Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise väljatöötamise kavatsusest teavitamine

Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmine ja piiranguvööndi ulatuse määramine VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Looduse üksikobjektide kaitse alla võtmine Vastavalt keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusele nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri” (edaspidi üksikobjektide kaitse-eeskiri) on üksikobjektide kaitse alla võtmise eelduseks nende teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus. Kavas on võtta Lääne maakonnas kaitse alla 17 uut looduse üksikobjekti. Kaitse alla võetakse kaks puud: Must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas ja Tamme tamm Lääne- Nigula vallas Rannajõe külas. Tegemist on heas seisukorras ja erakordsete mõõtmetega üksikpuudega, mistõttu need omavad dendroloogilist ja esteetilist väärtust. Kaitse alla on kavas võtta 15 rahnu ja rahnude rühma: Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Allikmaa purunenud rändrahn ja Kingati rändrahn, Dirhami/Derhamni külas Dirhami rahn ja Dirhami kivikülv, Einbi / Enby külas Paslepa kivikülv, Nõva külas Metskonna kivi, Rooslepa/Roslepi külas Laevarahn/Oamusa stain, Saare/Lyckholmi külas Saare rahn, Vanaküla/Gambyni külas Kivinõmme kivikülv, Klaanemaa nõmme Suurrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi ja Sendri kaksikud, Peraküla rannavees Liivanina kivid ning Rannaküla rannavees Toomanina Suurkivi. Tegemist on tähelepanuväärsete mõõtmetelt suurte (üldjuhul kõrgus üle 2 m, ümbermõõt üle 16 m) rändrahnudega. Mitme rahnu ja rahnude rühma puhul on tegemist neugrundbretšaga, mis on levinud vaid Loode-Eestis ning omab seetõttu geoloogilist ja teaduslikku väärtust ning vajab kaitset. Enamus rahnudest on kantud Eestimaa ürglooduse raamatusse. Kaitse alla võetavate objektide paiknemine on toodud joonisel 1. Kaitse põhieesmärk on tagada esinduslike põlispuude ja rahnude säilimine. Tulene va lt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 68 lõikest 4 on keelatud kaitse alla võetud looduse üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus, kui seda ei tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks rakendatavad abinõud. Looduskaitseseaduse § 11 lõike 3 kohaselt määratakse üksikobjektile kaitse alla võtmisel ka kaitsevööndi ulatus. Kui kaitse alla võtmise otsustega ei ole määratud piiranguvöö nd i väiksemat ulatust, moodustub looduse üksikobjektidel selle ümber vastavalt LKS § 68 lõikele 1 50-meetrine piiranguvöönd. Üksikobjektide piiranguvööndis kehtib üksikobjektide kaitse - eeskirjaga kehtestatud kaitsekord. Kaitsekord tagab üksikobjektide kaitseväärtuse ja soodsa seisundi säilimise ning annab vajaduse korral võimaluse väärtuste taastamiseks. Kavas on kehtestada kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide ümber erineva ulatusega piiranguvööndid, mille ulatus on kaitstavate objektide asukohta ja looduslikke tingimusi arvesse võttes kaitse-eesmärgi tagamiseks optimaalne. Piiranguvööndi piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et see oleks piisav, et tagada objekti kaitse ja säilimine ning kaitstava objekti ja selle ümbruse terviklikkus. LKS kohane 50-meetrise ulatusega piiranguvöönd on mitmel juhul põhjendamatu ja ebaotstarbekas, kuna see ei ole nii suures ulatuses objekti säilimiseks vajalik, see ei mõjuta objekti vaadeldavust ning põhjustab liigset halduskoormust. Puude piiranguvööndi määramisel arvestatakse puu esinduslikkust, mõõtmeid (võra laiust, liigiomast