dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus
Väljaminev kiriAvalik

Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüüp ja analüüs

Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus · 11. november 2020
Viit
6-3/344
Registreeritud
11. november 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hanked, Texta OÜ, STACC OÜ, Mindtitan OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Projektid ja E-teenuste juhtimine
Sari
6-3 Projektide ja väikeostude dokumendid
Toimik
6-320/3077
Vastutaja
Merily Rool (TEHIK, Üldosakond, Õigustalitus)

Failid

  • 📎Hankelepingu projekt.pdf426 KB
  • 📎Lisa 1 - Tehniline kirjeldus.pdf344 KB
  • 📎Lisa 2 - Teenuse tulemite üleandmise ja vastuvõtmise akt.pdf373 KB
  • 📎Pakkumusettepanek.docx40 KB
  • 📎TK lisa 1 - Toimeaine nimetuse INNi tüved.xlsx

Sisu (failidest)

HANKELEPING nr..... Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs Ravimiamet (edaspidi tellija), registrikood 70003477, aadress Nooruse 1, 50411 Tartu, keda esindab põhimääruse alusel peadirektor Kristin Raudsepp ja ________, (edaspidi täitja), registrikood______, aadress______, keda esindab ______, edaspidi koos või eraldi nimetatud ka pool või pooled, sõlmisid tellija läbiviidud riigihankes „Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs“ käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk ja ese 1.1. Tellija poolt korraldatud riigihanke „Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs“ alusel sõlmitud hankelepingu eesmärk on leida analüüsi ja tehnoloogilise kontseptsiooni teostaja, kes analüüsiks, kas sarnasusotsingut on võimalik raviminimede efektiivseks kontrollimiseks kasutada ja paralleelselt looks prototüübi, mille tehnoloogilist kontseptsiooni saab katsetada. 1.2. Lepingu esemeks on ravimi väljamõeldud nimede sarnasuseotsingu analüüs ja prototüübi loomine koos tehnoloogilise kontseptsiooni katsetamisega (edaspidi teenus). Analüüsi- ja tehnoloogilise kontseptsiooni katsetamise järel on poolte kokkuleppel võimalik tellida ka prototüübi majutusteenust kuni 12 kalendrikuuks. Teenuse kirjeldus, lepingu täitmise tingimused, teenuse tulem ja konkreetsed realiseerimistähtajad on sätestatud tehnilises kirjelduses. 1.3. Leping jõustub sõlmimisel ja kehtib kuni poolte poolt oma kohustuste täitmiseni, mille täpsem regulatsioon on toodud tehnilises kirjelduses. 1.4. Lepingu täitmist rahastatakse osaliselt (analüüsi ja prototüübi loomiseks) projektist “Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees”, numbriga: 2014-2020.12.03.20-0746. 2. Üldtingimused 2.1. Lepingu juurde kuuluvateks lahutamatuteks osadeks loetakse kõik lisad ja riigihanke alusdokumendid ning täitja riigihankes esitatud pakkumus ja pooltevahelised kirjalikud teated, mida lepingu lisadena eraldi ei allkirjastata. 2.2. Lepingu täitmisel lähtutakse lepingu ja selle juurde kuuluvate lahutamatute osade tingimustest. 2.3. Käesolevat hankelepingut rahastatakse meetmest „Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine“.1 2.4. Hankelepingu alusel osutatavat teenust rahastatakse välisvahenditest, mistõttu on täitjal kohustus järgida välisvahendite kasutamisest tulenevaid nõudeid, sh kasutada programmi 1 Meetme informatsioon: https://www.ria.ee/et/struktuuritoetused/2014-2020/avalikud-teenused/voor- teenused.html 1 tingimustes nõutud sümboolikat. Nõuded tulenevad struktuuritoetuste andmise määrusest.2 2.5. Pooled teevad lepingu täitmiseks ja lepingu eesmärkide saavutamiseks koostööd. Pooled kohustuvad tegema kõik vajalikud pingutused, et täita hankeleping õigeaegselt ja vastavalt kokkulepetele. 2.6. Täitja kohustub osutama teenust kvaliteetselt ning vastavalt valdkonna headele tavadele ja praktikale. Tellija eeldab, et täitja on tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda hankelepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Sellest tulenevalt laieneb täitjale ka selliste teenuse osutamise kohustus, mida ei ole hankelepingus kokku lepitud, kuid mis oma olemusest lähtuvalt kuuluvad hankelepinguga seotud teenuse hulka. Nimetatud teenuse osutamine ei kuulu eraldi tasustamisele ning täitja teostab osutab kirjeldatud teenuse hankelepingu täitmise raames. 2.7. Kui lepingu täitmisel tekivad täitja ja tellija vahel erimeelsused, lähtutakse hankelepingu eesmärkidest tellija seisukohalt. 2.8. Poolel on õigus teha teisele poolele ettepanekuid hankelepingu täitmise kvaliteedi tõstmiseks. Kui pool on esitanud teisele poolele hankelepingu täitmisega seotud küsimuses päringu, on pool kohustatud sellele sisuliselt reageerima (asjakohast tagasisidet andma) võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 3 tööpäeva jooksul, v.a juhul kui pöördumine nõuab täiendavat analüüsi või info süstematiseerimist. 2.9. Pooltel on kohustus osa võtta töökoosolekutest lepingu täitmise käigus tekkinud probleemide lahendamiseks ja infovahetuseks tellija juures kohapeal või virtuaalselt. Töökoosolekutel osalemist tellija ei tasusta, v.a juhul, kui hankelepingus on kokku lepitud teisiti. 2.10. Lepingu täitmise keel on eesti keel, muuhulgas on see ka hankelepingu sõlmimise, tellimuste, töökoosolekute jm suhtluse ning teenuse dokumenteerimise keel. 2.11. Nõuded dokumentatsioonile ja kasutusjuhenditele tulenevad tehnilisest kirjeldusest ja seal viidatud dokumentidest. 2.12. Pooled võivad kokkuleppel kaasata lepingu täitmise kvaliteedi või teenuse vastuvõtmise hindamiseks mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatu eksperdi või audiitori. Kui tellija hinnang teenuse kvaliteedile või teenuse vastuvõtmisele osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tellija hinnangut kvaliteedile või teenuse vastuvõtmisele, jäävad ekspertiisikulud täitja kanda. 3. Poolte õigused ja kohustused 3.1. Täitja kohustub: 3.1.1. osutama teenust tellimuses ja hankelepingus kokkulepitud tingimustel ja ulatuses, sh tagama teenuse õigeaegse alustamise, osutamise, valmimise ja tellijale üleandmise; 3.1.2. tagama hankelepingu ja tellimuse täitmiseks vajalike ressursside olemasolu, sh tagama lepingu täitmise kõrge professionaalse taseme ning vajaliku tehnoloogia ja metoodikate väga hea tundmise ning osutatud teenuse dokumenteerimise vastavalt tellija suunistele, samuti omama lepingu täitmiseks sobivaid keskkondi, koos kõige sinna 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014001?leiaKehtiv 2 juurde kuuluvaga, sh kasutatava tarkvara litsentsid, või kasutama tellija olemasolevaid jagatud keskkondi; 3.1.3. tegema koostööd kolmandate osapooltega pidades silmas tellija vajadusi (nt äritellijaga, teiste tellija arenduspartneritega jne); 3.1.4. teavitama viivitamatult tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, mis segavad tellimuses toodud teenuse osutamist ja tähtaegadest kinnipidamist või püstitatud eesmärgi saavutamist; 3.1.5. andma selgitusi ja konsultatsioone osutatud teenuse kohta; 3.1.6. juhinduma tellija suunistest hankelepingu ja tellimuse eesmärkide saavutamisel, pöördudes selleks vajadusel tellija poole; 3.1.7. lepingu täitmise käigus tuvastatud vastuolu korral teavitab täitja vastuolu esinemisest tellijale viivitamatult; 3.1.8. kasutama lepingu täitmisel tellija tööajahalduse ja projektijuhtimiskeskkondi, mis on täitjale kättesaadavaks tehtud; 3.1.9. tagama rakenduste hooldusteenuste osutamiseks valmisoleku ja omapoolse abi kuni veaolukorra kõrvaldamiseni vastavalt tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, vajadusel ka väljakutse korras kohapeal; 3.1.10. osutama tellijale osutatud teenuse osas tuge, sh pakkuma konsultatsiooni kuni garantiiaja lõpuni; 3.1.11. täitma kõiki tellija juures kehtivaid ja õigusaktidest tulenevaid andmekaitsealaseid ja andmete turvalisust puudutavaid eeskirju, kui need on täitjale teatavaks tehtud; 3.1.12. osutama teenust kuni kokku lepitud tulemi üleandmise ja vastuvõtmiseni oma ressursside arvel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti; 3.1.13. töötunni põhiselt tellitava teenuse puhul esitama tellijale teenuse osutamise ajaaruandeid, mis kajastuvad teenuse üleandmise-vastuvõtmise aktis (edaspidi akt); 3.1.14. teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma mistahes huvist, mis võib põhjustada lepingu täitmisel huvide konflikti tekkimist. 3.2. Täitjal on õigus: 3.2.1. saada lepingu täitmise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras tasu; 3.2.2. kasutada lepingu täitmisel alltöövõtjaid, kooskõlastades alltöövõtjate kasutamise eelnevalt tellijaga. Alltöövõtjate tegevuse ja tegevusetuse eest vastutab tellija ees täitja. 3.3. Tellija kohustub: 3.3.1. tasuma täitjale lepingu täitmise eest tellimuses kokkulepitud ulatuses ja korras; 3.3.2. tagama täitjale ligipääsu (sh kaugjuurdepääsu) lepingu täitmiseks oluliste tellija hallatavate keskkondade olemasolu ja toimimise; 3.3.3. võtma aktiga vastu täitja poolt üle antud puudusteta teenuse mõistliku aja jooksul või vastavalt tellimuses kokku lepitud tähtajale; 3.3.4. teavitama täitjale üle antud teenuses esinevatest puudustest ja andma puuduste kõrvaldamiseks mõistliku täiendava tähtaja, kui tähtaeg ei tulene muudest kokkulepetest. 3.4. Tellijal on õigus: 3.4.1. kontrollida jooksvalt tellimuse täitmist ja anda täitjale selleks suuniseid või nõuda täitjalt sellekohast informatsiooni; 3.4.2. keelduda osaliselt või täielikult tasu maksmisest, kui täitja ei teostanud nõuetekohaselt teenust kokku lepitud tähtajaks ja täitja poolne rikkumine ei ole 3 objektiivselt põhjendatud (nt on tegemist objektiivse põhjendusega, kui lepingu täitmine on viibinud tellija või kolmanda osapoole tegevuse tõttu); 3.4.3. kaasata tellimuse täitmiseks tellija poolel kolmandaid osapooli, nt teisi riigiasutusi. Kolmanda osapoole kaasamine tellija poolt ei ole käsitletav lepingu muutmisena riigihangete seaduse mõttes. 4. Teenuse osutamise, tulemi üleandmise ja vastuvõtmise kord 4.1. Täitja annab teenuse tulemi üle hiljemalt hankelepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel. Koos teenuse tulemiga antakse üle nõuetekohane dokumentatsioon, kommenteeritud lähtekood, intellektuaalomandi õigused ja muu hankelepingus kokkulepitu. 4.2. Teenuse tulemid ja vajadusel teenuse teostamise käik dokumenteeritakse ning hallatakse tellija dokumendihalduskeskkonnas ja/ või koodihalduskeskkonnas (näiteks wiki, gitlab, SVN). 4.3. Tarne on hankelepingu alusel teostatud teenuse tulemi paketina üleandmine. 4.4. Täitja annab teenuse üle omalt poolt allkirjastatud aktiga. 4.5. Tellija võtab teenuse vastu akti allkirjastamisega pärast tulemi kvaliteedi kontrollimist. 4.6. Teenus loetakse nõuetekohaselt teostatuks, kui teenus vastavad lepingule ja teenus on aktiga tellija poolt vastu võetud. 4.7. Tellija võib teenuse vastu võtta, kui teenuses esineb üksikuid ja tellija jaoks väheolulisi pisivigasid, mis fikseeritakse aktis. Tellija poolne pisivigadega teenuse vastuvõtmine ei vabasta täitjat kohustusest vead kõrvaldada ning üle anda vigadeta teenust. Tellijal määrab mõistliku tähtaja pisivigade parandamiseks. 4.8. Tellijal on õigus keelduda teenuse vastuvõtmisest kui teenus ei vasta esitatud nõuetele või teenuses esineb muid vigu. 4.9. Kui tellija esitab vastuväited teenusele, peab täitja teenuse parandama tellija poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Kui täitja ei ole tellija antud tähtaja jooksul kõrvaldanud avastatud vigu, võib tellija teenuse ise parandada või lasta seda teha kolmandatel isikutel ja nõuda täitjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. 4.10. Alates teisest kordustestimisest võib tellija kordustestidega seotud kulutused (tellija kulutatud tööaeg ja/ või tellija testimispartnerite poolt esitatud arvete alusel) täitjalt välja nõuda või tasaarvestada. 5. Täitja meeskond 5.1. Lepingu täitmisel osalevad pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed, v.a juhul, kui täitjast mittesõltuval asjaolul ei ole seda võimalik teha ja meeskonnaliige on asendatud tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul uue, hanke tingimustele vastava meeskonnaliikmega. 5.2. Kui ilmneb vajadus vahetada meeskonnaliige, kelle kogemusi hankemenetluse käigus hinnati, asendatakse isik samaväärse meeskonnaliikmega tellija kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku saamisel. Kui hankemenetluses ei hinnatud meeskonnaliikmeid, võib meeskonnaliikme asendada isikuga, kes vastab hanke tingimustele, saades selleks tellijalt kirjalikku taasesitamist võimaldava nõusoleku. 