Detailplaneeringust

PÄRNU LINNAVALITSUS PLANEERIMISOSAKOND Veeteede Amet Valge tn 4 11413 TALLINN 26.aprill 2018 nr 8-4/2206-12 [email protected] Pärnu linnas, Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamise jätkamine Seoses täiendava kooskõlastamise vajaduse määramisega, lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015, 3) § 1 lõikest 1, planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 17 lõikest 3, esitame Teile kooskõlastuse saamise jätkamiseks Pärnu linnas, Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringu täiendatud seletuskirja enne planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 18 kohast vastu võtmist. Vastavalt Veeteede Ameti 12.04.2018 kirjale nr 6-3-1/732 tegi detailplaneeringu koostaja planeeringu seletuskirja peatükkides 1.6.7., 1.6.10. ja 1.6.14. täiendused, markeeritud track changega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Koppel osakonna juhataja Lisa: Pärnu Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringu täiendatud seletuskiri. Ülle Tuulik 44 48 353 [email protected] Suur-Sepa 16 444 8200 Registrikood 75000064 80098 Pärnu linn [email protected] www.parnu.ee Pärnu linn  Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneering Pärnu linn Seotud kultuurimälestised: arheoloogiamälestis 'Asulakoht' , reg nr 11793 ; Pärnu vanalinna ja kuurord i muinsuskaitseala , reg nr 27007 Seotud loodus kaitseala: 'Valli park' , reg nr KLO1200076 Töö nr: 29DP14 Muin suskaitse tegevusluba EMU000164 Huvitatud isik : Transcom Vara AS Projekti juht , volitatud maastikuarhitekt, ruumilise keskkonna planeerija : Heiki Kalberg Koostaja , maastikuarhitekt : Karl Hansson Sisukord PLANEERINGU KOOSSEIS - ESIMENE KÖIDE: PLANEERING TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Seletuskiri PAGEREF _Toc506901707 \h 5 1.1. Detailplaneeringu koostamise alused PAGEREF _Toc506901708 \h 5 1.2. Koostöö planeeringu koostamisel vastavalt Planeerimisseaduse §16-le PAGEREF _Toc506901709 \h 5 1.3. Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu PAGEREF _Toc506901710 \h 5 1.4. Detailplaneeringu koostamise ülesanded PAGEREF _Toc506901711 \h 6 1.5. Olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc506901712 \h 6 1.5.1. Planeeritava ala asukoht PAGEREF _Toc506901713 \h 6 1.5.2. Maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc506901714 \h 6 1.5.3. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid PAGEREF _Toc506901715 \h 6 1.5.4. Haljastus, liiklus PAGEREF _Toc506901716 \h 7 1.5.5. Tehnovõrgud PAGEREF _Toc506901717 \h 7 1.5.6. Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng PAGEREF _Toc506901718 \h 7 1.5.7. Muinsuskaitse eritingimused PAGEREF _Toc506901719 \h 7 1.6. Detailplaneeringuga kavandatav PAGEREF _Toc506901720 \h 8 1.6.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanek PAGEREF _Toc506901721 \h 8 1.6.2. Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus PAGEREF _Toc506901722 \h 9 1.6.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc506901723 \h 9 1.6.4. Kavandatav ehitusõigus PAGEREF _Toc506901724 \h 9 1.6.5. Arhitektuurinõuded ehitistele PAGEREF _Toc506901725 \h 9 1.6.6. Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc506901726 \h 10 1.6.7. Haljastus, heakord ja piirded PAGEREF _Toc506901727 \h 11 1.6.8. Tuleohutuse tagamine PAGEREF _Toc506901728 \h 12 1.6.9. Tehnovõrgud ja rajatised PAGEREF _Toc506901729 \h 12 1.6.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks PAGEREF _Toc506901730 \h 14 1.6.11. Piirangud PAGEREF _Toc506901731 \h 16 1.6.12. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc506901732 \h 17 1.6.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc506901733 \h 17 1.6.14. Planeeringu rakendamise võimalused PAGEREF _Toc506901734 \h 17 2. JOONISED PAGEREF _Toc506901735 \h 19 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 20 2. Tugijoonis M 1:500 21 3. Planeeringu põhijoonis M 1:500 22 4. Tehnovõrgud M 1:500 23 3. LISAD PAGEREF _Toc506901740 \h 25 Lisa 1. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv kolmemõõtmeline joonis PAGEREF _Toc506901741 \h 25 Lisa 2. Pärnu linna üldplaneeringu maakasutuse plaani muutmise ettepanek PAGEREF _Toc506901742 \h 27 Seletuskiri Detailplaneeringu koostamise alused Planeeringu lähtedokument on Pärnu Linnavalitsuse 1 6 . veebruari 2015 . a korraldus nr 108 „ Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine“. Planeeringuala hõlmab algatamise korralduse kohaselt Pärnu kesklinnas Pärnu jõe kaldaalal Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistu id. Planeeringu koostamise käigus on lisatud planeeringualale nimetatud kruntidega piirnevaid tänavamaa kinnistuid Kalda tänav T1 ja Kalda tänav T2 ning osaliselt Lai tänav T9 ja Õhtu tänav T1, kuna planeeringu lahenduse kohaselt korrigeeritakse nende kinnistute liikluskorralduslikku lahendust. Planeeringuala suurus on u 2,5 ha. Planeering u lahenduse koostamisel on lähtutud planeeringualal läbi viidud arhitektuurivõistluse võidutööst märgusõnaga ’ Vanasadam ’ , autor Arhitekt Must OÜ ( Ott Alver, Alvin Järving, Mar i Rass, Kaidi Põder, Keiti Lige, Ann- Kristiin Entson ). Planeeringu koostamisel on arvestatud Artes Terrae OÜ koostatud muinsuskaitse eritingimustega „ Muinsuskaitse eritingimused Kalda tn 2 detailplaneeringu koostamiseks “, töö nr 34ET14 (vt planeeringu lisad), kooskõlastatud Muinsuskaitseametis 04.09.2014 (nr 2 23041 ) . Planeeringu koostamisel on arvestatud 2015. a Alkranel OÜ koostatud „Pärnu linna, Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus“ antud nõuete ja soovitustega. Töös kasutatud digitaalse alusplaani mõõtkavas 1:500 on koostanud OÜ Metricus (litsents nr 316 MA) 2017. a veebruaris, töö nr TM-018/17. Koostöö planeeringu koostamisel vastavalt Planeerimisseaduse §16-le Telia Eesti AS , Hans Sild 19 . 