Seisukoht teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu kohta

Pr Kristina Kallas Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18 kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/17396 50088 Tartu e-post: [email protected] Seisukoht teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu kohta Lugupeetud minister Kallas Tartu Ülikool tunnustab Haridus- ja teadusministeeriumi mahukat tööd teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi: TAIKS) eelnõu väljatöötamisel. Samas on ülikooli hinnangul veel mõned põhimõttelist laadi probleemid, mis tuleks uue TAIKSiga ära lahendada. Evalveerimine 1. TAIKSi eelnõu ja seletuskirja lugedes ei ole täit kindlust, et need loovad olukorra, kus praegune teadusvaldkondade evalveerimine liidetakse ülikoolide ja rakenduskõrgkoo- lide jaoks institutsionaalse akrediteerimise protsessiga ning temaatilised evalveerimi- sed ei ole mõeldud vähemalt osaliselt asendama praegust valdkondade evalveerimist. Kahtlus, et see just nii on, tuleneb eelnõu paragrahvi 14 lõikest 1, mille kohaselt kor- raldatakse temaatilisi hindamisi muu hulgas teadus- ja arendustegevuse taseme hinda- miseks. Samuti ei ole kõrgharidusseaduse paragrahvi 38 kavandatud muudatust, mille kohaselt hinnatakse institutsionaalse akrediteerimise käigus ka teadus- ja arendustege- vuse taset. Institutsionaalse akrediteerimise käigus tuleks aga teadus- ja arendustege- vuse taset kindlasti hinnata – küll ei ole selleks vajalik korraldada tavapärast hindamist ekspertkomisjoni poolt, vaid hindamine on võimalik korraldada teadus- ja arenduste- gevuse kvantitatiivseid näitajaid aluseks võttes. Ka eelnõu paragrahvi 8 lõike 3 punktis 3 on Eesti Teadusagentuuri ülesandena sätestatud vaid teaduse evalveerimise korral- damine vastavalt TAIKSi § 13 ning pole nimetatud teadus- ja arendustegevuse taseme hindamist ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide institutsionaalse akrediteerimise käigus. Samuti ei ole eelnõu paragrahvis 11, mis käsitleb Eesti Teadusinfosüsteemis töödelda- vaid andmeid, viidet institutsionaalse akrediteerimise käigus tekkivatele teadus- ja arendustegevuse taset puudutavatele andmetele. Teen ettepaneku teha eelnõusse täien- dused, mis kajastaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning ülikoolide varasemat kok- kulepet, mille kohaselt viiakse teaduse evalveerimise protsess ülikoolide puhul tervi- kuna institutsionaalse akrediteerimise koosseisu. Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073 2. Eelnõu paragrahvi 13 lõike 11 sõnastusest on võimalik välja lugeda, et juhul, kui eval- veerimata teadus- ja arendusasutus liidetakse näiteks Tartu Ülikooliga, peaks ülikool vastava valdkonna teadus- ja arendustegevuse laskma uuesti evalveerida väljaspool institutsionaalse akrediteerimise protsessi. Eeldan, et siinkohal on tegemist sõnastus- liku ebatäpsusega, sest selline korraldus oleks väga ebamõistlik ning pärsiks kindlasti ülikoolide valmisolekut teisi kõrgkoole ning teadus- ja arendusasutusi enda koosseisu liita. Palun viidatud sätet korrigeerida. 3. Vastavalt eelnõu paragrahvi 13 lõikele 6 katab evalveerimisega kaasnevad kulud eval- veerimist taotleva juriidilise isiku või asutuse asutaja. Seletuskirjas on öeldud, et riigi või avalik-õiguslike teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide pu- hul on selleks vastav ministeerium, eraõiguslike juriidiliste isikute puhul katab kulud eraõigusliku juriidilise isiku omanik. Kas ma saan õigesti aru, et eraõiguslike juriidi- liste isikute puhul ei saa kulusid katta mitte evelveerimist taotlev isik ise, vaid seda peaks just kui tegema osaühingu puhul osanikud, aktsiaseltsi puhul aktsionärid, sihta- sutuse puhul asutajad jne? See korraldus tundub väga ebamõistlik. Pealegi ei pruugi eraõigusliku isiku omanikud evalveerimise hetkel olla need samad, kes selle isiku ku- nagi asutasid. Kui ülikoolide puhul viiakse teaduse taseme hindamine institutsionaalse akrediteerimise koosseisu, siis ülikoole see säte suures mahus ilmselt ei puuduta, kuid õigusselgust selles küsimuses on tarvis ikkagi. Ülikoolide kui avalik-õiguslike juriidi- liste isikute puhul on võimalik rääkida riigist kui selle isiku asutajast, samas aga mitte omanikust. Palun vaadake viidatud säte üle ja korrigeerige. Rahastamine 4. MEMO punktis 7 on öeldud, et „äriühingutena tegutsevatele teadus- ja arendusasutus- tele eraldatakse toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) eelar- vest, ülejäänud asutustele ja kõrgkoolidele Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarvest“. Lisa 3 „Tegevustoetuse põhimõtted“ viimases lõigus on selgitatud, et riik ei pea õigeks HTMi ja MKMi teadus- ja arendustegevustoetuse proportsiooni fikseeri- mist. Memost ega lisast 3 ei nähtu kahjuks, kes ja mis kujul on proportsioonide fiksee- rimist taotlenud. Kindlasti on Tartu Ülikool nõus ministeeriumi seisukohaga ning sel- gitusega, miks proportsioonide fikseerimine ei ole mõistlik. Ülikoolide jaoks selguse ja kindluse tagamiseks oleks aga vaja kinnitust, et tegu saab olema kahe täiesti eraldi- seisva eelarvega, st et ei saa olema üks ühine HTMi ja MKMi teadus- ja arendustegevus toetuse eelarve, milles siis iga-aastaselt hakkavad mõlemad ministeeriumid enda siht- gruppidele raha jagama. 5. Lisas 3 on toodud tulemusosa tulemusnäitajad, mis lõplikul kujul lepitakse kokku TAIKSi alusel kehtestatavas määruses. Lisas 3 esitatud tulemusnäitajate loetelu vajab kindlasti veel arutamist ja täpsustamist (nt on patendid ja patenditaotlused liiga kitsas intellektuaalset omandit kirjeldav näitaja jmt). Ülikoolid vajavad kindlust, et tege- vustoetuse põhimõtetes sisalduv loetelu ei saa takistuseks tulemusnäitajate täpsustami- sele enne määruse vastuvõtmist. Tartu Ülikool on kindlasti valmis kaasa rääkima tule- musnäitajate määratlemisel ja sõnastamisel. 6. MEMO punktis 6 (TAIKSi eelnõu § 21) on selgitatud, et „innovatsioonitoetuse asemel sätestatakse seaduses ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus“. Selline muudatus ei ole kindlasti aktsepteeritav ja seda mitmel põhjusel. - Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on kaks olemuslikult erinevat te- gevust, mis on ka eelnõu paragrahvis 2 eraldi mõistetena defineeritud, neid kä- sitletakse ka statistikas rahvusvaheliselt eraldi (Frascati käsiraamat ja Oslo kä- 2 (4)  siraamat), samuti on TAIKSis endas need igal pool eraldi välja toodud. Seepä- rast ei saa ega tohi innovatsioonitoetust ümber nimetada „ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetuseks“. See on sisuliselt vale ning võimaldab teadus- ja arendustegevuse rahastuse probleemi hägustada – kui innovatsiooni rahastust näidatakse teadus- ja arendustegevuse rahastuse osana, siis tundub summa suur, aga tegelikult osa sellest ei lähe üldse teadustegevusse. - Praeguse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse asemel sai hakatud pla- neerima uut teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadust just kindla eesmärgiga edendada innovatsiooni. Praeguses TAIKSi kavandis on mõistet „innovatsioon“ kasutatud 91 korda, sh räägitakse innovatsiooni juhti- misest, koordineerimisest jne. Samas innovatsiooni rahastamisest eriti juttu ei ole, kavandatav innovatsioonitoetus oligi ainus sellesuunaline meede. Kuigi se- letuskiri seda ei ava, siis jääb mulje, et tegu ei ole eksitusega, vaid teadliku te- gevusega, kuivõrd eelnõu paragrahvi 7 lõike 6 kohaselt ei hakka ka innovat- siooni eest vastutava ministeeriumi ülesannete hulka innovatsiooni rahastamine enam kuuluma. - TAIKSi 4. peatüki pealkiri on „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine“. Kõnealuse muudatusega on sattunud peatüki pealkiri ja sisu vas- tuollu, kuivõrd innovatsiooni rahastamist seaduses enam ette ei nähta. - MKMi eelarvest juba on kavandatud anda äriühingutele teadus- ja arendustege- vuse toetust (TAIKSi eelnõu § 16 lg 3 p 1 ning § 17 lg 7). Kui nüüd muuta innovatsioonitoetus „ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetuseks“, tekib äriühingutele täiendav teadus- ja arendustegevuse toetuse instrument, millele ülikoolidel ning riigi teadus- ja arendusasutustel ligipääsu ei ole (innovatsioo- nitoetus oli kavas avada kõigile teadus- ja arendustegevusega tegelevatele asu- tustele sõltumata nende omandivormist). Selline muudatus ei ole ülikoolide vaatest kindlasti aktsepteeritav. Seega teen ettepaneku kas (1) kavandatavat muudatust mitte teha ning taastada eraldi innovatsioonitoetuse instrument või (2) muuta TAIKS tagasi teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduseks ning eemaldada tekstist läbivalt innovatsiooniga seotud sätted. 7. Tõstatan ka ühe teadus- ja arendustegevuse rahastamist puudutava küsimuse, mis ei tulene kavandatavast seadusemuudatusest, vaid on ilmnenud praktika käigus, kuid mil- lesse oleks võimalik seaduse seletuskirjaga selgust tuua. Nimelt on Tartu Ülikoolil tek- kinud erinevad arusaamad mitme ministeeriumiga, kellel on olnud soov ja vajadus enda tegevuse tõhustamiseks ülikoolilt teadus- ja arendustegevust tellida. Ülikool on selgi- tanud, et juhul, kui ministeerium vajab teadus- ja arendustegevuse tulemusi enda tege- vuse tõhustamiseks ning soovib, et ülikool ka vastava intellektuaalomandi riigile üle annab, siis on ainus võimalus seda teha töövõtulepingu sõlmimisega, et sellisel juhul maksustatakse vastav teenus ka käibemaksuga jne. Kahjuks ei ole ülikooli selgitused paljudel juhtudel piisavaks osutunud ning ministeeriumid nimetavad seda tegevust tea- dus- ja arendustegevuse toetamiseks ning soovivad teenuse tellimise asemel ülikooli- dele hoopis anda toetust, samal ajal aga siiski nõudes endale teadus- ja arendustegevuse tulemusel tekkinud intellektuaalse omandi üleandmist. Teen ettepaneku TAIKSi sele- tuskirjas 4. peatükki puudutavate selgituste juures lahti seletada, mis vahe on teadus- ja arendustegevuse toetamisel ning vastava teenuse tellimisel. Kuna see küsimus ei ole kõigile seaduse rakendajatele ühemõtteliselt selge, siis oleks oluline, et seaduse sele- tuskirjas oleks selgelt öeldud, et seadus ei reguleeri teadus- ja arendustegevuse telli- mist, vaid üksnes teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid ning kui riik soovib üli- koolidelt ja teadusasutustelt teadus- ja arendustegevust tellida, siis tuleb selle jaoks sõl- mida leping vastavalt võlaõigusseadusele. 3 (4)  Teaduseetika 8. Kahjuks on TAIKSi eelnõus ikka määratlemata riikliku teaduseetika komitee pädevuse piirid (eelnõu § 12). See tähendab, et seaduse jõustumisel ei ole üheselt mõistetav, mil- lised uuringud vajavad riikliku eetikakomitee luba ning milliste puhul piisab institut- sionaalse eetikakomitee loast. See tähendab, et teadlased pannakse lubamatusse olu- korda, kus neil puudub selgus, milline eetikakomitee peaks nende teadusprojektide taotlusi hindama, teadusprojektid võivad hakata nö pendeldama eri eetikakomiteede vahel ning võib tekkida vaidlus Eesti Teadusagentuuri ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel, millise eetikakomitee pädevusse üks või teine küsimus ikkagi kuulub. Regulat- siooni puudumine võib ka tekitada olukorra, kus riikliku eetikakomitee poole ei pöör- dutagi ning asutused teevad oma eetikakomiteed, mille asjatundlikkuse, erapooletuse ja tegevuse üle puudub igasugune kontroll. Riikliku eetikakomitee pädevust ei tohi jätta osapoolte vahelise kokkuleppe objektiks. Kokkuleppeni jõudmine võib võtta kaua, potentsiaalse kokkuleppe osapooled ei ole üheselt defineeritud ning puudub igasugune mehhanism kohustada osapooli kokkuleppega liituma või kokkuleppest kinni pidama. Haridus- ja Teadusministeerium on seni põhjendanud eetikakomitee pädevuse seadu- ses sätestamata jätmist sellega, et seda on keeruline teha. Juhin tähelepanu, et kui seda on keeruline teha Riigikogu jõustatava seadusega, siis veel palju keerulisem on seda teha kõiki osapooli hõlmava kokkuleppega. Ka ei ole õiguslikult võimalik ministri määruse kui seaduse alusel antava õigusaktiga reguleerida eetikakomitee ülesannete täitmist, mida komiteele seadusega pandud ei olegi. Seega kutsun veel kord üles tegema selle jõupingutuse ning välja töötama TAIKSi õigusnormi sõnastuse, millega määrat- letakse riikliku eetikakomitee pädevuse piirid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mari Moora Teadusprorektor rektori ülesannetes, professor Koopia: teised ülikoolid Aliis Liin [email protected] 737 5664 4 (4)