kõrguskasvu), juurestiku ulatust, asukohta ja võimalikke ohutegure id. Piiranguvööndi piisav ulatus annab võimaluse tagada püsivad kasvutingimused (valgustingimused ja veerežiim) ning vältida võra ja juurestiku kahjustamist. Üldjuhul on vajalik selleks vähemalt 30 m ulatusega kaitsevöönd. Rändrahnude piiranguvööndi ulatuse määramisel lähtutakse rahnu asukoha maastikutüüb ist ja rahnu vaadeldavusest, ligipääsetavusest ja võimalikest ohuteguritest. Metsas asuvate rahnude puhul on oluline arvestada, et üldjuhul ei kaitsta ainult rahnu vaid kaitstavaks väärtuseks on ka rahnul olevad kooslused (samblad, samblikud, sõnajalad), mis on tundlikud valgustingimus te muutumise suhtes. Metsas paiknevate rahnude piiranguvööndi ulatuseks on kavandatud 30 m, mis on piisav ulatus, et tagada kujundusraiete abil rändrahnudele sobiv ümbrus. Vastavalt üksikobjektide kaitse-eeskirja § 7 lõikele 4 saab üksikobjekti valitseja metsateatise menetlemisel seada raiele tingimusi metsakoosluse liikide ning vanuse mitmekesis use säilitamise eesmärgist lähtudes. Põllumaal on üldjuhul piisav piiranguvöönd ulatusega kuni 10 meetrit, mis tagab rahnu säilimise, kuid samas ei takista liialt põllumajanduslikku tegevust. LKS kohaselt kaitstavate üksikobjektide rühma alune maa, pindalalise üksikobjekti maa, kuulub samuti piiranguvööndisse. Kui tegemist on pindalalise kaitstava üksikobjektiga, siis see täiendavat piiranguvööndit üldjuhul ei vaja. Olemasolevatel kaitsealadel asuvatele objektidele ei ole lisaks üksikobjekti staatusele ning looduskaitseseadusest tulenevale kaitsekorrale täiendavate kaitsemeetmete rakendamine ja sellest tuleneb täiendav piiranguvööndi määramine üldjuhul vajalik. Piiranguvööndi piiritlemisel on arvestatud, et piir oleks looduses tuvastatav, võimalusel on kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid maastiku orientiire, nagu tee serv, kraavi perv, kõlvikupiir, elektriliin, vajaduse korral on lähtutud mõõdistatud maaüksuste piiridest. Piiranguvööndi piiritlemise aluseks on Eesti põhikaart 1 : 10 000 ja maakatastri andmed. Objektide kaitse alla võtmise ettepaneku tegemisel ja kaitsevööndi ulatuse määramisel on lähtutud 2008. a Taimo Aasma tehtud ekspertiisi „LKK Hiiu-Lääne regiooni kaitsealuste ja planeeritavate kaitsealuste objektide seisund, piiritlemine ja kaitsekord”, 2010. a Uudo Timmi koostatud ekspertiisi „Ekspertarvamus Läänemaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise ettepanekule” ja 2011. a Elusloodus OÜ (koost. P. Kiristaja) tehtud ekspertarvamuse „Ekspertarvamus Läänemaa looduse üksikobjektide kaitse alla võtmise ettepanekule ” tulemustest. Arvestatud on tolleaegse Nõva (07.07.2010 kiri nr 7-4.1/282-1) ja Noarootsi (08.07.2010 kiri nr 7-15/528) vallavalitsuse ning MTÜ Peraküla kompass (30.06.2010 kiri) tehtud ettepanekuid. 2 1.2. Kaitse alla võtmisega kaasnevad muudatused Üksikobjektide piiranguvööndis kehtib kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja ga kehtestatud kaitsekord. Täpsemini on kaitsekorra sätted toodud punktis 3. Piirangute kompenseerimiseks kehtib piiranguvööndisse arvatud maal maamaksu soodustus 50%. Piiranguvööndisse arvatud maad, mille sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ei piirata, riigile müüa ei saa. Pikemalt on kompensatsiooni võimalustest kirjutatud punktis 5.1. Joonis 1. Kaitse alla võetavate looduse üksikobjektide paiknemine. 