4 5.3. Täitja asendab tellija nõudmisel ja määratud tähtajaks meeskonnaliikme, kui isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine kahjustab pidevalt lepingu täitmist. Täitja kannab kõik asendusega kaasnevad kulud. 5.4. Täitja võib tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval nõusolekul kaasata täiendavaid meeskonnaliikmeid, kui riigihankes pakkumusega esitatud meeskonnaliikmed on tellitud teenuse täitmisega hõivatud. 5.5. Täitja garanteerib riigihankes isikuliselt mitte välja toodud meeskonnaliikmete olemasolu ja vastavuse riigihankes nõutud kvalifikatsioonile/varasemale töökogemusele ning esitab teenuse osutajad nimeliselt hankelepingu sõlmimisel. 6. Hankelepingu hind 3.1. Tellija tasub lepingu alusel tellitud teenuse eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta. 3.2. Tellijal on võimalik poolte kokkuleppel tellida majutusteenust, tasudes 12 kuu eest kokku ___ (maksumus sõnadega) eurot käibemaksuta. 3.3. Teenus antakse üle järgmistes etappides: 3.3.1. ____; 3.3.2. ____. 3.4. Täitjal on õigus esitada e-arve pärast teenuse aktiga vastu võtmist. Arvel tuleb märkida riigihanke nimetus, lepingu number ning kontaktisiku andmed.3 3.5. Arve tasumiseks annab täitja minimaalselt tähtaja 21 kalendripäeva alates arve laekumisest. 7. Intellektuaalomand 7.1. Täitja kinnitab hankelepingu allkirjastamisega, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on vajalikud hankelepingu järgsete teenuse osutamiseks ja õiguste loovutamiseks tellijale ning nende suhtes ei ole õigusi ega nõudeid kolmandatel isikutel. 7.2. Tasu intellektuaalse omandi õiguste loovutamise ja litsentsi andmise eest sisaldub hankelepingu täitmise hinnas. 7.3. Täitja loovutab tellijale lepingu täitmise käigus loodud kõik mistahes vormis teenuse osad, mis puutuvad teenuse osutamisse, kõik autori varalised õigused ning annab lihtlitsentsi autori isiklikele õigustele koos all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks ilma geograafiliste piiranguteta teenuse üleandmise hetkest, loobudes sellega hankelepingu alusel üle antud originaalteoste osas õiguste kasutamisest. 7.4. Täitja tagab, et isiklikud õigused on ilma täitja nõusolekuta teostatavad muuhulgas järgnevas ulatuses: 7.4.1. tellijal on õigus teenuse tulemit kasutada mis tahes eesmärgil ja viisil; 7.4.2. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus teha üle antud teenuse tulemis muudatusi ning neid täiendada; 3 Välisriigi pakkujad võivad esitada arve pdf-vormingus aadressil [email protected], kui e-arve esitamine ei ole võimalik. 5 7.4.3. tellijal või tellija tellimusel kolmandatel isikutel on õigus osutatud teenust muuta või teenusele lisada tellija või kolmandate isikute poolt loodud teenuse tulemit; 7.4.4. teenuse üleandmisega tellijale kinnitab täitja, et teenuse tulem on üldsusele avaldamiseks valmis. 7.5. Täitja tagab tellijale kõik vajalikud õigused hankelepingu täitmise käigus loodavate teenuse kontrollimiseks, testimiseks ning süsteemi paigutamiseks ka ajal, mil teenus on vastuvõtutestimiseks üle antud, kuid ei ole veel tellija poolt aktiga vastu võetud. 7.6. Täitja on kohustatud tagama intellektuaalse omandi õiguste (eeskätt autoriõiguste) olemasolu ja kehtivuse, samuti nende ülemineku tellijale viisil, mis võimaldab tellijal hankelepingu lõppedes üle võtta täitja funktsioonid. 7.7. Täitja kohustub lahendama kõikvõimalikud lepingujärgsete teenusega seotud intellektuaalse omandi õigustest tekkivad vaidlused kolmandate isikute või oma töötajate või koostööpartneritega, v.a. juhul, kui tarkvara või tarkvara osa litsentside soetamise kohustus oli tellijal või kolmandal osapoolel. Juhul, kui eeltoodust tekib tellijale rahaline või muu kohustus või juhul, kui tellija on kohustatud lõpetama hankelepingu alusel teostatud ja vastuvõetud teenuse kasutamise, on tellijal õigus nõuda täitjalt sellega kaasneva rahalise või muu kohustuse täitmist ja/või samaväärse teenuse tegemist ilma täiendavat tasu nõudmata võimalikult lühikese aja jooksul, hoidudes mistahes viivitustest tarkvara arendamises, kasutuselevõtmises ja kasutamises tellija poolt. 7.8. Kõik tellijale kaasnevad otsesed ja kaudsed kahjud, mis tulenevad sellest, et kolmandal isikul on või väidetavalt on varalisi või mittevaralisi intellektuaalsest omandist tulenevaid õigusi hankelepingu alusel üle antavate intellektuaalse omandi objektide suhtes, kannab täitja. 7.9. Selles alapeatükis kirjeldatud õigused ja litsentsid loetakse tellijale lõplikult üle läinuks pärast teenuse vastuvõtmist. 8. Garantii 8.1. Täitja annab hankelepingu alusel osutatud teenusele garantii 3 kuud. Garantii hakkab kehtima aktis märgitud nõuetekohase teenuse vastuvõtmise kuupäevast. Kui tellija ei pane teenust toodangukeskkonda 3 kuu möödumisel alates teenuse vastuvõtmisest, algab garantii nimetatud aja möödumisel. 8.2. Garantiiga on hõlmatud kõik garantii tähtaja jooksul tarkvaras ilmnevad vead ja mittevastavused kokkulepitule, mis ei ole tekkinud tellija või kolmandate osapoolte tegevuse tagajärjel. Garantiiga on hõlmatud ka kõigi teenuse muudatused ja modifikatsioonid, mis on tehtud täitja poolt ja mis ei ole oluliselt muutnud varasemalt tehtud teenus. 8.3. Täitja kõrvaldab garantii kehtivuse ajal teenuses avaldunud vead ja mittevastavused tasuta, sealhulgas uuendab või asendab kõik seonduvad dokumendid. 8.4. Täitja on kohustatud garantii korras teostama eelkõige järgmist: 8.4.1. vea ilmnemisel vea otsimine, lokaliseerimine, veaolukorrale lahenduse leidmine ja vea parandamine; 8.4.2. vea põhjuste analüüs ja ettepanekute tegemine ennetavate meetmete kasutusele võtuks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.4.3. vea parandamisega seoses paigaldamise ja seadistamise tugi ning sellega seotud konsultatsioonid. 6 8.5. Tellija määrab võimalusel, milline on vea kriitilisuse aste või kas tegemist on muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega ning võib määrata vea kõrvaldamiseks tähtaja, lähtudes hankelepingus fikseeritud vigade kriitilisuse astmetest. 8.6. Reageerimis- ja lahendusaeg hakkab kulgema tellija poolt teate välja saatmise hetkest. 