Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 taotluse ja loa eelnõu avaliku arutelu protokoll

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus [email protected] 21.08.2024 nr DM-127643-30 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 taotluse ja loa eelnõu avaliku arutelu protokoll Keskkonnaamet edastab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress: Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) keskkonnaloa nr KL-521695 menetluse avaliku arutelu protokolli. Avalik arutelu toimus 13.08.2024 kell 16:00 Võru Vallamajas. Keskkonnaluba taotletakse Võrumaal Võru vallas Juba külas Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) maaüksusel saasteainete paiksetest heiteallikatest välisõhku väljutamiseks (katlamaja summaarse võimsusega 12,5 MW), sademevee suublasse (kraav) juhtimiseks viie väljalaskmega ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) maaüksusel põhjaveevõtuks puurkaevust katastri numbriga 71570 (PRK0071570) 70 m3/d, 25760 m3/a). Taotluse, eelnõudega ja muude asjasse puutuvate dokumentidega saab tutvuda Keskkonnaametis ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-127643 alt. Palume tutvuda avalikul arutelul esitatud seisukohtade ja küsimustega ning nende kohta arvamust avaldada kuni 30.08.2024. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks ettepanekuid ja/või vastuväiteid esitanud ega Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise tähtaega pikendada, loeb Keskkonnaamet, et Teil ettepanekud ja vastuväited puuduvad. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Mägi juhataja Kliima- ja välisõhubüroo Lisad: 1. Lisa 1. osalejate nimekiri.docx 2. PROTOKOLL.asice Lona Torim 5696 2993 (välisõhk) [email protected] Anu Holvandus +372 5694 9046 (vesi) [email protected] 2(2)  PROTOKOLL Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 taotluse ja loa eelnõu avalik arutelu 13.08.2024 Võru Vallavalitsus algus kell 16:00 lõpp kell 18.00 Protokollis: Lona Torim Võtsid osa: (osalejate nimekiri lisatud, Lisa 1) PÄEVAKORD • Sissejuhatus • Keskkonnaamet tutvustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL- 521695 taotluse menetlust. • Täiendavad küsimused, arutelu ARUTELU Menetluse asjaolude tutvustus Keskkonnaamet tutvustas menetluse ja avaliku arutelu korraldamise asjaolusid ning tõi välja eelnõudele esitatud vastuväited ja Keskkonnaameti peamised seisukohad ning selgitused vastuväidetele Laekunud seisukohad ja Keskkonnaameti vastused. 1. Eraisik: Te väidate, et põhjaveevaru hindamine ei ole vajalik ja samas te väidate, et põhjavee veevaru on piisav. Kust tuleb see, et veevaru on piisav? Keskkonnaamet: Põhjaveevaru hindamine tuleb veeseaduse järgi teostada siis, kui taotletakse põhjaveevõttu üle 500m3 ööpäevas, siis on tegemist suure veevõtuga ja vaja uurida veenduda, kas soovitud koguse saamine on võimalik ilma kaasnevate mõjudeta põhjavee kogusele. Taotletakse ööpäevas 70m3. 2. Hetkel on veevõtuks märgitud ööpäevas 70m3, kui suur on veevõtt järgmisel aastal? Kui suur on veevõtu kasv? Keskkonnaamet: Loale kantakse lubatud veevõtt alates loa kehtivusest (2024.aastast), edaspidi 2025, 2026 jne on samuti lubatud põhjavett võtta 70 m3/d. Puurkaevud projekteeritakse tavaliselt lähtudes taotleja vajadusest ja tulevikus esineda võivatest maksimum kogustest. Kui on teada hinnanguline vee vajadus, siis puurkaev projekteeritakse võimalikult suure vee tootlikkusega, et edaspidi ei peaks kõrvale järgmist kaevu kohe rajama hakkama. See, milleks me täna loa anname on 70m3ööpäevas, kui järgmine aasta on veevõtt 170m3 , siis tuleb taotleda loa muutmist. 