Käskkiri

MINISTRI KÄSKKIRI 31.12.2025 nr 1.1-2/25/273 Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 8 ja 9 alusel ja kooskõlas 2026. aasta riigieelarve seadusega: 1. Kinnitan: 1) Haridus- ja noorteprogrammi 2026-2029 (lisa 1); 2) Teadussüsteemi programmi 2026-2029 (lisa 2); 3) Teadmussiirde programmi 2026-2029 üldosa ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas oleva tegevuse 3 (lisa 3); 4) Keeleprogrammi 2026-2029 (lisa 4); 5) Arhiivindusprogrammi 2026-2029 (lisa 5). 2. Kinnitan Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarve jaotused tegevuste lõikes vastavalt programmide 2026. aasta rahastamiskavale: 1) Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused vastavalt lisale 6; 2) Kutseõppeasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 7; 3) Rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 8; 4) Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused vastavalt lisale 9; 5) Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused vastavalt lisale 10 6) Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus vastavalt lisale 11; 7) Rahvusarhiivi eelarve jaotus vastavalt lisale 12; 8) Keeleameti eelarve jaotus vastavalt lisale 13; 9) Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve jaotus vastavalt lisale 14; 10) Finantseerimistehingute eelarve jaotus vastavalt lisale 15; 11) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine vastavalt lisale 16. 3. Kohustan praeguse käskkirja punkti 2 alapunktis 2-9 nimetatud valitsemisala asutusi (edaspidi valitsemisala asutus) esitama detailse tekkepõhise eelarve hiljemalt 1. märtsil 2026 Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohustan asutusi liigendama planeeritavad kulud, eristades: 1) tööjõukulusid; 2) majandamiskulusid; 3) sotsiaaltoetusi; 4) investeeringutoetusi; 5) muid toetusi; 6) finantskulusid; 7) muid kulusid. 4. Kui valitsemisala asutus soovib praeguse käskkirjaga kinnitatud eelarvet selle kulude kogumahu piires muuta, esitab asutus Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonnale taotluse kulude otstarbe muutmiseks koos seletuskirjaga. 5. Kohustan Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegia- ja finantsosakonda kandma lisas 16 toodud summad üle vastavalt nimetatud lisas määratud kontodele ja tähtaegadele. 6. Volitan praeguse käskkirja lisas 6 „Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotused“ märgitud struktuuriüksuse juhti (osakonna juhatajat) kinnitama raamatupidamise algdokumente või selle alusel koostatud koonddokumente struktuurüksusele kinnitatud eelarve piires. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse haldusmenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 5 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ Arhiivindusprogramm 2026-2029 Tulemusvaldkond Riigivalitsemine Programmi eesmärk: ühiskonnale olulise teabe kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2026-2029 aastal: • Rahvusarhiivi Endla maja järkjärguline rakendamine ja sisustamine ning osalemine Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti elluviimises. Endla majja koondatakse paberdokumendid Maneeži tänavalt, audiovisuaalpärand Ristiku tänavalt ning osa Rakvere hoidla kogudest. See loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks. • Rahvusarhiivi kinosaali Leida ja statsionaarse uurimissaali sisustamine ja avamine hiljemalt 2027. aastal. • Nitrofilmide ümberpaigutamine nõuetele vastavale hoidlapinnale koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara ASiga alates projekti valmimisest 2026. aastal kuni hoidlapinna valmimiseni 2028. aastal. • Kaasajastatud arhiivieeskirja (Vabariigi Valitsuse määrus) jõustumisele kaasa aitamine ja selle rakendamine asutuste arhiivindusliku halduskoormuse vähendamiseks ja digisündinud teabe tõhusamaks arhiveerimiseks. Lisaks nimetatule keskendub Rahvusarhiiv prioriteetsete suundadena: • digisündinud teabe, sh andmekogude kogumisele ja arhiveerimisele; • kesksete arhiivisüsteemide uuendamisele ja lõimimisele; • kultuuripärandi digimisprojektide läbiviimisele; ning • võimaluste otsimisele tehisintellekti kasutamiseks digiteabe avamisel ja kasutusse andmisel. Programmi mõõdikud ja sihttasemed 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on 44 63 88 120 135 155 180 Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 88 88 87 98 98 100 100 Koguhulk 2024.a lõpu seisuga 10 501 265 arhivaali Arhivaalide kättesaadavus veebis, miljonit 33,6 36,2 38,9 44 46,5 48,5 50 kujutist Tegevus 1. Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Arhiivipedagoogilistes tegevustes osalenute 5442 11 875 16 551 18 000 19 000 20 000 20 000 arv (inimest aastas) 1 Rahvusarhiivi virtuaalse uurimissaali 1,5 1,67 1,81 1,5 1,5 1,5 1,5 külastuste arv (mln korda) Rahvusarhiivi teaduspublikatsioonide arv 8 8 7 7 7 7 7 (tk. aastas) Programmi tegevused ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes)* Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 1. Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Rahvusarhiiv on eelseisvad arengud sihtidesse seadnud kuni 2026. aastani (kaasaarvatult) ning tegutseb sealse kokkuleppe kohaselt. Märgiline muutus on Rahvusarhiivi Endla maja ja selle funktsionaalsuste järkjärguline avamine alates 2026. aastast kuni 2027. aasta maini, mil see avatakse täielikult koos Eesti Rahvusraamatukogu hoone avamisega. Uusi arenguid hakatakse sellest johtuvalt kavandama 2026. aasta jooksul. Selle ajani seonduvad Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed arendusülesannetega nii digiühiskonnas laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Kokku on lepitud kaks fookusvaldkonda: (1) Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning (2) Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner kogukondadele. Rahvusarhiiv on olnud e-riigi ja infoühiskonna osa pikemat aega. Jätkub vajadus arhiivihalduse keskseid süsteeme uuendada ja lõimida need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates. Töövoogude disainimine muudab töö tulemuslikumaks ning ühtlasi tagab töötajate arengu. Rahvusarhiiv jätkab koostööd partneritega kodu- ja välismaal, suunates protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused. Digisündinud teabe vastuvõtmise võimekust on viimastel aastatel järk-järgult kasvatatud, mitmes lõigus on suudetud jõuda heas mõttes rutiinini. 2024. aastal andis digitaalset sisu üle 25 erinevat asutust kokku rohkem kui 40 korral. Sellist arengut tuleb edaspidi veelgi suurendada. Seda mõjutab nii digisündinud teabe üleandmistähtaja saabumine, vastuvõtukeskkonna ASTRA arendused ja valmisolek, aga ka Rahvusarhiivi töötajate hea töö. Rahvusarhiiv on oluliselt suurendanud arhiivipedagoogika raames pakutavate teenuste hulka. Lisaks üldharidust ja kõrgharidust toetavatele tegevustele tuleb senisest enam tegelda täiskasvanuõppega, samuti laiendada erivajadustega inimestele suunatud programme. Rahvusarhiiv panustab haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 raames ka paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Rahvusarhiiv on alates 2025. aastast ka üks osaline Interregi Kesk-Balti programmi raames teostatavas arhiivinduslikus tehisaru-teemalises projektis. KOKKU KULUD 9 745 8 834 8 834 8 834 KOKKU INVESTEERINGUD 840 50 50 50 * Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). Juhtimiskorraldus Arhiivindusprogrammi on koostanud Rahvusarhiiv ja selle kinnitab haridus- ja teadusminister. 2  Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 1.1 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Tegevuste eesmärgiks on arhiiviväärtusega (püsiva Rahvusarhiiv Arhivaalide kogumine -9 745 391 -8 833 554 -8 833 554 -8 833 554 väärtusega) teabe väljaselgitamine, selle riiklikule säilitamine ja juurdepääs säilitamisele vastuvõtmine, nõuetekohane säilitamine ning dokumentaalse kultuuripärandi kasutamise võimaldamine 3  Lisa 4 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ Keeleprogramm 2026–2029 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus Tulemusvaldkonna kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, eesmärk mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Valdkonna „Eesti keele arengukava 2021–2035“ arengukava Programmi eesmärk: eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Programmi eelarve (tuhandetes eurodes) 2026 2027 2028 2029 RE RES 2026-2029 Programmi kulud 10 106 10 100 9306 8482 Programmi investeeringud 506 1537 1487 1210 Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). Olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindus, IT, teadus), kus eesti keele kõrval kasutatakse märkimisväärselt ka võõrkeeli (inglise ja vene) ning kus keelte kasutamise vahel otsitakse tasakaalu, et tagada nende valdkondade terviklik eestikeelne toimimine. Tööandjatega tuleb teha koostööd, et nad väärtustaks eesti keele õppimist, ning edendada programme eesti keele omandamiseks töökeskkonnas. Lisaks on Eestist saanud rände sihtriik. Üks suurim väljakutse on eesti keele oskuse nõuete täitmine, millega tööandjad on paljudes sektorites hädas. Hinnanguliselt osaleb tööhõives u 80 000 inimest, kes pole võimelised eesti keeles suhtlema, neist u 20 000 tegutsevad sektorites, kus on kehtestatud keeleoskusnõuded. Ühiskonnas on kujunenud olukord, kus eluks vajalik teave on regulaarselt tagatud mitmekeelsena, mistõttu ei teadvustata eesti keele õppimise vajalikkust piisavalt. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, 1 kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Oluline on tagada, et kvaliteetne eesti keel oleks esindatud ka suurtes keelemudelites. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleem variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine ning ka tehnoloogiate jõudmine lõpprakendustesse. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkond vajab juhtimisreformi ning arendamist, et keeleõppe pakkumine oleks nii riigi kui ka sihtrühma jaoks tõhus ja tulemuslik. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste võõrkeelte õpe ning motivatsioon neid omandada nõuab tähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2026.–2029. aastal • Toetatakse eestikeelesele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitusi. • Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi, sh on prioriteet haridustöötajate eesti keele oskuse parandamine. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises võetakse suund elektrooniliste hindamisvahendite arendamisele. Jätkatakse e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (mh arendatakse B2- taseme e-õppe kursust täiskasvanutele). • Koostatud on keeleseaduse muutmise eelnõu, mis tagab, et keeleõigus vastab Eesti ühiskonna vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures tehakse tõhusamat ja regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule. • Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tagatakse ajakohane õigusraamistik, et keelekorpuseid oleks võimalik kasutada eestikeelse tehisaru, suurte keelemudelite ja keeletehnoloogia arendamiseks. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi Ekilex ning keeleportaali Sõnaveeb. Eesti terminitöö tegevuskava järgides arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas. Ilmub uus õigekeelsussõnaraamat ÕS 2025 ning sellele vastav veebiversioon. • Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande 2  rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid. • Eesti keele piirkondlike erikujude õpe vajab riigi tuge. Murdekeelte õppe soodustamiseks on loomisel haridusasutusi toetav taotlusvoor, tehakse muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning suurendatakse tuge õppevara loomisele ja õpetajate täiendkoolitusele. • Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 riigi kõrgkoolis. Programmi mõõdikud 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne - 61 - -* - - - - lugemisoskus eesti keeles Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust (%) 91,2 91,7 91,5 91 91 91 91 > 91 Allikas: Statistikaamet * Ei seata iga-aastaseid sihte, kuna mõõtmine toimub 10-aastase intervalliga. Arengukava üldeesmärgi mõõdik „eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust“ (ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdik) näitab, et 2024. aastal oli eesti keelt kasutavate inimeste osakaal 91,5%. Paaril eelneval aastal on eesti keelt kasutatavate inimeste osakaal vähehaaval tõusnud, kuid tõus peatus 2024. aastal. Eesti elanike funktsionaalset lugemisoskust mõõdetakse PIAAC uuringuga, mida viiakse läbi iga kümne aasta tagant. Seetõttu keeleprogrammis kuni 2029. aastani sihttaset ei muudeta. 3 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut. Toetatakse eesti keele, eesti keele piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist koostööd. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea Eesti keele maine ühiskonnas - eesti emakeelega inimeste hulgas - 5,2 5,2 Ei 5,2 5,2 - eesti keelest erineva emakeelega inimeste - 4,4 4,5 mõõdeta. 4,6 4,6 hulgas Allikas: Eesti keele maine uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele, sh eesti keele piirkondlike erikujude ning mitmekeelsuse väärtustamine tunnustuste jagamise kaudu Tulemus: keelevaldkonna auhindade ja tunnustustega on kogu ühiskonnale saadetud eesti keelt ja mitmekeelsust väärtustav sõnum. Piirkondlike erikujude õpe on väärtustatud ja murdekeeles õpetavate töö tunnustatud. - Eesti keele kasutamise, õpetamise, uurimise populariseerimine Tulemus: selge ja kõnekas sõnum eesti keele kasutamise, õpetamise ja uurimise kohta on avalikus ruumis nähtav; keele mainekujundusse panustavad üritused on korraldatud. - Rahvusvaheline keelepoliitikaalane koostöö Tulemus: rahvusvaheline keelepoliitika ja -õppe alane koostöö on hästi toetatud, Eesti on esindatud rahvusvahelistes keeleinstitutsioonide võrgustikes. - Järelevalve keeleseaduse ja teiste keelekasutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle Tulemus: on laiendatud ja tõhustatud asutuste ja isikute nõustamist, on parandatud inimeste teadlikkust keeleõigustest ning tagatud nende õiguste rakendamine. Tagatud on regulaarne järelevalve prioriteetsetes järelevalvevaldkondades (töötajate eesti keele oskus, avalik teave ja reklaam, eesti keele täienduskoolitusasutuste tegevus). Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on laiendatud Keeleameti järelevalvet koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimises. - Keelehoolde arendamine ja keelenõu kättesaadavus Tulemus: keelekorralduse põhimõtted on vastavusse viidud eesti keele arenguga; tagatud on info kättesaadavus eesti kirjakeele kohta ning kirjakeele normi ja kokkulepete fikseerimine, et aidata kaasa avaliku keelekasutuse ühtsusele ja selgusele; on tagatud keeletoimetaja kutse kõrge tase; on tõhustatud selge keele põhimõtete järgmist nii avalikus ruumis ja ametiasutustes kui meedias. KOKKU KULUD 949 931 931 931 4 Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja kõrghariduskeele arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult Rahvusvahelise levikuga Eesti (2022) keeleteaduse publikatsioonide hulk Ei Ei Ei Ei 157 - ja viidatavus mõõdeta. mõõdeta. mõõdeta. mõõdeta. Allikas: ETIS Mitmekeelsete terminibaaside hulk 115 139 140 145 145 150 Allikas: Eesti Keele Instituut Eesti keele keeletehnoloogiline tugi Osaline Osaline Osaline Osaline Osaline Osaline Allikas: Eesti Keele Instituut Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.2 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keeleteaduse arendamine ning sõnastike, andmebaaside ja keelekorpuste loomine Tulemus: on soodustatud Eesti keeleteaduse kui keelevaldkonna teadus- ja arendussuuna arendamist; on avaldatud uurimistulemusi eesti keele, sh selle piirkondlike erijoonte kohta; on loodud ja arendatud nüüdisajastatud, avatud ja mugavalt kasutatavaid sõnastikke, sh oskussõnastikke, andmebaase ja keelekorpusi; on koostatud eesti keele sõnaraamat ÕS 2025, keelenõuallikad on ühendatud EKI teatmikku; on edasi arendatud Sõnaveebi, mis pakub sõnavaralist keeleinfot kasutaja jaoks võimalikult mugavalt; on soodustatud eesti viipekeele uurimist ja õpetamist; on arendatud eesti viipekeelt, sh erialaviipeid. - Terminitöö korraldamine ja eesti teaduskeele arendamine Tulemus: on korraldatud „Eesti oskuskeelekorralduse ja terminitöö toetamise põhimõtete“ tegevused, on tagatud kasutajamugav terminitöö Ekilexis, on loodud terminitöö ekspertide võrgustik, mis võimaldab varasemast kiiremat termininõuannet. Eesti terminitööd tehakse kokkulepitud tegevuskava alusel, terminitööd on tõhustatud, võttes kasutusele uuemad meetodid, nagu koosloome ja erialakeelekorpuste analüüs. Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamise toetusmeetme kaudu on soodustatud eestikeelsete teadustekstide loomist ja avaldamist ning eesti teaduskeele arendamist. - Hõimurahvaste keelte ja kultuuride arengu toetamine Tulemus: on korraldatud hõimurahvaste programmi tegevused, millega toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja keeletaristu arendamist. - Keeletehnoloogiliste ressursside arendamine ja kasutuselevõtt 1 Tulemus: loodud on keeletehnoloogilised ressursid ning toetatakse nende kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud digitaalsetes teenustes. Tagatud on riigi keskse masintõlkeplatvormi ehk Tõlkevärava toimepidevus, et teenindada avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse, ning 2025. aasta lõpuks on selle kasutusele võtnud 1 Keeletehnoloogia investeeringud tulevad ka teadusprogrammist – arendatakse keele- ja kõnetehnoloogiat, sh loomuliku keele liidesed, automaatne keelekorrektuur, automatiseeritud keeletöötlus, kõnetöötlus, kõnetõlge jmt. Keeletehnoloogia arendamist toetatakse suures osas HTM-i TA-programmist „Eesti keeletehnoloogia 2018–2027“. 5 vähemalt viis ja 2026. aasta lõpuks veel kolm asutust. Samuti kasutatakse keeletehnoloogiat, et toetada inimeste (sh keelelise erivajadusega) toimetulekut ühiskonnas. Selleks luuakse ja täiendatakse 2026. aastal eesti viipekeele sõnakogusid ja terminibaase, luuakse esmane tehnoloogiline baas masinloetava eesti viipekeele korpuse jaoks; samuti suurendatakse teadlikkust eesti viipekeelest, selle eripärast, kasutusest ja uurimisvajadustest. Keeletehnoloogia kompetentsikeskuse kaudu toetatakse keeletehnoloogia valdkonna TA- tegevust. KOKKU KULUD 4748 4644 4460 4480 KOKKU INVESTEERINGUD 153 162 162 162 6 Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate professionaalset arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid, kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust Eesti keele tasemeeksami sooritanute osakaal eksamil käinutest (%) 51,7 51,9 ≥ 61 ≥ 61 ≥ 61 ≥ 61 Allikas: Haridus- ja Noorteamet Väliseestlaste osalus eesti keele õppes (inimeste arv aastas) 5300 5300 5450 5500 5500 5500 Allikas: Eesti Instituut, alates 2024.a Eesti Keele Instituut Eesti keele kui teise keele õppekorralduse keskkond täiskasvanud Puudub Puudub - - - Loodud õppijale Allikas: HTM Eesti elanike enesehinnanguline 56 56 58 võõrkeeleoskus - 55,8% - Allikas: Eesti tööjõu-uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.3 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Eesti keele õppe edendamine, sh õppevahendite ja meetodite arendamine Tulemus: arendatud on (e-)õppevahendeid ja -keskkondi (sh eesti keele õppe kursuseid jätkukursustena senistele 0–A2 ja B1-taseme kursustele) ning õppemeetodeid, tagatud on eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja õppematerjalide koostamiseks; loodud keeleõppematerjalid kasutavad keeletehnoloogia komponente. Arendatud on elektroonilist keskkonda, mis koondab riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijatele pakutavad keeleõppeteenused. Koolitatud on õppematerjalide koostajaid. Soodustatakse andme- ja teaduspõhist lähenemist keelevaldkonna arendamisele. - Eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalse arengu toetamine Tulemus: Täiendatud on keele- ja aineõpetajate oskusi toetada eri vanuses, eri kultuuri- ja haridustaustaga õpilaste keeleoskuse arengut, samuti on täiendatud täiskasvanutele eesti keelt õpetavate õpetajate oskusi. Edendatakse keeleõpetajate koostööd. Korraldatud on haridustöötajate (sh eesti keele kui teise keele õpetajate ja aineõpetajate) keeleõppealast koolitust, parandatud on haridustöötajate eesti keele oskust. - Eesti keele oskuse hindamine Tulemus: eesti keele tasemeeksamid on korraldatud ja arendatud. Arendatud on eesti keele oskuse e- hindamisvahendeid (sh on digitaliseeritud tasemeeksamid, arendatud on täiskasvanud keeleõppijate suunatud sõeltesti), sh on kasutatud keeletehnoloogia võimalusi. Koolitatud on testikoostajaid ja hindajaid, tõstetud on testimisalast pädevust. - Eesti keele õpetamise ja säilitamise toetamine väliseesti kogukondades 7 Tulemus: eesti keele õppimisvõimalused välismaal paranevad ning eesti lastel on võimalik õppida eesti keelt ja kultuurilugu erinevates õpetuskohtades ning e-õppe võimaluste toel saavad eesti keele õppes osaleda ka hajaeestlased; välismaal eesti keelt ja kultuuri õpetavad õpetajad pääsevad Eestis toimuvatele koolitustele, on toetatud Eesti päritolu noorte õpingute jätkamist Eesti kõrg- ja kutsehariduses. - Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe korraldamine Tulemus: välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd üheksa Eestist lähetatud eesti keele ja kultuuri lektorit, suureneb eesti keele ja kultuuri külalisloengute pakkumine väliskõrgkoolides. - Võõrkeelte õppe ja mitmekeelsuse toetamine Tulemus: soodustatud on eri võõrkeelte õppimist (sh B-võõrkeelte õpe, CertiLingua programm) ja mitmekeelsust. Keeleõppes lähtutakse Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtetest ja keeleoskustasemete kirjeldustest. Toetatud on (võõr)keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist. KOKKU KULUD 4409 4525 3916 3072 INVESTEERINGUD 353 1375 1325 1048 Juhtimiskorraldus Keeleprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTM-i Keeleamet, Eesti Keele Instituut ning Haridus- ja Noorteamet. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Arengukava juhtkomisjon toimub vähemalt kord aastas. Programmi juhtimistasandid on programm ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler (koos asekantsleritega). • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 8  Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud lisainformatsiooni andmiseks. Programmi tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 1.1. Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Toetatakse eesti keele mainet ja staatust Haridus- ja Eesti keele mainet ja -115 792 -115 792 -115 792 -115 792 tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse Teadusministeerium staatust tugevdavate keelekasutajate hoiakuid ning juhitakse eesti tegevuste korraldamine keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku Eesti Keele Instituut Eesti keele -153 001 -149 641 -149 641 -149 641 levikut. Toetatakse eesti keele ja eesti keele mainetegevused piirkondlike keelekujude õppimist, õpetamist ja Keeleamet Mainekujundus -675 433 -660 921 -660 921 -660 921 uurimist populariseerivaid ning väärtustavaid tegevusi ja keelepoliitikaalast rahvusvahelist Haridus- ja Noorteamet Euroopa keeleõppe -4 500 -4 500 -4 500 -4 500 koostööd. tunnuskiri Tegevus 1.2. Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Toetatakse keeleressursside loomist ning Haridus- ja Keeletaristu -2 364 344 -2 299 043 -2 313 840 -2 333 694 keeletehnoloogia arendamist. Tegevus hõlmab Teadusministeerium arendamise toetamine keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside, kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Soodustatakse Eesti Keele Instituut Keeletaristu -1 954 846 -1 924 826 -1 725 372 -1 725 372 keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes ning toetatakse eesti teadus- ja Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -299 950 -293 603 -293 603 -293 603 kõrghariduskeele arendamist. Luuakse võimalused, et töötada välja Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -129 050 -126 803 -126 803 -126 803 keeletehnoloogilise toega rakendusi erivajadustega inimeste jaoks. Tegevus 1.3. Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus 9 Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja Haridus- ja Eesti keele õppimise ja -566 104 -444 906 -444 906 -439 543 eesti keele kui teise või võõrkeele ning Teadusministeerium õpetamise toetamine, võõrkeelte õpet toetavaid tegevusi, sh eesti keele oskuse täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe hindamine, välismaal. Toetatakse keeleõpetajate mitmekeelsuse ja professionaalset arengut ja koostööd, võõrkeelte oskuse arendatakse keeleõppematerjale ja toetamine keeleoskuse hindamise vahendeid, Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe -1 938 239 -2 062 246 -1 273 092 -823 897 kujundatakse mitmekeelsust toetavaid toetamine hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele Haridus- ja Noorteamet Eesti keele -1 383 371 -1 592 022 -1 771 886 -1 382 407 õppele üleminekut, sh eriti haridustöötajate tasemeeksamid ja eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise keeleõppekulude kaudu. hüvitamine Haridus- ja Noorteamet Eesti keele õppe -517 986 -422 864 -422 864 -422 864 arendamine välismaal ja välisõpe Keeleamet Keeleõppe toetamine -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 10  Lisa 2 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ Teadussüsteemi programm 2026-2029 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Programmi periood 2026–2029 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG) valitsemisala asutused) Programm panustab Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (TAIE arengukava) järgmiste mõõdikute täitmisse1: Üldeesmärk Mõõdik* Viimane tegelik Sihttase tase 2035 Eesti teadus, arendustegevus, Riigieelarves kavandatud TA rahastamine 0,96 ≥1 innovatsioon ja ettevõtlus osakaaluna SKP-st (%) (2024) suurendavad koostoimes Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri Eesti ühiskonna heaolu ja Erasektori TA kulutuste tase SKP-st (%)** 1,08 2 majanduse tootlikkust, Allikas: Statistikaamet (2023) pakkudes Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 77,5 110 konkurentsivõimelisi ja keskmisest (%) (2023) kestlikke lahendusi Eesti ja Allikas: Eurostat maailma arenguvajadustele. Koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis Tugev Innovatsioo- (koht tulemusrühmas) innovaator niliider Allikas: Euroopa Komisjon 14. koht (2024) 1 TAIE arengukava eesmärgi ja mõõdikute täitmisse panustavad kolm programmi, millest üks on teadussüsteemi programm. Lisaks teadussüsteemi programmile rakendatakse ka teadmussiirde programmi (HTM ja MKM ühisprogramm) ja ettevõtluskeskkonna programmi (MKM). Arengukava üldeesmärgi saavutamise ja mõõdikute seire toimub tulemusvaldkonna aruandluse raames ega hakka kajastuma programmide tasandil. 1 *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. ** Vastavalt TAIE metoodikale mõõdetakse ettevõtlussektori TA kulutuste osakaalu (BERD, Statistikaamet tabel TD052) Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis on oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb luua teadusasutuste edukat toimetulekut toetav keskkond, sh suurendada alusuuringute rahastamist, milleta ei saa sündida uusi teadmisi ega tehnoloogiaid. Kesksel kohal programmis on ka teadlaste töötingimuste parandamine, teadlaste järelkasvu tagamine, rahvusvahelises teaduskoostöös osalemine ning uute teadmiste jõudmine kõrgharidusse ja selle kaudu tööturule. Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2026 2027 2028 2029 RE RES 2026-2029 Programmi kulud 215 462 215 356 224 475 243 224 Programmi investeeringud 569 595 595 595 Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK) Olukorra lühianalüüs Eestis on aastakümnete jooksul välja kujunenud teadussüsteem, kus rahastus põhineb suuresti tulemus- ja konkurentsipõhistel kriteeriumitel. Selline rahastusmudel on Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet tugevalt toetanud – meie teadlased publitseerivad aktiivselt, teadusartiklite kvaliteet on hea, osavõtt rahvusvahelises koostöös ja edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis on kõrged. Euroopa struktuuritoetusi ja riigieelarve vahendeid on kasutatud selleks, et uuendada ülikoolide ja teadusasutuste hooneid ja laboreid, mis toetab rahvusvahelist ja erasektoriga koostööd veelgi. Konkurentsipõhine süsteem on seega seni Eestis väga hästi toiminud, tagades tugeva rahvusvahelise lõimituse ja nähtavuse. Teisalt on Eesti konkurentsipõhise rahastuse osakaal tõusnud mahtudeni, mis ohustab süsteemi jätkusuutlikkust. Seetõttu on lähiaastate eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastuse stabiilsust ning institutsionaalse rahastamise osakaalu. Teadussüsteemi suurimad väljakutsed on järgmised: • Ootused teadus- ja arendustegevuse mõjule kasvavad, ent muutus eeldab väljakujunenud töökultuuri ja majandusstruktuuri uuenemist, mida ei saa saavutada lühikese ajaga. Kuigi avaliku sektori TA rahastus on viimastel aastatel püsinud tasemel 1% SKPst, langes see 2024. aastal riigieelarve kärbete tõttu alla selle (0,96% SKPst). Eesmärgi täitmine on ohus ka järgmistel aastatel. Et tagada alustatud muutuste mõju, on vaja edaspidi tagada rahastamise jätkumine kokkulepitud 1% SKPst tasemel. • Teadlaste järelkasv on stagneerunud ja doktorikraadiga spetsialistel on endiselt vähe rakendust väljaspool akadeemiat, mis piirab teadustulemuste jõudmist ühiskonda ja majandusse. Madal rakendatus peegeldab nii vähest nõudlust teadus- ja arendustegevuse järele kui vajadust kohandada doktoriõpet ühiskonna ootustega. Murettekitavalt väheneb ka eesti keelt valdavate doktorantide osakaal, seades ohtu nii eestikeelse kõrghariduse kui teadmussiirde kestlikkuse. 2 • Kuigi teadussüsteemi rahastamisel on viimase kümnendi eesmärgiks olnud stabiilsuse suurendamine, on rahastus endiselt killustunud ja projektipõhine. Uute toetusmeetmete ja rahvusvahelise rahastuse kasv on suurendanud võimalusi, kuid ka kaasrahastamise vajadust ja halduskoormust. See piirab teadustöö järjepidevust ja paindlikku reageerimist ühiskonna vajadustele. Väljakujunenud süsteem vajab terviklikku ülevaatust ja muutuva keskkonnaga kohandamist. • Kvaliteetseks teadus- ja arendustegevuseks nii akadeemilises sektoris kui väljaspool seda on vaja heal tasemel teadustaristut. Riigi huvides on kindlustada riikliku tähtsusega teadus- ja arendustaristu optimaalne kasutus ja jätkusuutlik majandamine ning seetõttu on oluline tagada ligipääs taristule nii teadusasutustele, kõrgkoolidele kui ettevõtetele ja avalikule sektorile. Teadustaristu avatud kasutamist võivad piirata nii riigiabi reeglid kui ka teadus- ja arendusasutuste vähene huvi pakkuda taristu abil teenuseid era- ja avalikule sektorile. Kõrgeid investeeringu- ja ülalpidamiskulusid silmas pidades on Eestil mõistlik osaleda taristu arendamise ja kasutamise rahvusvahelises koostöös. Nii saab Eesti teadlastele ja arendustöötajatele kindlustada juurdepääsu uurimis- ja arendustööks vajalikule tipptasemel taristule. • Teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja konkurentsivõime tagamiseks on Eestile kui väikesele riigile oluline võimendada Eestis loodud teadmust ning teadus- ja arendustegevusi rahvusvahelises teadmusloomes ja -võrgustikes osalemise kaudu. Nii tagatakse maailma eesliiniteadmiste ja tehnoloogiaarenduste jõudmine Eestisse ja panustatakse Eestis loodud teadmusega maailma tippteadusesse. Tugevdamist vajab Eesti teadlaste võimekus võtta rahvusvahelistes tegevustes juhtroll, sh tuleb kasvatada Eesti teadlaste aktiivsust konsortsiumide moodustajate ja projektide koordineerijatena ning kaasata uusi sihtrühmi. Samuti on vaja soodustada Eesti teadlaste aktiivsemat osalemist rahvusvaheliste tipptasemel teadusrahastuse (näiteks Euroopa Teadusnõukoja grandid) taotlemisel. Olulisemad programmi arendustegevused 2026-2029 perioodil: • Teadus- ja arendustegevuse stabiilsema ja läbipaistvama rahastamise tagamiseks minnakse seniselt baasfinantseerimiselt üle asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele (edaspidi tegevustoetus). Kui seni kujunes teadusasutusele eraldatav baasfinantseerimine täies mahus tulemuste põhiselt, siis oluline osa tegevustoetusest (70%) põhineb edaspidi eelmiste aastate toetuse mahul. Muudatus suurendab riikliku teadusrahastuse püsikindlust ja toetab ülikoolide ja teadus- ja arendusasutuste jätkusuutlikkust. Lisaks eraldatakse evalveeritud äriühingutest eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele tegevustoetust edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest, avalik-õiguslikele ja riigi, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele aga Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest. Selleks, et tagada kõigi teadusasutuste võrdne kohtlemine, kinnitatakse tegevustoetuse tingimused ministeeriumite üleselt Vabariigi Valitsuse määrusega. Muudatus jõustub alates 2026. aastast. Täiendavalt on koalitsioonilepingus seatud eesmärgiks teaduse rahastuse stabiilsuse suurendamine ning selleks on kavas tulevikus kujundada kõrghariduse ja teaduse rahastamine kõrgkoolidele terviklikuks rahastusmudeliks. • Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) vastuvõtmisega muudetakse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamise regulatsiooni eesmärgiga vähendada teadusbürokraatiat. Seni on kõrgkoolid, eriti ülikoolid, olnud ebasoodsas seisus, sest nende teadus- ja arendustegevust on hinnatud läbi kahe protsessi: teadus- ja arendustegevuse evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise. Edaspidi piisab evalveerimisel positiivse hinnangu saanud õppeasutusel vaid institutsionaalse akrediteerimise läbimisest, millega pikendatakse korralise evalveerimise otsuse tähtaega. • Eetilise teadus- ja arendustegevuse tagamiseks moodustatakse Eesti Teadusagentuuri juurde teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon. Teaduseetika komitee ülesanne on anda teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta hinnang ning toetada teadlasi eetilise uurimistöö kavandamisel ja elluviimisel. Teaduseetika komitee poole 3  saavad pöörduda nii evalveeritud asutused ja ülikoolid kui ka era- ja avaliku sektori asutused, kes teadus- ja arendustegevust läbi viivad. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon annab hinnanguid teaduseetika rikkumise kahtlustele. Mõlemad komisjonid alustavad tegevust 1. jaanuarist 2026. a. Lisaks sellele antakse seadusega Eesti Teadusagentuurile ülesanne edendada teaduseetika valdkonda laiemalt, toetades ja nõustades teadlasi ja asutusi teaduseetika küsimustes. • Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktorantide palkamist nooremteaduri ametikohtadele (doktoriõppe reform). Alates 2026. aastast suureneb riigi rahastatud uute doktoriõppekohtade arv 300-lt 350-le aastas. Doktoriõppe reform loob eeldused teadus- ja arendustöötajate arvu kasvuks, mis on vajalik teaduspõhise ühiskonna ja majanduse arenguks. Programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase* Viimane 2026 2027 2028 2029 2035 tegelik tase 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti 10,5 9,4 9,7 9,9 10,3 12,5 artiklite osakaal (%)* (2024) Positiivselt evalveeritud TA- asutuste lepingulise teadus- ja 39 271 arendustegevuse maht 40 712 42 417 43 900 44 770 50 000 (2023) akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes)* *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. Mõõdik „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%)“ võimaldab mõõta Eesti teadustulemuste rahvusvahelist mõjukust ja kvaliteeti. Mõõdik võimaldab hinnata teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline“ saavutamist. Mõõdikuga „Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta (maht eurodes)“ võimaldab hinnata teadus- ja arendusasutuste koostöö mahtu era- ja avaliku sektoriga ning akadeemiliste töötajate keskmist panust teadus- ja arendusteenuste pakkumisel. Mõõdik võimaldab hinnata teadussüsteemi eesmärgi „Eesti teadus on mõjus“ saavutamist. 4 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuse eesmärk on toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Programm koondab tegevusi, mis toetavad teadussüsteemi üldist toimimist ja teadusasutuste strateegilist arengut. See hõlmab uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike (alus)uuringute toetamist, teadlaste töötingimuste parandamist ning teadlaskonna järelkasvu ja noorte teadlaste arengu tagamist. Programmi tegevuste elluviimisel on keskse tähtsusega kaks põhiinstrumenti: tegevustoetus ja uurimistoetused, mis loovad stabiilse aluse kogu teadustegevusele. Lisaks toetatakse programmist tipptasemel uurimisrühmade Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd teaduse tippkeskustes (sh EL Teaming meetme tippkeskustes). Teadlaste järelkasvu tugevdamiseks toetab riik doktorantide staatuse muutmist üliõpilasest teadustöötajaks. Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused aitavad tuua teadust ja tehnoloogiat lähemale inimestele, eriti noortele. Nende tegevuste eesmärk on äratada ja hoida huvi teadusvaldkonna vastu ning edendada teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas laiemalt. Et tagada eesti hariduse, keele ja kultuuriruumi kestlikkus, toetatakse eesti keele, kultuuri, ühiskonna ja haridusega seotud uuringuid. Et kindlustada teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteet ja konkurentsivõime, toetatakse osalemist rahvusvahelises teadmusringluses. See hõlmab teadlasmobiilsust, koostööd rahvusvahelistes võrgustikes, EL ühisalgatustes ja programmides, partnerlusi ja koostööd kolmandate riikidega. Samuti panustatakse Eesti teaduse rahvusvahelisse tutvustamisse ja turundamisse. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2026 2027 2028 2029 2035 tase Kõrgetasemeliste publikatsioonide arv teadlaste ja inseneride arvu kohta 1,4 1,4 1,4 1,4 1,42 1,5 Allikas: Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS), (2023) Statistikaamet Teaduse mitmekesisuse mõõdik Metoodika, alg- ja sihttase on väljatöötamisel. Eesti edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis 3. koht riikide Euroopa Horisont: koht riikide võrdluses Top võidetud lepingute mahu alusel SKP võrdluses (296) Top 5 Top 5 Top 5 Top 5 5 kohta, % EL keskmisest, kusjuures EL = (2024) 100 Allikas: eCorda, Eurostat EL teadus- ja arendustegevuse 350 raamprogrammis Euroopa Horisont (kumu- projektides osalevate Eesti 186 174 212 256 270 latiivselt organisatsioonide arv (2024)* 2021- Allikas: eCorda 2027/29)2 * Alates 2022. a on mõõdikusse loetud uus raamprogrammi periood (2021‒2027) ning selle sisse ei arvata enam lõppeva perioodi (2014‒2020) näitajat. 2 Arvestada tuleb Horisondi perioodilisust (Horisont 2020 perioodil 2014-2020, Euroopa Horisont 2021-2027). 5 Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine KOKKU KULUD 199 279 199 314 208 433 227 183 KOKKU INVESTEERINGUD 146 142 142 142 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.1.1. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide rakendamine Eesmärgiks on TA-tegevuse põhiliste rahastusinstrumentide rakendamine kooskõlaliselt ajutise iseloomuga tõukefondide investeeringutega, et saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud võimekuse realiseerumine. Teadusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Teadus- ja arendusasutuste tegevustoetus. Toetust antakse teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks, sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks, akadeemilise karjäärimudeli väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning taristusse investeerimiseks. • Nooremteadurite palgatoetus (doktoriõppe reform) teadlaste järelkasvu kindlustamiseks. Doktorantidele tagatakse ülikoolides nooremteadurite positsioon, mis kindlustab neile töölepinguga seotud sissetuleku ja sotsiaalsed tagatised. • Riigi ja avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste nooremteadur-doktorantide palgakulude toetamine. Toetuse eesmärk on pakkuda nooremteadur-doktorantidele võimalust koostada doktoritöö positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustes töötades ning suurendada doktorantide kaasatust positiivselt evalveeritud TA-asutuste uurimistegevusse. • Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse toetus rakenduskõrgkoolide teaduspõhise kvaliteetse kõrgharidusõppe arendamiseks ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendusvõimekuse kasvatamiseks. Konkurentsipõhiste uurimistoetuste tagamine, sh: • Uurimistoetused positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks sh järeldoktori teadustöö toetamiseks eraldatav toetus. • Teaduse tippkeskuse toetus Eesti silmapaistvalt kõrgel tasemel uurimisrühmade koostööks antav toetus, mille eesmärk on otsida lahendusi kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimustele Eestile olulistes valdkondades. Teenus 1.1.2. Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumine Viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (teadus- ja arendustegevust toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi tegevuskulud. Teadussüsteemi koostööpartnerite toetamine, sh: • Riigi TA-asutuste tegevuskulud • Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) tegevustoetus (sh uurija-professorite rahastamine) • Muud tegevused ja kulud (sh riigi TA-asutuste muude tulude arvel tehtavad kulud, kaudsed kulud) Teadussüsteemi haldamise tegevuste toetamine, sh • Eesti Teadusagentuuri (ETAG) tegevustoetus Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise toetamine, sh • Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus • Riigi teaduspreemiad • Teaduse populariseerimise projektikonkurss ja teadustööde riiklike konkursside preemiad • “Teame 3.0” raames toetatakse nelja tegevust: teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele; teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine LTT karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel; uurimusliku õppe juhendajate võimestamine ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Eesmärk on tagada teadlastele ja teadusasutustele võimalused osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös. Osalemine rahvusvahelises teadmusloomes on vältimatu osa teadus- ja arendustegevuse kõrge kvaliteedi ja 6 konkurentsivõime tagamisest, andes Eesti teadlastele võimaluse olla kursis teaduse arengutega maailmas ja jagada oma teadustulemusi, leida koostööpartnerid ja otsida koos nendega lahendusi Eesti ja maailma ees seisvatele väljakutsetele. Meetmesse on koondatud tegevused, mis toetavad osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh teadlasmobiilsust, osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes, programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist ning turundustegevusi. Teadustöötajate rahvusvahelises teadmusloomes osalemise toetamine, sh • „Mobilitas 3.0“ raames toetatakse teaduse rahvusvahelistumist: rahastatakse Eestisse tulevaid järeldoktoreid, ERC granditaotluste ettevalmistamist, Euroopa Teadusruumi, Innovaatilise Liidu ja Euroopa Horisondi algatustes osalemist. Jätkatakse Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist sh "Research in Estonia" tegevusi. • Tagatakse Eesti riigi kaasrahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud projektidele, mille eesmärk on koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistava tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides. Eesti on olnud silmapaistvalt edukas Euroopa Horisondi Teaming for Excellence tippkeskuste taotlusvoorudes, mis on toonud 2025. a seisuga Eestisse kolm tippkeskust: FinEst Twins (FinEst Centre for Smart Cities), DIGIBIO („Centre for Digitalisation of Biology Towards the Nexet-Generation of Biosustainable Products“) ja TeamPerMed („Centre For Data Enriched Medicine“). 2025-2026. a toimub järgmine „Teaming for Excellence“ taotlusvoor. Rahvusvahelise teaduskoostöö algatuste toetamine, sh • ETAG-i välisteaduskoostöö tegevustoetus. Ministeeriumideüleses ja partneritevahelises koostöös tagatakse Eesti osalemine Euroopa teadusruumi algatustes (sh teadustegevuse ühiskavandamises, Euroopa innovatsioonipartnerluses, Balti ja Põhjala ühisruumi algatustes, ning Eesti TA-programmide avatus rahvusvaheliseks koostööks vastastikku kasulikel alustel, arendatakse kahepoolseid koostöövõimalusi ja ühiseid algatusi kolmandate riikide teadlaste ja teadusasutustega. • Rahvusvaheliste koostöölepingute toetamine ja rahvusvaheliste teadusorganisatsioonide liikmemaksud. Tegevuste kaudu tagatakse Eesti liikmelisusest tulenevate kohustuste täitmine rahvusvahelises teadmuskoostöös, sh Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel ning Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes (EuroHPC) ning võimaldatakse Eesti teadlaste osalemist Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni, Euroopa Kosmoseagentuuri, Euroopa Molekulaaruuringute Labori ja teiste samalaadsete organisatsioonide tegevuses. Teenus 1.1.3. Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh rakendatakse HTM valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist ja teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja arendussuundade edenemist. Programmid toetavad poliitikavajadustest tulenevate eesti keele, ajaloo, ühiskonna, hariduse ja kultuuri kõrge teadusliku tasemega uuringuid, keeletehnoloogiliste lahenduste arendamist ja soodustatakse nende võimalikult laialdast rakendamist. • Programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" • Programm "Eesti keeletehnoloogia" • Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programm 7 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Tegevuse eesmärk on kindlustada kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele teadustaristule ning taristu teenuste arendamine ja pakkumine. Riiklikult oluliste teadustaristute toetust saab kasutada nii igapäevaseks tegevustoetuseks kui ka vajalike investeeringute tegemiseks, aga ka ligipääsuks rahvusvaheliselt tähtsatele teadustaristutele. Toetatakse nii taristute haldamist, teenuste arendamist kui laborite akrediteerimist, et muuta teadustaristu kättesaadavaks nii ettevõtetele kui avalikule sektorile. Lisaks tagatakse programmist teadlastele juurdepääs teadustöö tegemiseks vajalikele andmetele ja teadustulemustele, mis hõlmab andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevust ja oluliste teadusandmebaaside kasutamise võimaldamist. Tegevuse mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2026 2027 2028 2029 2035 tase (2023) Täiustatud uuringutealase taristuga 1176 Kavas on välja töötada teadustaristu asutustes töötavate teadurite arv (kumulatiivselt kasutamist näitav mõõdik, mille metoodika, (mõõdik vähemalt kuni 2023. a)* 2014-2022)** baas- ja sihttasemed seatakse hiljemalt 2026. a. * EL tõukefondide meetme aruannete alusel ** 2024.a ei mõõdetud, kuna SF periood lõppes Programmi tegevuse rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamine KOKKU KULUD 16 183 16 042 16 042 16 042 KOKKU INVESTEERINGUD 423 453 453 453 Tegevuse kirjeldus Teenus 1.2.1. Teadustööks vajaliku taristu toimimise ja selle kasutamise toetamine Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, sh • Toetatakse riikliku tähtsusega teadustaristuobjektide arendamist, käigushoidmist, investeeringuid ning rahvusvahelist taristute alast koostööd sh Eesti osalemist ESFRI teekaardi jt rahvusvahelistes teadustaristutes. Lisaks taristuobjektide rajamise (sh ehitamine, kaasajastamine, laboriseadmed ja aparatuur) toetamisele toetatakse teadustaristu abil pakutavate teenuste väljaarendamist ja taristuga seotud, andmebaasidega seotud tegevusi jms. Tagatakse EENET-i tegevustoetus, sh liikmemaksud ja ETAIS tegevustoetus ja investeeringutoetus. Teadustööks vajaliku taristu kasutamise toetamine, sh • Tagatakse Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) toimimine ja arendamine • Toetatakse teadusraamatukogude teavikute hankimist, elektrooniliste teadusandmebaaside ühishankeid, litsentside hankimist, teaduslikul otstarbel rahvusteaviku järelkomplekteerimist, raamatukogude koondkataloog ESTER käigus hoidmist. 8 Juhtimiskorraldus Teadussüsteemi programmi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Programmi elluviimisse panustab peale HTM-i SA Eesti Teadusagentuur ning avalik õiguslikud ja riigi evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja ülikoolid. Programmi juhtimist koordineerib TAI juhtkomisjon, mille liikmed on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad. TAI juhtkomisjoni koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Täpsem ajakava lepitakse kokku juhtkomisjoni liikmetega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i (arendus)tööplaani, mille raames nende täitmist ka seiratakse. Programmi juhtimistasandid on programm ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler (koos asekantsleritega). • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. 9  Lisa 1. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud lisainformatsiooni andmiseks. Programmi tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 1.1. Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Tegevuste eesmärk on toetada positiivselt Haridus- ja Teadus- ja -158 465 819 -166 256 288 -175 878 582 -193 850 752 evalveeritud teadusasutustes ja Teadusministeerium arendustegevuse kõrgkoolides tehtavat teadus- ja põhiinstrumentide arendustegevust (TA) ning teadussüsteemi rakendamine toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused osalemiseks rahvusvahelises Haridus- ja Teadussüsteemi -34 566 838 -27 518 025 -27 145 395 -28 242 549 teaduskoostöös. Teadusministeerium tugiteenuste Teadus- ja arendustegevuse põhilisi pakkumine rahastusinstrumente rakendatakse Haridus- ja Ministeeriumi -2 417 200 -2 217 200 -2 217 200 -2 217 200 kooskõlaliselt ajutise iseloomuga Teadusministeerium vastutusvaldkondadele tõukefondide investeeringutega, et vajaliku teadus- ja saavutada TAI süsteemi kestlikkus ja loodud arendustegevuse võimekuse realiseerumine. toetamine Teadussüsteemi tugiteenuste pakkumisel Eesti Keele Instituut Teadustöö -21 750 -21 750 -21 750 -21 750 viiakse ellu tegevusi teadussüsteemi üldise toimimise kindlustamiseks (TA toetavad tegevused), sh kaetakse TAI süsteemi Eesti Keele Instituut Keeletaristu -21 750 -21 750 -21 750 -21 750 tegevuskulud. Nt toetatakse teadussüsteemi koostööpartnereid ning teaduskommunikatsiooni ja teaduse Eesti Keele Instituut Keeletehnoloogia -1 481 550 -1 181 550 -1 181 550 -1 181 550 populariseerimist. Tegevus hõlmab ka ministeeriumi Eesti Keele Instituut Keele staatus ja maine -21 750 -21 750 -21 750 -21 750 vastutusvaldkondadele vajaliku TA toetamist, sh rakendatakse HTM 10 valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse Eesti Humanitaarteaduste -1 193 871 -1 046 470 -913 470 -588 470 programme humanitaar- ja sotsiaalteaduste Kirjandusmuuseum teadusuuringud valdkonnas, mis toetavad TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, Eesti Arhivaalide kogumine, -1 088 675,50 -1 029 430 -1 031 930 -1 036 930 keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist Kirjandusmuuseum süstematiseerimine ja teekaardil toodud prioriteetsete teadus- ja säilitamine arendussuundade edenemist. Tegevus 1.2. Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Toetatakse riikliku tähtsusega Haridus- ja Teadustööks vajaliku -16 183 168 -16 041 522 -16 041 522 -16 041 522 teadustaristuid tegevustoetuse ja Teadusministeerium taristu ja selle investeeringute tegemise võimaluste kaudu; kasutamise toetamine samuti ka juurdepääsu riiklikult olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele, teadustaristu haldajate jätkusuutliku majandamismudeli väljatöötamist ja juurutamist. Sh toetades taristu teenuste väljaarendamist ja rakendamist ning laborite akrediteerimist, et avada teadustaristu ühiskasutuseks nii ettevõtjatele kui avalikule sektorile. Toetatakse teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääsu andmetele ja teadustulemustele, sh andmearhiivide ja - kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele 11  Lisa 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Eelarvekontode Eelarve Konto majanduslik 2026 riigieelarve 2026 ministri Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik Muutus grupp * objekt sisu** seadus liigendus HTM ja tema hallatavate asutuste (sh üldhariduskoolid) kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Riigikoolide ja -varade osakond ja soetused K 20 55 14 728 743,70 -2 018,00 14 726 725,70 HTM ja tema hallatavate asutuste (sh üldhariduskoolid) RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 1 699 794,13 0,00 1 699 794,13 HTM ja tema hallatavate asutuste investeeringud I 20 IN000028 15 13 182 293,00 0,00 13 182 293,00 HTM kinnisvara haldusteenused, remonttööd K 20 55 45 000,00 0,00 45 000,00 Riigigümnaasiumide ehitus I 20 IN020254 15 1 131 870,00 0,00 1 131 870,00 SF 2021+meede 21.4.8.1. Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine I 40 IN020018 15 645 161,29 0,00 645 161,29 KM 40 IN020018 601002 154 838,71 0,00 154 838,71 SF 2021+meede 21.4.8.1. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides perioodil 2021-2027 K 32 IN020018 45 549 075,56 0,00 549 075,56 K 41 IN020018 45 2 562 352,44 0,00 2 562 352,44 SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 KOV koolid K 32 IN020018 45 1 406 285,47 0,00 1 406 285,47 K 41 IN020018 45 6 562 665,53 0,00 6 562 665,53 SF 2021+meede 21.4.8.1. Põhikoolivõrgu korrastamine perioodil 2021-2027 riigikool I 40 IN020018 15 242 889,52 0,00 242 889,52 KM 40 IN020018 601002 58 293,48 0,00 58 293,48 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 42 969 262,82 -2 018,00 42 967 244,82 Avatud taotlusvoor. Ida-Virumaa riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste haridustöötajate Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Eestikeelsele õppele ülemineku osakond täiendava tööjõukulu toetus K 20 50 0,00 6 223 649,00 6 223 649,00 Avatud taotlusvoor. Toetus riigi üldhariduskoolidele eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara kättesaadavuse tagamiseks üleminevatele 3. ja 6. klassi õpilastele K 20 55 0,00 20 100,00 20 100,00 Eestikeelsele õppele ülemineku jagamata toetused riigi üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele K 20 50 0,00 525 000,00 525 000,00 Keelekümblusvõrgustiku arendamine ja keelekümbluse põhimõtete rakendamine eestikeelsele õppele üleminekul. LAK-õppe metoodikakeskuste toetamine riigi üldhariduskoolides K 20 55 0,00 20 000,00 20 000,00 Kantsler Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 0,00 400 000,00 400 000,00 Avatud taotlusvoor. Täiendav eesti keele õppe toetus riigi üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele Keelepoliitika osakond eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks K 20 50 0,00 673 500,00 673 500,00 Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 20 41 0,00 570 000,00 570 000,00 K 50 0,00 6 667 862,00 6 667 862,00 K 55 0,00 4 168 642,00 4 168 642,00 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused KOV ja erakoolidele K 20 45 13 217 842,00 550 815,00 13 768 657,00 Kutseõppeasutuste muud investeeringud I 20 IN005000 15 100 000,00 -89 181,00 10 819,00 Projektitoetus Õpetajate Lehe ja Sirbi teaduskülgede väljaandmiseks (SA Kultuurileht) K 20 45 0,00 48 900,00 48 900,00 Täiendava eesti keele õppe tugimeetme rakendamine K 20 50 0,00 2 500 000,00 2 500 000,00 Õppevahendite soetus, vara müügist saadud tulu arvelt K 43 55 0,00 60 000,00 60 000,00 Riigikoolide ja -varade osakond Avatud taotlusvoor. Väikeste algkoolide meede K 20 45 2 200 000,00 0,00 2 200 000,00 Riigi üldhariduskoolide investeeringud I 20 IN005000 15 64 000,00 0,00 64 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 29 604,00 29 604,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate palk) K 20 50 0,00 39 596,00 39 596,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 7 941,00 7 941,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (õpetajate ja direktorite palk) K 20 50 0,00 22 088,00 22 088,00 Tegevustoetus (SA Euroopa Kool) K 20 45 4 650 000,00 0,00 4 650 000,00 Tegevustoetus (õpilaskodud) K 20 45 984 000,00 16 800,00 1 000 800,00 Üldhariduspoliitika osakond Tegevustoetus (haridusvõrk, sh erakoolid) K 20 45 57 755 000,00 0,00 57 755 000,00 Tegevustoetus (KOV ja erakoolide tegevuste toetamine ning eesmärkide elluviimine) K 20 45 4 036 839,00 -16 800,00 4 020 039,00 K 50 400 000,00 -400 000,00 0,00 Tegevustoetus (rahvusvaheliste õppekavade arendamine (IBO õppekavad)) K 20 45 1 180 000,00 0,00 1 180 000,00 Tegevustoetus (vanglaõpe) K 20 45 300 000,00 0,00 300 000,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kokku 84 887 681,00 22 038 516,00 106 926 197,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond Kõrghariduse tegevustoetus (avalik-õiguslikud ülikoolid ja erakõrgkool) K 20 45 251 035 152,00 -2 158 950,00 248 876 202,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 45 619 245,00 -1 485,00 617 760,00  Eelarvekontode Eelarve Konto majanduslik 2026 riigieelarve 2026 ministri Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik Muutus grupp * objekt sisu** seadus liigendus Kõrgkoolide vajaduspõhised õppetoetused K 10 SE020008 41 14 116 119,00 -90 000,00 14 026 119,00 Nooremteadurite tööjõukulud K 20 45 14 292 000,00 0,00 14 292 000,00 Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks K 20 50 0,00 4 730 436,00 4 730 436,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Infovahetuse tagamine ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, riiklike ja rahvusvaheliste andmekogude vahel K 20 45 54 540,00 0,00 54 540,00 Õpetajakoolituse kutseaasta K 20 45 188 000,00 0,00 188 000,00 Õppelaenude tagasimaksetega seotud kulud K 20 45 24 000,00 -7 555,00 16 445,00 Doktoranditoetuse sotsiaalmaks K 10 SE020004 41 0,00 90 000,00 90 000,00 Strateegia- ja finantsosakond Õppelaenuvõlglaste eest intressimaksed pankadele K 10 SE000001 60 5 000,00 0,00 5 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 280 334 056,00 2 562 446,00 282 896 502,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute mitteformaalne õpe (VÕTI) K 40 45 12 804 057,00 0,00 12 804 057,00 K 50 397 143,00 0,00 397 143,00 K 55 346 500,00 0,00 346 500,00 KM 40 601000 91 800,00 0,00 91 800,00 SF 2021+ meede 21.4.6.1 Täiskasvanute tasemeõppes osalemise toetamine (TAHE) K 32 45 664 286,00 0,00 664 286,00 K 41 45 1 550 000,00 0,00 1 550 000,00 Täiskasvanuhariduse valdkonna sihtotstarbeline toetus K 20 45 41 100,00 0,00 41 100,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Täiskasvanuharidust toetavate tegevuste elluviimine K 20 45 60 000,00 0,00 60 000,00 Välistoetuste riiklik kaasfinantseering K 40 45 35 918,00 0,00 35 918,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Kokku 15 990 804,00 0,00 15 990 804,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine K 20 45 90 000,00 -55 597,00 34 403,00 Strateegia- ja finantsosakond CEDEFOP omafinantseering K 20 50 10 200,00 0,00 10 200,00 CEDEFOP välistoetus K 40 50 23 615,00 0,00 23 615,00 EURYDICE välistoetus K 40 50 30 000,00 0,00 30 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Kokku 153 815,00 -55 597,00 98 218,00 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Kantsler Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 7 303 576,86 0,00 7 303 576,86 K 55 1 811 645,51 0,00 1 811 645,51 K SE000003 45 222 910,26 0,00 222 910,26 I 20 IN002000 15 41 382,25 0,00 41 382,25 Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 27 022,64 0,00 27 022,64 SF 2021+ tehniline abi K 40 50 399 727,71 0,00 399 727,71 K 55 218 851,62 0,00 218 851,62 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud K 20 55 826 367,36 -62 126,81 764 240,55 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, liikmemaks K 20 SE000003 45 10 354,47 0,00 10 354,47 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud I 20 IN002000 15 2 268 441,69 0,00 2 268 441,69 Üldhariduspoliitika osakond Projektitoetus MTÜ GLOBE sihtfinantseeringuks 2026. aastal K 20 45 7 100,00 13 480,00 20 580,00 Projektitoetus Tartu Ülikooli Eetikakeskusele õpetaja eetikakoodeksi rakendusmehhanismi loomiseks K 20 45 0,00 24 000,00 24 000,00 Projektitoetus Tartu Ülikoolile Liikuma Kutsuva Kooli programmi toetamiseks K 20 45 400 000,00 50 000,00 450 000,00 Projektitoetus Õpetajate Lehe ja Sirbi teaduskülgede väljaandmiseks (SA Kultuurileht) K 20 45 195 400,00 -15 640,00 179 760,00 K 55 0,00 15 640,00 15 640,00 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (õppekavad ja- varad ÕKVA+) K 40 45 2 600 630,00 0,00 2 600 630,00 K 50 600 081,00 0,00 600 081,00 K 55 1 980 234,00 0,00 1 980 234,00 I 40 IN002000 15 80 645,00 0,00 80 645,00 KM 40 601000 475 256,00 0,00 475 256,00 KM 601002 19 355,00 0,00 19 355,00 Tegevustoetus (andekate laste õppe toetamine) K 20 45 1 930 500,00 -782 000,00 1 148 500,00 Tegevustoetus (üldhariduse tegevuste ja eesmärkide elluviimine) K 20 45 570,00 0,00 570,00 Tegevustoetused koostööpartneritele K 20 45 288 165,00 -217 480,00 70 685,00 Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamine ning nõustamine K 20 45 28 000,00 0,00 28 000,00 Üldhariduse valdkonna rahvusvahelistumine ja liikmemaksud K 20 45 60 000,00 0,00 60 000,00 K SE000003 45 82 165,00 0,00 82 165,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Kiusamise ennetamine ja vähendamine ning vaimse tervise tulemuslik toetamine haridusasutustes K 20 45 750 000,00 0,00 750 000,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Koolijuhtide värbamise ja atesteerimissüsteemi väljaarendamine ning rakendamine K 20 45 0,00 100 000,00 100 000,00  Eelarvekontode Eelarve Konto majanduslik 2026 riigieelarve 2026 ministri Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik Muutus grupp * objekt sisu** seadus liigendus Vabaühenduste taotlusvoor. Õpetajakutsete andmise korralduse kaasajastamine K 20 45 0,00 30 000,00 30 000,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Õpilaste andeid toetavate tegevuste alluviimine K 20 45 0,00 740 000,00 740 000,00 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Kokku 22 628 381,37 -104 126,81 22 524 254,56 Avatud taotlusvoor. Ida-Virumaa kohalikele omavalitsustele ning erakoolipidajatele haridustöötajate Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Eestikeelsele õppele ülemineku osakond täiendava tööjõukulu toetus K 20 45 0,00 12 691 062,00 12 691 062,00 Avatud taotlusvoor. Toetus kohalikele omavalitsustele ning erakoolipidajatele eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara kättesaadavuse tagamiseks üleminevatele 3. ja 6. klassi õpilastele K 20 45 0,00 879 900,00 879 900,00 Haridusliku lõimumise arendamine, eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine K 20 45 33 008 500,00 -14 155 174,00 18 853 326,00 K 50 0,00 112 000,00 112 000,00 K 55 0,00 100 000,00 100 000,00 Projektitoetus Tallinna Ülikoolile üliõpilastest abiõpetajate programmi elliviimiseks K 20 45 0,00 250 000,00 250 000,00 Projektitoetus Tartu Ülikooli Narva kolledžile eestikeelsele õppele üleminekut toetavate tegevuste elluviimiseks K 20 45 0,00 557 000,00 557 000,00 Projektitoetus Tartu Ülikoolile üliõpilastest abiõpetajate programmi elliviimiseks K 20 45 0,00 250 000,00 250 000,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Eestikeelsele õppele üleminekut jõustavate tegevuste elluviimine K 20 45 0,00 1 492 312,00 1 492 312,00 Avatud taotlusvoor. Integratsiooni Sihtasutuse taotlusvoor rahvusvähemuste huvikoolides toimuva Keelepoliitika osakond oma emakeele ja kultuuri õppe toetamiseks K 20 45 0,00 228 500,00 228 500,00 Haridusliku lõimumise arendamine, eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine K 20 45 0,00 450 000,00 450 000,00 Integratsiooni Sihtasutuse rahvusvähemuste huvikoolide taotlusvooru halduskulu K 20 45 0,00 21 500,00 21 500,00 Projektitoetus Integratsiooni Sihtasutusele Valga roma kogukonna lõimumise toetamiseks K 20 45 0,00 30 000,00 30 000,00 Riigikoolide ja -varade osakond Haridusliku lõimumise arendamine, eestikeelsele haridusele ülemineku riigikoolide investeeringud I 20 IN020280 15 2 210 284,00 0,00 2 210 284,00 Haridusliku lõimumise arendamine, KOV-ide investeeringutoetused K 20 IN020279 45 1 406 286,00 0,00 1 406 286,00 Üldhariduspoliitika osakond Tegevustoetus (HEV kontseptsiooni elluviimine) K 20 45 31 000,00 0,00 31 000,00 K 50 100 000,00 -100 000,00 0,00 Ööpäevaringse psühholoogilise abi pakkumise toetus K 20 45 16 000,00 0,00 16 000,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 36 772 070,00 2 807 100,00 39 579 170,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond Õpetajakoolituse stipendiumiprogramm K 20 41 160 000,00 0,00 160 000,00 Üldhariduspoliitika osakond Eesti-Šveitsi koostööprogramm K 40 50 28 790,00 0,00 28 790,00 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad (HANO). K 40 45 4 000 000,00 0,00 4 000 000,00 K 50 100 000,00 0,00 100 000,00 K 55 806 451,00 0,00 806 451,00 I 40 IN002000 15 161 290,00 0,00 161 290,00 KM 40 601000 193 549,00 0,00 193 549,00 KM 601002 38 710,00 0,00 38 710,00 Tegevustoetus (Õpetajate Gala) K 20 41 203 000,00 2 000,00 205 000,00 Õpetajate stipendiumid (Peeter Põld) K 20 41 2 000,00 -2 000,00 0,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kokku 5 693 790,00 0,00 5 693 790,00 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond Riigieelarve tegevustoetus (kutseeksamid) K 20 45 771 300,00 85 700,00 857 000,00 Riigieelarve tegevustoetus (Kutsekoda) K 20 45 477 659,00 -85 700,00 391 959,00 SF 2021+ meede 21.4.6.2 Kutsesüsteemi reform, OSKA rakendamine K 32 45 834 150,00 -4 500,00 829 650,00 K 40 55 0,00 15 000,00 15 000,00 K 41 45 1 946 350,00 -10 500,00 1 935 850,00 Välistoetuste riiklik kaasfinantseering K 40 45 23 000,00 0,00 23 000,00 Välistoetuste riiklik omafinantseering K 20 45 73 000,00 0,00 73 000,00 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Kokku 4 125 459,00 0,00 4 125 459,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega Kantsler Haldus- ja juhtimiskulud K 20 SE000060 50 23 406,00 0,00 23 406,00 Kutsehariduse ja oskuste poliitika osakond Kutsehariduse IT Akadeemia (tulemusraha) K 20 45 30 000,00 -30 000,00 0,00 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneeria ja IKT populariseerimine (avatud taotlusvoor) K 32 45 301 059,00 0,00 301 059,00 K 41 45 702 471,00 0,00 702 471,00 Kõrghariduspoliitika ja elukestva õppe osakond IKT fookusõppekavade arendamine K 20 45 2 975 000,00 0,00 2 975 000,00 RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine K 40 45 210 000,00 0,00 210 000,00 K 50 13 321,00 0,00 13 321,00 RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine K 40 45 1 203 042,00 0,00 1 203 042,00 K 50 10 000,00 0,00 10 000,00 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel K 32 45 394 378,00 0,00 394 378,00 K 41 45 920 214,00 0,00 920 214,00 SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Hariduslike algatuste toetamine Ida-Virumaal (avatud taotlusvoor) K 32 45 84 857,00 0,00 84 857,00 K 41 45 198 000,00 0,00 198 000,00  Eelarvekontode Eelarve Konto majanduslik 2026 riigieelarve 2026 ministri Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik Muutus grupp * objekt sisu** seadus liigendus SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses K 40 45 857 104,00 0,00 857 104,00 K 50 13 711,00 0,00 13 711,00 K 55 5 350,00 0,00 5 350,00 Täiskasvanuhariduse valdkonna tegevuskulud K 20 50 20 000,00 0,00 20 000,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega Kokku 7 961 913,00 -30 000,00 7 931 913,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Noorte- ja andepoliitika osakond Avatud taotlusvoor. Noorte omaalgatusvõimekuse üleriigiline arendamine K 20 45 191 000,00 0,00 191 000,00 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine K 32 45 60 630,00 0,00 60 630,00 K 41 45 141 470,00 0,00 141 470,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Kokku 393 100,00 0,00 393 100,00 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste Avatud taotlusvoor. Noorte osalusvormide ja koolidemokraatia arendamine ning erivajadustega kaitsmine (OSA) Noorte- ja andepoliitika osakond noorte kaasatuse suurendamine K 20 45 318 480,00 0,00 318 480,00 Avatud taotlusvoor. Noorteühingute aastatoetused K 20 45 600 000,00 0,00 600 000,00 Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Kokku 918 480,00 0,00 918 480,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Noorte- ja andepoliitika osakond Arenduskulud noortevaldkonna arengukava strateegiliste eesmärkide saavutamiseks K 20 55 148 900,00 -79 230,00 69 670,00 Avatud taotlusvoor. Huvialavaldkondade kvaliteedi arendamise toetus K 20 SE020005 45 460 000,00 40 000,00 500 000,00 Noorte huvihariduse ja -tegevuse riikliku toetuse rakendamine K 20 SE020005 55 2 000,00 0,00 2 000,00 Rahvusvaheliste organistatsioonide liikmemaksud K 20 SE000003 45 10 000,00 0,00 10 000,00 Teadus- haridus- ja noorteprojektide toetamine K 20 45 105 230,00 -105 230,00 0,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Noorsootöö kvaliteedi edendamine noorsootööühingutes K 20 45 250 240,00 49 760,00 300 000,00 Projektitoetus Euroopa Nõukogule Ukraina noorteprojektide rakendamiseks K 20 45 0,00 5 500,00 5 500,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Kokku 976 370,00 -89 200,00 887 170,00 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET- tagamine (KINDLUS) Noorte- ja andepoliitika osakond staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks K 40 50 170 000,00 0,00 170 000,00 K 55 155 785,00 0,00 155 785,00 KM 40 601000 27 491,00 0,00 27 491,00 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine K 32 45 126 000,00 0,00 126 000,00 K 41 45 294 000,00 0,00 294 000,00 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Kokku 773 276,00 0,00 773 276,00 Haridus- ja noorteprogramm Kokku 504 578 458,19 27 127 120,19 531 705 578,38 Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Keelepoliitika osakond Aasta keeleteo auhinnad K 20 41 25 642,00 0,00 25 642,00 Aasta keeleteo tänuürituse korralduskulud K 20 55 7 000,00 0,00 7 000,00 Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskuse (ECML) liikmemaks K 20 SE000003 45 18 150,00 0,00 18 150,00 F. J. Wiedemanni keeleauhind K 20 SE020001 41 65 000,00 0,00 65 000,00 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 115 792,00 0,00 115 792,00 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Kantsler Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 1 373 873,19 0,00 1 373 873,19 K 55 340 787,98 0,00 340 787,98 K SE000003 45 41 931,57 0,00 41 931,57 I 20 IN002000 15 7 784,40 0,00 7 784,40 Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 3 829,26 0,00 3 829,26 SF 2021+ tehniline abi K 40 50 75 192,63 0,00 75 192,63 K 55 41 168,10 0,00 41 168,10 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud K 20 55 117 100,99 -8 803,73 108 297,27 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, liikmemaks K 20 SE000003 45 1 467,29 0,00 1 467,29 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud I 20 IN002000 15 145 323,35 0,00 145 323,35 Keelepoliitika osakond Eesti keele arengukava rakendamine K 20 45 166 173,00 2 150,00 168 323,00 Eesti keele väärtustamise ja populariseerimise tegevuste toetamine K 20 45 51 820,00 -51 820,00 0,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Eesti keele mainet ja staatust tugevdavate tegevuste elluviimine K 20 45 151 000,00 0,00 151 000,00 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Kokku 2 517 451,76 -58 473,73 2 458 978,04 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kantsler SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine K 40 50 59 000,00 0,00 59 000,00  Eelarvekontode Eelarve Konto majanduslik 2026 riigieelarve 2026 ministri Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik Muutus grupp * objekt sisu** seadus liigendus I 40 IN002000 15 352 580,00 0,00 352 580,00 KM 40 IN002000 601002 84 620,00 0,00 84 620,00 Keelepoliitika osakond Eesti keele e-õppe kursuse õpetajatoe teenus K 20 45 88 870,00 -11 783,00 77 087,00 K 55 65 000,00 5 000,00 70 000,00 Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades K 20 45 53 065,00 -53 065,00 0,00 Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides K 20 45 17 169,00 -17 169,00 0,00 Projektitoetus Integratsiooni Sihtasutusele 2026. aasta väliseesti noortele keele- ja rahvuskaaslaste noortelaagrite korraldamiseks K 20 45 95 000,00 0,00 95 000,00 Riigikeele nõukoja tegevused K 20 55 0,00 3 000,00 3 000,00 Vabaühenduste taotlusvoor. Keeleõpet ja mitmekeelsust toetavate tegevuste elluviimine K 20 45 60 000,00 0,00 60 000,00 Väliseesti arhiiviprojektide konkurss K 20 45 118 000,00 -118 000,00 0,00 K 50 8 162,00 -8 162,00 0,00 K 55 1 838,00 -1 838,00 0,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kokku 1 003 304,00 -202 017,00 801 287,00 Keeleprogramm Kokku 3 636 547,76 -260 490,73 3 376 057,04 SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadmusvõrgustike arendamine ning teadusmaailma ja ettevõtete sidemete tugevdamine, soodustades töötajate liikumist teadus-, era- ja avaliku sektori vahel Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond (SekMo+) K 32 45 800 000,00 0,00 800 000,00 K 41 45 1 200 000,00 0,00 1 200 000,00 SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (RITA+) K 32 45 769 998,20 0,00 769 998,20 K 41 45 3 079 992,80 0,00 3 079 992,80 SF 2021+ meede 21.1.1.2 Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) K 32 45 1 671 435,00 0,00 1 671 435,00 K 41 45 5 800 000,00 0,00 5 800 000,00 SF 2021+ meede 21.1.1.2 Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades K 32 45 3 016 617,20 0,00 3 016 617,20 K 41 45 12 066 468,80 0,00 12 066 468,80 SF 2021+ meede 21.1.4.2 Institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+) K 32 45 400 000,00 0,00 400 000,00 K 41 45 1 600 000,00 0,00 1 600 000,00 SF 2021+ meede 21.1.6.2 Teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. SF 2021+ Kaitsetehnoloogia Testimisvõimekus. K 41 45 3 900 000,00 0,00 3 900 000,00 SF 2021+ meede 21.1.6.2 Teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. SF 2021+Kaitsetehnoloogia Tehisaru K 41 45 2 000 000,00 0,00 2 000 000,00 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Kokku 36 304 512,00 0,00 36 304 512,00 Teadmussiirde programm Kokku 36 304 512,00 0,00 36 304 512,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu Teadussüsteemi programm toetamine Kantsler Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 2 794 436,95 0,00 2 794 436,95 K 55 693 157,51 0,00 693 157,51 K SE000003 45 85 288,17 0,00 85 288,17 I 20 IN002000 15 15 833,35 0,00 15 833,35 SF 2021+ tehniline abi K 40 50 152 940,66 0,00 152 940,66 K 55 83 735,28 0,00 83 735,28 Keelepoliitika osakond Riiklik programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" K 20 45 1 740 000,00 0,00 1 740 000,00 Riiklik programm "Eesti keel ja kultuur digiajastul" viipekeele uurimisrühma toetamine K 20 45 177 200,00 0,00 177 200,00 Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond CERNi suunaliste rakenduslike tegevuste toetamine KBFIs (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut) K 20 45 270 600,00 0,00 270 600,00 Doktoriõppe reform (nooremteadurite tööjõukulud) K 20 45 27 600 000,00 -500 000,00 27 100 000,00 Haridusteaduste riiklik programm K 20 45 500 000,00 0,00 500 000,00 Projektitoetus DataCite võrgustikus osalmise liikmemaks Tartu Ülikoolile (DataCite juhtpartner on Tartu Ülikool) K 20 45 0,00 13 800,00 13 800,00 Projektitoetus Eesti inimarengu aruande koostamise toetamiseks (SA Eesti Koostöö Kogu) K 20 45 0,00 67 733,00 67 733,00 Projektitoetus Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse toetamiseks K 20 45 0,00 175 000,00 175 000,00 Projektitoetus Teadusrubriigi väljaandmine ajalehes Sirp (SA Kultuurileht) K 20 45 0,00 25 000,00 25 000,00 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud K 20 SE000003 45 642 278,00 0,00 642 278,00 Rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse sihttoetus K 20 45 1 700 000,00 0,00 1 700 000,00 I 20 IN004000 15 100 000,00 0,00 100 000,00 Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike konkursside preemiad K 20 41 472 000,00 0,00 472 000,00 SA Eesti Teadusagentuuri üldjuhtimine, põhiprotsesside juhtimine ja toetamine K 20 45 1 256 340,00 405 000,00 1 661 340,00 SA Teaduskeskus AHHAA tegevustoetus K 20 45 548 100,00 0,00 548 100,00  Eelarvekontode Eelarve Konto majanduslik 2026 riigieelarve 2026 ministri Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik Muutus grupp * objekt sisu** seadus liigendus SF 2021+ meede 21.1.1.4 Teamingu projektid K 32 45 2 945 274,80 0,00 2 945 274,80 K 41 45 8 766 839,20 0,00 8 766 839,20 SF 2021+ meede 21.1.1.4 Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine (Mobilitas 3.0) K 32 45 1 020 000,00 0,00 1 020 000,00 K 41 45 4 080 000,00 0,00 4 080 000,00 SF 2021+ meede 21.4.4.3 Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine (TeaMe 3.0) K 32 45 222 803,40 0,00 222 803,40 K 41 45 891 213,60 0,00 891 213,60 Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumendid K 20 45 727 860,00 -675 000,00 52 860,00 Teaduse tippkeskuste toetamine (SA Eesti Teadusagentuur) K 20 45 10 057 673,00 0,00 10 057 673,00 Teaduskommunikatsiooni edendamine, riiklike konkursside korraldamine (SA Eesti Teadusagentuur) K 20 45 755 450,00 0,00 755 450,00 Teaduspoliitika kujundamise nõustamine ja analüüs (SA Eesti Teadusagentuur) K 20 45 599 219,00 -80 000,00 519 219,00 Teaming for excellence projektide riiklik kaasrahastus K 20 45 4 280 000,00 -1 000 000,00 3 280 000,00 Tegevustoetused teadus- ja arendustegevuse valdkonna koostööpartneritele K 20 45 2 373 857,00 -487 733,00 1 886 124,00 I 20 IN002000 15 30 000,00 0,00 30 000,00 Täiendavad doktoriõppe kohad K 20 45 568 459,00 0,00 568 459,00 Uurimistoetused (SA Eesti Teadusagentuur) K 20 45 59 773 352,00 0,00 59 773 352,00 Valemipõhine TA K 20 45 978 498,00 -300 000,00 678 498,00 Väliskoostöö toetused teadus- ja arendusasutustele K 20 45 1 091 892,00 -274 717,00 817 175,00 Välisteaduskoostöö edendamine ja toetamine (SA Eesti Teadusagentuur) K 20 45 4 350 971,00 0,00 4 350 971,00 Tegevustoetused teadus- ja arendustegevuse valdkonna koostööpartneritele (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) K 20 45 0,00 10 000,00 10 000,00 LUMI consortsiumi liikmelisus (AI EuroHPC superarvuti edasiarendamine) kaasfinantseering Tartu Ülikoolile (LUMI AI Factory - Service Center) K 20 45 0,00 72 917,00 72 917,00 Väliskoostöö toetused teadus- ja arendusasutustele (Eesti Teaduste Akadeemia) K 20 45 0,00 38 000,00 38 000,00 Tegevustoetused teadus- ja arendustegevuse valdkonna koostööpartneritele (Balti WIS stipendiumide eraldamise korraldamiseks Eesti Teaduste Akadeemiale) K 20 45 0,00 30 000,00 30 000,00 Asutuste teadus- ja arendustegevuse toetus K 20 45 53 250 418,00 2 000 000,00 55 250 418,00 Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Populariseerimise tegevused ETAGile (konkurss, Horisont) K 20 45 180 000,00 180 000,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Kokku 195 595 689,92 -300 000,00 195 295 689,92 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Kantsler Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 22 648,10 0,00 22 648,10 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud K 20 55 692 591,64 -52 069,47 640 522,18 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud, liikmemaks K 20 SE000003 45 8 678,24 0,00 8 678,24 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud I 20 IN002000 15 422 974,95 0,00 422 974,95 Projektitoetus Ligipääsu laiendamine teaduskirjandusele ning tegevustoetus MTÜ Raamatukoguvõrgu Teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond Konsortsiumile teadusraamatukogude teavikute soetamiseks K 20 45 1 240 000,00 0,00 1 240 000,00 Projektitoetus MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsiumile teadusraamatukogudele teavikute soetamiseks K 20 45 0,00 3 767 000,00 3 767 000,00 Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride toetused (SA Eesti Teadusagentuur) K 20 45 6 939 250,00 0,00 6 939 250,00 Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuride toetused (Tartu Ülikool) K 20 45 305 000,00 0,00 305 000,00 K IN002000 45 300 000,00 0,00 300 000,00 Teaduskollektsioonide toetamine K 20 45 900 000,00 0,00 900 000,00 Teadusraamatukogudele teavikute soetamine K 20 45 5 675 000,00 -3 767 000,00 1 908 000,00 Tegevustoetus Tallinna Ülikooli arhiivikogule K 20 45 100 000,00 0,00 100 000,00 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine Kokku 16 606 142,94 -52 069,47 16 554 073,48 Teadussüsteemi programm Kokku 212 201 832,87 -352 069,47 211 849 763,40 Üldkokkuvõte 756 721 350,82 26 514 560,00 783 235 910,82 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus Eelarveklassifikaator lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 7 Riigi kutseõppeasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 55 Riigi kutseõppeasutused arendamine 4 535 373,00 -4 535 373,00 0,00 RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 1 189 682,00 -1 189 682,00 0,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 7 955 471,00 -7 955 471,00 0,00 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 50 75 801 523,00 -75 801 523,00 0,00 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 55 17 503 700,00 -17 503 700,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 2 227 270,00 -2 227 270,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 4 390 900,00 -4 390 900,00 0,00 Masinad ja seadmed I 20 IN004000 15 70 000,00 -70 000,00 0,00 Masinad ja seadmed I 44 IN004000 15 393 000,00 -393 000,00 0,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 50 29 471,00 -29 471,00 0,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 37 000,00 -37 000,00 0,00 Riiklike õppelaenude kustutamine K 20 50 600,00 -600,00 0,00 Tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 9 000,00 -9 000,00 0,00 Täiendava eesti keele õppe tugimeetme rakendamine K 20 50 2 500 000,00 -2 500 000,00 0,00 Õppevahendite soetus, vara müügist saadud tulu arvelt K 43 55 60 000,00 -60 000,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 1 151 700,00 -1 151 700,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 575 530,00 -575 530,00 0,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 643 250,00 -643 250,00 0,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 2 034 140,00 -2 034 140,00 0,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 1 073 989,00 -1 073 989,00 0,00 Kutsesüsteemi arendamine ja Kutseeksamid K 43 50 oskuste prognoosisüsteem OSKA 4 100,00 -4 100,00 0,00 Kutseeksamid K 55 900,00 -900,00 0,00 Kutseeksamid K 44 50 22 000,00 -22 000,00 0,00 Kutseeksamid K 55 8 000,00 -8 000,00 0,00 Riigi kutseõppeasutused Kokku 122 216 599,00 -122 216 599,00 0,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 Eesti Merekool kutseharidusele 0,00 247 298,00 247 298,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 806 147,00 806 147,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 162 031,00 162 031,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 1 000,00 1 000,00 Eesti Merekool Kokku 0,00 1 216 476,00 1 216 476,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Haapsalu Kutsehariduskeskus arendamine 0,00 213 541,00 213 541,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 0,00 1 189 682,00 1 189 682,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 285 190,00 285 190,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 935 944,00 2 935 944,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 459 315,00 459 315,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 104 000,00 104 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 170 000,00 170 000,00 Tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 0,00 1 000,00 1 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 25 000,00 25 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 30 000,00 30 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 30 000,00 30 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 190 000,00 190 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 280 000,00 280 000,00 Haapsalu Kutsehariduskeskus Kokku 0,00 5 913 672,00 5 913 672,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Heino Elleri Muusikakool arendamine 0,00 71 452,00 71 452,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 63 974,00 63 974,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 841 575,00 2 841 575,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 179 681,00 179 681,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 55 0,00 13 000,00 13 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 55 0,00 5 000,00 5 000,00 Riiklike õppelaenude kustutamine K 20 50 0,00 600,00 600,00 Heino Elleri Muusikakool Kokku 0,00 3 175 282,00 3 175 282,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Hiiumaa Ametikool arendamine 0,00 52 484,00 52 484,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 28 657,00 28 657,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 288 242,00 288 242,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 121 276,00 121 276,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 10 000,00 10 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 12 500,00 12 500,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 8 000,00 8 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 10 000,00 10 000,00 Hiiumaa Ametikool Kokku 0,00 531 159,00 531 159,00 Ida-Virumaa Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Kutsehariduskeskus arendamine 0,00 317 869,00 317 869,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 979 877,00 979 877,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 5 604 308,00 5 604 308,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 1 493 841,00 1 493 841,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 170 000,00 170 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 230 000,00 230 000,00 Masinad ja seadmed I 44 IN004000 15 0,00 40 000,00 40 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 170 000,00 170 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 60 000,00 60 000,00 Kutseeksamid K 43 50 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA 0,00 4 100,00 4 100,00 Kutseeksamid K 55 0,00 900,00 900,00 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Kokku 0,00 9 070 895,00 9 070 895,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Kuressaare Ametikool arendamine 0,00 128 599,00 128 599,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 361 275,00 361 275,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 684 232,00 2 684 232,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 519 250,00 519 250,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 100 000,00 100 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 220 000,00 220 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 20 000,00 20 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 20 000,00 20 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 90 000,00 90 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 251 925,00 251 925,00 Kuressaare Ametikool Kokku 0,00 4 395 281,00 4 395 281,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Luua Metsanduskool arendamine 0,00 115 649,00 115 649,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 76 557,00 76 557,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 245 782,00 1 245 782,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 288 014,00 288 014,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 846 000,00 846 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 1 034 000,00 1 034 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 25 000,00 25 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 10 000,00 10 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 12 000,00 12 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 13 000,00 13 000,00 Kutseeksamid K 44 50 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA 0,00 22 000,00 22 000,00 Kutseeksamid K 55 0,00 8 000,00 8 000,00 Luua Metsanduskool Kokku 0,00 3 696 002,00 3 696 002,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Olustvere Teenindus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Maamajanduskool arendamine 0,00 171 134,00 171 134,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 181 825,00 181 825,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 664 591,00 1 664 591,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 574 349,00 504 349,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 416 000,00 416 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 624 000,00 624 000,00 Masinad ja seadmed I 20 IN004000 15 0,00 70 000,00 70 000,00 Masinad ja seadmed I 44 IN004000 15 0,00 250 000,00 250 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 55 0,00 10 000,00 10 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 35 000,00 35 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 35 000,00 35 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 63 750,00 63 750,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 211 250,00 211 250,00 Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kokku 0,00 4 306 899,00 4 236 899,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Pärnumaa Kutsehariduskeskus arendamine 0,00 169 322,00 169 322,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 566 310,00 566 310,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 3 625 366,00 3 625 366,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 899 492,00 899 492,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 96 000,00 96 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 30 000,00 30 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 280 000,00 280 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 70 000,00 70 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 24 500,00 24 500,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 465 500,00 465 500,00 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokku 0,00 6 226 490,00 6 226 490,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Rakvere Ametikool arendamine 0,00 119 373,00 119 373,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 323 352,00 323 352,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 3 877 606,00 3 877 606,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 497 500,00 497 500,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 75 000,00 75 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 238 000,00 238 000,00 Masinad ja seadmed I 44 IN004000 15 0,00 13 000,00 13 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 15 000,00 15 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 22 000,00 22 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 87 500,00 87 500,00 Rakvere Ametikool Kokku 0,00 5 268 331,00 5 268 331,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Raplamaa Rakenduslik Kolledž arendamine 0,00 208 460,00 208 460,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 275 713,00 275 713,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 779 246,00 2 779 246,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 713 365,00 713 365,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 120 000,00 120 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 190 700,00 190 700,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 38 000,00 38 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 27 000,00 27 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 37 950,00 37 950,00 Raplamaa Rakenduslik Kolledž Kokku 0,00 4 390 434,00 4 390 434,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Räpina Aianduskool arendamine 0,00 108 839,00 108 839,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 72 765,00 72 765,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 478 770,00 1 478 770,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 413 292,00 413 292,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 8 000,00 8 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 68 700,00 68 700,00 Masinad ja seadmed I 44 IN004000 15 0,00 60 000,00 60 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 23 700,00 23 700,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 47 800,00 47 800,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 49 000,00 49 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 51 000,00 51 000,00 Räpina Aianduskool Kokku 0,00 2 381 866,00 2 381 866,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tallinna Ehituskool arendamine 0,00 108 579,00 108 579,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 288 580,00 288 580,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 686 343,00 1 686 343,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 363 963,00 363 963,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 55 0,00 145 000,00 145 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 25 000,00 25 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 15 000,00 15 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 25 000,00 25 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 60 000,00 60 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 65 000,00 65 000,00 Tallinna Ehituskool Kokku 0,00 2 782 465,00 2 782 465,00 Tallinna Muusika- ja Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Balletikool arendamine 0,00 1 304 480,00 1 304 480,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 283 230,00 283 230,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 7 288 878,00 7 288 878,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 207 891,00 207 891,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 27 500,00 27 500,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 55 0,00 20 000,00 20 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 4 500,00 4 500,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 2 500,00 2 500,00 Tallinna Muusika- ja Balletikool Kokku 0,00 9 138 979,00 9 138 979,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tallinna Polütehnikum arendamine 0,00 273 155,00 273 155,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 517 926,00 517 926,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 3 121 279,00 3 121 279,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 628 138,00 628 138,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 75 000,00 75 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 45 000,00 45 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 9 910,00 9 910,00 Tallinna Polütehnikum Kokku 0,00 4 670 408,00 4 670 408,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tallinna Teeninduskool arendamine 0,00 107 866,00 107 866,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 396 378,00 396 378,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 562 572,00 2 562 572,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 589 771,00 589 771,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 102 000,00 102 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 183 000,00 183 000,00 Tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 0,00 2 000,00 2 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 75 000,00 75 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 25 000,00 25 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 36 000,00 36 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 89 000,00 89 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 200 000,00 200 000,00 Tallinna Teeninduskool Kokku 0,00 4 368 587,00 4 368 587,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tallinna Tööstushariduskeskus arendamine 0,00 183 979,00 183 979,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 865 415,00 865 415,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 5 213 091,00 5 213 091,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 1 159 731,00 1 159 731,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 3 000,00 3 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 65 000,00 65 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 6 000,00 6 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 6 000,00 6 000,00 Tallinna Tööstushariduskeskus Kokku 0,00 7 502 216,00 7 502 216,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tartu Kunstikool arendamine 0,00 34 481,00 34 481,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 208 708,00 208 708,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 552 218,00 1 552 218,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 329 232,00 329 232,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 3 000,00 3 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 12 000,00 12 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 1 000,00 1 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 4 000,00 4 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 30 000,00 30 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 180 000,00 180 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 42 989,00 42 989,00 Tartu Kunstikool Kokku 0,00 2 397 628,00 2 397 628,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Valgamaa Kutseõppekeskus arendamine 0,00 88 862,00 88 862,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 293 551,00 293 551,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 3 676 267,00 3 676 267,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 382 804,00 382 804,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 55 0,00 94 000,00 94 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 55 0,00 2 000,00 2 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 41 000,00 41 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 35 000,00 35 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 100 000,00 100 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 70 000,00 70 000,00 Valgamaa Kutseõppekeskus Kokku 0,00 4 783 484,00 4 783 484,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Viljandi Kutseõppekeskus arendamine 0,00 137 429,00 137 429,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 310 546,00 310 546,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 785 267,00 2 785 267,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 644 062,00 644 062,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 101 770,00 101 770,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 167 000,00 167 000,00 Tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 0,00 3 000,00 3 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 101 000,00 101 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 26 730,00 26 730,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 25 000,00 25 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 25 000,00 25 000,00 Viljandi Kutseõppekeskus Kokku 0,00 4 326 804,00 4 326 804,00 Võrumaa Haridus- ja Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tehnoloogiakeskus arendamine 0,00 125 522,00 125 522,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 161 536,00 161 536,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 247 808,00 2 247 808,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 465 523,00 465 523,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 45 000,00 45 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 55 000,00 55 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 50 0,00 29 471,00 29 471,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 10 000,00 10 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 10 000,00 10 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 257 000,00 257 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 64 105,00 64 105,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 90 000,00 90 000,00 Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus Kokku 0,00 3 560 965,00 3 560 965,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Järvamaa Rakenduslik Kolledž arendamine 0,00 282 469,00 282 469,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 500 892,00 500 892,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 3 398 684,00 3 398 684,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 1 077 307,00 1 077 307,00 Kutseõppeasutuste muud investeeringud I 20 IN005000 15 0,00 89 181,00 89 181,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 55 0,00 790 000,00 790 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 100 000,00 100 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 50 000,00 50 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 konkurentsivõime edendamine 0,00 50 000,00 50 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 70 000,00 70 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 80 000,00 80 000,00 Järvamaa Rakenduslik Kolledž Kokku 0,00 6 488 533,00 6 488 533,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Tallinna Tehnoloogiakolledž arendamine 0,00 131 157,00 131 157,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 445 311,00 445 311,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 2 943 534,00 2 943 534,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 632 803,00 632 803,00 Masinad ja seadmed I 44 IN004000 15 0,00 30 000,00 30 000,00 Tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 0,00 3 000,00 3 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine 0,00 72 500,00 72 500,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 24 500,00 24 500,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 100 000,00 100 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 50 000,00 50 000,00 Tallinna Tehnoloogiakolledž Kokku 0,00 4 432 805,00 4 432 805,00 Haridusvõrgu korrastamine ja Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 Majandus ja Teeninduskolledž arendamine 0,00 80 672,00 80 672,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 kutseharidusele 0,00 16 640,00 16 640,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 673 677,00 1 673 677,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 367 688,00 367 688,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 55 0,00 49 000,00 49 000,00 Hariduse rahvusvahelise Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 55 konkurentsivõime edendamine 0,00 55 000,00 55 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 120 000,00 120 000,00 Majandus ja Teeninduskolledž Kokku 0,00 2 362 677,00 2 362 677,00 Üldkokkuvõte 122 216 599,00 -14 828 261,00 107 388 338,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus Eelarveklassifikaator lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 8 Riigi rakenduskõrgkoolide eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Rakenduskõrgkoolid Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 20 41 154 152,00 -154 152,00 0,00 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 50 883 625,00 -883 625,00 0,00 Kutseõppe tegevus- ja sotsiaaltoetused K 55 282 663,00 -282 663,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 53 000,00 -53 000,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 32 000,00 -32 000,00 0,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud I 20 IN020270 15 150 000,00 -150 000,00 0,00 Inventar I 20 IN001000 15 200 000,00 -200 000,00 0,00 IT investeeringud I 20 IN002000 15 35 000,00 -35 000,00 0,00 Kõrgema Kunstikooli Pallas kinnisvarainvesteeringud I 20 IN020021 15 440 000,00 -440 000,00 0,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 20 50 29 159 783,00 -29 159 783,00 0,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 55 7 877 481,00 -7 877 481,00 0,00 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid K 44 41 31 000,00 -31 000,00 0,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 41 123 255,00 -123 255,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 579 000,00 -579 000,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 493 000,00 -493 000,00 0,00 Masinad ja seadmed I 20 IN004000 15 405 000,00 -405 000,00 0,00 Muud investeeringud I 20 IN005000 15 200 000,00 -200 000,00 0,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 50 39 000,00 -39 000,00 0,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 41 000,00 -41 000,00 0,00 Riiklike õppelaenude kustutamine K 20 50 1 000,00 -1 000,00 0,00 Sihtotstarbeline toetus konsensusleppe täitmiseks K 20 50 3 539 661,00 -3 539 661,00 0,00 Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud I 20 IN020020 15 500 000,00 -500 000,00 0,00 Transpordivahendid I 20 IN003000 15 500 000,00 -500 000,00 0,00 Tuludest sõltuvad investeeringud (inventar) I 44 IN001000 15 120 000,00 -120 000,00 0,00 Tuludest sõltuvad investeeringud (IT soetused) I 44 IN002000 15 50 000,00 -50 000,00 0,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse loomine tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 707 500,00 -707 500,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 382 500,00 -382 500,00 0,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 5 000,00 -5 000,00 0,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 716 065,00 -716 065,00 0,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 1 241 000,00 -1 241 000,00 0,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 725 000,00 -725 000,00 0,00 Rakenduskõrgkoolid Kokku 49 666 685,00 -49 666 685,00 0,00 Eesti Lennuakadeemia Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Eesti Lennuakadeemia IT investeeringud I 20 IN002000 15 0,00 25 000,00 25 000,00 Eesti Lennuakadeemia kinnisvarainvesteeringud I 20 IN020270 15 0,00 150 000,00 150 000,00 Eesti Lennuakadeemia masinad ja seadmed I 20 IN004000 15 0,00 25 000,00 25 000,00 Eesti Lennuakadeemia õppeotstarbelised transpordivahendid I 20 IN003000 15 0,00 500 000,00 500 000,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 20 45 0,00 11 950,00 11 950,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 50 0,00 3 838 880,00 3 838 880,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 55 0,00 1 259 230,00 1 259 230,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 60 0,00 8 450,00 8 450,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 41 0,00 4 455,00 4 455,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 80 000,00 80 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 120 000,00 120 000,00 Tuludest sõltuvad investeeringud (IT soetused) I 44 IN002000 15 0,00 50 000,00 50 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse loomine tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 100 000,00 100 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 100 000,00 100 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 0,00 105 000,00 105 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 95 000,00 95 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 50 000,00 50 000,00 Eesti Lennuakadeemia Kokku 0,00 6 522 965,00 6 522 965,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrgema Kunstikooli Pallas kinnisvarainvesteeringud I 20 IN020021 15 0,00 440 000,00 440 000,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 20 45 0,00 1 080,00 1 080,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 50 0,00 2 322 685,00 2 322 685,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 55 0,00 579 422,00 579 422,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 60 0,00 170,00 170,00 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid K 44 41 0,00 1 000,00 1 000,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 41 0,00 5 940,00 5 940,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 5 000,00 5 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 39 000,00 39 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 55 0,00 20 000,00 20 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse loomine tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 30 000,00 30 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 5 000,00 5 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 0,00 5 000,00 5 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 10 000,00 10 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 60 000,00 60 000,00 Kõrgem Kunstikool Pallas Kokku 0,00 3 524 297,00 3 524 297,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrghariduse tegevustoetus K 20 50 0,00 10 602 198,00 10 602 198,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 55 0,00 2 990 363,00 2 990 363,00 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid K 44 41 0,00 10 000,00 10 000,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 41 0,00 51 975,00 51 975,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 320 000,00 320 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 200 000,00 200 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 43 50 0,00 39 000,00 39 000,00 Muudest tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 21 000,00 21 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkooli inventar I 20 IN001000 15 0,00 200 000,00 200 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkooli IT investeeringud I 20 IN002000 15 0,00 10 000,00 10 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteeringud I 20 IN020020 15 0,00 500 000,00 500 000,00 Tuludest sõltuvad investeeringud (inventar) I 44 IN001000 15 0,00 100 000,00 100 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse loomine tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 215 000,00 215 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 95 000,00 95 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 0,00 255 000,00 255 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 645 000,00 645 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 400 000,00 400 000,00 Tallinna Tehnikakõrgkool Kokku 0,00 16 654 536,00 16 654 536,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 0,00 103 162,00 103 162,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 1 098 033,00 1 098 033,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 116 815,00 116 815,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 10 000,00 10 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 10 000,00 10 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrghariduse tegevustoetus K 20 45 0,00 8 015,00 8 015,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 50 0,00 8 114 995,00 8 114 995,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 55 0,00 1 652 283,00 1 652 283,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 60 0,00 1 810,00 1 810,00 Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid K 44 41 0,00 20 000,00 20 000,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 41 0,00 37 125,00 37 125,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 20 000,00 20 