3 2. Kaitse alla võetavad looduse üksikobjektid ja nende piiranguvööndi ulatus 2.1. Üksikpuud Kaitse alla võetavate puude erakordsete mõõtmete tõttu on neil dendroloogiline väärtus, suuremõõtmelised üksikpuud mitmekesistavad maastikku ja seetõttu on neil suur esteetiline väärtus; puud pakuvad elupaiku ja kasvukohti erinevatele elustikurühmadele (eelkõige linnud, nahkhiired, putukad, samblad, samblikud). Kivikülas Nooda maaüksusel (katastritunnus 67401:006:1630) asuv Must pappel (kõrgus 17 m, ümbermõõt ligi 540 cm, võra läbimõõt 21 m) on suurte mõõtmetega laiuva võraga maastikupilti ilmestav üksikpuu. Ettepanek on kehtestada puule erikujuline kaitsevöönd, ulatusega kuni 20 m. Kavandatav piiranguvöönd ulatub osaliselt teeni ja järgib kinnistupiir i, kusjuures hoone jääb piiranguvööndist välja. Piiranguvöönd ulatub naabermaaüksuse le Tindaviigi (67401:006:0134). Piiranguvööndi pindala on 0,11 ha. Rannajõe külas Tamme maaüksusel (45203:001:0651) asuv Tamme tamm (kõrgus 21 m, ümbermõõt 513 cm) on suurte mõõtmetega ja ühtlase väga suure võraga (läbimõõt 31,5 m) maastikku ilmestav üksikpuu. Ettepanek on kehtestada puule erikujuline kuni 20 m raadiusega kaitsevöönd. Kavandatav piiranguvöönd ulatub osaliselt kruusakattega teeni, õuealal olev hoone jääb piiranguvööndist välja. Piiranguvööndi pindala 0,11 ha. Üksikpuude peamiseks ohuteguriks on puuvõra kahjustada võivad tegevused nagu raie. Ohuteguriks puudele on kaevetööd ja ka kündmine, mis võib rikkuda veerežiimi ja kahjustada juurestikku ning puu seisundit halvendada. Sellise ulatusega piiranguvööndi ulatus kaitse alla võetavate puude ümber on eeldatavalt piisav, et tagada õuealal paikneva kaitsealuse puu vajalik kaitse, aga samas ei takista õuemaal toimuvat senist tegevust ning ei hakka liialt tegevust õuealal piirama. Üksikobjektide ülevaatlik info ning asendi ja piiranguvööndi kaart on toodud tabelis 1. 2.1. Rändrahnud ja rahnude rühmad Kaitse alla võetavatel rahnudel on esteetiline (maastikuline), teaduslik (haruldane kivim) ja ökoloogiline (liigirikas taimestik, samblikukooslused) väärtus. Allikmaa külas Uuetoa maaüksusel (77601:003:0233; riigimaa) asuv Allikmaa purune nud rändrahn on Eestimaa ürglooduse raamatu andmeil ainulaadne looduse objekt, nn külmunud rändrahn (või rahnud), mis sulamisel lagunes, ning moodustab suuremõõtmeliste rahnude (neist nelja suurema ümbermõõt üle 12 m) kogumi. Ainulaadne on kivimit moodustav peeneteraline biotiitgneiss. Rahnude kogum asub põllu servas ning on kergesti ligipääsetav, kuid sarapuupõõsastikust varjatud. Kavas on kehtestada erikujuline kaitsevöönd, mille ulatuseks põllumaaga piirneval alal põhja-, ida-, ja läänekaares on kuni 10 m, lõunakaares ulatub vöönd Palivere-Virve-Ilmajaama tee äärse kraavi perveni. Kavandatava piiranguvööndi pindala on kokku 0,12 ha. Piiranguvöönd jääb terves ulatuses jätkuvalt riigi omandis olevale maale ning on piisav, et tagada kivi vahetu ümbruse säilimine soovitud kujul. 4 Allikmaa külas Rootsiniidu maaüksusel (77601:003:0020) asuv Kingati rändrahn (Eestimaa ürglooduse raamatu andmeil kõrgus 3,7 m, ümbermõõt 22,8 m) omab lisaks maastikulise le väärtusele kultuuriloolist väärtust – kiviga on seotud Vanapagana ja Kalevipoja muistend id. Rahn asub Riitsoo tee (kaugus ligi 1 km) ja Tammiku tee (kaugus üle 1 km) vahel Turvalepa sooalal puistus. Rahn asub Ehmja-Turvalepa hoiualal ning täiendavat piiranguvööndit kaitseks ei vaja. Dirhami/Derhamni külas Taga-Rahnu maaüksusel (52001:001:0618) paiknev Dirhami rahn on tähelepanuväärsete mõõtmetega (kõrgus 3,1 m, ümbermõõt 20,8 m) ja koosneb suhtelise lt haruldasest kivimiliigist – lillakast gneissist, mille tõttu omab rahn ka teaduslikku väärtust. Rahnul on kujunenud liigirikas taimekooslus. Rahn asub metsas Riguldi-Dirhami teest läänes, on hästi ligipääsetav, vaadeldav ja praegugi külastatav. Kavas on määrata rahnu ümber erikujuline kaitsevöönd, mille ulatuseks on kuni 30 m, kusjuures piiranguvöönd ulatub idakaares tee maaüksuseni ja läänekaares elektriliini trassini (2 m liinist). Piiranguvöönd ulatub naabermaaüksusele Kesk-Rahnu (52001:001:0617). Kavandatava piiranguvööndi pindala on 0,23 ha. Dirhami/Derhamni külas Riguldi metskond 4 maaüksusel (52001:001:1183) paiknev Dirhami kivikülv on ligi 12 ha suurusel alal asuvate arvukate rahnude kogum. Üks suuremaid rahne nende seas on nn Kahe kase bretša (kõrgus 2,8 m, ümbermõõt 18,0 meetrit; A. Kivistik u andmed). Neugrundbretšad esinevad vaid Eestis ning seetõttu väärivad nad ka geoloogide laiemat tähelepanu. Suurte rahnude kogum vajab kaitset geoloogilise ja maastikulise väärtusena. Kavas on võtta kivikülv kaitse alla pindalalise objektina Riguldi-Dirhami teest itta jääval alal; objekti põhjapiir kulgeb mööda Dirhami metsatee serva ja idapiir piki põhja- lõunasuunalise pinnastee serva ning täiendavat kaitsevööndit see ei vaja.Kavandatava piiranguvööndi pindala on 12,4 ha ja see paikneb kogu ulatuses riigimaal. Saare/Lyckholmi külas Lauda maaüksusel (52001:005:2540) asuv Saare rahn (kõrgus 2,1 m, ümbermõõt 16,9 m) väärib riikliku kaitse alla võtmist oma suurte mõõtmete poolest. Teaduslik väärtus seisneb harvaesinevas kivimitüübis, milleks on peeneteraline biotiitgneiss. Rahn asub 100 m Nappani teest läänes põllul ning kavas on määrata selle ümber 10 m raadiusega piiranguvöönd. Sellisel kujul ulatub piiranguvöönd väikeses ulatuses naabermaaüksuse le Allika (52001:005:0920). Einbi / Enby külas Haapsalu metskond 2 maaüksusel (52001:005:3031) asuv Paslepa kivikülv on puutumata, loode-kagusuunalisel kruusast seljandikul asuv suurepindalaline 12 rahnust koosnev kivikülv, kus suuremad rahnud on üle 2 m kõrged ja kuni 14 m ümbermõõduga. Suurte rahnude kogum vajab kaitset geoloogilise ja maastikulise väärtusena. Raie kivikülvil ohustaks kividel kasvavaid samblakooslusi. Kivikülv on hästi ligipääsetav ja vaadeldav ning juba praegu külastatav. Kavas on moodustada kivikülvi kaitseks pindalaline üksikobjekt kruuskattega Ramsi teest lõunas, läänepiiriks on pinnastee serv. Kavandatava piiranguvööndi pindala on 0,7 ha ja see paikneb terves ulatuses riigimaal. Vanaküla/Gambyni külas Riguldi metskond 1 maaüksusel (52001:001:0967) paiknevad Sendri kaksikud (lõunapoolse ja suurema kõrgus 2,7 (pluss 1) m, ümbermõõt 22,8 m, põhjapoolse kõrgus 3,4 m, 18,5 m.) on tähelepanu väärivate mõõtmetega, liigirikka taimestikuga kaetud, hästi ligipääsetavad ja vaadeldavad. Rahnud asuvad Höbringi-Viluvere teest lääne suunas metsas. Kavas on määrata neile erikujuline kaitsevöönd, mille ulatus on kuni 30 m. Piiranguvöönd ulatub idakaares kuni kruusakattega teeni ja lõunas kuni sihini ning selle pindala on 0,31 ha. 5 Riguldi metskond 1 maaüksusel olev Klaanemaa nõmme Suurrahn (kõrgus 3,4 m, ümbermõõt 21,8 m) väärib kaitset oma suurte mõõtmete poolest. Rahn paikneb ligi 110 m Höbringi-Viluvere teest läänes metsas. Ettepanek on moodustada kivi ümber 30 m raadiusega piiranguvöönd. Riguldi metskond 1 maaüksusel olevad Metsküla idapoolne Suurkivi (kõrgus 3,7 m, ümbermõõt 24,8 m) ja Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi (kõrgus 5,2 m, ümbermõõt 25,1 m) väärivad riikliku kaitse alla võtmist oma tähelepanuväärse te mõõtmete poolest. Läänepoolsel rahnul on ka kultuurilooline väärtus, sest see jäi Eesti teeneka kivideuurija Aadu Kumari viimaseks mõõdistatud kiviks. Rahnud