3. Te ütlete, et põhjaveevaru on piisav, kas seda on üldse mõõdetud lähiajal? Keskkonnaamet: Praegu on meil kehtiv veemajanduskava periood, mis kehtib aastatel 2022- 2027. Puurkaevuga võetakse vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on selle põhjaveekogumi koguseline seisund hea, see tähendab põhjavee liigvähendamise ohtu ei ole. See info on hüdrogeoloogide poolt kirja pandud kehtivas veemajanduskavas. 4. Kui nad täna kasutavad puurkaevu, siis kuhu läheb reovesi ja sademevesi? Keskkonnaamet: Meil puudub teadmine, kas praegu selle kasutamine objektil toimub. Ilma veeloata on lubatud põhjavett võtta kuni 10 kuupmeetrit ööpäevas. Reovesi on kavas juhtida torusikuga Võru linna reoveepuhastile. Kas torustik juba valmis on, sellest Keskkonnaametil teadmine puudub. 5. Miks üldse luba täna menetlete, kui puudub arusaam kui palju RKIK vajab seda vett? Keskkonnaamet: Taotlus on esitatud, kontrollitud, küsitud lisaandmeid, vastab kõigile nõuetele, taotluses on soov põhjaveevõtuks 70m3 ööpäevas ja kui soovitakse seda numbrit muuta, tuleb esitada uus loa muutmise taotlus. 6. Kogu vesi tuleb puurkaevust ja trassivett kasutavad minimaalselt, aga solk hakkab minema Võru reovee puhastisse. Kui tekib mingi elektririke? Kas luba peab leidma alternatiivse lahenduse? Keskkonnaamet: Reovee puhastamiseks ja loodusesse juhtimiseks luba ei taotleta. Territooriumil on reoveekogumismahuti 300m3, kust reovesi suunatakse kanalisatsiooni. 7. Kuidas saab määratleda loodusele tekitatud kahju? Keskkonnaamet: Keskkonnaamet hindab võimalikke mõjusid ja kahju taotleja esitatud andmetest lähtudes. Keskkonnaamet hindab võimalike kahjusid ja selle taotluse mõjud keskkonnale on väga väikesed. 8. Panna keskkonnaluba pausile kuni on selgunud Reedo linnakuga seotud laiendused. Keskkonnaamet: Meil ei ole alust luba mitte anda. 9. Hetkel on põhjaveevõtuks 70m3 ööpäevas ja järgmine aasta rohkem, aga mille arvelt, mis on selle veekastutus? Keskkonnaamet: loa omajad peavad põhjaveevõtu koguseid mõõtma taadeldud veearvestiga iga kuu ja deklareerima veevõtu kogused kvartaalselt. Kui on vaja rohkem vett võtta, tuleb taotleda loa muutmist. 10. Kuidas toimub sademevete puhastamine? Kes kontrollib, et õli ega muud ained ei satu sademevetesse? Keskkonnaamet: iga sademevee väljalaskme juures on õlipüüdur, lisaks on tankimisala juures ka liiva-mudapüüdur. Alal on meile teadaolevalt ka tehnikapesu plats, et sealt läheb must vesi reovee kanalisatsiooni. 11. Kas keegi kontrollib? Keskkonnaamet: sademeveele tuleb teha loaga määratud seiret, üks kord poolaastas ja seireandmed esitada KOTKAS süsteemis. 12. Mis saab, kui seire tulemused ei vasta nõuetele? Keskkonnaamet: Keskkonnaamet teeb järelevalvet, teeb vajadusel täiendavat lisaseiret ja kui avastatakse normide ületamised, siis uuritakse põhjusi ja vajadusel alustab järelevalve menetlust. 13. Kes nüüd andis loa 232 m puurkaevu rajamiseks? Kuidas puurkaevu rajamine käib? Keskkonnaamet: Puurkaevu rajamine käib üldiselt nii, et puurkaevu rajada sooviv eraisik või ettevõte esitab puurkaevu rajamiseks asukoha taotluse KOVile. KOV vaatab, kas antud kohta saab puurkaevu rajamist lubada, äkki on olemas nt ühisveevärk juba. Kui on võimalik, siis antakse selleks nõusolek, siis otsib huvitatud isik projekteerija, siis vaadatakse koos projekteerijaga milline on vee vajadus (kui suurt veekogust on vaja), millised on kohalikud olud jne. Tehakse projekt, mis kooskõlastatakse ka Keskkonnaametis, siis rajatakse puurkaev ära ja peale seda esitatakse teatis puurkaevu andmete kandmiseks registrisse. 14. Ei tea, mis põhjusel RKIK näitas alguses selle puurkaevu asukoha teise kohta. Kas olete veendud, et see puurkaev seal asub? Keskkonnaamet: Ebatäpse aadressi põhjust Keskkonnaamet ei tea. Hoolimata valest aadressiinfost, on puurkaevu asukoha koordinaadid olnud kogu aeg õiged ning veehaarde sanitaarkaitseala asukoht samuti õige. Keskkonnaameti veespetsialist on ka kohapeal puurkaevu olemasolu näinud. 15. Kas Keskkonnaameti arvates on tegemist riigikaitse objektiga? Kas see puurkaev on riigikaitse objekt. Keskkonnaamet: Jah on küll. Puurkaev teenindab riigikaitselist ehitist ning on kaitseministeeriumi omandis oleval maal. 16: Natura asjakohane hindamine tuleks algatada, ei tohi vaadata eraldi seisvalt. Natura ala on tervik. Nõue algatada Natura hindamine, maa on ühendatud, mõju jõuab Ura ojja läbi veesüsteemi. Keskkonnaamet: Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023 korralduse nr 266 punktis nr 3.2 on märgitud, et harjutusvälja alale jääb Nursipalu harjutusvälja laiendamisest sõltumatult ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000 inimesele. Lähimad Natura võrgustiku alad asuvad katastriüksustest Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) enam kui 2,5 km kaugusel. Ura oja ei ole Natura võrgustiku ala. Ura oja suubub Vagulasse, mis on Natura ala, kuid asub umbes 5 km kaugusel. Kui peame võimalikuks sademevee juhtumist ojja, siis 5 km kaugusel selle mõju Natura alale oodata ei ole. Keskkonnaloaga hõlmatud objektid on seotud teeninduslinnakuga ja Natura hindamine ei ole antud menetluse raames vajalik, kuna põhjaveevõtt, sademevee suublasse juhtimine, teeninduslinnaku katlamaja rajamise ja kasutamisega viidatud kaugustel ei kaasne häiringuid, mis võiksid avaldada olulist mõju Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Nursipalu harjutusvälja laiendusele tehakse Natura hindamine. 17. Kas sadevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni? Kas Võru reoveepuhasti suudab teadmata x arvu masina pesu vett käidelda? Kuhu see vesi läheb? Keskkonnaamet: Sademevett reoveekanalisatsiooni ei juhita. See läbib kohapeal iga väljalaskme juures oleva sademeveepuhasti ja juhitakse rajatud kraavi, kust vesi jõuab lõpuks Ura ojja. Võru Vesi on sõlminud ühinemislepingu ja sellest tulenevalt on vee-ettevõte eelnevalt hinnanud reoveekoguseid ja Võru reoveepuhasti võimekust. Lisanduva reovee kogusega Võru Veevärgi reoveepuhastusjaama on arvestatud torustiku projekteerimisel. Masinapesu ala vesi juhitakse reoveekanalisatsiooni ja sealt Võru puhastile. 18. Mõju välisõhule, õhuseire mõõtmised Keskkonnaamet: õhuseire mõõtmistega tegeleb Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kellel on üle Eesti seirejaamad, need on avalikus portaalis kõigile nähtavad, nendes mõõdetakse ka kiirgustaset. 19. Kas on tehtud riskianalüüs nii välisõhu ja vee valdkondades? Keskkonnaamet: Riskianalüüse on kohustus ettevõtetel koostada. See ei pea keskkonnaloa taotluse koosseisus olema. Taotlus peab vastama keskkonnaministri määrusele nr 56 “ Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Meie hindame taotlusega esitatud riske (vesi ja välisõhk). Selle põhjal KeA kaalub keskkonnaloa andmist või keeldumist. 20. Kas on olemas vastav riskianalüüs? Keskkonnaametil on olemas endal omal tegevuse kohta. Iga objekti omanik koostab vajadusel ise riskianalüüsi oma tegevuste kohta. 21. Kas te olete võtnud kasutusele radooni sisaldavad ohtlikud saasteained? Võru vald on radooniohtlik ala. Kas olete ka seda valdkonda analüüsinud? Keskkonnaamet: Radooni mõõtmisi tellib samamoodi objekti omanik, kui ta peab seda vajalikuks mingite hoonete ehitamisel. Näiteks kohalikud omavalitsused, kui nad hakkavad radooni ohtlikel aladel ehitama näiteks lasteaeda või kultuurimaju, siis nad tellivad radooni mõõtmised. Kas on antud kinnistul tellitud radooni mõõtmised, seda ei tea. Omaniku otsus, kas ta soovib radooni analüüsida. 22. Kas on tehtud ka radioaktiivsuse proove? Keskkonnaamet: Keskkonnaamet neid omal initsiatiivil ei telli, ei rahasta. See on konkreetse objekti omaniku soovil. 23. Laskmistest, lõhkamistest tulenev mõju välisõhule, kui kaugele levib? Keskkonnaamet: Loa teema on katlamaja ja selle mõju välisõhule, mitte transport ega õppelaskmine. Neid tegevusi ei loastata. PROTOKOLL Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-521695 taotluse ja loa eelnõu avalik arutelu 13.08.2024 Võru Vallavalitsus algus kell 16:00 lõpp kell 18.00 Protokollis: Lona Torim Võtsid osa: (osalejate nimekiri lisatud, Lisa 1) PÄEVAKORD • Sissejuhatus • Keskkonnaamet tutvustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL- 521695 taotluse menetlust. • Täiendavad küsimused, arutelu ARUTELU Menetluse asjaolude tutvustus Keskkonnaamet tutvustas menetluse ja avaliku arutelu korraldamise asjaolusid ning tõi välja eelnõudele esitatud vastuväited ja Keskkonnaameti peamised seisukohad ning selgitused vastuväidetele Laekunud seisukohad ja Keskkonnaameti vastused. 1. Eraisik: Te väidate, et põhjaveevaru hindamine ei ole vajalik ja samas te väidate, et põhjavee veevaru on piisav. Kust tuleb see, et veevaru on piisav? Keskkonnaamet: Põhjaveevaru hindamine tuleb veeseaduse järgi teostada siis, kui taotletakse põhjaveevõttu üle 500m3 ööpäevas, siis on tegemist suure veevõtuga ja vaja uurida veenduda, kas soovitud koguse saamine on võimalik ilma kaasnevate mõjudeta põhjavee kogusele. Taotletakse ööpäevas 70m3. 2. Hetkel on veevõtuks märgitud ööpäevas 70m3, kui suur on veevõtt järgmisel aastal? Kui suur on veevõtu kasv? Keskkonnaamet: Loale kantakse lubatud veevõtt alates loa kehtivusest (2024.aastast), edaspidi 2025, 2026 jne on samuti lubatud põhjavett võtta 70 m3/d. Puurkaevud projekteeritakse tavaliselt lähtudes taotleja vajadusest ja tulevikus esineda võivatest maksimum kogustest. Kui on teada hinnanguline vee vajadus, siis puurkaev projekteeritakse võimalikult suure vee tootlikkusega, et edaspidi ei peaks kõrvale järgmist kaevu kohe rajama hakkama. See, milleks me täna loa anname on 70m3ööpäevas, kui järgmine aasta on veevõtt 170m3 , siis tuleb taotleda loa muutmist. 3. Te ütlete, et põhjaveevaru on piisav, kas seda on üldse mõõdetud lähiajal? Keskkonnaamet: Praegu on meil kehtiv veemajanduskava periood, mis kehtib aastatel 2022- 2027. Puurkaevuga võetakse vett Kesk-Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on selle põhjaveekogumi koguseline seisund hea, see tähendab põhjavee liigvähendamise ohtu ei ole. See info on hüdrogeoloogide poolt kirja pandud kehtivas veemajanduskavas. 4. Kui nad täna kasutavad puurkaevu, siis kuhu läheb reovesi ja sademevesi? Keskkonnaamet: Meil puudub teadmine, kas praegu selle kasutamine objektil toimub. Ilma veeloata on lubatud põhjavett võtta kuni 10 kuupmeetrit ööpäevas. Reovesi on kavas juhtida torusikuga Võru linna reoveepuhastile. Kas torustik juba valmis on, sellest Keskkonnaametil teadmine puudub. 