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 57 000,00 57 000,00 Masinad ja seadmed I 20 IN004000 15 0,00 130 000,00 130 000,00 Muud investeeringud I 20 IN005000 15 0,00 200 000,00 200 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse loomine tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 250 000,00 250 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 145 000,00 145 000,00  Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve liik Eelarve objekt Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * majanduslik seadus liigendus sisu** Majandustegevuse tuludest sõltuvad õppetoetused K 44 41 0,00 5 000,00 5 000,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 0,00 185 000,00 185 000,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 200 000,00 200 000,00 Välistoetusest sõltuvad õppetoetused K 40 41 0,00 215 000,00 215 000,00 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kokku 0,00 12 579 238,00 12 579 238,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kutseõppe sotsiaaltoetused K 20 41 0,00 37 467,00 37 467,00 Kutseõppe tegevustoetused K 20 50 0,00 338 111,00 338 111,00 Kutseõppe tegevustoetused K 55 0,00 48 075,00 48 075,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 43 000,00 43 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 22 000,00 22 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrghariduse tegevustoetus K 20 45 0,00 17 975,00 17 975,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 50 0,00 5 291 125,00 5 291 125,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 55 0,00 1 304 453,00 1 304 453,00 Kõrghariduse tegevustoetus K 60 0,00 355,00 355,00 Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused K 20 41 0,00 25 245,00 25 245,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 154 000,00 154 000,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 77 000,00 77 000,00 Tuludest sõltuvad investeeringud (inventar) I 44 IN001000 15 0,00 20 000,00 20 000,00 Õppeotstarbelised masinad ja seadmed I 20 IN004000 15 0,00 250 000,00 250 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste Majandustegevuse loomine tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 50 0,00 112 500,00 112 500,00 Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 37 500,00 37 500,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 40 50 0,00 166 065,00 166 065,00 Välistoetusest sõltuvad tegevuskulud K 55 0,00 291 000,00 291 000,00 Tartu Tervishoiu Kõrgkool Kokku 0,00 8 235 871,00 8 235 871,00 Üldkokkuvõte 49 666 685,00 -2 149 778,00 47 516 907,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus Eelarveklassifikaator lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 9 Riigi üldhariduskoolide eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Konto Eelarvekontode 2026 riigieelarve 2026 ministri Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik majanduslik Muutus grupp * seadus liigendus sisu** Juurdepääsu tagamine üld- ja Avatud taotlusvoor. Ida-Virumaa riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste Riigi üldhariduskoolid kutseharidusele haridustöötajate täiendava tööjõukulu toetus K 20 50 6 233 649,00 -6 233 649,00 0,00 Avatud taotlusvoor. Toetus riigi üldhariduskoolidele eestikeelseks õppeks vajaliku õppevara kättesaadavuse tagamiseks üleminevatele 3. ja 6. klassi õpilastele K 20 55 20 114,00 -20 114,00 0,00 Avatud taotlusvoor. Täiendav eesti keele õppe toetus riigi üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele eesti keelest erineva emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks K 20 50 673 486,00 -673 486,00 0,00 Eestikeelsele õppele ülemineku jagamata toetused riigi üldhariduskoolidele ja kutseõppeasutustele K 20 50 525 000,00 -525 000,00 0,00 Keelekümblusvõrgustiku arendamine ja keelekümbluse põhimõtete rakendamine eestikeelsele õppele üleminekul. LAK-õppe metoodikakeskuste toetamine riigi üldhariduskoolides K 20 55 10 000,00 -10 000,00 0,00 Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 268 650,00 -268 650,00 0,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 10 967 941,00 -10 967 941,00 0,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 24 700 000,00 -24 700 000,00 0,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 352 650,00 -352 650,00 0,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 61 880 000,00 -61 880 000,00 0,00 Riigi üldhariduskoolid Kokku 105 631 490,00 -105 631 490,00 0,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Ahtme Kool kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 4 000,00 4 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 164 247,00 164 247,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 511 986,00 511 986,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 811 727,00 811 727,00 Ahtme Kool Kokku 0,00 1 491 960,00 1 491 960,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Haapsalu Viigi Kool kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 209 987,00 209 987,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 781 755,00 781 755,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 024 244,00 1 024 244,00 Haapsalu Viigi Kool Kokku 0,00 2 015 986,00 2 015 986,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Hiiumaa Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 1 650,00 1 650,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 126 795,00 126 795,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 255 057,00 255 057,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 9 000,00 9 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 651 786,00 651 786,00 Hiiumaa Gümnaasium Kokku 0,00 1 044 288,00 1 044 288,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Jõgevamaa Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 500,00 500,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 197 116,00 197 116,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 360 168,00 360 168,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 15 600,00 15 600,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 112 970,00 1 112 970,00 Jõgevamaa Gümnaasium Kokku 0,00 1 686 354,00 1 686 354,00  Konto Eelarvekontode 2026 riigieelarve 2026 ministri Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik majanduslik Muutus grupp * seadus liigendus sisu** Juurdepääsu tagamine üld- ja Jõhvi Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 273 504,00 273 504,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 422 964,00 422 964,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 10 000,00 10 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 649 545,00 1 649 545,00 Jõhvi Gümnaasium Kokku 0,00 2 356 013,00 2 356 013,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kiviõli Riigikool kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 346 149,00 346 149,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 1 171 558,00 1 171 558,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 3 004 720,00 3 004 720,00 Kiviõli Riigikool Kokku 0,00 4 522 427,00 4 522 427,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kohtla-Järve Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 23 000,00 23 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 169 988,00 169 988,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 392 120,00 392 120,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 964 420,00 964 420,00 Kohtla-Järve Gümnaasium Kokku 0,00 1 549 528,00 1 549 528,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Kohtla-Järve Järve Kool kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 2 000,00 2 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 221 785,00 221 785,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 874 815,00 874 815,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 394 029,00 1 394 029,00 Kohtla-Järve Järve Kool Kokku 0,00 2 492 629,00 2 492 629,00 Kohtla-Järve Täiskasvanute Juurdepääsu tagamine üld- ja Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 69 864,00 69 864,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 394 287,00 394 287,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 628 737,00 628 737,00 Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium Kokku 0,00 1 092 888,00 1 092 888,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Läänemaa Ühisgümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 223 696,00 223 696,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 281 728,00 281 728,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 22 000,00 22 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 958 640,00 958 640,00 Läänemaa Ühisgümnaasium Kokku 0,00 1 486 064,00 1 486 064,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Maarjamaa Riigikool kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 14 700,00 14 700,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 720 389,00 720 389,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 3 514 782,00 3 514 782,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 3 482 906,00 3 482 906,00 Maarjamaa Riigikool Kokku 0,00 7 732 777,00 7 732 777,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Narva Eesti Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 1 350,00 1 350,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 141 202,00 141 202,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 308 741,00 308 741,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 834 222,00 834 222,00 Narva Eesti Gümnaasium Kokku 0,00 1 285 515,00 1 285 515,00  Konto Eelarvekontode 2026 riigieelarve 2026 ministri Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik majanduslik Muutus grupp * seadus liigendus sisu** Juurdepääsu tagamine üld- ja Narva Eesti Põhikool kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 123 118,00 123 118,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 271 026,00 271 026,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 757 057,00 757 057,00 Narva Eesti Põhikool Kokku 0,00 1 151 201,00 1 151 201,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Narva Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 6 600,00 6 600,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 249 020,00 249 020,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 381 442,00 381 442,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 765 293,00 1 765 293,00 Narva Gümnaasium Kokku 0,00 2 402 355,00 2 402 355,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Narva Täiskasvanute Kool kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 146 718,00 146 718,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 394 287,00 394 287,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 091 728,00 1 091 728,00 Narva Täiskasvanute Kool Kokku 0,00 1 632 733,00 1 632 733,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Narva Vanalinna Põhikool kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 1 200,00 1 200,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 262 251,00 262 251,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 484 089,00 484 089,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 646 061,00 1 646 061,00 Narva Vanalinna Põhikool Kokku 0,00 2 393 601,00 2 393 601,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Noarootsi Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 18 000,00 18 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 165 884,00 165 884,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 314 469,00 314 469,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 25 000,00 25 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 534 930,00 534 930,00 Noarootsi Gümnaasium Kokku 0,00 1 058 283,00 1 058 283,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Nõo Reaalgümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 3 000,00 3 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 255 583,00 255 583,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 550 913,00 550 913,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 60 000,00 60 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 077 928,00 1 077 928,00 Nõo Reaalgümnaasium Kokku 0,00 1 947 424,00 1 947 424,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Paide Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 157 285,00 157 285,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 295 013,00 295 013,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 8 000,00 8 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 820 711,00 820 711,00 Paide Gümnaasium Kokku 0,00 1 281 009,00 1 281 009,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Porkuni Kool kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 43 000,00 43 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 207 046,00 207 046,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 1 183 842,00 1 183 842,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 024 244,00 1 024 244,00 Porkuni Kool Kokku 0,00 2 458 132,00 2 458 132,00  Konto Eelarvekontode 2026 riigieelarve 2026 ministri Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik majanduslik Muutus grupp * seadus liigendus sisu** Juurdepääsu tagamine üld- ja Põlva Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 140 362,00 140 362,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 291 320,00 291 320,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 1 000,00 1 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 904 306,00 904 306,00 Põlva Gümnaasium Kokku 0,00 1 336 988,00 1 336 988,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Pärnu Koidula Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 5 000,00 5 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 341 920,00 341 920,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 410 103,00 410 103,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 15 200,00 15 200,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 2 010 918,00 2 010 918,00 Pärnu Koidula Gümnaasium Kokku 0,00 2 783 141,00 2 783 141,00 Pärnu Täiskasvanute Juurdepääsu tagamine üld- ja Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 128 934,00 128 934,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 309 567,00 309 567,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 098 520,00 1 098 520,00 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kokku 0,00 1 537 021,00 1 537 021,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Rae Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 264 729,00 264 729,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 364 824,00 364 824,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 393 163,00 1 393 163,00 Rae Gümnaasium Kokku 0,00 2 022 716,00 2 022 716,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Rakvere Riigigümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 359 048,00 359 048,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 364 824,00 364 824,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 8 500,00 8 500,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 465 961,00 1 465 961,00 Rakvere Riigigümnaasium Kokku 0,00 2 198 333,00 2 198 333,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Rapla Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 174 262,00 174 262,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 308 354,00 308 354,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 8 900,00 8 900,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 834 222,00 834 222,00 Rapla Gümnaasium Kokku 0,00 1 325 738,00 1 325 738,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Saaremaa Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 293 036,00 293 036,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 394 287,00 394 287,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 49 000,00 49 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 519 669,00 1 519 669,00 Saaremaa Gümnaasium Kokku 0,00 2 255 992,00 2 255 992,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Saue Riigigümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 285 351,00 285 351,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 348 637,00 348 637,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 567 218,00 1 567 218,00 Saue Riigigümnaasium Kokku 0,00 2 201 206,00 2 201 206,00  Konto Eelarvekontode 2026 riigieelarve 2026 ministri Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik majanduslik Muutus grupp * seadus liigendus sisu** Juurdepääsu tagamine üld- ja Sillamäe Eesti Põhikool kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 208 499,00 208 499,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 550 191,00 550 191,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 082 118,00 1 082 118,00 Sillamäe Eesti Põhikool Kokku 0,00 1 840 808,00 1 840 808,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Sillamäe Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 158 101,00 158 101,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 301 170,00 301 170,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 40 500,00 40 500,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 895 635,00 895 635,00 Sillamäe Gümnaasium Kokku 0,00 1 395 406,00 1 395 406,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Tabasalu Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 211 512,00 211 512,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 339 549,00 339 549,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 200 250,00 1 200 250,00 Tabasalu Gümnaasium Kokku 0,00 1 751 311,00 1 751 311,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 393 410,00 393 410,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 1 574 336,00 1 574 336,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 7 000,00 7 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 3 139 348,00 3 139 348,00 Tallinna K.Pätsi Vabaõhukool Kokku 0,00 5 114 094,00 5 114 094,00 Tallinna Mustamäe Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigigümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 2 000,00 2 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 521 514,00 521 514,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 671 767,00 671 767,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 3 226 101,00 3 226 101,00 Tallinna Mustamäe Riigigümnaasium Kokku 0,00 4 421 382,00 4 421 382,00 Tallinna Pelgulinna Juurdepääsu tagamine üld- ja Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 530 740,00 530 740,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 710 349,00 710 349,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 4 000,00 4 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 3 419 013,00 3 419 013,00 Tallinna Pelgulinna Gümnaasium Kokku 0,00 4 664 102,00 4 664 102,00 Tallinna Tõnismäe Juurdepääsu tagamine üld- ja Riigigümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 471 401,00 471 401,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 1 140 490,00 1 140 490,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 2 800,00 2 800,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 3 074 580,00 3 074 580,00 Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasium Kokku 0,00 4 689 271,00 4 689 271,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Tartu Tamme Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevuse tuludest sõltuvad tegevuskulud K 44 55 0,00 5 000,00 5 000,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 323 052,00 323 052,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 432 870,00 432 870,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 19 500,00 19 500,00  Konto Eelarvekontode 2026 riigieelarve 2026 ministri Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarve liik majanduslik Muutus grupp * seadus liigendus sisu** Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 664 173,00 1 664 173,00 Tartu Tamme Gümnaasium Kokku 0,00 2 444 595,00 2 444 595,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Tartu Tähtvere Riigikool kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 134 800,00 134 800,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 418 847,00 418 847,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 1 718 023,00 1 718 023,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 2 281 067,00 2 281 067,00 Tartu Tähtvere Riigikool Kokku 0,00 4 552 737,00 4 552 737,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Valga Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 350,00 350,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 109 518,00 109 518,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 256 214,00 256 214,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 3 800,00 3 800,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 718 474,00 718 474,00 Valga Gümnaasium Kokku 0,00 1 088 356,00 1 088 356,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Viimsi Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 311 091,00 311 091,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 500 915,00 500 915,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 1 750,00 1 750,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 779 423,00 1 779 423,00 Viimsi Gümnaasium Kokku 0,00 2 593 179,00 2 593 179,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Viljandi Gümnaasium kutseharidusele Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 55 0,00 2 500,00 2 500,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 297 756,00 297 756,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 419 094,00 419 094,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 36 000,00 36 000,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 1 652 444,00 1 652 444,00 Viljandi Gümnaasium Kokku 0,00 2 407 794,00 2 407 794,00 Viljandi Täiskasvanute Juurdepääsu tagamine üld- ja Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 105 479,00 105 479,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 158 569,00 158 569,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 781 189,00 781 189,00 Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Kokku 0,00 1 045 237,00 1 045 237,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja Võru Gümnaasium kutseharidusele Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (majandamiskulud) K 20 55 0,00 170 215,00 170 215,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (muude töötajate tööjõukulu) K 20 50 0,00 309 901,00 309 901,00 Riigi üldhariduskoolide tegevuskulud (sotsiaaltoetused) K 20 41 0,00 5 100,00 5 100,00 Riigi üldhariduskoolide õpetajate ja direktori tööjõukulu K 20 50 0,00 834 222,00 834 222,00 Võru Gümnaasium Kokku 0,00 1 319 438,00 1 319 438,00 Üldkokkuvõte 105 631 490,00 -7 561 478,00 98 070 012,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus "Eelarveklassifikaator" lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 10 Riigi teadus- ja arendusasutuste eelarvete jaotused KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Asutus Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Eesti Keele Instituut Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Eesti keele mainetegevused K 20 50 115 000,00 0,00 115 000,00 K 55 38 001,00 0,00 38 001,00 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 153 001,00 0,00 153 001,00 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Eesti Keele Instituudi tegevuskulud K 20 45 27 167,00 15 133,00 42 300,00 K 50 1 441 663,00 0,00 1 441 663,00 K 55 298 735,00 34 537,00 333 272,00 K SE000003 45 3 000,00 0,00 3 000,00 Hõimurahvaste programmi rakendamine K 20 45 162 729,00 0,00 162 729,00 K 50 27 725,00 0,00 27 725,00 K 55 9 000,00 0,00 9 000,00 Majandustegevusest laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud K 44 50 24 000,00 0,00 24 000,00 K 55 6 000,00 0,00 6 000,00 Programm "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018-2027" K 20 45 150 950,00 0,00 150 950,00 K 50 68 000,00 0,00 68 000,00 Terminoloogiaprogrammi rakendamine K 20 45 148 389,00 0,00 148 389,00 K 50 16 488,00 0,00 16 488,00 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine Kokku 2 383 846,00 49 670,00 2 433 516,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse Eesti keele ja kultuuri õpe väliseesti kogukondades, välisõppekohtade hindamine ning mitmekeelsus toetamine K 20 45 311 000,00 23 000,00 334 000,00 K 50 100 100,00 0,00 100 100,00 K 55 91 900,00 0,00 91 900,00 Selge keelekasutuse edendamine K 20 50 28 788,00 0,00 28 788,00 SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine K 40 50 600 000,00 0,00 600 000,00 K 55 806 451,00 0,00 806 451,00 KM 40 601000 193 549,00 0,00 193 549,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kokku 2 131 788,00 23 000,00 2 154 788,00 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 55 63 604,00 -63 604,00 0,00 K SE020009 55 0,00 63 604,00 63 604,00 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 63 604,00 0,00 63 604,00 Avatud taotlusvoor. Täiendav eesti keele õppe toetus kohalikele omavalitsustele ja erakoolipidajatele eesti keelest erineva emakeelega Võrdsete võimaluste tagamine hariduses laste ja rändetaustaga laste eesti keele oskuse edendamiseks K 20 45 10 073 214,00 -2 796 714,00 7 276 500,00 K 50 50 800,00 0,00 50 800,00 K 55 2 500,00 0,00 2 500,00 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevus. Koolijuhtide arenguprogramm K 20 50 40 000,00 -40 000,00 0,00 K 55 120 000,00 -120 000,00 0,00 Keelekümblusvõrgustiku arendamine ja keelekümbluse põhimõtete rakendamine eestikeelsele õppele üleminekul. LAK-õppe metoodikakeskuste toetamine K 20 45 100 000,00 50 000,00 150 000,00 K 50 51 250,00 0,00 51 250,00 K 55 9 000,00 0,00 9 000,00 SF 2021+ meede 21.4.7.1 Eesti keele õpe rändetaustaga ja muu emakeelega inimestele K 40 45 1 000 000,00 0,00 1 000 000,00 K 50 900 000,00 0,00 900 000,00 K 55 3 629 033,00 0,00 3 629 033,00 KM 40 601000 870 967,00 0,00 870 967,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 16 846 764,00 -2 906 714,00 13 940 050,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia" K 20 45 1 069 230,00 0,00 1 069 230,00 K 50 422 000,00 0,00 422 000,00 K 55 40 000,00 0,00 40 000,00 Riiklik programm "Eesti keeletehnoloogia" liikmemaks K 20 SE000003 45 15 570,00 0,00 15 570,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Kokku 1 546 800,00 0,00 1 546 800,00 Eesti Keele Instituut Kokku 23 125 803,00 -2 834 044,00 20 291 759,00 Eesti Kirjandusmuuseum Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 55 85 799,00 -85 799,00 0,00 K SE020009 55 0,00 85 799,00 85 799,00 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 85 799,00 0,00 85 799,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Majandustegevuse tuludest sõltuvad kulud K 44 45 1 000,00 0,00 1 000,00 K 50 45 000,00 0,00 45 000,00 K 55 20 000,00 0,00 20 000,00 Saadud kodumaised toetused (Kultuuriministeeriumilt, Eesti Kultuurkapitalilt) K 43 50 248 000,00 0,00 248 000,00 K 55 77 500,00 0,00 77 500,00 Saadud kodumaised toetused (Personaalsed uurimistoetused) K 43 50 200 000,00 0,00 200 000,00 K 55 50 000,00 0,00 50 000,00 Saadud kodumaised toetused (Tippkeskuse toetus) K 43 50 65 000,00 0,00 65 000,00 K 55 36 000,00 0,00 36 000,00 Eesti Kirjandusmuuseumi tegevuskulud K 20 50 1 346 561,00 300 000,00 1 646 561,00 K 55 193 485,00 0,00 193 485,00 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine Kokku 2 282 546,00 300 000,00 2 582 546,00 Eesti Kirjandusmuuseum Kokku 2 368 345,00 300 000,00 2 668 345,00 Üldkokkuvõte 25 494 148,00 -2 534 044,00 22 960 104,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus "Eelarveklassifikaator" lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 11 Haridus- ja Noorteameti eelarve jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Haridus- ja noorteprogramm Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 55 35 799,00 -35 799,00 0,00 K SE020009 55 0,00 37 817,00 37 817,00 RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 26 230,00 0,00 26 230,00 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Kokku 62 029,00 2 018,00 64 047,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kõrghariduse õppetoetused ja stipendiumid K 20 41 322 000,00 -20 070,00 301 930,00 K 50 0,00 20 070,00 20 070,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 322 000,00 0,00 322 000,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Mikrokvalifikatsioonide hindamine K 20 50 0,00 8 555,00 8 555,00 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Kokku 0,00 8 555,00 8 555,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Eesti hariduse rahvusvaheline turundus ja eksport, Education Estonia K 20 50 95 000,00 5 970,00 100 970,00 K 55 64 894,00 -36 154,00 28 740,00 Erasmus+ kõrghariduse riiklik kaasfinantseering K 40 41 314 385,00 0,00 314 385,00 Erasmus+ projektide riiklik kaasfinantseering K 40 41 115 000,00 0,00 115 000,00 K 50 46 549,00 0,00 46 549,00 K 55 610 000,00 0,00 610 000,00 Erasmus+ välisabi K 40 41 35 210 000,00 0,00 35 210 000,00 K 50 1 900 000,00 0,00 1 900 000,00 K 55 72 000,00 0,00 72 000,00 Erasmus+ välisabi, Euroguidance K 40 50 48 192,00 0,00 48 192,00 K 55 12 024,00 0,00 12 024,00 Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 145 623,00 196 521,00 342 144,00 K 55 60 664,00 -60 664,00 0,00 Kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamine (ENIC/NARIC, erinevad stipendiumiprogrammid, Fulbright akadeemiline vahetusprogramm) K 20 41 0,00 630 697,00 630 697,00 K 45 795 808,00 -732 505,00 63 303,00 K 50 363 698,00 67 891,00 431 589,00 K 55 54 234,00 -16 159,00 38 075,00 Nordplus projekti välisabi K 40 55 36 000,00 0,00 36 000,00 Erasmus+ riiklik kaasfinantseering, Euroguidance K 40 50 38 500,00 0,00 38 500,00 K 55 9 600,00 0,00 9 600,00 Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Kokku 39 992 171,00 55 597,00 40 047 768,00 Õppekava ja -vara arendamine ning Andekate noorte ja juhendajate tunnustussündmuse korraldamine 2026. õpikeskkonna kujundamine aastal K 20 50 0,00 11 000,00 11 000,00 K 55 0,00 31 000,00 31 000,00 Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Eksamite infosüsteemi (EIS) haridusteenuste tagamine K 20 50 94 000,00 0,00 94 000,00 K 55 77 100,00 110 000,00 187 100,00 Eksamite infosüsteemi investeeringud I 20 IN002000 15 250 000,00 0,00 250 000,00 Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 0,00 233 979,00 233 979,00 Konkursside korraldamise IS (SPOKU) teenuste tagamine K 20 55 0,00 13 000,00 13 000,00 Kvaliteedihindamine teistele riikidele, rahvusvaheline kvaliteedikultuuri edendamine K 44 50 49 000,00 0,00 49 000,00 K 55 16 300,00 0,00 16 300,00 Kõrghariduse kvaliteedi arendamine ja hindamine K 20 45 6 890,00 850,00 7 740,00 K 50 330 082,00 13 648,00 343 730,00 K 55 91 821,00 -31 017,00 60 804,00 Rahvusvahelise organisatsiooni Euroopa Kvaliteediagentuuride Register (EQAR) liikmemaks K 20 SE000003 45 9 610,00 0,00 9 610,00 Riigieksamite, põhikooli lõpueksamite, tasemetööde, rahvusvaheliste võõrkeeleeksamite (sh Cambridge), rahuloluküsitluste, TALIS uuringu korraldamine ning PISA uuringu läbi viimine ning lõpudokumentide haldus. Rahvusvahelistes projektides osalemine (e-twinning, targalt internetis) K 20 50 2 468 676,00 -333 700,00 2 134 976,00 K 55 148 550,00 116 240,00 264 790,00 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad (õppekavad ja- varad ÕKVA+) K 40 50 765 000,00 0,00 765 000,00 K 55 85 000,00 0,00 85 000,00 KM 40 601000 12 750,00 0,00 12 750,00 SF 2021+ meede 21.4.8.2 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad (kvaliteedijuhtimine) K 40 45 293 450,00 0,00 293 450,00 K 50 277 925,00 0,00 277 925,00 K 55 82 676,00 0,00 82 676,00 KM 40 601000 11 836,00 0,00 11 836,00 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Kokku 5 070 666,00 165 000,00 5 235 666,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Eesti keel teise keelena tasemetööde hindamine K 20 50 61 500,00 13 000,00 74 500,00 K 55 0,00 24 200,00 24 200,00 Eestikeelsele õppele ülemineku arengu- ja toetusprogramm õpetajatele K 20 50 38 640,00 -38 640,00 0,00 Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 0,00 169 561,00 169 561,00 K 55 0,00 413 423,00 413 423,00 Hariduse tugiteenused ja õppenõustamine, Rajaleidja tegevus K 20 50 327 062,00 -321 922,00 5 140,00 K 55 137 342,00 -137 342,00 0,00 SF 2021+ meede 21.4.5.2 Hariduse tugiteenused K 40 50 4 886 107,00 0,00 4 886 107,00 K 55 626 987,00 0,00 626 987,00 KM 40 601000 94 048,00 0,00 94 048,00 Üldhariduskooli eesti keel teise keelena e-eksamite korraldusprotsessi väljatöötamine K 20 50 221 331,00 -167 420,00 53 911,00 K 55 0,00 37 889,00 37 889,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Kokku 6 393 017,00 -7 251,00 6 385 766,00 Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Alustava õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus K 10 SE020003 41 3 000 000,00 0,00 3 000 000,00 Eesti-Šveitsi koostööprogramm K 40 45 2 357 490,00 0,00 2 357 490,00 K 50 62 800,00 0,00 62 800,00 K 55 229 391,00 0,00 229 391,00 KM 40 601000 40 481,00 0,00 40 481,00 SF 2021+ meede 21.4.4.1 Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad (HANO). K 40 50 105 000,00 0,00 105 000,00 K 55 144 500,00 0,00 144 500,00 KM 40 601000 25 500,00 0,00 25 500,00 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Kokku 5 965 162,00 0,00 5 965 162,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 139 766,00 102 239,00 242 005,00 K 55 58 240,00 -58 240,00 0,00 Rahvusvahelised kutsemeistrivõistlused K 20 41 0,00 8 000,00 8 000,00 K 50 83 080,00 29 020,00 112 100,00 K 55 142 317,00 -51 999,00 90 318,00 Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud (WorldSkills ja EuroSkills) K 20 SE000003 45 18 703,00 980,00 19 683,00 RRF 2020 Digipööret toetavate oskuste arendamine K 40 45 740 000,00 0,00 740 000,00 K 50 111 052,00 0,00 111 052,00 K 55 3 913 909,00 0,00 3 913 909,00 RRF 2020 Rohepööret toetavate oskuste arendamine K 40 45 2 635 436,00 0,00 2 635 436,00 K 50 60 000,00 0,00 60 000,00 K 55 375 000,00 0,00 375 000,00 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses K 40 45 6 994 800,00 0,00 6 994 800,00 K 50 140 000,00 0,00 140 000,00 K 55 48 696,00 0,00 48 696,00 KM 40 601000 7 304,00 0,00 7 304,00 SF 2021+ meede 21.4.4.2 IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses K 40 45 3 651 902,00 0,00 3 651 902,00 K 50 280 000,00 0,00 280 000,00 K 55 1 217 391,00 0,00 1 217 391,00 KM 40 601000 182 609,00 0,00 182 609,00 SF 2021+ meede 21.4.4.2 Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine K 40 50 300 000,00 0,00 300 000,00 K 55 2 079 913,00 0,00 2 079 913,00 KM 40 601000 318 865,00 0,00 318 865,00 SF 2021+ meede 21.4.4.2 PRÕM+ K 40 45 5 900 000,00 0,00 5 900 000,00 K 50 775 061,00 0,00 775 061,00 K 55 619 212,00 0,00 619 212,00 KM 40 601000 98 274,00 0,00 98 274,00 SF 2021+ meede 21.6.1.7 ÕÜF Ida-Viru täiendkoolituse mahu suurendamine ning uute tasemeõppe õppekavade arendamine ja käivitamine kutse- ja kõrghariduses K 40 45 4 523 736,00 0,00 4 523 736,00 K 50 66 300,00 0,00 66 300,00  Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** K 55 29 000,00 0,00 29 000,00 Õppe seostamine tööturu vajadustega Kokku 35 510 566,00 30 000,00 35 540 566,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Euroopa Solidaarsuskorpuse riiklik kaasfinantseering K 40 45 5 500,00 0,00 5 500,00 K 50 108 000,00 0,00 108 000,00 K 55 23 000,00 0,00 23 000,00 Euroopa Solidaarsuskorpuse välistoetus K 40 45 1 740 000,00 0,00 1 740 000,00 K 50 120 000,00 0,00 120 000,00 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Kokku 1 996 500,00 0,00 1 996 500,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 193 788,00 -9 855,00 183 933,00 Noorte huvihariduse ja -tegevuse riikliku toetuse rakendamine K 20 50 0,00 51 700,00 51 700,00 K 55 0,00 8 300,00 8 300,00 Noorte püsi- ja projektilaagrite toetus K 20 45 1 269 246,00 -55 246,00 1 214 000,00 K 50 0,00 19 669,00 19 669,00 K 55 0,00 16 331,00 16 331,00 Noortevaldkonna taotlusvoorude menetlemiskulud K 20 50 0,00 10 884,00 10 884,00 K 55 0,00 2 158,00 2 158,00 Noortevaldkonna tunnustuskonkursi ja -sündmuse korraldamine K 20 55 94 160,00 -94 160,00 0,00 Riikliku noorteinfo süsteemi toetamine, tunnustuskonkursi korraldamine, noortegarantii ning mobiilse noorsootöö tegevused K 20 50 152 617,00 116 859,00 269 476,00 K 55 83 064,00 22 560,00 105 624,00 Riikliku noorteinfo teenuse haldamine ja arendamine, liikmemaks K 20 SE000003 45 4 840,00 0,00 4 840,00 Taotlusvoor "Noorte Heaks" K 20 45 400 000,00 -26 000,00 374 000,00 K 50 0,00 18 866,00 18 866,00 K 55 0,00 7 134,00 7 134,00 Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Kokku 2 197 715,00 89 200,00 2 286 915,00 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Noortemalevate toetus K 20 45 440 000,00 -23 500,00 416 500,00 K 50 0,00 20 471,00 20 471,00 K 55 0,00 3 029,00 3 029,00 SF 2021+ meede 21.4.5.1 Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks K 40 45 232 750,00 0,00 232 750,00 K 50 366 900,00 0,00 366 900,00 K 55 1 881 800,00 0,00 