Teenistuse korraldamine

KINNITATUD Kaitseväe juhataja 05.05.2025 käskkirjaga nr 739 MUUDETUD Kaitseväe juhataja 20.01.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/12 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus I JA II KATEGOORIA MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKI KASUTAMISE OHUTUSEESKIRI OE 1.4 Tallinn 202 5 Ohutuseeskirja koostaja: Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi Struktuuriüksus Ametikoht kol-ltn ( res ) Arbo Probal Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus mehitamata süsteemide ja vastusüsteemide programmi juht Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid eksper di avamuse: Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi Struktuuriüksus Ametikoht m j r Raino -Andre Pius Õhuvä gi Kaitselennunduse järelevalveteenistus lennutegevuse inspektor m j r Martin Noorsalu Õhuvägi lennuohutuse inspektor vbl Rasmus Tähe ESTDIV l uurepataljoni staap staabiallohvitser v - vbl R a imo Merilo Kaitselii t Viru malev a staap l uure- ja julgeolekuallohvitser hr Aivar Hanniotti Kaitselii t Küberkaitseüksus mehitamata õhusõidukite instruktor pr Reet Hendrikson Kaitseväe A kadeemia terminoloogiline konsultant pr Kristina Lepist Kaitseväe A kadeemia keeletoimetaja Kooskõlastajad : Sõjaväeline auaste, ees- ja perenimi Struktuuriüksus Ametikoht kol Eero Neemla Kaitseväe p eastaap a nalüüsi- ja planeerimisosakonna ülem kol-ltn Vesse Põder Kaitseväe p eastaap J7 ülema asetäitja Teine parandatud ja täiendatud trükk. S isukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. p eatükk. Üldsätted PAGEREF _Toc192509869 \h 4 2. p eatükk . Ohutus nõuded mehitamata õhusõidukiga opereerimisel PAGEREF _Toc192509870 \h 4 1. j agu. M ehitamata õhusõiduki kasutami ne õppelendudel, tüübi- ja taktikaõppes PAGEREF _Toc192509871 \h 4 2. j agu. Mehitamata õhusõiduki k asutamine harjutusel ja õppus el PAGEREF _Toc192509872 \h 4 3. j ag u. Mehitamata õhusõiduki kas utamine inimeste vahetus läheduses taktikalise tegevuse imiteerimisel PAGEREF _Toc192509873 \h 5 3. p eatükk. Ohutusnõuded mehitamata õhusõiduki läheduses PAGEREF _Toc192509874 \h 5 4. p eatükk. Muud ohutusnõuded PAGEREF _Toc192509875 \h 6 1. p eatükk Üldsätted I ja II kategooria m ehitamata õhusõiduki ohutus eeskir i OE 1.4 (edaspidi ohutuseeskiri) sätestab ohutusnõuded I ja II kategoor ia multirootoriga mehitamata õhusõidukite (edaspidi MÕS ) sü steemi de käitamine väljaõppes . O hutuseeskir i on kohustuslik kõikide le multirootorplatvormid e kasutajat ele Kaitseväes ja Kaitseliidus. O hutuseeskirja peab kohaldama koos kõlas : s õjaväelise väljaõppe ohutuse ü ldeeskirjaga OE 1.1 ; v astava struktuuriüksuse võimekirjeldusega; v astava MÕS-i kursusekavaga; õ ppuste korraldamise eeskirjaga; k aitse lennundusmäärustikuga; m ikro MÕS -i s tandards e t egevusjuhend iga ; k aitselennunduse lennuõnnetustele ja lennuintsidentide le reageerimise eesk irjaga. Ohutuseeskirja terminid: mehitamata õhusõiduk on autonoomne või kaugjuhitav õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti; kaugpiloot on isik, kes juhib mehitamata õhusõidukit või jälgib autonoomse mehitamata õhusõiduki trajektoori, olles valmis igal ajal sekkuma . Kaugpiloot vastutab MÕS-i ohutu käitamise eest. MÕS-i to hib lennutada kvalifitseeritud ja sertifitseeritud kaugpiloot , kellel on vastava k ategooria MÕS-i käitamis luba . MÕS-i k äitamis e l ei tohi kaugpiloot tekita da lennutegevusega ohtu inimese elule, tervisele ega varale. Ohutuseeskirja haldab tuleviku võime ja innovatsiooni väejuhatus (muudetud KVJ 20.01.2026 kk-ga nr 0.1-3.1/26/12 ) . 2 . p eatükk Ohutus nõuded m ehitamata õhusõiduki käitamisel 1. j agu M ehitamata õhusõiduki kasut amine õppelennul , tüübi- ja taktikaõppes MÕS-i õppele nnu juures peab koos õppiva kaugpiloodiga viibima MÕS -i instruktor. MÕS -i i nstruktorina võib kasutada pädevat kaugpilooti , kellel on vastava või kõrgema kategooria kaugpiloodi luba . MÕS-i instruktor peab olema läbinud vastava tüübiõppe ja saanud väljaõppe läbiviija lt asjakohase juhendamise . 2. j agu M ehitamata õhusõiduki kasutamine harjutusel ja õppus el Kaugpiloodile peab olema tagatud ohutu keskkond MÕS-i käitamiseks. Õppuse läbiviija loal on kaugpiloodil õigus sooritada i nimeste vahetus läheduses k eerukamaid , lahinguolukordi imiteerivaid manöövreid. MÕS -i kaugpiloodile määrab ülesanded : õ ppuse läbiviija või väljaõppe juht , kui MÕS -i kaugpiloot täidab harjutusel või õppus el imite erimis ülesannet ; v astava allüksuse ülem või tema volitatud isik, kui teg emist on õppusega ja MÕS kuulub vastava all üksuse koosseisu- ja varustustabeli sse . Õppuse juht või v äljaõppe läbiviija võib kehtestada a lasid, kus MÕS -i kasutamine on keelatud . MÕS -i käitamine on keelatud ilma selleks vastavat korraldust või luba saamata . 3. j agu M ehitamata õhusõiduki kasutamine inimeste läheduses taktikalise tegevuse imiteerimisel MÕS-i käitamise ajal peab selle v ahetu ohutuskaugus inimeste st ja tehnikast olema vähemalt 10 m (vt joonis 1) . Joonis 1. MÕS-i käitamine inimes e ja tehnika läheduses Juhul kui MÕS-i le on paigaldatud vallandatav imitatsioonivahend (nt käsigranaat, lõhkeseade ) , peab vältim a selle lennutamist inimeste kohal . I mitatsioonivahendit on keelatud vallandada kõrgemalt kui 40 m maapinnast või inimeste st. I mitatsioonivahendit on keelatud vallandada lähemale kui 2 0 m i nimestele . Kui kaugpiloot on kontrollinud, et soomustatud sõidukite luugid on suletud ja vahetus läheduses ei ole inimesi , on imitatsioonivahendite vallandamine nendele sõidukitele luba tud. Otsese rünnaku imiteerimine isikkoosseisu suunas on keelatud. Rü nnakut imiteeriv MÕS suunatakse mitte lähemale kui 10 m ja mitte madalamale kui 20 m isikkoo s seisust ja varast ning peatatakse . Ründest antakse märku imitatsioonivahendiga . Elektroonilisi ja kineetilisi tõrjevahendeid ( nt plastik- ja värvikuulirelvi ning teisi sarnaseid vahendeid) on keelatud kasutada , kui tegevus ei ole eelnevalt kooskõlastatu d või õppuse stsenaariumisse planeeritud. Võimaliku e lektroonilise rünnaku ( side ühenduse häired või katkemine) mõjualasse sattumisel peab kaugpiloot võtma tarvitusele kõik abinõud , et välti d a olukorda, kus juhitavuse kaotanud lennuvahend võib ohu stada inimese elu, tervis t või vara. 3. p eatükk Ohutusnõuded mehitamata õhusõiduki läheduses MÕS-i lennu tamise aja l peab järgim a k aitselennundusmäärustikku , õhusõiduki lennukäsiraamatut ja vastava MÕS -i käitaja ohutusnõudeid. Maandun ud MÕS-i vahetus läheduses tegutse des peab täitma lennuvahendit käitava kaugpiloodi või meeskonnaliikme korraldus i . MÕS -i käitamiseks peab olema tagatud o h utu t tõusu ja maandumist võimaldav vaba ala. 4. peatükk Muud ohutusnõuded MÕS-i k okkupõrke või alla kukkumise korral peab enne lennu jätkamist akut kontrollima , jälgides MÕS-i toimimist ohutus kohas vähemalt 30 minuti t . Vigastatud, lekkivat või paisunud akut on keelatud MÕS-i ja laadimi s süsteemidega ühendada . Akude hoiu- ja ladustamispaigas peab olema akude kustutamiseks ette nähtud tulekustuti. KINNITATUD Kaitseväe juhatja 06.03.2021 k äskkirjaga nr 53 MUUDETUD Kaitseväe juhataja 20.01.20 2 6 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/12 Õhuvägi ÕHUSÕIDUKI LÄHEDUSES TEGUTSEMISE OHUTUSEESKIRI OE 6.1 Tallinn 2021 Ohutuseeskirja koostajad: Sõjaväeline auaste, ees- ja pere nimi Struktuuriüksus Ametikoht kpt Raino-Andre Pius Õ huvägi l ennuohutuse inspektor Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid eksper di a r vamuse: Sõjaväeline auaste, ees- ja pere nimi Struktuuriüksus Ametikoht mjr Kristjan Leiman n Kaitseväe peastaap APO jõukasutusvõime jaoskonnna staabiohvitser (ÕT) m jr Martin Noorsalu Õ huvägi l ennuohutuse ohvitser vbl Tambet Toode 2. jalaväebrigaad UAS jaoülem p r Siiri Orman Õ huvägi k valiteedijuht p r Aet-Rut Enok Õ huvägi o hutusjuht i mise spetsialist Kooskõlastaja d : Sõjaväeline auaste, ees- ja pere nimi Struktuuriüksus Ametikoht brig-kin Rauno Sirk Õ huvägi ü lem k ol Mati Tikerpuu Kaitseväe peastaap J7 ülem kol-ltn Tanel Lelov 1. jalaväebrigaad Õ TP ülem kpt Meelis Soosaar Õ huväe staap A7 ülem a ülesannetes Teine parandatud ja täiendatud trükk . SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Peatükk . Üldsätted PAGEREF _Toc64976467 \h 4 2. Peatükk . Ohutusnõuded maandunud mehitatud õhusõiduki läheduses PAGEREF _Toc64976469 \h 4 3. Peatükk . Ohutusnõuded lendava mehitatud õhusõiduki läheduses PAGEREF _Toc64976471 \h 5 4. Peatükk . Ohutusnõuded mehitamata õhusõiduki läheduses PAGEREF _Toc64976473 \h 5 Lisad: 1. Ohutuskaugused mehitatud õhusõiduki ümbruses PAGEREF _Toc64976474 \h 6 2. Ohualad mehitatud õhusõidukite ümbruses PAGEREF _Toc64976475 \h 8 p eatükk Üldsätted Õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskiri (edaspidi ohutus eeskiri) kehtestab ohutus nõuded kaitselennunduse meh i tatud ja mehitamata õhusõiduki läheduses tegutsem iseks . Ohutusees kiri on täitmiseks isikutele, kes tegutsevad õhusõiduki läheduses . Ohut u seeskirjas kasutatav a d terminid: p iloot on õhusõiduki juht; k augpiloot on füüsiline isik, kelle ülesanne on mehitamata õhusõiduki ohutu juhtimine kas manuaalsete juhtimisseadmete abil või automaatjuhtimisel lendava mehitamata õhusõiduki puhul selle lennutrajektoori jälgimine ning valmisolek igal ajal sekkuda ja selle lennutrajektoori muuta; l ennumeeskonna liige on kehtivat lennundusspetsialisti luba omav õhusõiduki meeskonna liige, kelle põhikohustused on seotud õhusõiduki juhtimisega lennutöö ajal; õ husõiduk on seade, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul; m ehitamata õhusõiduk on lendav seadeldis, mis saab olla kaug- või isejuhitav . P iloot ja kaugpiloot on lennumeeskonna liikmed, kes vastutavad õhusõiduki ohutu opereerimise eest . O hutu opereeri mine on nõudeid järgiv protseduuriline tegevus , kus piloot või kaugpiloot ei tekita lennutegevuse ga seoses vigastusi isikutele ega varale. I sikud , kes tegutsevad õhusõiduk i läheduses on kohustus kanda isikukaitsevahendeid. Õhusõidukiga toimunud õnnetuse korral tuleb tegutseda vastavalt Kaitselennunduse ja lennuintsi dentid e reageerimise eeskirjale. O hutuseeskiri ei kehti lendava sihtmärgi lennutamisel . Ohutuseeskirja haldab õhuvägi. peatükk Ohutusnõuded maandu nud mehitatud õhusõiduki läheduses Ilma õhusõiduki meeskonna loata on keelatud siseneda õh us õiduki turvaperimeetrisse ( ohutuskaugused vt lisa 1 , joonis 1 – 4 ) . Õhusõidukit on keelatud puu dutada ilma õhusõiduki meeskonna või käitaja loata. Õhusõidukist on keelatud väljuda õhusõiduki meeskonna loata. Kõrvalistel isikutel on keelatud vii bida õhusõiduki ohutuskauguses tankimise ajal. Õhusõidukist 25 m raadiuses on keelatud suitsetada või kasutada lahtist tuld. Õhusõiduki kere all on keelatud viibida, v.a õhusõiduki meeskonnaliikmetel või õhusõidukit teenindaval personalil tulenevalt teenistuslikust vajadusest. Mootor sõidukiga on keelatud sõita õhusõiduki detailide (nt tiivad, rootorilabad jms) alt läbi. Mootor sõidukitega on keelatud viibida p eibutusseadmetega ( ingl chaff ja flare ) varustatud õhusõiduki le lähemal kui 50 m , v.a õhusõiduki meeskonna või käitaja loal. Peibutusseadmetega varustatud õhusõidukeid on keelatud välguga pildistada. Töötava mooto riga õhusõiduki läheduses on keelatud viibida lahtise peakattega ning tuua lahtiseid kergesti lenduvaid materjale ( nt kilekott, paber, joogitops jms). Lendu pääsenud esemed võivad sattuda õhusõidukite mootorisse/ rootorisse . Töötava mootoriga õhusõiduki läheduses on keelatud lendu pääsenud objekte üritada püüda või nende järele joosta. Töötava mootori ga transport lennukile on keelatud läheneda eest ja külgedelt, kui õhusõiduki meeskonnaliige ei juhenda teisiti (vt lisa 2 , joonis 5 ). Töötava mootoriga sabarootoriga kopterile on keelatud läheneda saba poolt ning ka eemalduda saba poole (vt lisa 2 , joonis 6 ) . Piloodiga peab säilima silmside. Töö tava mootoriga kopterile on keelatud läheneda tõusva nõlva poolt (vt lisa 2 , joonis 6 ) . Töötava mootoriga VTOL ( ingl vertical take off and landing ) tüüpi õhusõidukile on keelatud läheneda eest ja külgedelt nagu transportlennukile (vt lisa 2 joonis ) . peatükk Ohutusn õude d lendava mehitatud õhusõiduki läheduses Õhusõiduki po ole on keelatud suunata laserit ja muud pimestavat valgusallikat , k.a infrapuna valg usallikat . L aserit võib õhusõiduki poole suunata vaid eelneva kokkuleppe saanud ja väljaõppe läbinud isik (nt õhutulejuht ). Signaal- ja valgustusvahendeid , plastikkuuli- ja värvikuulirelvi (ingl airsoft, paintball ) ning teisi sarnase id vahendeid on keelatud k asuta da kui tegevus ei ole saanud piloodi ja maapealse vastutava kinnitust. Signaal- ja valgus tus vahendeid , plastikkuuli- ja värvikuulirelvi (ingl airsoft, paintball ) ning teiste sarnas t e vahendite koordineerimata kasutamine , mis võib ohtu seada õhusõiduki meeskonna elud , on karistatav kui lennuohutusvastane rünne . Õhusõiduki ripplastis olevat eset võ i riputusseadet, -trossi on keelatud puutuda enne ripplasti elektrilaengu maandamist. Õhusõiduki rip plasti käsitsemisel on kohustus kanda kindaid, ballistilisi kaitseprille , kuulmis kaitsmeid ja kiivrit. Maapealne vastutav isik peab ripplennus oleva õhusõiduki mee skonnaliikmega hoidma silmsidet, kasutama käemärke või raadiosidet nii, et oleks tagatud ohutu tegutsemine. peatükk Ohutusnõuded mehitamata õhusõiduki läheduses Mehitamata õhusõiduki opereerimisel tuleb järgida Kaitseväe lennundusmäärustikku ja käitaja ohutusnõudeid. Kehtetu . ( M uudetud KVJ 20.01.2026 kk-ga nr 0.1-3.1/26/12 ). Kehtetu . ( M uudetud KVJ 20.01.2026 kk-ga nr 0.1-3.1/26/12 ). Mehitamata õhusõiduki ohutu lennutamise protseduurid on sätestatud dokumentidega „I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 1.4 “ ja „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoon laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 “ . ( M uudetud KVJ 20.01.2026 kk-ga nr 0.1-3.1/26/12 ). Lisa 1. Ohutuskaugused mehitatud õhusõiduki ümbruses Joonis 1. Ohutuskaugused töötava mootoriga lennuki ümbruses . Joonis 2. Ohutuskaugused seisva mootoriga lennuki ümbruses . Joonis 3. Ohutuskaugused töötava mootoriga kopteri ümbruses . Joonis 4. Ohutuskaugused seisva mootoriga kopteri ümbruses . Lisa 2. Ohualad mehitatud õhusõidukite ümbruses 4478655 -1360170 0 0 255270 -1283335 0 0 Joonis 5. Ohualad töötava mootori ga transport lennuki ümbruses . Joonis 6. Ohualad töötava mootoriga kopteri ümbruses . KINNITATUD Kaitseväe juhataja 20.01.