HANKELEPING nr.....
Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs
Ravimiamet (edaspidi tellija), registrikood 70003477, aadress Nooruse 1, 50411 Tartu, keda esindab
põhimääruse alusel peadirektor Kristin Raudsepp ja
________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______,
edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid tellija läbiviidud riigihankes „Ravimi
nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs“ käesoleva hankelepingu
(edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu eesmärk ja ese
1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees -
prototüübi loomine ja analüüs“ alusel sõlmitud hankelepingu eesmärk on leida analüüsi ja
tehnoloogilise kontseptsiooni teostaja, kes analüüsiks, kas sarnasusotsingut on võimalik
raviminimede efektiivseks kontrollimiseks kasutada ja paralleelselt looks prototüübi, mille
tehnoloogilist kontseptsiooni saab katsetada.
1.2. Lepingu esemeks on ravimi väljamõeldud nimede sarnasuseotsingu analüüs ja prototüübi
loomine koos tehnoloogilise kontseptsiooni katsetamisega (edaspidi teenus). Analüüsi- ja
tehnoloogilise kontseptsiooni katsetamise järel on poolte kokkuleppel võimalik tellida ka
prototüübi majutusteenust kuni 12 kalendrikuuks. Teenuse kirjeldus, lepingu täitmise
tingimused, teenuse tulem ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud tehnilises
kirjelduses.
1.3. Leping jõustub sõlmimisel ja kehtib kuni poolte poolt oma kohustuste täitmiseni, mille
täpsem regulatsioon on toodud tehnilises kirjelduses.
1.4. Lepingu täitmist rahastatakse osaliselt (analüüsi ja prototüübi loomiseks) projektist
“Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees”, numbriga: 2014-2020.12.03.20-0746.
2. Üldtingimused
2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke
alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud
teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata.
2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade
tingimustest.
2.3. Käesolevat hankelepingut rahastatakse meetmest „Avalike teenuste arendamise eel-, äri-
ja kasutatavuse analüüside läbiviimine“.1
2.4. Hankelepingu alusel osutatavat teenust rahastatakse välisvahenditest, mistõttu on täitjal
kohustus järgida välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi
1
Meetme informatsioon: https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/avalikud-teenused/voor-
teenused.html
1
tingimustes nõutud sümboolikat. Nõuded tulenevad struktuuritoetuste andmise
määrusest.2
2.5. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled
kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja
vastavalt kokkulepetele.
2.6. Täitja kohustub osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele
ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes
saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja
mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest
tulenevalt laieneb täitjale ka selliste teenuse osutamise kohustus, mida ei ole
hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga
seotud teenuse hulka. Nimetatud teenuse osutamine ei kuulu eraldi tasustamisele ning
täitja teostab osutab kirjeldatud teenuse hankelepingu täitmise raames.
2.7. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu
eesmärkidest tellija seisukohalt.
2.8. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingu täitmise kvaliteedi
tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud
küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet
andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine
nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist.
2.9. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest lepingu täitmise käigus tekkinud
probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt.
Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud
teisiti.
2.10. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingu sõlmimise,
tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel.
2.11. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tehnilisest kirjeldusest ja seal
viidatud dokumentidest.
2.12. Pooled võivad kokkuleppel kaasata lepingu täitmise kvaliteedi või teenuse vastuvõtmise
hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui
tellija hinnang teenuse kvaliteedile või teenuse vastuvõtmisele osutub ekspertiisi
tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija
hinnangut kvaliteedile või teenuse vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda.