8.7. Kui tegemist on kriitilise veaga (blocker ja critical), teatab täitja hiljemalt 24 tunni jooksul alates kriitilise vea kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu kriitilise vea võimalike põhjuste kohta ning juhtnöörid, kuidas teenuse tulemit edasi kasutada. Kriitiline viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 8.8. Kui tegemist on häiriva vea (major), pisivea (minor) või muu garantiikohustusega hõlmatud puudusega, teatab täitja hiljemalt 48 tunni jooksul alates selle kohta teate saamisest oma esialgse hinnangu häiriva vea, pisivea või muu puuduse võimalike põhjuste kohta ning vajadusel juhtnöörid, kuidas teenuse tulemit edasi kasutada. Häiriv viga peab saama kõrvaldatud hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates vea kohta teate saamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. 8.9. Kui täitja tõendab, et kõrvaldatud viga ei olnud garantiiga hõlmatud, hüvitab tellija täitja kantud otsesed kulud seoses nimetatud vea kõrvaldamisega. Kulude hüvitamisel võetakse aluseks hankelepingus, mille raames osutatud teenus on viga ilmnenud, fikseeritud teenuse osutamise ühe töötunni hind. 8.10. Tellija tagab täitjale kaasabi garantiikohustuse alla käivate vigade kõrvaldamisel tellija võimekuse ja võimaluste piires. 8.11. Kui täitja ei suuda vigasid kokkulepitud tähtajaks kõrvaldada, võib tellija nimetatud ise kõrvaldada või korraldada nende kõrvaldamise kolmanda isiku kaasabil, teavitades sellest täitjale. Tellijal on õigus täitjalt nõuda kõigi kulutuste hüvitamist, mis tekkisid seoses eelkirjeldatud viisil vea kõrvaldamisega, kui tegemist oli garantiiga hõlmatud veaga. 8.12. Garantii kaotab kehtivuse, kui tellija muudab lähtekoodi, välja arvatud teenuse osale, mida ei ole muudetud ning tellija suudab eristada lähtekoodis tehtud muudatusi. 9. Vastutus 9.1. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav vääramatu jõu või muu objektiivse asjaolu tõttu. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 9.2. Pool vastutab oma lepingulise kohustuse rikkumise eest, mis tuleneb tema poolt hankelepingu täitmisse kaasatud isikute tegevusest. 9.3. Pool ei vastuta lepinguliste kohustuste rikkumise eest, mis tulenes teise poole kohustuste rikkumisest või kolmandate isikute tegevusest või tegemata jätmistest. Kui tellija viivitab omapoolsete kohustuste täitmisega ja nende kohustuste mittetähtaegne täitmine ei võimalda täitjal omapoolseid kohustusi tähtaegselt täita, pikendatakse teenuse üleandmise tähtaega vastava aja võrra. Nimetatud asjaolu esinemist peab tõendama pool, kes sellele tugineda soovib. 9.4. Kohustuse rikkumisel on teisel poolel õigus kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid vastavalt võlaõigusseadusele. 9.5. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud raamlepingu kogumaksumusega, kuid nimetatud piirang ei kehti süülise rikkumise, intellektuaalomandiõiguse või andmekaitsealaste kohustuste rikkumisel. 7 9.6. Tasu maksmisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras konkreetse teenuse eest maksmisele kuuluvast tasust iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise maksimaalne määr on 25% konkreetsete teenuse eest tasumisele kuuluvast kogusummast. Viivise nõue tuleb esitada allkirjastatult. 9.7. Täitja poolse lepinguliste kohustuste rikkumisena käsitletakse eeskätt olukorda, kus üle antud teenus ei vasta osaliselt või täielikult lepingu tingimustele või esineb muid täitja poolseid lepingu rikkumisi. 9.8. Kui täitja rikub lepingulist kohustust, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 200 eurot iga rikkumises oldud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25% hankelepingu kogumaksumusest. Kui lepingu täitmine on kokku lepitud etappide kaupa, siis mitte rohkem kui 25% etapi kogumaksumusest. 9.9. Juhul kui täitja poolsetest viivitustest tingitult ei ole teenuse tulemi kasutuselevõtt enam realistlik või vajalik, on tellijal õigus hankelepingust taganeda vastavalt võlaõigusseaduse § 116 lõikele 1 ning täitja on kohustatud tegema juba makstud osa eest tellijale tagasimakse. 9.10. Lepingu olulise rikkumise korral on tellijal õigus esitada täitjale leppetrahvi nõue 10 000 eurot iga rikkumise eest. Täitja poolse olulise hankelepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama täitjale lepingu täitmiseks võlaõigusseaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning tellijal on muu hulgas õigus hankeleping üles öelda või hankelepingust taganeda. 9.11. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled lisaks võlaõigusseaduses sätestatule muuhulgas: 9.11.1. mõjuva põhjuseta tellimuse vastuvõtmata jätmine või täitmisele mitte asumine; 9.11.2. valeinfo esitamine; 9.11.3. hankelepingu täitmiseks vajalike õiguste (sealhulgas load, litsentsid, intellektuaalse omandi õigused) puudumine; 9.11.4. intellektuaalse omandi õiguste ja nende kasutamise tingimuste rikkumine; 9.11.5. korduv (vähemalt kahel korral) meeskonnaliikme asendamine isikuga, kes ei vasta kokku lepitud nõuetele või meeskonnaliikme asendamine ilma tellija eelneva vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta; 9.11.6. konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine; 9.11.7. lepingujärgsete kohustuste korduvat (vähemalt kahel korral) täitmata jätmist; 9.11.8. tähtaegselt lepingu täitmata jätmist selliselt, et tehnilises kirjelduses sätestatud eesmärgi täitmine ei ole enam tähtaegselt realistik ja/või täitja poolse tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole võimalik enam kasutada hankelepingu rahastamiseks ettenähtud vahendeid; 9.11.9. lepingujärgsete kohustuste üleandmine kolmandale isikule ilma tellija digiallkirjastatud nõusolekuta. 9.12. Teenuse vastuvõtmine tellija poolt ei vabasta ega vähenda täitja vastutust lepingu rikkumise eest. 9.13. Kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus täitjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 9.14. Leppetrahvi nõude kohustub tellija esitama mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 3 kuu jooksul alates päevast, mil tellija sai teadlikuks leppetrahvi nõude aluseks olevast 8 asjaolust. Leppetrahvi nõude vaidlustamine ei vabasta täitjat selle maksmise kohustusest enne vastava kohtuotsuse jõustumist. 9.15. Täitja on kohustatud leppetrahvi tasuma 2 nädala jooksul alates tellija poolt vastava nõude esitamisest, kui leppetrahvi nõudes ei ole määratud teisiti. 9.16. Tellijal on õigus tasaarvestada leppetrahvi summa täitjale lepingu täitmise eest tasumisele kuuluvate maksetega. Tasaarvestamise korral ei rakendata leppetrahvi tasumise kohustust. 10. Konfidentsiaalsuskohustus 10.1. Pooled kohustuvad vastastikku hoidma salajas ja mitte avaldama kolmandatele isikutele ükskõik missugust konfidentsiaalseks peetavat informatsiooni, mis on saadud teiselt poolelt lepingu alusel tellitud teenuse osutamise käigus või muul viisil või juhuslikult. 10.2. Täitja peab võtma kasutusele isikuandmete ja tellija infosüsteemide kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, lähtudes muuhulgas kehtivatest õigusaktidest. Täitja ei tohi töödelda arenduskeskkondades reaalseid ja isikustatud andmeid. 10.3. Juhul, kui tellimuse täitmise raames osutub vajalikuks isikuandmete töötlemine, lepivad pooled isikuandmete töötlemise tingimused kokku tellimuse esitamisel, juhindudes isikuandmete kaitse üldmääruse4 artiklis 28 kirjeldatust. 10.4. Konfidentsiaalse informatsiooni all mõistavad pooled igasugust informatsiooni (sh ärisaladusi, isikuandmeid, lepingute andmeid, infosüsteeme, turvasüsteemide kirjeldusi, riistvara ja tarkvara kirjeldusi, pakkumuse kirjeldusi, kasutatavaid tehnoloogiaid, spetsifikatsioone jms), mis on saadud seoses lepingu täitmisega ja mille sattumine kolmandate isikute kätte võib pooltele põhjustada turvariske või majanduslikku kahju või kolmandate isikute (eelkõige tellija klientide) eraelu puutumatuse rikkumist. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 10.5. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest või mille avalikustamiseks pooled on andnud nõusoleku. 10.6. Pooled võivad edastada konfidentsiaalset informatsiooni ainult nendele isikutele, kes on tellitud teenuse osutamisega otseselt seotud. Täitja kohustub tagama, et isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Vastutus konfidentsiaalsuskohustuste täitmise eest lasub täitjal. 10.7. Pooled ei kasuta lepingu täitmisel neile teatavaks saanud konfidentsiaalset informatsiooni oma huvides ega muul eesmärgil, kui tellitud teenuse osutamiseks. 10.8. Konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima tähtajatult, ka lepingu lõpetamise või lõppemise järgselt. 10.9. Täitja on teadlik, et leping ja kokkulepped on avalikud, v.a osades, mis on avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel määratud asutusesiseseks kasutamiseks või märgitud täitja poolt ärisaladuseks. 10.10. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja hüvitama kõik kahjud, mis sellise rikkumise tagajärjel tellijale või kolmandale isikule tekkisid, sõltumata sellest, 4 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr (EL) 2016/679. 9 kas rikkumine pandi toime tellimuse kehtivuse ajal või lepinguliste kohustuste lõppemise järgselt. 11. Lepingu kehtivus 11.1. Leping jõustub sõlmimisel. 11.2. Lepingut muudetakse pooltevahelise kirjaliku kokkuleppega lepinguga samas vormis, arvestades riigihangete seaduses toodut. 11.3. Kui mõni lepingu tingimus peaks osutuma osaliselt või täielikult kehtetuks või täitmisele mittepööratavaks, ei mõjuta see teiste lepingu tingimuste kehtivust ning lepingu ülejäänud tingimused jäävad kehtima ja täitmisele pööratavaks. Sel juhul võimalusel asendatakse kehtetu või täitmisele mittepööratav tingimus õiguslikult kehtiva tingimusega, mis on sisult võimalikult lähedane poolte kavatsustele ja kehtetu tingimuse majanduslikule mõjule. 11.4. Tellija võib lepingu igal ajal sõltumata põhjusest lõpetada, teatades sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Lepingu lõpetamine vabastab pooled käesoleva lepinguga sätestatud kohustuste täitmisest. 11.5. Tellijal on õigus leping ühepoolselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda või sellest taganeda, kui täitja on oluliselt lepingut rikkunud või juhul, kui täitja: 11.5.1. suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 11.5.2. pankrot on välja kuulutatud; 11.5.3. täitja varad arestitakse; 11.5.4. täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see muudab tellimuse nõuetekohase täitmise vähetõenäoliseks. 11.6. Lepingu lõppemisel mistahes alusel ja põhjusel on täitja kohustatud tellijale üle andma kogu teenusega seotud informatsiooni ja dokumentatsioon (nii digitaalselt kui paberkandjal, samuti informatsiooni, mida ei ole salvestatud eelnimetatud infokandjatele). Üleantav info ja dokumentatsioon peab olema süstematiseeritud. Täitja on kohustatud andma ammendavad selgitused eelkirjeldatud informatsiooni haldamise ja kasutamise kohta, tehes seda tellija nõudmisel kirjalikult. 12. Teadete edastamine ja kontaktisikud 12.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul e-posti teel, lähtudes kodukorra tingimustest selle olemasolul. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks kohale jõudmise teates märgitud kellaajal või e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 12.2. Juhul, kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud digiallkirjastatult poole allkirjaõigusliku isiku poolt. Informatiivset teadet võib edastada ka telefoni teel. Informatiivseks loetakse teade, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi. 12.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva. 12.4. Tellija kontaktisik(ud) on: …. …, telefon …., e-post: …. või tema asendaja; 12.5. Täitja kontaktisik(ud) on: …, …., telefon … e-post: …. või tema asendaja; 10 12.6. Kontaktisikute pädevuses on anda teisele poolele vajaliku informatsiooni ja juhiseid oma pädevuse piires, kontrollida teostatud teenuse kvaliteeti, anda teenuse tulem üle ja võtta teenuse tulem vastu ning allkirjastada akt 12.7. Kontaktisiku muutumisest teavitab pool kirjalikult teist poolt viivitamatult. 13. Lõppsätted 13.1. Täitjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 13.2. Lepingule kohaldub Eesti õigus. 13.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes või olukorras, kus mõni lepingu säte on vastuolus seadusega, lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 14. Lisad 14.1. Lisa 1 – Tehniline kirjeldus; 14.2. Lisa 2 – Teenuse tulemite üleandmise ja vastuvõtmise akt; 14.3. Lisa 3 – Pakkumus. 15. Poolte allkirjad Tellija Täitja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 11 Lisa 1 Tehniline kirjeldus Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs 1. Üldsätted 1.1. Riigihanke objektiks on ravimi väljamõeldud nimede sarnasuseotsingu analüüs ja prototüübi loomine koos tehnoloogilise kontseptsiooni katsetamisega. 1.2. Riigihanke eesmärk on leida analüüsi ja tehnoloogilise kontseptsiooni teostaja, kes analüüsiks, kas sarnasusotsingut on võimalik raviminimede efektiivseks kontrollimiseks kasutada ja paralleelselt arendaks sarnasuseotsingu proof-of-concept (PoC) tehnoloogilise kontseptsiooni. 1.3. Hanke tulemuseks on tarkvara prototüüp ja analüüs. Analüüs peab andma vastuse vähemalt järgmistele punktidele: 1.3.1. ravimi nimede sarnasusotsingu läbiviimise võimalikkus; 1.3.2. kuidas tõsta mudeli täpsust sarnasusotsingul; 1.3.3. tehnilise realisatsiooni kirjeldus, sh. ettepanekud edasiseks arenduseks, võimalikud halduskulud ning mahuhinnangud. Analüüsitakse jätkuarenduse tegemise võimalikkust ja vajalikkust Ravimiameti infosüsteemi Samtrack ning sellega kaasnevaid tulusid ja kulusid. 1.4. Hanke objekti täitmisele järgneb 3 kuud garantiid, mille ajal pakkuja majutab prototüüpi. Seejärel on kokkuleppel võimalik tellida pakkujalt prototüübi majutust kuni 12 kuud, mille eest tasustatakse vastavalt pakkumuskutses esitatud hinnale. 1.5. Hangitav tarkvara prototüüp peab olemas-olevatest ravimi nimedest üles leidma kõik nimed ja üldkasutatavad sõnad, mis on potentsiaalselt liiga sarnased planeeritava ravimi nimega ning tuvastab, kas nimes sisaldub lubamatu INNi (International Nonproprietary Names, TK lisa 1) tüvi. 1.6. Eduka analüüsi ja PoC järgselt on eesmärk praegu inimese poolt tehtav mehaaniline nime osade võrdlusotsing olemaseolevate registreeritud nimedega asendada programmiga, mis kuvab leitud potentsiaalselt sarnased nimed ning võimalikud INNi tüvede kasutamised. Inimene teeb vaid järelhinnangu, s.t hindab, kas programmi poolt leitud sarnasustes on risk, et ravimi nimed võivad kasutajal apteegis või mujal meditsiinisüsteemis tahtmatult segamini minna (kas kõnes või kirjapildis). 2. Probleemi kirjeldus 2.1. Ravimite müügiloa taotluste menetluse üheks töölõiguks on ravimite väljamõeldud nimede hindamine, mis on ajakasutuse mõttes ebaefektiivne. Samuti on praegu mehhaaniliselt läbiviidava nimede hindamise korral suur eksimisvõimalus, kuna hindaja ei pruugi kõiki võimalikke kombinatsioone otsida. Seega panustavad Ravimiameti (edaspidi RA) kvalifitseeritud spetsialistid ebamõistlikult palju aega tehnilisele tööle ning seetõttu jääb neil vähem aega ravimite müügiloa taotluste sisuliseks hindamiseks. Ravimi nimede hindamine võiks olla masinale kergemini teostatav ja tulemuse poolest ka usaldusväärsem, kui inimese poolt läbiviidav mehhaaniline kontroll. 1 Lisa 1 2.2. 2019 aastal viis RA läbi ca 1200 protseduuri, mis sisaldasid muuhulgas ka ravimite väljamõeldud nimede hindamist. Spetsialistil kulub ühe nime hindamisele keskeltläbi 7 minutit, summeerituna teeb aasta peale kokku vähemalt 138 tundi tööaega. Nimede kontrollimise automatiseerimise korral saaksid spetsialistid vabanenud tööaega kasutada uute taotluste sisuliseks hindamiseks. Lisaks tööaja efektiivsemale kasutamisele minimeerib nimede automaatkontroll inimliku eksimisvõimaluse, mis nimede mehaanilisel kontrollimisel on kõrge, kuna hindaja ei pruugi kõiki võimalikke kombinatsioone otsida. Seega soovitakse saavutada nii ajalist efektiivsust kui ka kvaliteetsemate otsuste tegemist. 2.3. Ravimitootjate ühendused on samuti välja toonud1, et ravimile sobiva nime leidmine on suur väljakutse, mis nõuab ka tootjatelt märkimisväärset ressurssi. Läbipaistev ja tõhus süsteem ning protsessi lihtsustamine kiirendab ravimi turule jõudmist ning kättesaadavust patsientidele. 2.4. Käesoleval hetkel puudub teadmine, kas raviminimede sarnasuse efektiivsel kontrollimisel saaks kasutada sarnasusotsingut. 3. Hetkeolukord 3.1. Ravimi väljamõeldud nimede sobivuse hindamisel lähtub RA ravimite nimede valimise juhendist2, mille kohaselt: 3.1.1. Ravimi väljamõeldud nimi ei tohi olla segamini aetav ühegi müügiloaga ravimi väljamõeldud nimega ei kirjapildis ega kõnes. Sellega välditakse ravimite segaminiajamist ja seega ohtu inimese või looma tervisele. 3.1.2. Liiga sarnaseks loeme nime, kui vaid kaks tähte nimedes erinevad. Näiteks KIVIZIGAM ja KIVIZIDAL oleks liiga sarnased nimed ning KIVIZIGAM ja KIVIZIDIALE ei ole liiga sarnased nimed. 3.1.3. Ravimi väljamõeldud nimi ei tohi sisaldada ravimi toimeaine nimetuse (INNi, International Nonproprietary Names) tüve (stem`i). Stem on WHO poolt kinnitatud ravimi toimeainete nimetuste osa, mida on keelatud ravimi väljamõeldud nimedes kasutada, kuna see takistab uute toimeaine nimede loomist. 3.1.4. Ravimi väljamõeldud nimi ei tohiks olla üldteada tähendusega (s.h. üldkasutatav nimi/nimetus) ega viidata olulisel määral tähendusega sõnale ei eesti ega muus keeles (nt Galaxxy). 3.1.5. AS IS protsessi lühiülevaade: 3.1.5.1. RA spetsialistid kontrollivad nimede sobivust mehaaniliselt, sisestades RA infosüsteemi Samtrack otsingusse nime osi ja hindavad seejärel otsinguga kuvatud registreeritud nime sarnasust taotletavale nimele. Sealjuures arvestatakse foneetiliste reeglitega, s.t kõla poolest sarnaseid tähti/tähepaare peab otsima samaväärsetena. Järgnevaid kõla poolest sarnaseid tähti/tähepaare peaks otsima samaväärsetena: 1 https://www.hma.eu/fileadmin/dateien/Human_Medicines/CMD_h_/About_CMDh/Contact_with_Representa tives_Organisations/Meeting_IPs_May_2017/Agreeing_the_name_of_a_medicinal_products_during_the_pro cedure.pdf 2 https://www.ravimiamet.ee/ravimiameti-juhend-ravimite-nimede-valimiseks 2 Lisa 1 3.1.5.1.1.i, j, y 3.1.5.1.2. s, z, c 3.1.5.1.3. p-b 3.1.5.1.4. t-d 3.1.5.1.5. k, g, q, c 3.1.5.1.6. x-ks 3.1.5.1.7.c, s, ts, tz, dz, ds 3.1.5.2. Näiteks nime puhul, milles sisaldub „i“ otsib hindaja nii nimesid, milles „i“ asukohal on „j“ või „y“ ning vastupidi. 3.1.6. Lisaks saadavad sageli RA kliendid, müügiloa taotlejad või müügiloa hoidjad soovitava nime RA-i hindajatele eelnevaks kontrollimiseks. 4. Töö tehnilised nõuded 4.1. Loodavat tarkvara prototüüpi peavad Ravimiameti töötajad saama iseseisvalt katsetada, ilma et see vajaks prototüübi eraldi paigaldamist kasutaja arvutisse. Selleks tuleb prototüübi lahendus teostada, näiteks veebipõhise lahendusena 4.2. Prototüübi lahendus peab sisaldama otsinguvälja planeeritava raviminime sisestamiseks ning peale sarnasusotsingu teostamist kuvab tulemused potentsiaalselt liiga sarnastest ravimi nimedest. 4.3. Otsingu tulemuses peab kajastama informatsiooni, mis reegli alusel planeeritav ravimi nimi ei kvalifitseeru – näiteks nimi, mis sisaldab INN tüve, erinevus vähem kui kaks tähte, foneetiliselt liiga sarnane, liiga sarnane üldteada sõnale. 4.4. Kasutaja peab saama sarnasusotsingu reegleid (näiteks kõla poolest liiga sarnaste tähtede/tähepaaride otsing) sisse/välja lülitada. Vaikimisi on kõik reeglid sisse lülitatud. 4.5. Tulemust peab olema võimalik allalaadida exceli või csv faili kujul. 4.6. Arendustöö peab vastama asjakohastele arendustöö nõuetele, mis on ära toodud Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kodulehel „Mittefunktsionaalsed nõuded arendustele“ ja „Nõuded infosüsteemide dokumenteerimisele“ https://www.tehik.ee/meist/meistnouded- arendustele/ 4.7. Töö teostaja peab looma prototüübi test- ja toodangukeskkonnad ning tagama prototüübi kättesaadavuse toodangukeskkonnas kogu garantiiperioodi (3 kuud) jooksul. Peale garantiiperioodi lõppu on töö teostajal õigus küsida prototüübi majutuse eest kokkulepitud tasu. 4.8. Muud garantii tingimused on määratud hankelepingus. 4.9. Töö ajakava peab mahtuma maksimaalselt 3 kuu sisse prototüübi arendamise ja analüüsi teostamise osas. Nõuetekohase tulemi üleandmisele järgneb 3 kuud garantiid, mille ajal tuleb prototüüpi majutada ja kokkuleppel kuni 12 kuud majutust pakkuja poolt. 5. Sisendandmed 5.1. Ravimi väljamõeldud nimede sobivuse hindamisel tuleb lähtuda RA juhendist: https://www.ravimiamet.ee/ravimiameti-juhend-ravimite-nimede-valimiseks 5.2. Kõigi Eestis müügil olevate humaan- ja veterinaarravimite nimetused on leitavad ja allalaetavad csv kujul Ravimiregistrist (www.ravimiregister.ee). 3 Lisa 1 5.3. Toimeaine nimetuse INNi tüved on ära toodud failis TK lisa 1. 6. Lisad 6.1. TK lisa 1 - Toimeaine nimetuse INNi tüved. 4 Hea koostööpartner! Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus teeb Teile käesolevaga ettepaneku esitada pakkumus hankes „ Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees - prototüübi loomine ja analüüs“ . Üldised nõuded Hangitava töö sisu ja töö teostamise tingimused on kirjel datud käesolevas pakkumuskutses, tehnilises kirjelduses (lisa 1) ja selle lisas (TK lisa 1) ning hankelepingu projektis ja selle lisas (lisa 2) . Juhime tähelepanu asjaolule, et projekti “ Ravimi nimede sarnasuse hindamise abimees ” väljatöötamist finantseeritakse osaliselt struktuurifondi vahenditest projekti nr 2014-2020.12.03.20-0746 alusel . Struktuurifondi rahastusega teostatakse prototüübi loomine ja analüüs. Juhul, kui hankija projekti ei rahastata, võib hankija otsustada hankelepingut mitte sõlmida. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et nõustub üle võtma kõik hanke alusdokumentides kirjeldatud tingimused ja teostama hangitava töö hankija poolt kirjeldatud tingimustel. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatav. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tal on kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalse omandi õigused. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tema esitatud pakkumus on jõus minimaalselt 90 kalendripäeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et tema osas puuduvad RHS § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise alused. Kui hankijale saavad sellised kõrvaldamise alused teatavaks, on hankijal õigus kõrvaldada pakkuja menetlusest ja mitte sõlmida sellise pakkujaga hankelepingut. Vajadusel märgib pakkuja pakkumuse esitamisel, milline osa tema pakkumuses on ärisaladus. Kui pakkuja ei ole ärisaladust määranud, eeldab hankija , et pakkumuses ärisaladust ei sisaldu. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide hankedokumentides esitatud tingimustega. Hankija võib vastavaks tunnistada pakkumuse, milles ei esine hankija jaoks olulisi sisulisi kõrvalekaldumisi hankedokumentides esitatud tingimustest. Pakkumuse osana esitatakse: Täidetud meeskonnavorm ( ptk 3) ; Täidetud maksumus e- ja tarneaja vorm ( ptk 5) ; Kui pakkuja soovib teenust osutada etappides, siis tuleb pakkumuse osana tarneaja juures esitada ka tööde teostamise etapid . Nõutud informatsioon kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ( ptk 6) ; Lepingusse lisatavate kontaktide nimistu ja allkirjastaja informatsioon (hankelepingu preambul ja p 12.5) ; Meeskonnavorm Hankija ei ole seadnud nõudeid meeskonna suurusele ega koosseisule. Pakkuja peab omalt poolt esitama kõik meeskonnaliikmed ja nende andmed, kes on tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud. Projekti teostamise jooksul on võimalik meeskonna koosseisu vajadusel täiendada. Jrk Nimi Roll hankelepingu täitmisel Töökogemus 1 Pakkumuste hindamine Pakkumuse maksumus ja hindamine: Hankija sõlmib lepingu ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaga. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Edukaks tunnistatakse üks enim väärtuspunkte saanud pakkumus. Kui pakkumuse esitab üks pakkuja, siis hinnatakse vastvataks tunnistatud pakkuja pakkumust automaatselt maksimumpunktidega. Pakkumusi hinnatakse järgnevate hindamiskriteeriumide alusel: Hindamiskriteeriumi nimetus Hindamiskriteeriumi suhteline osakaal väärtuspunktides Kogumaksumus 60 Tarkvara prototüübi 12 kuu majutuse hind ( ei sisaldu kogumaksumuses) 10 Tarneaeg (teenuse täieliku teostamise aeg, v.a majutus) kalendripäevades alates hankelepingu sõlmimisest 30 Kogumaksumus – 60 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System ) meetodil. Madalaima kogumaksumusega pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 6 0 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem. (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte ( 60 )“ x “kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) Pakkumuste kogu maksumuste võrdlemiseks kasutatakse vormil esitatud võrdlushinda (ilma käibemaksuta eurodes). Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Tarkvara prototüübi 12 kuu majutuse hind ( ei sisaldu kogumaksumuses) – 10 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System ) meetodil. Madalaima ühe aasta majutuse pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 10 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem. (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte (10)“ x “kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) Pakkumuste maksumuste võrdlemiseks kasutatakse vormil esitatud võrdlushinda (ilma käibemaksuta eurodes). Maksumus esitatakse täpsusega kaks kohta peale koma. Tarneaeg – 30 väärtuspunkti Punktide andmine toimub väärtuspunktide (Merit Point System ) meetodil. Kõige lühema tarneaja pakkunud pakkumusele antakse maksimaalne arv, s.o 30 punkti. Teistele pakkumustele antakse punkte proportsionaalselt vähem. (“hindamiskriteeriumi väärtuspunktid” = „maksimaalne arv väärtuspunkte (30)“ x“kõige väiksem pakutud maksumus” / “pakkumuse maksumus“) Pakkumuste tarneaegade võrdlemiseks kasutatakse vormil märgitud tarneaega (päevades). Tarneaeg esitatakse täpsusega üks kalendripäev (24h ööpäev). Võrdsete pakkumuste puhul eelistatakse pakkumust, mille kogu maksumus on madalaim. Kui kogumaksumused on võrdsed, siis eelistatakse pakkumust, mille tarneaeg on kiirem. Kui ka pakkumuse tarneajad on võrdsed, selgitatakse edukaks pakkuja välja loosi teel, mille juures viibimist pakkuja esindajale soovi korral võimaldatakse. M aksumusvorm ja tarneaja vorm Tingimus Maksumus KM-ta Maksumus KM-ta Kogumaksumus sisaldab tehnilises kirjelduses ja ha nkelepingus välja toodud teenust . ___€ ___€ Tarkvara prototüübi 12 kuu majutuse hind ( ei sisaldu kogumaksumuses). ___€ ___€ Tarneaeg ( teenuse täieliku teostamise aeg, v.a majutus). ___ kalendripäeva alates hankelepingu sõlmimisest. Kvalifitseerimistingimused Pakkuja peab olema viimase 36 kuu jooksul täitnud vähemalt ühe hankelepingu, mille raames on teostatud keeletehnoloogial põhineva infosüsteemi arendus või sellise infosüsteemi analüüs või koostatud sellise infosüsteemi prototüüp . Leping võib olla alanud varem, kuid peab olema täidetud hanke alustamisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 75% ulatuses. Pakkuja esitab lepingu kohta järgmised andmed: Lepingu eseme kirjeldus; Lepingu kogumaht (summa eurodes KM-ta); Lepingu periood; Tellija nimi; Tellija kontaktisiku nimi ja kontaktandmed (e-mail ja telefoni nr); Kui andmed on elektrooniliselt kättesaadavad, siis palun lisada URL või riigihanke viitenumber. Hankija kontrollib nõude täitmist üksnes edukaks tunnistatud pakkuja osas. Hankija kontrollib tingimuse täitmist eelkõige esitatud andmete alusel, kui jätab endale õiguse pöörduda esitatud tellija kontaktandmetel täiendavaks kontrollimiseks tellija esindaja poole. Andmete esitamisega jaatab pakkuja selle õiguse andmist hankijale . Kui hindamise tulemusena edukas pakkuja kvalifitseerimistingimust ei täida, jätab hankija sellise pakkuja kvalifitseerimata ja tunnistab edukaks hindamise tulemusena järjekohal järgmise pakkumuse ja kontrollib kvalifitseerimistingimuse täitmist tema osas (ja nii edasi ka järjekohal järgnevate pakkumuste osas). Pakkumuse tagasi lükkamise ja menetluse kehtetuks tunnistamise tingimused: Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mis : ei vasta hankedokumentides esitatud ühele või mitmele tingimusele või pakkuja on esitanud mittetõeseid andmeid või pakkumusest või selgitustest ei ole võimalik üheselt tuvastada pakkumuse vastavust; pakkumus ei ole esitatud tähtaegselt; H ankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui : hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hankedokumentides esitatud tingimustel; kui pakkumused ületavad hankija riigihankeks ettenähtud vahendeid, on hankijal õigus kõik ettenähtud vahendeid ületavad pakkumused tagasi lükata ; h ankija projekti rahastamise täistaotlus jäetakse rahuldamata. Hankijal on õigus omal algatusel menetlus kehtetuks tunnistada, kui selleks on põhjendatud vajadus. Pakkumuse esitamine Pakkumuse esitamise tähtaeg: 20 . 11 . 2020 kell 11 :00. Pakkumuse palume esitada eesti keeles e-posti aadressile [email protected] . Hanke alusdokumentide, hankelepingu projekti ja nendega seonduva lisainfo saamiseks palume pöörduda enne pakkumuste esitamise tähtaega Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse poole aadressil [email protected] . Lisa 2 Teenuse tulemite üleandmise-vastuvõtmise akt 1. Sisu Lähtudes Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi tellija) ja /ettevõtja nimi/, keda esindab /lepingus märgitud kontaktisik/ (edaspidi täitja) vahel päev.kuu.aasta sõlmitud hankelepingu nr ___ annab täitja üle ja võtab tellija vastu osutatud teenuse tulemid. 1.1. Käesoleva aktiga annab täitja tellijale üle teenuse tulemid, mis täitja on teostanud vastavalt hankelepingule ja tellija võtab käesolevas aktis nimetatud teenuse tulemid vastu. 1.2. Tellija kinnitab, et tema või tema esindajad on käesolevas aktis nimetatud teenuse tulemid üle vaadanud ning need vastavad hankelepingule. 1.3. Käesolev akt on täitjale tasu maksmise aluseks. Poolte vaheline arveldamine toimub hankelepingu alusel vastavalt käesolevas aktis sisalduvatele andmetele. 1.4. Käesoleva akti pooled kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. 2. Akteeritavad teenuse tulemid Nr Teenuse tulemite loetelu Maksumus km-ta 1 2 3 4 5 KOKKU 3. Teenuse tulemite üleandmise tähtaeg 3.1. Teenuse tulemid on üle antud päev.kuu.aasta /etappide puhul ka etapid/. 3.2. Teenus osutati tähtaegselt. 4. Puudustega teenuse tulemite nimekiri 4.1. Puuduseid teenuse osutamisel ei esine./Esinevad järgmised puudused teenuse tulemis: 4.1.1. ____; 4.1.2. ____; 4.2. Puuduste põhjendus. 4.3. Puuduste kõrvaldamise tähtaeg on päev.kuu.aasta. 5. Poolte allkirjad Tellija: Täitja: Lepinguline kontaktisik lepinguline kontaktisik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel