loendis ettepoole. Andmekoosseisu soovituste andmeplokis on olemas kaks vabateksti välja (soovitus perearstile ja soovitus patsiendile/lähedasele), kuhu saab kõik vajaliku täiendavalt kirja panna. Lisaks selgitame, et ametite klassifikaator ei ole antud standardis kasutusel. Õendusabi puudutavad loendid on kokku lepitud vastavas töörühmas ja nende alusel toimub teenusele suunamine ja teenuse osutamise dokumenteerimine. Loendeid saab vajadusel muuta, kuid sel juhul tuleb teha ettepanekud töörühmale ja üheskoos läbi arutada.  4 Lisaks, juhime tähelepanu asjaolule, et alati on kõikides avaldatud standardites täpselt välja toodud, millised andmeväljad on kohustuslikud ja millised mitte ning milliste puhul tuleb kasutada loendit ja millised vabatekstiväljad, samuti ka praeguse muudatuse puhul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Koppel Tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Lisaadressaadid: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eesti Haigekassa Mare Toompuu 626 9331 [email protected]