1 881 800,00 KM 40 601000 58 200,00 0,00 58 200,00 SF 2021+ meede 21.4.7.2 Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine K 40 50 53 717,00 0,00 53 717,00 K 55 128 885,00 0,00 128 885,00 KM 40 601000 22 745,00 0,00 22 745,00 Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Kokku 3 184 997,00 0,00 3 184 997,00 Haridus- ja noorteprogramm Kokku 100 694 823,00 343 119,00 101 037 942,00  Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Euroopa keeleõppe tunnuskirja väljaandmine K 20 41 1 500,00 0,00 1 500,00 K 50 0,00 200,00 200,00 K 55 3 000,00 -200,00 2 800,00 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 4 500,00 0,00 4 500,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Eesti keele ja kultuuri õpe välismaal asuvates kõrgkoolides K 20 41 0,00 7 650,00 7 650,00 K 45 424 051,00 -404 201,00 19 850,00 K 50 0,00 332 169,00 332 169,00 K 55 0,00 48 051,00 48 051,00 Eesti keele tasemeeksamite ettevalmistus, korraldamine ja arendamine K 20 45 0,00 2 500,00 2 500,00 K 50 674 404,00 85 600,00 760 004,00 K 55 108 300,00 0,00 108 300,00 Eesti keele õppe kulude hüvitamine K 10 SE020007 55 20 000,00 0,00 20 000,00 Haldus- ja juhtimiskulud K 20 50 33 754,00 65 506,00 99 260,00 K 55 26 676,00 -26 676,00 0,00 Kodakonduseksamite läbiviimine K 20 50 47 719,00 -2 130,00 45 589,00 SF 2021+ meede 21.4.7.3 Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine K 40 50 370 000,00 0,00 370 000,00 K 55 102 518,00 0,00 102 518,00 KM 40 601000 23 982,00 0,00 23 982,00 Väliseestlaste õpingute toetamine Eestis K 20 41 93 935,00 -62 480,00 31 455,00 K 50 0,00 8 028,00 8 028,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kokku 1 925 339,00 54 017,00 1 979 356,00 Keeleprogramm Kokku 1 929 839,00 54 017,00 1 983 856,00 SF 2021+ meede 21.6.1.3 ÕÜF Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida- Teadmussiirde programm Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Virumaal TA-võrgustiku loomiseks K 40 45 6 571 388,00 0,00 6 571 388,00 K 50 26 692,00 0,00 26 692,00 K 55 13 043,00 0,00 13 043,00 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine KM 40 601000 1 957,00 0,00 1 957,00 Kokku 6 613 080,00 0,00 6 613 080,00 Teadmussiirde programm Kokku 6 613 080,00 0,00 6 613 080,00 Üldkokkuvõte 109 237 742,00 397 136,00 109 634 878,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus "Eelarveklassifikaator" lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 12 Rahvusarhiivi eelarve jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Arhivaalide kogumine, säilitamine ja Arhiivindusprogramm juurdepääsu tagamine Kinnisvara korrashoiuteenused ja remonttööd K 20 SE020009 55 0,00 1 257 248,00 1 257 248,00 Majandustegevusest laekuvad tulude kulud K 44 55 165 000,00 0,00 165 000,00 Muud investeeringud I 20 IN005000 15 50 000,00 0,00 50 000,00 Muud toetused sh EELK toetus K 20 45 4 000,00 0,00 4 000,00 Rahvusarhiivi Rahvusraamatukogu soetused I 20 IN020275 15 790 000,00 0,00 790 000,00 Rahvusraamatukokku kolimisega seotud majadamiskulud K 20 55 770 000,00 0,00 770 000,00 Rahvusvahelised liikmemaksud K 20 SE000003 45 11 000,00 0,00 11 000,00 RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 1 196 610,00 0,00 1 196 610,00 Tegevuskulud sh personalikulud, majandamiskulud, arhiivipedakoogika, filmipärandiplatvorm Arkaader K 20 50 5 739 493,00 0,00 5 739 493,00 K 55 1 859 288,00 -1 257 248,00 602 040,00 Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine Kokku 10 585 391,00 0,00 10 585 391,00 Arhiivindusprogramm Kokku 10 585 391,00 0,00 10 585 391,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse Keeleprogramm hindamine ning mitmekeelsus Väliseesti arhiiviprojektide konkurss K 20 45 0,00 118 000,00 118 000,00 K 50 0,00 10 000,00 10 000,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kokku 0,00 128 000,00 128 000,00 Keeleprogramm Kokku 0,00 128 000,00 128 000,00 Üldkokkuvõte 10 585 391,00 128 000,00 10 713 391,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus Eelarveklassifikaator lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 13 Keeleameti eelarve jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Keeleprogramm Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Keeleameti tegevuskulud K 20 50 614 960,00 0,00 614 960,00 K 55 59 379,00 -4 071,00 55 308,00 Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 0,00 4 071,00 4 071,00 RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 1 094,00 0,00 1 094,00 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine Kokku 675 433,00 0,00 675 433,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Riigikeele nõukoja tegevused K 20 55 3 000,00 -3 000,00 0,00 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus Kokku 3 000,00 -3 000,00 0,00 Keeleprogramm Kokku 678 433,00 -3 000,00 675 433,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus Eelarveklassifikaator lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 14 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eelarve jaotus KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad" Programm Programmi tegevus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode Eelarve Eelarve Konto 2026 riigieelarve Muutus 2026 ministri grupp * liik objekt majanduslik seadus liigendus sisu** Haridus- ja noorteprogramm Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Erasmus + otsetoetus asutusele K 40 41 6 932,00 0,00 6 932,00 K 50 468,00 0,00 468,00 K 55 23 820,00 0,00 23 820,00 Kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE020009 55 0,00 503 459,00 503 459,00 Kulud majandustegevusest laekuvatest tuludest K 44 41 22 040,00 0,00 22 040,00 K 45 719,00 0,00 719,00 K 50 88 895,00 0,00 88 895,00 K 55 198 346,00 0,00 198 346,00 Käibemaks KM 44 601000 35 000,00 0,00 35 000,00 Liikmemaks K 20 SE000003 45 5 100,00 0,00 5 100,00 RKAS kinnisvara korrashoiuteenused, remonttööd ja soetused K 20 SE000028 55 468 149,00 0,00 468 149,00 Tegevuskulud K 20 41 1 300,00 0,00 1 300,00 K 50 2 227 373,00 0,00 2 227 373,00 K 55 555 059,00 -503 459,00 51 600,00 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Kokku 3 633 201,00 0,00 3 633 201,00 Eestikeelsele õppele ülemineku tegevus. Lõimitud aine- ja keeleõppe Võrdsete võimaluste tagamine hariduses kohanemiskursus K 20 50 0,00 94 985,00 94 985,00 K 55 0,00 11 880,00 11 880,00 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses 0,00 106 865,00 106 865,00 Haridus- ja noorteprogramm Kokku 3 633 201,00 106 865,00 3 740 066,00 * K- kulud; I - investeeringud; KM - välisvahendite käibemaks. Eelarve limiidid seatakse majandusarvestuse infosüsteemis eelarvekontode grupil vastavalt Eelarveklassifikaator §17. ** Eelarve konto rahandusministri määrus Eelarveklassifikaator lisa 4 detailsuses (sh. 41 - sotsiaaltoetused, 45 - muud toetused, 50 - tööjõukulu, 55 - majandamiskulud).  Lisa 15 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Teadusministeeriumi finantseerimistehingute eelarve jaotus Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026- 2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude Konto 2026 2026 Eelarve majand Programm Programmi tegevus Struktuuriüksus Tegevuse kirjeldus Eelarvekontode grupp * Eelarve liik riigieelarv Muutus ministri objekt uslik e seadus liigendus sisu** Õppelaenuvõlglaste eest Haridus- ja noorteprogramm Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Strateegia- ja finantsosakond põhiosa maksed pankadele F 10 SE000001 1032 -147 000,00 0,00 -147 000,00 Õppelaenuvõlglaste tagasimaksed HTM-ile F 10 SE000001 1032 400 000,00 0,00 400 000,00 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Kokku 253 000,00 0,00 253 000,00 Haridus- ja noorteprogramm Kokku 253 000,00 0,00 253 000,00 Eelarvekontode grupp F - finantseerimistehingud  Lisa 16 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga " Haridus- ja Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala määratud toetuste ülekandmine Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad " Ülekantav Eelarve Asutuse nimetus Kulu selgitus Kulukoha kirjeldus summa Arvelduskonto Ülekandmise kuupäev liik (eurodes) eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tartu Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 12 862,00 EE281010102000234007 15.01.2026 tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tallinna Tehnikaülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 1 180,00 EE201010052037382001 15.01.2026 tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Tallinna Ülikool 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 2 062,00 EE071010002006943007 15.01.2026 tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 eelarveüksus EG10, konto 452, osakond KG105030, Eesti Kunstiakadeemia 20 Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud 341,00 EE931010002006966000 15.01.2026 tegevusala kood 09400, ATG10-H31304 Üldkokkuvõte 16 445,00 Eelarve liik: 20 - kindlaksmääratud vahendid.  Lisa 3 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ Teadmussiirde programm 2026-2029 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava) Programmi nimi Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Programmi periood 2026―2029 Peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja (ministeerium) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Kaasvastutajad (oma Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) valitsemisala asutused) Haridus- ja Noorteamet (Harno) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol (Tehnopol) AS Metrosert AS Smartcap Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 5 4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 6 5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 6 6. Olulisemad tegevused/sekkumised .............................................................................................. 10 7. Programmi tegevused ja teenused ............................................................................................... 13 7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM) 14 7.2. Programmi tegevus 2 – Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) 16 7.3. Programmi tegevus 3 – Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM)....................... 17 8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 19 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) ................................................................. 20 LISA 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (MKMi valitsemisala).................................. 22 LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala).................................... 23 2. Sissejuhatus Teadmussiirde programm põhineb Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035, mille keskmes on arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv. Programm on koostatud saavutamaks TAIE teadmussiirde alaeesmärki „Eesti areng tugineb teaduspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega, võimendades nii TAI ühiskondlikku kasu ja kasvatab ühiskonna teadusmahukust, sh panustades Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Programmi ülesehitus lähtub arengukavast ning on jagatud tegevusteks, millest kaks panustavad ettevõtetele suunatud tegevustesse (MKMi valitsemisala) ja üks sektoritevahelisse teadmussiirdesse (HTMi valitsemisala). Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Riigil tuleb suurendada stiimuleid ja toetada koostööoskuste arengut teadlaste, ettevõtjate ja avaliku sektori osaliste seas, et leida lahendusi nii ettevõtete arenguvajadustele kui laiemalt kogu ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Teadmussiirde tegevuste raames eelisarendatakse TAIE fookusvaldkondi, mis on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, kus on suurim potentsiaal koostööd tehes lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid. Fookusvaldkondade arendamine lähtub era-, avaliku ja akadeemilise sektori koostöös sündinud fookusvaldkondade teekaartidest1. TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja -teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Neli esimest fookusvaldkonda on ühtlasi ettevõtluse ja majandusliku, sh ekspordi arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad ehk nutika spetsialiseerumise valdkonnad. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2 1 https://www.taie.ee/taie-fookusvaldkonnad 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng saavutamisse, sh eesmärkidesse toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö; toetada kestlikku tööstuse arengut ja edendada innovatsiooni ning tagada säästvad tarbimis- ja tootmisviisid. 2025. aastal toimus TAIE arengukava vahehindamine eesmärgiga anda hinnang tegevuste asjakohasusele ja rakendamise tõhususele ning uuendada nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaarte ettevõtliku avastusprotsessi meetodil. Vahehindamise tulemused selguvad 2026. aasta I kvartalis. Sellest sõltuvalt uuendatakse vajadusel 2026. aastal TAIE arengukava ja nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade teekaarte. Seos „Eesti 2035“3 strateegiliste sihtide ja tegevuskavaga Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus raames seatud eesmärgid kajastuvad TAIE arengukavas. Mitu TAIE arengukava, tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikut on ühtlasi „Eesti 2035“ mõõdikud: teadustegevust ja innovatsiooni puudutavad TA kulud erasektoris, tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest ja teadlaste ja inseneride arv erasektoris 1000 elaniku kohta. Teadmussiirde programm tagab teadussüsteemi, ettevõtluse ja riigi koostoime ühiskonna ja majanduse hüvanguks, arvestades „Eesti 2035“ arengustrateegias esitatud arenguvajadusi kõigi viie strateegilise eesmärgi osas, sh arendades nutikaks ettevõtluseks vajalikke oskusi ja teadmisi, võttes kasutusele uusi lahendusi ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks (kiirendid, iduettevõtluse arendamine, toetused jm), soodustades teadmuse jõudmist ülikoolidest ja teadusasutustest praktiliste rakendusteni ettevõtluses või avalikus sektoris; kasvatades TAIE teekaartide rakendamisega Eesti majandusele ja ühiskonnale oluliste valdkondade teadus- ja arendusvõimekust; kujundades uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuks ja teadus-arendustegevuseks sobivat õigusraamistikku; soodustades ressursitõhusust ja innovatsiooni tööstusettevõtetes ja avalikus sektoris. Programm panustab strateegia „Eesti 2035“ muutustesse: − Majandus ja kliima: võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks, suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust, kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi ning võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. − Riigivalitsemine: suurendame teaduse mõjusust ja mitmekesisust, hoides teaduse kõrget taset. Programmi struktuuris ei ole olulisi muudatusi võrreldes eelmise perioodiga. Välisvahendid Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahenditest rahastatavate tegevustega: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures). • Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. 3 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid  • Ettevõtte arenguprogramm (sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendus- programm, arenduskeskuste toetus). • Innovatsiooni- ja arendusosak. • Innovaatilised riigihanked. • Ida-Viru ettevõtjate ja Ida-Virusse investeerivate ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus. • Kaitsetööstuse tootearenduse toetus. Haridus- ja Teadusministeerium • Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA+). • Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades (TemTA). • TAI-võimekuse tugevdamine ühiskonnas ning seda soodustava poliitikakeskkonna loomine (RITA+). • Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel (SekMo). • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks. • Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine. 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase tase Programmi mõõdikud* 2024** 2026 2027 2028 2029 2035 Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 2,83 2,5 2,7 3,0 3,3 4,53 1000 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse põhivarasse 3,7 4 4,4 4,4 6 3,7 (1,5 osakaaluna SKP-st (%, mln/mld (1,5 (1,8 (2,2 (2,6 (3,2 mld) eurodes) mld) mld) mld) mld) mld) Allikas: Statistikaamet *Mõõdikute metoodikat on kirjeldatud TAIE arengukavas. **Viimane teadaolev tase, erinevuse korral märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta Programmi erinevate planeerimistasandite mõõdikud peegeldavad laiemalt ühiskonna teadusmahukuse kasvu ning loodavate teadmiste ja tehnoloogiate siiret ja rakendamist ühiskonnas: kuivõrd erasektor (ettevõtted) peab oluliseks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, kuivõrd kasvab teadus- ja arendustegevusega tegelevate inimeste arv, kuivõrd teevad omavahel tõhusat teadus- ja arendusalast koostööd akadeemiline, era- ja avalik sektor, mil määral otsitakse teadus- ja arendustegevuse ning teadmus- ja tehnoloogiasiirde kaudu lahendusi ühiskonna ja majanduse väljakutsetele. Teadlaste ja inseneride arv erasektoris on viimastel aastatel mõõdukalt kasvanud, ületades 2024. aastaks seatud sihttaseme. OSKA uuringute järgi on aga erasektoris nõudlust ennekõike madalama haridustasemega teadus- ja arendustöötajate ning inseneride järele, samas kui kõrgtehnoloogilisele majandusele üleminekuks oleks vaja pigem magistri- ja doktoriharidusega tippspetsialiste. 4. Rahastamiskava Tabel 2a. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava* 2025* 2026 2027 2028 2029 Kokku -98 046 -132 058 -150 112 -139 507 -154 042 Ettevõtete arendustegevuse ja -98 593 -130 956 -149 065 -138 521 -153 076 innovatsiooni toetamine Teadus- ja tehnoloogiamahuka -821 -1 102 -1 047 -987 -965 iduettevõtluse arendamine * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve Tabel 2b. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), HTM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava* 2025* 2026 2027 2028 2029 Sektoritevahelise -32 764 -42 916 -48 621 -43 965 -31 730 teadmussiirde toetamine * Riigikogu poolt kinnitatud eelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit puudutavad programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). Haridus- ja Teadusministeeriumit puudutavad programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). 5. Hetkeolukorra analüüs Programmi tasandi trendid TAIE fookusvaldkondade juhtimine ja iga-aastane seire algas 2024. aastal, kus on keskne roll koostöiselt tegutsevatel EISi ja ETAGi fookusvaldkondade juhtidel. Alates 2025. aastast tugineb seire pidevalt uuenevale ja avalikult kättesaadavale statistikale: • Eesti Teadusagentuur (ETAG) esitab andmeid fookusvaldkondadesse panustavatest teadlastest ja teadustöödest, mis loovad aluse teadmussiirdele (link); • Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) annab ülevaate fookusvaldkondade arengust ettevõtlussektori arengu kaudu (link). Seire sisuline osa sünnib koostöös fookusvaldkondade ekspertkomisjonidega, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade esindajad. Ekspertkomisjonid aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Nad täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ning tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Seireraportid avaldatakse järgneva aasta I kvartalis. Raportid on leitavad TAIE arengukava kodulehelt (link). Muutuv julgeolekukeskkond on toonud kaasa akuutse vajaduse arendada kaitsetööstust ning innovatsiooni selles valdkonnas. Sellest lähtuvalt käivitatakse 2026. aastal kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed ennekõike testimisvõimekuse arenguks ning tehisintellekti võimekuste arendamiseks. Meetmete kaudu soodustatakse koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel, et arendada tehnoloogiaid, mis toetavad nii riigikaitset kui ka laiemat ühiskonna turvalisust. Läbiv probleem on olnud ettevõtjate ja akadeemia vähene koostöö, sh napp nõudlus rakendusuuringute ja innovatsiooni järele ning piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada praktilisi probleeme. Suurendame teadmussiirde meetmetes oluliselt teadmussiirde ja kommertsialiseerimise tegevuste tähtsust, kaasame ettevõtteid ja nende ühendusi suunanäitajatena nii probleemide tõstatamisel kui hindamiskomisjonides ning tõstame rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste osakaalu, toetamaks teadustöö jõudmist praktilisse rakendusse. Meetmete uuendustes planeeritakse oluliselt tihedat koostööd ETAGi ja EISi vahel, mis omakorda toetab otsest seost MKM ja HTM meetmete vahel. Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine. Eesti sai CERNi täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERNi hangetes. Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete allkirjastamisega, mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti ettevõtetel laieneda uutele turgudele. Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 miljonit eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele. Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1 protsent SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. Riigieelarve kärbete ja aastate vaheliste ümbertõstete tõttu langes 2024. aasta eelarves TAI rahastus aga üle mitmete aastate alla sihttaseme, rahastus jäi samale tasemel (0,96% SKP-st) ka 2025. aasta riigieelarves. Lähiaastatel kasvab riigieelarves eeskätt ettevõtete innovatsioonivõimekust toetavate vahendite maht, mis on majanduse olukorda ja vajadusi arvestades ka mõistetav. Samas prognoosib riigi eelarvestrateegia 2025-2028 TAI riigieelarvelise rahastuse vähenemist 0,86%-ni SKPst aastaks 2028, mis seaks süsteemi kestlikkuse ja käivitatud meetmete mõju tõsise surve alla ka innovatsiooni osas. Eesti investeeringud teadus- ja arendustegevusse on viimasel seitsmel aastal järjepidevalt suurenenud, sh on oluliselt kasvanud erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamine. 2024. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused kokku Eestis 791 miljoni euroni, mida oli 89 miljoni euro võrra enam kui 2023. aastal, sh moodustades 1,99% SKPst (link). Kulutustest suurem osa ehk 472 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris. Teadus- ja arendustegevuse liikidest moodustasid kulutused katse- ja arendustöödele enam kui poole (441 miljonit eurot), mille maht on viimastel aastatel järjepidevalt kasvanud ettevõtlussektori aktiivse panuse tõttu. Seejuures teadus- ja arendustegevuse kuludest moodustas 2024. aastal suurima osa tööjõukulu (ligikaudu 66% kogumahust). Töötajate arvu kasv tulenes peamiselt ettevõtlussektorist, kuid suurenes ka kõrgharidussektoris. Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega (samuti “Eesti 2035” mõõdik). See mõõdik oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid järgnevatel aastatel on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla. Euroopa innovatsiooni tulemustabelis õnnestus Eestil 2024. aastal jõuda tugeva innovaatori tasemele. Eesti punktisaak küll vähenes, aga metoodikast tulenevalt jõudsime tugeva innovaatori kategooriasse. Raporti kohaselt on Eesti tugevusteks kaubamärgitaotlused, avaliku ja erasektori ühispublikatsioonid ning elukestvas õppes osalevate inimeste osakaal, samas kui ressursitootlikkus, riigi otse- ja kaudne toetus ettevõtete teadus- ja arendustegevusele ning keskkonnaga seotud tehnoloogiad on nõrgad. Alates 2017. aastast on märkimisväärselt kasvanud välisdoktorantide osakaal, innovaatilistes ettevõtetes töötamine ning rahvusvahelised teaduspublikatsioonid, kuid samal ajal on langenud keskkonnaga seotud tehnoloogiate, innovaatiliste VKE-de koostöö ja keskmise ning kõrgtehnoloogiliste toodete eksport. Alates 2023. aastast on kiiresti suurenenud inimeste digioskused, elukestvas õppes osalemine ja välisdoktorantide osakaal, samas kui innovaatiliste VKE-de koostöö, keskkonnaga seotud tehnoloogiad ja VKE-de äriprotsessi uuendused on vähenenud. Eesti võimekus osaleda rahvusvahelise koostöös ja Euroroopa liidu programmides on kasvutrendis. Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm on Eesti teaduse jaoks suurim ja mõjukaim välisrahastuse allikas ning pakub rikkalikult võimalusi rahvusvaheliseks teadus- ja innovatsiooni alaseks koostööks nii teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõttele. Praegune raamprogramm, järjekorras üheksas, pöörab võrreldes varasemate perioodidega enam tähelepanu innovatsioonile, hoides fookuse siiski teadus- ja arendustegevusel. Sarnast kurssi on võtmas ka uus raamprogramm, erilist tähelepanu pööratakse tipptasemel teadustegevuse kõrval teadmusmahuka ettevõtluse arengule, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele. Püütakse tugevdada ELi sõltumatust, konkurentsivõimet, julgeolekut ja valmisolekut üleilmseteks kriisideks. Samuti on programmis oodata muutusena toetust kahetise kasutusega (dual-use) projektidele ja tehnoloogiatele, mille kaudu raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise tööriistaks. Kuigi läbirääkimised on alles käimas, siis eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja ekspordivõimekuse tugevnemises. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada positsiooni nutika ja kestliku majanduse osana, suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust Euroopa väärtusahelates. Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate taotlemisaktiivsusest ja -edukusest. Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga tõusnud. Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal. Kuigi enim võimekust näitavad osaluses üles ülikoolid, siis saab esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust. Käesolev programm alles kestab, kuid seni on rahastuse pälvinud 219 Eesti asutust, leping on sõlmitud 598 projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 286 mln euro ulatuses, sh 34% toetusest on läinud Eesti ettevõtetele. Arvestades kasvavat huvi ja võimalusi, sh Eesti riigipoolset tuge võrgustikes ja partnerlustes osalemiseks, võime eeldada, et raamprogramm koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondiga jätkab olulise allikana, et toetada terviklikku innovatsiooniahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni. Suurimad väljakutsed • Kujundada ühtne teadus- ja arendustegevuse- ning innovatsioonisüsteem, mis asendab senised paralleelsed ettevõtetele ja teadusasutustele loodud süsteemid. Kujundada selged teekonnad läbi selle. • Suurim kitsaskoht on inimressursi vähesus. Teadlaste osakaalu kasvatamine ettevõtluses peab toimuma viisil, mis ei kahjusta teadus- ja arendusasutuste võimekust. Samal ajal, ettevõtetele parimate lahenduste leidmiseks peavad teadlased oskama teha koostööd ettevõtetega ning mõistma nende väljakutseid. Lisaks on probleemiks ka teadlaste järelkasv ja (teadmussiirde) doktorantuuri ebapopulaarsus. • Eesti ühiskonnas ja majanduses on vähe nõudlust TA järele ja piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada ettevõtete ja ühiskonna ees seisvaid praktilisi probleeme. Selge tellimuse puudumine muudab rakendusuuringute tegemise keeruliseks ja teadlastel on lihtne jääda harjumuspärase alusteaduse juurde. Samuti puudub teadusasutustes traditsioon tellimuspõhise teadustöö tegemiseks, mistõttu valmisolek praktilistele vajadustele vastata on piiratud. Teadusasutustel on ootus, et rahastaks rohkem rakendusuuringuid, kuid ilma selge tellijata nii avalikust kui ka erasektorist, ei jõua need rakendusse. • Suurt osa teadmussiirde tegevustest rahastatakse EL struktuuritoetustest, mis oma piirangute ja bürokraatia tõttu ei ole innovatsiooni ja teadmussiirde jaoks sobiv allikas. Piirangute tõttu viib teadusasutustele suunatud teadmussiirde projektikonkursse läbi RTK, mis on vaid tehniline läbiviija ja sisulist tuge ei paku. Väiksemate teadusasutuste toetamiseks peab teadmussiirde pädevus tekkima ka ETAGis, kuid tänane korraldus seda ei toeta ja eelarveolukord lisaraha eraldada ei võimalda. • Riigiabi reeglite jäik tõlgendamine pärsib TA-asutustes, ülikoolides ja kõrgkoolides teadmussiirde tegevusi. Riigiabi piirangud vähendavad teadlaste võimalusi teadustulemuste kommertsialiseerimiseks , sest ettevõtlustulu teenimine toob kaasa toetuse tagasimaksmise või kohustuse teha esialgne riskantne investeering muude põhitegevuste arvelt. • Ministeeriumide koostöö teadus- ja arendustegevuses on jätkuvalt killustunud – arendatakse paralleelseid, vähe seotud süsteeme. Et arendada ökosüsteemi tervikuna, mitte üksikuid meetmeid, on vaja senisest koordineeritumat ja sisulisemat lähenemist. • Riigihangete turg on innovaatilistele ettevõtetele ja innovaatilistele toodetele-teenustele ebapiisavalt avatud. Seeläbi kannatavad nii avaliku sektori teenused (neid ei uuendata piisavalt) kui ka ettevõtete konkurentsivõime, sest riigihanked moodustavad koguturust olulise osa – olenevalt aastast 10−12% SKPst ehk ligikaudu 3 miljardit eurot aastas. • Majanduskasvu taastamiseks on vajalik jätkata Eesti ettevõtete teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse kasvu toetavate meetmete rakendamist ning panustada eesmärki kasvatada erasektori teadus- ja arendustegevuste kulude jõudmist kahe protsendini SKP-st. • Kaitsevaldkonna teadmussiirdetegevuste operatiivne ellukutsumine kooskõlas reeglitega, mis vastavad rahuaja tingimustele (sh riigihanked, riigiabi jt). 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas • Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusele varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad. • Jätkatakse eraõiguslike teadusasutuste tegevustoetusega, mille korraldus liigub Haridus- ja Teadusministeeriumist 1. oktoober 2025 jõustuva teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning vahendid suunatakse eelnimetatud ministeeriumi eelarvesse. • Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest. • Jätkatakse rakendusuuringute programmi4 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. AS Metrosert rakendusuuringute keskuses jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid. • Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist. • Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa 4 Rakendusuuringute programm - Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (eas.ee)  Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile. • Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks. • Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks. • Jätkatakse Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022– 2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades. • Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendati kaitsefondi mahtu 50 miljoni euro võrra. • Jätkatakse riigi infosüsteemide ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist. • Jätkatakse Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamisega. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu. • Jätkatakse Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamisega. Programmi eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. • Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikooli rahvusvahelist ärikiirendit Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule. • Käivitatakse innovatsioonilaenu meede, mille eesmärgiks on toetada tehnoloogiaettevõtete kasvu. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas (esitab HTM) • TemTA (temaatilise teadus- ja arendustegevuse) programm on suunatud teadus- ja arendusasutuste võimekuse ja koostöö kasvatamisele, et vastata ühiskonna, sh ettevõtete nõudlusele. Eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades ning tagada nendes valdkondades järel- ja juurdekasv. 2026. aastal viiakse läbi TemTA programmi teine voor, lähtudes esimese vooru kogemusest ning vahehindamisest tulenevatest uuendatud teekaartidest. Teises voorus: o Tugevdatakse oluliselt seost ettevõtetega, sh ettevõtete lähteülesanded rakendusuuringu või eksperimentaalarenduse läbiviimiseks, teadmussiirde doktorantuur. o Pööratakse jõulisemat tähelepanu teadmussiirde ja kommertsialiseerimise plaanidele ning tegevustele. TemTA programmide teist vooru viiakse läbi HTM ja MKM koostöös, partnerluses ETAGi ja EISiga. • Käivitub ministeeriumite strateegiliste uuringute programm, mille kaudu otsitakse teaduspõhiseid lahendusi riigi ees seisvatele suurtele strateegilistele probleemidele. Uuendatud kujul jätkub ka RITA+ programm, toetades riigi vajadustest lähtuvaid interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid ja avaliku sektori võimekust teaduspõhise poliitika kujundamisel. • ASTRA+ programmi eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust saab kasutada: o teadusasutuste üleseks koostööks, o teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks, o innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades. 2026. aastal toimuval ASTRA+ uues voorus laiendatakse toetuse saajate sihtgruppi, kaasates kõik riigi rakenduskõrgkoolid ning pannakse tugevam rõhk teadmussiirdele. • Jätkuvad Õiglase ülemineku fondi toel elluviidavad projektid, millega kasvatatakse Ida-Virumaal asuvate kolledžite võimekust viia läbi teadus- ja arendustegevust piirkonna ettevõtete vajadustest lähtudes. Eesmärk on suurendada piirkonna teadmusmahukust, arendada põlevkivienergeetikale alternatiivseid lahendusi ning edendada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel. • Jätkuvad SekMo+ tegevused, mis aitavad tuua teadlasi ettevõtetesse ja avalikku sektorisse, tuua praktikuid teadusesse ning toetada doktorante, kes teevad oma uurimistööd koostöös tööandjaga. • 2026. aastal käivitatakse kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed. Esmalt keskendutakse kahele eesmärgile: (1) kaitsetehnoloogia testimis- ja sertifitseerimisvõimekuse rajamine Eesti teadus- ja arendusasutustes ning (2) tehisaru rakendamiseks laiapõhjalises riigikaitses vajaliku taristu ja teadus- ning arendustegevuse kompetentsi arendamine. Loodav taristu ja kompetents on mõeldud toetama ka kaitsetööstuse ettevõtetes toimuvat innovatsiooni. 7. Programmi tegevused ja teenused Programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 4. Lisades on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused. Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevused ja nende tase mõõdikud 2024* 2026 2027 2028 2029 2035 Programmi tegevus 1.1. Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. innovatsiooni toetamine (MKM) Müügitulu uutest või oluliselt muudetud toodetest või teenustest 9,7 >16 >16 >18 >18 >20 (suhe kogu müügitulusse), % (2022) Allikas: Statistikaamet Programmi tegevus 1.2. Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut iduettevõtluse arendamine (MKM) Riskikapitali maht, mln eurot 353 >500 >500 >500 >500 >1000 Allikas: Startup Estonia Programmi tegevus 2.1. Eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- Sektoritevahelise teadmussiirde ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine toetamine (HTM) Erasektori poolt rahastatud avaliku Euroal sektori teadus- ja arendustegevuse a 5,9 (2023) 11,5 12,5 12,5 12,5 kulutuste osakaal, % keskmi Allikas: Statistikaamet ne Doktorikraadiga teadlaste ja inseneride arv 1000 tööealise ≥3,5 3,8 (2023) ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 ≥3,5 elaniku kohta Allikas: Statistikaamet Era- ja avaliku sektori ühispublikatsioonide arv miljoni elaniku kohta, tase EL keskmisest (EL keskmine = 100) % 187 201 207 213 225 250 Allikas: European Innovation Scoreboard Sotsiaalmajanduslikele rakendustele suunatud kulutuste osakaal riigieelarves planeeritud TA 25 (2022) 28 28 28 28 - eraldistest, % Allikas: Statistikaamet, HTM *Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele on programmi tegevuste mõõdikuid üle vaadatud eesmärgiga jätta kõrvale mõõdikud, mille tulemusi iga-aastaselt ei avaldata, sh kokkuvõttes vähendada mõõdikute arvu. 7.1. Programmi tegevus 1 – Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine (MKM) Programmi tegevuse eesmärk on luua vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Tegevuse eesmärki saavutatakse läbi üheksa teenuse osutamise, millest suurimate eelarveliste mahtudega teenused on ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine ja toetamine ning ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine. Teenuseid pakuvad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuste kirjeldus • Tegevuse toel arendatakse innovatsiooni soodustavaid teenuseid ja kujundatakse ettevõtetele vajalik tugisüsteem. Lisaks luuakse ettevõtete vajadustest lähtuv rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm, mille kaudu selgitakse välja ettevõtete TA-tegevustega seotud ärivõimalused (äriliselt rakendatavad TA-tegevuste projektid) ja leitakse ettevõttele sobivad TA-partnerid Eestist või välismaalt. • Ettevõtete ja TA-asutuste koostöö ning ettevõtete innovatsioonivõimekuse suurendamiseks pakutakse innovatsiooni- ja arendusosakuid, rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamiseks toetatakse ettevõtete osalemist rahvusvahelistes ja EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes (nt ESA, Eurostars jt). • Tagamaks Eesti ettevõtete juurdepääs tehnoloogiatele ja toetamaks ettevõtteid tehnoloogiate ülevõtmisel, käivitatakse digitaalse innovatsiooni keskused (e-DIH). Seeläbi toetatakse Eesti osalemist digitaalse innovatsiooni keskuste (e-DIH) võrgustikes fookusega tehisintellektil ja robootikal. E-DIH-id on konsortsiumid, mida Eestis veab TalTech nimetusega AIRE (AI and Robotics Estonia). Konsortsium osutab VKE-dele arendusteenuseid. • Eesti ettevõtete tehisintellekti (AI) kasutuselevõtu võimekuse parendamiseks, valdkondliku tootearendus- ja teadusarendustegevuse võimendamiseks ning sellega seonduva uusettevõtluse tekitamiseks käivitati Tehnopolis uus raamprogramm, mille tulemusi hinnati 2022. a lõpus, 2025. a programm jätkub. • Suurendatakse riigi rolli ja pädevust innovatsiooni eestvedajana ja turuloojana, ning uudsete lahenduste hankijana, mille kaudu omakorda suureneb ka ühiskonna teadmusmahukust tervikuna. • Pakutakse ettevõtetele terviklikult innovatsioonivõimekuse ja -valmisoleku kasvatamise teenuseid. Sellest lähtuvalt töötatakse välja ka vastav tugisüsteem, mille kaudu ettevõtted saavad osaleda eri infoüritustel, saavad ligipääsu eri analüüsidele ja turuseirele, palgata kvalifitseeritud tööjõudu, kaasata valdkondlikke eksperte, arendada ja osaleda eri koostöövõrgustikes, teha ekspertiise, diagnostikaid, analüüsida intellektuaalset kapitali jne. • Jätkatakse ettevõtete vajadustest lähtuva rakendusuuringute ja eksperimentaalse arenduse tervikliku programmiga (RUP), mis virtuaalse RTO-na (research and technology organization) toimib vahelülina ettevõtete ja (sh rahvusvaheliste) teadusasutuste vahel. Ettevõtetele võimaldatakse nii rahastust kui ka toetavaid tegevusi partnerite otsingurahvusvahelise  võrgustumise jms näol. Lisaks teeb RUP ettepanekuid TA pakkumispoole kohandamiseks ettevõtjate vajadustele. Käivitatakse rakendusuuringute keskuse tegevus AS Metroserti kaudu. • Jätkatakse osakute, tootearenduse toetuse ning arenguprogrammi sekkumisloogikatega, mille eesmärk on pakkuda ettevõtetele erinevaid innovatsiooni (sh toote-, turu-, protsessi-, organisatsiooni-, personaliinnovatsiooni) soodustavaid teenuseid nii rahastamise kui ka toetavate teenuste näol. Arenguprogramm pakub ettevõtetele kompleksset, ettevõtte vajadustes lähtuvat lähenemist (nii toetust kui ka nõustamise, võrgustumise jms selliseid teenuseid). • Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist rahvusvahelistes organisatsioonides (ESA ja CERN) ning parandatakse ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes. Nimetatud tegevustes saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda organisatsioonide hangetel ning töötajate mobiilsusmeetmetes (ESA ja CERN). Partnerlustes (nt Eurostars, Horizon Europe) saavad ettevõtted ja teadusasutused osaleda partnerluse spetsiifilistes tegevustes (taotleda toetusi, võrgustumine jms). • Arendatakse Eesti kõrgtehnoloogia sektorit läbi kosmosestrateegia ja Euroopa Kosmoseagantuuri (ESA) programmide. ESA programmide eesmärk on tõsta Euroopa tehnoloogiasektori konkurentsivõimet ja koostööd kosmosevaldkonnas. Eesti on teinud investeeringud uute tehnoloogiate arendamise, teaduslike katsete ja selleks vajaliku aparatuuri arendamise, Maa kaugseire, telekommunikatsiooni, kosmose avastamise ja kosmose turvalisuse programmidesse. Eesti investeeringud jagunevad kolmeks peamiseks teemaks: küber, AI ja innovatsioon. Eesti majandusüksused saavad osaleda vastavates hangetes, mille raames viivad läbi TA tegevusi. ESA programmid aitavad Eesti ettevõtted Euroopa süsteemiintegraatorite tarneahelatesse. • Toetatakse ettevõtja digipöörde strateegia koostamist ja investeeringuid digipöördeks vajalikesse tegevustesse, arendustesse ja rakendustesse nii ettevõtetes kui tarneahelas. Mh toetatakse ettevõtete digitaalse teekaardi koostamist ja selle alusel strateegia valmimist ning kaasrahastatakse vastavaid investeeringuid. • Kiibitehnoloogia on iga arenenud riigi jaoks strateegiline ala, kuna (süva)tehnoloogiapõhine ettevõtlus toetub suuremal määral kiipidele. Eesti ettevõtetel on kõrge barjäär sisenemaks kiibi tarneahelasse, samuti on madalad ka teadmised. Loodud kiibikompetentsikeskuse pakub ettevõtetele juurdepääsu nii tehnilistele teadmistele kui eksperimentaalarendusele (tarkvarakeskkonnad disainimiseks, valideerimiseks jms) kiipide valdkonnas. Konsortsiumi moodustavad EIS, Metrosert (RUK), Eesti Elektroonikatööstuse Liit. • Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toetatakse vajalikku teadmussiiret ettevõtetes (märksõnad: ringmajandus, madalsüsinikutehnoloogiad, energiaintensiivne tööstus). Toetatakse tegevusi ettevõtetes, mis aitavad ettevõtetel kohandada ärimudeleid madalsüsiniku- ja ringmajanduse põhimõtetele vastavaks ning arendada säästvaid tehnoloogiaid. Tegevusi rahastatakse Eesti taastekava raames perioodi kogumahus 9 miljoni euroga.  • Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite raames toetatakse integreeritud Euroopa Liidu üleste vesiniku väärtusahela teadus- ja arendustegevuse projektide elluviimiseks. • Õiglase ülemineku fondi raames soodustatakse Ida-Viru piirkonna majanduse mitmekesistamist, sh kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamise kaudu. Selleks suurendatakse ettevõtjate teadusmahukust ja koostööd teadus- ja arendusasutustega mahus 25 miljonit eurot. • Jätkatakse innovatsiooni edendavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise toetamist. • Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga interdistsiplinaarsete kitsaskohtade lahendamiseks tööriista pakkumisega (Accelerate Estonia). • Toetatakse eksperimenteerimise raamistiku läbi innovaatiliste toodete ja teenuste turuletulekut. • Kaasrahastatakse küberturvalisuse arendamisele suunatud Eesti koordinatsiooniüksuse loomist, vastav eelarve kajastub digiühiskonna tulemusvaldkonna programmis. 7.2. Programmi tegevus 2 – Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine (MKM) Tegevuse eesmärk on toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut. Tegevus hõlmab kahte teenust, mille raames luuakse teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete arenguks vajalik keskkond, toetamaks teadus- ja tehnoloogiapõhiste iduettevõtteid ettevõtte kõigis arengufaasides, iduettevõtete loomist ja arendamist ning olulise kasvu saavutamist rahvusvahelistel turgudel. Sealjuures aktiveeritakse eelseemne- ja seemnefaasi investeeringutega turgu teadus- ja tehnoloogiamahukates sektorites, sh aidatakse suurendada kapitali pakkumist teadusmahukatele kõrgtehnoloogiat arendavatele ettevõtetele, mille puhul turul ei pakuta piisavalt erakapitali ettevõtete arengu tagamiseks. Lisaks toetatakse iduettevõtete innovatsiooni ning intellektuaalomandi loomist ja rakendamist kõigis majandusharudes. Nimetatud tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks töötatakse välja ja rakendatakse tõhus ja vajaduspõhine iduettevõtluse seiresüsteem. Teenuseid pakub majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sh Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kaudu. Tegevuste kirjeldus • Jätkatakse iduettevõtluse ökosüsteemi tervikliku toetamise ja arendamisega Startup Estonia programmi kaudu kogumahus 8 miljonit eurot EL 2021-2027 rahastusperioodi vahenditest. • Samuti jätkatakse teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava elluviimist. Kuna kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete toote või teenuse arendus- ja ärimudelid põhinevad suuresti teadus- ja arendustööl ja sellega seotud intellektuaalsel omandil, on nende ettevõtete arendustöö on aja- ja ressursimahukam. Vastavat segmenti sihtivaid kiirendeid pakub Startup Estonia. • Käivitatakse New Nordic DeepTech Valley (Uus Põhjala Süvatehnoloogiaorg). Edendatakse riikidevahelisi koostööprojekte Baltikumi/Põhjamaade vahel, kuna tänane riikidevaheline koostöö idusektori toetamisel on vähene.  • Toetatakse tervisetehnoloogia iduettevõtluse ökosüsteemi arendamist. TAIE fookusvaldkondades on puudu süsteemsetest iduettevõtluse võimestamise terviklahendustest erinevates süvatehnoloogia alavaldkondades. Tervisetehnoloogiad on üks valdkond, milles Eestil on võimalus tuua turule globaalse potentsiaaliga kiirelt skaleeritavaid lahendusi. Lisaks üldise ökosüsteemi arendamisele ja kiirendite ellu kutsumisele jätkatakse riigi osalusega fondide rahastamist (rohetehnoloogiate fond, teadus- ja tehnoloogiamahukate iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse iduettevõtetele kaasrahastust, sh nihkub fookus süvatehnoloogia terviklikule sekkumisloogikale. • 2024. aastal käivitati AS Smartcapi juures Eesti Kaitsefond (100 miljonit eurot) • Jätkatakse rahvusvahelise ärikiirendi Creative Destruction Lab’i Eesti haru toetamist. • Toetamaks kahese kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1 mld euro suuruses innovatsioonifondis (Eesti kogupanus on 30 miljonit eurot) ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis (kogumahus 2,85 miljonit eurot). 7.3. Programmi tegevus 3 – Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine (HTM) Tegevuse eesmärk on ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine. Meetme toel edendatakse tehnoloogiasiiret, teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja ühiskonnas laiemalt ning luuakse eeldused teaduse ühiskondlikku ja majanduslikku mõju kasvuks. Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori, ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ning toetatakse teadmussiirde võimekuste kasvu. Teadustöötajate era- ja avalikus sektoris nõuab TA asutuste ja kõrgkoolide muutumist ettevõtlikumaks, ja suuremat suhtlust partneritega väljaspool akadeemilisi ringkondi, rakendusuuringute kavandamise ja juhtimise oskuse tõstmist ning aktiivse rolli võtmist ettevõtlikus avastusprotsessis. Selle jaoks toetatakse teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel, paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada ning kasvab ettevõtluskogemustega teadlaste arv teadusasutustes, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat teadustööd planeerida. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava doktorantuuri (teadmussiirde doktorantuuri) elluviimist, mille puhul doktoritöö valmib tööandja vajadusi arvestades. Majanduse ja ühiskonna vajadusest lähtuva piisava ja kõrge kvaliteediga teadmuse pakkumiseks TAIE fookusvaldkondades viiakse ellu temaatilised teadus- ja arendustegevuse programmid akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks. Temaatilistes programmides keskendutakse TAIE fookusvaldkondade teekaartide koostamise käigus välja selgitatud konkreetsetele uurimissuundadele ja -teemadele, kus on nõudluse põhjal vajalik kasvatada uurimistööde mahtu, algatada uusi uurimisteemasid, kasvatada teadus-ja arendustöötajate järelkasvu (sh ettevõtetele) ja värvata tippteadlasi. Arvestades järjest kriitilisemaks muutuvat julgeolekuolukorda arendatakse teadus- ja arendustaristut, mis toetab Eesti kaitse-, julgeoleku- ja kahese kasutusega tehnoloogiate arendust. Kaitsetehnoloogia testimisvõimekus luuakse teadusasutuste juurde neljas valdkonnas: liikuvus, tulejõud, energia ja kõrgenergeetilised materjalid. Samuti arendatakse andmelao ja tehisaru taristut, et toetada riigikaitselisi eksperimentaalarendusi ja otsustusprotsesse ning võimaldada loodud lahenduste rakendamist. Toetatakse riigiasutuste TAI-alase võimekuse kasvatamist, et teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemusi rakendataks avalikus sektoris senisest enam ja tõhusamalt ning selleks oleks kujundatud soodne poliitikakeskkond. Suurendatakse riigi rolli teaduse strateegilisel suunamisel, sh tugevdatakse teadus- ja arendusasutuste võimekust viia läbi rakendusuuringuid ühiskonna väljakutsete lahendamiseks ning toetatakse ministeeriumide ja erialaliitude teadus- ja arendusalast kompetentsi ja võimekuse kasvu. Meetmete tegevused aitavad luua nõudlust TAI järele ning soodustavad koostööd ja TAI-tegevuste koordineerimist avalikus sektoris, sh teadus- ja arendusnõunike võrgustikutegevuste, interdistsiplinaarsete haldusalade üleste rakendusuuringute jms kaudu. Tabel 5. Programmi tegevuse kirjeldus Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamise toetamine Teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde teenuste arendamine, sh: • Jätkub toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist, sh teadmussiirdeüksuste personali koolitust, stažeerimist, õppevisiite, võrgustike loomist jms. Muu hulgas toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. • Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamiseks jätkatakse 2023. a käivitatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme elluviimist teadusvõimekuse pakkumise arendamiseks ja teadus- ja arendustegevuse võrgustiku loomiseks Ida-Virumaal. Muu hulgas hõlmavad tegevused teadus- ja arendustegevuse toetamist piirkonna ettevõtete ja asutuste vajadustele vastavates uurimissuundades, tehnoloogiate tutvustust, ühislaborite arendamist, välistippspetsialistide kaasamist, teavitus- ja populariseerimistegevusi valitud uurimissuundades, piirkonna siirdeprotsesside seiret ja hindamist, kohalike kogukondade kaasamist TA-tegevustesse jms. Teadus- ja arendustegevuse toetamine TAIE fookusvaldkondades Ettevõtete ja ühiskonna vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse toetamine, sh: • Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel. Tegevuse raames tugevdatakse temaatilist uurimistegevust ennekõike rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste osas, uute uurimissuundade  väljaarendamist, teadlaste järelkasvu, koostöötegevusi, uurimistulemuste turustamist ja kommunikeerimist ning muid vajalikke tegevusi vastavalt fookusvaldkondade teekaartidele. Programmi raames soodustatakse teadlaste ja ettevõtjate ühise suhtlusruumi loomist. • Kaitsetehnoloogia testimisvõimekus luuakse teadusasutuste juurde neljas valdkonnas: liikuvus, tulejõud, energia ja kõrgenergeetilised materjalid. Samuti arendatakse andmelao ja tehisaru taristut, et toetada riigikaitselisi eksperimentaalarendusi ja otsustusprotsesse ning võimaldada loodud lahenduste rakendamist. Teadustöötajate sektoritevahelise liikuvuse ja teadmiste ringluse toetamine • Toetatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel. Jätkatakse teadlaste toetamist liikumisel teistesse sektoritesse ning ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes. Toetatakse ülikoolide ja ülikooliväliste tööandjate koostöös pakutava teadmussiirde doktorantuuri elluviimist. Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamine • Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA+) kaudu rahastatakse Eesti riigi vajadustest lähtuvate sotsiaal-majanduslike eesmärkidega interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, teadus- ja arendusnõunike võrgustikuga seotud tegevusi, TAI poliitika seiret. • 2026.a. käivitub ka strateegiliste uuringute programm, mille eesmärgiks on Eesti ühiskonna ja majanduse eest seisvate keeruliste probleemide lahendamiseks tarviliku teadus- ja arendustegevuse kavandamine ja elluviimine ning selle tulemuste rakendamine. 8. Programmi juhtimiskorraldus Teadmussiirde programm on kahe ministeeriumi ühisprogramm: programmi koostajad ja vastutajad on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Programmi kinnitavad haridus- ja teadusminister ning majandus- ja tööstusminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse HTM-i ja MKM- i kodulehtedel56. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad HTM ja MKM vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse HTM-i ja MKM-i (arendus)tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 5 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid 6 Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleht, strateegilised alusdokumendid ja programmid: https://www.hm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium/strateegilised-alusdokumendid-ja-programmid LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus (MKM valitsemisala) Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1.: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Eesmärk: Luuakse vajalik toetav keskkond ettevõtetes innovatsiooni- ja arendustegevuse läbiviimiseks Ettevõtete TAI Koostöös partnerorganisatsioonidega Teenus hõlmab riiklikku terviklikku innovatsioonipoliitika kujundamist MKM teadlikkuse ja on ettevõtetele loodud ja juhtimist, sh ettevõtete arendustegevuse ning arendustegevuse arendustegevust ja innovatsiooni toetav innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse tõstmisega seotud toetamise soodustamine keskkond toetusmeetmete (nagu nt intellektuaalomandialased nõustamised, rakendusuuringute programm, tootearendustoetus, osakud, rakendusuuringute keskus jne), reaalajamajanduse jm poliitikasekkumiste väljatöötamist. Eesti seisukohtade kujundamine ja esindamine EL, OECD, NATO jt rahvusvahelistes organisatsioonides. Ettevõtete TAI Loodud on erinevad toetusmeetmed Teenus hõlmab ettevõtete arendustegevuse (sh rakendusuuringute ja MKM teadlikkuse ja arendustegevuste toetamiseks. eksperimentaalse arenduse) ning innovatsiooniteadlikkuse ja - arendustegevuse võimekuse tõstmisega seotud meetmete rakendamist EISi, AS toetamine Metroserdi, Teaduspargi Tehnopol ja Tartu Teaduspargi poolt Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osalemise Teenus hõlmab endas rahvusvahelistes organisatsioonides ja MKM rahvusvahelistes TAI soodustamist rahvusvahelistes partnerlustes osalemist, mille eesmärk on aidata ettevõtetel pääseda võrgustikes osalemise organisatsioonides (ESA ja CERN) ning ligi rahvusvahelistele TAI-teenustele, sh rahastusele (ESA, CERN, soodustamine parandatakse ettevõtete ligipääsu EL- Horizon, EUREKA, EIC jm rahvusvahelised võrgustikud). Eesti ülestes partnerlustes ja võrgustikes esindamine nimetatud organisatsioonides ja võrgustikes. Ettevõtete Jätkatakse ettevõtete osaluse toetamist Teenus hõlmab rahvusvahelistes võrgustikes, partnerlustes ja MKM rahvusvahelistes TAI rahvusvahelistes organisatsioonides organisatsioonides ettevõtete osalemise toetamist EISi kaudu. võrgustikes osalemise (ESA ja CERN) ning parandatakse toetamine ettevõtete ligipääsu EL-ülestes partnerlustes ja võrgustikes Innovaatiliste avaliku Jätkatakse innovatsiooni edendavate Teenus hõlmab nõudluspõhise innovatsioonipoliitika kujundamist, sh MKM sektori teenuste riigihangete ettevalmistamise ja avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmist, loomaks uusi soodustamine läbiviimise toetamist turuvõimalusi innovaatilistele ettevõtetele ja nende uuenduslikele lahendustele Innovatsiooni Jätkatakse suure ühiskondliku mõjuga Teenus hõlmab avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmiseks MKM soodustava avaliku interdistsiplinaarsete kitsaskohtade vajalike meetmete rakendamist ja teenuste osutamist EISi kaudu; sektori teenuste lahendamiseks tööriista pakkumisega Accelerate Estonia programmi rakendamist. arendamine (Accelerate Estonia). Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine Eesmärk: Toetada teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arengut TA-mahuka Teadus- ja tehnoloogiamahukate Teenus hõlmab endas iduettevõtlusalast terviklikku poliitikakujundust MKM iduettevõtluse iduettevõtete arenguks vajaliku ning teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse keskkonna ökosüsteemi toetav ja keskkonna loomine, mis toetaks neid arendamist (Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia investeerimiskeskkonda kõigis arengufaasides iduettevõtluse äriarenduse toetus, Smartcapi kaudu tehtavad soodustav poliitika fondiinvesteeringud; erinevad kiirendid) kujundus TA-mahuka Jätkub riigi osalusega fondide Teenus hõlmab endas Start-Up Estonia programm, süvatehnoloogia MKM iduettevõtluse rahastamise (rohetehnoloogiate fond, iduettevõtluse äriarenduse toetuse rakendamist EISi kaudu ökosüsteemi arendamine teadus- ja tehnoloogiamahukate ja iduettevõtete fond jt) ehk pakutakse investeerimislahenduste iduettevõtetele kaasrahastust. rakendamine LISA 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (MKMi valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 1: Ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni toetamine Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamise soodustamine -3 191 391 -2 758 189 -1 841 918 -1 831 323 Ettevõtete TAI teadlikkuse ja arendustegevuse toetamine -117 493 925 -135 807 965 -125 585 543 -140 676 979 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise soodustamine -6 705 938 -6 676 434 -7 145 727 -7 135 131 Ettevõtete rahvusvahelistes TAI võrgustikes osalemise toetamine -1 457 674 -1 429 834 -1 399 600 -1 389 005 Innovaatiliste avaliku sektori teenuste soodustamine -1 303 972 -1 277 119 -1 246 922 -1 236 327 Innovatsiooni soodustava avaliku sektori teenuste arendamine -803 031 -1 115 192 -1 301 052 -807 476 Programmi tegevus 2: Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi toetav ja investeerimiskeskkonda -659 352 -631 888 -601 668 -591 072 soodustav poliitika kujundus TA-mahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja -443 029 -415 189 -384 955 -374 360 investeerimislahenduste rakendamine LISA 3. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava (HTM valitsemisala) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029 Tegevus 3. Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja Haridus- ja Teadus- ja arendusasutuste ja -36 304 512 -44 225 623 -39 567 859 -29 066 498 tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori Teadusministeerium kõrgkoolide teadmussiirde ettevõtluse ja avaliku sektori vahel ja toetatakse võimekuse arendamise toetamine teadmussiirde protsesside toimumist. Toetatakse Haridus- ja Fookusvaldkondade -6 611 123 -4 395 612 -4 396 607 -2 663 245 teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide Noorteamet erialastipendiumite ja IT institutsionaalset teadmussiirde võimekust ja akadeemia toetused koostöötegevusi teadusasutuste endi vahel ning ettevõtetega. Soodustatakse teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumist akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, mille tulemusena tekib tõhus teadmusringlus, senisest enam teadlasi liigub ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Viiakse ellu temaatilisi teadus- ja arendustegevuse programme TAIE fookusvaldkondade teekaartide alusel.  Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja Teadusministeeriumi 2026-2029 programmide kinnitamine ning 2026. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ Haridus- ja noorteprogramm 2026-2029 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu Tulemusvaldkonna edendamist ja üleilmset säästvat arengut. eesmärk Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Valdkonna Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, Noortevaldkonna arengukava arengukava 2021-2035. Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Programmi kogueelarve (tuhandetes eurodes) 2026 2027 2028 2029 RE RES 2026-2029 Programmi kulud 877 138 875 462 878 162 847 361 Programmi investeeringud 23 441 27 132 53 890 50 662 Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). Olukorra lühianalüüs Eesti haridus- ja noortevaldkond on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi edusamme, mis loovad tugeva aluse tulevikku vaatavatele arengutele. Samas on mitmed murekohad muutunud üha nähtavamaks, viidates vajadusele süsteemsete ja sihipäraste muudatuste järele: üha rohkem on neid inimesi, kes ei õpi, kuigi neil on põhiharidus või sellest madalam haridustase ning kahanenud on keskharidusega inimeste osakaal. Järjest kriitilisemaks on muutumas küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust. Endiselt on väljakutseks haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasv ning õppeprotsessis osalejate rahulolu. Fundamentaalselt on haridust ja õppimist muutmas ka tehisintellekti ning suurte keelemudelite lai levik, mis nõuavad seniste praktikate ümbermõtestamist ja võimaluste leidmist, kuidas tehisaru õppeprotsessis toetavalt kasutada. Üha rohkemate noorte haridustee jääb poolikuks. Põhihariduse või sellest madalama haridusega mitteõppivate 18−24-aastaste osakaal on kasvanud 11%-ni (s.o ligi 10 000 noort), ületades sellega ka 2024. a Euroopa Liidu keskmist 9,3%. 15‒29a NEET-noorte osakaal püsib viimased 6 aastat 10-11% juures – s.o 23 000 noort, kes ei õpi ega tööta. Üha suurenev arv madala haridustasemega inimesi viib ebavõrdsuse süvenemiseni, kvalifitseeritud tööjõu puuduseni ning sotsiaalmajanduslike kulutuste suurenemiseni. Väljalangevuse vähendamiseks ja haridustee jätkumise toetamiseks algatati 2025. a 1 9. klassi noortega õppimiskohustuse reform, mis pikendab haridustee jätkamise kohustust täisealiseks saamiseni. Õppimiskohustuse reformi eesmärke jõustab ka kutseõppe reform. Täna on põhikooli järgsete kutseõppe erialade valik piiratud ja need ei ole noortele atraktiivsed – 2023. a jätkas kutsehariduses vaid 25,5% põhikoolilõpetajatest ning kutseõppest väljalangejate määr on tõusnud 9,6%-le. Reformi eesmärgiks on luua võrdväärselt hea keskhariduse omandamise võimalus ka kutsehariduses ning toetada õpingute jätkamist või edukat toimetulekut tööturul. Saavutamaks jätkusuutlik, rahvastiku muutustega arvestav ning kaasaegset õpikäsitust toetav koolivõrk, on vaja selgust alus-, üld- ja kutsehariduse pidamise kohustuste ja õiguste osas. Selleks määratakse alus- ja põhihariduse andmise vastutus kohalikule omavalitsusele (KOV) ja põhikooli järgse hariduse andmise vastutus riigile. Kutseõppeasutustest kujundatakse järk-järgult põhihariduse järgsed haridust andvad hariduskeskused, kus on võimalik omandada ka rakenduslikku gümnaasiumiharidust. Reformi elluviimiseks koostatakse koolivõrgu arendamise tegevuskava aastani 2035 ning tagatakse KOV-idele suurem autonoomia. Aastani 2030 kestab Eesti haridusloo üks suurimaid reforme – üleminek täielikult eestikeelsele õppele. Ülemineku üheks suurimaks väljakutseks on kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. Ida-Virumaa koolipidajatele suunatud 15 miljonine palgatoetus aitas 2024. a tuua piirkonda tööle üle 400 õpetaja ja tugispetsialisti. Koolide ja lasteaedade üleviimine eesti keelele on laste ja noorte endi huvides, kuna eestikeelne õppetöö aitab lõimuda Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, nii et nad ei kaota oma identiteeti, kuid laiendavad oma valikuvõimalusi. Täna on eesti keele kui teise keele õpitulemused endiselt madalad, jäädes seatud eesmärkidest selgelt maha – 2024. a saavutas eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme vaid 53,5% eksamil osalenutest. Keeleõppe kõrval vajavad üleminekul võrdväärset tähelepanu ka õppekvaliteet ja rahulolu, õpilaste väljalangemise ennetamine ning edasise haridustee avatuna hoidmine. Reformi õnnestumiseks on vaja suurendada ka eestikeelset huviharidust ja -tegevust, et noortel tekiks võimalus kasutada eesti keelt loomulikus ja mängulises keskkonnas. Kvaliteetse ning turvalise huvihariduse ja -tegevuse tagamisel on aga oluline, et valdkonnas töötaksid motiveeritud ja pädevad spetsialistid. Huvihariduse õpetajate, huviringide juhendajate ning noorsootöötajate professionaalsus on noorte vaimse tervise ja tajutud rahulolu parandamisel järjest olulisem. Selleks kehtestatakse noorsootöötaja ja huvihariduse õpetajana töötamiseks minimaalne kvalifikatsiooninõue ning toetatakse erialaste kutsete omandamist. Paralleelselt on õpetajaskonna järelkasvu probleem muutumas üha teravamaks nii formaal- kui mitteformaalõppes. Meie õpetajaskond endiselt vananeb – 60-aastaste ja vanemate üldhariduskoolide õpetajate osakaal on tõusnud juba 24%-ni. Siiski on näha ka positiivseid märke – õpetajakutse populaarsus on hakanud tasapisi kasvama. Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele on kasvanud ning samuti on suurenenud nende õpetajate osakaal, kes on töötanud õpetajana vähemalt viis aastat järjest pärast õpetajakoolituse lõpetamist (jõudes 2024. a 60%-ni). Vastuvõtu suurendamine ülikoolides ei toeta aga õpetajate piisavat järelkasvu, kui koolid ei suuda pakkuda lõpetajatele atraktiivset ja toetavat töökeskkonda. Õpetajate rahulolu tööga on langenud (2024. a 80,1%), viidates vajadusele pöörata rohkem tähelepanu õpetajate töötingimustele ja -tasule. Selleks revideeritakse õpetajate ja koolijuhtide koormust ning tööülesandeid, rakendatakse üldhariduse ja kutseõpetajate karjäärimudelit koos töötasu alammääraga, laiendatakse kvalifikatsioonile vastavate õpetajate hulka ning luuakse ühtne koolijuhtide atesteerimise süsteem. Õpetajate palga alammäär 2026. aastal on 1970 eurot, millele lisandub diferentseerimise osa 22%− see tähendab, et õpetajate arvestuslik keskmine palk on 2403 eurot. Samal ajal tekitab muret ka õpilaste madal rahulolu kooliga ning sage kiusamise kogemine. Nt 8. kl õpilaste seas on kooliga rahul vaid 20% ning ~30% õpilastest kogeb korduvat kiusamist. Kiusamisel on õpilaste rahulolule väga suur mõju – see mõjutab negatiivselt kõiki teisi rahulolufaktorite hinnanguid. Õpilaste heaolu on oluline ka seetõttu, et end koolis paremini tundvad õpilased on ka kõrgema 2 õpimotivatsiooniga. Koostöös sotsiaal- ja tervishoiu valdkondadega tuleb kujundada selgemad põhimõtted laste heaolu tagamiseks ja õiguste kaitseks kiusamise ja vägivalla vastu. Noorte füüsilise ja vaimse heaolu jaoks on kriitilise tähtsusega ka liikumisvõimaluste loomine ja liikumisharjumuste kujundamine. Edusammuna on õpilaste rahulolu liikumisvõimalustega kasvanud kõikides vanuseastmetes (nt 8. klassis 17,3%-ni ja 11. klassis 17,9%-ni), mis viitab nii liikuma kutsuva kooli programmi kui ka uue liikumisõpetuse ainekava edukale rakendamisele. Liikuvuse täiendavaks edendamiseks laiendatakse spordiga tegelemise võimalusi põhikoolides ja gümnaasiumites ning arendatakse noorte sportlaste nn topeltkarjääri võimalusi. Õpilaste heaolu ja kaasatus on tihedalt seotud ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamisega. Viimastel aastatel on selles vallas toimunud edasiminek – üha enam tõhustatud ja erituge vajavaid õpilasi kaasatakse just tavakoolidesse ja -klassidesse (2024. a vastavalt 76,8% ja 40,3%). Siiski seab kaasava hariduse tegelikule toimimisele piiranguid tugispetsialistide jätkuv puudus, eriti maapiirkondades. Selle kitsaskoha leevendamiseks on alustatud läbirääkimisi kutse andjatega, et täpsustada tugispetsialistide kvalifikatsiooninõudeid ning tagada vajalik tugi kõigile õpilastele. Viimastel aastatel on näha edusamme ka kõrghariduses püsimisega: vähem üliõpilasi katkestab õpingud esimese aasta jooksul ning üha rohkem lõpetab õpingud ettenähtud ajaga. 2024. a katkestas esimese aasta jooksul 11,2% tudengitest (s.o 4% vähem kui viis aastat tagasi) ning 56,8% lõpetas õpingud õigeaegselt, ületades seatud sihttaseme. Jällegi, eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute osakaal on viimase viie aastaga tõusnud vaid ühe protsendipunkti võrra (2024. a 74,1%) – niivõrd aeglase sammuga pole „Eesti 2035“ seatud 80% siht saavutatav. Kõrgharidusega rahvastiku osakaalu jätkuvaks kasvuks ning ligipääsu suurendamiseks kõrgharidusele, on oluline säilitada esimese eestikeelse kõrghariduse õppemaksuta omandamine ning kujundada õppelaenu süsteem õppijale atraktiivseks ja paindlikuks. Süsteemi stabiilsuse suurendamiseks ja vahendite killustatuse vähendamiseks vajab revideerimist ka kõrghariduse rahastusmudel, mis aitaks omakorda sillutada rohkemate teed teadlase karjäärini. Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on vaja suurendada nii doktorantide arvu kui ka rakendusliku suunaga kõrghariduse mahtu, mis vastaks selgemini tööturu ootustele. Üheks oluliseks valdkonnaks, kus tööturu vajadused ja haridussüsteemi suutlikkus ei ühti, on IKT ja LTT- erialad. Kuigi IKT-erialade lõpetajate arv on üks Euroopa suurimaid, nt 2024. aastal lõpetas IT-erialadel kõrghariduses 889 ja kutsehariduses 536 õppurit, on LTT-erialade lõpetajate osakaal püsinud viimase kümnendi jooksul pea muutumatuna (27%). See ei kata järjest kasvavat vajadust tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna spetsialistide järele. Seetõttu pööratakse enam tähelepanu laste ja noorte oskuste arendamisele matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja looduse valdkondades kõigil haridustasemetel, pöörates tähelepanu ka nende valdkondade õpetajate järelkasvule. Üldiselt on täiskasvanute elukestvas õppes osalemine viimase 12 kuu jooksul (nt tasemeõppes, koolitusel või tööalasel konverentsil osalemine) aasta-aastalt kasvanud, jõudes 2024. a juba 53,7% juurde. Siiski on jätkuvalt mureks meeste, vanemaealiste ja mitte-eestlaste tunduvalt väiksem osalus elukestvas õppes. Mida kõrgem on haridustase, seda paremad on inimeste oskused, tervis ja nende majanduslik toimetulek. Seepärast on oluline, et inimesed tegeleksid enesetäiendamisega ning et kõik Eesti elanikud valdaksid eesti keelt piisaval tasemel, et tulla toime tööturul ja edendada isiklikku heaolu. Selle eesmärgi toetamiseks laiendatakse täiskasvanute eesti keele õppe võimalusi, parandatakse nende kvaliteeti ning alustatakse läbirääkimisi killustatud täiskasvanuhariduse süsteemi reformimiseks. 3 Olulisemad programmi (arendus)tegevused 2026-2029 aastal: Eestikeelne ja -meelne haridus • Jätkatakse eestikeelsele õppele üleminekut põhikoolis ning laiendatakse seda ka kutseõppele. Ülemineku raames toetatakse koole, lasteaedu ja hoide ning õpetajaid täiendõppe võimaluste, nõustamise ja metoodiliste materjalidega, pöörates tähelepanu ka aine- ja keeleõppe lõimimisele. Ülikoolidega algatatakse läbirääkimised, et muuta lõimitud aine- ja keeleõpe õpetajakoolituse kohustuslikuks osaks. Palgatoetus Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele (alushariduse)õpetajatele ja tugispetsialistide on kavandatud aastani 2030. Erakoolidele seatakse eestikeelse õppe läbiviimise nõue, et kvalifitseeruda riiklikule toetusele. Ülemineku laiendatud seireks arendatakse välja õpimotivatsiooni ja -strateegiate uuring ning vajalikud sekkumismehhanismid. • Soodustatakse eesti keele piirkondlike erikujude (sh lõunaeesti keele) õppimist ning töötatakse selleks välja vastavad muudatused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. • Esimese eestikeelse kõrghariduse omandamine säilib õppemaksuta ja kõrgkoolid peavad oma vastutusvaldkonnas tagama eestikeelse õppe kõikides õppekavagruppides esimesel kahel astmel. Kõrghariduse rahvusvahelistumiseks ja talendipoliitika elluviimiseks soodustatakse välisüliõpilaste osakaalu suurema tööjõuvajadusega valdkondades. Julgeoleku, keele ja kultuuri säilitamiseks jätkatakse eesti keele õpetamist välisüliõpilastele ning toetatakse kontakti loomist tööandjatega, et lihtsustada Eesti tööturule jäämist ja ühiskonda lõimumist. Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus • Õpetajate järelkasvu tagamiseks, nende professionaalse arengu ja tööalase kindlustunde suurendamiseks jätkatakse haridusleppe elluviimist – rakendatakse ühtset õpetaja karjääri- ja palgamudelit ning viiakse see kooskõlla õpetaja kutsestandarditega võrdsustades karjääriastmed ja kutsetasemed. Lisaks keskendutakse õpetajaameti kutsealase eetika arendamisele ning laiendatakse võimalusi karjääripöörajatele kutse omandamiseks ja õpetajana tööle asumiseks. Jätkatakse erialastipendiumite maksmist õpetajakoolituse erialadel, mis seotakse ka õpetajana töötamise tingimusega. • Õpetajate palga alammäär kerkib 2026. a 8,2% ja diferentseerimisfond suureneb 2%. Õpetajate palga alammäär on 2026. aastal 1970 eurot ja arvestuslik keskmine palk 2403 eurot. Tagamaks õpetajatele konkurentsivõimeline töötasu, suurendatakse 2028. aastaks õpetajate palgafondi diferentseerimiskomponenti 24%-ni, mis võimaldab koolipidajal kujundada õpetajale motiveeriv palgamudel ning jätkatakse KOV-idele lasteaiaõpetajate palgatoetuse maksmist. Teostatakse põhjalik analüüs õpetajate ning koolijuhtide töökoormuse, tööülesannete ja halduskoormuse kohta, millele järgneb vastava tegevuskava elluviimine ning õigusaktide muudatused, et tõsta koolipere tööheaolu. • Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks algatatakse ja viiakse koostöös koolipidajatega ellu koolijuhtide atesteerimise süsteemi, mis põhineb teadlaste väljatöötatud kompetentsi- ja õppimist toetavate juhtimisviiside mudelil ning koolijuhtide kollegiaalsel hindamisel. Koolijuhtide atesteerimise süsteem käivitatakse etapiti 2026. a nii, et atesteerimine läbitakse iga viie aasta tagant. • Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks koostatakse kaasava hariduse teenuse põhimõtted, täpsustatakse kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõudeid ning laiendatakes tugispetsialistide profiili. • Noortevaldkonna kvaliteedi tõstmiseks ja töötajate väärtustamiseks luuakse noortevaldkonna ühendseadus, millega sätestatakse noorsootöötaja ja huvihariduse õpetajana töötamiseks 4  minimaalse nõudena 5. taseme erialase kutse olemasolu ning toetatakse erialaste kutsete omandamist. Tehakse koostööd KOV-idega, et pöörata eritähelepanu noorsootöötajate kvalifikatsioonide tõstmisele. Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem • Kvaliteetse ja lapse vajadustest lähtuva hariduse tagamiseks korrastatakse koolivõrku ning toetatakse kodulähedaste algkoolide jätkusuutlikkust, jätkates 6-klassiliste algkoolide toetamist. Üld- ja kutsehariduse korralduses luuakse selgus, määratledes seadustes vastutuse, õigused ja ressursid, kus alushariduse ja põhihariduse eest vastutab KOV ning sellele järgnev haridus on riigi vastutusel. Samal ajal kavandatakse koolivõrgu arendamist pikaajalise tegevuskava 2025-2035 alusel, mis tugineb analüüsile ja ühiskondlikule kokkuleppele. KOV-ide autonoomia suurendamiseks viiakse alates 2027. a toetusfondis olevad põhikoolide (v.a õpetaja palk), huvihariduse ja -tegevuse ja õpilaskodu sihtotstarbelised toetused üle KOV tulubaasi. • Toetatakse rohkemate õppijate õpingute jätkamist pärast põhiharidust, viies ellu õppimiskohustuse reformi. Põhikooli lõpetajatele töötatakse välja üldpädevuste hindamisvahendid ja e-eksamid, mis on aluseks järgmisele haridustasemele sisseastumisel ning luuakse uus töökindel eksamite infosüsteem. Kaotatakse järeleksamite kohustus, võimaldades kõigil õpilastel jätkata õpinguid järgmises astmes koos vajaliku toega. • Noortele tagatakse võrdväärselt hea keskhariduse omandamise võimalus ka kutsehariduses ning laiendatakse õppimisvõimalusi rakendusgümnaasiumi õppe suunal. Kutseõppeasutustele rakendatakse uut rahastusmudelit ning neist kujundatakse hariduskeskused, kus saab omandada nii kutse- kui rakenduslikku gümnaasiumiharidust, ning kus käivitatakse 4-aastased õppekavad. Haridusliku erivajadusega õppijatele töötatakse välja uued kutseõppe õppekavad ning suurendatakse ettevalmistava õppe kättesaadavust. • TI-Hüppe õppeprogrammi viiakse ellu gümnaasiumides alates 2025/2026. õa ja kutseõppeasutustes 2026/2027. õa, et õppijad omandaksid õpetaja juhendamisel õppimisoskused ning teadmised-oskused tehisaru kasutamiseks. Uuendatakse ka tehnoloogiaõpetuse ainekava ning tagatakse nii õppevara kui koolitused küberturvalisuse, andmekaitse ja tehisaru õpetamiseks. • Luuakse terviklik süsteem õppevara jagamiseks, et parandada selle kvaliteeti ja kättesaadavust. Õpetajaid motiveeritakse ja toetatakse arendama õppevara ning jagama seda kolleegidega. Arendatakse digiõppevara ja mitmekesistatakse seda tehisintellekti abil. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega • Töötatakse välja MATIK-strateegia põhiharidusest kõrghariduseni, et kasvatada laste ja noorte teadmisi-oskusi matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja looduse õppe valdkondades ning kujundatakse meetmed nende valdkondade õpetajate järelkasvu toetamiseks. • Gümnaasiumiastmele töötatakse välja inseneeria ja IT, spordi ning riigikaitse valikainete moodulid, et suurendada noorte valikut erialasel spetsialiseerumisel. Liikuvuse ja sporditegevuse võimaluste laiendamiseks ning noorsportlaste topeltkarjääri toetamiseks luuakse spordiõppe valikmoodulid vähemalt ühte riigikooli igas Eesti piirkonnas. Toetatakse 5  sportlaste kõrghariduse omandamist, loobudes nominaalajaga lõpetamise nõudest ning võimaldades neil teha topeltkarjääri õpingute kõrval. • Kõrghariduse I astmel suurendatakse õppekohtade arvu, fookusega inseneeria, IT, küberturvalisuse, tehisaru ning tervise- ja sotsiaalvaldkondadele, ning tõstetakse rakenduskõrgharidusõppe osakaal 40%-ni. Suurendatakse eestikeelses magistriõppes osakoormusega õppekavade arvu ning rakendatakse õppetasu, et piirata õppeastmel korduvõppimist ja tuua kõrgharidusse lisaraha. Õppelaenu süsteem muudetakse õppijale paindlikumaks, kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks - õppelaenu summa suurendatakse 6000 euroni õa-s, langetatakse intressimäärasid, pikendatakse tagasimakse perioodi ja loobutakse käendaja olemasolu kinnitusest. • Doktoriõppe mahtu suurendatakse ning nooremteadurite kohtade arv kasvatatakse 500-ni aastaks 2035, et toetada lisandväärtust loova majanduse, avaliku sektori, kultuuri ja teaduse arengut. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tehisintellekti valdkonnas oleks piisavalt doktoriõppe kohti eri distsipliinides. Rahvusvahelisel turul edendatakse Eesti hariduse eksporti, teadmiste siiret ja haridusinnovatsiooni. • Noorte kaasatust ühiskondlikesse otsustusprotsessidesse suurendatakse tugeva noortevolikogude võrgustiku ja uue noortevaldkonna seaduse kaudu. Koolides ja noorsootöös tugevdatakse kodanikuharidust. Koostöös sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga kujundatakse selged põhimõtted laste heaolu ning õiguste kaitseks kiusamise ja vägivalla vastu ning ennetatakse radikaliseerumisega seotud riske. 6 Programmi mõõdikud Mõõdik/Sihttase Viimane 2026 2027 2028 2029 2035 tegelik tase (2024) Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24-aastaste osakaal (%) mehed 13,3 10,8 10,4 10,0 9,8 9,0 naised 8,6 6,5 6,4 6,4 6,3 6,0 kokku 11 8,9 8,8 8,7 8,5 7,5 Allikas: Eurostat Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64- aastaste) osakaal (%) 74,1 76,1 76,6 77,3 77,3 80,0 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr (%) Formaal- ja mitteformaalõppes 23,3 23,6 23,8 24,0 24,2 25,0 Informaalõppes 59,9 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab Allikas: Eesti tööjõu uuring (Statistikaamet) (nelja nädala metoodika) Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise (2023) kasvualadel rakendunute osakaal kõigist hõivatutest (%) 27 30 30,5 30,5 31,0 33,0 Allikas: Uuring Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija (%) akadeemiliselt taastenõtkete 8. klassi õpilaste osakaal 32,2 agentsete 8. klassi õpilaste osakaal 26,7 kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab 8. klassi õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õpetajad 39,8 toetavad nende autonoomiat Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme (2023) saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 10,6 - - 17,0 - 20,0 matemaatiline kirjaoskus 13,1 - - 20,0 - 25,0 loodusteaduslik kirjaoskus 11,6 - - 17,0 - 20,0 Allikas: PISA Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) üldhariduskooli õpetaja 118 112 117 120 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 115 112 117 120 120 120 Alushariduse õpetajate keskmine töötasu võrreldes üldhariduse õpetaja töötasu alammääraga (%) 98 94 94 94 94 100 Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu (%) (2022) 57,0 - - 65,0 - 70,0 Allikas: ICCS 7 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Programmi 1. plokki on koondatud tegevused õppeasutuste võrgu arendamiseks ja taristu tagamiseks, et haridus oleks kättesaadav eri sihtrühmadele ja õppekeskkond toetaks nüüdisaegset õpikäsitust. Samuti tagatakse paindlikud õpivõimalused erinevatel haridusastmetel, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ning rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali. Õpivõimaluste mitmekesistamiseks, hariduse kvaliteedi tõstmiseks ning eesti keele ja kultuuri laiemaks tutvustamiseks edendatakse rahvusvahelistumist ja õpirännet. Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse andmist, sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii väikeste maakoolide pidamiseks kui ka kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise ning õppe- ja töövahendite tagamise. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades Gümnaasiumiastmega koolide arv (tk) 158 156 154 152 150 150 150 Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Koolivõrgu korrastamine (sh riigigümnaasiumid, põhikoolid, HEV koolid) Tulemus: 2026. a tegutseb 27 riigigümnaasiumi, sh igas maakonnas vähemalt üks riigigümnaasium. Alustatakse Tõnismäele ja Lasnamäele riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamise ettevalmistustöödega, õppetööd alustatakse neis eeldatavalt 2029. - Hariduskeskuste piloodid ja rakendamine Tulemus: Investeeringud toetavad haridusasutuste, sh kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide, mitteformaalse õppe pakkujate ja ka kõrgharidusasutuste (nt ülikoolide piirkondlikud kolledžid) ning noorsootööasutuste tihedamat koostööd, tagades regiooni vajadustele vastava õppe läbiviimiseks ühise taristu, mis võimaldab: 1) ühtselt korraldatud vastuvõttu keskharidustaseme õppesse; 2) üldkeskhariduse ja kutsehariduse lõimitud õppekaval õppimist (õppijatele paindlikult ligipääsetav taristu); 3) hübriidõppe integreerimise võimekust. - Investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamisse Tulemus: Investeeringud võimaldavad ümber korraldada ja optimeerida kogu maakonna põhihariduse pakkumist ning leevendada ennetavalt demograafiliste muutuste mõju enim väheneva ja vananeva elanikkonnaga piirkonnana Ida-Virumaal, keskendudes hariduse kvaliteedile ja kättesaadavusele. - Kaasava hariduse edendamiseks koolide ja noorsootööasutuste õppekeskkonna parendamine Tulemus: Õppeasutused on toetatud tuge vajavate õppijate kaasamiseks. Üldhariduskoolides, kutseõppe- ja noorsootööasutustes on tehtud vajalikud hoonete kohendused ning hangitud on vajalikud õppe- ja töövahendid. - Kutseõppeasutuste taristu nüüdisajastamine Tulemus: Tehtavad investeeringud on kooskõlas üldise kutseõppeasutuste võrgu kava arengutega. 8  KOKKU KULUD 33 490 32 304 42 228 33 938 KOKKU INVESTEERINGUD 15 202 19 605 43 364 45 793 Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arengut. Eelpool nimetatud haridustoetuse all peetakse silmas ka läbi kohalike omavalitsuste (KOV) toetusfondi eraldatavat toetust (496,5 mln eurot), mis panustab otseselt tegevuse eesmärkidesse, kuid mida kajastatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja mis seetõttu käesoleva programmi eelarves ei sisaldu. Koguulatuses katavad KOV-id oma üldharidusega seotud kulusid riigist saadava toetuse, maksutulude ja muude tulude arvelt. Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Luua tingimused õppimiskohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja vähendada väljalangevust. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele. 3-aastaste kuni kooliealiste laste osakaal, kes on käinud 91,6 88,2 87,6 93,0 93,0 93,0 93,0 95 koolieelses lasteasutuses (%) Allikas: EHIS, Statistikaamet Põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas 0,3/ 0,34/ 0,36/ 0,25/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ kooliastmes (%): 0,4/ 0,38/ 0,43/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ 0,3/ - kokku/ poisid/ tüdrukud 0,2 0,3 0,29 0,2 0,2 0,2 0,2 Allikas: EHIS Keskhariduse omandanute osakaal 4 aastat pärast põhikooli 81,2 82,1 80,0 83,0 83,0 83,0 83,0 lõpetamist - Allikas: EHIS Kutsehariduse* omandanute osakaal 5 aastat pärast põhikooli 21,6 21,2 22,0 24,0 24,0 25,0 26,0 - lõpetamist (%) Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 83,2 83,3 80,9 86,0 87,0 87,0 87,0 90,0 Allikas: Eurostat *Kutsehariduse all mõistetakse ainult tasemeõppes saadud kutseharidust. 9 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub Üldhariduses: - Õppimiskohustuse reformi elluviimine Tulemus: Rakendub õppimiskohustus täisealiseks saamiseni ning rohkem õppijaid jätkab pärast põhihariduse lõpetamist õpinguid sobivatel õpiteedel. - Haridustoetuste tagamine munitsipaal- ja erakoolidele ning õppekohad riigi koolides Tulemus: Igale õpilasele on tagatud juurdepääs kvaliteetsele kodulähedasele põhiharidusele ning mitmeid valikuvõimalusi pakkuvale kodumaakonnas asuvale gümnaasiumiharidusele. Õppest väljalangemine üldhariduses on vähenenud. Õpetajate töötasu on vastavuses töö keerukuse ja vastutuse ulatusega, mis tagab koolis töötamise muutumise arvestatavaks valikuks parimatele. - IBO õppekavade rakendamise ja Tallinna Euroopa Kooli arengu toetamine Tulemus: Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekavade rakendamine toetab riigi erinevate valdkondade rahvusvahelistumisega ja rahvusvahelise koostööga seotud tegevusi. Kutsehariduses: - Kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse reformi elluviimine Tulemus: Kutsekeskharidus kujuneb võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumiharidusele ning üha rohkem õppijaid suundub põhikoolijärgselt kutseõppesse. Kutsehariduse reformi tulemusel on ellu rakendunud uued rakendusliku keskhariduse õppekavad. Toevajadusega õppijatele tagatakse õppimisvõimalused 2. ja 3. taseme erialaõppe õppekavadel ning ettevalmistavas õppes. - Kutseõppe koolitusmahtude kavandamine, õppekohtade tagamine ja õpilaste toimetulekut toetavad meetmed Tulemus: Tasuta õppekohad tagavad kutseharidusele ligipääsu, sh on võetud arvesse koolikohustuse tõstmine 18. eluaastani. Koolitusmaht on optimaalne ja kooskõlas OSKA raportite soovitustega. Rahastamismudel toetab kutsehariduse eesmärkide saavutamist, sh kaasava hariduse põhimõtete arvestamist õppetöö korraldamisel koolides1. Kutseõppeasutused arvestavad võrdse kohtlemise põhimõtet ja erinevate sihtrühmade vajadusi, sh eesti keelest erineva kodukeelega õpilased, uusimmigrandid ja tagasipöördujad, tuge vajavad õpilased. Väheneb kutseõppe katkestamine, sealhulgas majanduslikel põhjustel. - Kutseõppeasutuste õppekavarühmade üleriigilise jaotuse optimeerimine ja õppekeskkonna kaasajastamine Tulemus: Kutseõppeasutuste ja õppekavarühmade jaotus on optimaalne ning õppebaaside ristkasutus tagab erinevate piirkondade tööandjatele vajaliku tööjõu koolitamise. Pindade ja tehnoloogiliste seadmete kasutus on optimaalne, kutseõppeasutustes on ajakohane sisseseade ja võimekus toetada õppevaldkondade ja piirkonna arenguid. KOKKU KULUD 305 874 317 816 313 740 313 106 KOKKU INVESTEERINGUD 627 1 005 949 943 1Kaasava hariduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete arvestamine koolide igapäevatöös on kutsehariduse rahastamismudeli üheks komponendiks ja seetõttu kajastub õpilaste toetamine koolides käesolevas tegevuses. Süsteemsed arendused riigi tasandil nii kaasava hariduse paremaks rakendumiseks kui ka muude sihtrühmade toetamiseks kajastatakse tegevuses 2.2. (sh haridustasemete-ülene lähenemine). 10 Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Tegevuse raames toetatakse kõrgharidusõppe korraldamist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja suurendades enesetäiendamise võimalusi. 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale kõrgharidusõppele. Kõrgharidusõppest väljalangejate määr (kõrghariduse 1. astme õpingute esimesel aastal) 15,1 13,2 11,2 15,0 15,0 15,0 15,0 - (%) Allikas: EHIS Doktorikraadi kaitsmiste arv õppeaastas 250 237 262 300 300 300 300 - Allikas: EHIS Nominaalajaga lõpetanute osakaal kõrghariduses (%)* 56,1 54,8 56,8 57,0 57,0 57,0 57,0 - Allikas: EHIS Kolmanda taseme haridusega 25‒34 a osakaal (%) 43,9 43,5 42,7 43,9 44,0 44,0 44,0 45,0 Allikas: Eesti tööjõu-uuring *Nominaalaeg +1 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on väiksem kui 4 aastat, nominaalaeg+2 on arvestatud nende õppekavade puhul, mille nominaalkestus on vähemalt 4 aastat. Arvesse on võetud 1. ja 2. astme õppekavad. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kõrgharidusõppe läbiviimise rahastamine ning rahastamis- ja juhtimissüsteemi arendamine Tulemus: Tegevustoetuse eraldamisega on tagatud õppuri jaoks tasuta kõrgharidusõpe avalik-õiguslikes ülikoolides ja HTM hallatavates rakenduskõrgkoolides. Rahastamise maht ja mudel toetab kõrghariduse kvaliteedieesmärkide saavutamist ning võimaldab pakkuda piisavas ulatuses kõrgharidusõpet, sh pöörates tähelepanu õppekohtade arvu suurendamisele suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu nt haridus (õpetajakoolitus, eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid), IKT, tehnika, tootmine ja ehitus, tervishoid. Kõrgkoolide vastutusvaldkonnad on selged, paraneb koostöö ning kõrghariduse kvaliteet. Kõrgkoolide juhtimis- ja töökorraldus on tõhus. - Õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavate teenuste ja toetuste tagamine Tulemus: Tagatud on toetuse saamise võimalus üliõpilaste majandusliku toimetuleku parandamiseks ja erivajadustest tulenevate vajaduste rahuldamiseks, suureneb kõrghariduse ligipääsetavus eemalejäämise riskis olevate noorte hulgas. Paranevad võimalused osaleda elukestvas õppes, sh kõrgharidusõppes. VÕTA süsteem toetab kõrgharidusõppes osalemist. KOKKU KULUD 322 540 314 323 314 559 314 912 FINANTSEERIMISTEHINGUD -253 -253 -253 -253 KOKKU INVESTEERINGUD 2 600 1 220 1 030 680 11 Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA soovitustest jm uuringutest. Arendatakse mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja täiskasvanute ning tööandjate teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest. 2022 2023 2024 2026 2027 2028 2029 Mõõdik Sihttase Eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale, tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele. Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest 25−64-aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr 10,7 9,95 10,7 12,2 12,9 13,6 14,3 (%)* Allikas: Statistikaamet Mittestatsionaarses üldharidusõppes või kutsekeskhariduses õppijate osakaal 4,5 4,7 4,3 4,8 4,9 5,0 5,1 keskhariduseta 19-64-aastaste hulgas (%) Allikas: EHIS Õppetööst väljalangevuse määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (%)** 32 26,3 25 25 24,5 24,5 24 Allikas: EHIS Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr viimase 12 kuu jooksul (%) Formaal- ja mitteformaalõppes *** 48,1 - 53,7 54,2 55,0 55,5 56,0 Informaalõppes**** 62,6 67,8 69,4 71,8 72,9 74,0 75,0 Allikas: Eesti Tööjõu Uuring (Statistikaamet) *Mõõdiku arvutamisel lähtutakse Eesti tööjõu-uuringust ning see kajastab küsitlusele eelnenud nelja viimase nädala jooksul tasemehariduses või koolitusel osalenute osatähtsust 25–64-aastaste hulgas. Madala haridustaseme all mõistetakse põhiharidusega või sellest madalama haridusega inimesi (ISCED 0-2). **Arvesse on võetud kõik mittestatsionaarse õppe õppevormid gümnaasiumiastmes *** Euroopa Komisjoni metoodika, indikaator hõlmab endas formaal- ja mitteformaalõpet, va juhendatud töökohapõhine õpe ****Arvesse on võetud õppimist pereliikmelt, sõbralt või kolleegilt, trükimaterjalide abil, elektroonilise seadme vahendusel, giidiga ekskursioonidel, õppekeskustes. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.4 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Tulemus: Töötavatele täiskasvanutele pakutakse võimalusi osaleda tasuta täiendus- ja ümberõppes, mis arvestavad OSKA jm prognoose, regionaalseid vajadusi ning eripärasid. 2029. aastaks on vähemalt 52 731 täiskasvanut parandanud oma tööalaste kompetentside, sh tööelu üldoskuste taset. Parandatud on koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel ja integreerimisel. Lisaks on arendatud täiskasvanutele pakutavaid e-õppe võimalusi. Prioriteetsete sihtrühmade õppes osalemise suurendamiseks on välja töötatud ja piloteeritud individuaalse õpikonto lahendused. - Täienduskoolituse ja täienduskoolitusasutuste kvaliteedi arendamine Tulemus: Täienduskoolitusasutused järgivad täiskasvanute koolituse seaduse ning täienduskoolituse standardi nõudeid. Esimese etapina on käivitunud täienduskoolitusasutuste õppekavarühmapõhine kvaliteedihindamise süsteem mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks tegevusloa väljastamise kontekstis. Välja on töötatud tingimused ja protseduurid kvaliteedi hindamiseks ja tunnustamiseks. Nii hindajate kui ka täienduskoolitusasutuste võimekus hindamist ette valmistada ning läbi viia on paranenud ning kvaliteedi hindamine mikrokvalifikatsioonide pakkumiseks on käivitunud. Kasvanud on teadlikkus koolitajate kompetentside olulisusest kvaliteetse täienduskoolituse tagamisel. Suurendatud on koolitajate ja koolitusasutuste võimekust üldpädevuste, rohe- ja digioskuste ning erialaoskuste koolitamisel. Täiskasvanute 12 täienduskoolituste kvaliteet paraneb. Valminud on PIAAC uuringu temaatilised aruanded ja täiskasvanuhariduse poliitika kujundamiseks vajalikud temaatilised uuringud. -Mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamine Tulemus: Loodud on põhimõtted ja kriteeriumid mikrokvalifikatsioonide väljatöötamiseks, tunnustamiseks ning rakendamiseks, et paremini siduda täiendus- ja ümberõpe tuleviku oskuste vajadustega ning luua õppijatele võimalused tema vajadustele ja võimetele vastava, väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks. Loodud on mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava juhised ja näidisõppekavad interaktiivse materjalina. Täiskasvanute täienduskoolituse e-tunnistuste süsteemi arenduste esimesed etapid on ellu viidud, mis on sisendiks täiskasvanud õppija õppimise ja oskuste digiloo loomiseks. Paindlike õpiteede toetamiseks on tõhustatud VÕTA kasutamise võimalusi haridus- ja kutsesüsteemis. - Teadlikkuse tõstmine elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest, täiskasvanuhariduse osapoolte koostöö arendamine Tulemus: Täiskasvanuhariduse populariseerimistegevused ja organisatsioonide vaheline koostöö toetavad elukestvas õppes osaluse kasvu. Toetatud on piirkondlikku ja kogukondlikku võrgustikutööd, suurendatud kolmanda sektori, sotsiaalsete partnerite, KOV-ide ning tööandjate rolli õppimise ja enesetäiendamise populariseerimisel. Paranenud on info kättesaadavus täiskasvanute õppimisvõimalustest, eriti mitteformaalse õppe osas, ning inimeste teadlikkus elukestva õppe vajalikkusest. - Madalama haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemeõppesse Tulemus: Suureneb katkenud haridusteega täiskasvanute õppesse asumine ja väheneb nende väljalangevus. Täiskasvanutele on loodud paindlikud ja mitmekesised võimalused tasemeõppeks, õppijatele on tagatud tugi õppes püsimiseks. Info õppimisvõimaluste kohta on kättesaadav. Täiskasvanutele põhi-, kesk- ja kutseharidust pakkuvaid õppeasutusi on toetatud kvaliteetse ja kaasaegse õppe pakkumisel, arendatud on e-õppe võimalusi, integreeritud üldharidusõpet ja kutseoskuseid. Paranenud on mittestatsionaarset õpet pakkuvate õppeasutuste personali andragoogilised kompetentsid ja toimib võrgustikutöö. KOKKU KULUD 18 721 20 077 19 964 18 539 13 Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus). 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Eestis õppivate immatrikuleeritud välisüliõpilaste osakaal (%) 11,0 9,7 8,7 11,0 11,0 11,0 11,0 - Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud kutseõppe 2,3 6,9 8,0 - - 10,0 11,0 - lõpetanute osakaal (%) Allikas: EHIS Eestist väljaminevas lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja 6,7 7,3 9,7 10,0 10,5 11,0 11,5 15,0 magistriõppe lõpetanute osakaal (%) Allikas: EHIS Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 1.5. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Rahvusvaheline haridusturundus (Education Estonia, Study in Estonia) Tulemus: Suureneb Eesti kui atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Kasvab teadlikkus Eesti haridussüsteemi tugevustest ja üldistest arengusuundadest. - Kutsehariduse rahvusvahelise koostöö arendamine Tulemus: Kasvab õpilaste ja õpetajate õpiränne ning koolide osalus rahvusvahelises koostöös. Kutsehariduspoliitika kujundamisel tuginetakse rahvusvahelistele kogemustele. - Euroopa Liidu mobiilsusprogrammi Erasmus+ elluviimine (katab üld-, kutse-, kõrg-, ja täiskasvanuharidust) Tulemus: Paraneb institutsioonide vaheline koostöö ja suureneb õpiränne. - Õpirände soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme: Kristjan Jaagu stipendium, Euroopa Ülikooli Instituudi stipendium jt. Tulemus: Eesti üliõpilaste ning õppejõudude õpiränne suureneb. - Välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenuse pakkumine ENIC/NARIC keskuses. Tulemus: Tagatud on välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine kõrgkoolidele ja tööandjatele. KOKKU KULUD 46 579 47 004 48 807 48 187 14 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad Programmi 2. plokki on koondatud tegevused nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamiseks kõigil haridustasemetel2 ja -liikides, et õppeprotsess ja õppe sisu toetaksid ennastjuhtiva õppija arengut, õpe võimestaks nii õppijat kui ka õpetajat ja kutseõpetajat. Õppe tulemuslikkuse suurendamiseks ja õppija arengu pidevaks toetamiseks lähtutakse õppekavade arendamisel, rakendamisel ja õppijate hindamisel nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning arendatakse nutikat õppevara ja metoodikat. Toetatakse ühise kultuuri- ja väärtusruumi kujunemist, tagatakse kvaliteetne eestikeelne ja eesti keele õpe ning soodustatakse võõrkeelte õppimist. Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate ja tugispetsialistide järelkasv3, paindlikud võimalused ametisse asumiseks, tugi algajatele ning professionaalse arengu võimalused kogu karjääri vältel. Tagatakse õppeasutuste juhtide järelkasv, toetatakse nende professionaalset arengut, töötatakse välja ja rakendatakse juhtide hindamise süsteem. Tegevus 2.1 Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut. 2026 2027 2028 2029 2035 2022 2023 2024 Mõõdik Sihttase Eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. PISA uuringus alla kolmanda taseme* saavutanud õpilaste osakaal (%), sh funktsionaalne lugemisoskus 36,2 34,2 27,0 - - - - - matemaatiline kirjaoskus 38,2 36,2 26,0 loodusteaduslik kirjaoskus 32 30,0 25,0 Allikas: PISA Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis pigem rahul või väga rahul (%)** 30,7 31,7 31,9 33,0 34,0 34,0 35,0 4. klass - 16,1 15,5 17,3 18,0 19,0 19,0 20,0 8. klass 15,5 16,5 17,9 17,0 18,0 18,0 19,0 11. klass Allikas: Rahulolu-uuring Õpilaste osakaal, keda ei ole viimase kahe nädala jooksul korduvalt kiusatud (%) - 4. klass 63,5 60,9 61,6 68,0 68,0 69,0 8. klass 76,7 69,8 71 81,0 81,0 82,0 2 Nüüdisaegse õpikäsituse rakendamine kõrghariduses vt tegevus 1.3. 3 Õppejõudude järelkasvu teema vt tegevus 1.3. 15  11. klass 90 88,1 88,3 93,0 93,0 69,0 94,0 Kutseõppeasutuste õppijad 87,8 86 81,9 93,0 93,0 82,0 93,0 Allikas: Rahulolu-uuring 94,0 93,0 Õppeprotsessis osalejate subjektiivne rahulolu kooliga pigem rahul või täiesti rahul olevate õpilaste osakaal 8. klass 23 20,1 20,2 25,0 25,0 26,0 26,0 11. klass 33,4 30,1 34 41,0 41,0 42,0 42,0 kasvab kutsekeskharidus 52,7 45,0 45,4 56,0 56,0 56,0 56,0 tööga pigem rahul või täiesti rahul olevate - - 80,1 - 83,0 - - õpetajate osakaal*** Allikas: Rahulolu-uuring Baastasemest kõrgema taseme täpsus- täpsus- digioskustega 16‒24-aastaste osakaal - 61,1 - - - - tamisel tamisel (DESI) (%)**** Õppijate annete toetamine Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja * Mõõdetakse skaalal 1‒6, kus 1 tähistab madalamaid ja 6 tipposkuseid. **Allikas: Rahulolu-uuring. Õpilaste osakaal, kes on liikumisvõimalustega koolis üle keskmise rahul, s.t õpilased, kes on vastanud kõigile kolmele liikumisvõimalustele hinnangu andmise küsimusele ning nende vastanute osakaal, kelle kolme küsimuse vastuse keskmine on 4-5 (vastuste skaalal 4 tähistab vastust "pigem olen nõus" ning 5 "olen täiesti nõus"). *** Arvesse on võetud alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, sh täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. ****Allikas The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 2.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Üldhariduse riiklike õppekavade arendamine ja rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemused: Kõikide õpilaste arendamine õppeprotsessi käigus toimub samadel väärtusalustel ja ühtse nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete kohaselt, et toetada üld- ja tulevikuoskuste, sh meediapädevuse kujunemist. Üldhariduse riiklikud õppekavad (üldosa ja ainekavad) aitavad kaasa õpilase terviklikku arengut toetava õppe korraldamisele ning tagasisidestamisele põhikoolis ja gümnaasiumis ning võimaldavad paindlikke õpiteid. Õpiteede valimist toetab tõhusam karjääriteenuste kättesaadavus. Loodud on õppekorralduse ja õpiteede personaliseerimise toetamise meetmed. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara, sh hindamisvahendid. Toetatakse mitteformaalsete ja informaalsete õpikeskkondade (sh e-õppe keskkondade) kasutamist formaalhariduses, et tagada paremad võimalused iga õppija arengu toetamiseks ning nende tulevase karjääri ja elukestva õppega seotud valikute kujundamiseks. - (Üldharidus)koolide õpetajate ja õpilaste tehisaru pädevuse toetamine ning tehisaru turvaline ja mõtestatud kasutamine õppetöös Tulemus: Koolides kasutusel olev digiõppevara ja hindamisvahendid toetavad ennastjuhtiva õppija kujunemist. Tehisaru pädevus on defineeritud ning selle arendamise toetamine on ainekavades kirjeldatud. Tehisaru mõtestatud, turvalise ja vastutustundliku kasutamise põhimõtted on kokku lepitud. On loodud tehisaru kasutamist toetav õigusruum. Õpetajatele ja koolidele on loodud juhendmaterjalid ning minimaalsed nõuded, mis aitavad tehisaru õppeprotsessis ühtselt, tõenduspõhiselt ja turvaliselt rakendada. Õpetajakoolituse õppekavad arvestavad tehisaru rolli ning õpetajate sellekohase pädevuse olulisega. - Luuakse tõenduspõhine süsteem noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse tihedamaks lõimimiseks formaalharidusse Tulemus: Kõigile noortele on loodud võimalused mitteformaalses õppes omandatu arvestamiseks riikliku või individuaalse õppekava täitmisel. Toetatakse valmisolekut nõustada noori mitteformaalse õppe võimaluse leidmisel, õpitu kirjeldamisel ning õpitu arvestamisel riikliku õppekava täitmisel. - Tõenduspõhise ja õppija arengut toetava kvaliteedijuhtimise edendamine üldhariduses Tulemus: Õppija arengut toetavate õpitulemuste välishindamise vahendite (e-eksamid, e-tasemetööd ja küsitlused), sh tagasiside (kirjeldab mh koolide panust õpilaste edasijõudmises) ja metoodika on arendatud ning rakendatud ning kooskõlas kasutajagruppide (õpilane, õpetaja, lapsevanem, koolijuht, riik) ootuste ja valmisolekutega ning hariduspoliitiliste otsustega. Välja on töötatud üldharidussüsteemi kvaliteedihindamise mudel, sh hindamiskriteeriumid ja mudelit on piloteeritud, samuti on välja töötatud tuge vajavate koolide jaoks arendusprogrammid, sh nõustamist ja toetamist on piloteeritud. Õppeasutuse eneseanalüüsiks ja hindamiseks on loodud digitaalne juhtimislaud. - Kutseõppe riiklike õppekavade ja kutseõppe õppekavade arendamine ning rakendamise toetamine (sh õppevara) Tulemus: Kutsehariduspoliitikat kavandatakse tihedas koostöös huvipooltega ja teiste haridustasemetega, kaasatute 16 võrgustik on laienenud ja koostöö regulaarne. Selle tulemusena on kutseõppe õppekavasüsteem terviklik, õppekavad on ajakohased ja ühendavad tööandjate ootused õpilaste vajadustega. Õppeprotsessi läbiviimist toetab mitmekesine ja kvaliteetne õppevara sh simulaatorid. - Õppeasutuste ja õppe kvaliteedi hindamine kutse- ja kõrghariduses a) kutsehariduse kvaliteedi hindamine Tulemus: Kutsehariduse osapooled, sh koolid on saanud tagasisidet oma õppekasvatustöö kvaliteedi, tugevuste ja parendusvaldkondade kohta. Koolide hindamisaruanded on avalikud ning on aluseks analüüsile, edasistele juhtimisotsustele ja arendustele. (Tegevusi viiakse ellu programmi tegevuse 3.2 rahastamiskava tegevuse PRÕM+ raames) b) kõrghariduse kvaliteedi hindamine (institutsionaalne akrediteerimine ja temaatiline hindamine). Tulemus: Eesti kõrgkoolide toimimist ja kvaliteeti seiratakse ja hinnatakse süsteemselt ning hindamissüsteem tagab õppe kõrge kvaliteedi. c) Õppe õiguse ekspertiis kutse- ja kõrghariduses (õppekavagruppide/-rühmade esma- ja kordushindamine). Tulemus: Kõik avatavad õppekavad vastavad kehtivatele kvaliteedistandarditele ja tööturuvajadusele. - Turvalise koolikultuuri edendamine ja õppijate füüsilise tervise edendamine Tulemus: Kiusamisjuhtude arv haridusasutustes on vähenenud. Koolide õppekeskkond ja koolikultuur on rohkemates koolides turvaline. Viiakse ellu liikumist soodustavaid programme ja tegevusi. - Andekate õpilaste arengu toetamine Tulemus: andekate õpilaste arengu toetamise põhimõtted on kajastatud koolide õppekavades. Kasvab koolide arv, kus tehakse sihipärast tööd annete arendamisel. Õpilaste osalus riiklike olümpiaadide piirkonnavoorudes ja üleriigilistel konkurssidel on kasvav. - Hariduse valdkonna e-teenuste arendamine ning haldusala IKT tegevuste koordineerimine Tulemus: Hariduse valdkonna infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele. Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist, õpetamist ja õppeasutuse tõenduspõhist juhtimist, sh pidaja poolt. KOKKU KULUD 24 539 25 431 24 901 21 711 KOKKU INVESTEERINGUD 2 641 2 789 2 710 2 710 17 Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi. Rajaleidja soovitatud tugispetsialisti teenuste rakendamise osakaal üldhariduses 76,0 74,7 76,5 78,5 79,0 80,0 80,5 - (%) Allikas: EHIS Tavaklassi kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud 36,2 39,4 40,3 41,0 41,5 42,0 42,5 - ja erituge saavatest õpilastest Allikas: EHIS Tavakooli kaasatud tõhustatud ja erituge saavate õpilaste osakaal kõigist tõhustatud 70,8 72,8 76,8 77 77,5 80,0 80,5 - ja erituge saavatest õpilastest (%) Allikas: EHIS Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil 55,6 52,3 53,5 72,0 72,0 72,0 72,0 95,0 vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) vähemalt B2-taseme saavutanute osakaal (%) Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS, EIS Eesti keel teise keelena eksamil vähemalt B2 taseme saavutanute osakaal gümnaasiumi 75,5 69,1 69,7 80,0 80,0 81,0 81,0 - statsionaarses õppes (%)* Allikas: EHIS, EIS Tipptasemel oskustega (PISA 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal eesti keelest erineva õppekeelega koolis võrreldes eestikeelse kooliga: Allikas: PISA Loodusteadused: eesti keelest erineva - 5,9/13,3 - - 6,5/14,0 - - - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Lugemisoskus: eesti keelest erineva - 7,3/11,6 - - 9,3/13,6 - - - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Matemaatika: eesti keelest erineva - 7,8/14,7 - - 9,8/16,7 - - - õppekeelega kool/ eesti õppekeelega kool Õpetajate osakaal, kes on enda hinnangul saanud vajaliku õppe erivajadustega laste õpetamiseks ja/või toetamiseks - - 46,8 - 48,0 - - - Alusharidus - - 42,6 - 44,0 - - - Üldharidus Allikas: Rahulolu-uuring Õpetajate osakaal, kes tunnevad, et nad on hästi või väga hästi ette valmistatud õpetamiseks mitmekultuurilises või -keelses - - ** - - - - - keskkonnas Allikas: TALIS *C1-taset hakatakse seirama pärast vastava vahendi välja töötamist. ** Andmed lisanduvad sügisel 18 Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 2.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kaasava hariduse ja vajaduspõhiste õppenõustamise teenuste elluviimine ja seire Tulemus: Õppenõustamise teenused vastavad kvaliteedinõuetele ja on võrdsetel alustel kättesaadavad kõigis maakondades. Hariduspoliitilised otsused ning kooli pidajate ja koolide tegevus kaasava hariduse rakendamisel toetavad igakülgselt iga õpilase arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega. Riik on toetanud kohalikke omavalitsusi haridustugiteenuste korraldamiseks ja üle on vaadatud Rajaleidjate võrgustiku funktsioonid. Ennetatud on õppest ja/või tööturult väljalangemist. - Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine Tulemus: On toetatud eesti keelest erineva emakeelega isikute eesti keele õpet. Paranenud on keeleõppe kvaliteet ja laienenud on keeleõppe võimalused nii õpilastele kui ka täiskasvanutele (sh haridustöötajatele, tugispetsialistidele, kohalike omavalitsuste noorsootöötajatele ja huvihariduskooli õpetajatele); arendatud on hindamise, testimise, keeleõppe metoodika jm alast kompetentsi keeleõppevaldkonnas, sh keeletehnoloogilisi võimalusi kasutades. KOKKU KULUD* 56 837 60 853 61 502 53 502 KOKKU INVESTEERINGUD 2 210 2 352 5 676 456 *Tegevustesse panustab ka omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatav 16 mln eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks lasteaedades. Kuna riigi toetus KOV-idele kavandatakse riigieelarves Vabariigi Valitsuse all, ei sisaldu see summa seetõttu käesoleva programmi eelarves. 19 Tegevus 2.3 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel. Õpetaja kutsekindlus* õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast 62 56 60 57 57 58 59 60 lõpetamist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) esmakordselt õpetajana alustanute osakaal, kes on pärast ametisse asumist õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal 50 52 46 52 53 54 54 55 (%) Allikas: EHIS Koolijuhtide osakaal, kes võtsid kasutusele meetmeid, et (2018) toetada õpetajate koostööd uute õpetamispraktikate 45 - *** - - - - - väljaarendamisel (TALIS) (%) Allikas: TALIS Konkurss õpetajakoolituse õppekohtadele** 1,1 1,2 1,3 1,4 1,4 1,5 1,5 - Allikas: SAIS+EHIS (2018) Õpetajate osakaal, kes on vähemalt kord kuus õpetanud koos 21,5 - *** - - - - - teise õpetajaga (%) Allikas: TALIS * Arvesse on võetud koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli, kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad, kes on pärast õpetajakoolituse lõpetamist või esmakordselt tööle asumist töötanud viiel järjestikkusel aastal. **Näitab õpetajakoolituse õppekavade konkursi suhet ülikoolide kõigi bakalaureuse- ja magistriõppe õppekavade keskmisesse konkurssi. *** Andmed lisanduvad sügisel. Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 2.3. rahastamiskava Tegevuse raames: - Toetatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut ja järelkasvu Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng on toetatud, tuginedes kinnitatud täiendusõppe kontseptsioonile. Õpetajaametisse sisenemiseks ning selles püsimiseks on loodud paindlikke õpiteid ja on toetatud haridusvaldkonna sisest mobiilsust. Tähelepanu on pööratud õpetajaameti ning noortevaldkonna töötajate ametite populariseerimisele. Loodud on võimestamise meetmed, mis aitavad haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtidel luua õppimist ja õpetamist toetavat kultuuri ja KOV haridusametnikel täita koolipidaja rolli. Välja on töötatud haridustöötajate eetikanormistik ning selle rakendamise plaan. Toetatud on haridustöötajate metoodika ja (aineülese) didaktika alase pädevuse arendamist ning innovaatiliste õppemeetodite kasutuselevõttu (sh IKT kasutamine personaalhariduses). Loodud on võimalused täienduskoolitusel osalemiseks, arendatud on koolituskvaliteeti ja meetmeid enesehindamise protsesside juurutamiseks. Kutsutud on ellu Õpetajate Akadeemia, mille tegevuste fookusvaldkondadeks on loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. Fookusvaldkondade akadeemiliste töötajate professionaalsus kasvab ja nende arv tõuseb. - Suurendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate ameti atraktiivsust Tulemus: Haridus- ja noortevaldkonna töötajate amet on väärtustatud nii avalikkuse kui nende endi seas. Õpetaja ja haridusasutuse juhi amet on atraktiivne elukutse valik, sh toetatakse sisenemist teistest valdkondadest. KOKKU KULUD 11 199 10 562 9 350 7 221 KOKKU INVESTEERINGUD 161 161 161 81 20 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele ning luua õppimisvõimalusi erinevatele vanusegruppidele. Tegevuste 3.1 ja 3.2 raames rakendatakse jätkusuutlikku süsteemi tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus- ja töömaailm. Soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning laiendatakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi, sh töökohapõhist õpet, et reageerida kiiresti töömaailma arenguvajadustele ning tagada kõigile Eesti inimestele tööturul vajalikud oskused ja teadmised. Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi (OSKA). 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud. Rakendunud OSKA ettepanekute osakaal Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 3.1 rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Kvalifikatsiooniraamistiku rakendamine Tulemus: Eesti kvalifikatsiooniraamistik on rakendunud ja kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga (EQF). - Kutsesüsteemi uuendamine ja kutseeksamite arendamine Tulemus: Kutsesüsteem on kooskõlas haridussüsteemi ja tööturu ootustega, inimestel on loodud võimalus tõestada oma kvalifikatsiooni. Välja on töötatud oskuste klassifikaator, mis on sidustatud Euroopa oskuste klassifikaatoriga (ESCO) ning loodud on oskuste kataloog, mis võimaldab kiirelt ja paindlikult luua oskuste profiile kvalifikatsioonide, mikrokvalifikatsioonide aluseks ja õppekavadele sisendiks. Arendatud on sihtgruppide oskuste hindamise võimekust ning digikeskkonna arenduste kaudu on loodud võimalused inimeste personaalsete oskuste kirjeldamiseks ja hindamiseks isiklikus digiloos. Toetatakse kutse andmise kvaliteeti, oskuste hindajate ning nõustajate koolitused on läbi viidud. Õpingud kutseõppeasutustes lõpevad töömaailmaga koostöös välja töötatud asjakohaste, töömaailma poolt hinnatud kutseeksamitega. - Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi uuendamine ja rakendamine Tulemus: Välja on töötatud ja rakendatud OSKA uuendatud tööturu üldanalüüsi ja valdkondlike uuringute metoodika, viiakse läbi OSKA piirkondlikke uuringuid ning laiendatakse võimekust kasutada lisaandmeid, suurandmeid ning andmekaevet. Toimib regulaarne tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem (OSKA), mille eesmärk on sidustada tööturu osapoolte ekspertteadmine haridus- ja koolitusteenuste struktuuri, mahu ja sisu planeerimist toetavaks süsteemiks, toetada tööandjate, erialaliitude, õppeasutuste ja valitsusasutuste koostööd ning kindlustada ajakohase tööturu info jõudmine vajalike osapoolteni. OSKA tulemused on sisendiks kvalifikatsiooni- ja karjäärinõustamise süsteemile, õppekavaarendusele, taseme- ja täiendusõppe pakkumisele ning õppe rahastamisele. KOKKU KULUD 4 161 4 380 4 228 3 153 21 Tegevus 3.2. Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi nii kutse- kui ka kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse-, üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest tööelus. 2026 2027 2028 2029 2035 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu arenguvajadustega. 1−3 aastat tagasi kutsehariduse lõpetanud 20−34-aastaste inimeste tööhõive määr (%) 75,1 84,6 74,7 81,5 82 83 83,5 - Allikas: Eurostat 1–3 aastat tagasi kolmanda taseme õpingud lõpetanud 20−34-aastaste tööhõive määr 87,3 96,7 95,2 88,5 89 90 91 - Allikas: Eurostat Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34-aastaste inimeste hulgas (%) 79 80 81 85 78,9 76,1 - 78 üks aasta pärast lõpetamist 77 77 78 80 75,1 73,7 - 76 viis aastat pärast lõpetamist Allikas: „Edukus Tööturul“ Inseneeria erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses (%) Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Allikas: EHIS IT õppesuuna lõpetajate arv aastas kõrghariduses 847 793 889 990 990 1040 1065 - kutsehariduses 424 496 536 540 540 540 560 Allikas: EHIS Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74-aastaste osakaal (%) - 34,8 - - 35 - 40 60 Allikas: The Digital Economy and Society Index (DESI) [link] Lõpetajate ettevõtlikkus Uus mõõdik, metoodika töötatakse välja Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 3.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+) Tulemus: Loodud on täiendavaid koolituskohti töökohapõhises õppes. Laiendamaks sihtrühmi riigile prioriteetsetes valdkondades, on välja töötatud ja piloteeritud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Ellu on viidud õppeasutuste ja tööandjate praktika ja töökohapõhise õppega seotud koostööprojekte ning pakutud koolitust kooli ja ettevõtte poolsetele juhendajatele. (Kutsehariduse kvaliteedi edendamise ja hindamise tulemused on kajastatud programmi tegevuse 2.1 all). Siseriiklikud kutsemeistrivõistlused viiakse läbi vastavalt kinnitatud kavale. Eesti kutseõppurid osalevad siseriiklikel ja on ettevalmistatud rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks. - IKT ja inseneeria valdkondade kutseharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning inseneeria valdkonna populaarsuse kasvatamine (IT akadeemia ja Inseneriakadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses) Tulemus: Koostöös üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjatega on ellu viidud tegevused, mis tõstavad noorte teadlikkust IKT valdkonnas pakutavast õppest ning tööturu võimalustest. Loodud on võimalused inseneeria õppeks üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetel ja huvihariduses ning võimalus IKT õppeks kõigis üldhariduskooli astmetes. Kasvab kutseõppurite arv IKT ning inseneeria valdkondades, väheneb väljalangevus, lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute tegemisel. Loodud on tingimused inseneeria erialadel kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute jätkamiseks. Korraldatud on tüdrukutele suunatud üle-eestilisi või piirkondlikke tegevusi, et äratada või kasvatada huvi IKT ja inseneeria valdkondade vastu. Õpetajatele ning koolijuhtidele on pakutud koolitusi ja seminare. 22 - Inseneeria ning IKT valdkondades kõrgharidusõppe seoste suurendamine tööturu vajadustega ning lõpetajate arvu tõstmine (Inseneriakadeemia ja IT akadeemia kõrghariduses) Tulemus: Kasvab inseneeria ja IKT valdkondade üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Kasvab naiste osakaal kõigist õppuritest. Ellu on viidud tegevused, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. On ajakohastatud ja loodud uusi mooduleid. Toetatud on akadeemiliste töötajate ja õpetamise võimekus. - Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine sh nüüdisaegse õpikäsituse juurutamine ja uuendatud õpiväljundite rakendamine Tulemus: Tagatud on kõrgharidusõppe kvaliteet läbi arendustegevuste kõrgkoolides ning kvaliteedihindamiste süsteemi. Kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu paraneb kõrgkoolide võimekus pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset õpet ning suureneb Eesti kõrghariduse konkurentsivõime. Kaasajastatud õpiväljundite rakendamiseks ning õpetamissuutlikkuse ja paindlikkuse parendamiseks toimuvad koolitustegevused. Õppijate tagasiside on süsteemne osa õppe kvaliteedi arendamisel. Väheneb katkestamise määr. - Õppejõudude arengu väärtustamine ja doktoriõppe tulemuslikkuse toetamine akadeemilise järelkasvu tagamiseks Tulemus: Pädevad õppejõud tagavad õppe kõrge kvaliteedi. Toetatakse õppejõudude õpetamisoskuste sh digioskuste edendamist. Eestikeelse akadeemilise järelkasvu tagamiseks ja doktoriõppe lõpetajate arvu suurendamiseks toetatakse doktoriõppe efektiivsuse kasvu. Väheneb majanduslik surve doktoriõppe kõrvalt täiskoormusega töötamiseks ja paraneb lõpetamise määr. Toetatakse doktorikoolide tegevust sh valdkondade ülest ja ülikoolidevahelist tegevust. -Kõrghariduse rahvusvahelistumine Tulemus: Suureneb Eesti kui kõrgharidusõppeks ning teadus- ja arendustööks atraktiivse sihtriigi rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime. Turundustegevuste selged fookused (õppevaldkonnad, sihtriigid) arvestavad Eesti riigi huvidega, sh tööturuvajadustega, ning aitavad kaasa tasakaalustatud ja kvaliteetse välisüliõpilaskonna kujunemisele. Kasvab Eesti hariduse maine ja tuntus sh välismaal elavate Eesti noorte ning Eestis elavate välismaalaste seas. Kasvab teadlikkus kõrghariduse rahvusvahelistumise üldistest arengusuundadest ja teiste riikide kogemustest. - Täienduskoolituse paindlikkuse arendamine ning õppimisvõimaluste loomine Ida-Virumaal Tulemus: Ida-Viru regiooni, peamise energeetikasektori põlevkivitöötleja, kliimaneutraalsusele üleminekuga kaasnevate muutustega kohanemise toetamiseks on piirkonna tasemeõppevõimalused muutunud mitmekesisemaks ning läbi on viidud täiendus- ja ümberõpet põlevkivisektorist vabanevale tööjõule. Piirkonna tööealisele elanikkonnale on õpetatud uusi oskusi vastavalt piirkonna ettevõtluse investeeringutele ning muutunud tööjõuvajadusele. - Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine rohepöörde toetamiseks Tulemus: Tasemeõppe õppekavade sisu ja õppe korraldus on roheoskuste õpetamiseks kõrg- ja kutsehariduses ajakohastatud. Lähtutud on OSKA analüüsidest ning prognoosidest, sh digi- ja rohepöördeks vajalikest oskustest. Kutsestandardid on ajakohastatud ning roheoskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. Pakutud on paindlikke ja kättesaadavaid täienduskoolitusi, mikrokvalifikatsiooniõpet ning täiendõppe programme 2830 inimesele. - Paindliku ja tööturu vajadusi arvestava õppe tagamine digipöörde toetamiseks Tulemus: On pakutud nii ümber- kui täiendõpet täiskasvanute IKT oskuste arendamiseks, kus osaleb kokku vähemalt 2000 inimest. On toetatud naiste suuremat osalust ümber- ja täiendusõppes. Kutsestandardid on ajakohastatud ning IKT oskused on integreeritud ka oskusprofiilidesse. On loodud täienduskoolituse programm, millega koolitatakse täiendavalt juurde infoturbejuhte ning programm väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele, et suurendada nende IKT-oskusi ning -teadmisi. KOKKU KULUD 42 865 32 872 29 350 24 958 23 4. Noortevaldkonna arendamine Programmi 4. plokki on koondatud noorsootöö, noorte huvihariduse, -tegevuse ja noortepoliitika arendamise tegevused. Toetatakse noorte omaalgatust ning nende ettevõtlikkuse ja annete arendamist. Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamiseks ja tõrjutusriskis noorte kaasamiseks toetatakse noorsootöö- ja huviharidusasutuste ning töötajaskonna arengut ning kohalikul tasandil piirkondlikku koostööd noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteetsete teenuste osutamisel. Noortele, sh andekatele noortele kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise toetamiseks jätkatakse huvihariduse ja -tegevuse toetusskeemi rakendamist. Jätkatakse selliste tegevuste toetamist, mis toetavad noorte edasiste õpiteede valiku tegemist ja püsimist formaalhariduses ning aitavad noortel siseneda tööturule, saada töökogemust ja suurendada teadlikkust töömaailmast. Toetatakse noorteühinguid, noorte osalusprogramme ning uute osalusvõimaluste väljatöötamist. Arendatakse noortevaldkonna töötajaskonna pädevusi läbi koolituste korraldamise ja koolitussüsteemi arendamise. Toetatakse noortevaldkonna uuringute ja analüüside läbiviimist ning arendatakse terviklikku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi. Samuti toetatakse noorsootöö pakkujate rahvusvahelist koostööd ning noortevaldkonna arendamiseks töötajaskonna osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja projektides. Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja rahvusvahelisi omaalgatusprojekte. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad 18–26-aastaste noorte juhitud mittetulundusühingute osakaal aktiivsetest 4,7 3,7 3,9 3,8 4,2 4,6 4,8 mittetulundusühingutest (%) Allikas: Statistikaamet Huvikoolis õppivate noorte osakaal 7–26aastastest noortest (%)* 32,9 32,7 32,9 33,8 34,1 34,4 34,7 Allikas: EHIS, Statistikaamet Noorte omaalgatusprojektide arv (sh toetatud 168 111 198 > 168 > 168 > 168 > 168 projektide osakaal (%)) (42) (69) (45) (vähemalt (vähemalt (vähemalt (vähemalt Allikas: Harno 50) 50) 50) 50) Noorte ettevõtjate osakaal 18‒26 aastastest noortest (%) 4 4,1 4 5,8 6,0 6,2 6,4 Allikas: Statistikaamet * Statistikaamet korrigeeris koos 2023. aasta kohta andmete avaldamisega 21.05.2024 ka andmeid 2017.-2022. aasta kohta. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 4.1. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist Tulemus: Noortel on rohkem teadmisi, oskusi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu ühiskonna elu parendamise ja edasiviimise nimel. KOKKU KULUD 2 390 2 406 2 428 2 226 24 Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevuse raames võimestatakse noorte kodanikuaktiivsust ja demokraatlike väärtuste kujundamist. Toetatakse noorteühinguid ja noorte osalusprogramme ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud. Osalusvormide arv Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu 92 89 85 ≥ 79 ≥ 79 ≥ 79 ≥ 79 kaudu) Toimiva osaluskoguga kohalike omavalitsuste osakaal kõigist omavalitsustest (%) vähemalt vähemalt vähemalt vähemalt 68 62 59 Allikas: Harno (Eesti Noorteühenduste Liidu 70% 75% 80% 85% kaudu) 18–26-aastaste kandidaatide osakaal kõigist (2021) kohalikest omavalitsuste volikogu valimiste 5,4 - - - - - 10% kandidaatidest (%) Allikas: Statistikaamet 15‒26-aastaste noorte osakaal, kes on osalenud organiseeritud vabatahtlikus tegevuses (%) 26,5 27,2 26,5 >24 >26 >26 27 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 4.2. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte osalusprogrammi elluviimine: Noorte otsustes osalemise toetamine ning võimaluste arendamine, erinevate osalusvormide toetamine kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning koolidemokraatia edendamine. Tulemus: Noortel on mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Noorte ja noortega töötavate inimeste (sh kohalike omavalitsuste spetsialistide) teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises ja on selleks motiveeritud. - Noorte organiseeritud ühistegevuse, sh noorteühingute toetamine Tulemus: Noorte huvikaitse ja nende huvidest lähtuv ühistegevus noorteorganisatsioonides on tagatud. KOKKU KULUD 919 899 899 899 25 Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Tegevuse all toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas tegutsevate organisatsioonide koostööd ja võrgustumist noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse tegevuste arendamisel. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega. Tegevuse all toetatakse noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumist, milleks on ette nähtud kokku 12,4 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 9,225 mln eurot kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all ja ei sisaldu programmi eelarves. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. Kohalike omavalitsuste osakaal, kus noorsootööteenused on vähemalt edasijõudnu tasemel (%) 39,2 55,7 65,8 50 65 67 69 Allikas: RaM Minuomavalitsus.ee Noorsootöö teenustega rahul olevate noorte osakaal (%) (2020) vähemalt Allikas: Uuring „Noorsootöös ja huvihariduses osalevate - - - - - 90 90 noorte rahulolu noorsootööga“ Noortevaldkonna korraldamise kvaliteedi hindamise läbinud kohalike omavalitsuste osakaal (%) 24 40,5 30 55 60 65 70 Allikas: Harno, Eesti Noorsootöötajate Kogu Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 4.3. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noortevaldkonna võrgustiku (sh KOV-id, partnerid) toetamine Tulemus: Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajad arendavad süsteemselt tegevuste kvaliteeti. - Noortevaldkonna rahvusvahelistumise toetamine Tulemus: Rahvusvaheline koostöö toetab noortevaldkonna arengut Eestis parimate praktikate jagamise ja töötajaskonna pädevuste tõstmise kaudu. - Riiklikud toetusmeetmed noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huvihariduse ning -tegevuse pakkumise tagamiseks Tulemus: noorte kultuuri, spordi ja LTT (loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia) valdkonna huviharidus ning -tegevus on Eestis regionaalselt ühtlaselt kättesaadav. - Noorteinfo teenuse arendamine ja noorteinfo vahendamine noortele Tulemus: Noored on teadlikud oma võimalustest ja valikutest oma elu paremaks korraldamiseks. - Arendatakse noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi Tulemus: Loodud on eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele, kvaliteetsete teenuste osutamiseks ning arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. On olemas tugev noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem, mille alustalad on süsteemne andmehaldus ning noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkus; teenuste kvaliteedi ja mõju järjepidevat seiramist võimaldavad instrumendid ning sihipärane uuringute tellimine ja teaduspõhine innovatsioon. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi kaudu toetatakse reformide, sh kohustusliku kooliea pikendamine, eestikeelsele õppele üleminek, kutsehariduse reform, elluviimist ja tulemuslikkuse jälgimist. - Noortevaldkonna töötajate kohustuslikele kvalifikatsiooninõuetele üleminek Tulemus: üleriigiliste kvalifikatsiooninõuete seadmisega saavutatakse noortele noortevaldkonnas osutatavate teenuste ühtlasem kvaliteet sõltumata piirkonnast. Kvaliteedi tõstmisega: • tagatakse noorsootöös ja huvihariduses ja -tegevuses osalemisel noortele vaimne ja füüsiline turvalisus; 26  • antakse hoogu noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja kutseala professionaliseerumisele; • edendatakse kutseala populaarsuse kasvu ja väärtustamist ühiskonnas, aidates kaasa töötajate järelkasvu probleemide leevendamisele. - Arendatakse noortevaldkonna kvaliteedisüsteemi Tulemus: luuakse erinevate teenuste kokkulepped teenuste kvaliteedi osas, ehk kvaliteedikriteeriumid ning selle alusel hindamismudelid, mille osaks on nii tehnoloogiliste keskkondade arendamine ja kättesaadavus, hindamismudelite tugisüsteemi välja töötamine koostöös mudelite omanikega ning noortevaldkonnas tegutsevatele teenusepakkujatele tugisüsteemi kujundamine teenuste kvaliteedi tagamiseks. Tegevust toetab kvaliteedinõukoda, mille eesmärk on toetada ekspertteadmiste ning huvipoolte vajadusi esindades kvaliteedijuhtimise edendamist noortevaldkonnas. KOKKU KULUD 3 174 2 732 2 732 2 732 27 Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevused on suunatud noorte riskikäitumise vähendamisele ja tõrjutusriski ennetamisele ning noorte vaimse tervise toetamisele. NEET olukorda sattumise ennetamiseks või NEET olukorda sattunud noorte toetamiseks tugevdatakse mobiilset noorsootööd ning riskioludes noori toetatakse läbi spordil põhineva SPIN programmi. Noorte vaimse tervise probleemide ennetamiseks viiakse koolides läbi YAM (Youth Aware of Mental Health) programmi. 2026 2027 2028 2029 Mõõdik 2022 2023 2024 Sihttase Eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 15–26-aastaste noorte osakaal, kes hindavad, et tugi on kättesaadav (%)* 89,7 91,5 90 ≥90 ≥90 ≥90 ≥90 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu uuring 15‒29-aastaste osakaal, kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel (NEET-staatuses noored) (%) 10,6 9,6 11,0 10,2 9,9 9,6 9,3 Allikas: Statistikaamet *Indikaator mõõdab riikliku toe tajutud ehk noorte hinnangulist kättesaadavust. Mõõdiku arvutamisel liidetakse kokku “vajas spetsialisti abi või tuge ja sai abi” ja “ei vajanud spetsialisti abi või tuge, kuid abivajaduse korral teab, kuhu pöörduda” vastanud. Tegevuse kirjeldus ja rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tegevus/ Tulemus 2026 2027 2028 2029 Tegevuse 4.4. rahastamiskava Tegevuse raames toimub: - Noorte riskikäitumise vähendamine ja tõrjutusriski ennetamine Tulemus: Üle-eestiliselt on paranenud kvaliteetse noorsootöö ja huvitegevuse kättesaadavus. Selleks on muuhulgas tugevdatud mobiilset noorsootööd, et parandada NEET olukorras olevate noorte võimalusi õpingute jätkamiseks, huvipõhistes tegevustes osalemiseks ning (tagasi) jõudmiseks tööturule. Laienenud on riskioludes elavate noorte osalemisvõimalused spordil- ja liikumisel põhinevas huvitegevuses, mis vähendab nende tõenäosust jääda kõrvale ühiskonna-, haridus- ja tööelust. - Noorte vaimse tervise toetamine Tulemus: Haridusasutustes on ellu viidud tõenduspõhine noorte vaimset tervist toetav programm. Programmi rakendamise lõppedes (2029) on tegevustest osa saanud vähemalt 5500 noort. - Noorte konkurentsivõime tõstmine noore tööalaste oskuste ja teadmiste arendamise kaudu. Tulemus: Noortel on piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks. KOKKU KULUD 3 850 3 803 3 475 2 280 28 Juhtimiskorraldus Haridus- ja noorteprogrammi on koostanud ja selle eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Programmi elluviimisse panustavad peale HTMi Haridus- ja Noorteamet (Harno), SA Kutsekoda, Eesti Keele Instituut, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus ja Sihtasutus TI-Hüpe. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab HTM. Programmi elluviimist jälgiv Haridusvaldkonna arengukava ja Noortevaldkonna arengukava ühine juhtkomisjon kohtub üldjuhul kaks korda aastas – aprillis ning oktoobris. Programmi juhtimistasandid on programm ja tegevus. Teenuste juhtimine on asutuse planeerimistasand. • Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab kantsler (koos asekantsleritega). • Programmi tegevuste elluviimise ja eesmärgi saavutamise eest vastutab osakonnajuhataja. Haridus- ja noorteprogrammi lisad: Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava 29 Lisa 1. Üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega investeeringuprojektid – investeeringud Ida-Virumaa põhikoolivõrgu ümberkorraldamiseks, mis võimaldavad uuendada haridustaristut, et korraldada ümber ja optimeerida põhihariduse pakkumist ning ennetavalt leevendada demograafiliste muutuste mõju (tegevus: haridusvõrgu korrastamine ja arendamine) Toetust saav kohalik Projektiga hõlmatud Projekti lühikirjeldus omavalitsus või eeldatav õppekohtade riigiasutus arv4 1 Alutaguse vald 135 Iisaku Gümnaasiumi ümberkujundamine põhikooliks ning 135 õppekohaga koolihoone ehitamine 2 Haridus- ja 432 Kohtla-Järve Järve linnaosas kahe Teadusministeerium omavalitsuse pidamisel oleva põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning koolihoone ehitamine Kohtla-Järve Järve Koolile 3 Kohtla-Järve linn 648 Kohtla-Järve Ahtme linnaosas kolme põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning kuni kolme paralleeliga koolihoone ehitamine 4 Narva linn 748 Narva linnas vähemalt kahe põhikooli ühendamine üheks põhikooliks ning kuni kolme paralleeliga ja väikeklassidega koolihoone ehitamine 5 Narva-Jõesuu linn 135 Narva-Jõesuu Koolile 135 õppekohaga koolihoone ehitamine 6 Toila vald 135-180 Toila Gümnaasiumi ümberkujundamine põhikooliks ning 135-1805 õppekohaga koolihoone ehitamine 4 Õppekohtade arv võib läbirääkimiste käigus täpsustuda, eelkõige õpilaste arvu prognooside ning kaasava hariduse põhimõtete rakendamisel. 5 Täpne õppekohtade arv selgub läbirääkimistel 30 Lisa 2. Programmi teenuste ülevaade ja rahastamiskava Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi meede, tegevus ja tegevuse selgitus Asutus Asutuse TERE teenus 2026 2027 2028 2029 Meede 1. Õpivõimalused ja hariduse korraldus Tegevus 1.1. Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine Tegevus toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, Haridus- ja Haridusvõrgu pidamine ja -27 553 917 -26 367 804 -36 291 460 -28 001 330 riigile keskhariduse andmisel suurema vastutuse andmist, Teadusministeerium taristu arendamine sh riigigümnaasiumide loomist, haridustaristu Kutseõppeasutuste Kutseõppeasutuste taristu -5 725 055 -5 725 055 -5 725 055 -5 725 055 optimeerimist ning energiatõhususe suurendamist, (grupp) pidamine õppekeskkonna nüüdisajastamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, hariduse kättesaadavuse Eesti Keele Instituut Taristu haldus -63 604 -63 604 -63 604 -63 604 parandamist ja haridusasutuste vahelise koostöö Eesti Taristu haldus -85 799 -85 799 -85 799 -85 799 suurendamist. Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide Kirjandusmuuseum võrk. Kohalikud omavalitsused saavad toetust nii väikeste maakoolide pidamiseks kui ka kaasava hariduse Haridus- ja Taristu haldus -62 029 -62 029 -62 029 -62 029 põhimõtete rakendamiseks. Noorteamet Tegevus 1.2. Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, Haridus- ja Üldharidusõppe läbiviimise -71 505 839 -79 540 439 -81 682 287 -81 582 287 põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust. Teadusministeerium toetamine Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse Haridus- ja Kutseõppe läbiviimise -13 217 842 -13 417 842 -13 417 842 -13 417 842 haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide pidajatele, Teadusministeerium korraldamine tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning Riigi üldhariduskoolid Üldharidusõppe läbiviimine -105 631 490 -107 406 205 -108 379 917 -108 682 034 toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli (grupp) arengut. Kutseõppeasutused Kutseõppe läbiviimine -110 514 935 -112 468 994 -105 272 661 -104 436 094 (grupp) Kutsehariduses kavandatakse kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse Rakenduskõrgkoolid Kutseõppe läbiviimine -1 405 440 -1 415 440 -1 420 440 -1 420 440 vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad (grupp) rakenduskõrgkoolides meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid. Astangu Kaasava kutsehariduse -2 720 371 -2 698 517 -2 698 517 -2 698 517 Kutserehabilitatsiooni arendamine ning HEV õppijate Keskus õppimise ja töölerakendamise toetamine 31  Astangu Töölesaamist toetavate -877 830 -868 464 -868 464 -868 464 Kutserehabilitatsiooni teenuste (tööalane Keskus rehabilitatsioon ja kaitstud töö) arendamine Tegevus 1.3. Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele Toetatakse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja Haridus- ja Kõrgharidusõppe läbiviimise -280 334 056 -275 063 256 -275 063 256 -275 063 256 rakenduskõrgkoolides (tegevustoetus), tagatakse õppija Teadusministeerium korraldamine toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja Rakenduskõrgkoolid Kõrgharidusõppe läbiviimine -41 884 180 -38 937 288 -39 173 288 -39 526 288 toetused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, (grupp) toetatakse kõrgharidusõppe kvaliteeti, tagatakse Haridus- ja Õppija toimetulekut toetavad -322 000 -322 000 -322 000 -322 000 õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut ja Noorteamet stipendiumid: suurendades enesetäiendamise võimalusi. erivajadusega üliõpilaste stipendium ja asendushooldusel viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste stipendium Tegevus 1.4. Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine Suuremat lisandväärtust andvate erialaste oskuste ja Haridus- ja Täiskasvanuõppe arendamine -15 899 004 -17 200 804 -17 001 804 -15 709 701 tööelu üldoskuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja Teadusministeerium ja toetamine ümberõppevõimalusi. Koolituste rahastamisel lähtutakse OSKA soovitustest jm uuringutest ning arendatakse Kutseõppeasutuste Täiskasvanute täiendus- ja -1 727 230 -1 786 200 -1 866 900 -1 884 500 mitteformaalõppe kvaliteeti. Toimuvad tegevused (grupp) ümberõpe haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd Rakenduskõrgkoolid Täiskasvanute täiendus- ja -1 095 000 -1 090 000 -1 095 000 -945 000 ja täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest (grupp) ümberõpe ning õppimisvõimalustest. Tegevus 1.5. Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine Tegevuste raames panustatakse hariduse Haridus- ja Rahvusvahelise koostöö -153 815 -153 815 -153 815 -153 815 rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise Teadusministeerium arendamine haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd ja toetatakse Kutseõppeasutuste Rahvusvaheline koostöö -3 751 379 -3 225 440 -3 174 988 -3 237 500 (grupp) kutsehariduses 32 kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist. Rakenduskõrgkoolid Rahvusvaheline koostöö -2 682 065 -2 630 000 -2 643 000 -1 961 000 Viiakse ellu EL mobiilsusprogrammi Erasmus+. Õpirände (grupp) kõrghariduses soodustamiseks pakutakse stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamist, Haridus- ja Hariduse rahvusvahelistumise -39 992 171 -40 994 668 -42 835 096 -42 835 096 haridusalase teabe andmist ja välisriikide Noorteamet toetamine kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenust. Meede 2. Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja - keskkonnad Tegevus 2.1. Õppekava ja -vara arendamine ning õpikeskkonna kujundamine Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsekeskhariduse Haridus- ja Õppekava ja koolikorralduse -19 743 301 -20 112 436 -19 267 155 -16 856 215 riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu, Teadusministeerium arendamine ja rakendamise õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja toetamine õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid). Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu. Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (nt ülikoolid, aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel. Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse Haridus- ja Hindamine ja uuringute -2 713 326 -2 668 059 -2 668 059 -2 668 059 õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme ning Noorteamet läbiviimine toetatakse andekate õpilaste arengut. Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi Haridus- ja Õppeasutuste ja õppe -2 082 754 -2 650 831 -2 965 737 -2 186 258 hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna Noorteamet kvaliteedi hindamine kõrg- ja koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid kutsehariduses ning toetatakse koolide digitaristut. Tegevus 2.2. Võrdsete võimaluste tagamine hariduses Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses Haridus- ja Kaasava hariduse toetamine -34 561 786 -36 320 041 -38 859 463 -35 798 182 jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist, sh Teadusministeerium 33 tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; Eesti Keele Instituut Eesti keele õppe korraldamine -15 975 797 -18 119 512 -16 100 595 -14 740 916 toetatakse muukeelseid õpilasi eesti keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku lõimumist. Haridus- ja Õppenõustamine, -6 298 969 -6 413 552 -6 542 238 -2 962 808 Noorteamet ennetustegevused ja muukeelse õppija toetamine Tegevus 2.3. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine Tegevustega arendatakse õpetajate taseme- ja Haridus- ja Haridus- ja noorsootöötajate -5 300 241 -5 301 530 -5 283 998 -4 122 104 täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste Teadusministeerium täiendõpe ja arengu toetamine juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja, haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks Haridus- ja Haridustöötajate -5 899 181 -5 260 737 -4 066 345 -3 098 346 ja väärtustamiseks. Tegevused toetavad noortevaldkonna Noorteamet professionaalse arengu töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu. toetamine Meede 3. Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed Tegevus 3.1. Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA Tegevuse raames tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning Haridus- ja Kutsesüsteemi ja tööturu -4 125 459 -4 344 959 -4 192 814 -3 118 041 arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja Teadusministeerium seiresüsteemi arendamine prognoosisüsteemi (OSKA). Kutseõppeasutuste Kutseeksamite korraldamine -35 000 -35 000 -35 000 -35 000 (grupp) Tegevus 3.2 Õppe seostamine tööturu vajadustega Tegevuse abil arendatakse praktikasüsteemi kutse- ja Haridus- ja Õppe ja tööturu vajaduste -7 961 913 -8 429 092 -6 521 178 -5 985 740 kõrghariduses ja laiendatakse töökohapõhise õppe Teadusministeerium sidumise toetamine võimalusi. Viiakse ellu IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia tegevusi kutse-, üld- ja huvihariduses ning kõrghariduses. Haridus- ja Tööturuga seotud tegevuste -34 903 514 -24 443 055 -22 829 175 -18 971 751 Pakutakse paindlikku ja tööturu vajadusi arvestavat õpet Noorteamet elluviimine rohepöörde ja digipöörde toetamiseks. Mitmekesistatakse Ida-Virumaa tasemeõppevõimalusi ning pakutakse täiendus- ja ümberõpet. Meede 4. Noortevaldkonna arendamine Tegevus 4.1. Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG) 34 Tegevuse raames toetatakse noorte siseriiklikke ja Haridus- ja Nutikate lahenduste toetamine -393 100 -393 100 -393 136 -191 000 rahvusvahelisi omaalgatusprojekte. Teadusministeerium noorsootöös Haridus- ja Noorte võimestumist -1 996 500 -2 012 700 -2 034 800 -2 034 800 Noorteamet toetavate tegevuste elluviimine Tegevus 4.2. Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA) Tegevusega võimestatakse noori olema aktiivsed Haridus- ja Noorte osaluse ja õiguste -918 480 -898 490 -898 490 -898 490 kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte Teadusministeerium toetamine osalusprogramme ning tagatakse parimate otsustusprotsessides kaasamispraktikate koondamine ja levik, arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust. Tegevus 4.3. Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE) Toetatakse omavalitsuste ja noortevaldkonnas tegutsevate Haridus- ja Noortevaldkonna kvaliteedi -976 370 -953 840 -953 840 -953 840 organisatsioonide koostööd ja võrgustumist noorsootöö, Teadusministeerium arendamine ja toetamine huvihariduse ja -tegevuse tegevuste arendamisel. Haridus- ja Noorsootöö kättesaadavuse -2 157 715 -1 737 973 -1 737 973 -1 737 973 Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse Noorteamet toetamine teenuste kvaliteedi arendamist, teenuste kättesaadavuse parendamist ning jätkatakse tervikliku noortevaldkonna Haridus- ja Noortevaldkonna -40 000 -40 000 -40 000 -40 000 seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega. Noorteamet andmepõhine arendamine Tegevus 4.4. Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS) Tegevuse raames soodustatakse riskirühmade sotsiaalset Haridus- ja Noorte võimaluste toetamine -745 785 -567 528 -411 411 -180 702 kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja Teadusministeerium osalemaks tööelus üksijäämise riski. Toetatakse noorte üleminekuid tööellu ja Haridus- ja Noorte tööhõivevalmiduse ja -3 104 052 -3 235 456 -3 063 627 -2 098 884 iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte Noorteamet riskioludes noorte tugiteenuste eemalejäämise ennetamiseks ning õpingutest ja tööturult toetamine eemale jäänud noorte toetamiseks. 35