3. Poolte õigused ja kohustused
3.1. Täitja kohustub:
3.1.1. osutama teenust tellimuses ja hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh
tagama teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise;
3.1.2. tagama hankelepingu ja tellimuse täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh
tagama lepingu täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja
metoodikate väga hea tundmise ning osutatud teenuse dokumenteerimise vastavalt
tellija suunistele, samuti omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv
2
juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid
jagatud keskkondi;
3.1.3. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt
äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne);
3.1.4. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad
tellimuses toodud teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud
eesmärgi saavutamist;
3.1.5. andma selgitusi ja konsultatsioone osutatud teenuse kohta;
3.1.6. juhinduma tellija suunistest hankelepingu ja tellimuse eesmärkide saavutamisel,
pöördudes selleks vajadusel tellija poole;
3.1.7. lepingu täitmise käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest
tellijale viivitamatult;
3.1.8. kasutama lepingu täitmisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on
täitjale kättesaadavaks tehtud;
3.1.9. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni
veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele,
vajadusel ka väljakutse korras kohapeal;
3.1.10. osutama tellijale osutatud teenuse osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni
garantiiaja lõpuni;
3.1.11. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja
andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud;
3.1.12. osutama teenust kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma
ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;
3.1.13. töötunni põhiselt tellitava teenuse puhul esitama tellijale teenuse osutamise
ajaaruandeid, mis kajastuvad teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis (edaspidi akt);
3.1.14. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib
põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist.
3.2. Täitjal on õigus:
3.2.1. saada lepingu täitmise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras tasu;
3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise
eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja.
3.3. Tellija kohustub:
3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras;
3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) lepingu täitmiseks oluliste tellija
hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise;
3.3.3. võtma aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta teenuse mõistliku aja jooksul või
vastavalt tellimuses kokku lepitud tähtajale;
3.3.4. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma puuduste
kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest.
3.4. Tellijal on õigus:
3.4.1. kontrollida jooksvalt tellimuse täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda
täitjalt sellekohast informatsiooni;
3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud
nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole
3
objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine
on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu);
3.4.3. kaasata tellimuse täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli, nt teisi riigiasutusi.
Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena
riigihangete seaduse mõttes.
4. Teenuse osutamise, tulemi üleandmise ja vastuvõtmise kord
4.1. Täitja annab teenuse tulemi üle hiljemalt hankelepingus kokkulepitud tähtaegadel ja
tingimustel. Koos teenuse tulemiga antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon,
kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus
kokkulepitu.
4.2. Teenuse tulemid ja vajadusel teenuse teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse
tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab,
SVN).
4.3. Tarne on hankelepingu alusel teostatud teenuse tulemi paketina üleandmine.
4.4. Täitja annab teenuse üle omalt poolt allkirjastatud aktiga.
4.5. Tellija võtab teenuse vastu akti allkirjastamisega pärast tulemi kvaliteedi kontrollimist.
4.6. Teenus loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui teenus vastavad lepingule ja teenus on
aktiga tellija poolt vastu võetud.
4.7. Tellija võib teenuse vastu võtta, kui teenuses esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi
pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega teenuse vastuvõtmine ei
vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta teenust. Tellijal
määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks.
4.8. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest kui teenus ei vasta esitatud nõuetele või
teenuses esineb muid vigu.
4.9. Kui tellija esitab vastuväited teenusele, peab täitja teenuse parandama tellija poolt
määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul
kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija teenuse ise parandada või lasta seda teha
kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
4.10. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija
kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja
nõuda või tasaarvestada.
5. Täitja meeskond
5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast
mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija
kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava
meeskonnaliikmega.
5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada meeskonnaliige, kelle kogemusi hankemenetluse käigus
hinnati, asendatakse isik samaväärse meeskonnaliikmega tellija kirjalikku taasesitamist
võimaldava nõusoleku saamisel. Kui hankemenetluses ei hinnatud meeskonnaliikmeid,
võib meeskonnaliikme asendada isikuga, kes vastab hanke tingimustele, saades selleks
tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku.
4
5.3. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub
tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks
ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine
kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud.
5.4. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid
meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud
teenuse täitmisega hõivatud.
5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu
ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab
teenuse osutajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel.
6. Hankelepingu hind
3.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud teenuse eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot
käibemaksuta.
3.2. Tellijal on võimalik poolte kokkuleppel tellida majutusteenust, tasudes 12 kuu eest kokku ___
(maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta.
3.3. Teenus antakse üle järgmistes etappides:
3.3.1. ____;
3.3.2. ____.
3.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida
riigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed.3
3.5. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest.
7. Intellektuaalomand
7.1. Täitja kinnitab hankelepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks
vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on
vajalikud hankelepingu järgsete teenuse osutamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale
ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel.
