Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise ettepanekute küsimine - Veeteede Amet

Failid

Sisu (failidest)

Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) KSH väljatöötamise kavatsus Eelnõu Planeerimisprotsessi korraldaja: Tartu Linnavalitsus Huvitatud isik: World 7 OÜs KSH läbiviija: Alkranel OÜ Juhtekspert: Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098) 2018 Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud - 09.05.2018. a.  Tööga seotud põhimeeskond; o Alar Noorvee (Alkranel OÜ), sh KSH juhtekspert. o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist. o Martin Sööt (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant. o Tanel Esperk (Alkranel OÜ), keskkonnaspetsialist.  Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999. 2 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 3 1. Üldist .................................................................................................................................. 4 2. KSH objekt ja ümbrus ........................................................................................................ 4 3. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused................................... 11 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu .................................................................................................................... 13 5. KSH hindamismetoodika kirjeldus .................................................................................. 15 6. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled ......................................... 16 7. Protsessi eeldatav ajakava ................................................................................................ 17 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled .................................................. 18 KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad ............................................................................ 20 KSH VTK lisa 1. DP koostamise ja KSH algatamise otsuse väljavõte. .............................. 20 3 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. 1. Üldist Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi: KSH) väljatöötamise kavatsus on dokument, milles märgitakse keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, sisu ja eeldatav ajakava ning detailplaneeringu (DP) rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sh inimese tervist, piiriülest mõju ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele silmas pidades. KSH väljatöötamise kavatsus on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande eelnõu koostamisel. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lg 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le PlanS tulenevaid menetlusnõudeid. PlanS § 124 lg 7 sätestab, et kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ettenähtud nõuetest. Kui DP on ÜP-d muutev, siis tuleb samuti rakendada ÜP menetlemisele ettenähtud nõudeid (§ 142 lg 2), kuid koostööle ja kaasamisele rakendatakse DP nõudeid (§ 127). Samas kui toimub ka KSH menetlus, siis tuleb arvestada ka ÜP kaasamisnõudeid (§ 81…85 ning § 76). Planeerimisseaduses viidatud juhtudel arvestatakse ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) nõudeid. DP ja selle KSH käesolev menetlus algatati Tähtvere Vallavolikogu poolt 29.09.2017 otsusega nr 1-2/37 (vt KSH VTK lisa 1). 2017. a lõpus jõudis lõpuni Eesti haldusreform, mille järgselt liideti Tähtvere vald Tartu linnaga. Seega jätkub KSH menetlus haldusüksuses Tartu linn. 2. KSH objekt ja ümbrus KSH objektiks on Tartumaal Tartu linnas (varasemalt Tähtvere vald) Vorbuse külas asuvate Maa-allika, Õnneallika, ja Eluallika ning nende lähiala detailplaneering (DP). DP ja KSH algatati Tähtvere vallavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 1–2/37. Samale maa-alale varasemalt Tähtvere Vallavolikogu 21.11.2014 otsusega nr 1–2/27 algatatud detailplaneeringu koostamine ja KSH lõpetati planeerimisseaduse § 129 lg 1 punkti 2 ja lg 2 alusel Tähtvere Vallavolikogu 29.09.2017 otsusega nr 1–2/36. DP ja KSH algatamise teade ilmus väljaandes „Ametlikud teadaanded“ (12.10.2017), ajalehes „Postimees“ (16.10.2017) ja kohalikus ajalehes „Valla Elu“ (10.2017) ning avaldati Tähtvere Vallavalitsuse Internetilehel www.ilmatsalu.ee. Samuti teavitas Tähtvere Vallavalitsus vastavast algatusotsusest 12.10.2017 kirjaga nr 6-9/1072-2 Keskkonnaameti Lõuna regiooni, kirjaga nr 6-9/1072-1 Eesti Keskkonnaühenduste Koda ning 13.10.2017 kirjaga nr 6-9/1072-12 nt Ööbiku tee elanikke ja AS-i Tartu Agro. Samal kuupäeval edastati info ka kirjaga nr 6-9/1072-9 Põllumajandusameti Tartu keskusele ning kirjaga nr 6-9/1072-4 Maanteeameti planeeringute osakonda. Seoses haldusreformiga on Tähtvere vald Vabariigi Valitsuse 13.07.2018 määrusega nr 127 liidetud Tartu linnaga. Sellest tulenevalt on DP ja KSH menetluse edasine korraldaja Tartu Linnavalitsus ja kehtestaja Tartu Linnavolikogu. DP ala hõlmab (tabel 1.1 ja joonis 1.1) Tartu linnas Vorbuse külas asuvaid maaüksuseid ca 4,4 ha ulatuses. DP-ga muudetakse kehtivat üldplaneeringut (2006: Tähtvere vald). 