5. Miks üldse luba täna menetlete, kui puudub arusaam kui palju RKIK vajab seda vett? Keskkonnaamet: Taotlus on esitatud, kontrollitud, küsitud lisaandmeid, vastab kõigile nõuetele, taotluses on soov põhjaveevõtuks 70m3 ööpäevas ja kui soovitakse seda numbrit muuta, tuleb esitada uus loa muutmise taotlus. 6. Kogu vesi tuleb puurkaevust ja trassivett kasutavad minimaalselt, aga solk hakkab minema Võru reovee puhastisse. Kui tekib mingi elektririke? Kas luba peab leidma alternatiivse lahenduse? Keskkonnaamet: Reovee puhastamiseks ja loodusesse juhtimiseks luba ei taotleta. Territooriumil on reoveekogumismahuti 300m3, kust reovesi suunatakse kanalisatsiooni. 7. Kuidas saab määratleda loodusele tekitatud kahju? Keskkonnaamet: Keskkonnaamet hindab võimalikke mõjusid ja kahju taotleja esitatud andmetest lähtudes. Keskkonnaamet hindab võimalike kahjusid ja selle taotluse mõjud keskkonnale on väga väikesed. 8. Panna keskkonnaluba pausile kuni on selgunud Reedo linnakuga seotud laiendused. Keskkonnaamet: Meil ei ole alust luba mitte anda. 9. Hetkel on põhjaveevõtuks 70m3 ööpäevas ja järgmine aasta rohkem, aga mille arvelt, mis on selle veekastutus? Keskkonnaamet: loa omajad peavad põhjaveevõtu koguseid mõõtma taadeldud veearvestiga iga kuu ja deklareerima veevõtu kogused kvartaalselt. Kui on vaja rohkem vett võtta, tuleb taotleda loa muutmist. 10. Kuidas toimub sademevete puhastamine? Kes kontrollib, et õli ega muud ained ei satu sademevetesse? Keskkonnaamet: iga sademevee väljalaskme juures on õlipüüdur, lisaks on tankimisala juures ka liiva-mudapüüdur. Alal on meile teadaolevalt ka tehnikapesu plats, et sealt läheb must vesi reovee kanalisatsiooni. 11. Kas keegi kontrollib? Keskkonnaamet: sademeveele tuleb teha loaga määratud seiret, üks kord poolaastas ja seireandmed esitada KOTKAS süsteemis. 12. Mis saab, kui seire tulemused ei vasta nõuetele? Keskkonnaamet: Keskkonnaamet teeb järelevalvet, teeb vajadusel täiendavat lisaseiret ja kui avastatakse normide ületamised, siis uuritakse põhjusi ja vajadusel alustab järelevalve menetlust. 13. Kes nüüd andis loa 232 m puurkaevu rajamiseks? Kuidas puurkaevu rajamine käib? Keskkonnaamet: Puurkaevu rajamine käib üldiselt nii, et puurkaevu rajada sooviv eraisik või ettevõte esitab puurkaevu rajamiseks asukoha taotluse KOVile. KOV vaatab, kas antud kohta saab puurkaevu rajamist lubada, äkki on olemas nt ühisveevärk juba. Kui on võimalik, siis antakse selleks nõusolek, siis otsib huvitatud isik projekteerija, siis vaadatakse koos projekteerijaga milline on vee vajadus (kui suurt veekogust on vaja), millised on kohalikud olud jne. Tehakse projekt, mis kooskõlastatakse ka Keskkonnaametis, siis rajatakse puurkaev ära ja peale seda esitatakse teatis puurkaevu andmete kandmiseks registrisse. 14. Ei tea, mis põhjusel RKIK näitas alguses selle puurkaevu asukoha teise kohta. Kas olete veendud, et see puurkaev seal asub? Keskkonnaamet: Ebatäpse aadressi põhjust Keskkonnaamet ei tea. Hoolimata valest aadressiinfost, on puurkaevu asukoha koordinaadid olnud kogu aeg õiged ning veehaarde sanitaarkaitseala asukoht samuti õige. Keskkonnaameti veespetsialist on ka kohapeal puurkaevu olemasolu näinud. 