7.2. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub
hankelepingu täitmise hinnas.
7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis teenuse osad,
mis puutuvad teenuse osutamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi
autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse
ajaks ilma geograafiliste piiranguteta teenuse üleandmise hetkest, loobudes sellega
hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest.
7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas
järgnevas ulatuses:
7.4.1. tellijal on õigus teenuse tulemit kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil;
7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud teenuse
tulemis muudatusi ning neid täiendada;
3
Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil
[email protected], kui e-arve esitamine ei ole
võimalik.
5
7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus osutatud teenust muuta või
teenusele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud teenuse tulemit;
7.4.4. teenuse üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et teenuse tulem on üldsusele
avaldamiseks valmis.
7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodavate
teenuse kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil teenus on
vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud.
7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste)
olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal
hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid.
7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete teenusega seotud
intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate
või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise
kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või
muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud
ja vastuvõetud teenuse kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise
või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse teenuse tegemist ilma täiendavat tasu
nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara
arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt.
7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal
isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid
õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab
täitja.
7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks
pärast teenuse vastuvõtmist.
8. Garantii
8.1. Täitja annab hankelepingu alusel osutatud teenusele garantii 3 kuud. Garantii hakkab
kehtima aktis märgitud nõuetekohase teenuse vastuvõtmise kuupäevast. Kui tellija ei
pane teenust toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates teenuse vastuvõtmisest, algab
garantii nimetatud aja möödumisel.
8.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja
mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte
tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi teenuse muudatused ja
modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt
tehtud teenus.
8.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal teenuses avaldunud vead ja mittevastavused
tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid.
8.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist:
8.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea
parandamine;
8.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele
võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
8.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud
konsultatsioonid.
6
8.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu
garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja,
lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest.
8.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest.
8.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul
alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike
põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas teenuse tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab
saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
8.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega hõlmatud
puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate saamisest oma
esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike põhjuste kohta ning
vajadusel juhtnöörid, kuidas teenuse tulemit edasi kasutada. Häiriv viga peab saama
kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti.
8.9. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja
kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse
aluseks hankelepingus, mille raames osutatud teenus on viga ilmnenud, fikseeritud
teenuse osutamise ühe töötunni hind.
8.10. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija
võimekuse ja võimaluste piires.
8.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise
kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest
täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses
eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga.
8.12. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud teenuse osale, mida
ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi.
9. Vastutus
9.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine
on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu
esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib.
9.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt
hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest.
9.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste
rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab
omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei
võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse teenuse
üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool,
kes sellele tugineda soovib.
9.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust
tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele.
9.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud
piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste
kohustuste rikkumisel.
7
9.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud
määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud
kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete teenuse eest
tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult.
9.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle
antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja
poolseid lepingu rikkumisi.
9.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille
suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui
25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide
kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest.
9.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse tulemi kasutuselevõtt enam
realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse
§ 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale
tagasimakse.
9.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000
eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija
määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat
tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust
taganeda.
9.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas:
9.11.1. mõjuva põhjuseta tellimuse vastuvõtmata jätmine või täitmisele mitte asumine;
9.11.2. valeinfo esitamine;
9.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse
omandi õigused) puudumine;
9.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine;
9.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta
kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta;
9.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine;
9.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist;
9.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud
eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või
tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks
ettenähtud vahendeid;
9.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija
digiallkirjastatud nõusolekuta.
9.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu
rikkumise eest.
9.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse
vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
9.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3
kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast
8
asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest
enne vastava kohtuotsuse jõustumist.
9.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude
esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti.
9.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele
kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise
kohustust.
10. Konfidentsiaalsuskohustus
10.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele
ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt
poolelt lepingu alusel tellitud teenuse osutamise käigus või muul viisil või juhuslikult.
10.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks
organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas
kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja
isikustatud andmeid.
10.3. Juhul, kui tellimuse täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad
pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku tellimuse esitamisel, juhindudes
isikuandmete kaitse üldmääruse4 artiklis 28 kirjeldatust.
10.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh
ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi,
riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid,
spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine
kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või
kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse
korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust.