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/12 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ÕHURÜNDEMOONA JA VARITSEVA ÕHURÜNDEMOONA LASKEHARJUTUSTE OHUTUSEESKIRI OE 2.9 Tallinn 2026 Ohutuseeskirja koostajad: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi mehitamata süsteemide ja Tulevikuvõime ja kol-ltn (res) Arbo Probal vastusüsteemide programmi innovatsiooni väejuhatus juht ESTDIV 1JVBr-i STV mjr Andrei Šlabovitš jaoskonnaülem rügemendi staap ESTDIV 2JVBr-i KuP ltn Andree Porila sektsiooniülem JVP staap ESTDIV 2JVBr-i KuP n-ltn Darian Tiks rühmaülem JVP StTaKo ESTDIV 1JVBr-i LuP vbl Rasmus Tähe staabiallohvitser staap Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid eksperdiarvamuse: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi väljaõppeosakonna (J7) kol-ltn (res) Arti Levandi Kaitseväe peastaap harjutusväljade ja matkeseadmete spetsialist Tulevikuvõime ja mehitamata õhusõidukite hr Sten Heinloo innovatsiooni väejuhatus projektijuht Riigi taristuosakonna hr Indrek Ots Kaitseinvesteeringute harjutusväljade taristuportfelli Keskus lõuna piirkonna juht Riigi taristuosakonna hr Sten Väinaste Kaitseinvesteeringute harjutusväljade taristuportfelli Keskus põhja piirkonna juht pr Kristina Lepist Kaitseväe Akadeemia keeletoimetaja Kooskõlastajad: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi kol Margot Künnapuu Kaitseväe peastaap J7 ülem Tulevikuvõime ja mjr Ivo Peets ülem innovatsiooni väejuhatus 2/11  Sisukord 1. peatükk. Üldsätted....................................................................................................................4 2. peatükk. Laskeharjutuse ohutus ...............................................................................................5 1. jagu. Üldsätted .....................................................................................................................5 2. jagu. Ohutuspersonali ülesanded ........................................................................................6 3. peatükk. Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine ........................................................7 1. jagu. Lühimaa-ründemoona ohutus ...................................................................................... 7 1. jaotis. Koondohuala .........................................................................................................7 2. jaotis. Ettevalmistavad tegevused enne laskmist .............................................................7 3. jaotis. Ohutusmeeskond ja varje......................................................................................8 4. jaotis. ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus ...............................................................8 5. jaotis. Tegevused ründel .................................................................................................8 2. jagu. VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon.......................................................................... 8 3. jagu. UVision Hero-120 lähiohuala ........................................................................................ 9 3/11  1. peatükk Üldsätted 1. Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 (edaspidi ohutuseeskiri) sätestab I ja II kategooria mehitamata õhusõidukil põhineva või vallandatava õhuründemoona (edaspidi ÕRM) ja varitseva õhuründemoona (edaspidi VÕRM) maasihtmärkide laskeharjutustega seotud terminid, laskeharjutuse korraldamise ohutusnõuded, ohutuspersonali ülesanded ning ohualade määramise põhimõtted. 2. Ohutuseeskiri on kohustuslik kõikidele isikutele ja üksustele, kes on seotud ÕRM-i ja VÕRM- i laskeharjutuste kavandamise ja läbiviimise ning laskeharjutustel osalemisega. 3. Ohutuseeskirja peab kohaldama kooskõlas: 3.1. sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirjaga OE 1.1; 3.2. kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.2; 3.3. silmakahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.3; 3.4. relvakäsitsemise ja laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskirjaga OE 2.1; 3.5. õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskirjaga OE 6.1; 3.6. lõhketööde ohutuseeskirjaga OE 5.3; 3.7. lõhke- ja demineerimisväljaõppe eeskirjaga; 3.8. Kaitseväe juhataja 14.02.2025 käskkirjaga nr 271 „Mikro-mehitamata õhusõidukite süsteemi standardne tegevusjuhend (STJ)“; 3.9. väljaõppeehitistele esitatavate tehniliste nõuetega; 3.10. vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga; 3.11. vastava struktuuriüksuse võimekirjeldusega; 3.12. vastava ÕRM-i ja VÕRM-i kursusekavaga; 3.13. laskeväljaõppe eeskirjaga; 3.14. Kaitseväe lennundusmäärustikuga; 3.15. kaitselennunduse lennuõnnetustele ja lennuintsidentidele reageerimise eeskirjaga. 4. Terminid: 4.1. mehitamata õhusõiduk (MÕS) on autonoomne või kaugjuhitav õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti; 4.2. õhuründemoon (ÕRM) on lennuvahendilt vallandatav lahingumoon või MÕS-il põhinev ründesüsteem, mis hävib sihtmärgi ründamisel; 4.3. varitsev õhuründemoon (VÕRM) on juhitav täpsuslahingumoon, mis on võimeline lennu kestel kindla aja vältel püsima sihtmärgialal ooterežiimis, et sihtmärk leida, tuvastada ja hävitada; 4.4. lühimaa-õhuründemoona laskeharjutus on ohutuseeskirjas sätestatud tingimustel läbiviidav väljaõppeüritus, mille käigus harjutatakse ÕRM-ründeid pikeerimis- või vallandamismeetodil; 4.5. kaugpiloot on isik, kes juhib MÕS-i või jälgib autonoomse MÕS-i trajektoori, olles valmis igal ajal sekkuma; 4.6. ründepunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud teostada ÕRM-ründeid sihtmärkidele; 4.7. katkestuspunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ja ÕRM tuuakse tagasi; 4.8. hülgamispunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ning ÕRM-i maandumispunkt muutub UXO-alaks; 4.9. stardipositsioon on ala, kus tehakse ÕRM-i või VÕRM-i lennueelne kontroll, valmistatakse ette lahingumoon ja toimub õhkutõus; 4.10. lennukoridor on lennutamiseks kavandatud ala, mis määrab kindlaks ÕRM-i või VÕRM-i trajektoori ning selle ümber kehtestatud õhuohuala; 4.11. püsitiibõhuk on õhusõiduk, mille tiib on jäigalt konstruktsiooni külge kinnitatud; 4.12. VLOS (visual line-of-sight) on lend kaugpiloodi nähtavuspiiris; 4.13. BVLOS (beyond visual line-of-sight) on lend väljaspool kaugpiloodi nähtavuspiiri; 4.14. geotarastus (geofencing) on mingile alale virtuaalse ruumilise perimeetri loomine või seire näiteks GPS-vahendiga; 4.15. ATTI-režiim (lühend ingl attitude mode) on kaugjuhtimisega lennurežiim, mille puhul ei kasutata GNSS/GPS-positsioneerimist ega visuaalseid asukoha määramise 4/11  sensoreid. MÕS stabiliseerib asendit ja hoiab kõrgust inertsiaalandurite ja baromeetri abil, kuid võib horisontaalselt triivida tuule ja inertsuse mõjul. 5. ÕRM-i või VÕRM-i tohib lennutada kvalifitseeritud ja sertifitseeritud kaugpiloot, kellel on vastava kategooria ÕRM-i või VÕRM-i käitamisluba. 6. Kaugpiloot vastutab ÕRM-i või VÕRM-i ohutu käitamise eest. 7. VÕRM-i kasutatakse tootja poolt lubatud ilmaoludes. 8. Ohutuseeskirja haldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. 2. peatükk Laskeharjutuse ohutus 1. jagu Üldsätted 9. Enne iga lahingumoonaga ÕRM-i või VÕRM-iga laskeharjutust koostatakse riskianalüüs, milles hinnatakse vähemalt alljärgnevaid riske ja määratakse neile vastavad ohutusmeetmed: 9.1. lahingumoona kinnitamine; 9.2. lahingumoona aktiveerimine; 9.3. lahingumoona iseeneslik initsieerimine; 9.4. lahingumoona irdumine lennuvahendi küljest; 9.5. kasutamata õhusõiduki hävitamine või tagasi toomine ja lahingumoona käitlemine; 9.6. õhusõidukiga side katkemine; 9.7. õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või segamine; 9.8. õhusõiduki valele sihtmärgile või valel ajal sihtmärgile lukustumine; 9.9. kaugpiloodi kogemused; 9.10. sageduskontroll; 9.11. laskeharjutuse läbiviimise eripära (nt laskeharjutus toimub päeval või öösel); 9.12. ilmaolud – tuulekiirus, sademed, jäätumise oht, sealhulgas pilvede alampiir; 9.13. lennuliiklus plaanitud alas. 10. ÕRM-i üldine ohuala. Siinses ohutuseeskirjas käsitatakse ÕRM-ina kõiki lahingumoona kandvaid MÕS-e, kui kontekstist ei tulene teisiti. Kui ohutuseeskirjas puudub süsteemispetsiifiline ohuala määramise juhis, määratakse MÕS-i üldise ohuala raadiusena õhuki maksimaalse lennukauguse ja lahingumoona ohuala raadiuse summa (vt joonis 1). VÕRM-i laskeharjutustega seotud ohualad on sätestatud 3. peatüki 2. ja 3. jaos. Joonis 1. ÕRM-i üldise ohuala määramine 11. ÕRM-i ohuala suurust vähendada alljärgnevate punktide alusel: 11.1. väiksema lahingumoona kogusega; 11.2. väiksema aku või lühema lennuajaga; 11.3. harjutusmoona kasutamisega; 11.4. lahingumoona aktiveerimise piiramisega; 11.5. lahingumoona deaktiveerimise võimaluste suurendamisega; 11.6. õhusõidukile virtuaalpiirangu loomisega (näiteks geotarastuse abil); 5/11  11.7. juhtimisseadmete dubleerimisega. 12. ÕRM-i laskeharjutusel peab järgima OE 2.1 nõudeid. 13. Laskeharjutusel, kus kasutatakse harjutusmoona, peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 2 ja lahingumoonaga laskeharjutusel meditsiinitoetuse tase 4. 14. Laskeharjutuse korraldajad ja selles osalejad peavad kandma nägemis- ja kuulmiskaitsevahendeid ning kiivrit. Muu lahingu- ja erivarustuse kandmiskord kehtestatakse laskekäsuga. 15. Ründed lahingumoonaga on lubatud ainult konkreetse harjutusvälja kasutuseeskirjas määratud aladele. 16. Harjutusmoonaga on lubatud rünnata taktikaalale. 17. Tulekahju vältimiseks peab väljaspool UXO-ala olev sihtmärgi ümbrus olema süttivatest materjalidest puhas. 18. Juhul kui lahingumoon on platvormilt vallandatud, ei liigitu tagasi siirduv MÕS enam ÕRM- iks, vaid seda võib käidelda OE 1.4 kohaselt kui MÕS-i. 2. jagu Ohutuspersonali ülesanded 19. Laskeharjutuse läbiviija vastutab, et laskeharjutus toimub kooskõlas siinse ohutuseeskirja ja vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga. 20. Läbiviija kehtestab koondohuala järelevalve korralduse, delegeerides vajaduse korral ülesanded määratud ohutuspersonalile. Ohutuspersonal peab tagama olukorrateadlikkuse vähemalt stardipositsioonil, lennukoridoris, katkestus- ja hülgamispunktides ning ründepunktis. 21. Läbiviija tagab võtmealade järelevalve ning sideühenduse ohutuspersonaliga kogu harjutuse vältel. 22. Järelevalvemeetmete valikul lähtutakse harjutusvälja kasutuseeskirjast ning VLOS- ja BVLOS-laskeharjutusele kehtestatud piirangutest. 23. Laskeharjutusel osalejate juhendamise põhjalikkus määratakse riskihinnangu alusel, arvestades kaugpiloodi kogemust. 24. Laskeharjutuse läbiviijaks võib määrata isiku, kes on saanud asjakohase ohutusõppe. 25. Laskmise ajal läbiviija või ohutuspersonal: 25.1. tagab, et kõrvaliste isikute pääs lähiohualale on tõkestatud; 25.2. tagab, et stardipositsioonil ja teistel mehitatud positsioonidel järgitaks ohutusnõudeid ja kehtestatud piiranguid ning võimalikud tegevused oleks läbi harjutatud; 25.3. tagab, et ründetegevus viiakse läbi laskekäsu ja läbiviija juhiste kohaselt; 25.4. tagab, et enne laskeharjutuse algust asub osalev isikkoosseis ohututel positsioonidel või kindlustatud punkrites; 25.5. tagab, et ettevalmistavad tegevused on enne laskmist tehtud; 25.6. veendub, et ÕRM-i kontrollsüsteemi on sisestatud õiged sihtmärgi koordinaadid ja lennukoridori andmed; 25.7. jälgib lennu vältel visuaalselt või lennuvahendi kontrollsüsteemi abil ÕRM-i trajektoori ja tagab püsimise määratud lennukoridoris; 25.8. hüüab „Stopp!“ kui: 25.8.1. on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt ÕRM-i või lahingumoona ohtlik käsitsemine või side katkemine või ÕRM kaotab juhitavuse); 25.8.2. märkab ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega; 25.8.3. puhkeb tulekahju; 25.8.4. katkeb side korraldajate vahel, tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva kindlustatud punkriga; 25.8.5. on juhtunud õnnetus. Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija. 6/11  3. peatükk Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine 1. jagu Lühimaa-ründemoona ohutus 1. jaotis Koondohuala 26. ÕRM-i üldine ohuala, mida ei ole vähendatud punktis 11 loetletud meetmetega, on kujutatud joonisel 1. 27. Kui ÕRM-i lennukõrgus ja lennukoridoris püsimine on tagatud vähemalt kahe erineva lahenduse samaaegase kasutusega ja kajastatud riskianalüüsis, siis moodustub koondohuala alljärgnevalt: 27.1. ÕRM-i laskeharjutuse koondohuala koosneb stardipositsioonist, lennukoridorist ja sellel paiknevatest ÕRM-i katkestus-, hülgamis- ja ründepunktist (vt joonis 2); 27.2. ÕRM-i lennukoridori laiuseks, stardipositsiooni, katkestus-, hülgamis- ning ründepunkti ohutusraadiuseks on vähemalt kahekordne ÕRM-i lennukõrgus, millele lisatakse kasutatava lahingumoona ohuala (vt joonis 2); 27.3. ÕRM-i koondohuala moodustub, kui ühendada stardipositsiooni, lennukoridori ja sellel paiknevad katkestus-, hülgamis- ja ründepunktide kaugemad punktid omavahel sirgjoonega. Joonis 2. ÕRM-i koondohuala 2. jaotis Ettevalmistavad tegevused enne laskmist 28. Enne laskeharjutust peab läbi viima ettevalmistava harjutuse ilma lahingumoonata samal maastikul ja samade vahenditega, et tuvastada võimalikud ohud. 29. Enne laskeharjutust peab kontrollima geotarastuse toimimist kontrollitud tingimustes. 30. Vahetult enne laskeharjutust tuleb üle kontrollida vallandamismehhanism ja selle sobivus kasutatava lõhkekehaga. 7/11 31. Vahetult enne laskeharjutust tehakse proovilend imitatsioonivahendiga, et hinnata drooni käitumist ilmastikutingimustes ja signaalitugevust lahinglennul. 3. jaotis Ohutusmeeskond ja varje 32. ÕRM-i stardipositsioon peab olema tasane ja kõva pinnasega ning 25 m raadiuses ei tohi olla puid ega põõsaid. 33. ÕRM-i stardiplatvorm peab olema stabiilne ja lahingumoon ei tohi kokku puutuda maapinnaga. 34. ÕRM-ile lahingumoona kinnitamiseks ehitatakse varje (näiteks kaevatakse auk või laotakse liivakottidest sein) mõõtmetega 0,3 × 0,5 × 0,5 m, kuhu on vajaduse korral võimalik ÕRM-i koos lahingumoonaga visata. 35. Splindi või mehaanilise kaitseriivi eemaldab üks isik kontrollija järelevalve all. Teised laskeharjutusel osalejad peavad olema kindlustatud punkris. 36. ÕRM-i õhkutõusul peavad inimesed ohutuse tagamiseks stardipositsioonilt eemalduma. 37. Lahingumoona kinnitajale ja tulekontrollijale peab olema eraldi varjumisvõimalus 5 m raadiuses ÕRM-i stardipositsioonist. 38. Kui lennukoridor või selle ohuala kulgeb üle isikkoosseisu, peab isikkoosseis olema kindlustatud punkris. 4. jaotis ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus 39. Lahingumoon peab olema MÕS-i külge kinnitatud nii, et oleks tagatud stabiilne lend. 40. VLOS- ja BVLOS-laskeharjutustel ei tohi antenni ja ÕRM-i vahel ei tohi olla sidepidamist häirivaid takistusi. Takistuste tuvastamiseks tehakse kontroll-lend. 41. Lennukoridoris ei tohi olla elektromagnetilisi häireallikaid, mis võivad mõjutada GPS- signaali, ja seda kontrollitakse ettevalmistava harjutusega. 42. Laskeharjutusel kasutataval ÕRM-il peab olema sisse lülitatud automaatmaandumise režiim, mis rakendub side katkemise korral. 43. ÕRM-i BVLOS-lennul peab kõigepealt saavutama lennuvahendi stabiilsuse nähtavuspiiris ja pärast seda võib liikuda nähtavuspiirist väljapoole. 44. Kui ÕRM ei reageeri GPS-tõrke korral käsklusele, tuleb seade lülitada ATTI-režiimile, et säilitada manuaalne juhtimine, või käivitada katkestuspunkti naasmine. 45. ÕRM-ile tuleb seadistada mootorite automaatne väljalülitus side katkemise korral. 46. ÕRM-i asukoht BVLOS-lennul peab olema jälgitav vähemalt ühe sõltumatu jälgimismeetodi abil (ohualast väljaspool paiknev post või isikkoosseis, teine droon, sensor vms). 5. jaotis Tegevused ründel 47. Rünne sihtmärgile toimub tulekontrollija loal. Lahinglaskeharjutusel annab lisaks rünnakuloa vastava üksuse ülem. 48. Kui lahingumoon ei vabane või ei lõhke, tuleb ÕRM maandada esimesel võimalusel UXO- alasse ja järgida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ning demineerija juhiseid. 49. Juhul kui ÕRM kukub väljapoole UXO-ala, peab selle ala märgistama ja sulgema, kuni demineerija on ala üle kontrollinud. 50. Kui laskeharjutus toimub pimeda ajal, tuleb ÕRM-i stardi- ja maandumistuled välja lülitada ainult platvormil, mille vallandamismehhanism aktiveerub valgussensori abil. 2. jagu VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon 51. Mehitamata püsitiibõhukil põhinev relvasüsteem peab stardipositsioonil asetsema nii, et laskesuund oleks võimalikult vastutuult, võttes arvesse relvasüsteemi tuulepiirangut. Positsioonil peab olema võimalik mõõta tuule kiirust ja suunda. 8/11 52. Relvasüsteemi stardipositsioon peab olema tasane, et tagada laskeharjutusel süsteemi piisav stabiilsus. 3. jagu UVision Hero-120 lähiohuala 53. Laetud relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohuala koosneb 10 m raadiusega alast relva ümber ja 50-kraadise nurga all olevast 300 m pikkusest alast relva ees (vt joonis 3). Joonis 3. UVision Hero-120 stardipositsiooni lähiohuala 53.1. Relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohualas ei tohi olla takistusi 10 m raadiuses. Alas võivad olla ainult relvameeskond, tulekontrollijad ja laskeharjutuseks vajalik varustus. Stardipositsiooni ees olevas lähiohualas (vt joonisel 3 punane ala) ei tohi olla takistusi: 53.1.1. 0–50 m: takistuste maksimaalne kõrgus 3 m; 53.1.2. 50–200 m: takistuste maksimaalne kõrgus 25 m; 53.1.3. 200–300 m: takistuste maksimaalne kõrgus 50 m. 54. Lennukoridori ohuala koosneb kavandatud VÕRM-i trajektoorist, mis algab stardipositsiooni ohualast ja viib sihtmärgi piirkonda, ning liikumisaladest ja ohuribast mõlemal pool kavandatud trajektoori (vt joonis 2). 54.1. Liikumisala on 400 m laiune manööverdusala, mille piires VÕRM saab liikuda mööda oma trajektoori. 54.2. Ohuriba asub mõlemal pool liikumisala ja on 800 m laiune. 54.3. Maksimaalne lubatud kõrgus laskmise ajal on 365 m (1200 jalga) maapinnast. Lubatud lennukõrgus on 733 m (2200 jalga) maapinnast. 54.4. Ohuala koostatakse joonise 4 näitel. 9/11  Joonis 4. UVision Hero-120 ohuala 55. Sihtmärkide ala koosneb sihtmärgist ja seda ümbritsevast kuni 800 m raadiusega VÕRM-i manööverdusalast, mille piires võib lõhkepea enne sihtmärgi ründamise käsu andmist manööverdada (vt joonis 5). Manööverdusala ümbritseb 400 m laiune ohutusvöönd, mille ümber on omakorda 800 m laiune ohuriba. Selles alas ei tohi laskmise ajal viibida inimesi. Lennukoridori ohuala on ühendatud sihtmärkide alaga. Joonis 5. UVision Hero-120 sihtmärgi (ohu)ala 55.1. Sihtmärgi ehitus peab tagama VÕRM-i sütiku toimimise. 55.2. Sihtmärkide ala peab olema laskmise ajal vaadeldav. 55.3. Sihtmärki ei tohi planeerida tulepositsioonist kaugemale, kui on vastava antenni levikaugus. 56. Katkestus- ja/või hülgamispunkt on üks VÕRM-i laskeharjutuse parameetritest. VÕRM liigub katkestuspunkti kas kaugpiloodi käsul või teatud tõrkeolukordades automaatselt. 56.1. Katkestuspunkt planeeritakse sihtmärkide ala ja tulepositsiooni vahelisele lennualale. 56.2. Kogu ohuala määramisel tuleb silmas pidada, et VÕRM võib saada käsu liikuda katkestuspunkti mis tahes lennuetapis. Teekond katkestuskäsu saamise kohast katkestuspunkti peab olema kavandatud sirgjooneliselt. Kavandatud lennukoridori ja katkestuskoha vahelised alad, milles VÕRM võib liikuda, et jõuda katkestuspunktini, peab samuti planeerima ohualana. 10/11  56.3. Katkestuspunkti ohuala määratakse samamoodi nagu sihtmärkide ala. 57. UVision Hero-120 koondohuala koosneb kõikidest eelnimetatud ohualadest (vt joonis 6). Joonis 6. UVision Hero-120 laskmise koondohuala 11/11 KÄSKKIRI Tallinn 20.01.2026 nr 0.1-3.1/26/12 Ohutuseeskirja kinnitamine Käskkirjade muutmine Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, p 11¹ ja lähtudes Kaitseväe juhataja 15.02.2022 käskkirjaga nr 256 kinnitatud dokumendist „Sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskiri OE 1.1“ 1. Kinnitan dokumendi „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 (lisatud). 2. Muudan Kaitseväe juhataja 05.05.2025 käskkirjaga nr 739 kinnitatud dokumenti „I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 1.4“ alljärgnevalt: 2.1. Muudan OE 1.4 punkti 8 ja sõnastan selle alljärgnevalt: „8. Ohutuseeskirja haldab Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus“. 3. Muudan Kaitseväe juhataja 06.03.2021 käskkirjaga nr 53 kinnitatud dokumenti „Õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskiri OE 6.1“ alljärgnevalt: 3.1. Tunnistan kehtetuks OE 6.1 punkti 32 ja 33. 3.2. Lisan OE 6.1-de punkti 34 ja sõnastan selle alljärgnevalt: „34.Mehitamata õhusõiduki ohutu lennutamise protseduurid on sätestatud dokumentidega „I ja II kategooria mehitamata õhusõiduki kasutamise ohutuseeskiri OE 1.4“ ja „Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoon laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9“. 4. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ja teadmiseks Kaitseväe peastaabi ülemale, Kaitseliidu ülemale ning Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektorile. (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja  KINNITATUD Kaitseväe juhataja 20.01.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/12 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus ÕHURÜNDEMOONA JA VARITSEVA ÕHURÜNDEMOONA LASKEHARJUTUSTE OHUTUSEESKIRI OE 2.9 Tallinn 2026 Ohutuseeskirja koostajad: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi mehitamata süsteemide ja Tulevikuvõime ja kol-ltn (res) Arbo Probal vastusüsteemide programmi innovatsiooni väejuhatus juht ESTDIV 1JVBr-i STV mjr Andrei Šlabovitš jaoskonnaülem rügemendi staap ESTDIV 2JVBr-i KuP ltn Andree Porila sektsiooniülem JVP staap ESTDIV 2JVBr-i KuP n-ltn Darian Tiks rühmaülem JVP StTaKo ESTDIV 1JVBr-i LuP vbl Rasmus Tähe staabiallohvitser staap Ohutuseeskirja väljatöötamisel osalesid või andsid eksperdiarvamuse: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi väljaõppeosakonna (J7) kol-ltn (res) Arti Levandi Kaitseväe peastaap harjutusväljade ja matkeseadmete spetsialist Tulevikuvõime ja mehitamata õhusõidukite hr Sten Heinloo innovatsiooni väejuhatus projektijuht Riigi taristuosakonna hr Indrek Ots Kaitseinvesteeringute harjutusväljade taristuportfelli Keskus lõuna piirkonna juht Riigi taristuosakonna hr Sten Väinaste Kaitseinvesteeringute harjutusväljade taristuportfelli Keskus põhja piirkonna juht pr Kristina Lepist Kaitseväe Akadeemia keeletoimetaja Kooskõlastajad: Sõjaväeline auaste, Struktuuriüksus Ametikoht ees- ja perenimi kol Margot Künnapuu Kaitseväe peastaap J7 ülem Tulevikuvõime ja mjr Ivo Peets ülem innovatsiooni väejuhatus 2/11  Sisukord 1. peatükk. Üldsätted....................................................................................................................4 2. peatükk. Laskeharjutuse ohutus ...............................................................................................5 1. jagu. Üldsätted .....................................................................................................................5 2. jagu. Ohutuspersonali ülesanded ........................................................................................6 3. peatükk. Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine ........................................................7 1. jagu. Lühimaa-ründemoona ohutus ...................................................................................... 7 1. jaotis. Koondohuala .........................................................................................................7 2. jaotis. Ettevalmistavad tegevused enne laskmist .............................................................7 3. jaotis. Ohutusmeeskond ja varje......................................................................................8 4. jaotis. ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus ...............................................................8 5. jaotis. Tegevused ründel .................................................................................................8 2. jagu. VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon.......................................................................... 8 3. jagu. UVision Hero-120 lähiohuala ........................................................................................ 9 3/11  1. peatükk Üldsätted 1. Õhuründemoona ja varitseva õhuründemoona laskeharjutuste ohutuseeskiri OE 2.9 (edaspidi ohutuseeskiri) sätestab I ja II kategooria mehitamata õhusõidukil põhineva või vallandatava õhuründemoona (edaspidi ÕRM) ja varitseva õhuründemoona (edaspidi VÕRM) maasihtmärkide laskeharjutustega seotud terminid, laskeharjutuse korraldamise ohutusnõuded, ohutuspersonali ülesanded ning ohualade määramise põhimõtted. 2. Ohutuseeskiri on kohustuslik kõikidele isikutele ja üksustele, kes on seotud ÕRM-i ja VÕRM- i laskeharjutuste kavandamise ja läbiviimise ning laskeharjutustel osalemisega. 3. Ohutuseeskirja peab kohaldama kooskõlas: 3.1. sõjaväelise väljaõppe ohutuse üldeeskirjaga OE 1.1; 3.2. kuulmiskahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.2; 3.3. silmakahjustuste vältimise ohutuseeskirjaga OE 1.3; 3.4. relvakäsitsemise ja laskeharjutuse korraldamise ohutuseeskirjaga OE 2.1; 3.5. õhusõiduki läheduses tegutsemise ohutuseeskirjaga OE 6.1; 3.6. lõhketööde ohutuseeskirjaga OE 5.3; 3.7. lõhke- ja demineerimisväljaõppe eeskirjaga; 3.8. Kaitseväe juhataja 14.02.2025 käskkirjaga nr 271 „Mikro-mehitamata õhusõidukite süsteemi standardne tegevusjuhend (STJ)“; 3.9. väljaõppeehitistele esitatavate tehniliste nõuetega; 3.10. vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga; 3.11. vastava struktuuriüksuse võimekirjeldusega; 3.12. vastava ÕRM-i ja VÕRM-i kursusekavaga; 3.13. laskeväljaõppe eeskirjaga; 3.14. Kaitseväe lennundusmäärustikuga; 3.15. kaitselennunduse lennuõnnetustele ja lennuintsidentidele reageerimise eeskirjaga. 4. Terminid: 4.1. mehitamata õhusõiduk (MÕS) on autonoomne või kaugjuhitav õhusõiduk, mille pardal ei ole pilooti; 4.2. õhuründemoon (ÕRM) on lennuvahendilt vallandatav lahingumoon või MÕS-il põhinev ründesüsteem, mis hävib sihtmärgi ründamisel; 4.3. varitsev õhuründemoon (VÕRM) on juhitav täpsuslahingumoon, mis on võimeline lennu kestel kindla aja vältel püsima sihtmärgialal ooterežiimis, et sihtmärk leida, tuvastada ja hävitada; 4.4. lühimaa-õhuründemoona laskeharjutus on ohutuseeskirjas sätestatud tingimustel läbiviidav väljaõppeüritus, mille käigus harjutatakse ÕRM-ründeid pikeerimis- või vallandamismeetodil; 4.5. kaugpiloot on isik, kes juhib MÕS-i või jälgib autonoomse MÕS-i trajektoori, olles valmis igal ajal sekkuma; 4.6. ründepunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud teostada ÕRM-ründeid sihtmärkidele; 4.7. katkestuspunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ja ÕRM tuuakse tagasi; 4.8. hülgamispunkt on punkt, kus lennutrajektooril on planeeritud lend katkestada, kui tingimused ei võimalda enam ohutut jätkamist või juhtimist ning ÕRM-i maandumispunkt muutub UXO-alaks; 4.9. stardipositsioon on ala, kus tehakse ÕRM-i või VÕRM-i lennueelne kontroll, valmistatakse ette lahingumoon ja toimub õhkutõus; 4.10. lennukoridor on lennutamiseks kavandatud ala, mis määrab kindlaks ÕRM-i või VÕRM-i trajektoori ning selle ümber kehtestatud õhuohuala; 4.11. püsitiibõhuk on õhusõiduk, mille tiib on jäigalt konstruktsiooni külge kinnitatud; 4.12. VLOS (visual line-of-sight) on lend kaugpiloodi nähtavuspiiris; 4.13. BVLOS (beyond visual line-of-sight) on lend väljaspool kaugpiloodi nähtavuspiiri; 4.14. geotarastus (geofencing) on mingile alale virtuaalse ruumilise perimeetri loomine või seire näiteks GPS-vahendiga; 4.15. ATTI-režiim (lühend ingl attitude mode) on kaugjuhtimisega lennurežiim, mille puhul ei kasutata GNSS/GPS-positsioneerimist ega visuaalseid asukoha määramise 4/11  sensoreid. MÕS stabiliseerib asendit ja hoiab kõrgust inertsiaalandurite ja baromeetri abil, kuid võib horisontaalselt triivida tuule ja inertsuse mõjul. 5. ÕRM-i või VÕRM-i tohib lennutada kvalifitseeritud ja sertifitseeritud kaugpiloot, kellel on vastava kategooria ÕRM-i või VÕRM-i käitamisluba. 6. Kaugpiloot vastutab ÕRM-i või VÕRM-i ohutu käitamise eest. 7. VÕRM-i kasutatakse tootja poolt lubatud ilmaoludes. 8. Ohutuseeskirja haldab tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus. 2. peatükk Laskeharjutuse ohutus 1. jagu Üldsätted 9. Enne iga lahingumoonaga ÕRM-i või VÕRM-iga laskeharjutust koostatakse riskianalüüs, milles hinnatakse vähemalt alljärgnevaid riske ja määratakse neile vastavad ohutusmeetmed: 9.1. lahingumoona kinnitamine; 9.2. lahingumoona aktiveerimine; 9.3. lahingumoona iseeneslik initsieerimine; 9.4. lahingumoona irdumine lennuvahendi küljest; 9.5. kasutamata õhusõiduki hävitamine või tagasi toomine ja lahingumoona käitlemine; 9.6. õhusõidukiga side katkemine; 9.7. õhusõiduki juhtimise ülevõtmine või segamine; 9.8. õhusõiduki valele sihtmärgile või valel ajal sihtmärgile lukustumine; 9.9. kaugpiloodi kogemused; 9.10. sageduskontroll; 9.11. laskeharjutuse läbiviimise eripära (nt laskeharjutus toimub päeval või öösel); 9.12. ilmaolud – tuulekiirus, sademed, jäätumise oht, sealhulgas pilvede alampiir; 9.13. lennuliiklus plaanitud alas. 10. ÕRM-i üldine ohuala. Siinses ohutuseeskirjas käsitatakse ÕRM-ina kõiki lahingumoona kandvaid MÕS-e, kui kontekstist ei tulene teisiti. Kui ohutuseeskirjas puudub süsteemispetsiifiline ohuala määramise juhis, määratakse MÕS-i üldise ohuala raadiusena õhuki maksimaalse lennukauguse ja lahingumoona ohuala raadiuse summa (vt joonis 1). VÕRM-i laskeharjutustega seotud ohualad on sätestatud 3. peatüki 2. ja 3. jaos. Joonis 1. ÕRM-i üldise ohuala määramine 11. ÕRM-i ohuala suurust vähendada alljärgnevate punktide alusel: 11.1. väiksema lahingumoona kogusega; 11.2. väiksema aku või lühema lennuajaga; 11.3. harjutusmoona kasutamisega; 11.4. lahingumoona aktiveerimise piiramisega; 11.5. lahingumoona deaktiveerimise võimaluste suurendamisega; 11.6. õhusõidukile virtuaalpiirangu loomisega (näiteks geotarastuse abil); 5/11  11.7. juhtimisseadmete dubleerimisega. 12. ÕRM-i laskeharjutusel peab järgima OE 2.1 nõudeid. 13. Laskeharjutusel, kus kasutatakse harjutusmoona, peab olema tagatud meditsiinitoetuse tase 2 ja lahingumoonaga laskeharjutusel meditsiinitoetuse tase 4. 14. Laskeharjutuse korraldajad ja selles osalejad peavad kandma nägemis- ja kuulmiskaitsevahendeid ning kiivrit. Muu lahingu- ja erivarustuse kandmiskord kehtestatakse laskekäsuga. 15. Ründed lahingumoonaga on lubatud ainult konkreetse harjutusvälja kasutuseeskirjas määratud aladele. 16. Harjutusmoonaga on lubatud rünnata taktikaalale. 17. Tulekahju vältimiseks peab väljaspool UXO-ala olev sihtmärgi ümbrus olema süttivatest materjalidest puhas. 18. Juhul kui lahingumoon on platvormilt vallandatud, ei liigitu tagasi siirduv MÕS enam ÕRM- iks, vaid seda võib käidelda OE 1.4 kohaselt kui MÕS-i. 2. jagu Ohutuspersonali ülesanded 19. Laskeharjutuse läbiviija vastutab, et laskeharjutus toimub kooskõlas siinse ohutuseeskirja ja vastava harjutusvälja kasutuseeskirjaga. 20. Läbiviija kehtestab koondohuala järelevalve korralduse, delegeerides vajaduse korral ülesanded määratud ohutuspersonalile. Ohutuspersonal peab tagama olukorrateadlikkuse vähemalt stardipositsioonil, lennukoridoris, katkestus- ja hülgamispunktides ning ründepunktis. 21. Läbiviija tagab võtmealade järelevalve ning sideühenduse ohutuspersonaliga kogu harjutuse vältel. 22. Järelevalvemeetmete valikul lähtutakse harjutusvälja kasutuseeskirjast ning VLOS- ja BVLOS-laskeharjutusele kehtestatud piirangutest. 23. Laskeharjutusel osalejate juhendamise põhjalikkus määratakse riskihinnangu alusel, arvestades kaugpiloodi kogemust. 24. Laskeharjutuse läbiviijaks võib määrata isiku, kes on saanud asjakohase ohutusõppe. 25. Laskmise ajal läbiviija või ohutuspersonal: 25.1. tagab, et kõrvaliste isikute pääs lähiohualale on tõkestatud; 25.2. tagab, et stardipositsioonil ja teistel mehitatud positsioonidel järgitaks ohutusnõudeid ja kehtestatud piiranguid ning võimalikud tegevused oleks läbi harjutatud; 25.3. tagab, et ründetegevus viiakse läbi laskekäsu ja läbiviija juhiste kohaselt; 25.4. tagab, et enne laskeharjutuse algust asub osalev isikkoosseis ohututel positsioonidel või kindlustatud punkrites; 25.5. tagab, et ettevalmistavad tegevused on enne laskmist tehtud; 25.6. veendub, et ÕRM-i kontrollsüsteemi on sisestatud õiged sihtmärgi koordinaadid ja lennukoridori andmed; 25.7. jälgib lennu vältel visuaalselt või lennuvahendi kontrollsüsteemi abil ÕRM-i trajektoori ja tagab püsimise määratud lennukoridoris; 25.8. hüüab „Stopp!“ kui: 25.8.1. on tekkimas või on tekkinud ohtlik viga (nt ÕRM-i või lahingumoona ohtlik käsitsemine või side katkemine või ÕRM kaotab juhitavuse); 25.8.2. märkab ohualal liikumist, mis ei seostu laskeharjutusega; 25.8.3. puhkeb tulekahju; 25.8.4. katkeb side korraldajate vahel, tõkestusmeeskonnaga või ohualas oleva kindlustatud punkriga; 25.8.5. on juhtunud õnnetus. Tegevuse jätkamiseks annab loa läbiviija. 6/11  3. peatükk Ohuala määramine ja laskeharjutuse läbiviimine 1. jagu Lühimaa-ründemoona ohutus 1. jaotis Koondohuala 26. ÕRM-i üldine ohuala, mida ei ole vähendatud punktis 11 loetletud meetmetega, on kujutatud joonisel 1. 27. Kui ÕRM-i lennukõrgus ja lennukoridoris püsimine on tagatud vähemalt kahe erineva lahenduse samaaegase kasutusega ja kajastatud riskianalüüsis, siis moodustub koondohuala alljärgnevalt: 27.1. ÕRM-i laskeharjutuse koondohuala koosneb stardipositsioonist, lennukoridorist ja sellel paiknevatest ÕRM-i katkestus-, hülgamis- ja ründepunktist (vt joonis 2); 27.2. ÕRM-i lennukoridori laiuseks, stardipositsiooni, katkestus-, hülgamis- ning ründepunkti ohutusraadiuseks on vähemalt kahekordne ÕRM-i lennukõrgus, millele lisatakse kasutatava lahingumoona ohuala (vt joonis 2); 27.3. ÕRM-i koondohuala moodustub, kui ühendada stardipositsiooni, lennukoridori ja sellel paiknevad katkestus-, hülgamis- ja ründepunktide kaugemad punktid omavahel sirgjoonega. Joonis 2. ÕRM-i koondohuala 2. jaotis Ettevalmistavad tegevused enne laskmist 28. Enne laskeharjutust peab läbi viima ettevalmistava harjutuse ilma lahingumoonata samal maastikul ja samade vahenditega, et tuvastada võimalikud ohud. 29. Enne laskeharjutust peab kontrollima geotarastuse toimimist kontrollitud tingimustes. 30. Vahetult enne laskeharjutust tuleb üle kontrollida vallandamismehhanism ja selle sobivus kasutatava lõhkekehaga. 7/11 31. Vahetult enne laskeharjutust tehakse proovilend imitatsioonivahendiga, et hinnata drooni käitumist ilmastikutingimustes ja signaalitugevust lahinglennul. 3. jaotis Ohutusmeeskond ja varje 32. ÕRM-i stardipositsioon peab olema tasane ja kõva pinnasega ning 25 m raadiuses ei tohi olla puid ega põõsaid. 33. ÕRM-i stardiplatvorm peab olema stabiilne ja lahingumoon ei tohi kokku puutuda maapinnaga. 34. ÕRM-ile lahingumoona kinnitamiseks ehitatakse varje (näiteks kaevatakse auk või laotakse liivakottidest sein) mõõtmetega 0,3 × 0,5 × 0,5 m, kuhu on vajaduse korral võimalik ÕRM-i koos lahingumoonaga visata. 35. Splindi või mehaanilise kaitseriivi eemaldab üks isik kontrollija järelevalve all. Teised laskeharjutusel osalejad peavad olema kindlustatud punkris. 36. ÕRM-i õhkutõusul peavad inimesed ohutuse tagamiseks stardipositsioonilt eemalduma. 37. Lahingumoona kinnitajale ja tulekontrollijale peab olema eraldi varjumisvõimalus 5 m raadiuses ÕRM-i stardipositsioonist. 38. Kui lennukoridor või selle ohuala kulgeb üle isikkoosseisu, peab isikkoosseis olema kindlustatud punkris. 4. jaotis ÕRM-i tehnilised nõuded ja lennuohutus 39. Lahingumoon peab olema MÕS-i külge kinnitatud nii, et oleks tagatud stabiilne lend. 40. VLOS- ja BVLOS-laskeharjutustel ei tohi antenni ja ÕRM-i vahel ei tohi olla sidepidamist häirivaid takistusi. Takistuste tuvastamiseks tehakse kontroll-lend. 41. Lennukoridoris ei tohi olla elektromagnetilisi häireallikaid, mis võivad mõjutada GPS- signaali, ja seda kontrollitakse ettevalmistava harjutusega. 42. Laskeharjutusel kasutataval ÕRM-il peab olema sisse lülitatud automaatmaandumise režiim, mis rakendub side katkemise korral. 43. ÕRM-i BVLOS-lennul peab kõigepealt saavutama lennuvahendi stabiilsuse nähtavuspiiris ja pärast seda võib liikuda nähtavuspiirist väljapoole. 44. Kui ÕRM ei reageeri GPS-tõrke korral käsklusele, tuleb seade lülitada ATTI-režiimile, et säilitada manuaalne juhtimine, või käivitada katkestuspunkti naasmine. 45. ÕRM-ile tuleb seadistada mootorite automaatne väljalülitus side katkemise korral. 46. ÕRM-i asukoht BVLOS-lennul peab olema jälgitav vähemalt ühe sõltumatu jälgimismeetodi abil (ohualast väljaspool paiknev post või isikkoosseis, teine droon, sensor vms). 5. jaotis Tegevused ründel 47. Rünne sihtmärgile toimub tulekontrollija loal. Lahinglaskeharjutusel annab lisaks rünnakuloa vastava üksuse ülem. 48. Kui lahingumoon ei vabane või ei lõhke, tuleb ÕRM maandada esimesel võimalusel UXO- alasse ja järgida harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti ning demineerija juhiseid. 49. Juhul kui ÕRM kukub väljapoole UXO-ala, peab selle ala märgistama ja sulgema, kuni demineerija on ala üle kontrollinud. 50. Kui laskeharjutus toimub pimeda ajal, tuleb ÕRM-i stardi- ja maandumistuled välja lülitada ainult platvormil, mille vallandamismehhanism aktiveerub valgussensori abil. 2. jagu VÕRM-relvasüsteemi stardipositsioon 51. Mehitamata püsitiibõhukil põhinev relvasüsteem peab stardipositsioonil asetsema nii, et laskesuund oleks võimalikult vastutuult, võttes arvesse relvasüsteemi tuulepiirangut. Positsioonil peab olema võimalik mõõta tuule kiirust ja suunda. 8/11 52. Relvasüsteemi stardipositsioon peab olema tasane, et tagada laskeharjutusel süsteemi piisav stabiilsus. 3. jagu UVision Hero-120 lähiohuala 53. Laetud relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohuala koosneb 10 m raadiusega alast relva ümber ja 50-kraadise nurga all olevast 300 m pikkusest alast relva ees (vt joonis 3). Joonis 3. UVision Hero-120 stardipositsiooni lähiohuala 53.1. Relvasüsteemi stardipositsiooni lähiohualas ei tohi olla takistusi 10 m raadiuses. Alas võivad olla ainult relvameeskond, tulekontrollijad ja laskeharjutuseks vajalik varustus. Stardipositsiooni ees olevas lähiohualas (vt joonisel 3 punane ala) ei tohi olla takistusi: 53.1.1. 0–50 m: takistuste maksimaalne kõrgus 3 m; 53.1.2. 50–200 m: takistuste maksimaalne kõrgus 25 m; 53.1.3. 200–300 m: takistuste maksimaalne kõrgus 50 m. 54. Lennukoridori ohuala koosneb kavandatud VÕRM-i trajektoorist, mis algab stardipositsiooni ohualast ja viib sihtmärgi piirkonda, ning liikumisaladest ja ohuribast mõlemal pool kavandatud trajektoori (vt joonis 2). 54.1. Liikumisala on 400 m laiune manööverdusala, mille piires VÕRM saab liikuda mööda oma trajektoori. 54.2. Ohuriba asub mõlemal pool liikumisala ja on 800 m laiune. 54.3. Maksimaalne lubatud kõrgus laskmise ajal on 365 m (1200 jalga) maapinnast. Lubatud lennukõrgus on 733 m (2200 jalga) maapinnast. 54.4. Ohuala koostatakse joonise 4 näitel. 9/11  Joonis 4. UVision Hero-120 ohuala 55. Sihtmärkide ala koosneb sihtmärgist ja seda ümbritsevast kuni 800 m raadiusega VÕRM-i manööverdusalast, mille piires võib lõhkepea enne sihtmärgi ründamise käsu andmist manööverdada (vt joonis 5). Manööverdusala ümbritseb 400 m laiune ohutusvöönd, mille ümber on omakorda 800 m laiune ohuriba. Selles alas ei tohi laskmise ajal viibida inimesi. Lennukoridori ohuala on ühendatud sihtmärkide alaga. Joonis 5. UVision Hero-120 sihtmärgi (ohu)ala 55.1. Sihtmärgi ehitus peab tagama VÕRM-i sütiku toimimise. 55.2. Sihtmärkide ala peab olema laskmise ajal vaadeldav. 55.3. Sihtmärki ei tohi planeerida tulepositsioonist kaugemale, kui on vastava antenni levikaugus. 56. Katkestus- ja/või hülgamispunkt on üks VÕRM-i laskeharjutuse parameetritest. VÕRM liigub katkestuspunkti kas kaugpiloodi käsul või teatud tõrkeolukordades automaatselt. 56.1. Katkestuspunkt planeeritakse sihtmärkide ala ja tulepositsiooni vahelisele lennualale. 56.2. Kogu ohuala määramisel tuleb silmas pidada, et VÕRM võib saada käsu liikuda katkestuspunkti mis tahes lennuetapis. Teekond katkestuskäsu saamise kohast katkestuspunkti peab olema kavandatud sirgjooneliselt. Kavandatud lennukoridori ja katkestuskoha vahelised alad, milles VÕRM võib liikuda, et jõuda katkestuspunktini, peab samuti planeerima ohualana. 10/11  56.3. Katkestuspunkti ohuala määratakse samamoodi nagu sihtmärkide ala. 57. UVision Hero-120 koondohuala koosneb kõikidest eelnimetatud ohualadest (vt joonis 6). Joonis 6. UVision Hero-120 laskmise koondohuala 11/11