15. Kas Keskkonnaameti arvates on tegemist riigikaitse objektiga? Kas see puurkaev on riigikaitse objekt. Keskkonnaamet: Jah on küll. Puurkaev teenindab riigikaitselist ehitist ning on kaitseministeeriumi omandis oleval maal. 16: Natura asjakohane hindamine tuleks algatada, ei tohi vaadata eraldi seisvalt. Natura ala on tervik. Nõue algatada Natura hindamine, maa on ühendatud, mõju jõuab Ura ojja läbi veesüsteemi. Keskkonnaamet: Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023 korralduse nr 266 punktis nr 3.2 on märgitud, et harjutusvälja alale jääb Nursipalu harjutusvälja laiendamisest sõltumatult ehitamisel olev teeninduslinnak ehk vastuvõtuala kuni 1000 inimesele. Lähimad Natura võrgustiku alad asuvad katastriüksustest Tsiatsungõlmaa (91804:001:0279) ja Võru metskond 226 (91804:001:0357) enam kui 2,5 km kaugusel. Ura oja ei ole Natura võrgustiku ala. Ura oja suubub Vagulasse, mis on Natura ala, kuid asub umbes 5 km kaugusel. Kui peame võimalikuks sademevee juhtumist ojja, siis 5 km kaugusel selle mõju Natura alale oodata ei ole. Keskkonnaloaga hõlmatud objektid on seotud teeninduslinnakuga ja Natura hindamine ei ole antud menetluse raames vajalik, kuna põhjaveevõtt, sademevee suublasse juhtimine, teeninduslinnaku katlamaja rajamise ja kasutamisega viidatud kaugustel ei kaasne häiringuid, mis võiksid avaldada olulist mõju Natura aladele ja kaitstavatele loodusobjektidele. Nursipalu harjutusvälja laiendusele tehakse Natura hindamine. 17. Kas sadevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni? Kas Võru reoveepuhasti suudab teadmata x arvu masina pesu vett käidelda? Kuhu see vesi läheb? Keskkonnaamet: Sademevett reoveekanalisatsiooni ei juhita. See läbib kohapeal iga väljalaskme juures oleva sademeveepuhasti ja juhitakse rajatud kraavi, kust vesi jõuab lõpuks Ura ojja. Võru Vesi on sõlminud ühinemislepingu ja sellest tulenevalt on vee-ettevõte eelnevalt hinnanud reoveekoguseid ja Võru reoveepuhasti võimekust. Lisanduva reovee kogusega Võru Veevärgi reoveepuhastusjaama on arvestatud torustiku projekteerimisel. Masinapesu ala vesi juhitakse reoveekanalisatsiooni ja sealt Võru puhastile. 18. Mõju välisõhule, õhuseire mõõtmised Keskkonnaamet: õhuseire mõõtmistega tegeleb Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK), kellel on üle Eesti seirejaamad, need on avalikus portaalis kõigile nähtavad, nendes mõõdetakse ka kiirgustaset. 19. Kas on tehtud riskianalüüs nii välisõhu ja vee valdkondades? Keskkonnaamet: Riskianalüüse on kohustus ettevõtetel koostada. See ei pea keskkonnaloa taotluse koosseisus olema. Taotlus peab vastama keskkonnaministri määrusele nr 56 “ Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis”. Meie hindame taotlusega esitatud riske (vesi ja välisõhk). Selle põhjal KeA kaalub keskkonnaloa andmist või keeldumist. 20. Kas on olemas vastav riskianalüüs? Keskkonnaametil on olemas endal omal tegevuse kohta. Iga objekti omanik koostab vajadusel ise riskianalüüsi oma tegevuste kohta. 21. Kas te olete võtnud kasutusele radooni sisaldavad ohtlikud saasteained? Võru vald on radooniohtlik ala. Kas olete ka seda valdkonda analüüsinud? Keskkonnaamet: Radooni mõõtmisi tellib samamoodi objekti omanik, kui ta peab seda vajalikuks mingite hoonete ehitamisel. Näiteks kohalikud omavalitsused, kui nad hakkavad radooni ohtlikel aladel ehitama näiteks lasteaeda või kultuurimaju, siis nad tellivad radooni mõõtmised. Kas on antud kinnistul tellitud radooni mõõtmised, seda ei tea. Omaniku otsus, kas ta soovib radooni analüüsida. 22. Kas on tehtud ka radioaktiivsuse proove? Keskkonnaamet: Keskkonnaamet neid omal initsiatiivil ei telli, ei rahasta. See on konkreetse objekti omaniku soovil. 23. Laskmistest, lõhkamistest tulenev mõju välisõhule, kui kaugele levib? Keskkonnaamet: Loa teema on katlamaja ja selle mõju välisõhule, mitte transport ega õppelaskmine. Neid tegevusi ei loastata.