asuvad Höbringi-Viluvere teest 460 m põhja pool metsas ning kavas on määrata nende piiranguvööndi ulatuseks 30 m. Riguldi metskond 1 maaüksusel olev Kivinõmme kivikülv on ligi 0,5-hektarilisel alal asuvate rahnude kogum, kus on mitu tähelepanuväärsete mõõtmetega ja rohkesti 5–6 m suuruse ümbermõõduga rahne (U. Timm 2010). Kivikülv asub ligi 50 m Höbringi-Viluvere teest lõunas metsas ja selle kaitseks moodustatakse pindalaline objekt (0,52 ha). Täiendava kaitsetsooni määramine ei ole vajalik. Kivikülv asub kogu ulatuses riigimaal. Rooslepa/Roslepi külas katastriüksusel tunnusega 52001:001:3227 asuv Laevarahn/Oamus a stain (kõrgus 4,5 m, ümbermõõt 28,9 m) on Eestimaa ürglooduse raamatus nimetatud Rooslepa laevarahnuks. Erakordsete mõõtmetega rahn paikneb Tuksi-Spithami (kaugus ligikaudu 900 m) ja Sirbi tee (kaugus ligikaudu 650 m) vahel metsas ning ettepanek on moodustada rahnu ümber 30 m raadiusega piiranguvöönd. Piiranguvöönd ulatub naabermaaüksusele Sarve (52001:001:4020). Nõva külas Nõva metskond 4 maaüksusel (53101:001:0526) paiknev Metskonna kivi on tähelepanuväärsete mõõtmetega (kõrgus 2 ja ümbermõõt 21,7 m), hästi vaadeldav ning on praegugi sageli külastatav koht. Kivi asub Nõva looduskaitseala Liivanõmme piiranguvöönd is, kus lisaks üksikobjekti staatusele ning looduskaitseseadusest tulenevale kaitsekorrale ei ole täiendavate kaitsemeetmete rakendamine ning täiendava kaitsevööndi määramine vajalik. Rannaküla rannavees paiknev Toomanina Suurkivi (kõrgus umbes 6,5 m, ümbermõõt 30 m; A. Kivistiku andmed) on meres asuv hiidrahnu mõõtmeteni küündiv hästi vaadeldav neugrundbretša rahn, mis väärib riiklikku kaitset. Ettepanek on kehtestada rahnu ümber 50 m raadiusega piiranguvöönd. Peraküla rannikul Liivaninal rannikumeres asuv rahnude rühm – Liivanina kivid (suurim neist on kõrgusega üle 4 m, ümbermõõduga 26 m; A. Kivistiku andmed) väärib riikliku kaitse alla võtmist oma mõõtmete ja hea vaadeldavuse poolest. Kavas on objekt kaitse alla võtta pindalalise objektina – 0,66 ha, mis täiendavat piiranguvööndit ei vaja. Rändrahnudele on ohuteguriks nende lõhkumine. Rändrahnude väärtuseks on sageli ka nendel kujunenud sambliku- ja taimekooslused, mida ohustavad valgus- ja niiskustingimus te muutused. Seepärast on vajalik reguleerida raiet metsas paiknevate rahnude piiranguvööndis. Piiranguvööndi nimetatud ulatus on kaitstavate objektide asukohta ja looduslikke tingimus i arvesse võttes nende kaitse tagamiseks optimaalne, tagab kivi vahetu ümbruse säilimise soovitud kujul ning looduskaitsepiirangute rakendamine laiemal alal ei ole põhjendatud. 6 Tabel 1: üksikobjektide kirjelduse koond ja paiknemise kaardipildid Kaitse alla Põhjendus, miks väärib riiklikku kaitset Piiranguvööndi ulatus ja võetav hõlmatav katastriükus üksikobjekt Must pappel suurte mõõtmetega maastikupilti ilmestav erikujuline kaitsevöönd Haapsalu linnas laiuva võraga üksikpuu: kõrgus 17 m, kuni 20 m (Nooda, Kiviküla külas ümbermõõt ligi 540 cm, võra läbimõõt 67401:006:1630; 21 m Tindaviigi, 67401:006:0134) Tamme tamm suurte mõõtmetega ja ühtlase väga suure erikujuline kaitsevöönd Lääne-Nigula võraga maastikku ilmestav üksikpuu: kuni 20 m (Tamme, vallas Rannajõe kõrgus 21 m, ümbermõõt 513 cm, võra 45203:001:0651) külas läbimõõt 31,5 m 7 Allikmaa ainulaadne looduse objekt, nn külmunud erikujuline kaitsevöönd, purunenud rändrahn (või rahnud), mis sulamisel mille ulatuseks on põllul rändrahn lagunes, ning moodustab suuremõõtmeliste kuni 10 m, lõunaosas Lääne-Nigula rahnude (suurimate ümbermõõt kuni 12 m) ulatub kraavi perveni vallas Allikmaa kogumi (Uuetoa, külas 77601:003:0233) Kingati tähelepanuväärsed mõõtmed: kõrgus 3,7 m, 0 m (Ehmja-Turvalepa rändrahn ümbermõõt 22,8 m (Rootsiniidu, hoiuala; Rootsiniidu, Lääne-Nigula 77601:003:0020) 77601:003:0020) vallas Allikmaa külas 8 Dirhami rahn suurte mõõtmetega: kõrgus 3,1 m, erikujuline kaitsevöönd, Lääne-Nigula ümbermõõt 20,8 m; koosneb suhteliselt mille ulatuseks kuni vallas Dirhami / haruldasest kivimiliigist – lillakast gneissist 30 m; piiranguvöönd Derhamni külas ulatub osaliselt teeni ja elektriliini trassini (Taga-Rahnu, 52001:001:0618; Kesk- Rahnu, 52001:001:0617) Dirhami 12 ha alal arvukalt rahne, pindalaline objekt kivikülv Lääne- tähelepanuväärsete mõõtmetega; 12,4 ha (Riguldi Nigula vallas neugrundbretšad metskond 4, Dirhami / 52001:001:1183) Derhamni külas 9 Saare rahn tähelepanuväärsed mõõtmed: kõrgus 2,1 m, 10 m (Lauda, Lääne-Nigula ümbermõõt 16, 9 m 52001:005:2540; Allika, vallas Saare / 52001:005:0920) Lyckholmi külas, Paslepa 0,7 ha, puutumata kivikülv; hästi pindalaline objekt 0,7 ha kivikülv Einbi / ligipääsetav ja vaadeldav, külastatav (Haapsalu metskond 2, Enby külas 52001:005:3031) Lääne-Nigula vallas 10 Sendri tähelepanuväärsed mõõtmed: suurema erikujuline kaitsevöönd, kaksikud S-poolse kõrgus 2,7 (+1) m, ümbermõõt mille ulatuseks on kuni Lääne-Nigula 22,8 m; N-poolse kõrgus 3,4 m, 18,5 m; 30 m; piiranguvöönd vallas hästi ligipääsetavad ja vaadeldavad ulatub osaliselt teeni ja Vanaküla / sihini (Riguldi Gambyni külas metskond 1, 52001:001:0967) Klaanemaa tähelepanuväärsed mõõtmed: kõrgus 3,4 m, 30 m (Riguldi nõmme ümbermõõt 21,8 m, metskond 1, Suurrahn 52001:001:0967) Lääne-Nigula vallas Vanaküla / Gambyni külas 11 Metsküla tähelepanuväärsed mõõtmed: kõrgus 3,7 m, 30 m (Riguldi idapoolne ümbermõõt 24,8 m metskond 1, Suurkivi 52001:001:0967) Metsküla tähelepanuväärsed mõõtmed: kõrgus 5,2, läänepoolne ümbermõõt 25,1 m Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi Lääne-Nigula vallas Vanaküla / Gambyni külas Kivinõmme 0,5 ha alal asub mitu tähelepanuväärsete pindalaline objekt kivikülv Lääne- mõõtmetega ja rohkesti 5–6 m 0,52 ha (Riguldi Nigula vallas ümbermõõduga rahne metskond 1, Vanaküla / 52001:001:0967) Gambyn külas 12 Laevarahn / tähelepanuväärsed mõõtmed: kõrgus 4,5 m, 30 m (52001:001:3227; Oamusa stain ümbermõõt 28,9 m Sarve 52001:001:4020) Lääne-Nigula vallas Rooslepa / Roslep külas Metskonna kivi tähelepanu väärivad mõõtmed: kõrgus 2 ja 0 m (Nõva LKA; Nõva Lääne-Nigula ümbermõõt 21,7 m; hästi vaadeldav ning on metskond 4, vallas Nõva juba praegu sageli külastatav koht 53101:001:0526) külas 13 Toomanina hiidrahnu mõõtmeteni küündiv: kõrgus 50 m, rannikumeres Suurkivi u 6,5 m, ümbermõõt 30 m; hästi vaadeldav; Lääne-Nigula neugrundbretša valla Rannaküla rannikumeres Liivanina kivid tähelepanu väärivad mõõtmed: suurim neist pindalaline objekt 0,6 ha Lääne-Nigula on kõrgusega üle 4 m, ümbermõõduga valla Peraküla 26 m; hea vaadeldavus rannikumeres 14 3. Kaitse alla võtmisega kaasnev kaitsekord Kaitse põhieesmärk on tagada esinduslike põlispuude ja rahnude säilimine. Määruse alusel kehtestatakse objektide ümber erineva ulatusega piiranguvööndid. Üksikobjektide piiranguvööndis kehtib kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja ga kehtestatud kaitsekord, mis on vastu võetud keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrusega nr 27 “Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”. Kaitsekord tagab üksikobjektide kaitseväärtuse ja soodsa seisundi säilimise ning annab vajaduse korral võimaluse väärtuste taastamiseks. Kaitsealuse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks ning kinnisasja omanik või valdaja peab tagama nimetatud ajal teiste isikute juurdepääsu kaitstavale looduse üksikobjektile. Ehitise õues, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida omaniku kehtestatud korras. Üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist oma maal seoses teadusuuringute, järelevalve- või päästetöödega, mida tehakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine kohas, mis ei ole selleks määratud ja tähistatud, välja arvatud teadusalastel välitöödel, päästetöödel ja üksikobjekti hooldustöödel. Telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis lubatud ainult kohtades, mille valitseja on selleks ette valmistanud ja tähistanud, ning eramaal omaniku loal. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on jahipidamine ja kalapüük lubatud jahiseaduse ja kalapüügiseaduse kohaselt. Üksikobjekti ümbritsevas piiranguvööndis on keelatud maavarade ja maa-ainese kaevandamine, veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine, uute maaparandussüsteemide rajamine, jäätmete ladustamine. Üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul on üksikobjekti ümbritsevas piiranguvöö nd is lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, teede ja liinirajatiste rajamine, uuendusraie tegemine, puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine, üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö tegemine. 4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ning ettepanekud Täidetakse pärast tutvustamisperioodi Ettepaneku tegija Ettepaneku sisu Tulemus 15 5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused Alljärgnevalt on kajastatud olulisemad mõjud, mis kaasnevad üksikobjektide kaitse alla võtmisega. 5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule Kaitstavate looduse üksikobjektide ja nende kaitsevööndi maa-ala on piiranguvöö nd. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. See on kompensatsioon kehtivate piirangute eest. Kaitse alla võetavate üksikobjektide piiranguvööndis hakkab kehtima maamaksusoodustus. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse alla võtmise määruse jõustumise le järgneva aasta 1. jaanuaril. Seoses 0,7 ha eraomandis oleva maa arvamisega piiranguvööndisse tuleb Taga-Rahnu (52001:001:0618), Kesk-Rahnu (52001:001:0617) maaüksuse, maaüksuse tunnuse ga 52001:001:3227 ja Sarve (52001:001:4020) maaüksuse omanikel arvestada, et edaspidi on üksikobjektide piiranguvööndisse jäävate metsade majandamine piiratud ning lubatud vaid teatud tingimustel. Piiranguvööndisse arvatud maad, mille sihtotstarbelist kasutamist oluliselt ei piirata, riigile müüa ei saa. Tulenevalt üksikobjektide kaitse-eeskirjast on üksikobjekti omanik kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja seda ümbritseva piiranguvööndi korrastamise eest ning teatama viivitamata üksikobjekti valitsejale kõikidest objekti seisundit kahjustavatest või kahjustada võivatest asjaoludest. Keskkonnaamet kaitseala valitsejana vaatab regulaarselt üle objekti piiranguvööndi hooldusvajaduse, kavandab vajalike loodushoiutööde tegemiseks rahalised vahendid ja korraldab koostöös maaomanikuga objekti hoolduse. 5.2. Muudatuste mõju riigile ja kohalikele omavalitsustele Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalits use maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Kuna piiranguvööndisse arvatakse 16 ha varem kaitse all mitte olnud maad, kaasneb üksikobjektide kaitse alla võtmisega Lääne-Nigula vallale (15,7 ha) ja Haapsalu linna le (0,1 ha) esialgsel hinnangul mõningane maamaksu laekumise vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Mitme puistus asuva rändrahnu puhul on vajalik nende ümbruse hooldus vaadeldavuse parandamiseks. Praktikas tehakse seda kolme-aastase rotatsiooniga. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Üksikobjekti piiranguvööndis asuva kinnisasja sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud ja kuna piiranguvööndi ulatus on valdavalt väike, siis ei kaasne olulist mõju maade riigile omandamisel. 16 Üksikobjektide kaitse alla võtmisega kavandatakse arvata piiranguvööndisse 14,8 ha varasemalt kaitse all mitte olnud riigimetsa. RMK arvutuste kohaselt range kaitse vähendab Läänemaal puidukasutuse tulu keskmiselt 52 eurot hektari kohta aastas. Vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest ehk 1 ha piiranguvööndisse arvataval metsamaal väheneb puidukasutuse tulu 5 eurot aastas. Seega väheneks iga-aastane saamata jäänud puidutulu üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piirangvööndi määramisega ligikaudu 75 euro võrra aastas. Muudatusi Natura toetuste maksmisel ei ole ette näha, sest üksikobjektid ja nende piiranguvööndid ei arvata täiendavalt Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Toomanina Suurkivi, Liivanina kivid ja Metskonna kivi paiknevad Nõva-Osmussaare loodusalal, Kingati rändrahn paikneb Ehmja-Turvalepa loodusalal. 6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele Täidetakse pärast tutvustamist 17 Riigimetsa Majandamise Keskus Maanteeamet Maa-amet 28.05.2018 nr 7-16/18/8737 Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise väljatöötamise kavatsusest teavitamine Teavitame Teid kavatsusest võtta Lääne maakonnas kaitse alla 17 uut looduse üksikobjekti, et tagada esinduslike põlispuude ja rahnude säilimine. Kaitse alla on kavas võtta kaks puud: Must pappel Haapsalu linnas Kiviküla külas ja Tamme tamm Lääne-Nigula vallas Rannajõe külas. Kaitse alla on kavas võtta 15 rahnu ja rahnude rühma: Lääne-Nigula vallas Allikmaa külas Allikmaa purunenud rändrahn ja Kingati rändrahn, Dirhami/Derhamni külas Dirhami rahn ja Dirhami kivikülv, Einbi / Enby külas Paslepa kivikülv, Nõva külas Metskonna kivi, Rooslepa/Roslepi külas Laevarahn/Oamusa stain, Saare/Lyckholmi külas Saare rahn, Vanaküla/Gambyni külas Kivinõmme kivikülv, Klaanemaa nõmme Suurrahn, Metsküla idapoolne Suurkivi, Metsküla läänepoolne Suurkivi ehk Aadu Kumari nimeline kivi ja Sendri kaksikud, Peraküla rannavees Liivanina kivid ning Rannaküla rannavees Toomanina Suurkivi. Käesolevaga edastame Teile Keskkonnaametis ette valmistatud Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise väljatöötamise kavatsuse. Ootame Teie tagasisidet ja põhjendatud ettepanekuid hiljemalt 20.06.2018. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus keskkonnaministrile kaitse alla võtmise menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada menetluse algatamisele järgneval avaliku väljapaneku perioodil, mis eeldatavasti toimub järgmise aasta alguses. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Täiendav info: kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Elle Puurmann (tel 472 9430, 517 4811, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Lisa: Läänemaa üksikobjektide kaitse alla võtmise ja piiranguvööndi ulatuse määramise väljatöötamise kavatsus (VTK_Laanemaa_yksikobjektid.pdf) Sama: Eesti Geoloogiateenistus; Eesti Geoloogia Selts, Veeteede Amet, Keskkonnainspektsioon Elle Puurmann 472 9430 [email protected] 2 (2)