10.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise
kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku.
10.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on
tellitud teenuse osutamisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta
oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning
nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus
konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal.
10.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni
oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud teenuse osutamiseks.
10.8. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka lepingu lõpetamise või lõppemise
järgselt.
10.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe
seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja
poolt ärisaladuseks.
10.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud,
mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest,
4
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679.
9
kas rikkumine pandi toime tellimuse kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise
järgselt.
11. Lepingu kehtivus
11.1. Leping jõustub sõlmimisel.
11.2. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis,
arvestades riigihangete seaduses toodut.
11.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele
mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud
tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse
kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on
sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule
mõjule.
11.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled
käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest.
11.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest
taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja:
11.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
11.5.2. pankrot on välja kuulutatud;
11.5.3. täitja varad arestitakse;
11.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab
tellimuse nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks.
11.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma
kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui
paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud
infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja
on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja
kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult.
12. Teadete edastamine ja kontaktisikud
12.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle
olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral
loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas
näidatud saatmise kellaajal.
12.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud
digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka
telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi.
12.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva.
12.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja;
12.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja;
10
12.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma
pädevuse piires, kontrollida teostatud teenuse kvaliteeti, anda teenuse tulem üle ja võtta
teenuse tulem vastu ning allkirjastada akt
12.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult.
13. Lõppsätted
13.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid
Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju Maakohtule.
13.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus.
13.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus
seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest.
14. Lisad
14.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus;
14.2. Lisa 2 – Teenuse tulemite üleandmise ja vastuvõtmise akt;
14.3. Lisa 3 – Pakkumus.
15. Poolte allkirjad
Tellija Täitja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
11
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs
1. Üldsätted
1.1. Riigihanke objektiks on ravimi väljamõeldud nimede sarnasuseotsingu analüüs ja prototüübi
loomine koos tehnoloogilise kontseptsiooni katsetamisega.
1.2. Riigihanke eesmärk on leida analüüsi ja tehnoloogilise kontseptsiooni teostaja, kes
analüüsiks, kas sarnasusotsingut on võimalik raviminimede efektiivseks kontrollimiseks
kasutada ja paralleelselt arendaks sarnasuseotsingu proof-of-concept (PoC) tehnoloogilise
kontseptsiooni.
1.3. Hanke tulemuseks on tarkvara prototüüp ja analüüs. Analüüs peab andma vastuse vähemalt
järgmistele punktidele:
1.3.1. ravimi nimede sarnasusotsingu läbiviimise võimalikkus;
1.3.2. kuidas tõsta mudeli täpsust sarnasusotsingul;
1.3.3. tehnilise realisatsiooni kirjeldus, sh. ettepanekud edasiseks arenduseks, võimalikud
halduskulud ning mahuhinnangud. Analüüsitakse jätkuarenduse tegemise võimalikkust ja
vajalikkust Ravimiameti infosüsteemi Samtrack ning sellega kaasnevaid tulusid ja kulusid.
1.4. Hanke objekti täitmisele järgneb 3 kuud garantiid, mille ajal pakkuja majutab prototüüpi.
Seejärel on kokkuleppel võimalik tellida pakkujalt prototüübi majutust kuni 12 kuud, mille
eest tasustatakse vastavalt pakkumuskutses esitatud hinnale.
1.5. Hangitav tarkvara prototüüp peab olemas-olevatest ravimi nimedest üles leidma kõik nimed
ja üldkasutatavad sõnad, mis on potentsiaalselt liiga sarnased planeeritava ravimi nimega
ning tuvastab, kas nimes sisaldub lubamatu INNi (International Nonproprietary Names, TK
lisa 1) tüvi.
1.6. Eduka analüüsi ja PoC järgselt on eesmärk praegu inimese poolt tehtav mehaaniline nime
osade võrdlusotsing olemaseolevate registreeritud nimedega asendada programmiga, mis
kuvab leitud potentsiaalselt sarnased nimed ning võimalikud INNi tüvede kasutamised.
Inimene teeb vaid järelhinnangu, s.t hindab, kas programmi poolt leitud sarnasustes on risk,
et ravimi nimed võivad kasutajal apteegis või mujal meditsiinisüsteemis tahtmatult segamini
minna (kas kõnes või kirjapildis).
2. Probleemi kirjeldus
2.1. Ravimite müügiloa taotluste menetluse üheks töölõiguks on ravimite väljamõeldud nimede
hindamine, mis on ajakasutuse mõttes ebaefektiivne. Samuti on praegu mehhaaniliselt
läbiviidava nimede hindamise korral suur eksimisvõimalus, kuna hindaja ei pruugi kõiki
võimalikke kombinatsioone otsida. Seega panustavad Ravimiameti (edaspidi RA)
kvalifitseeritud spetsialistid ebamõistlikult palju aega tehnilisele tööle ning seetõttu jääb neil
vähem aega ravimite müügiloa taotluste sisuliseks hindamiseks. Ravimi nimede hindamine
võiks olla masinale kergemini teostatav ja tulemuse poolest ka usaldusväärsem, kui inimese
poolt läbiviidav mehhaaniline kontroll.
1
Lisa 1
2.2. 2019 aastal viis RA läbi ca 1200 protseduuri, mis sisaldasid muuhulgas ka ravimite
väljamõeldud nimede hindamist. Spetsialistil kulub ühe nime hindamisele keskeltläbi 7
minutit, summeerituna teeb aasta peale kokku vähemalt 138 tundi tööaega. Nimede
kontrollimise automatiseerimise korral saaksid spetsialistid vabanenud tööaega kasutada
uute taotluste sisuliseks hindamiseks. Lisaks tööaja efektiivsemale kasutamisele minimeerib
nimede automaatkontroll inimliku eksimisvõimaluse, mis nimede mehaanilisel kontrollimisel
on kõrge, kuna hindaja ei pruugi kõiki võimalikke kombinatsioone otsida. Seega soovitakse
saavutada nii ajalist efektiivsust kui ka kvaliteetsemate otsuste tegemist.
2.3. Ravimitootjate ühendused on samuti välja toonud1, et ravimile sobiva nime leidmine on suur
väljakutse, mis nõuab ka tootjatelt märkimisväärset ressurssi. Läbipaistev ja tõhus süsteem
ning protsessi lihtsustamine kiirendab ravimi turule jõudmist ning kättesaadavust
patsientidele.
2.4. Käesoleval hetkel puudub teadmine, kas raviminimede sarnasuse efektiivsel kontrollimisel
saaks kasutada sarnasusotsingut.
3. Hetkeolukord
3.1. Ravimi väljamõeldud nimede sobivuse hindamisel lähtub RA ravimite nimede valimise
juhendist2, mille kohaselt:
3.1.1. Ravimi väljamõeldud nimi ei tohi olla segamini aetav ühegi müügiloaga ravimi
väljamõeldud nimega ei kirjapildis ega kõnes. Sellega välditakse ravimite
segaminiajamist ja seega ohtu inimese või looma tervisele.
3.1.2. Liiga sarnaseks loeme nime, kui vaid kaks tähte nimedes erinevad. Näiteks KIVIZIGAM
ja KIVIZIDAL oleks liiga sarnased nimed ning KIVIZIGAM ja KIVIZIDIALE ei ole liiga
sarnased nimed.
3.1.3. Ravimi väljamõeldud nimi ei tohi sisaldada ravimi toimeaine nimetuse (INNi,
International Nonproprietary Names) tüve (stem`i). Stem on WHO poolt kinnitatud
ravimi toimeainete nimetuste osa, mida on keelatud ravimi väljamõeldud nimedes
kasutada, kuna see takistab uute toimeaine nimede loomist.
3.1.4. Ravimi väljamõeldud nimi ei tohiks olla üldteada tähendusega (s.h. üldkasutatav
nimi/nimetus) ega viidata olulisel määral tähendusega sõnale ei eesti ega muus keeles
(nt Galaxxy).
3.1.5. AS IS protsessi lühiülevaade:
3.1.5.1. RA spetsialistid kontrollivad nimede sobivust mehaaniliselt, sisestades RA
infosüsteemi Samtrack otsingusse nime osi ja hindavad seejärel otsinguga
kuvatud registreeritud nime sarnasust taotletavale nimele. Sealjuures
arvestatakse foneetiliste reeglitega, s.t kõla poolest sarnaseid tähti/tähepaare
peab otsima samaväärsetena. Järgnevaid kõla poolest sarnaseid tähti/tähepaare
peaks otsima samaväärsetena:
1
https://www.hma.eu/fileadmin/dateien/Human_Medicines/CMD_h_/About_CMDh/Contact_with_Representa
tives_Organisations/Meeting_IPs_May_2017/Agreeing_the_name_of_a_medicinal_products_during_the_pro
cedure.pdf
2
https://www.ravimiamet.ee/ravimiameti-juhend-ravimite-nimede-valimiseks
2
Lisa 1
3.1.5.1.1.i, j, y
3.1.5.1.2. s, z, c
3.1.5.1.3. p-b
3.1.5.1.4. t-d
3.1.5.1.5. k, g, q, c
3.1.5.1.6. x-ks
3.1.5.1.7.c, s, ts, tz, dz, ds
3.1.5.2. Näiteks nime puhul, milles sisaldub „i“ otsib hindaja nii nimesid, milles „i“
asukohal on „j“ või „y“ ning vastupidi.
3.1.6. Lisaks saadavad sageli RA kliendid, müügiloa taotlejad või müügiloa hoidjad soovitava
nime RA-i hindajatele eelnevaks kontrollimiseks.
4. Töö tehnilised nõuded
4.1. Loodavat tarkvara prototüüpi peavad Ravimiameti töötajad saama iseseisvalt katsetada, ilma
et see vajaks prototüübi eraldi paigaldamist kasutaja arvutisse. Selleks tuleb prototüübi
lahendus teostada, näiteks veebipõhise lahendusena
4.2. Prototüübi lahendus peab sisaldama otsinguvälja planeeritava raviminime sisestamiseks ning
peale sarnasusotsingu teostamist kuvab tulemused potentsiaalselt liiga sarnastest ravimi
nimedest.
4.3. Otsingu tulemuses peab kajastama informatsiooni, mis reegli alusel planeeritav ravimi nimi
ei kvalifitseeru – näiteks nimi, mis sisaldab INN tüve, erinevus vähem kui kaks tähte,
foneetiliselt liiga sarnane, liiga sarnane üldteada sõnale.
4.4. Kasutaja peab saama sarnasusotsingu reegleid (näiteks kõla poolest liiga sarnaste
tähtede/tähepaaride otsing) sisse/välja lülitada. Vaikimisi on kõik reeglid sisse lülitatud.
4.5. Tulemust peab olema võimalik allalaadida exceli või csv faili kujul.
4.6. Arendustöö peab vastama asjakohastele arendustöö nõuetele, mis on ära toodud Tervise ja
Heaolu Infosüsteemide Keskuse kodulehel „Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele“ ja
„Nõuded infosüsteemide dokumenteerimisele“ https://www.tehik.ee/meist/meistnouded-
arendustele/
4.7. Töö teostaja peab looma prototüübi test- ja toodangukeskkonnad ning tagama prototüübi
kättesaadavuse toodangukeskkonnas kogu garantiiperioodi (3 kuud) jooksul. Peale
garantiiperioodi lõppu on töö teostajal õigus küsida prototüübi majutuse eest kokkulepitud
tasu.
4.8. Muud garantii tingimused on määratud hankelepingus.
4.9. Töö ajakava peab mahtuma maksimaalselt 3 kuu sisse prototüübi arendamise ja analüüsi
teostamise osas. Nõuetekohase tulemi üleandmisele järgneb 3 kuud garantiid, mille ajal tuleb
prototüüpi majutada ja kokkuleppel kuni 12 kuud majutust pakkuja poolt.
5. Sisendandmed
5.1. Ravimi väljamõeldud nimede sobivuse hindamisel tuleb lähtuda RA juhendist:
https://www.ravimiamet.ee/ravimiameti-juhend-ravimite-nimede-valimiseks
5.2. Kõigi Eestis müügil olevate humaan- ja veterinaarravimite nimetused on leitavad ja
allalaetavad csv kujul Ravimiregistrist (www.ravimiregister.ee).
3
Lisa 1
5.3. Toimeaine nimetuse INNi tüved on ära toodud failis TK lisa 1.
6. Lisad
6.1. TK lisa 1 - Toimeaine nimetuse INNi tüved.
4
Hea koostööpartner! Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada pakkumus hankes „ Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs“ . Üldised nõuded Hangitava töö sisu ja töö teostamise tingimused on kirjel datud käesolevas pakkumuskutses, tehnilises kirjelduses (lisa 1) ja selle lisas (TK lisa 1) ning hankelepingu projektis ja selle lisas (lisa 2) . Juhime tähelepanu asjaolule, et projekti “ Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees ” väljatöötamist finantseeritakse osaliselt struktuurifondi vahenditest projekti nr 2014-2020.12.03.20-0746 alusel . Struktuurifondi rahastusega teostatakse prototüübi loomine ja analüüs. Juhul, kui hankija projekti ei rahastata, võib hankija otsustada hankelepingut mitte sõlmida. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimused ja teostama hangitava töö hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tema esitatud pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus kõrvaldada pakkuja menetlusest ja mitte sõlmida sellise pakkujaga hankelepingut. Vajadusel märgib pakkuja pakkumuse esitamisel, milline osa tema pakkumuses on ärisaladus. Kui pakkuja ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija , et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine hankija jaoks olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumuse osana esitatakse: Täidetud meeskonnavorm ( ptk 3) ; Täidetud maksumus e- ja tarneaja vorm ( ptk 5) ; Kui pakkuja soovib teenust osutada etappides, siis tuleb pakkumuse osana tarneaja juures esitada ka tööde teostamise etapid . Nõutud informatsioon kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ( ptk 6) ; Lepingusse lisatavate kontaktide nimistu ja allkirjastaja informatsioon (hankelepingu preambul ja p 12.5) ; Meeskonnavorm Hankija ei ole seadnud nõudeid meeskonna suurusele ega koosseisule. Pakkuja peab omalt poolt esitama kõik meeskonnaliikmed ja nende andmed, kes on tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud. Projekti teostamise jooksul on võimalik meeskonna koosseisu vajadusel täiendada. Jrk Nimi Roll hankelepingu täitmisel Töökogemus 1 Pakkumuste hindamine Pakkumuse maksumus ja hindamine: Hankija sõlmib lepingu ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks tunnistatakse üks enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Kui pakkumuse esitab üks pakkuja, siis hinnatakse vastvataks tunnistatud pakkuja pakkumust automaatselt maksimumpunktidega. Pakkumusi hinnatakse järgnevate hindamiskriteeriumide alusel: Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi suhteline osakaal väärtuspunktides Kogumaksumus 60 Tarkvara prototüübi 12 kuu majutuse hind ( ei sisaldu kogumaksumuses) 10 Tarneaeg (teenuse täieliku teostamise aeg, v.a majutus) kalendripäevades alates hankelepingu sõlmimisest 30 Kogumaksumus – 60 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System ) meetodil. Madalaima kogumaksumusega pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 6 0 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem. (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte ( 60 )“ x “kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) Pakkumuste kogu maksumuste võrdlemiseks kasutatakse vormil esitatud võrdlushinda (ilma käibemaksuta eurodes). Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Tarkvara prototüübi 12 kuu majutuse hind ( ei sisaldu kogumaksumuses) – 10 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System ) meetodil. Madalaima ühe aasta majutuse pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 10 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem. (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte (10)“ x “kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) Pakkumuste maksumuste võrdlemiseks kasutatakse vormil esitatud võrdlushinda (ilma käibemaksuta eurodes). Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Tarneaeg – 30 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System ) meetodil. Kõige lühema tarneaja pakkunud pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 30 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem. (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte (30)“ x“kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) Pakkumuste tarneaegade võrdlemiseks kasutatakse vormil märgitud tarneaega (päevades). Tarneaeg esitatakse täpsusega üks kalendripäev (24h ööpäev). Võrdsete pakkumuste puhul eelistatakse pakkumust, mille kogu maksumus on madalaim. Kui kogumaksumused on võrdsed, siis eelistatakse pakkumust, mille tarneaeg on kiirem. Kui ka pakkumuse tarneajad on võrdsed, selgitatakse edukaks pakkuja välja loosi teel, mille juures viibimist pakkuja esindajale soovi korral võimaldatakse. M aksumusvorm ja tarneaja vorm Tingimus Maksumus KM-ta Maksumus KM-ta Kogumaksumus sisaldab tehnilises kirjelduses ja ha nkelepingus välja toodud teenust . ___€ ___€ Tarkvara prototüübi 12 kuu majutuse hind ( ei sisaldu kogumaksumuses). ___€ ___€ Tarneaeg ( teenuse täieliku teostamise aeg, v.a majutus). ___ kalendripäeva alates hankelepingu sõlmimisest. Kvalifitseerimistingimused Pakkuja peab olema viimase 36 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe hankelepingu, mille raames on teostatud keeletehnoloogial põhineva infosüsteemi arendus või sellise infosüsteemi analüüs või koostatud sellise infosüsteemi prototüüp . Leping võib olla alanud varem, kuid peab olema täidetud hanke alustamisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 75% ulatuses. Pakkuja esitab lepingu kohta järgmised andmed: Lepingu eseme kirjeldus; Lepingu kogumaht (summa eurodes KM-ta); Lepingu periood; Tellija nimi; Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-mail ja telefoni nr); Kui andmed on elektrooniliselt kättesaadavad, siis palun lisada URL või riigihanke viitenumber. Hankija kontrollib nõude täitmist üksnes edukaks tunnistatud pakkuja osas. Hankija kontrollib tingimuse täitmist eelkõige esitatud andmete alusel, kui jätab endale õiguse pöörduda esitatud tellija kontaktandmetel täiendavaks kontrollimiseks tellija esindaja poole. Andmete esitamisega jaatab pakkuja selle õiguse andmist hankijale . Kui hindamise tulemusena edukas pakkuja kvalifitseerimistingimust ei täida, jätab hankija sellise pakkuja kvalifitseerimata ja tunnistab edukaks hindamise tulemusena järjekohal järgmise pakkumuse ja kontrollib kvalifitseerimistingimuse täitmist tema osas (ja nii edasi ka järjekohal järgnevate pakkumuste osas). Pakkumuse tagasi lükkamise ja menetluse kehtetuks tunnistamise tingimused: Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mis : ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või pakkuja on esitanud mittetõeseid andmeid või pakkumusest või selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse vastavust; pakkumus ei ole esitatud tähtaegselt; H ankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui : hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hankedokumentides esitatud tingimustel; kui pakkumused ületavad hankija riigihankeks ettenähtud vahendeid, on hankijal õigus kõik ettenähtud vahendeid ületavad pakkumused tagasi lükata ; h ankija projekti rahastamise täistaotlus jäetakse rahuldamata. Hankijal on õigus omal algatusel menetlus kehtetuks tunnistada, kui selleks on põhjendatud vajadus. Pakkumuse esitamine Pakkumuse esitamise tähtaeg: 20 . 11 . 2020 kell 11 :00. Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile
[email protected] . Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poole aadressil
[email protected] .
Lisa 2
Teenuse tulemite üleandmise-vastuvõtmise akt
1. Sisu
Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi
tellija) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi täitja) vahel päev.kuu.aasta
sõlmitud hankelepingu nr ___ annab täitja üle ja võtab tellija vastu osutatud teenuse tulemid.
1.1. Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle teenuse tulemid, mis täitja on teostanud vastavalt
hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud teenuse tulemid vastu.
1.2. Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud teenuse tulemid üle
vaadanud ning need vastavad hankelepingule.
1.3. Käesolev akt on täitjale tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub hankelepingu
alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele.
1.4. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt
õiged.
2. Akteeritavad teenuse tulemid
Nr Teenuse tulemite loetelu Maksumus km-ta
1
2
3
4
5
KOKKU
3. Teenuse tulemite üleandmise tähtaeg
3.1. Teenuse tulemid on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/.
3.2. Teenus osutati tähtaegselt.
4. Puudustega teenuse tulemite nimekiri
4.1. Puuduseid teenuse osutamisel ei esine./Esinevad järgmised puudused teenuse tulemis:
4.1.1. ____;
4.1.2. ____;
4.2. Puuduste põhjendus.
4.3. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta.
5. Poolte allkirjad
Tellija: Täitja:
Lepinguline kontaktisik lepinguline kontaktisik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/