Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. a konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõust

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 31.05.2018 nr 1-1-5/1198 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. a konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõust Veeteede Amet edastab MKM-ile omapoolsed märkused Keskkonnaministeeriumi algatatud Nairobi rahvusvahelise laevavrakkide eemaldamise 2007. a konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu kohta. 1. Konventsiooni tõlkes (nt artikli 8 lõikes 2) on kasutatud sõnastust „merendusväljaanded“. Märgime, et ingliskeelsele nautical publications on sobivaimaks vasteks „navigatsiooniteave“ – mõiste on defineeritud MSOS-i (meresõiduohutuse seaduse) § 2 punktis 33, navigatsiooniteabe kaudu teavitatakse veeliiklejaid ohtlikest vrakkidest. Sarnaselt on konventsiooni tekstis kasutusel „meremärk“. Selle asemel on korrektsem kasutada mõistet „navigatsioonimärk“, mis on defineeritud MSOS-i § 2 punktis 36. 2. Eelnõu seletuskirjas on viidatud asjaolule, et konventsiooni tekstis kasutatav mõiste „laeva käitaja“ vastab meie seadustes mõistele „reeder“. Teeme ettepaneku kasutada arusaadavuse huvides otsetõlke „laeva käitaja“ asemel „reederi“ mõistet, nagu on tehtud ka mitmetes teistes IMO konventsioonides. 3. Palume täiendada seletuskirja ning täpsustada, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/20/EÜ (laevaomanike kindlustuse kohta merinõuete korral) katab ka Nairobi konventsiooni ja kui, siis millises ulatuses. Teisisõnu – kas laevaomanikele võib tekkida täiendav kulu või on see juba kehtivate regulatsioonidega tegelikult maandatud? Kui edaspidi on vajalik täiesti uue kindlustuse olemasolu, võib tekkida probleem välisriigi lipu all sõitvate laevadega, kellele tuleb keelata sadamasse sisenemine enne, kui laev on kaetud vajaliku kindlustusega. 4. Seletuskirjas (lk 4) on mainitud, et konventsioonist tulenevalt peaks kaaluma laevaõnnetuse definitsiooni laiendamist MSOS-i § 69 lõikes 1 ja viia see vastavusse Nairobi konventsiooniga, kuna praegune definitsioon ei hõlma ujuvplatvormi, hõljukit ega allveeliikurit ning see kohaldub ainult laevaga toimunud õnnetuste suhtes. Nairobi konventsioon reguleerib olukordi, mis on seotud laevavrakkide eemaldamisega. MSOS 14. peatükk, sh § 69 lõikes 1 toodud laevaõnnetuse mõiste, reguleerib aga laevaõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdlust ning ohutusjuurdlust. MSOS 14. peatüki, sh laevaõnnetuse mõiste aluseks on IMO tasandil kehtestatud laevaõnnetuste ja intsidentide Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  uurimise koodeks1, millele on viidatud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/18/EÜ, millega kehtestatakse meretranspordi sektoris toimunud õnnetusjuhtumite juurdluse põhimõtted. Seega ei oma Nairobi konventsioon sisulist puutumust MSOS-i 14. peatüki regulatsiooniga. Tuleb arvestada, et laevaõnnetuse mõiste laiendamine võib tõsta Ohutusjuurdluse Keskuse ning Veeteede Ameti koormust laevaõnnetuste üle ka olukordades, mis ei oma puutumust Nairobi konventsiooniga. 5. Seletuskirjas artikli 7 selgituste juures on märgitud, et kui uppunud vara omanik ei ole teada, avaldab Veeteede Amet teate uppunud vara ülestõstmise tähtaegade kohta muuhulgas väljaandes Teadaanded Meremeestele. Märgime, et Teadaanded Meremeestele avaldab korrektuure navigatsioonikaartidele ja edastab veeliiklejatele navigeerimiseks olulist teavet, kuid selle kaudu ei teavitata laevaomanikke tähtaegadest. Tegemist ei ole ametlike teadaannete ega sunnimeetmete avaldamise kanaliga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Anton Merits 6205512, [email protected] 1 http://www.imo.org/blast/blastDataHelper.asp?data_id=22633&filename=A849(20).pdf 2