09 .201 7 : digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu lisad); Fortum Eesti AS , Margit Peterson 14 . 09 . 201 7 : koostöö kiri (vt planeeringu lisad); AS Pärnu Vesi, Mati Juursalu 14 . 09 .201 7 : digitaalselt allkirjastatud koostöö kiri (vt planeeringu lisad); Elektrilevi OÜ , Priit Mägi 18 . 09 .201 7 : digitaalselt allkirjastatud koos töö kiri (vt planeeringu lisad). Detailplaneeringu koostamisel abimaterjalina kasutusel olnud tööde ja dokumentide loetelu Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi materjale: Pärnu linna üldplaneering 2001-2025, kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20. septembri 2001. a määrusega nr 26; Ehitusseadustik, vastu võetud Riigikogus 11. veebruaril 2015. a; Planeerimisseadus, vastu võetud Riigikogus 13. novembril 2002. a; Muinsuskaitseseadus , vastu võetud Riigikogus 27. veebruaril 2002. a; Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad; a rhitektuurivõistluse võidutöö märgusõnaga „Vanasadam“, Arhitekt Must OÜ; m uinsuskaitse eritingimused Kalda tn 2 detailplaneeringu koostamiseks, Artes Terrae OÜ , töö nr 34ET14 ; digitaalne geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500, OÜ Metricus , töö nr TM-018/17 ; koostatav Pärnu linna üldplaneering, vastu võetud Pärnu linnavolikogu 15.05.2014 otsusega nr 36 . Detailplaneeringu koostamise ülesanded Detailplaneeringu ülesanded on: sadamategevuse reorganiseerimine ning hoonestuslahenduse leidmine linna- ja keskkonnasõbralikuma reisisadamateenuse pakkumiseks; Kalda tn 2 kinnistu jagamine kruntideks, ehitusõiguse määramine äri- ja korterelamute/ühiskondlike hoonete ehitamiseks; krundi kasutamise sihtotstarvete proportsioonide, ehituskeeluvööndi ulatuse, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning liikluskorralduse määramine . Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritava ala asukoht Planeeringuala asub Pärnu kesklinnas kesklinna silla vahetus läheduses Pärnu jõe vasakkaldal . Maakasutus ja hoonestus Planeeringuala kruntide praegused katastriüksuse sihtotstarbed ning hoonestus on esitatud joonisel 2 Tugijoonis . Kalda tn 2 krundil asub Ehitisregistri andmetel kuus ühekorruselist hoonet: alajaam, v iilhall , o lmehoone , ladu, kuur ja kontorihoone. Hoonestus on valdavalt amortiseerunud, välisviimistlusmaterjalidena on kasutatud sil i kaattellist ning puitlaudist , krunt on valdavalt kaetud asfaltkattega. Kalda tn 2 krunt on kasutusel sadamana ja Kalda tn 4 krunt on kasutusel avaliku parklana. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeringuala jääb osaliselt Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealale ning osaliselt selle kaitsevööndisse (kultuurimälestise reg nr 27007, kinnitatud Vabariigi Valitsuse 06. veebruari 2006 määrusega nr 32). Detailplaneeringuala asub osaliselt arheoloogiamälestise ’Asulakoht’ ( reg nr 11793) kaitsevööndis. Planeeringuala jääb üleujutusohuga alale. Alal kehtib Pärnu linna üldplaneeringuga määratud 30 m laiune Pärnu jõest tulenev ehituskeeluvöönd. Planeeringuala asub Pärnu jõe vasakkaldal, j õe kesklinna poolsel küljel . Planeeringuala vahetus naabruses puudub korrapärane kvartaalne hoonestus . Planeeringualast vahetus naabruses lõuna pool (Kalda tn 1a krundil) , asub endine lootsitorn, millele tuleb tagada vaade üle Vallikraavi viivalt jalakäijate sillalt. Planeeringuala lääneküljel asub Vallikraav, mis on samuti kasutusel väikelaevade sadamana. Planeeringualast lõuna poole jääb linna üks olulisem puhkeala Vallikääru park. Haljastus, liiklus Kalda tn 2 krundil olulist kõrghaljastust ei ole, krundi idapiiril asub üks puu. Kalda tn 4 parkimisala ümbritsevad krundi servades puuderead ja grupid. Väärtuslikumaks võib pidada harilike vahtrate gruppi krundi lõunaosas. Krundi põhjaosas asub väheväärtuslik paplite rida. Kalda tn 2 krundiga piirneval Kalda tn T1 krundil asub jalakäijate tee, mida ääristab dekoratiivne harilike tammede rida, mis vastavalt muinsuskaitse eritingimustele tuleb säilitada ; nimetatud tammede võrad ulatuvad Kalda tn 2 krundile . Sõidukite juurdepääs planeeringualale on ida suunast Laialt ja Akadeemia tänavalt Kalda tänava kaudu ning lõuna suunast Õhtu tänava kaudu. Kalda tänavalt Akadeemia tänavale ning vastupidi on võimalik vaid parempööre. Sõidukite juurdepääs Kalda tn 2 krundile on läbi Kalda tn 4 krundi. Kalda tänav (Kalda tn T1 krundil) on alates Õhtu tänava ristmikust lääne suunas jalakäijate tänav, mis viib kuni üle Vallikraavi viiva jalakäijate sillani. Kalda tn 4 asub parkla ligikaudu 47 parkimiskohaga (arvestades kehtivat normatiivi EVS 843:2016). Krundi olemasolev haljasalade, kõrghaljastuse ning teede paiknemine on esitatud joonisel 2 Tugijoonis . Tehnovõrgud Planeeringuala on varustatud vee-, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni, kaug kütte, side ja elektri liinidega . Tänavatel paiknevad mastvalgustid. Planeeringu alal asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv 10/04kV alajaam „ Meresadam “. Üldplaneeringu ja alal kehtiva detailplaneeringu kohane piirkonna areng Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Kalda tn 2 krundi maakasutuse juhtotstarve sadamamaa ning ülejäänud planeeringualal transpordimaa. U ue k oostatava Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on Kalda tn 2 krundil lubatud juhtotstarbed segahoonestuse maa‐ala (S) ja sadamate maa‐ala ( Ls ). Piirkonnas kehtib Pärnu Linnavolikogu 18.02.1999 otsusega nr 14 kehtestatud „ Pärnu jõe vasakkalda ja Vallikraavi ala detailplaneering “ . Kehtiva detailplaneeringu kohaselt on sadamaalale Vallikraavi suudmesse kuni neljakorruseline äriotstarbeline hoone (sadama terminal ja ööbimisvõimalus). Kalda tänavat on planeeritud pikendada kuni Vallikraavini, mille ületamiseks on kavandatud avatav sild sõiduautodele, jalgratturitele ja jalakäijatele. Kehtivat detailplaneeringut ei ole käesoleval planeeringualal ellu viidud. Muinsuskaitse eritingimused Planeeringu koostamisel on arvestatud Artes Terrae OÜ koostatud muinsuskaitse eritingimustega „ Muinsuskaitse eritingimused Kalda tn 2 detailplaneeringukoostamiseks“ , töö nr 34ET14 mis on esitatud planeeringu teises lisade köites. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse eritingimusi täpsustada lubatud hoonestuskõrguse osas. Vastavalt eritingimuste ptk 3.2 punktile 4 on planeeringualale kavandatavate hoonete suurim suhteline kõrgus 14 m ja absoluutne kõrgus 16 kuni 17 m, mis hõlmab ka põhimahust üleulatuvaid hooneosi. Planeeritavatele kruntidele Pos 1 ja Pos 3 on vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle planeeritud osaliselt 5-korruseline hoonestus (ligi kaudu 30% nimetatud kruntide hoonestusest), mis ületab eritingimustes nimetatud kõrgusi kuni 3,5 m võrra (suhteline kõrgus 17,5 m ja absoluutne kõrgus 20,5 m) . Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 on planeeritud osaliselt 4-korruseline hoonestus, mis ületab eritingimustes nimetatud kõrgusi kuni 0,5 m võrra (suhteline kõrgus 14,5 m ja absoluutne kõrgus 17,5 m). Muinsuskaitse eritingimuste ptk 2.2 „Vaated ja hoonete kavandamine planeeringualale“ on Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitseala k aitsevööndis asuvas osas (kuhu käesoleva planeeringuga kavandatakse hoonestuse rajamist) o luline vaadeldavuse tagamine muinsuskaitsealale. Aktuaalsed vaatesuunad on Pärnu jõelt, jõe vastaskaldalt Suur‐Jõekalda tänavalt ning Tallinna maantee sillalt. Eritingimustes on lk 24 esitatud nimetatud vaatesuundadest tehtud fotod (pildid 12 ja 13). Järeldatud on järgnevat: piltidelt nähtub, et võimalikelt vaatesuundadest vaadeldes ei ole näha Pärnu vanalinna kõrguslikke dominante (kirikutorne), mida kavandatav uushoonestus võiks varjata. Vaatelisuse tagamiseks ei ole antud kohas muinsuskaitseliselt vajalik kõrguse täiendav piiramine . Eelnevast lähtuvalt võib järeldada, et kuna vanalinna vaadeldavus võimalikest vaatesuundadest ei ole võimalik ka praegusel hetkel ilma planeeringuala hoonestuseta, siis võib muinsuskaitselisest seisukohast olla lubatud planeeringualale ka kõrgemate hoonete ehitamine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta eritingimuste ptk 3.2 punkt 4 järgnevaks: Planeeringualale kavandatavate hoonete suurim suhteline kõrgus on 17,5 m ja absoluutne kõrgus kuni 20,5 m, mis hõlmab ka põhimahust üleulatuvaid hooneosi. Muinsuskaitseamet on eritingimuste muudatusettepaneku taotlusega (vt planeeringu lisade köide) oma 06.09.17 kirjaga nr 5.1-17.3/2017-2 nõustunud (vt planeeringu lisade köide). Detailplaneeringuga kavandatav Üldplaneeringu muutmise ettepanek Pärnu linna kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeritava Kalda tn 2 kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon sadama maa. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu juhtfunktsiooni osaliseks muutmiseks määrates planeeritavate kruntide Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 osas maakasutuse juhtfunktsiooniks korruselamu maa, mille kõrvalotstarben a on lubatud ärimaa funktsioon ning Pos 5 ja 6 osas transpordimaa. Pos 4 osas säilib sadamamaa juhtfunktsioon. Üldplaneeringu maakasutuse plaani muutmise ettepanek on esitatud detailplaneeringu lisana ( vt lisa 2 ) , vastav muudatus viia sisse Pärnu linna üldplaneeringusse. 2014. aastal võttis Pärnu linnavolikogu vastu uue Pärnu linna üldplaneeringu ja suunas selle avalikule väljapanekule. Koostatava üldplaneeringu kohaselt on Kalda tn 2 krundil lubatud juhtotstarbed segahoonestuse maa‐ala (S) ja sadamate maa‐ala ( Ls ). Käesolev planeering on kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringu põhimõtetega. Samuti tehakse käesoleva detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks Pärnu jõest tuleneva ehituskeeluvööndi osas. Kehtiva üldplaneeringu kohane ehituskeeluvööndi ulatus 30 m tavalisest veepiirist . Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit planeeritud Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 hoonestusalade osas 20 meetrini tavalisest veepiirist. Eelnevaga seoses on vajalik muuta ka kehtiva üldplaneeringu keskkonna teemakaarti ( muudatusettepanek lisatakse edaspidi ). Üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus Pärnu jõe kesklinna poolsel küljel asuv sadamaala on väga hea asukoht kruiisilaevadele ja teistele reisijaid vedavatele ujuvalustele ning peaks ka edaspidi seda otstarvet täitma. Siit on võimalik jalgsi kiirelt jõuda kesklinna ja mereranda. Reisisadamaga haakuks piki jõe kallast mere poole jääv Jahisadamaala väiksematele veesõidukitele. Vahetult j õe kaldaalal peaks põhirõhk jääma sadamale ja sellega kaasnevale avalikule funktsioonile planeeritud hoonete esimestel korrustel (majutus-, teenindus- ja toitlustusasutused). Kesklinna elavdamiseks, et ala oleks ööpäevaringselt kasutuses ning oleks tagatud sotsiaalne kontroll, pea b alal tervikuna domineerima elamisfunktsioon . Kalda tn 2 on oluline linna piirkond, mis on avatud mitmetelt kaugvaadetelt . Piirkond peaks kujunema aktiivseks ja elavaks kesklinna osaks. Samuti on oluline tagada vee äärse ala elavus, atraktiivsus ja avalik kasutus ning seotus olulisemate liikumisteedega (ühendus Jaansoni rajaga ning pääs piki jõe kallast jalakäijate sillani). Hoonete maapealsed mahud on planeeritud väljapool e kehtivat ehituskeeluvööndit. Hoonete maa-alune osa (parkla) ning konsoolsed osad on planeeritud lähtuvalt arhitektuurivõistluse võidutööst veepiirist 20 m kaugusele, mistõttu on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Kalda tn 2 krunt on planeeritud jagada kuueks krundiks . Planeeritud k run tide piirid ja suurused on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis . Ülejäänud planeeringuala krundid säilivad olemasolevates piirides. Kavandatav ehitusõigus Krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis . Olemasolevad hooned on planeeritud likvideerida. Ehitamine on lubatud joonisel 3 esitatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Üle krundi piiride ei ole üleehitused lubatud , v.a Pos 1…Pos 3 teenindav maa-aluse parkla hoonestusala, mis ulatub Kalda tn 4 krundi alale. Kalda tn 2 on lubatud planeeritud hoonestusalale elektrialajaama ehitamine. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada muinsuskaitse er itingimustes esitatud nõuetega. Kogu planeeringualal väljaspool Pärnu jõe ehituskeeluvööndit , on lubatud tänavainventari, valgustite, tehnovõrkude, avatud paviljonide (nt turu funktsiooni ks) ning muude arhitektuursete väikevormide rajamine. Pärnu jõe ehituskeeluvööndis on lubatud LKS § 38 lg 5 kohaselt: krundil Pos 4 sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste ehitamine; ranna kindlustusrajatise ehitamine; planeeringuga planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste ehitamine; avalikult kasutatava tee (kogu hoonete ja veepiiri vaheline ala) ehitamine koos tee juurde kuuluvate seda liigendavate arhitektuursete väikevormidega (istumiskohad ja lauad, haljastuskastid , skulptuurid jms). Arhitektuurinõuded ehitistele Hoonete projekteerimisel tuleb arhitektuurses lahenduses lähtuda arhitektuurivõistluse võidutöös esitatud põhimõtetest. Peamised arhitektuurinõuded on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis . Pos 1 … Pos 3 hoonete esimestele korrustele tuleb ette näha äripinnad. Pos 1…Pos 3 hoonetesse kavandatud korterite arv kokku on u 180. Kalda tn T2 tänavamaale planeeritud alajaama arhitektuurne lahendus peab olema tagasihoidlik ning miljöösse sobituv. Planeeringualal Pos 1…Pos 4 kruntide alal on peamiseks üleujutusriski ärahoidvaks meetmeks hoonete sissepääsude, sh ka maa-alusesse parklasse sissesõidu, ja esimese korruse põranda ±0.00 tõstmine minimaalselt absoluutkõrguseni 3.00. Täiendavad nõuded üleujutusriski maandamiseks planeeringualal on esitatud peatükis 1.6.10. Tänava maa-alad ning liiklus- ja parkimiskorraldus Kalda tn 2 krundist on planeeritud eraldada tee ja tänava maa krundid Pos 5 ja Pos 6 . Pos 5 on ette nähtud sõidukite pääsemiseks sadamaalale , planeeritud äri ja korterelamu kruntidele Pos 1…Pos 3 ning olemasolevatele Kalda tn 3 ja Kalda tn 5 elamu kruntidele . Pos 6 on ette nähtud jalakäijate liikumiseks piki Pärnu jõe kaldaala . Kalda tn T1 säilib olemasolev jalakäijate ja jalgratturite tee kuni Vallikraavi ületava sillani. Sõidukite juurdepääs Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 hoonete maa-alusesse parklasse on planeeritud Kalda tänavalt läbi Kalda tn 4 tänavamaa (parkla) krundi . Teenindavaid j uurdepääse kruntidele (nt kauba laadimiseks) võib rajada ka planeeritud Pos 4 ja Pos 5 krundil asuvalt teelt (joonisel 4 on näidatud võimalik juurdepääsude suund, täpne asukoht määratakse projekteerimisel) . Hoonetega seonduv parkimine on kruntidel Pos 1…Pos 3 kavandatud maa-alusena. Joonisel 3 on esitatud võimaliku maa-aluse parkla hoonestusala, mis jääb Pos 1, Pos 2, Pos 3 ning Kalda tn 4 kruntidele. Kalda tn 4 on kavandatud säilitada avaliku parkla funktsioon (ligikaudu 50 parkimiskohta , osaliselt ulatuvad maapealsed parkimiskohad krundile Pos 3 ). Kalda tn 4 parkla idapoolne väljasõit on lubatud sulgeda, kui kasutamisel selguvad probleemid seoses parkla väljasõidu lähedusega Laia ja Kalda tänava ristmikule, sulgemise korral jääb parkla idapoolsesse osasse ainult sissesõit parklasse. Busside parkimine on planeeritud planeeringuala idaossa Lai tänav T9 krundile, joonisel 3 on tähistatud võimalikud 2 busside parkimiskohta. Sadamat teenindavad bussid võivad liikuda Pos 4 sadamaalale läbi Pos 5 ja Pos 6 planeeritud tänava maa . Kesklinna silla alt planeeringualale suunduvalt jalgratta- ja jalgteelt kuni planeeritud Pos 6 tänavamaani tuleb ette näha normide kohaselt ratastooliga liikumiseks , lähtetase hea . Maa-aluse parkla võimalik parkimiskohtade paigutus ja arv (arvestuslikult 188…222 kohta) on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis . P arkimiskohtade paigutust võib projekteerimisel korrigeerida maa-aluse hoonestusala tingmärgiga tähistatud ala ulatuses. Parkimiskohad tuleb tagada krundi siseselt või planeeritud kruntidel ühiselt ning Kalda tn 4 maa-aluses parkla osas vastavalt hoone kasutusotstarbele ning kehtivale normatiivile. Planeeringuala asub linnakeskuse alal, kus parkimisnormatiive tuleb rakendada suurima lubatud väärtusena. Vastavalt Eesti standardile EVS 843:20 16 „ Linnatänavad “ on kaubanduse puhul vajalik üks parkimiskoht 1 0 0 m² hoone suletud brutopinna kohta , restorani ja kohviku puhul üks koht 230 m² kohta, büroo ja asutuse puhul üks koht 90 m² kohta , hotelli puhul üks koht 180 m² kohta ning elupinnal üks koht 60 m² kohta või 0,9 parkimiskohta 1-2 toalise korteri kohta ning 1,1 parkimiskohta 3-4 toalise korteri kohta. Teadaolevate andmete põhjal on Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 arvutuslik parkimiskohtade vajadus kokku kuni 222 kohta. Parkimiskohtade arvu tuleb täpsustada projekteerimisel vastavalt hoonete kasutusotstarbele. Projekte erimisel tuleb ette näha normi kohased lukustamisvõimalusega jalgrataste parkimiskohad varju all, võimalusel hoone mahus nii hoonete peamiste sissepääsude juurde kui ka hoovidesse ning sadama juurde . Vastavalt Eesti standardile EVS 843:20 16 „ Linnatänavad “ on büroo ja asutuse puhul vajalik üks jalgratta parkimiskoht 100 m² hoone suletud brutopinna kohta , kaupluse puhul üks parkimiskoht 150 m² kohta , restorani ja kohviku puhul üks parkimiskoht 50 m² kohta , hotelli puhul üks parkimiskoht 20 voodikoha kohta ning korruselamu puhul üks parkimiskoht 40 m² kohta või 2 kohta korteri kohta. Pos 4 sadamaalale on planeeritud kuni 23 sõiduauto ootekohta praamile pääsuks , juhul kui praamile lähevad suuremad autod, on sõidukite arv väiksem, autode arv on määratud praeguse praami suuruse järgi . Vajadusel võib täiendavaid parkimiskohti ette näha Pos 4 lääneserva sadamakai äärde . Jalakäijate juurdepääs planeeringualale on võimalik kõikidelt planeering uala ümbritsevatelt tänavatelt - planeeringuala lõunaservas kulgevalt Kalda tänavalt , lõuna suunast tulevalt Õhtu tänavalt ning ida suunast Kesklinna silla juurest. Joonisel 3 on võimalik jalakäijate ala ning jalgratta- ja jalgteede ala tähistatud vastava te tingmär kidega . Haljastus, heakord ja piirded Krundi haljastuse, inventari, teede jms rajamiseks tuleb k oostada vastavasisuline projekt. Kalda tänav T1 tänavaalal on planeeritud säilitada olemasolev tammede rida ning ülejäänud olemasolevad puud. Kalda tn 4 on planeeritud säilitada tänavaäärne vahtrate grupp, planeeritud parkla on kavandatud liigendada kõrghaljastusega. Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 äri ja elamufunktsiooniga alal on vastavalt arhitektuurivõistluse võidutööle kavandatud haljastus katusehaljastusena hoonete vahelistel aladel (maa-aluse korruse peal) ning ka ühekorruseliste hoonemahtude katustel. Täpne haljastuse paiknemine tuleb lahendada projekteerimisel. Täiendava uushaljastuse istutamine on lubatud kogu krundi ulatuses, arvestada tuleb tehnovõrkude kaitsevööndiga ning olemasolevate säilivate puude kasvuruumiga. Vastavalt Pärnu linnavalitsuse 22.01.2018 kirjale tuleb Pos 1…Pos 3 kruntidel tagada vähemalt 20% haljastust kruntide pinnast. Kui see täies ulatuses ei ole võimalik, tuleb koostöös Pärnu linnavalitsusega ette näha asendusistutused mujal Pärnu linnas. Kalda tn 4 ning Lai tn T9 kruntidele planeeritud haljastuse rajamine on samuti Pos 1…Pos 3 omaniku kohtustus ning seda tuleb arvestada asendusistutustena. Täpne haljastuse paiknemine krundil ning asendusistutuste vajadus, hulk ja asukoht määratakse projekteerimisel. T eede rajamisel ning rekonstrueerimisel tuleb tagada säilitatavate puude kaitse arvestades järgnevate tingimustega: puude juurte piirkonnas mitte teostada mullatöid sügavamalt kui 30 cm; puude juurekaela mitte katta pinnasega rohkem kui 5 cm ulatuses (olemasolevast maapinnast arvestades); kaevetöid teostada puude tüvedest lähemal kui 2 m käsitsi ning säilitada kõik suuremad juured; üle 4 cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine kooskõlastada Pärnu linnavalitsuse majandusosakonnaga; peenemad juured lõigata läbi sirgelt terava lõikevahendiga; kuivaperioodil kasta kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured katta kuivamise vältimiseks; kaevetööde ajal ei tohi puude võrade all tehnikaga sõita; kaevetööde tegemisel säilitatavate puude läheduses, kui on tegemist kergesti variseva pinnasega, rajada tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel; liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel haljasalal, kus puud kasvavad, katta maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise; kaevetöid segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna kooskõlastuse olemasolul; tee rajamisel puu tüvede läheduses kasutada ankurjuurte ümber killustikuga tugevdatud kasvupinnast; tööde ajaks tuleb puude tüved kaitsta mehaaniliste vigastuste eest. E dasisel projekteerimisel tuleb lahendada inventari paigaldamise (pingid, valgustid, prügikastid, paviljonid, varjualused, trepid jms) vajadus. Samuti tuleb projekteerimisel ette näha jäätme konteinerite asukohad . Ehitusprojektide ja välialade kujunduse (haljastus, väikevormid jne) koostamisel tuleb lähtuda arhitektuurivõistluse võidutöös kavandatud põhimõtetest (avalik linnaruum, juurdepääsud, vaba liikumine alal). Pos 4 sadama ala on lubatud vastavalt vajadusele aiaga piirata joonisel 3 vastava tingmärgiga tähistatud ala ulatuses . Piide püstitamise vajadusel Pos 4 sadamaalal teatud osas ja ajutiselt kindlaks perioodiks (kruiisilaevade saabumine), peab ülejäänud ajal territoorium toimima avaliku ruumina ja piirete paigaldamine ja/või sulgemine ei ole lubatud. Piirded peavad olema esteetilised, sobima hoonestuse ja avaliku ala kujundusega. Projektlahenduse koostamisel tu leb koostöös Veeteede Ametiga tagada lahendus, mis võimaldab sadama edasise tegutsemise rahvusvaheliste kruiisilaevade teenindamisel ning tagab vajalike turvameetmete rakendamise. Tuleohutuse tagamine Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt s iseminist ri 30.03.2017 määrusele nr 17 “ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ”. Planeeritud hoone vähim tuleohutusklass on esitatud joonisel 3 Planeeringu põhijoonis . Tehnovõrgud ja rajatised Olemasoleva olukorra iseloomustus ning üldosa Planeeringuala on varustatud vee-, kanalisatsiooni-, sademeveekanalisatsiooni, kaugkütte, side ja elektri liinidega. Tänavatel paiknevad mastvalgustid. Planeeringu alal asub Elektrilevi OÜ-le kuuluv 10/04kV alajaam „Meresadam“. Planeeritud tehnovõrguliinide paiknemist on lubatud projekteerimisel muuta kooskõlastatult vastava võrgu valdajaga, puudutatud maaomanikega ning Pärnu linnavalitsusega. Veevarustus Planeeritud hoonete veevarustus on kavandatud vastavalt AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele nr TT-140477 Kalda tänaval asuvast ühisveevõrgu torustikust. Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus esitatud nõuetega. Tuletõrje veevarustus on tagatud olemasolevate tuletõrjehüdrantidega. Olemasolevad lähimad tuletõrjehüdrandid on järgnevad: Kalda tn veetorustikul, sõlmes nr 516 (5-G-11), hüdrant nr 289, vooluhulk 39,0 l/ s, koordinaadid 6471939; 528811, asub planeeringualal; Kalda tn veetorustikul, sõlmes nr 519 (5-G-11), hüdrant nr 288, vooluhulk 40,0 l/ s, koordinaadid 6471933; 528967, asub planeeringualast u 30 m kaugusel. Kanalisatsioon ja sademevesi Planeeritavate hoonete reovesi on kavandatud vastavalt AS Pärnu Vesi tehnilistele tingimustele nr TT-140477 suunata olemasolevasse AS Pärnu Veele kuuluvasse kanalisatsioonitorustikku Kalda tänaval. Kuna reovett ei ole tõenäoliselt võimalik isevoolse torustikuga olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi juhtida, on Kalda tn T1 tee ja tänava maa krundile planeeritud reoveepumpla asukoht, mille kuja on Vabariigi Valitsuse 16. mai 2001 määruse nr 171 § 8 lg 1 kohaselt 20 m. Planeeritud h oonetest kuni reoveepumplani on planeeritud isevoolne reoveekanalisatsiooni torustik ning reoveepumplast kuni olemasoleva Kalda tänava torustikuni on planeeritud survereoveekanalisatsiooni torustik. Kui projekteerimisel tõstetakse olemasolevat maapinda piisavalt, mis võimaldab isevoolse reoveekanalisatsiooni rajamist, on kooskõlastatult reoveekanalisatsiooni võrgu valdajaga lubatud ka ainult isevoolse reoveekanalisatsiooni projekteerimine. Planeeringuala sademevee ärajuhtimine on planeeritud Kalda tänaval ning Kalda tn 4 krundil asuvasse olemasolevasse sademeveekanalisatsiooni torustikku . Kalda tn 4 krundil on maa-aluse parkla rajamise korral on vajalik sademeveetorustiku ümberehitamine maa-aluse parkimiskorruse väliselt kuni sadmevee kanalisatsiooni kaevuni nr 96. Planeeritavast võimalikust keldrikorruse parklast tuleb projekteerimisel vajadusel ette näha sademevee pumpamine kuni isevoolse torustikuni . Parkimisaladelt kogutav sademevesi tuleb enne eesvoolu suunamist puhastada õlipüüduriga. Elektrivarustus ja tänavavalgustus Planeeringualal asub olemasolev Elektrilevi OÜle kuuluv alajaam „ Meresadam “, mis on planeeritud likvideerida. Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 248254 on likvideeritava alajaama asemele planeeritud Kalda tn T2 krundile uue alajaama asukoht. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Olemasolevad elektriliinid, mis jäävad planeeritud hoonestusala või rajatiste alale, on planeeritud ümber tõsta. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub huvitatud isiku kulul. Planeeritud kruntide liitumispunkt asub ostja toitekaabli kingadel alajaama 0,4 kV jaotusseadmes. Planeeritud hoonestusaladeni on alates alajaamast planeeritud 0,4 kV maakaablite asukohad. Tänavate ning hoovide ja avalike alade valgustus tuleb lahendada projekteerimisel vastavalt kehtivatele normatiividele ja vajadusele ning hoonete ja väliala arhitektuurse lahendusega sobivalt . Olemasolevad tänavaaladel asuvad mastvalgustid on planeeritud säilitada. Planeeritud busside parkimisala juures ning Õhtu ja Kalda tänava ristmiku juures on vajalik olemasolevate mastvalgustite ümbertõstmine. Pos 5 planeeritud sõidutee äärde on planeeritud võimalik tänavavalgustuse elektrikaabli asukoht. Sooja varustus Planeeritud hoonete soojavarustus on kavandatud vastavalt Fortum Eesti AS tehnilistele tingimustel nr DPT-14/7 . Planeeringualal paiknev maapealne kaugküttetorustik 2DN300, lõik eelisoleeritud torustikku 2DN300/450 ning osa r/ bet kanalis torustikku 2DN300 on planeeritud demonteeri da planeeringu realiseerimist võimaldavas mahus. Planeeringuga on ette nähtud uue DN300/500 kaugküttetorustiku rajamine planeeritud teede alale. Hoonete soojavarustus on kavandatud planeeritud torustikust. Projekteerimisel tuleb ette näha s ulgeseadmete paigaldamine planeerit ud kaugküttetorustiku kõikide ühenduspunktide juurde ja hoonete harutorustikele . Hoonestuse kaugkütte sisendite asukoha määramisel tuleb jälgida järgnevat nõuet – kaugküttetorustik peab sisenema vahetult hoone soojakeskuse tehnoruumi, hoonesisesed (hoonet läbivad) primaarparameetri lised torustikud ei ole lubatud. Telekommunikatsioonivarustus Planeeritud hoonete telekommunikatsioonivarustus on kavandatud vastavalt Telia Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 27921401 olemasolevast Kalda tn 4 krundil asuvast sidekaevust nr PRN-623 . Hoonestusele n ä ha projekteerimisel ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritud p õ hitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidekaevud ei tohi j ää da sõidutee alale. Projekteerimisel n ä ha ette k õ ik meetmed ja t öö d olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende s ä ilivus ehitust öö de käigus. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritaval alal ei ole keskkonnaohtlikke objekte. Sademeveekanalisatsiooni suunatav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsus e 29.11.2012 määrusele nr 99 „ Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed.“ Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse ja realiseerida vastavalt Jäätmeseaduses kehtestatud korrale. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Planeeritav ala asub osaliselt Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ning osaliselt muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise reg nr 27007) , samuti osaliselt arheoloogiamälestis e 'Asulakoht' ( reg nr 11793 ) alal. Muinsuskaitselisi väärtusi ning nende kaitsevajadust on kirjeldatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes (vt planeeringu lisad). Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega ei kahjustata muinsuskaitselisi väärtusi, kui arvestatakse muinsuskaitse eritingimustega esitatud nõuetega. Planeeringuala lõunaserva ulatub looduskaitsealune park „Valli park“ (registrikood: KLO1200076), mille kasutamist ja kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 09.06.2015 määrus nr 64 „ Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri “. Planeeringuga on kavandatud säilitada kaitsealuse pargi haljastus ning liikumisteed ning pargi kaitse-eesmärke ei kahjustata. Planeeringuga tehakse ettepanek Pärnu jõest tuleneva 30 m ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Hoonete maapealsed mahud on planeeritud väljapool e kehtivat ehituskeeluvööndit. Hoonete maa-alune osa (parkla) ning konsoolsed osad on planeeritud veepiirist 20 m kaugusele, mistõttu on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Kuna tegemist on sadamaalaga, siis eeldatavalt ei kahjustata ehituskeeluvööndi vähendamisega kalda kaitse eesmärke. Krundile Pos 4 on planeeritud LkS § 38 lg 5 p 2 kohane sadamaehitis, millele ei laiene ehituskeeluvöönd. Kõigile planeeritud kruntidele on planeeritud LkS § 38 lg 5 p 8 ja p 10 (sisaldab endas ka teed ja sadamaala teenindavaid väikeehitisi) kohased rajatised, millele ei laiene ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi piiri vähendamise ettepanek on esitatud joonisel 3. Pärnu jõe kallasrada on planeeritud Pos 4 sad ama alalt osaliselt ümber viia planeeritud Pos 1, Pos 2 , Pos 3 ja Pos 6 kruntide kaudu (vt joonis 3). Kallasraja ümber viimine on vajalik ajutiselt ja kindla l perioodi l, mil saabuvad kruiisilaevad , et võimalda da sadama edasi n e tegutsemise rahvusvaheliste kruiisilaevade teenindamisel ning taga da vajalike turvameetmete rakendami n e. Sel perioodil Pos 4 sadama ala on lubatud vastavalt vajadusele aiaga piirata joonisel 3 vastava tingmärgiga tähistatud ala ulatuses. Ü lejäänud ajal territoorium peab toimima avaliku ruumina ja piirete paigaldamine ja/või sulgemine ei ole lubatud. Planeeringuala jääb korduva üleujutusohuga alale. Üleujutusohuga alad on esitatud skeemil 1. Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendusest http://xgis.maaamet.ee Vastavalt tööle „ Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“ (Keskkonnaministeerium, eelnõu versioon 22.12.14) on Pärnu linna üleujutuste veetasemete kõrgused järgmised: 1000-aastane tõenäosus 3,71 m abs ; 100-aastane tõenäosus 2,88 m abs ; 50-aastane tõenäosus 2,62 m abs ; 10-aastane tõenäosus 2,09 m abs . Hoonete ja rajatiste projekteerimisel tuleb üleujutusohuga arvestada. Peamiseks meetmeks üleujutusriski ohtude vältimiseks on hoonestuse üleujutuse eest kaitsmine ja üleujutuse tõrje ning üleujutuseks valmisoleku tagamine. Vastavalt tööle „Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava“ on üleujutuse tõrjeks ja üleujutusega kaasnevate mõjude ärahoidmiseks vaja hoonete projekteerimisel rakendada tehnilisi meetmeid ehitistel ja aladel, et kaitsta inimese tervist, keskkonda ja majandustegevust. Tuleb tagada, et üleujutusriski piirkonnas asuvad ehitised ja rajatised on üleujutuskindlad. Hoonete projekteerimisel peab tagama, et üleujutusriski realiseerumisel ei saaks hoonetest lekkida keskkonda ja inimese tervist kahjustavaid ohtlikke aineid ning reovett kanalisatsioonisüsteemist. Planeeringualal Pos 1… Pos 4 kruntide alal on peamiseks üleujutusriski ärahoidvaks meetmeks hoonete sissepääsu de , sh ka maa-alusesse parklasse sissesõidu , ja esimese korruse põranda ±0.00 tõstmine minimaalselt absoluutkõrguseni 3.00. Nimetatud kõrguseni tuleb hoonestus rajada veekindel , s ellise l kõrguse l jääb hoonestusele vaid 1000-aastase tõenäosusega üleujutusrisk. Samuti väheneb sellega risk üleujutuse käigus planeeritavalt alalt reostuse kandumiseks Pärnu jõkke. M aa-alust parklat on võimalik tehniliste lahendustega kaitsta üleujutuse eest. Maa-aluse parkla projekteerimisel tuleb välja töötada ka vastumeetmed (monteeritav veetõkkesein, tõkketamm vms vahendid, mis on koha peal olemas ja ohu hoiatuse korral kasutatavad) 1000-aastase üleujutusriski realiseerumise ks . Samuti peab olema valmisolek tühjendada planeeritud maa-alune parkla üleujutusele eelnevalt sinna pargitud autodest, et vähendada võimalike mõjusid inimeste varale. Kuna ala asub Pärnu jõe kaldal, siis pinnasevesi (maapinnalt esimene põhjaveekiht) asetseb seetõttu antud alal kõrgemal. Kui rajatakse maa-alune parkla, siis ei tohi selle rajamise käigus piirkonna niiskusrežiimi oluliselt muuta (lähtudes ka planeeringualal olevast väärtuslikust tammealleest). Vastavalt sellele peaks vältima ala püsivat pinnavee taseme alandamist (nt pumpamise teel). Kuna piirkonnas on kõrgem pinnavee tase võib anda soovituse, et parkla ehituseks rajada maa-alune korrus veetihedasse nö vanni (hüdroisolatsiooni kesta sisse). Projekteerimisel konsulteerida nahkhiire spetsialistiga valgustuse tingimuste täpsustamiseks. Piirangud Servituudid Pos 1, Pos 2 , Pos 4, Pos 5 ja Pos 6 on planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmine kohaliku omavalitsuse kasuks, mis tagab igal ajal servituudiala avaliku kasutuse j algsi ja kergliiklusvahenditega liikumiseks ning Pos 3 krundile ulatuvate avalike parkimiskohtade kasutamiseks . Isikliku kasutusõiguse vajadusega ala on näidatud joonisel 3. Kalda tn 4 on planeeritud juurdepääsuservituudi (reaalservituudi) seadmise vajadus juurdepääsuks kruntidele Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 planeeritud maa-alusesse parklasse vastavate kruntide omanike kasuks. Pos 5 on planeeritud juurdepääsuservituudi (reaalservituudi) seadmise vajadus juurdepääsuks kruntidele Kalda tn 3 ja Kalda tn 5. Kalda tn 4 on planeeritud üleehitusservituudi (reaalservituudi) seadmise vajadus maa-aluse parkla (põhijoonisel planeeritud maa-aluse parkimiskorruse hoonestusala) ehitamiseks Pos 3 omaniku kasuks . S ervituudi vajadusega ala d on näidatud joonisel 3. Pos 1, Pos 2 ja Pos 3 on planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus krunte läbivatele elektri ja telekommunikatsiooni liinidele vastava võrgu valdaja kasuks. Isikliku kasutusõiguse või liiniservituudi vajadusega ala on näidatud joonisel 4. Ehituskeeluvöönd Planeeringuga tehakse ettepanek Pärnu jõest tuleneva 30 m ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Hoonete maapealsed mahud on planeeritud väljapoole kehtivat ehituskeeluvööndit. Hoonete maa-alune osa (parkla) ning konsoolsed osad on planeeritud veepiirist 20 m kaugusele, mistõttu on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine. Tehnovõrkude kaitsevööndid Projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada tehnovõrkude kujadega vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Looduskaitse ja kallasrajad Planeeringuala lõunaserva ulatub looduskaitsealune park „Valli park“ (registrikood: KLO1200076), mille kasutamist ja kaitset reguleerib Vabariigi Valitsuse 09.06.2015 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“. Planeeringuga on kavandatud säilitada kaitsealuse pargi haljastus ning liikumisteed ning pargi kaitse-eesmärke ei kahjustata. Pärnu jõe 10 m laiune kallasrada on planeeritud Pos 4 sadama alalt osaliselt ümber viia planeeritud Pos 1, Pos 2, Pos 3 ja Pos 6 kruntide kaudu (vt joonis 3). Üleujutusohust tingitud nõuded hoonestusele on esitatud peatükis 1.6.10. Muinsuskaitse Planeeritav ala asub osaliselt Pärnu vanalinna ja kuurordi muinsuskaitsealal ning osaliselt muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise reg nr 27007), samuti osaliselt arheoloogiamälestise 'Asulakoht' ( reg nr 11793) alal. Muinsuskaitselisi väärtusi ning nende kaitsevajadust on kirjeldatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustes (vt planeeringu lisad). Käesoleva detailplaneeringu elluviimisega ei kahjustata muinsuskaitselisi väärtusi, kui arvestatakse muinsuskaitse eritingimustega esitatud nõuetega. Geodeetilise märgi kaitsevöönd Kalda tänaval asub sõidutee all g eodeetili ne märk nr 500 kaitsevöönd iga 3 m märgi keskmest. Pos 4 asub geodeetiline märk nr V-134 kaitsevööndiga 3 m märgi keskmest. Pos 5 asub r iikliku geodeetilise võrgu märk nr 1103 kaitsevööndiga 5 m märgi keskmest. Kalda tn 2 likvideeritava hoone küljes on kaks geodeetilist märki nr 61 ja 499-1, mille kaitsevöönd on 0,5 meetrit ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 meetrit vertikaalsuunas . Likvideeritava hoone küljes olevad geodeetilised märgid tuleb kõrvaldada või teisaldada vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määruses nr 50 „ Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord “ esitatud korrale. Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: tänavate ja hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus; konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, kergliikluse eristamine sõidukite liikumisest; hea vaade ühiskasutatavatele aladele; erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamine. Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale arvestada järgnevaga: jälgitavus (videovalve); eraalale piiratud juurdepääs võõrastele; üldkasutatavate teede ja eraalade juurde viivate ühiskasutuses olevate sissepääsuteede selge eristamine; vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); funktsionaalne ja piirkonda sobiv maastikukujundus, arhitekt uur, tänavamööbel ja kõnniteed; suunaviidad; üldkasutatavate alade korrashoid. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul kui ehitamise või kasutamise käigus tekitatakse naaberkinnistutele kahjusid, tuleb vastava krundi igakordsel omanikul kahjud hüvitada koheselt. Planeeringu rakendamise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt huvitatud osapoole ja võrguvaldajate kokkulepetele. Muinsuskaitsealal kavandatavateks ehitustöödeks, sh ka haljastustöödeks, tuleb koostada vastavasisuline projekt. Kõikidele mulla - ja kaevetöödele on nõutud arheoloogilised uuringud. Kõikide ehitiste, väikevormide ja haljastusprojektide eskiislahendused tuleb eelnevalt kooskõlastada linnaarhitektiga. Käesoleva detailplaneeringu koostamisega ei kaasne Pärnu Linnavalitsusele kohustust avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja sademeveekanalisatsiooni väljaehitamiseks. Planeeritud tee- ja tänavamaa krunte Pos 5 ja Pos 6 ei ole planeeritud Pärnu linnale üle anda ning jäävad eraomandisse. Tulevikus on Pos 5 ja Pos 6 kruntide omaniku ning Pärnu linnavalitsuse vahel võimalik nimetatud kruntide üleandmine munitsipaalomandisse vajadusel kokku leppida. Kõik servituudid, asjaõiguslepingud ja muud kokkulepped tuleb sõlmida enne ehitusloa väljastamist. Planeeringu realiseerimist on kavandatud alustada maa-aluse parkla rajamisest. Ülejäänud hoonestuse rajamise järjekord ei ole teada. Kruntide Pos 1 … Pos 4 ja Pos 6 ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Veeteede Ametiga eesmärgiga tagada sadama edasi n e tegutsemi n e rahvusvaheliste kruiisilaevade teenindamisel ning vajalike turvameetmete rakendamise võimalikkus . JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 2. Tugijoonis M 1:500 3. Planeeringu põhijoonis M 1:500 4. Tehnovõrgud M 1:500 LISAD Lisa 1. Detailplaneeringu lahendust illustreeriv kolmemõõtmeline joonis Lisa 2. Pärnu linna üldplaneeringu maakasutuse plaani muutmise ettepanek From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, April 26, 2018 1:15 PM To: Merily Must <[email protected]> Subject: 8-4/2206/2018-12 Pärnu linnas, Kalda tn 2 ja Kalda tn 4 kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamise jätkamine/ Veeteede Amet: vastuskiri Edastame Teile lisatud dokumendi/kirja elektrooniliselt. Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise/vastuvõtmise. Lugupidamisega Pärnu Linnavalitsuse kantselei Suur-Sepa 16 Pärnu linn 80098 Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee