Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti arengulepete eelnõud

Kesk-Eesti arengulepe Projekt 06.08.2024 Heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................................2 I Üldosa ...................................................................................................................................................3 II Arenguleppe kavatsused regiooni pikaajalise arengu tagamiseks .................................................3 III Tegevussuunad ja ülesanded ............................................................................................................4 Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus .............................................................................4 Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu......................................................................................5 Tegevussuund 3. Ettevõtlik haridusruum ja tööjõud ............................................................................6 Tegevussuund 4. Tööjõu liikuvus .........................................................................................................7 Tegevussuund 5. Kaasaegne elamufond...............................................................................................8 Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime ............................................................9 Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine ............................................................9 Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus ....................................................................................................10 IV Rakendamine ja seire .....................................................................................................................10 V Allkirjad ............................................................................................................................................12 Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri .......................................................................................................1 I Eesmärgid ..........................................................................................................................................2 II Protsess .............................................................................................................................................2 III Tegevussuunad ja ülesanded ...........................................................................................................3 IV Seire ................................................................................................................................................4 Lisa 1. Ülevaade Kesk-Eesti regionaalses arenguleppes kokku lepitud tegevustest ............................7 Lisa 2. Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis .........................................................10 2  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 I Üldosa 1.1. Arenguleppe koostamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–20271. 1.2. Kesk-Eesti arengulepe hõlmab Järva, Lääne-Viru, Rapla ja Viljandi maakonna ning leppe osapoolteks olevate poliitikavaldkondade koostöös Kesk-Eesti regiooni kui koostööpiirkonna moodustamist, et aidata kaasa regiooni tasakaalustatud arengule. 1.3. Arenguleppe osapooled (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, SA Järvamaa, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit) arvestavad poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel Kesk-Eesti regiooni eripäradega. 1.4. Arenguleppe siht on Kesk-Eesti regiooni ettevõtete konkurentsivõime kasv ja sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine regiooni sees ja erinevuste vähendamine võrdluses teiste regioonidega. 1.5. Arenguleppe tegevused panustavad regiooni ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime arendamisse, mis aitab kaasa toodete ja teenuste lisandväärtuse suurenemisele ja konkurentsivõime kasvule ning loob eeldused regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. 1.6. Arenguleppes on kokku lepitud ühised või osapoolte poolt koordineeritud ja eesmärgistatud tegevused nelja-aastaseks perioodiks 2024-2027. 1.7. Arenguleppe eesmärkide saavutamiseks on vajalik suunata: 1.7.1. riigieelarve vahendeid piirkondade majanduse konkurentsivõime arengu edendamiseks, seejuures arvestada valdkondlike arengukavade ja programmide juures senisest enam piirkondlikku mõõdet; 1.7.2. Euroopa Liidu struktuurifondide käesoleva perioodi (2021–2027) piirkondade ettevõtluse konkurentsivõime toetamise meetmeid ja investeeringuid osas, mida ministeeriumid oma valdkondades saavad mõjutada; 1.7.3. järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi (2028+) prioriteetide ja meetmete kujundamist, mis puudutavad regionaalse ettevõtluse konkurentsivõime arendamist; 1.7.4. kohalike omavalitsuste rahastatavaid laiema maakondliku või regionaalse mõjuga koostöised tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks; 1.7.5. teiste arenguleppe partnerite tegevusi regiooni ettevõtluskeskkonna arendamiseks. II Arenguleppe kavatsused regiooni pikaajalise arengu tagamiseks Regiooni pikaajalise arengu ja leppe eesmärkide saavutamiseks tuleks keskvalitsusel koordineerida tegevusi ja suunata ressursse, arvestades regiooni sisendeid. Regioonile tuleks anda vastutus otsustada vahendite kasutamise üle arengu suunamisel. Selle saavutamiseks peetakse vajalikuks järgmist: 11 Punkt 7.1.6, alategevus 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine.“ 3  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 2.1. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek luua Kesk-Eesti programm, millega kaasfinantseeritakse leppes kokku lepitud regionaalse ettevõtluskeskkonna arengu kitsaskohtade lahendamist. Selleks taotletakse 5 miljonit eurot aastas, millele kohalikud omavalitsused lisavad 1,5 miljonit eurot. Alternatiivina eraldada käibemaksust proportsionaalne osa (näiteks 0,5%) Kesk-Eesti arenguprogrammi elluviimiseks. Vahendite kasutamise programmijuht on Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu, kes lähtub tegevuste kavandamisel arenguleppes kokku lepitust. 2.2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös Riigikantselei, Rahandusministeeriumi ja arenguleppe nõukoguga töötada välja lahendus, kuidas riigi strateegilise planeerimise süsteemis võetakse arvesse regionaalses arenguleppes kavandatud prioriteete ja tegevusi. 2.3. Teha Vabariigi Valitsusele ettepanek konsulteerida regionaalse arenguleppe nõukoguga Kesk-Eesti regiooni arenguleppega kokkupuutuvate poliitikaotsuste üle. 2.4. Teha ministeeriumitele ettepanek võtta oma tegevuste kavandamisel ja Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel Euroopa Liidu finantsperioodi 2028+ planeerimisel arvesse regionaalses arenguleppes kavandatud eesmärke ja tegevusi ning koostada vastavad plaanid partnerluses regionaalse arenguleppe nõukoguga. Arenguleppe nõukogu kaasatakse vastava seirekomitee koosseisu. 2.5. Teha ettepanek, et riigiasutuste regionaalses halduses arvestatakse Kesk-Eesti regiooni kui regionaalpoliitika ja -halduse subjektiga. III Tegevussuunad ja ülesanded Arenguleppe eesmärgi saavutamiseks lepivad allakirjutanud kokku ühiselt tegutseda kaheksa tegevussuuna arendamisel: piirkondlike keskuste elujõulisus; ettevõtluseks vajalik taristu; ettevõtlik haridusruum ja tööjõud; tööjõu liikuvus; kaasaegne elamufond; regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime; kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine; kestlik ettevõtlus. Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus Kesk-Eesti regionaalset arengulepet hõlmavad maakonnad (Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa, Viljandimaa) ei moodusta ajaloolist regiooni ja sellel puudub regionaalne keskus. Samas on maakondadel soov suurendada omavahelist koostööd ja toimida koostööregioonina, et leevendada regiooni arengu praegusi kitsaskohti: regionaalpoliitika subjekti staatusest kõrvalejäämine (vrd nt Kagu-Eesti, Ida-Virumaa, Harjumaa, väikesaared jt), regionaalse funktsionaalse halduse puudumine (haldusülesannetes Eesti jaotamine neljaks regiooniks) ja nõrk regioonisisene side (vrd Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti). Ka regionaalse ettevõtluse jaoks on oluline peamiste avalike teenuste kättesaadavus regioonis, sh maakonnakeskustes. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Tagada riiklike avalike teenuste kohapealne kättesaadavus vähemalt senises ulatuses maakonnakeskustes ja teistes regioonile olulistes keskustes Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Keskvalitsuse asutused ei sulge piirkondlikke esindusi ega füüsilise teenuse osutamise punkte ilma maakondlikke arendusorganisatsioone kaasamata. Vajadusel tuleb selliseid muudatusi põhjendada ja nendes kokku leppida regionaalse arenguleppe nõukoguga. 4  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 2. Tagada ettevõtluse ja avalike teenuste arenguks vajalik maa Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Maakondlikud arendusorganisatsioonid selgitavad välja ettevõtluse ja/või avalike teenuste arendamiseks vajalikud kinnistud, mis kuuluvad riigile.  Riigi maa kasutamise poliitika eest vastutav ministeerium analüüsib nende kinnistute vajadust riiklike ülesannete täitmiseks ja esitab vastava analüüsi regionaalse arenguleppe nõukogule ja maakondlikele arendusorganisatsioonidele.  Kui puuduvad kaalukad riikliku vajaduse argumendid, eraldab keskvalitsus soodustingimustel ettevõtluseks või avalike teenuste arendamiseks vajaliku maa kohalikele omavalitsustele või nende koostööasutustele. Eraldamise eeldus on kas a) ettevõtluse arendamiseks selge äriplaani olemasolu või b) see, et piirkonnale oluliste avalike teenuse arendamine on kajastatud asjakohastes arengudokumentides. Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu Ettevõtluse toimimiseks on hädavajalik taristu olemasolu. Taristu arendamine peab toetama ärikeskkonna mitmekesisust. Ettevõtetele tuleb anda sõnum, et kohalikud omavalitsused teevad kõik võimaliku, et menetleda ettevõtete arendamiseks vajalikud planeeringud ja load võimalikult kiiresti. Samuti tuleb leida püsivad lahendused, et kogukondadel oleks suurem valmisolek aktsepteerida ettevõtluse arendamist oma kogukonnas. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Arendada energiataristu võimsust ja ettevõtluse toimimiseks vajalikke taristuühendusi Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Kliimaministeeriumil ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostöös kohalike omavalitsustega tuleks luua ettevõtte stardipakett „1000 amprit“. Sellega tagataks ettevõttele tasuta / soodsatel tingimustel kuni 1000 ampri võimusega elektriühendus eeldusel, et üks töökoht võrdub 100 ampriga.  Kohalikud omavalitsused tagavad kogu oma territooriumil ettevõtluseks vajaliku teede avaliku kasutamise määrangu eeldusel, et konkreetse teega on seotud vähemalt 5 töökohta. Ühe aasta jooksul tehakse kaardistus ja kahe aasta jooksul tagatakse avaliku kasutuse määrang. Servituudi- või (sund)võõrandamistasu katmiseks kavandatakse toetusmeede, kus omaosaluse katab kas omavalitsus või huvitatud ettevõte või jagatakse omaosalus vastavalt kokkuleppele omavalitsuse ja ettevõtte vahel. Samuti kavandatakse toetusmeede ettevõtluse arendamiseks vajalike uute teede ehitamiseks või olemasolevate teede rekonstrueerimiseks.  Kliimaministeeriumi eestvedamisel luuakse ettevõtluse vajadustest tulenevalt vee- ja kanalisatsiooniinvesteeringute finantseerimise süsteem (laenud, garantiid, toetused) olemasoleva ühisveevärgiga liitumiseks või selle puudumisel lokaalsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamiseks. 5  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 2. Tagada ettevõtete loomiseks ja laiendamiseks planeeringute kehtestamise kiire tempo ja luua mehhanismid, mis maandavad kogukondade vastuseisu ettevõtlusele Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Ettevõtte selge äriplaani ja investeerimise ajakava olemasolul annavad kohalikud omavalitsused ja riik endast parima, et kehtestada mõistliku aja jooksul vajalik planeering ja väljastada vajalikud load.  Kohalikel omavalitustel koostöös regiooni ettevõtete esindajatega tuleks töötada välja kogukondadele ettevõtluse laiendamisega seotud negatiivseid mõjusid kompenseeriva kohaliku kasu mehhanism. Selleks oleks vaja viia läbi asjakohane „YIMBY2“ ehk kogukondliku kokkuleppe arendusprojekt, mis arvestaks kohaliku omavalitsuse üldplaneeringut ja lisataks sellele. Samuti oleks vaja töötada välja vastav meetmete pakett kohaliku kasu mehhanismi ja kogukondliku kokkuleppe rakendamiseks. Tegevussuund 3. Ettevõtlik haridusruum ja tööjõud Pikemas vaates on nii ettevõtluse arenemiseks kui ka kvalifitseeritud tööjõu kaasamiseks vaja seada siht noorte ettevõtlikkuse võimestamisele ja noortes ettevõtliku meelelaadi kujundamisele. Tööjõupuuduse leevendamiseks on vaja tegeleda süsteemselt regiooni tööjõuvajaduse pikaajalise tagamisega ja välistööjõu kaasamisega. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Toetada noorte ettevõtlikkust ning siduda hariduse andmine (sh huviharidus ja huvitegevus) rohkem kohaliku ettevõtlusprofiiliga Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Kohalikel omavalitsustel tuleks koostöös kohalike ettevõtjatega valida välja (ettevõtlus)valdkonnad, mis lõimida huvihariduse, huvitegevusega ja/või noorsootööga.  Ettevõtjatel tuleks viia igas omavalitsuses läbi vähemalt üks valikaine aastas. Kohalikel omavalitsustel (koolipidajad) tuleks motiveerida koole pakkuma õpilastele võimalust luua õpilasfirma. Ettevõtlusprogrammide (nt Junior Achievement) olemasolul tuleks ettevõtjatel osaleda nende läbiviimisel.  Kohalikel omavalitsustel tuleks tagada, et põhikooli kolmandas astmes oleks kutse- ja karjäärinõustamise maht vähemalt 35 tundi aastas (eelistavalt eraldi valikainena).  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleks finantseerida Kesk-Eesti ettevõtliku kooli programmi. Maakondlikel arendusorganisatsioonidel tuleks tagada piirkondliku eestvedaja olemasolu ja programmi koordineerimine. 2. Siduda regiooni kutseõppeasutused senisest enam regionaalsete ettevõtetega Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Kutseõppeasutustel, Haridus- ja Teadusministeeriumil ja ettevõtjatel tuleks tagada, et regiooni ettevõtjad moodustavad vähemalt ühe neljandiku regioonis asuvate kutseõppeasutuste nõunike kogu koosseisust. 2 Yes-in-my-backyard 6  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024  Ettevõtjatel koostöös kutseõppeasutustega tuleks suurendada kaks korda töökohapõhise õppe kohti.  Kutseõppeasutustel ja Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleks koostöös regionaalse arenguleppe nõukoguga valida välja regioonis paiknevate kutseõppeasutuste spetsialiseerumise valdkonnad. 3. Tagada pikaajaliselt tööjõud regionaalse ettevõtluse toimimiseks Ülesanded eesmärgi täitmiseks  SA-l Kutsekoda (OSKA) tuleks viia läbi Kesk-Eesti regiooni tööjõu oskuste uuring ning koostada selle vajaduse analüüs ja prognoos.  Haridus- ja Teadusministeerium, kutseõppeasutused, Töötukassa ja teised tööjõu ja tööturu arendamisega tegelevad osapooled arvestavad OSKA prognoosiga tööjõupuuduse leevendamise tegevuste elluviimisel.  Riigi välistööjõu kaasamise poliitikas arvestatakse kolmandatest riikidest pärit tööjõu kaasamisel lisaks valdkondlikele eripäradele Kesk-Eesti regiooni ja seal tegutsevate ettevõtete vajadusi.  Asjakohastel ministeeriumitel koostöös kohalike omavalitsuste ja Integratsiooni Sihtasutuse kui kompetentsikeskusega tuleks töötada välja ja viia ellu Kesk-Eesti piirkonna uutele elanikele avatud regiooni programm, mis sisaldaks terviklikult keeleõpet, sotsialiseerumist, haridust jt elanike integratsiooniks vajalikke tegevusi. Tegevussuund 4. Tööjõu liikuvus Heade transpordiühenduste arendamine aitab parandada juurdepääsu töökohtadele ja teenustele, mis omakorda soodustab majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu. Samuti on keskkonnasäästliku transpordi arendamine ülioluline, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võidelda kliimamuutustega. See lähenemine toetab kestlikku arengut, võttes arvesse nii majanduslikke kui ka keskkonnaalaseid eesmärke. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Kujundada ümber regioonisisene avalik liinivõrk Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Ühistranspordikeskustel tuleks teostada koostöös kohalike omavalitsustega ja Regionaal- ning Põllumajandusministeeriumiga (ministeeriumi finantstoetusel) regiooni elanike liikuvusanalüüs.  Liikuvusanalüüs võimaldab tuvastada praegused puudujäägid ühistranspordivõrgustikus ja kohandada liine nii, et need vastaksid paremini elanike tegelikele liikumisvajadustele. Selline strateegia aitab parandada ühistranspordi kasutatavust ja efektiivsust, vähendada sõltuvust isiklikust transpordist ja sellega kaasnevat keskkonnakoormust. 2. Töötada välja paindlikud lahendused töötajate transpordiks Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Rahandusministeeriumil tuleks analüüsida ja töötada välja õiguslikud muudatused, et vähendada töötajate transpordi maksustamist ja bürokraatiat, soodustades keskkonnasäästlike sõidukite kasutamist. Töötajate transpordi madalam maksustamine ja seotud bürokraatia vähendamine võib ergutada tööandjaid pakkuma rohkem paindlikke ja keskkonnasäästlikke transpordivõimalusi. 7  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024  Riigil tuleks töötada välja meetmed soodustamaks tööjõu liikuvust. Riikliku toetusprogrammi loomine tööjõu liikuvuse soodustamiseks aladel, kus avalik transport on piiratud või majanduslikult ebamõistlik, toetab töötajate juurdepääsu töökohtadele ja võib vähendada töötuse määra maapiirkondades. 3. Edendada säästvat liikuvust Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Maakondades analüüsitakse liikuvuskeskuste vajadust ja võimalusi, mis aitavad integreerida erinevaid transpordivõimalusi. Liikuvuskeskusi võib maakonnas olla ka mitu.  Riigil tuleks töötada välja liikuvuskeskuste toetusprogramm. Riiklik toetusprogramm liikuvuskeskustele aitab kaasa nende keskuste loomisele ja haldamisele, mis on oluline säästva ja integreeritud transpordisüsteemi arendamiseks. Tegevussuund 5. Kaasaegne elamufond Kvaliteetse elamufondi ja eluasemete puudust nimetavad ettevõtjad üheks regionaalse ettevõtluse juurprobleemiks töötajate leidmisel. Elamufondi loomisel ja parendamisel avaldub Kesk-Eestis turutõrge, mistõttu on avaliku sektori tugi probleemi lahendamisel väga olulise mõjuga. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Toetada üürielamute ehitamist, kus lisaks kohalikele omavalitsustele saab osaleda ka erasektor Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Kliimaministeeriumil tuleks aidata kaasa vastava programmi väljatöötamisele ja finantseerimisele.  Kohalikel omavalitsustel tuleks kaardistada perspektiivsed (sh arvestades töökohtade asukohti ja ühistranspordiühendusi) asukohad üürielamute ehitamiseks ja teha see info erasektorile kättesaadavaks. Võimalusel tuleks algatada ka asjakohased planeeringud ja kohalikel omavalitsustel tuleks panustada planeeringu koostamisse. 2. Parandada elukohtade kvaliteeti Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil tuleks suurendada Kesk-Eestis hajaasustuse programmi mahtu 25% (sh kasvab 25% kohalike omavalitsuste ja inimeste endi panus).  Koos ettevõtlusalade planeerimise ja rajamisega tuleks kavandada keskkonnasäästliku lahendusega eramajade alade ehitamist (nn roheküla), mis võimaldaks piirkonnaga rohkem siduda ettevõtte töötajaid ja nende perekondi. Kohalikel omavalitsustel tuleks kaardistada sellised võimalikud eramajade piirkonnad, misjärel valitaks nõukogu koordineerimisel välja regiooni arenguks vajalik(ud) ala(d). Koostöös asjakohase ministeeriumiga tuleks töötada välja kohased kriteeriumid ja nõuded meetmetele vastava regionaalse toetusprogrammi loomiseks. Kohalikel omavalitsustel tuleks valmistada valitud alade jaoks ette või koostada vastavad planeeringud, asjakohase ministeeriumi koordineerimisel tuleks valmistada ette eramajade ala rajamist toetav meede (erasektori osalemise võimalusega).  Maaelu Edendamise Sihtasutusel tuleks jätkata eluaseme kaaslaenu programmiga.  Kliimaministeeriumil koostöös maakondlike arendusorganisatsioonidega tuleks koostada juhend (sh teenusepakkujate kontaktandmed) väikeelamute rekonstrueerimistoetuse programmist vahendite taotlemiseks. 8  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime Innovatsioon kitsalt on defineeritud kui teadus- ja arendustegevuse toel ja ettevõtete koostöös uudsete toodete, teenuste ja protsesside loomine (TAIE määratlus). Väga palju innovatsiooni sünnib praktilise ettevõtluse käigus toodete arendamisel, protsesside disainimisel, väärtusahelate kujundamisel jne ning (ettevõtjate) kogemuste vahetamisel. Seega oluline on luua keskkond ja eeldused regionaalse innovatsiooni võimekuseks. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Arendada välja Kesk-Eesti teaduspark, mille osised on Kesk-Eesti regiooni innovatsiooni- ja inkubatsioonikeskused ning ettevõtjate ja kaugtöötajate töökeskused Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Nõukogu eestvedamisel viiakse ellu projekt "Kesk-Eesti hub’id", mille eesmärk on aidata käivitada regioonis ettevõtjate ja kaugtöötajate töökeskused ehk hub’ide võrgustik.  Viljandimaa arenduskeskuse eestvedamisel jätkatakse Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori tegevust ja selle arendamist ning laiendamist kogu regioonis.  Järvamaa arenduskeskuse eestvedamisel käivitatakse Kesk-Eesti innovatsioonikeskus.  Maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel viiakse läbi Kesk-Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekuse uuring.  Eesmärgiks tuleks võtta arendada välja Kesk-Eesti teaduspark, mille asutajad oleksid kohalikud omavalitsused, ülikool(id) (Eesti Maaülikool) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine Investoritele on vaja luua süsteemne teadmine potentsiaalsetest investeerimisvõimalustest väärtuspakkumise tegemiseks. Sealhulgas tuleb sihipäraselt täita investeeringu teostamise eelduseks olevaid võimelünki. Tihti puudub terviklik teadmine ettevõtluse arendamise kitsaskohtadest ja seega ka nende lahendamise võimalustest. Tegevussuuna raames kaardistatakse süsteemselt ettevõtluse võimalused ja kitsaskohad (nt logistika, ühendused, taristu, tööjõud, YIMBY, planeeringud jm). See annab vajaliku info potentsiaalsetele investoritele ja võimaldab neid kitsaskohti arvestada toetuste, laenude, garantiide andmisel. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Kaardistada kohapõhine ettevõtluskooslus ja täita võimelüngad sihipäraselt Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Maakondlikel arenduskeskustel tuleks töötada välja kaardistusmudel ja piloteerida seda igas maakonnas vähemalt kolmes piirkonnas.  Maakondlikel arenduskeskustel koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) tuleks kaardistada regionaalse väärtuspakkumise sisendinfo, mille baasil saaks EISA koostada välisinvestoritele Kesk-Eesti väärtuspakkumise paketi ja otsida aktiivselt tööstusinvesteeringuid regiooni.  EISil koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja maakondlike arenduskeskustega tuleks aidata kaasa ettevõtlusvaldkondade ekspordivõimekuse arendamisele, näiteks koostades välisturgude analüüse, korraldades visiite, pakkudes tuge turunduseks jne. 9  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024  Kohalikel omavalitustel koostöös asjakohaste ministeeriumite rakendatavate rahastusprogrammidega tuleks lahendada väärtuspakkumisse hõlmatud kohapõhise ettevõtluspotentsiaali puudujääke (nt elukohad, taristu, ühendused, planeeringud, keskkonnalubade eelkaardistus jm). 2. Töötada välja ja käivitada linnades tegutsevate arengupotentsiaalipiduriga ettevõtete regiooni laienemise programm Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Maakondlike arenduskeskuste eestvedamisel luuakse ettevõtjatele motivatsioon ja võimalused viia maapiirkonda osa linnades asuvast majandustegevusest, eelkõige osa tootmisest või tootearendusest. Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus Kliimaeesmärkidega kohanemine annab võimaluse uute ärisuundade loomiseks. Tegevussuund aitab avaliku sektori toel kaasa turutõrke valdkondades ja/või tugeva avaliku puutumusega teemades kestliku ettevõtluse ja rohelise energia tootmise võimekuste arendamisele regioonis ning panustab kliimakindla majanduse arendamisse. Suunale seatavad eesmärgid ja ülesanded 1. Kujundada eeldused ja keskkond kestliku ettevõtluse edendamiseks ning luua selleks võimekused Ülesanded eesmärgi täitmiseks  Tagada regioonis roheekspertiisi võimekus ja kestliku ettevõtluse teemade koordinatsioon.  Luua Kesk-Eesti ringmajandusvõrgustik, mille eesmärk on suunata ringlusse tarbimises olnud materjalid, kahandada selliselt jäätmeteket ning aidata luua uus ettevõtlusvaldkond, mis järk- järgult liigub doteerimiselt isemajandamisele.  Koostada regionaalne kliima- ja energiakava, mis sisaldab omavalitsuspõhist vaadet.  Koostada Kliimaministeeriumi ja maakondlike arendusorganisatsioonide koostöös Kesk-Eesti roheenergia tootmise arendamise tegevuskava (tuuleenergia, päikeseenergia, vesinik, biogaas jm), võttes arvesse perspektiivsete ettevõtlusalade asukohti.  Arendada avaliku sektori asutuste keskkonnahoidlike hangete korraldamise võimekust.  Parandada keskkonnahoidlike tegevuste planeerimise ja elluviimise võimet; selleks pidada vajalikuks, et Kliimaministeerium ja Keskkonnaagentuur looksid keskkonnaalase andmekorje tööriista. IV Rakendamine ja seire 4.1. Arenguleppe tegevuste elluviimiseks koostatakse tegevuskava koos vastutajate, vajalike ressursside määratlemise ja tulemusmõõdikutega. 4.2. Tegevuskava koostatakse perioodiks 2025–2028 ja 2028+. 4.3. Arenguleppe ja tegevuskava edenemist hindab arenguleppe nõukogu iga-aastaselt, milleks koostatakse vastav seireraport. 10  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 4.4. Arenguleppe nõukogu on püsiv organ. Selle toimimiseks sobilik juriidiline vorm lepitakse kokku eraldi. Nõukogu ülesanne on seirata leppe täitmist ja koordineerida leppe uuendamist ning anda arvamusi regiooni arengu leppes nimetatud küsimustes. 4.5. Arengulepet uuendatakse iga kahe aasta järel. Sellele eelneb Kesk-Eesti regiooni arengukonverents, kus analüüsitakse leppes seatud tegevuste saavutatust ja regiooni arengunäitajaid ning leppe osapoolte ühises foorumis kavandatakse uusi Kesk-Eesti regiooni arengu võtmetegevusi. 11  Kesk-Eesti arengulepe projekt 06.08.2024 heaks kiidetud arenguleppe nõukogu koosolekul 13.06.2024 V Allkirjad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit Raplamaa Omavalitsuste Liit SA Järvamaa Viljandimaa Omavalitsuste Liit Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu esimees 12 Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 Regionaalareng on eeskätt keskvalitsuse, mitte kohaliku omavalitsuse vastutus, kuid regionaalpoliitika saab olla tulemuslik üksnes siis, kui seda viiakse ellu kõikide poolte koostöös. Strateegiates ja poliitikasoovitustes on rõhutatud, et riiklike poliitikasuundade kohandamine piirkondlikele vajadustele on eduka regionaalpoliitika eeldus ning seejuures on olulised instrumendid nii horisontaalne (ministeeriumitevaheline) kui ka vertikaalne (keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vaheline) koordinatsioon. Analüüsid ja seirearuanded aga näitavad, et praegused regionaalse koordinatsiooni instrumendid (sh maakonna arengustrateegia) ei toimi ning erinevate arengudokumentidega (nt strateegia „Eesti 2035“, TAIE 2021–2035) kavandatud eesmärgid võivad seetõttu jääda saavutamata. Kirjeldatud probleemi võimaliku lahendusena on alates 2023. aasta algusest piloteeritud regionaalsete arengulepete koostamist Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis. Leppe koostamiseks on riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu (seletuskirja lisa), mis koosneb ministeeriumite esindajatest, maakondade kohalike omavalitsuste esindajatest ja regiooni ettevõtjatest – iga pool moodustab ühe kolmandiku nõukogu koosseisust. Pilootprojekti tegevus tuleneb Vabariigi Valitsuse aastate 2023–2027 tegevusprogrammi punkti 7.1.6 alategevusest 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine“, kus kaasvastutajad on kõik ministrid oma vastutusvaldkonnas. Seega lisaks arenguleppe enda projektile on tegemist avaliku sektori innovatsiooniga, kus piloteeritakse uut tüüpi (mitmetasandilise valitsemise põhimõttele vastavat) regionaalse koordinatsiooni mudelit. See võib edukuse korral, sh ministeeriumite ja regionaalsete huvipoolte piisava motivatsiooni olemasolul, olla põhimõtteline muutus Eesti regionaalsete eripäradega arvestavas poliitikakujunduses. Leppe sisu on sellise koostöö ja koordinatsioonimudeli tulem, mida ajakohastatakse tegevuskeskkonna muutudes. Arenguleppe projekt on aruteluks esitatav regionaalse arenguleppe nõukogu tegevuse tulem, mis on regionaalsete huvipoolte koostöös kokku lepitud. Kuivõrd tegemist on leppega, siis on oodatud ministeeriumite ettepanekud ja ootused selle täiendamiseks nii selles osas, mida nad ise saavad ära teha ja oluliseks peavad oma tegevusvaldkonnas Kesk-Eesti regioonis, kui ka regionaalsete huvipoolte tegevuste täpsustamiseks. 1  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 I Eesmärgid Arenguleppe eesmärgid on mitmetasandilised ja lähtuvad avaliku poliitika kujundamise kirjanduses3 hästi läbi mõtestatud raamistikust. Kui erinevad poliitikasuundade mõjude analüüsi juhendmaterjalid seavad esiplaanile eesmärgid mõõdetaval tasandil (nt mudel SMART), siis tegelikkuses on eesmärkide tasandilisus mitmekesisem alates sihtidest, mille suunas soovitakse liikuda, kuni konkreetsete seireindikaatoriteni. Kesk-Eesti arenguleppe eesmärkide loogika on kokku võetud alljärgnevas tabelis. Eesmärgi tasand Kesk-Eesti arenguleppe eesmärgid I Eesmärk kui missioon Kesk-Eesti regiooni eripäradega arvestamine poliitika kujundamisel Mille saavutamise nimel on ning elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel poliitika algatatud? II Eesmärk kui siht Kesk-Eesti regiooni ettevõtete konkurentsivõime kasv ja Milleni kavatsete või tahate sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine regiooni sees ja erinevuste poliitikaga jõuda? vähendamine võrdluses teiste regioonidega III Eesmärk kui otstarve Arenguleppe tegevused panustavad regiooni ettevõtluskeskkonna Miks tahate saavutada just neid konkurentsivõime arendamisse, mis aitab kaasa toodete ja teenuste eesmärke? lisandväärtuse ja konkurentsivõime kasvule ja loob eeldused regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks IV Eesmärk kui vahend Arenguleppe eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu leppes kokku Mida tuleb selleks teha, et lepitud tegevused. Eesmärgid kaheksas tegevussuunas (leppe sisuosa) eelnevaid eesmärke saavutada? V Eesmärk kui tulemused  Tegevused on ellu viidud Milliste tulemusteni peate selleks  Sotsiaalmajanduslikud erisused on vähenenud jõudma?  Hõive on suurenenud  Lisandväärtus on kasvanud  Eksport on suurenenud VI Mõõdikud  Tegevused on tehtud tähtajaks Üldiselt tunnustatud kriteeriumid  Regionaalse SKP taseme tõus võrdluses riigi keskmisega – jooksevhindades vähemalt 80% riigi keskmisest  Tööviljakus hõivatu kohta 100% Eesti keskmisest tasemest  Tööjõus osalemise määr Eesti keskmisel tasemel  Regiooni ettevõtete eksport suhtena Eesti keskmisse kasvab II Protsess Arenguleppe koostamist koordineeris Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu, kaasates regionaalseid ja riigi keskvalitsuse osapooli, ettevõtjad ja eksperte. Arenguleppe koostamise protsessi nõustasid OECD eksperdid, kelle soovitusi kasutati valitsustasanditevahelise koostöö tõhustamisel ning piirkondlike vajaduste ja potentsiaali väljaselgitamisel valdkondlike poliitikate kujundamiseks. Leppe koostamise protsess kokkuvõtlikult oli järgmine.  September–detsember 2022: eelläbirääkimised pilootprojekti käivitamiseks, sh maakondlike arendusorganisatsioonide (MARO) külastused; selgitati välja Kesk-Eesti regioonis osaleda soovivad maakonnad.  30.11.2022: projekti avaüritus Paide raekojas. Osalesid nelja maakonna MAROde esindajad, kohalike omavalitsuste (KOV) esindajad, riigihalduse minister. Tutvustati projekti sisu ja eesmärke.  18.02.2023: riigihalduse ministri käskkiri, nõukogu moodustamine.  21.02.2023: nõukogu I koosolek Raplas. Regiooni ettevõtlusprofiili tutvustus. OECD ettekanne. Nõukogu tööplaani, eelarve jms kinnitamine. 3 Nt Kattai, K., Sootla, G. (2021). „Avaliku poliitika kujundamine kui ekspertanalüüsi protsess“. Sootla, G., Kalev, L., Kattai, K. (toim.) „Avalik poliitika I. Avaliku poliitika kujundamise protsess“. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus. 2  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024  04.04.2023: nõukogu II koosolek Rakveres.  29.–30.05.2023: OECD tulevikuseire töötuba Viljandis  Juuli–september 2023: ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate fookusgrupid „Regionaalse ettevõtluse arendamise probleemid ja meetmed“.  14.09.2023: nõukogu III koosolek Viljandis. Arenguleppe põhisuundade arutamine.  01.11.2023: OECD sihiseade töötuba Paides.  16.01.2024: nõukogu IV koosolek Paides. Arenguleppe kaheksa tegevussuuna väljavalimine ja prioriseerimine.  29.01.2024: OECD veebiseminar arengulepetest Euroopas ja Islandi kogemusest.  Jaanuar–märts 2024: kohtumised ja arenguleppe mustandi tutvustamine ministeeriumites.  02.04.2024: nõukogu V koosolek Raplas. Arenguleppe mustandi arutelu.  15.05.2024: nõukogu VI koosolek. Arenguleppe mustandi arutelu.  20.–21.05.2024: OECD intervjuud ja arenguleppe tegevuskava töötuba.  Mai 2024: kommentaarid ja tagasiside arenguleppe projektile ministeeriumitest.  13.06.2024: nõukogu VII koosolek. Arenguleppe viimase versiooni kinnitamine enne kooskõlastusringile saatmist.  Juuni–august 2024: arenguleppe kooskõlastamine ministeeriumites, MAROdes jm.  Augusti lõpp – september 2024: nõukogu VIII koosolek. Arenguleppe lõplik kinnitamine (kavandatud).  04.10.2024: arenguleppe allkirjastamine (kavandatud). III Tegevussuunad ja ülesanded Regionaalse arenguleppe eesmärgistamine (fookus ettevõtluskeskkonna arendamisele), tegevussuunad (sh eesmärgid nende raames) ja tegevused (osapoolte ülesanded) tulenevad peamiselt ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate peetud fookusgrupiaruteludest. Nõukogu on neid prioriseerinud ja täpsustanud, võttes arvesse tagasisidet seotud osapooltelt (maakondlikud arendusorganisatsioonid, ministeeriumid). Seega kokkulepitud tegevussuunad ja ülesanded on ennekõike koosloomelise tegevuse tulem, mitte regionaalse arengu kitsaskohtade andmeanalüüsi tulem. Fookusgruppides sõeluti regionaalse ettevõtluse arenguid tulenevalt järgmisest lähtekohast: avaliku sektori sekkumiste eesmärk on arendada regiooni (Kesk-Eesti, Lõuna-Eesti) ettevõtluskeskkonda viisil, mis toetab ettevõtluse arengut ja tootlikkuse kasvu ning lõpptulemusena erisuste vähenemist Eesti sees ja rahvusvaheliselt. Arengu kitsaskohti prioriseeriti lähtudes sellest, kus on avaliku sektori senised sekkumised (meetmed, tegevused, arengujuhtimine jm) regioonides olnud ebapiisava tulemuslikkusega ning millised tegevused aitaksid senisest paremini suurendada avaliku sektori sekkumise tulemuslikkust regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamisel. Varasemate regionaalse arengu (ja ettevõtluse) uuringute baasil määratleti 13 regionaalse ettevõtluse ees seisvate takistuste/probleemide valdkonda, mida hinnati grupiarutelus kahel skaalal: a) kas takistus on oluline või ebaoluline (ettevõtluskeskkonna toimimisel ja tootlikkuse tõstmisel/hoidmisel); b) kas takistus on või ei ole tõhusalt (st tulemuslikult ja mõistlike kuludega) lahendatav avaliku sektori sekkumistega. Laiema konteksti loomisel ja leppe eesmärgistamisel kasutati OECD ekspertide modereeritud töötubade arutelu tulemusi. 3  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 Nõukogu valis välja 8 tegevussuunda: piirkondlike keskuste elujõulisus; ettevõtluseks vajalik taristu; ettevõtlik haridusruum ja tööjõud; tööjõu liikuvus; kaasaegne elamufond; regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime; kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine; kestlik ettevõtlus. Iga tegevussuuna all on 1–3 eesmärki ja iga eesmärgi saavutamiseks määratletud 1–6 tegevusülesannet. Kaardistati ka maakondlike arengustrateegiate ühis- ja eriosa arenguleppega, millega ei tuvastatud nende vahel vastuolu, kuid järeldati, et arenguleppe tegevused panustavad sihipäraselt regionaalse ettevõtluskeskkonna arendamise tegevustesse ja täiendavad sellega maakondlikke arengustrateegiaid. Regionaalse arenguleppe tegevused on minimaalselt seotud avalike teenuste arendamisega (mis on KOVide ja maakondlike arengustrateegiate tuumfookuseid) ja puudutavad seda kitsalt ettevõtluse toimimiseks vajalikes punktides (nt töötajate liikuvus, tööjõu ettevalmistus, elukohtade olemasolu jm). IV Seire Leppe sisu on peaasjalikult tekkinud osapoolte koosloomes, mitte regionaalse arengu juurprobleemide analüüsist. Seepärast on leppe fookus peamiselt suunatud tegevuste elluviimisele (tegevuseesmärgid). Siiski oodatakse sihtidest tulenevalt järjepidevat regionaalse ettevõtluskeskkonna paranemist ja sotsiaalmajanduslike erisuste vähenemist, mida seiratakse määratud indikaatoritele tuginedes. Indikaatorid Sotsiaalmajanduslike erisuste vähenemine Siht: Kesk-Eesti regionaalse SKP taseme tõus võrdluses riigi keskmisega – jooksevhindades vähemalt 80% riigi keskmisest. 2022. a-l oli maakondade aritmeetiline keskmine 69,5% ning varieeruvus 60%st Raplamaal kuni 76%ni Järvamaal (joonis 1). Kesk-Eesti Järvamaa Lääne-Virumaa Raplamaa Viljandimaa 80,0 75,0 70,0 65,0 60,0 55,0 50,0 45,0 40,0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Joonis 1. SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest Allikas: Statistikaamet Tööviljakuse kasv Siht: tööviljakus hõivatu kohta on 100% Eesti keskmisest tasemest. Praegu on Kesk-Eesti regiooni tööviljakus hõivatu kohta 91,9% Eesti keskmisest tasemest, jäädes maakondade vaates 85,9% ja 97,1% vahele (tabel 1). 4  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 Tabel 1. Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, osakaal (%) Eesti keskmisest Piirkond 2020 2021 2022 Harjumaa 106,5 107,1 106,6 Kesk-Eesti 91,1 88,6 91,9 Järvamaa 89,4 90,0 94,9 Lääne-Virumaa 92,9 92,2 97,1 Raplamaa 88,8 80,3 85,9 Viljandimaa 93,2 91,7 89,7 Tööhõive kasv Siht: tööjõus osalemise määr on Eesti keskmisel tasemel (2023. a-l 73,5%; Kesk-Eestis samal ajal 71,0%). Maakondade vaates on varieeruvus 68,2% ja 72,2% vahel (joonis 2). Tööhõive kasv 2,5% tooks keskmise palga arvestuses kohalike omavalitsuste eelarvesse juurde ligikaudu 5,5 miljonit eurot aastas ja riigieelarvesse ligikaudu 18 miljonit eurot sotsiaalmaksu aastas. Eesti Kesk-Eesti Järva maakond Lääne-Viru maakond Rapla maakond Viljandi maakond 74,0 72,0 70,0 68,0 66,0 64,0 62,0 60,0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Joonis 2. Tööjõus osalemise määr, % Allikas: Statistikaamet Regiooni ettevõtete ekspordi kasv Siht: regiooni ettevõtete eksport nominaalselt ja selle suhe Eesti keskmisse kasvab. Kesk-Eesti regiooni ettevõtete eksport ettevõtte kohta oli 2023. a-l 65,1% Eesti keskmisest tasemest, varieerudes 124 600 eurost 152 200 euroni aastas. Tabel 2. Kaupade ja teenuste eksport (1000 €) ettevõtte (v.a FIEd) kohta (2023) ja suhe Eesti keskmisse Piirkond Kaupade ja teenuste eksport Suhe Eesti (€) ettevõtte (v.a FIEd) kohta keskmisse (2023) (%) Eesti 221 200 100,0 Kesk-Eesti 143 950 65,1 Järvamaa 136 800 61,8 5  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 Piirkond Kaupade ja teenuste eksport Suhe Eesti (€) ettevõtte (v.a FIEd) kohta keskmisse (2023) (%) Lääne- 152 200 68,8 Virumaa Raplamaa 124 600 56,3 Viljandimaa 162 200 73,3 Allikas: regionaalse arengu tegevuskava seire 6  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 Lisa 1. Ülevaade Kesk-Eesti regionaalses arenguleppes kokku lepitud tegevustest Tegevus Tegevus- Leppe Vastutajad suund punkt I Perioodiks 2024-2027 kokku lepitud tegevused 1. Ettevõtluse jaoks vajaliku maa I 3.1.2 KOVid, REM tagamine 2. Ettevõtte „1000“ ampri II 3.2.1a KLIM, MKM stardipakett 3. Ettevõtluse jaoks vajalike II 3.2.1b KOVid avalike teede määrang 4. Vee- ja II 3.2.1c KLIM kanalisatsiooniinvesteeringute finantseerimise süsteemi loomine 5. Ettevõtluse jaoks vajalike II 3.2.2a KOVid, REM planeeringute võimalikult kiire menetlemine 6. YIMBY – kogukondliku II 3.2.2b KOVid, ettevõtjad, kokkuleppe arendusprojekt kogukonnad 7. Ettevõtlusvaldkondade III 3.3.1a KOVid, koolid, lõimimine huvihariduse, ettevõtjad huvitegevuse, noorsootööga 8. Ettevõtlusalane valikaine III 3.3.1b KOVid, koolid, üldhariduskoolides ettevõtjad 9. Põhikooli kolmandas astmes III 3.3.1c KOVid, koolid kutse- ja karjäärinõustamise maht vähemalt 35 tundi aastas 10. „Kesk-Eesti ettevõtliku kooli“ III 3.3.1d MKM finantseerimine 11. Regiooni ettevõtjad III 3.3.2.a HTM moodustavad väjemalt ¼ regioonis asuvate kutseõppeasutuste nõunike kogu koosseisust 12. Suurendada kutseõppeasutustes III 3.3.2b Kutseõppeasutused, töökohapõhise õppe kohti ettevõtjad, HTM 13. Regioonis paiknevate III 3.3.2c HTM, kutseõppeasutuste kutseõppeasutused spetsialiseerumisvaldkondade valik 14. Kesk-Eesti regiooni tööjõu III 3.3.3a HTM, SA Kutsekoda oskuste uuringu läbiviimine, 3.3.3b (OSKA), Töötukassa analüüs, prognoos, elluviimine 15. Regioonisisese avaliku liinivõrgu IV 3.4.1 REM, ümberkujundamine, sh Ühistranspordikeskused liikuvusanalüüs 7  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 16. Töötajate transpordiks paindlike IV 3.4.2 RAM, REM lahenduste väljatöötamine, sh analüüs, toetusprogrammid 17. Säästva liikuvuse edendamine, IV 3.4.3 KOVid, MIN sh liikuvuskeskuste programm 18. Üürielamute programm V 3.5.1 KLIM, KOVid 19. Hajaasustuse programmi mahu V 3.5.2a REM suurendamine Kesk-Eestis 20. Keskkonnasäästliku lahendusega V 3.5.2b KOVid, KLIM eramajade alade rajamine ettevõtluspiirkondade juurde 21. Kaaslaenu programmi jätkamine V 3.5c Maaelu Edendamise Sihtasutus 22. Juhend väikeelamute V 3.5d KLIM, MAROd rekonstrueerimise programmist vahendite taotlemiseks 23. Kesk-Eesti teaduspargi, Kesk- VI 3.6.1 MAROd, KOVid, Eesti innovatsioonikeskuse ja Maaülikool, REM „huubide“ loomine ning Kesk- Eesti ettevõtlusinkubaatori tegevuse jätkamine 24. Kohapõhise ettevõtluskoosluse VII 3.7.1 MAROd, KOVid, EIS, kaardistamine, sh MKM väärtuspakkumiste koostamine 25. Regioonis roheekspertiisi VIII 3.8.1a MAROd, KLIM võimekuse tagamine 26. Kesk-Eesti VIII 3.8.1b MAROd, KLIM ringmajandusvõrgustiku loomine 27. Regionaalse kllima- ja VIII 3.8.1c MAROd, KLIM energiakava koostamine 28. Kesk-Eesti roheenergia tootmise VIII 3.8.1d MAROd, KLIM arendamise tegevuskava koostamine 29. Avaliku sektori asutuste VIII 3.8.1e MAROd, KLIM keskkonnahoidlike hangete korraldamise võimekuse arendamine 30. Keskkonnaalase andmekorje VIII 3.8.1f KLIM, tööriista loomine Keskkonnaagentuur 31. Arenguleppe seire, sh IV osa Nõukogu, REM tegevuskava koostamine, selle (4.1, hindamine, arengukonverentsi 4.2, 4.4) korraldamine, nõukogu töö tegevuse jätkamise korraldamine II Pikaajalised, tegevusi ettevalmistavad tegevussuunad 1. Regioonile suurema II osa otsustusvõimekuse andmine IV osa regiooni puudutavate poliitikate (4.5) ja meetme kujundamisel, sh II osa regionaalse nõukogu õigusliku (2.3) 8  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 vormi ja õiguslike aluste määratlemine 2. Kesk-Eesti programmi loomine II osa (2.1) 3. Riigi strateegilise planeerimise II osa REM, Riigikantselei, süsteemis regionaalsetes (2.2) RAM, nõukogu arengulepetes kokkulepitud arvestamine 4. EL finantsperioodi 2028+ II osa planeerimise regionaalse (2.4) arenguleppe kokkulepete arvestamine 5. Riigiasutuste regionaalses II osa halduses Kesk-Eesti kui (2.5) regionaalpoliitika- ja halduse subjektiga arvestamine 6. Riigiasutuste piirkondlike III 3.1 (maakonnakeskuste) esinduse sulgemise ja jätkamise otsustamisel eelnev regiooniga konsulteerimine 7. Riigi välistööjõu kaasamise III 3.3.3c MIN-d, KOVid, poliitikas arvestatakse 3.3.3d Integratsiooni kolmandatest riikidest pärit Sihtasutus tööjõu kaasamisel mh Kesk-Eesti regiooni ja selle ettevõtjate vajadusi, avatud regiooni programmi koostamine 9  Kesk-Eesti arenguleppe seletuskiri 06.08.2024 Lisa 2. Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis Esimees  Erkki Ehand, 01.06.2024–31.12.2024;  Olavi Israel, 01.02–31.05.2024;  Jaanus Marrandi, 01.09.2023–31.01.2024;  Siiri Tamm, nõukogu moodustamisest kuni 31.08.2023. Aseesimees  Sigrid Soomlais, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu asekantsler Liikmed  Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium, oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht;  Kai Kalmann-Jotautas, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, valdkonnajuht (maamajanduse ja konkurentsipoliitika);  Merike Koppel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht;  Sulo Särkkinen, SA Järvamaa nõukogu esimees, Türi vallavanem;  Gert Villard, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Rapla vallavanem;  Heiki Hepner, Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Kohila vallavolikogu aseesimees;  Indrek Kesküla, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse liige, Väike-Maarja vallavanem;  Kaupo Kase, Viljandimaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor;  Garri Raagmaa, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor, regionaalvaldkonna ekspert;  Olavi Israel, Kesk-Eesti ettevõtlusinkubaatori juhataja (Viljandimaa);  Jaanus Marrandi, OÜ Estonia juhatuse liige (Järvamaa);  Siiri Tamm, OÜ Harviker juhataja (Raplamaa);  Erkki Ehand, ettevõtja ja ettevõtluskonsultant (Lääne-Virumaa). 10  Lõuna-Eesti arengulepe Tööversioon, 05.08.2024  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Sisukord Sissejuhatus ..............................................................................................................................................3 Tegevussuund 1. Lõuna-Eesti regiooni loomine ......................................................................................5 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................5 Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................5 Prioriteetsed ülesanded.........................................................................................................................5 Tegevussuund 2. Rahvastiku elujõu ja taaste tagamine............................................................................5 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................5 Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................6 Prioriteetsed ülesanded.........................................................................................................................6 Tegevussuund 3. Regioonisisesed head ühendused .................................................................................7 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................7 Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................7 Prioriteetsed ülesanded.........................................................................................................................8 Tegevussuund 4. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus ............................................................................8 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................8 Suunale seatavad alaeesmärgid ............................................................................................................8 Prioriteetsed ülesanded.........................................................................................................................9 Tegevussuund 5. Tehnilise taristu väljaarendamine .................................................................................9 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid .................9 Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................10 Prioriteetsed ülesanded.......................................................................................................................10 Tegevussuund 6. Ettevõtluskeskkonna arendamine ...............................................................................11 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid ...............11 Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................11 Prioriteetsed ülesanded.......................................................................................................................12 Tegevussuund 7. Kvaliteetse elamis- ja üüripinna kättesaadavus ..........................................................12 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad probleemid............12 Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................13 Prioriteetsed ülesanded.......................................................................................................................13 Tegevussuund 8. Rahvusvahelised kiired ja sujuvad ühendused ...........................................................13 Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad probleemid............13 Suunale seatavad alaeesmärgid ..........................................................................................................14 Prioriteetsed ülesanded.......................................................................................................................14 Poolte allkirjad .......................................................................................................................................15 Lisa 1 Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskava (koondülevaade peamistest kavandatud tegevustest).............................................................................................................................................15 2  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Lisa 2. Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis ...........................................................20 Sissejuhatus Arenguleppe osapooled teevad ühiseid pingutusi ja suunavad ressursse Lõuna-Eesti regiooni ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime arendamiseks. Lõuna-Eesti regiooni kui ühise arengupiirkonna, mille keskuseks on Tartu linn, moodustavad antud leppe kontekstis viis maakonda: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa. Arenguleppes on kokku lepitud ühised või osapoolte poolt koordineeritud ja eesmärgistatud tegevused nelja-aastaseks perioodiks 2024-2027. Arenguleppe koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–20271. Arenguleppe koostamist koordineeris Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu2 kaasates regionaalseid ja riigi keskvalitsuse osapooli, ettevõtjad ja eksperte. Arenguleppe koostamise protsessi nõustasid OECD eksperdid, kelle soovitusi kasutati valitsustasandite vahelise koostöö tõhustamisel ning piirkondlike vajaduste ja potentsiaali väljaselgitamisel valdkondlike poliitikate kujundamiseks. Arenguleppe eesmärkide saavutamiseks on vajalik suunata:  riigieelarve vahendeid piirkondade majanduse konkurentsivõime arengu edendamiseks, seejuures arvestada valdkondlike arengukavade ja programmide juures senisest enam piirkondlikku mõõdet;  Euroopa Liidu struktuurifondide käesoleva perioodi (2021–2027) piirkondade ettevõtluse konkurentsivõime toetamise meetmeid ja investeeringuid osas, mida ministeeriumid oma valdkondades saavad mõjutada;  järgmise Euroopa Liidu rahastusperioodi (2028+) ja muude välisrahastuse programmide prioriteetide ja meetmete kujundamist, mis puudutavad regionaalse ettevõtluse konkurentsivõime arendamist;  kohalike omavalitsuste rahastatavaid laiema maakondliku või regionaalse mõjuga koostöised tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamiseks;  teiste arenguleppe partnerite (nt ülikoolid, ettevõtted) tegevusi regiooni ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Arenguleppe taotlused on järgmised:  Lõuna-Eesti kui regiooni ettevõtluskeskkonna arendamine mõiste laiemas tähenduses, sh ettevõtluseks eelduste loomine atraktiivse elukeskkonnana. 1 VVTP punkt 7.1.6, alategevus 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine.“ 2 Riigihalduse ministri 18. veebruari 2023. a. käskkiri nr 45 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“. Regionaalministri 20. mai 2024. a. käskkiri nr 152 „Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu moodustamine“. 3  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024  Lõuna-Eesti regiooni sisemajanduse koguprodukti (SKP) oluline kasv elaniku kohta kõikides regiooni kuuluvates maakondades võrdluses praegusega ning vahe vähenemine vastava näitaja suhtes Harjumaa ja EL keskmisega3.  Lõuna-Eesti regiooni elanike arvu pikaaegse kahanemise pööramine kasvule, mis omakorda loob eeldusi ettevõtluse edasisele arengule (ettevõtetele vajaliku haritud tööjõu ja kohalike tarbijate olemasolu regioonis). Arenguleppe üldeesmärgi täitmist hinnatakse kahe pikaaegse vaatega üldindikaatori alusel:  Regionaalse SKP taseme tõus elaniku kohta võrdluses riigi ja EL keskmisega – pikaaegne siht jooksevhindades vähemalt 100% riigi keskmisest ja 80% EL keskmisest aastaks 2035;  Regioonisiseste SKP erinevuste vähenemine - ühegi Lõuna-Eesti maakonna SKP tase elaniku kohta ei ole aastaks 2035 vähem kui 80% regiooni keskmisest. Arenguleppe täitmist hinnatakse Lõuna-Eesti regionaalses nõukogus kord aastas. Seire tulemuste põhjal koostatakse kokkuvõte, mis edastatakse kõigile arenguleppe osapooltele ja selle põhjal annab regionaalarengu eest vastutav minister kord aastas ülevaate regiooni arengust Vabariigi Valitsusele. Arutelude põhjal osapooltega viiakse vajadusel arenguleppesse muudatused. Arenguleppe eesmärgi saavutamiseks lepivad allakirjutanud kokku ühiselt töötada 8 tegevussuunas: 1) Lõuna-Eesti regiooni loomine; 2) rahvastiku elujõu ja taaste tagamine; 3) regioonisisesed head ühendused; 4) kvaliteetsete teenuste kättesaadavus; 5) tehnilise taristu väljaarendamine; 6) ettevõtluskeskkonna arendamine; 7) kvaliteetse elamispinna kättesaadavus; 8) rahvusvahelised kiired ja sujuvad ühendused. Tabel 1 Lõuna-Eesti SKP elaniku kohta võrdluses kogu Eesti ja Euroopa Liiduga (EL27) 2018 2019 2020 2021 2022 Lõuna-Eesti SKP/PPP (milj eurot) 5031 5376 5380 6094 6454 Lõuna-Eesti elanike arv 270888 270804 270257 271407 274015 Lõuna-Eesti SKP/PPP elaniku kohta (eurot) 18573 19850 19909 22453 23552 EL27 SKP elaniku kohta (eurot) 31340 31380 30160 32830 35620 Eesti SKP/PPP elaniku kohta (eurot) 24643 25690 25039 27297 28677 Lõuna-Eesti SKP elaniku kohta (PPP) EL27 keskmise suhtes (%) 59.3 63.3 66.0 68.4 66.1 Lõuna-Eesti SKP elaniku kohta (PPP) Eesti keskmisest (%) 75.4 77.3 79.5 82.3 82.1 Allikas: Statistikaamet, Eurostat. Lõuna-Eesti regioonina on antud tabelis vaadeldud 5 maakonda: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa. Eesti ja Lõuna-Eesti SKP on korrutatud läbi Eesti ostujõu pariteediga (PPP), et Euroopa riikide erinevate hinnatasemete võrdluses oleks näitaja adekvaatsem. 3 Lähtetase (SKP elaniku kohta 2022, % Eesti keskmisest, Statistikaamet): Harju maakond 129%, Jõgeva maakond 62,8%, Põlva maakond 54,1%, Tartu maakond 98%, Valga maakond 57,2%, Võru maakond 63,8%. 4  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Tegevussuund 1. Lõuna-Eesti regiooni loomine Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid Lõuna-Eesti kui funktsionaalselt ja tunnetuslikult toimiva regiooni olemasolu on peamine eeldus ühiste eesmärkide seadmiseks ja saavutamiseks – selleks, et ettevõtluskeskkonnana edukalt konkureerida teiste regioonidega. Regiooniloome sisu on Lõuna-Eesti kui toime- ja tunnetusruumi välja kujunemist ning tugevnemist toetavad tegevused. Lõuna-Eesti kui regiooni loomise oluliseks eelduseks on õigusliku aluse kehtestamine Lõuna-Eesti arenguleppele ja Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu tööle. Samuti on oluline et regionaalsele arenguleppele antakse kindel koht riigi arengudokumentide süsteemis. Nendele tuginedes on võimalik välja kujundada võimekas Lõuna-Eesti arenguleppe elluviimist ja uuendamist toetav organisatsioon ja asjakohane ettevõtluse ökosüsteem. Suunale seatavad alaeesmärgid Tegevussuuna eesmärgiks on Lõuna-Eesti kui tõhusa koostööregiooni loomine ja tugevnemine arenguleppe partnerite territoriaalsetes piirides ning erinevate sektorite (riigi keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja maakondlikud koostööstruktuurid, ettevõtted, kodanikuühiskond) osalusel. Mastaabitundlikke valdkondi korraldatakse regionaalsel tasandil. Selleks luuakse asjakohaseid organisatoorseid struktuure ja finantseerimismehhanisme, algatatakse regionaalsetest vajadustest ja võimalustest lähtuvaid arendusprogramme ja -projekte. Regiooni elanikud ja organisatsioonid (sh ettevõtted) identifitseerivad end osana Lõuna-Eestist. Rahvusvaheliselt teatakse ja tuntakse Lõuna-Eestit ühiselt välja kujundatud regionaalse brändi alusel, mis võtab arvesse piirkondlikke eripärasid. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 3 indikaatoriga:  Regionaalsete korraldusstruktuuride ja projektide ühisrahastuse maht;  Lõuna-Eesti arenguleppe ülesannete täitmise osakaal;  Lõuna-Eesti tuntus turismi sihtkohana Eestis ja lähiriikides. Prioriteetsed ülesanded 1. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu sõnastab koostöös regionaalsete partneritega ettepanekud arenguleppe osapoolte õiguste ja kohustuste, elluviimise mehhanismide, arenguleppe seire ja uuendamise korra osas. 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) algatab aruteluprotsessi Riigikantselei ja Rahandusministeeriumiga (RAM) regionaalsetele nõukogudele ja arengulepetele õigusliku aluse loomiseks ning sidumiseks riigi arengudokumentide süsteemiga. 3. ReM, Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused ja teised regionaalsed partnerid alustavad läbirääkimisi ühise Lõuna-Eesti arenduskeskuse moodustamiseks, mis hakkab seisma regiooni arengu eest ning ellu viima regionaalse arenguleppe tegevusi. Tegevussuund 2. Rahvastiku elujõu ja taaste tagamine Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid Ettevõtluse konkurentsivõime ja regiooni majandusareng sõltuvad talentidest ja kvalifitseeritud tööjõust. Majanduse rahvusvahelistumine eeldab ühiskonna avatust. 5  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Lõuna-Eesti summaarne rahvaarv on aastakümneid olnud langustrendis. Regiooni siseselt kasvab ja nooreneb Tartu linnapiirkonna elanikkond, samas kui paljudes ääremaa valdades elanikkond kiirelt väheneb ja vananeb. Regiooni oluliseks arengueelduseks on rahvastikutaaste saavutamine, sh väliskeskkonna võimalusi ära kasutades. Rahvastiku elujõudu toetavad tegevused leevendavad regiooni vähesest elanike arvust – võrdluses konkurentsregioonidega - tulenevaid esmajoones tööturu ja tarbijaturu väiksuse probleeme, aga ka maapiirkondade tühjenemist, millega kaasneb kvaliteetse elukeskkonna loomise kulukus kahanevates asulates ja piirkondades. Suunale seatavad alaeesmärgid Rahvastikuarengu eesmärgiks on vähemalt tänase rahvaarvu säilitamine regioonis ning samuti kõigi maakondade, kohalike omavalitsuste ja väikelinnade rahvastikuprotsesside tasakaalustamine. Osapoolte jõupingutuste tulemusel soovib järjest rohkem noori Eestist ja mujalt maailmast õppida Tartus ja mujal Lõuna-Eestis. Välditakse sisserändajate ruumilist segregatsiooni, tagatakse sisserändajate võimalikult „ühtlane“ jaotumine kogu Lõuna-Eestis ning lõimitus Eesti ühiskonda ja kohalikku kogukonda. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 3 indikaatoriga:  Lõuna-Eesti (tööealise) elanikkonna suuruse muutus;  Rahvastikuarengute regioonisisene tasakaalustatus – maakondade võrdlus, maalise ja väikelinnalise asustuse võrdlus Tartu linnastuga;  Naturaliseerunud kodakondsuse omandanud isikute suhtarv rahvusvahelisest sisserändest. Prioriteetsed ülesanded 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) kaasab Lõuna-Eesti regionaalse nõukogu riikliku talendipoliitika loomisse ning arvestab talendipoliitikas regionaalsete huvide ja vajadustega. Vajadusel koostatakse „Talendid Lõuna-Eestisse“ programm koos väärtuspakkumistega sisse- ja tagasirändajatele. 2. Ülikoolid, ettevõtted ja KOV üksused tugevdavad koostööd, eesmärgiga, et tipposkustega üliõpilased ja vilistlased jääksid püsivalt Lõuna-Eestisse, sh luuakse ja rakendatakse ühiselt toetusmeetmeid, arendatakse välja tööpraktika teekonnad ülikoolidest ettevõteteni ning toetatakse välisüliõpilaste eesti keele õpet. 3. Tartu Rakendusliku Kolledži (VOCO) eestvedamisel kaardistatakse kutse- ja rakenduskõrgharidusasutuste regionaalses koostöös ning HTM ja Haridus- ja Noorteameti (HARNO) toel rakendusliku hariduse rahvusvahelistumise võimalused ja potentsiaalsed sihtturud, koostatakse ühine regionaalne kutsehariduse turundusstrateegia. 4. HTM ja Tartu Linnavalitsus tagavad rahvusvahelises töörändes osalevatele peredele piisaval hulgal õppekohti rahvusvahelistes koolides (sh IB õpe). Vajadusel laiendatakse rahvusvahelise üldhariduse võimalusi ka teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse. 5. Koostatakse ja viiakse ellu Lõuna-Eesti (tagasi)rände sihtkoha turundusplaan, sh eraldi sihtkoha väärtuspakkumistega diginomaadidele/kaugtöötajatele, hõbemajanduse sihtrühmadele ja ärituristidele. 6. Õpetajate, arstide/õdede, veterinaaride, apteekrite Lõuna-Eestisse meelitamiseks luuakse palga-/lähtetoetused jm motivatsioonipaketid. 6  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Tegevussuund 3. Regioonisisesed head ühendused Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid Vajaduspõhised, kiired, mugavad, ohutud, tehnoloogiliselt uuenduslikud ja keskkonnasõbralikud regioonisisesed liikumisvõimalused suurendavad töökohtade valiku mitmekesisust, töökohtade täitmist töötajate võimetele vastavalt, teenuste paremat kättesaadavust ja kaupade liikumist, mis seeläbi panustavad Lõuna-Eesti elukeskkonna kvaliteeti ja majanduse jätkusuutlikkusse. Hetkeseisus pärsib ühistranspordiühenduste ja teedevõrgu kvaliteet Lõuna-Eestis teenuste kättesaadavust ning loob elanikele lisatõkkeid tööturul osalemiseks, seda eriti regiooni äärealadel ja hajaasustuses. Ühistranspordi kesine konkurentsivõime soosib autostumise kasvu ning sellega kaasnevat keskkonnamõju. Säästlike liikumisalternatiivide olemasolu aitab vähendada keskkonna jalajälge ja mitmekesistab liikumisvõimalusi. Eri transpordiliikide heas koostoimes ühtsel piletisüsteemil töötav ühistranspordisüsteem loob eeldused tööjõu mobiilsusele ja tööturu paindlikkusele ning suurendab seeläbi ettevõtete majandusliku konkurentsivõime kasvu Lõuna-Eestis. Suunale seatavad alaeesmärgid Liikuvustaristu ja ühistranspordisüsteem võimaldavad Lõuna-Eesti regioonis inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ja kestval moel lähtuvalt liikumisvajadustest. Elanikele on tagatud ligipääs igapäevaeluks vajalikele teenustele, töökohtadele ja vaba aja veetmise võimalustele. Head liikumisvõimalused on olulised ka Lõuna-Eesti külastajatele. Liikumiskeskkonna kujundamisel ja ühenduste parendamisel arvestatakse regiooni asustussüsteemi hierarhia iseloomu ja luuakse ühtne Lõuna-Eesti regionaalne ühistranspordi liinivõrk. Liikumisviise käsitletakse omavahel seotud süsteemina. Kesksel kohal on uuenduslike logistikalahenduste kasutuselevõtt, et tagada kaug-, maakonna- ja kohalike (sh nõudepõhiste) liinide koostoime. Töötatakse välja ühtne piletisüsteem ja tulude/kulude jagamise õiglane lahendus, sh reisija omaosalus ühistranspordi piletihinnas. Ühissõidukite eeliskasutamisest tulenevalt väheneb veondussektori energiakulu ja CO2-heitkogus. Ühistranspordivõrgu ülesehituse oluliseks printsiibiks on seostatus, mis loob mugavate ümberistumisvõimaluste abil ühenduse võimalikult suure hulga lähte- ja sihtpunktide vahel. Säästvate liikumisviiside arendamist eelistatakse eelkõige linnade ja nende lähitagamaa maa- ja ruumikasutuse planeerimises, et lähtuda esmajoones jalgsi- ja rattaliikumisest ning hästi kättesaadavatest ja mugavatest liikuvuskeskustest. Riigi- ja kohaliku maanteedevõrgu ning raudtee taristu on kaasaegne. Tagatud on riigi- ja kohaliku maanteedevõrgu areng ja korrashoid, enam kasutatavad kruusateed viiakse järk-järgult mustkatte alla. Uuendatakse raudtee taristut, et tõsta rongide kiirust, ohutust ja läbilaskevõimet. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 4 indikaatoriga:  Ühistranspordi kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal;  Ühissõidukite kasutajate rahulolu;  Mustkattega teede osakaal teede kogupikkusest;  Ühistranspordi KHG-heide. 7  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Prioriteetsed ülesanded 1. Regiooni ühistranspordikeskuste, ReM ja kohalike omavalitsuste koostöös konsolideeritakse Lõuna-Eesti ühistranspordi seni liiga killustunud korraldus, luues struktuuri, mis planeerib ja korraldab halduspiiride üleselt ühistranspordi liinivõrku ja selle toimimist kogu regioonis ühtselt. Moodustatakse Lõuna-Eesti liikuvusnõukoda, kelle ülesandeks on eri liiklusviiside arendamisest huvitatute esindamine ja regioonis liikuvuse arendamises kaasarääkimine. 2. Transpordiamet loob üleriikliku liikuvusmudeli, mille koostamisel võetakse arvesse ka Lõuna- Eesti regiooni asjaomaste organisatsioonide tagasisidet ja vajadusi. Edasiste liikuvust puudutavate tegevuste planeerimisel ja otsuse langetamisel toetutakse mudeli järeldustele. 3. Kliimaministeerium (KliM) ja Eesti Raudtee tagavad Tallinn-Tartu raudtee renoveerimise ja elektrifitseerimise ning rongide liikumiskiiruse tõstmise (kuni 160 km/h). ReM tihendab regionaalsete raudteeühenduste arvu (Tartu-Jõgeva, Tartu-Põlva; Tartu-Valga). KliM tellib Koidula-Võru-Valga raudteeühenduse renoveerimise ja Põlva-Võru raudtee-otseühenduse tasuvusanalüüsi. 4. TA ja kohalike omavalitsuste poolt jätkatakse kruusateede mustkatte alla viimist eesmärgiga saavutada ühenduste turvaline, tolmuvaba ja aastaringne kasutatavus, et Lõuna-Eesti kruusateede osakaal oleks vähemalt Eesti keskmisel tasemel. 5. Lõuna-Eesti kohalikud omavalitsused jätkavad jalgrattateede põhivõrgustike arendamist ning piirkondlike multimodaalsete liikuvuskeskuste rajamist koos pargi ja sõida lahendustega. 6. Riik, kohalikud omavalitsused ja erasektor jätkavad elektriautode laadijate võrgustiku ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamist Lõuna-Eestis. Tegevussuund 4. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid Kvaliteetsete avalike ja erateenuste kättesaadavus on oluliseks elu- ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime osaks. See tagab elukeskkonna kvaliteedi ja seega ka asustuse jätkusuutlikkuse regioonis, seda ka juhul, kui teenuste (sh haridusteenuste) võrgustikke tuleb mastaabiökonoomikast lähtuvalt optimeerida. Ebaühtlasest piirkondlikust rahvastikuarengust tulenevalt on teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine kohati suureks väljakutseks. Prioriteetseteks teemadeks on tervikliku erinevaid õppeliike lõimiva haridusvõrgustiku kujundamine, ühtse Lõuna-Eesti regionaalse kaugtöökeskuste ja -kohtade võrgustiku areng ning hõreasustusega alade ja ääremaade teenuste ühiste regionaalsete mudelite (sh kasutades keskuslinnade võimekust teenuste osutamisel) väljatöötamine ja rakendamine. Suunale seatavad alaeesmärgid Tegevussuuna eesmärgiks on regiooni tasakaalustatud majandusarengut toetav ja tõhus teenuste võrgustik. See toetab ühelt poolt elukeskkonna kvaliteeti ja seeläbi tööjõuturgu, teiselt poolt aga otseselt ettevõtete toimimist ja ettevõtluse arengut. Teenuste võrgustikku arendatakse Lõuna-Eesti regiooni maakondade soovitavalt ühises maakonnaplaneeringus kokku lepitud lahenduste alusel. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 2 indikaatoriga:  Lõuna-Eesti regiooni maakonnaplaneeringute teenuste võrgustiku lahenduse ja selle elluviimise kava olemasolu, teenuste kättesaadavuse regulaarse seire toimumine;  Teenuste hea kättesaadavuse kriteeriumitele vastavates asulates paiknevate ettevõtete osakaal. 8  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Prioriteetsed ülesanded 1. Planeeringute eest vastutav riigi üksus vaatab üle maakonnaplaneeringud Lõuna-Eesti regioonis, arvestab üleriigilise planeeringu koostamisel regioonis ühist lahendamist vajavate ruumilise arengu teemadega ning pärast üleriigilise planeeringu kehtestamist valmistab vajadusel ette Lõuna-Eesti regiooni maakonnaplaneeringute (Lõuna-Eesti regiooni ruumiplaneeringu) koostamise algatamise. 2. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu algatab ühise regionaalse haridusasutuste võrgustiku lahenduse koostamise, millega luuakse uusi õppevorme ja võimalusi üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe, sh noorsootöö sidustamiseks ja üleminekute lihtsustamiseks. HTM-i, regiooni kohaliku omavalitsuse üksuste ja õppeasutuste koostöös arendatakse Lõuna-Eesti maakondades välja regionaalsed hariduskeskused. 3. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu määratleb Lõuna-Eestis arengutõuget vajavad piirkonnad, millele luuakse erilahendused haridusasutuste võrgu korraldamisel, mis arvestavad piirkonna kultuurikeskkonna ja arengutaustaga. Regionaalne nõukogu koordineerib regiooni kohaliku omavalitsuse üksuste, HTMi jt osapoolte koostööd erilahenduste välja töötamises. 4. KUPLAND kui Lõuna-Eesti kaugtöövõrgustiku organisatsioon koostab laiema regionaalse kaugtöövõrgustiku arengu kontseptsiooni ja selle elluviimise tegevuskava. Regiooni KOV üksused arvestavad munitsipaalasutuste töö korraldamisel ja hoonete (esmajoones raamatukogude, külakeskuste) rekonstrueerimisel regionaalse kaugtöövõrgustiku kontseptsiooni suunistega ning võimalusel luuakse tingimused võrgustikuga liitumiseks. 5. Tartu Ülikooli teaduskooli, SA Teaduskeskus AHHAA ja Tartu Loodusmaja eestvedamisel ning regiooni haridusasutuste (sh kutseharidusasutuste) osalusel arendatakse välja hübriidsed (virtuaalse ja kohapõhise kättesaadavuse tsükliline kombinatsioon) huvitegevuse teenused hõreasustusega piirkondades elavatele lastele ja noortele. Teenuste arendamise temaatiliseks prioriteediks on loodus-, ühiskonna-, täppis- ja tehnoloogiateadustest lähtuv huvitegevus. 6. Lõuna-Eesti kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ja Kliimaministeeriumi koostöös koostatakse Lõuna-Eesti jäätmete liigiti kogumise ja taaskasutamise teekaart. Tegevussuund 5. Tehnilise taristu väljaarendamine Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid Tehnilise taristu keskseks ülesandeks on tagada majapidamiste, ettevõtete ja muude majandusüksuste varustatus ressurssidega (nt energia, vee, info) ning majandustegevuse jääkide (nt jäätmed, heitvesi) keskkonnahoidlik äravedu ja käitlemine. Kaasaegne tehniline taristu on ettevõtete arengu ja keskkonnanõuete täitmise eelduseks. Lõuna-Eesti ettevõtluse arengu seisukohast on võtmeteemadeks majanduslikult konkurentsivõimelise energia ja sideühenduste kättesaadavus. Tootmisettevõtete areng nõuab varustatust piisava võimsuse ja konkurentsivõimelise hinnaga energiaressurssidega. Andmeside kiirus on kriitiliseks teguriks IT- ja reaalajamajanduse arengus ning e-teenuste (sh suhtlus riigiga) laienedes vajalik iga ettevõtte sujuvaks toimimiseks. Energeetikas on regiooni peamiseks väljakutseks kohaliku roheenergia tootmine ja mõistlike kuludega ettevõteteni viimine olukorras, kus suurima potentsiaaliga tuuleenergia tootmine on nii looduslike olude kui ka kaitseväe piirangute tõttu suuremas osas Lõuna-Eestist välistatud. Gaasivõrgustiku puhul on võrguhaldaja hinnangute ja plaanide kontekstis reaalne oht, et see pikemas ajalises perspektiivis likvideeritakse või ühendatakse põhivõrgust lahti. Sideühenduste rajamisele seavad majanduslikke piiranguid hõre asustus ja künklik reljeef. 9  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Suunale seatavad alaeesmärgid Tegevussuuna eesmärgiks on tagada regiooni ettevõtetele ja teistele majandusüksustele (sh majapidamistele) majanduslikult soodsa hinnaga energia, mis oleks toodetud taastuvallikatest. Regiooni elektrivõrk peab võimaldama transpordi elektrifitseerimist ning tootmise automatiseerimist ja laiendamist samas tempos, mis konkurentregioonides. Samuti peavad sideühendused olema piisavad veebiteenuste kasutuseks, kaugtööks ja tootmise automatiseeritud (kaug)juhtimiseks. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 5 indikaatoriga:  Tootmisettevõtete elektri hind (võrdluses konkurentregioonidega);  Taastuvenergia osakaal regiooni aastases energiatarbimises;  Elektrikatkestuste mõõdik (kriitilised katkestused ettevõtetes);  Interneti püsiühenduse allalaadimiskiirusega rahul olevad ettevõtted, %;  5G võrguga kaetud ettevõtlusalade (määratakse eraldi nimekirjana) ja asustusalade (200+ elanike arvuga tiheasustusalad) osakaal. Prioriteetsed ülesanded 1. Tartu Regiooni Energiaagentuurist (TREA) kujundatakse Lõuna-Eesti regiooni olulisi toimijaid (esmajoones kohaliku omavalitsuse üksusi) hõlmav koostöö organisatsioon. TREA ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel arendatakse roheenergeetika kompetentse Lõuna-Eestis. 2. Tartu linn, Tartu Ülikool jt regiooni huvipooled osalevad aktiivselt Eesti Vesinikuoru, Puhta Vesiniku Liidu ja Eesti Vesinikuühingu tegemistes. 3. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu sõnastab koostöös regiooni arendus- ja ettevõtlusorganisatsioonidega elektrivõrgu arendamise (rekonstrueerimise) prioriteetsed vajadused lähtudes regiooni ettevõtluse vajadustest (sh spetsialiseerumise valdkondade ettevõtete - puit, toit, puhkemajandus ja kaugtöö, terviseteenused). MKM ja KliM algatavad programmi, millega toetatakse investeeringuid regiooni ettevõtluse arenguks vajalikesse põhi- ja jaotusvõrkudesse. 4. Valdkonna eest vastutav ministeerium teeb kõik endast oleneva arengustrateegias Eesti digiühiskond 2030 kiire internetiühenduse ja kvaliteetse mobiilisideühenduse arendamisel ja seatud eesmärkide saavutamiseks (maapiirkondades juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele majapidamistele; juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret lairibaühendust; kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga; sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu) ka Lõuna-Eestis. MKM loob koostöös TTJA-ga võimalused seirata digiühiskonna arengustrateegias seatud eesmärkide suunas liikumist ka regionaalses vaates (sh Lõuna-Eesti kohta). Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu ja MKM arutavad iga-aastaselt seire tulemusi ning MKM teeb seire tulemustest lähtudes muudatusi arengustrateegia elluviimisel. 5. Valdkonna eest vastutav ministeerium loob toetusmeetmeid, millega (kaas)rahastatakse valguskaablil põhineva kiire internetiühenduse loomist juurdepääsuvõrkudest lõpptarbijateni ning 5G mobiilsidevõrgustiku tihendamist selliselt, et riiklikud eesmärgid saavutatakse ka Lõuna-Eestis. 10  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Tegevussuund 6. Ettevõtluskeskkonna arendamine Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisse ja lahendatavad probleemid Regionaalne majandusareng on kõige otsesemalt seotud ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimega. Olulises osas kujundavad Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonda Euroopa Liidu ja Eesti riigi õigus- ja poliitikaraamistik ning regiooni eelnevast arengurajast ja geograafilisest asendist tulenevad tegurid. Siiski on ka regionaalsel tasandil mitmeid sekkumisvõimalusi. Esmajoones asuvad need võimalused regionaalse ettevõtluse ökosüsteemi tugevdamises ning regionaalse tööturu arendamises. Lõuna-Eesti ettevõtluse ökosüsteemi iseloomustab ettevõtlusega alustamist ja ettevõtete arengut toetavate tugistruktuuride suur organisatoorne killustatus nii valdkondlikult kui piirkondlikult. Samuti tegevuse kohatine dubleeritus ning kesine regionaalne koordinatsioon. Palju arenguruumi on ettevõtete innovatsioonivõimekuse kasvus, teadus-arendusasutuste ja ettevõtete koostöövõimaluste kasutamiseks ettevõtete tootlikkuse tõstmisel - uute toodete ja teenuste välja arendamisel, protsessi- ja turundusinnovatsiooni edendamisel. Ettevõtete igapäevase majandustegevuse vaatepunktist on sageli kriitilisimaks arengut pidurdavaks teguriks kvalifitseeritud tööjõu puudus. Samuti vajavad erilahendusi piirkondlikud turutõrked finantsteenuste kättesaadavuses, mis pärsivad tugevalt Lõuna-Eesti maalistes piirkondades tegutsevaid ettevõtteid. Suunale seatavad alaeesmärgid Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkond muutub konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks ärikeskkonnaks, mille arendamine toimub toetudes nii senistele konkurentsieelistele kui uutele võimalustele. Tagatakse riigi tugi ettevõtetele keskkonnanõuetega kohanemisel ning vajalike teadmiste ja kompetentside kasvatamine üleminekul keskkonda säästvale majandamisele. Regiooni ettevõtlus liigub tasemele, kus on kasvanud nende uuendusmeelsus, tootlikkus, eksport ja keskkonnasäästlikkus. Ettevõtetel, kes vajavad kas riskikapitali investeeringuid, pikaajalisi laene või tagatisi, on ligipääs kapitalile, mis vastab nende põhjendatud vajadustele. Arenev ettevõtluse ökosüsteem julgustab investeeringute tegemist Lõuna-Eestisse, sh majanduses suurema lisandväärtuse saavutamiseks ja nutika spetsialiseerumise võimaluste kasutamiseks. Ülikoolide ning muude teadus- ja arendusasutuste ning ettevõtete koostöö tiheneb. Tööstusalade ja -parkide arendamisel seatakse selged prioriteedid. Vähendatakse ettevõtjate asjaajamist planeeringu ning kasutamislubadega seotud protsesside läbiviimisel. Ettevõtlik haridusruum, täiendus- ja ümberõppe vastavus tööjõuturu ja ettevõtete vajadustele võimaldavad paindlikku tööturu toimimist, soosivad noorte ettevõtlikkust ja töökohtade konkurentsivõime säilimist. Lõuna-Eestil on hea siseriiklik ja rahvusvaheline maine atraktiivse kõrgetasemelise loodus-, kultuuri-, agro- ja konverentsiturismi sihtkohana. Suureneb külastajate arv ja turismisektori osakaal Lõuna-Eesti majanduses, sh ettevõtete arv, kes saavad müüa rohkem tooteid ja teenuseid külalistele. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 5 indikaatoriga:  Hõivatute osakaal tööealisest elanikkonnast;  Tööviljakus hõivatu kohta lisandväärtuse alusel, eurot;  Tööstusalades ja -parkides ettevõtete ja töökohtade arv;  Ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse;  Ööbimiste arv majutusasutustes. 11  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Prioriteetsed ülesanded 1. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ja Lõuna-Eesti maakondlike arenduskeskuste koostöös koostatakse väärtuspakkumised, eesmärgiga tuua regiooni välisinvesteeringuid (näiteks puidu- ja toiduainetööstus, biotehnoloogia/-keemia, biomeditsiin/tervisetehnoloogiad, kaitsetööstus, vesinikutehnoloogiad) uute kõrget lisandväärtust loovate töökohtade tekkeks. 2. MKM, ReM, maakondlikud arendusorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused loovad koostöös ärimudeli Lõuna-Eestis tööstusalade võrgustiku planeerimiseks, arendamiseks ja turundamiseks. Koos uute investeeringute meelitamisega piirkonda käivitatakse kohalike ettevõtjate juhtimisoskuste parandamiseks täiendkoolitused. 3. MKM, ReM, EIS ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) arvestavad finantsturu tõrgetega Lõuna-Eestis ning suurendavad toetuste, laenude ja tagatiste taotlemise paindlikkust piirkonna ettevõtete äririskide maandamiseks (ekspordilaenud ja –garantiid, sh sihtturul kehtivate nõuetega ja standarditega vastavusse viimiseks, portfellipõhine käendus pankadele ettevõtete laenude finantseerimiseks) vastavuses ettevõtete vajadustega. Riigiasutused pakuvad laenugarantiisid tehnoloogiariskidega innovaatilistele ettevõtetele. 4. MKM ja EIS töötavad koostöös Lõuna-Eesti arendusorganisatsioonidega välja avatud innovatsiooni edendavad meetmed, mille eesmärk on katalüseerida väliste konsultantide abil suure arengupotentsiaaliga, kuid väheinnovaatiliste ettevõtete toote-, protsessi- ja ärimudeli innovatsioone, sh omavahelist võrgustumist ja koostööd teadus-arendusasutuste ja kutseharidusasutustega. 5. Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu koostöös regionaalsete partneritega koostab ettepanekud Rahandusministeeriumile (RaM) ja Kliimaministeeriumile (KliM) ettevõtete investeerimiskindluse tagamiseks tulenevalt riigi maksukeskkonnast ja kliimaeesmärkide saavutamisest. MKM, RaM ja ettevõtlusorganisatsioonide koostöös töötatakse välja erisoodustusmaksu soodustus ettevõtetele oma töötajatele osutatud transpordikulude kompenseerimiseks. 6. SA Kutsekoda koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga (HTM), MKMi ja regiooni partneritega arendavad tööjõu oskuste vajaduse prognoosi- ja tagasisidesüsteemi (OSKA), et oskuste ja ametite vajadust saab prognoosida ka regionaalselt, sh Lõuna-Eesti vajadustest lähtudes. 7. HTMi, Töötukassa, ülikoolide ja teiste haridus- ja teadusasutuste, maakondlike arenduskeskuste ja erasektori koostöös toetatakse noorte ettevõtlikkust, seotakse hariduse omandamine (põhikool ja gümnaasium, valikained, huviharidus, ameti- ja kõrgkoolid) rohkem kohaliku ettevõtlusprofiiliga ja tagatakse õppe vastavus tööturu vajadusele. Arendatakse kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi ja töökohapõhist paindlikku õpet. 8. SA Tartumaa Turism, Lõuna-Eesti Turismiklastri, ülikoolide, maakondlike arenduskeskuste, LEADER-tegevusrühmade ja kohalike omavalitsuste koostöös arendatakse kohalikule ressursile ja kultuuripärandile tuginevat loodus-, kultuuri-, agro- ja konverentsiturismi. Tegevussuund 7. Kvaliteetse elamis- ja üüripinna kättesaadavus Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad probleemid Avaliku ja erasektori partnerlusel elamumajanduses on oluline roll väikelinnade ja maapiirkondade taaselustamisel ning uute töökohtade loomisel. Eluasemete pakkumine on seotud avalike teenuste osutamisega, õppimise mobiilsuse ja vajaliku optimaalse rahvastikutaseme säilitamisega. Lõuna-Eestis 12  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 napib üürikortereid ja nüüdisaegset elamufondi, et tagada õppijate ja töötajate mobiilsus ning tööturu paindlikkus. Aastakümnete pikkuse hooletusse jätmise tulemusena esineb Lõuna-Eestis palju mittekvaliteetseid elamuid. Kliimamuutustega toimetulekuks on olulisel kohal hoonete energiatõhususe saavutamine. Suunale seatavad alaeesmärgid Eesmärgiks on haridusasutuste ühiselamute ja kortermajade renoveerimise toetamine ning investeeringute soodustamine eluruumide rajamiseks turutõrkega piirkonnas, kus kinnisvara väärtus on tagatisena madal ja omaosaluse rahaline võimekus väiksem. Soodustatakse õppijatele ja mobiilsetele töötajale vajalike kvaliteetsete ja taskukohaste üürieluruumide paremat kättesaadavust. Eesmärgiks seatakse uute üürikorterite ehitamise osaline toetamine turutõrkepiirkondades, mis aitab kaasa üürile antavate eluasemete piisavale pakkumisele ja taskukohasusele. Tagatakse elamispindade kättesaadavus majanduslikult ja sotsiaalselt ebasoodsates tingimustes õppijatele, mille tarvis toetatakse ülikoolide ja teiste haridusasutuste ühiselamukohtade renoveerimist ja ühiselamukohtade ehitamist, võttes arvesse üüriturul toimuvat. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 4 indikaatoriga:  Renoveeritud kortermajade arv;  Uute lisandunud üürikorterite arv;  Õppijatele ehitatud ja renoveeritud ühiselamukohtade arv;  Inimeste arv, kes on saanud omafinantseeringu toetust eluaseme omandamiseks turutõrke piirkondades. Prioriteetsed ülesanded 1. EIS ja KliM koostöös jätkatakse kortermajade renoveerimise ja kliimasõbralikkuse saavutamise toetamist turutõrke piirkondades (osaline rekonstrueerimine, väiksem omafinantseeringu % jms). 2. EIS, MESi ja KliM koostöös jätkatakse turutõrke olukordades korter- ja üksikelamute ehitamise ja rekonstrueerimise finantseerimist. 3. Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös jätkatakse ühiselamukohtade ehitamist ja renoveerimist. Samuti toetatakse vajadusel ühiselamukohtade renoveerimist kutseõppeasutustes ja ühiselamukohtade loomist maakonnakeskustes gümnaasiumis õppijate tarvis. Tegevussuund 8. Rahvusvahelised kiired ja sujuvad ühendused Tegevussuuna panus arenguleppe üldeesmärgi saavutamisesse ja lahendatavad probleemid Rahvusvaheliste lennu-, rongi- ja bussiühenduste parandamine ning vähese süsiniku jalajäljega transpordivahendite kasutamine omab olulist kohta Lõuna-Eesti rahvusvahelise ja regionaalse äritegevuse (investeeringud, laienemine välisturgudele) hoogustamisel. See on tähtis Tartu kui rahvusvaheliselt kõrgetasemelise haridus-ja teaduskeskuse arengus, turismiteenuste laiendamisel ja ekspordi kasvul, sh kõrge lisandväärtusega äri-, kultuuri- ja tervisedenduse turismi arengus. 13  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Suunale seatavad alaeesmärgid Lõuna-Eesti omab eriliigilisi rahvusvahelisi transpordiühendusi. Regiooni ettevõtete kaubavahetust toetavad head maantee- ja raudteeühendused Balti riikide ja Kesk-Euroopaga ning lähiregiooni sadamatega. Reisirongi- ja bussiühendused Riiga ja Tallinnasse loovad võimalusi neist keskustest lähtuvate lennuühenduste kasutamiseks. Tagatakse Tartu lennuvälja toimimine ja rahvusvahelised lennuliinid Tartust. Tartu lennuvälja käigus hoidmine on riiklik prioriteet ja toimub selle riiklik toetamine. Eesmärkide saavutamist mõõdetakse ja hinnatakse 1 indikaatoriga:  Regulaarsete rahvusvaheliste otseühenduste arv regioonis: rong, buss, lennuk. Prioriteetsed ülesanded 1. AS Tallinna Lennujaama, KliM, KOV üksuste ja vedaja(te) vahel sõlmitakse kokkuleppe Tartu rahvusvahelise regulaarse lennuliikluse pikaaegseks hoidmiseks vähemalt Helsingi suunal. Vajadusel tagatakse lennuliinide käigushoidmise riiklik toetamine ja vahendid Tartu Lennujaama toimivuse järjepidevuseks. Lennuliinide doteerimise põhjendamise tarvis koostatakse nende mõjuanalüüs regionaalse kasu selgitamiseks ja viiakse läbi tulemuste iga- aastane seire. 2. AS Tallinna Lennujaam, Tartu Lennuakadeemia, Tartu Ärinõuandla, AS Metrosert ja Tartumaa Omavalitsuste Liidu ühistegevusena mitmekesistatakse Tartu lennuvälja kasutamisvõimalusi. Moodustatakse droonide konsortsium ja selle käivitamiseks luuakse innovatsioonikeskus. 3. KliM ja vedaja(te) vahel sõlmitakse kokkulepe Riia-Tartu-(Tallinn) rongiliini avamiseks ja selle toimimisvõime püsiva rahastuse tagamiseks. 14  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 Poolte allkirjad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Tartu linn Jõgeva maakonna esindaja - SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Põlva maakonna esindaja - MTÜ Põlvamaa Omavalitsuste Liit Tartu maakonna esindaja - MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit Valga maakonna esindaja - SA Valgamaa Arenguagentuur Võru maakonna esindaja - SA Võrumaa Arenduskeskus Tartu Ülikool Eesti Maaülikool Lisa 1 Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe tegevuskava (koondülevaade peamistest kavandatud tegevustest) Tegevus Tegevus- Tegijad suund Perioodiks 2024-2027 kokku lepitud tegevused 1. Ettepanekute sõnastamine arenguleppe osapoolte 1 REM ja regionaalne nõukogu õiguste ja kohustuste, elluviimise mehhanismide, koos regionaalsete partneritega arenguleppe seire ja uuendamise korra osas 2. Protsessi algatamine regionaalsetele nõukogudele 1 ReM, regionaalne nõukogu ja arengulepetele õigusliku aluse loomiseks ning sidumiseks riigi arengudokumentide süsteemiga 3. Ühise Lõuna-Eesti arenduskeskuse 1 ReM, Lõuna-Eesti kohalikud moodustamine, mis hakkab seisma regiooni omavalitsused ja teised arengu eest ning ellu viima regionaalse regionaalsed partnerid arenguleppe tegevusi 4. Lõuna-Eesti kaasatakse riikliku talendipoliitika 2 MKM, MAROd, KOVid loomisse ning arvestatakse talendipoliitikas regionaalsete vajadustega. Vajadusel koostatakse „Talendid Lõuna-Eestisse“ programm koos väärtuspakkumistega sisse- ja tagasirändajatele. 15  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 5. Koostöö, et tipposkustega üliõpilased ja 2 Ülikoolid, ettevõtted ja KOV vilistlased jääksid püsivalt Lõuna-Eestisse, sh üksused luuakse ja rakendatakse ühiselt toetusmeetmeid, arendatakse välja tööpraktika teekonnad ülikoolidest ettevõteteni ning toetatakse välisüliõpilaste eesti keele õpet 6. Kaardistatakse rakendusliku hariduse 2 Tartu Rakenduslik Kolledž rahvusvahelistumise võimalused ja potentsiaalsed (VOCO) jt regiooni sihtturud, koostatakse ühine regionaalne haridusasutused, HTM, HARNO kutsehariduse turundusstrateegia 7. Tagatakse rahvusvahelises töörändes osalevatele 2 HTM, Tartu Linnavalitsus peredele piisaval hulgal õppekohti rahvusvahelistes koolides (sh IB õpe). Vajadusel laiendatakse rahvusvahelise üldhariduse võimalusi ka teistesse Lõuna-Eesti piirkondadesse 8. Koostatakse ja viiakse ellu Lõuna-Eesti 2 EIS, Lõuna-Eesti turismiklaster, (tagasi)rände sihtkoha turundusplaan, sh MAKid, Kupland väärtuspakkumistega diginomaadidele/kaugtöötajatele, hõbemajanduse sihtrühmadele ja ärituristidele 9. Õpetajate, arstide/õdede, veterinaaride, apteekrite 2 Täpsustub Lõuna-Eestisse meelitamiseks luuakse palga- /lähtetoetused jm motivatsioonipaketid 10. Konsolideeritakse Lõuna-Eesti ühistranspordi seni 3 Regiooni ühistranspordikeskused, liiga killustunud korraldus, luues struktuuri, mis ReM, KOVid planeerib ja korraldab halduspiiride üleselt ühistranspordi liinivõrku ja selle toimimist kogu regioonis ühtselt 11. Moodustatakse Lõuna-Eesti liikuvusnõukoda, 3 Regiooni ühistranspordikeskused, kelle ülesandeks on eri liiklusviiside arendamisest ReM, KOVid, Transpordiamet huvitatute esindamine ja regioonis liikuvuse arendamises kaasarääkimine 12. Luuakse üleriiklik liikuvusmudel, mille 3 Transpordiamet, ReM, ÜTKd koostamisel võetakse arvesse ka Lõuna-Eesti regiooni organisatsioonide tagasisidet ja vajadusi; edasiste liikuvust puudutavate tegevuste planeerimisel ja otsuse langetamisel toetutakse mudeli järeldustele 13. Tallinn-Tartu raudtee elektrifitseerimine ning 3 KliM, Eesti Raudtee rongide liikumiskiiruse tõstmine (kuni 160 km/h) 14. Regionaalsete raudteeühenduste tihendamine 3 ReM, Elron (Tartu-Jõgeva, Tartu-Põlva; Tartu-Valga) 15. Jätkatakse kruusateede mustkatte alla viimist 3 KliM, Transpordiamet, KOVid eesmärgiga saavutada ühenduste turvaline, tolmuvaba ja aastaringne kasutatavus, et Lõuna- Eesti kruusateede osakaal oleks vähemalt Eesti keskmisel tasemel 16. Jätkatakse jalgrattateede põhivõrgustike 3 KOVid EL struktuurifondide jt arendamist ning piirkondlike multimodaalsete vahendite toel liikuvuskeskuste rajamist koos pargi ja sõida lahendustega 16  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 17. Jätkatakse elektriautode laadijate võrgustiku ja 3 KliM, KOVid, erasektor alternatiivkütuste taristu väljaehitamist Lõuna- Eestis 18. Algatatakse ühise regionaalse haridusasutuste 4 HTM, regionaalne nõukogu, võrgustiku lahendus, millega luuakse uusi õppeasutused, KOVid õppevorme ja võimalusi üld-, kutse- ja kõrghariduse ning mitteformaalse õppe, sh noorsootöö sidustamiseks ja üleminekute lihtsustamiseks 19. Arendatakse Lõuna-Eesti maakondades välja 4 HTM-i, regiooni kohaliku regionaalsed hariduskeskused omavalitsuse üksuste ja õppeasutuste koostöös 20. Määratletakse Lõuna-Eestis arengutõuget vajavad 4 Regionaalne nõukogu, KOVid, piirkonnad, millele luuakse erilahendused HTM haridusasutuste võrgu korraldamisel, mis arvestavad piirkonna kultuurikeskkonna ja arengutaustaga 21. Koostatakse regionaalse kaugtöövõrgustiku 4 Kupland, KOVid arengu kontseptsioon ja selle elluviimise tegevuskava; KOV üksused arvestavad munitsipaalasutuste töö korraldamisel ja hoonete (esmajoones raamatukogude, külakeskuste) rekonstrueerimisel regionaalse kaugtöövõrgustiku kontseptsiooni suunistega 22. Arendatakse välja hübriidsed (virtuaalse ja 4 Tartu Ülikooli teaduskool, SA kohapõhise kättesaadavuse tsükliline Teaduskeskus AHHAA, Tartu kombinatsioon) huvitegevuse teenused Loodusmaja, regiooni hõreasustusega piirkondades elavatele lastele ja haridusasutused (sh noortele; temaatiliseks prioriteediks on loodus-, kutseharidusasutused) ühiskonna-, täppis- ja tehnoloogiateadustest lähtuv huvitegevus 23. Koostatakse Lõuna-Eesti jäätmete liigiti 4 KOVid, MAKid, KliM kogumise ja taaskasutamise teekaart 24. Tartu Regiooni Energiaagentuurist (TREA) 5 TREA, TOL, KOVid kujundatakse Lõuna-Eesti regiooni olulisi toimijaid (esmajoones kohaliku omavalitsuse üksusi) hõlmav koostöö organisatsioon; arendatakse roheenergeetika kompetentse Lõuna- Eestis 25. Sõnastatakse koostöös regiooni arendus- ja 5 Regionaalne nõukogu, MKM, ettevõtlusorganisatsioonidega elektrivõrgu KliM, MAROd arendamise (rekonstrueerimise) prioriteetsed vajadused lähtudes regiooni ettevõtluse vajadustest (sh spetsialiseerumise valdkondade ettevõtete - puit, toit, puhkemajandus ja kaugtöö, terviseteenused); algatatakse programm, millega toetatakse investeeringuid regiooni ettevõtluse arenguks vajalikesse põhi- ja jaotusvõrkudesse 26. Arengustrateegias Eesti digiühiskond 2030 kiire 5 Valdkonna eest vastutav internetiühenduse ja kvaliteetse ministeerium mobiilisideühenduse arendamisel seatud 17  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 eesmärkide saavutamine Lõuna-Eestis (maapiirkondades juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus kõigile ettevõtetele, asutustele ning kõigile aasta ringi kasutuses olevatele majapidamistele; juurdepääsuvõrguga liitunud majapidamistel, ettevõtetel ja asutustel on võimalik kasutada ülikiiret lairibaühendust; kogu Eesti on kaetud 5G-levialaga; sealhulgas on turutõrkepiirkondades riigi ja sideettevõtjate koostöös rajatud 5G-baastaristu, mis võimaldab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu) 27. Luuakse võimalused seirata digiühiskonna 5 Valdkonna eest vastutav arengustrateegias seatud eesmärkide suunas ministeerium, TTJA, regionaalne liikumist ka regionaalses vaates (sh Lõuna-Eesti nõukogu kohta); Lõuna-Eesti regionaalne nõukogu ja valdkonna eest vastutav ministeerium arutavad iga-aastaselt seire tulemusi ning tehakse seire tulemustest lähtudes muudatusi arengustrateegia elluviimisel 28. Luuakse toetusmeetmeid, millega 5 Valdkonna eest vastutav (kaas)rahastatakse valguskaablil põhineva kiire ministeerium internetiühenduse loomist juurdepääsuvõrkudest lõpptarbijateni ning 5G mobiilsidevõrgustiku tihendamist selliselt, et riiklikud eesmärgid saavutatakse ka Lõuna-Eestis 29. Koostatakse väärtuspakkumised, eesmärgiga tuua 6 Ettevõtluse ja Innovatsiooni regiooni välisinvesteeringuid (näiteks puidu- ja Sihtasutus (EIS), MAROd toiduainetööstus, biotehnoloogia/-keemia, biomeditsiin/tervisetehnoloogiad, kaitsetööstus, vesinikutehnoloogiad) uute kõrget lisandväärtust loovate töökohtade tekkeks 30. Luuakse ärimudel Lõuna-Eestis tööstusalade 6 MKM, ReM, MAROd, KOVid võrgustiku planeerimiseks, arendamiseks ja turundamiseks; koos uute investeeringute meelitamisega piirkonda käivitatakse kohalike ettevõtjate juhtimisoskuste parandamiseks täiendkoolitused 31. Arvestades finantsturu tõrgetega Lõuna-Eestis 6 MKM, ReM, EIS, Maaelu suurendatakse toetuste, laenude ja tagatiste Edendamise Sihtasutus (MES) taotlemise paindlikkust piirkonna ettevõtete äririskide maandamiseks (ekspordilaenud ja – garantiid, sh sihtturul kehtivate nõuetega ja standarditega vastavusse viimiseks, portfellipõhine käendus pankadele ettevõtete laenude finantseerimiseks) vastavuses ettevõtete vajadustega; riigiasutused pakuvad laenugarantiisid tehnoloogiariskidega innovaatilistele ettevõtetele 32. Töötatakse välja avatud innovatsiooni edendavad 6 MKM, EIS, MAROd meetmed, mille eesmärk on katalüseerida väliste konsultantide abil suure arengupotentsiaaliga, 18  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 kuid väheinnovaatiliste ettevõtete toote-, protsessi- ja ärimudeli innovatsioone, sh omavahelist võrgustumist ja koostööd teadus- arendusasutuste ja kutseharidusasutustega 33. Koostatakse ettepanekud 6 RaM, KliM, regionaalne nõukogu, Rahandusministeeriumile (RaM) ja KliMile regionaalsed partnerid, ettevõtete investeerimiskindluse tagamiseks ettevõtlusorganisatsioonid tulenevalt riigi maksukeskkonnast ja kliimaeesmärkide saavutamisest. MKM, RaM ja ettevõtlusorganisatsioonide koostöös töötatakse välja erisoodustusmaksu soodustus ettevõtetele oma töötajatele osutatud transpordikulude kompenseerimiseks 34. Arendatakse tööjõu oskuste vajaduse prognoosi- 6 SA Kutsekoda, HTM ja tagasisidesüsteemi (OSKA) nii, et oskuste ja ametite vajadust saab prognoosida ka regionaalselt, sh Lõuna-Eesti vajadustest lähtudes 35. Toetatakse noorte ettevõtlikkust, seotakse 6 HTM, Töötukassa, ülikoolid ja hariduse omandamine (põhikool ja gümnaasium, teised haridus- ja teadusasutused, valikained, huviharidus, ameti- ja kõrgkoolid) MAROd, KOVid rohkem kohaliku ettevõtlusprofiiliga; arendatakse kutse- ja kõrghariduse praktikasüsteemi ja töökohapõhist paindlikku õpet 36. Arendatakse kohalikule ressursile ja 6 SA Tartumaa Turism, Lõuna-Eesti kultuuripärandile tuginevat loodus-, kultuuri-, Turismiklaster, LEADER- agro- ja konverentsiturismi tegevusrühmad 37. Jätkatakse kortermajade renoveerimise ja 7 KliM, EIS kliimasõbralikkuse saavutamise toetamist turutõrke piirkondades (osaline rekonstrueerimine, väiksem omafinantseeringu % jms) 38. Jätkatakse turutõrke olukordades korter- ja 7 EIS, MES, KliM üksikelamute ehitamise ja rekonstrueerimise finantseerimist 39. Jätkatakse ühiselamukohtade ehitamist ja 7 Ülikoolid, kutseõppeasutused, renoveerimist, sh toetatakse vajadusel KOVid ühiselamukohtade renoveerimist kutseõppeasutustes ja ühiselamukohtade loomist maakonnakeskustes gümnaasiumis õppijate tarvis 40. Sõlmitakse kokkulepe Tartu rahvusvahelise 8 KliM, AS Tallinna Lennujaam, regulaarse lennuliikluse pikaaegseks hoidmiseks KOVid vähemalt Helsingi suunal; vajadusel tagatakse lennuliinide käigushoidmise riiklik toetamine ja vahendid Tartu Lennujaama toimivuse järjepidevuseks. Lennuliinide doteerimise põhjendamiseks koostatakse nende regionaalse kasu mõjuanalüüs ja viiakse läbi tulemuste iga- aastane seire 19  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 41. Mitmekesistatakse Tartu lennuvälja 8 AS Tallinna Lennujaam, Tartu kasutamisvõimalusi; moodustatakse droonide Lennuakadeemia, Tartu konsortsium ja selle käivitamiseks luuakse Ärinõuandla, AS Metrosert, TOL innovatsioonikeskus 42. Sõlmitakse kokkulepe Riia-Tartu-(Tallinn) 8 KliM, ReM, Elron vt vedajad rongiliini avamiseks ja selle toimimisvõime püsiva rahastuse tagamiseks Pikaajalised, tuleviku tegevusi ettevalmistavad tegevussuunad 43. Koidula-Võru-Valga raudteeühenduse 3 KliM renoveerimise ja Põlva-Võru raudtee- otseühenduse tasuvusanalüüs 44. Pärast üleriigilise planeeringu kehtestamist 4 Planeeringute eest vastutav riigi valmistatakse vajadusel ette Lõuna-Eesti regiooni üksus maakonnaplaneeringute ühise (Lõuna-Eesti kui regiooni) ruumiplaneeringu koostamine 45. EL finantsperioodi 2028+ programmide ja 1 ReM, RAM jt ministeeriumid meetmete planeerimises regionaalse arenguleppe kokkulepete arvestamine Lisa 2. Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu koosseis  Esimees: o Urmas Klaas, Tartu linnapea  Liikmed: o Priidu Ristkok, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu osakonna juhataja (nõukogu aseesimees) o Külli All, Haridus- ja Teadusministeerium, kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsesüsteemi reformi juht o Anti Allas, Riigikogu liige, endine Võru linnapea, Võrumaa Arenduskeskuse esindaja o Liina Helstein, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Tartu esinduse juhataja o Taavi Kurvits, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, regionaalarengu osakonna nõunik o Karro Külanurm, Põltsamaa vallavanem, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse nõukogu esimees o Kaarel Lehtsalu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, ettevõtluse osakonna regionaalse arengu nõunik o Kuldar Leis, ettevõtja, SA Tartu 2024 juht o Lennart Liba, Põlvamaa Arenduskeskuse juhatuse esimees o Rivo Noorkõiv, regionaalvaldkonna ekspert o Taivo Raud, Tartu Ülikool, rektoraadi büroo juhataja o Maido Ruusmann, Riigikogu liige, Tõrva Vallavolikogu esimees, Valgamaa Arenguagentuuri nõukogu esimees o Sven Tobreluts, Tartumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht o Rando Värnik, Eesti Maaülikool, maamajanduse ökonoomika professor 20  Lõuna-Eesti arengulepe. Tööversioon 05.08.2024 o Rene Reisner, Kliimaministeerium, rohereformi osakonna kohalike omavalitsuste nõunik 21  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kliimaministeerium Meie: 15.08.2024 nr 13-7/861 Haridus- ja Teadusministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Justiitsministeerium Riigikantselei Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti arengulepete eelnõud Head koostööpartnerid! Käesolevaga saadame teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti regionaalsete nõukogude poolt koostatud arengulepete eelnõude tööversioonid. Regionaalsete arengulepete koostamise protsess on ellu kutsutud eesmärgiga aidata vähendada Eesti-sisest ebavõrdsust pealinnaregiooni ja teiste Eesti piirkondade arenguvõimaluste vahel. Arengulepete pilootprojekti aluseks on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkti 7.1.6 alategevus 3 „Regionaalsete eripärade arvestamisele suunatud Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete nõukogude ja regionaalsete arengulepete katseprojekti elluviimine.“ Regionaalsete arengulepete pilootprojekti üks lähtekohti on, et Kesk- ja Lõuna-Eestis on peidus seni rakendamata arengupotentsiaali. Selle välja toomine pole ainult kasuks neile regioonidele, vaid kogu Eestile. Tahtes saavutada riiklike strateegiadokumentide (Eesti 2035, TAIE 2035 jt) peamiste eesmärkide täitmist, peab iga Eesti regioon sellesse saama väärikalt panustada. Enam kui aasta tagasi loodi Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis regionaalsed nõukogud, mis koosnevad iga vastava piirkonna maakondade, eri ministeeriumite ning ülikoolide, ettevõtjate ja valdkonna ekspertide esindajatest. Nii on ühe laua taga koos erinevad vaated, eri taustaga olulised inimesed, et koos kaaluda, mida on mõistlik regiooni arenguks teha. Pilootprojekti eesmärk on välja selgitada, kas ühest maakonnast suurema regiooni ettevõtluse arengule suunatud arengulepe ja seda toetav ja tagant tõukav regionaalne nõukogu võib olla senisest parem viis regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks Eesti piirkondade vahel. Küsimus on ka senisest palju paremas koordinatsioonis riigi eri valdkondade ja regionaalse vaate vahel. Maakondlikel otsustuskogudel ja maakonna arengustrateegiatel on eelkõige kohapealne vajalik roll, aga keskvalitsuse erinevate poliitikate mõjutamine ja koordineerimine väljub reeglina maakondlike otsustuskogude ja strateegiate võimusest. Regionaalse nõukogu ülesandeks on korraldada arenguleppe koosloomelist koostamist, aga ka olla seni suuresti puuduv aruteluareen kohaliku ja üleriigilise otsustustasandi vahel, mis on Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 väärtus omaette. Mitte ainult regiooni arengulepe ise, vaid ka selleni jõudmise protsess on tähtis. Arengulepete pilootprojekti toetab Euroopa Komisjoni TSI projekt „Strengthening Regional Specialisation and Competitiveness in Estonia”, mida viib ellu OECD. OECD osalusel on korraldatud töötubasid eri piirkondades, tutvustatud muu maailma kogemust ja kindlasti on olulised OECD soovitused, mida nad annavad projekti käigus Eestile edasiseks regionaalse tegevuse korralduseks. Regionaalsete arengulepete fookus on ettevõtluskeskkonna areng selle mõiste laiemas tähenduses. Sealhulgas ka näiteks, kuidas saavad inimesed maapiirkonnas tööle ehk (ühis)transpordiühendus või kus töötajad elavad ehk küsimus kaasaegsest elamispinnast turutõrke piirkonnas väljaspool linnu. Või ka kaugtöö tegemiseks vajalik hea internetiühendus maapiirkonnas. Ei ole vaid ühte lahendust, mis kõik piirkonna mured lahendab. Arengulepetes on mitu olulist tegevussuunda, mis ühiselt peavad kandma regiooni arengu uuele tasemele. Arenguleppe osaks on piirkondlikel prioriteetidel põhinev ning arenguleppe nõukogu eri osaliste laiapõhjaliste ettepanekute alusel koostatud tegevuskava, mille täitmisse on vajalik panustada kõikidel valdkonnaministeeriumidel ja teistel osapooltel. Ootame teiepoolset tagasisidet arengulepete eelnõudele hiljemalt 31. augustiks 2024, et selle põhjal liikuda edasi lepete sisu täpsustamise, osapooltega kokkuleppimise ja eeldatava allakirjutamiseni eeloleval sügisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Kesk-Eesti arenguleppe eelnõu, Kesk_Eesti_arenguleppe_eelnou.pdf 2. Lõuna-Eesti arenguleppe eelnõu, Louna_Eesti_arenguleppe_eelnou.pdf Sulev Valner 5307 9322 [email protected] 2 (2)