4 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Tabel 1.1. DP alaga hõlmatavad kinnistud (alus: mh Maa-amet, 2018). Aadress Katastriüksus Sihtotstarve (hetkel) Pindala (m2) Lühiiseloomustus Maa-allika 83101:003:0751 Maatulundusmaa 100 15446 hoonestamata, enamuses % rohtunud, kuid Emajõe äärses osas kitsas puuderiba, reljeef ühtlaselt madal Eluallika 83101:003:0753 Maatulundusmaa 100 12792 hoonestamata, enamuses % rohtunud, kuid Emajõe äärses osas kitsas puuderiba, reljeef ühtlaselt madal Õnneallika 83101:003:0752 Maatulundusmaa 15390 hoonestamata, enamuses 100% rohtunud, kuid Emajõe äärses osas kitsas puuderiba, reljeef ühtlaselt madal DP koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused tabelis 1.1 toodud kinnistutele Emajõe äärse väikesadama ja selle teenindushoonete ning matkamajade püstitamiseks, mille alameesmärgiks oleks pakkuda kasutajatele puhke- ja rekreatsiooniteenuseid (sh harrastuskalapüük). Täpsemalt kavandatakse DP-ga kinnistute piiride muutmist ja maa sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast ärimaaks, ehitusõiguse määramist väikesadama teenindushoonete ja –rajatiste ning matkakeskuse hoonete püstitamiseks. Toimuks ka kõigi vajalike piirangute ja servituutide määramine, vajalike tehnovõrkudega varustamine ning keskkonnatingimuste seadmine. Planeeringuettepanekus on arvestatud piirkonna maastikulise eripäraga: lahendusega luuakse võimalused säilitada avatud vaated Emajõele; sadamahooned kavandatakse madalatena, ürgoru nõlva sulanduvatena. Joonisel 1.1 on esitatud arhitekti nägemus hoonestusest, mis on koostatud DP visiooni põhjal. Joonis 1.1. Visioonvaade planeeringualale edelast koos hoonestusega (Casa Planeeringud OÜ ja Gert Sarv, 2017). Planeeritaval maa-alal (vt joonist 1.2) hetkel hooneid ei paikne ja suurema osa alast katab rohumaa (heinamaa), vaid Emajõe äärses osas, ligikaudu 20 m laiuse ribana, kasvavad peamiselt pajud ja kased. Alal puudub elektri, side ja veevarustus. Ehitisregistri andmetel DP alal ehitisi ei asu. Planeeringuala edelaküljest ca 300 m kaugusele jääb Vorbuse-Kardla maantee. Vastavalt Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendusele on planeeringu alal maaparanduse 5 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. kuivendusvõrk ja planeeringu ala edela ja kagu piiril asub kuivendusvõrgu eesvool, mis suubub Emajõkke. Eesvoolu asetust DP alal on kavas osaliselt muuta. EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur 03.04.2018) andmetel asub planeeringuala Emajõega piirneval ligikaudu 20 m laiusel alal II kategooriasse kuuluvate kaitsealuste liikide kääbus-nahkhiire (Pipistrellus-pipistrellus), suurvidevlase (Nyctalus noctula), tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii), veelendlase (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii) leiukoht (Emajõe kaldapiirkond on Tartu piirkonnas nende toitumisalaks). Emajões on II kaitsekategooriasse kuuluva tõugja (Aspius aspius) leiukoht ning III kaitsekategooriasse kuuluvate vingerja (Misgurnus fossilis), hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja laiujuri (Dytiscus latissimus) leiukoht. Kaitsealustest taimedest leidub planeeringu alast lõuna suunas (250 m) ja planeeringualast üle jõe kirde (260 m) ja kagu (440) suunas ahtalehist ängelheina (Thalictrum lucidum) üle jõe kagu pool (290 m) siberi võhumõõka (Iris sibirica). Mõlemad taimed kuuluvad III kaitsekategooriasse. Natura 2000 linnu- ega loodusalasid planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei paikne. Emajõgi kuulub täies ulatuses keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded1“ regulatsiooni alla. Joonis 1.2. Planeeringuala asukoht – vasakul üldvaade, DP ala tähistab punane ring; paremal detailvaade, mis on raamistatud sinise joonega (alus: Maa-amet, 2018). Planeeringuala kuulub Ugandi lavamaa maastikurajooni, paigastiku tüübiks on soostunud põhjaga orustik. Planeeringuala reljeef on ühtlaselt madal, liigendatud maaparanduse kuivenduskraavidega. Ala edelapoolses otsas hakkab maapind tõusma. Maapind tõuseb kuni Vorbuse-Kardla maanteeni, moodustades ca 4,5 % nõlva. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 31,39–33,32 m (EH2000), hakates üsna järsult (ca vähemalt 3 m) tõusma DP välisel alal, Vorbuse-Kardla maantee suunal, saavutades lõpuks kõrgustaseme 46,9 m maantee juures. DP ala puhul on tegemist madala alaga, kus esineb üleujutuste oht (vt joonis 1.3). Töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ jt 2018) järgi jääb vastav ala üleujutuspiirkonda nr V (1% Emajõe veetase 33,9 m abs (EH2000)). 6 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Emajõe üleujutusriskidega seotud põhimeetmed Tartus - ehitiste rajamiskõrgused üleujutustsoonis (lühendatud/ajakohastatud loetelu, vastavalt käesoleva töö objektile):  Sajuvee juhtimine Tartu piires Emajõkke saab toimuda kas kinnise sajuveesüsteemiga (restkaevud, torustikud), lahtise sajuveesüsteemiga (lahtised kraavid, restidega kaetud rennid, vertikaalplaneerimisega tagatud pindmine äravool) või pumpamise teel. Siinkohal tuleb rõhutada, et kinnine drenaaž ei ole sajuveesüsteem.  Kinnise sajuveesüsteemiga (suubub Emajõkke) uusarenduste kavandamisel tuleb arvestada minimaalse maapinna kõrgusega, mis on „1% tõenäosus + 0,5 m” ehk siinkohal 34,4 m. Hoonete null-tasandi minimaalne kõrgus - „1% tõenäosus + 0,8 m” ehk siinkohal 34,7 m. Seega tuleb vähemalt kinnise sajuveesüsteemiga uusarenduste planeerimisel arvestada 1% veetaseme tõenäosusele (33,9 m) juurde vähemalt 0,5 m (sh maapealsed rajatised) ning hoonete null-tasandile vähemalt 0,8 m ehk 0,5 m, millele lisatakse veel 0,3 m (soklik kõrgus), mis teeb kokku 0,8 m. Lisaks - kui sajuveesüsteemi projekteerimise/planeerimise kontrollarvutused näitavad, et nimetatud kõrgustega ei ole võimalik toimivat sajuveesüsteemi rajada (nt suur sajuvee vooluhulk), siis tuleb maapinna kõrgust suurendada maapinna täitmise teel või muuta tegevuse lahendust / asetust. Samuti tuleb suurendada hoonete sokli kõrgust kui see on vajalik arhitektuursetel või konstruktiivsetel kaalutlustel.  Eelnevas punktis kirjeldatust väiksemate maapinna kõrguste korral, kinniste sajuveesüsteemide kasutamisel ja suubumisel Emajõkke, tuleb arvestada pindade üleujutusvõimalustega. Sellistes oludes on soovitav pigem kasutada lahtiseid sajuvee ärajuhtimise lahendusi. Täiendavad erisused; o Madalamate rajamiskõrguste korral, üleujutuspiirkondades, kui selline valik on vältimatu (nt olemasolev olukord), saab alternatiiviks olla üleujutusvastaste kaitsetammide rajamine, sajuveesüsteemide sulgurid ja sajuvete ülepumpamine. Konkreetsed lahenduse sõltuvad alast ehk anda vastavates projektides / kavades. o Madalamad rajamiskõrgused on lubatud ka erandjuhtudel, kui üleujutuste võimalusi on teadvustatud ja aktsepteeritud. Võimalikud näidisobjektid;  Emajõe äärde viivad tupikteed, mis ei ole juurdepääsuks elamutele, ühiskondlikele- või tootmishoonetele ning laoplatsidele.  Looduslähedase kattega kergliiklusteed. Spordi- ja loodusrajad, loodusliku katendiga puhkealad ja neid teenindavad ning vett läbilaskva katendiga parklad.  Ujuvvahendeid teenindavad rajatised: kaid, slipid, teenindusplatsid (mitte laoplatsid).  Uusarenduste kavandamisel arvestada olemasolevate, eelkõige kõrgematelt aladelt lähtuvate vooluteedega ja hoiduda nende kinni ehitamisest. Maa-ameti kaardirakenduse (2018) alusel levib planeeringualal leostunud gleimuld (Go), lammi-gleimuld (AG), sügav madalsoomuld (M’’’), sügav lammi-madalsoomuld (AM’’’) ja gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg; Joonis 1.4). Kavandatav peahoone, parkla ja osaliselt ka juurdesõidu tee asuvad M’’’ mulla leviku alal, mille tüsedus on suurem kui 1 m. See tähendab, et ehituseks on suure tõenäosusega vajalik selle mulla eemaldamine ja/või vaivundamendi kasutamine. Lisaks tuleks põhihoonete ala täita, juhindudes DP protsessis ka eelnevalt esitatud suunistest. Kokkuvõtvalt tähendaks see nii pinnasetöid kui ka vastavaid ehitustehnilisi võtteid hoonete ja juurdepääsu teede rajamisel. 7 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Joonis 1.3. Planeeringuala ümbrus ja 1% üleujutustõenäosus (punane joon) Tartu linna piires (alus: Maa-amet (2018) ja töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ jt 2018)). Joonis 1.4. Detailplaneeringualal levivad mullad, alluviaalne soomuld tähistatud punase viirutusega (alus: Maa-amet, 2018). 8 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Emajõel on kallasrada (10 m). Emajõgi kuulub looduskaitseseaduse (LKS) § 35 lõike 3 alusel Keskkonnaministri 28.05.2004 vastu võetud määruse nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“ (edaspidi määrus nr 58) nimistusse. Määrus nr 58 § 1 sätestab, et suurte üleujutusaladega siseveekogudel on kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu veepiirist arvates. LKS § 35 lõige 4 kohaselt koosnevad korduva üleujutusega veekogu kalda või ranna piiranguvöönd, veekaitsevöönd ja ehituskeeluvöönd üleujutusega alast ja LKS § 37-39 sätestatud vööndi laiusest. Planeeringualal peab eelnevast tulenevaid kitsendusi arvesse võtma järgmiselt: 1) Veekaitsevöönd;  Kõrgveepiir (AM mulla levikuala piir) + Emajõe vöönd 10 m.  Maaparandussüsteemi eesvoolu vöönd on (valgala < 10 km2) 1 m. 2) Piiranguvöönd;  Kõrgveepiir (AM mulla levikuala piir) + jõe vöönd (valgala > 25 km2) 100 m.  Maaparandussüsteemi eesvoolu vöönd on (valgala < 25 km2) 50 m. 3) Ehituskeeluvöönd on Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt 200 m. 4) Ehituskeeluvöönd lähtuvalt LKS-ist;  Kõrgveepiir (AM mulla levikuala piir) + Emajõe vöönd (valgala > 25 km2) 50 m.  Maaparandussüsteemi eesvoolu vöönd on (valgala < 25 km2) 25 m. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavate keskkonnatingimuste teemaplaneering (2001-2006) kohaselt jääb planeeringuala maakondliku tähtsusega Kardla-Vorbuse väärtuslikule maastikule. Teemaplaneeringus on toodud järgmised ala säilimist tagavad meetmed (lühendatult, asjakohased):  Jõeni viivate teede määramine avalikult kasutatavaks ning avaliku juurdepääsu säilitamine maade ümberkruntimisel;  Emajõe kallasraja (Jänese matkaraja) hooldus;  Põllumajandusliku maaharimise jätkamine. Tähtvere valla üldplaneeringu (2006; Tartu linn ja Tähtvere vald liitusid 2018. a Tartu linnaks) kohaselt on planeeringuala maatulundusmaal. Ala jääb rohevõrgustiku mikrovõrgustikku, mida katkestab Tartu poole jääv Tartu põhja ümbersõidutee jaoks määratud detailplaneeringuala ja teiselt poolt naabruses olevad elamumaad (vt ka joonist 1.5). Üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala kõrge puhkeväärtusega hajaasustuse piirkonda. Üldplaneeringus tuuakse välja, et rohelise võrgustiku määratlemise peamine eesmärk on kujundada looduslikest ja inimtegevusest vähem mõjutatud aladest ühtne ökoloogiline võrgustik. Maakasutuse planeerimisel tuleb rohevõrgustiku alad hoida võimalikult puutumatutena. See kindlustab koosluste arengu looduslikkuse suunas, toetab bioloogilist mitmekesisust ning keskkonna looduslikku iseregulatsiooni toimimist. Lisaks on välja toodud, et üldplaneeringuga seatud säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused peavad tagama linna lähiala rohevööndite ja veealade väärtustamise nii ökoloogilise võrgustiku kui elanike rekreatsiooniala mõttes. Veekogud on piirkonnas olulised rohevõrgustiku osad ja neid täiendavad elemendid. Veekogude kaldaalade planeerimisel tuleb arvestada kõiki LKS 6. peatükis kirjeldatud ranna ja kalda kaitse põhimõtteid. Täpsemalt on toodud Emajõe kui veekogude maa kasutamise kohta üldplaneeringus järgmised tingimused:  vältida uute tootmismaade kavandamist veekogude kaldaalale; 9 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018.  veekogude kaldale ehitamisel arvestada kalda piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevöönditega;  uute hoonestusalade planeerimisel veekogude kalda-alale tagada pääs veekogu kallasrajale. Kuna arendusega planeeritakse puhkeala, siis on asjakohased ka Tähtvere valla üldplaneeringus sätestatud puhkealade üldised kasutustingimused ja tasakaalustatud arengut tagavad meetmed, mis on selle töö fookust arvestades järgnevad:  Puhke- ja virgestusalade seotus rohevõrgustiku tuumalade ja koridoridega.  Olemasolevad ja loodavad puhkealad peavad olema avalikud, kõigile ööpäevaringselt kasutamiseks.  Üldkasutatavate puhkekohtade maa-alale võib püstitada sihtotstarbelisi ehitisi, mille maksimaalne lubatav ehitusalune pind on 10% katastriüksuse pinnast.  Perspektiivsete puhkealade kasutuselevõtuks tuleb koostada eraldiseisvad matkaradade projektid, vajadusel maastikukujundusprojektid ja/või detailplaneeringud.  Näha ette juurdepääsuteed ja parklad, jäätmekäitlus, avalikult kasutatavad tualetid. Tähtvere valla üldplaneeringuga on maakonnaplaneeringut täpsustatud järgmiselt: Lipinge mäe piirkonnas tuleb jõele avatud vaate säilimise huvides hoida alles lagedat põllumajandusmaastikku ning mitte istutada sinna metsa, mitte rajada puuviljaaedu ega ehitada uusi hooneid. Kuigi visioon Emajõe äärde puhke- ja harrastuskalapüügisadama rajamisest sobitub hästi piirkonna maakasutusega suundadega (so Emajõe kaldaalale kavandatava puhke- ja rekreatiivtegevusega), tuleb sadamakompleksi ehitiste ehitusõiguse üle otsustamiseks koostada Tähtvere valla üldplaneeringut muutev detailplaneering, korraldada vastav menetlus, koos KSH-ga. Joonis 1.5. Väljavõte Tähtvere valla üldplaneeringust (2006), planeeringuala on märgistatud musta ringiga (Tartu linn ja Tähtvere vald liitusid 2018. a Tartu linnaks). 10 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Tähtvere valla arengukavast (2013-2025; Tartu linn ja Tähtvere vald liitusid 2018. a Tartu linnaks) võib planeeringuga seonduvalt mh välja tuua järgnevad strateegilised eesmärgid:  tagada piirkonna hea maine, ... ja atraktiivne loodus ning arenguvõimelisus;  tagada puhas elukeskkond ja selle säästev areng, samuti konkurentsivõimeline tööjõud;  tagada soodne ettevõtluskliima, mis on avatud tugeva ja mitmekesise ettevõtlusega ning mis kasutab ära asukohast tulenevaid looduslikke ja logistilisi võimalusi. Turismi arendamise seiskohast (millega haakub ka kavandatav puhke- ja harrastuskalapüügisadama visioon) on arengukavas mainitud veel Emajõge ja selle kalda alasid kui olulist ressurssi, mille potentsiaali pole seni piisavalt efektiivselt ära kasutatud. Tartu linna arengukava 2018-2025 (Tartu, 2017) näeb mh ette jõetranspordi arenguks võimaluste loomist (sh sildumisrajatised). Tuginedes viimaste aastate praktikale, siis selliseid sadama alasid võib järjest enam vaja olla ka seetõttu, et jõe äärseid kanaleid jms rajatisi püütakse võimalikult vähe paikkonda lubada (nt Keskkonnaameti poolt mh rohevõrgustiku parema toimivuse tagamiseks) ning seega tekib järjest suurem vajadus paatide hoiustamiskohtade osas, kuivõrd veeliiklusvahendite omamine on aastatega üha valdavam. 3. Detailplaneeringu ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldused KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kahte reaalset alternatiivi (alternatiiv I ja null-alternatiiv), mida on kirjeldatud allpool. Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi. Oluline on asjaolu, et DP KSH peamiseks eesmärgiks on selgitada välja, kas kavandataval tegevusel on oluline mõju või mitte ning millised on mõjud siis, kui DP-d ellu ei viida (null- alternatiiv). Teiste alternatiivide võrdlemine on otstarbekas siis, kui DP ala omanikul (World 7 OÜ-l) endal on mitu nägemust, mida ellu viia. Antud juhul selliseid alternatiive teada ei ole. Erinevate tehnoloogiliste/tehniliste lahenduste variante, mis võivad KSH protsessis arutelu alla tulla, käsitletakse vajadusel (nt mõjude vähendamiseks) leevendavate meetmetena. Alternatiiv I – DP-ga alale ehitusõiguse andmine (vt ka joonis 3.1). Alternatiiv I tähendab DP elluviimise õigust. Eesmärk on rajada puhke- ja harrastuskalapüügisadam (väikesadam) koos teenindavate ehitistega ja avalikult kasutatava teega läbi naaberkinnistu. Emajõe kaldale soovitakse rajada sildumiskoht (ujuvkai), sadamahoone jms on viidud kaugemale sisemaale. Paikkonda kasutavad juba praegu nt kalastajad ning matkajad. Vastavate kasutusviiside puhul on paratamatu ka heakorra tagamise vajadus, mille puhul polüfunktsionaalne puhkekompleks saab muuhulgas ka kohalikule omavalitsusele abiks olla. Samuti on praegu kalastajate ligipääs jõele kaootiline ning teadaolevalt põhjustanud probleeme nii paikkonna maaomanikele kui ka kohalikule omavalitsusele (varasem Tähtvere vald). Planeeritavale alale ehitatav peahoone võimaldab korraldada seminare, pakub ööbimis- ja pesemisvõimalusi. Lisaks koonduks peahoone juurde kommunikatsioonid ja reovee kogumine ning jäätmete kogumine. Peahoone võimaldaks teenuseid ka talvisel perioodil. Kõrvalhooned, mis asuksid vaiadel ja on ligipääsetavad laudteed mööda võimaldaksid ujuv- 11 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. ja püügivahendite hoidmist ning ka ööbimist. Kompleksi üldine istumisala võimaldaks matkajatel ja harrastuskalameestel aega veeta. Selleks, et hoonestus sobituks paremini maastikupilti, on kaalumisel hoonetele rohekatuste rajamine. Hoonestusega seotud aladel toimuva vertikaalplaneerimise ehk vajalike abs kõrguste määramisel arvestatakse tööd „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ jt 2018), mis võimaldab vajadusel rakendada ka erisusi. Vastavaid erisusi, kui protsessi raames selgub nende vajadus, põhjendatakse ja hinnatakse. A B Joonis 3.1. Alternatiiv I, esmased visualiseeringud (Casa Planeeringud OÜ ja Gert Sarv, 2017), maaparanduse eesvoolu asupaik jm tehnilised parameetrid täpsustuvad DP ja KSH protsessi käigus. Sadamat hallatakse Sadamaseaduse alusel. Vastav seadus sätestab sadamateenuse osutamisele ning sadama pidajale ja sadamaoperaatorile veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuded. Samuti vastutuse nende nõuete rikkumise eest ja reguleerib riikliku järelevalvega seonduvaid toiminguid sadamates. Sadamale ettenähtud ärimaafunktsioon tuleneb sadama liigist. Ilma vastava funktsioonita ei ole võimalik teenindada sadama külastajaid ehk võimalikke reisijaid. Nimetatu on kooskõlas Vabariigi 12 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Valitsuse määrusega nr 155 (23.10.2008. a) „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (§ 6 p 2). Tegevuse planeerimisel on arvestatud piirkonna maastikulise eripäraga: lahendusega luuakse võimalused säilitada avatud vaated Emajõele; sadamahooned kavandatakse madalatena, ürgoru nõlva sulanduvatena (vt ka joonist 3.1). Planeeritav põhitegevus on kavandatud DP ala lääne poolsesse osasse ja jääb ainult vähesel määral rohevõrgustiku alasse. Lisaks säilib suurel osal planeeringualast olemasoleva taimestik (rohumaa ja ala idapoolses osas väljakujunenud puukooslus). 0-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine, st alternatiiv I ei rakendu ja maa-ala kasutusotstarvet ei muudeta ning planeeritavaid hooneid ja rajatisi välja ei ehitata. Eeldatavalt leiab ala idapoolne jõeäärne osa kasutust harrastuskalapüüdjate ja juhuslikke maabujate poolt. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata planeeringuga kavandatava tegevuse (sh võimalike alternatiivide) rakendumisega kaasneda võivat olulist (sh ebasoodsat) keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse (ebasoodsa) keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise või positiivse (soodsa) mõju suurendamise meetmeid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust, nende kestvust, olulisust ja kumuleeruvust. Seega eeldatav mõjuala on piiritletav DP ala ümbritseva alaga. Planeerimisseaduse § 80 lg 2 on nimetatud inimese tervist, piiriülest mõju ja Natura 2000 alade mõjutamist. Käesoleva töö ptk 1 - 3 järgselt ei saa eeldada neist mitte ühegi olulist mõjutamist. Pigem võib eeldada mõju inimeste heaolule kui sellisele. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande eelnõus antakse täpne ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruande eelnõus, et nt edasiste võimalike etappide menetlejatele oleks tagatud igakülgne teave vastuvõetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 2, 3 ja 4 toodud nõuetest (jälgides ka keskkonnaministri 01.09.2017 määrust nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“), mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest: 1. Üldosa (asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva informatsiooni piisavus); 2. Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta); 3. Detailplaneeringu ja selle alternatiivi(de) kirjeldus; 4. Keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud leevendavad meetmed – vähemalt järgnevate teemade osas (toetudes tabelile 4.1) ning käsitledes avariiohte ehk -olukordi; a) Veekeskkond (sh pinnas) – kaevetööd sh pinnase eemaldamine, täitmine ja pinnase ladustamine, veekvaliteet (sh vee-elustik), veevarustus ja reoveekäitlus ning kalda kaitse eesmärkide järgmine. 13 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. b) Maismaakeskkond – liigid ja elupaigad, mida ei ole käsitletud veekeskkonna all ning rohevõrgustik. c) Sotsiaal-majanduslik (sh heaolu) keskkond – transport ja müra, väärtuslik maastik, jäätmeteke, maakasutus ning veekogude kallaste kasutus. 5. Alternatiivide võrdlus; 6. Seiremeetmed; 7. Ülevaade avalikkuse kaasamisest ning protsessi raames esinenud raskustest; 8. Hindamistulemuste kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Tabel 4.1. Analüüsitavad valdkonnad, toetudes mh käesoleva töö ptk 1 - 3, KeHJS § 20 lg 2, § 40 lg 4 (p 4, 6 ja 7) ning keskkonnaministri 01.09.2017 määrus nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“. NR Alus Valdkond Käsitletakse KSH mõjude analüüsis määrus nr 34 KeHJS § 40 1 § 5 lg 2 p 1 lg 4 p 6 Vee ja pinnase saastatus Seosed eelkõige tabeli eelse loetelu nr § 5 lg 2 p 2 ning vee kvaliteet 4a-ga § 6 lg 2 p 4 2 § 5 lg 2 p 3 lg 4 p 6 Õhu saastatus (mh kvaliteet Ei, mõju puudub § 6 lg 2 p 4 ja kliima) 3 § 6 lg 2 p 3 lg 4 p 6 Loodusvara kasutamise Seosed tabeli eelse loetelu nr 4a – 4c-ga otstarbekus (mh jäätmeteke) ning vastavus säästva arengu põhimõtetele 4 § 6 lg 2 p 4 - Müra Seosed tabeli eelse loetelu nr 4b ja 4c 5 § 6 lg 2 p 4 - Vibratsioon Ei, mõju puudub 6 § 6 lg 2 p 4 - Valgus, soojus ja kiirgus Ei, mõju puudub 7 § 6 lg 2 p 4 - Lõhn Ei, mõju puudub 8 § 5 lg 3 lg 4 p 6 Inimese tervis Ei, mõju puudub § 6 lg 2 p 4 9 § 5 lg 3 lg 4 p 6 Inimese heaolu ja sotsiaalsed Seosed tabeli eelse loetelu nr 4a – 4c-ga § 6 lg 2 p 4 vajadused ning vara 10 § 5 lg 2 p 4 lg 4 p 6 Taimed (mh bioloogiline Seosed tabeli eelse loetelu nr 4b-ga § 6 lg 2 p 8 mitmekesisus ja (mõju rohumaale) populatsioonid) 11 § 5 lg 2 p 4, § lg 4 p 6 Loomad (mh bioloogiline Seosed tabeli eelse loetelu nr 4a ja 4b- 6 lg 2 p 8 mitmekesisus ja ga populatsioonid) 12 § 5 lg 2 p 4 lg 4 p 6 Maastik ja kultuuripärand Seosed tabeli eelse loeteluga 4c § 6 lg 2 p 5 13 § 5 lg 2 - Maavara Ei, mõju puudub § 6 lg 2 p 3 14 § 5 lg 3 lg 4 p 4 Kaitstavad loodusobjektid, Seosed tabeli eelse loetelu nr 4a ja 4b- § 6 lg 2 p 9 sh Natura võrgustiku alad ga (va Natura - ei, mõju puudub) 15 § 6 lg 3 lg 4 p 7 Piiriülene mõju Ei, mõju puudub Eelpool nimetatud valdkondi (vt ka tabel 4.1) käsitletakse KSH aruande eelnõu koostamise ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnanguid olulise (sh ebasoodsa) keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid. Seejuures hinnatakse mõjusid nii kvalitatiivselt (kirjeldavalt) kui ka kvantitatiivselt (sh KSH väljatöötamise kavatsuse ptk 5 tabelis 5.1 toodud skaala alusel). KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus. 14 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. 5. KSH hindamismetoodika kirjeldus KSH käigus hinnatakse DP ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 5.1 toodud intervallskaala alusel. Seejuures hinnatakse eelnevalt mõjusid ka kvalitatiivselt (kirjeldavalt). Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid, kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumite hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid kriteeriumi kaaluga. Alternatiivide lõplik järjestus saadakse kõigi kaalkriteeriumite hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja toomisel): 1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi; 2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga teema kui sellise olulisust (skaala 1 – 4; mitu teemat võivad saada tähistatud nt „4“), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga teema osakaal %. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga teema kaal (kogusumma „1,00“); 3. KSH aruande eelnõu koostamisel korrutatakse iga teema mõjude olulisuse hinne (käesoleva töö tabel 5.1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga teema kaalutud hindepall summeeritakse ehk leitakse kõigi teemade summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koond kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes). Tabel 5.1. Mõjude olulisuse hindamise skaala. 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju - 1 vähene negatiivne mõju + 1 vähene positiivne mõju - 2 nõrk negatiivne mõju + 2 nõrk positiivne mõju -3 mõõdukas negatiivne mõju + 3 mõõdukas positiivne mõju - 4 oluline negatiivne mõju + 4 oluline positiivne mõju KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi, Eesti Geoloogiakeskus OÜ (peale 2018. a likvideerimisel) ja Eesti Geoloogiateenistus kaarte, Keskkonnaregistri andmeid, erialakirjandust, asjakohaseid strateegilisi planeerimisdokumente ja õigusakte ning muud saadaval olevat temaatilist informatsiooni (sh keskkonnalubadega seonduv dokumentatsioon). Samuti konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, isikutega ning teostatakse välivaatlusi, kasutades selleks sobivaid metoodikaid. KSH aruande eelnõu koostamisel kasutatakse varasemalt kogutud uuringuandmeid, analoogiaid, erinevaid seisukohti, geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi ja muud asjakohast teavet, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse (sh mõju ja olulise mõju eristamise). KSH raames antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ehk nt ehitus- ja kasutusaegseteks. Võib eeldada, et lühiajaline mõju on enamjaolt ja maksimaalselt ühe kuni 15 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. kahe aastase kestvusega, kuna umbes nii kaua võivad aega võtta erinevad ning peamised ettevalmistus-, ehitus- ja korrastustööd. Kui olemasolevat kirjandust ning kättesaadavaid uuringuid analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused (sh koostöö erinevate spetsialistidega). 6. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel DP võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise dokumendi vastu, on esitatud tabelis 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja (kohalik omavalitsus ehk KOV) saadab kirjad tabelis 6.1 nimetatud isikutele ja asutustele ning teatab KSH väljatöötamise kavatsusest või ka nt KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest vastavalt PlanS sätestatud korrale (sh kuulutused ajalehtedes vastavate tööetappide lõikes). Kui teavitatavad isikud on kohalikule omavalitsusele esitanud teabe saamise viiside kohta andmeid, siis võib teavitaja neid kasutada, vastasel juhul tuleb teavitused saata tavapostiga asjakohastes registrites märgitud aadressidele. DP ja KSH dokumentatsioon peab olema leitav ka kohaliku omavalitsuse koduleheküljel ning kuulutused tööetappide kohta tuleb avaldada ka ajalehtedes. Samuti avaldatakse info võimalusel KSH läbiviija (OÜ Alkranel) interneti leheküljel. Tulenevalt protsessi seostest tegevuslubadega on soovituslik järgida ka KeHJS sätteid, mis kohanduvad avalikustamiste teavituste esitamisele internetikanalis Ametlikud Teadaanded ja linna avalikes kohtades (nt bussipeatused, raamatukogud vms rahvarohkete kohtade teadetetahvlid). Tabel 6.1. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused (nimekiri 2018. a aprilli seisuga, protsessi raames võib täieneda). Seos DP-ga Isik/asutus(1) KÜ(2) aadress KÜ tunnus Kehtestaja Tartu Linnavolikogu - - Koostaja Casa Planeeringud OÜ - - KSH läbiviija Alkranel OÜ - - DP alal tegutsev isik World 7 OÜ vt käesoleva töö ptk 2 Asjakohane ametkond Keskkonnaameti Lõuna regioon - - Asjakohane ametkond Keskkonnainspektsiooni Tartumaa - - büroo Asjakohane ametkond Lõuna-Eesti Päästekeskus - - Asjakohane ametkond Maanteeameti Lõuna regioon - - Asjakohane ametkond Maaeluministeerium Asjakohane ametkond Põllumajandusamet Asjakohane ametkond Rahandusministeerium - - Asjakohane ametkond Terviseameti Lõuna talitus - - Asjakohane ametkond Veeteede Amet Asjakohane ametkond Tehnilise Järelevalve Amet Asjakohane Valitsusvälised org ja - - organisatsioon keskkonnaühendused (http://www.eko.org.ee) Asjakohane Ööbiku tee MTÜ seotud Ööbiku tee maaüksustega organisatsioon 16 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. Seos DP-ga Isik/asutus(1) KÜ(2) aadress KÜ tunnus Asjakohane Jänese Maaparandusühing MTÜ seotud paikkonna organisatsioon maaparandussüsteemidega Linnaga piirnev KOV Tartu vald - - Linnaga piirnev KOV Elva vald - - Linnaga piirnev KOV Nõo vald - - Linnaga piirnev KOV Kambja vald - - Linnaga piirnev KOV Luunja vald - - Maaüksus Omanik Ööbiku tee 1 83101:003:0677 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 2 83101:003:0180 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 3 83101:003:0678 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 4 83101:003:0182 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 5 83101:003:0679 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 6 83101:003:0184 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 7 83101:003:0185 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 8 83101:003:0186 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 9 83101:003:0187 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 10 83101:003:0188 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 11 83101:003:0189 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 12 83101:003:0190 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 13 83101:003:0191 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 15 83101:003:0192 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 17 83101:003:0193 Maaüksus Omanik Ööbiku tee 19 83101:003:0194 Maaüksus Omanik Jõekivi tee 1 83101:003:0132 Maaüksus Omanik Kalamaja 83101:003:0368 Maaüksus AS Tartu Agro (maa rentnik) Einopõllu 83101:003:0775 (1) – maaüksuste omanike puhul kasutatud ka üldist nimetust „Omanik“ (omanikud võivad kattuda teiste loetelus olevate isikutega); (2) – KÜ – katastriüksus (esitatud kui asjakohane). 7. Protsessi eeldatav ajakava Protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 7.1 (prognoositud kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini). Vastavatele etappidele järgnevad veel DP heakskiitmise ja kehtestamismenetlused (PlanS § 90 ja 91). Lisame, et KeHJS § 43 alusel peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja KSH lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Tabel 7.1. KSH läbiviimise ja DP (ÜP muutev) menetlemise orienteeruv ajakava kuni DP vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku etapini. KSH ja DP etapp Orienteeruv(1) etapi lõppaeg KSH väljatöötamise kavatsuse ja DP lähteseisukohtade koostamine, 31.07.2018 dokumentidele seisukohtade küsimine ning vajadusel täiendamine ja avalikustamine (PlanS § 80-81) KSH aruande ja DP koostamine 28.02.2019 KSH aruande ja DP avalik väljapanek ja kooskõlastamine (PlanS § 82-85) 30.08.2019 DP vastuvõtmine ja avalik väljapanek (PlanS § 86-89) 30.03.2020 (1) - võib muutuda, juhul kui nt ilmnevad vastavasisulised asjaolud (täiendavate uuringute läbiviimise vajalikkus vms aspekt). 17 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. 8. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave DP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 8.1 ja selle all. Tabel 8.1. DP protsessi osapooled (seisuga aprill, 2018). DP koostaja DP koostamise korraldaja DP kehtestaja Huvitatud isik Casa Planeeringud Tartu Linnavalitsus Tartu Linnavolikogu World 7 OÜ OÜ Sirje Elme, Aire Priks, Linnaplaneerimise ja Aadu Must, volikogu Kim Allikas, projektijuht maakorralduse osakond, esimees ettevõtte esindaja detailplaneeringu teenistuse juhataja Liivalaia 29-57, Raekoja plats 1a Kivila tn 5-98, Raekoja plats 3, 51003 Tartu 10118 Tallinn (raekoda), 50089 Tartu 13917 Tallinn Tel: 5072826 Tel: 736 1242 Tel: 736 1202 Tel: 55526426 [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] www.casa.ee www.tartu.ee - Alkranel OÜ (KSH läbiviija): Aadress - Riia 15B, Tartu, 51010. Tel - 736 6676, 554 0579. E-post - [email protected]. Interneti-lehekülg - www.alkranel.ee. Ekspertgrupi koosseis (vajadusel ja kokkuleppel tellijaga kaasatakse täiendavaid spetsialiste): - Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH juhtekspert ja litsentseeritud keskkonnaekspert (KMH litsents nr KMH0098); - Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist; - Martin Sööt (Alkranel OÜ) – keskkonnakonsultant; - Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. KSH juhtekspert Alar Noorvee (Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ liige (jälgib ühingus kokku lepitud keskkonnamõju hindaja head tava)) omab KSH läbiviimise õigust (KeHJS § 34 lg 4) sest:  On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (doktorikraad, PhD) Tartu Ülikoolis.  Omab enam kui 5-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina (KMH litsentsi esmakordne omistamine 22.10.2003. a). Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast.  On läbinud Keskkonnamõjude hindamise ainekursuse (2 AP; 1 AP = 40 tundi maht) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis 2002. a ning Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus.  On juhteksperdina läbi viinud mitmeid üld- ja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilisi hindamisi.  On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi).  Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid nt; o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. 18 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment.  Omab KMH litsentsi nr KMH0098. 19 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) lisad KSH VTK lisa 1. DP koostamise ja KSH algatamise otsuse väljavõte. 20 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. 21 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. 22 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala DP KSH. KSH väljatöötamise kavatsus, eelnõu. Alkranel OÜ, 2018. TARTU MAAKOND TAHTvERE VAILAVo LI KO GU OTSUS Ilmatsalu 29.09.2017 nr l-2137 Maa-allika, Onneallika j a Elualtika katastriiiksuste j a ldhiala detailplaneeringu koostamise j a keskkonnamdju strateegilise hindamise (KSH) algatamine World 7 OU (registrikood 10892362) p<i<irdus kinnistuomanikuna Tiihtvere Vallavalitsuse poole ettepanekuga ldpetada Tiihtvere vallas Vorbuse ktilas paiknevate Maa-allika, Onneallika ja Eluallika katastrii.iksuste ja liihiala detailplaneeringu menetlus ja algatada samale maa-alale detailplaneeringu koostamine, milles liihtutakse ressursse ja keskkonda oluliselt siiiistvamast planeeringukontseptsiooni st. Detailplaneeringu alaks on kinnisasi (registriosa m3075104, katastritunnused 83101:003:0751- 0752-0753, pindala 4,4 ha), mis paikneb Vorbuse-Kardla k6rvalmaantee ja Emaj6e vahelisel valdavalt laugel ja viihese inimasustusega tirgoru n6lval. Taotluse kohaselt on detailplaneeringu koostamise iilesandeks viilja selgitada vdimalused kinnistule Emaj6e iiiirse vliikesadama ja selle teenindushoonete ning matkamaja piistitamiseks. Tartu maakonnaplaneeringus ,,Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" on ala kiisitletud M5 Kardla-Vorbuse maakondliku tasandi vliiirtusliku maastikuna. Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringutes on Emaj6e kaldaala kiisitletud kalda piiranguvtidndi ulatuses rohealana ja puhkepiirkonnana, iihtlasi detailplaneeringu kohustusega alana hajaasustuses. TZihtvere valla tildplaneeringuga on maakonnaplaneeringut tiipsustatud, Lipinge mtie piirkonnas on suurendatud Emajde kaldakaitselisi piiranguid ja miiliratud kalda ehituskeeluvcicindi ulatuseks 200 meetrit. Lisaks miiiirab valla tildplaneering, et Lipinge mZie piirkonnas tuleb j6ele avatud vaate sliilimise huvides hoida alles lagedat pdllumajandusmaastikku ning mitte istutada sinna metsa, mitte rajadapuuviljaaedu ega ehitada uusi hooneid. Kuigi visioon Emaj6e iiiirde puhke- ja harrastuskalaptiiigisadama rajamisest sobitub hasti piirkonna maakasutusega maakonnaplaneeringutes (s.o Emaj6e kaldaalale kavandatava puhke- ja rekreatiir,tegevusega), tuleb sadamakompleksi ehitiste ehitusOiguse tile otsustamiseks koostada Tlihtvere valla tildplaneeringut muutev detailplaneering, korraldada vastav menetlus ning algatadadetailplaneeringuga kavandatavate tegevuste keskkonnam6ju strateegiline hindamine. Samaselt varasemale planeeringulahendusele sisaldab vallavalitsusele esitatud taotlus ettepanekut kinnistule sadamahoonete ja peamaja v6i nn matkamaja rajamiseks. Emaj6e kaldale soovitakse rajadasildumiskoht (ujuvkai). Hooned ja rajatised kavandatakse eesmlirgiga pakkuda kasutajatele puhke- j a rekreatsiooniteenuseid. Kinnistuomanik ei ole teinud ettepanekut paadikanali rajamiseks, kuna varasemates planeeringulahendustes ei ole Keskkonnaamet paadikanalit veeliiklusrajatisena heaks kiitnud. Tiihtvere Vallavolikogu otsus nr l-Zl 37.29.09.2017 Kuna Tfitvere valla iildplaneeringuga ei ole j6e iirgoru ndlvale antud piirkonnas lubatud hooneid kavandada, siis on esitatud ettepanek iildplaneeringu pdhilahendust muutev. Tiihtvere valla iildplaneeringu p6hilahendust muutva detailplaneeringu koostamise algatamine sadamahoonete kompleksi ehitusdiguse mliiiramiseks on vallavolikogu kaalutlusotsus, mis toetub Maa-allika, Onneallika ja Eluallika katastrii.iksuste puhke- ja harrastuskalapiiiigisadama 2017. aastal valminud ruumivisioonile, sealhulgas kindlasti sadamahoonete arhitektuursele ja ehitustehnilisele lahendusele (valminud 201 4). Esitatud planeeringuettepanekus on arvestatud piirkonna maastikulise eripiiraga: lahendusega luuakse vdimalused stiilitada avatud vaated Emajdele; sadamahooned kavandatakse madalatena, iirgoru n6lva sulanduvatena. Tiihtvere Vallavolikogu kui otsustaja arvates loob esitatud planeeringu visioon v6imalused siiilitada tirgoru avatud vaated ja kujundada Vorbuse vii2irtusliku maastikuga harmoneeruv, looduskeskkonda arvestav ja ehitustehniliselt realiseeritav sadama- ja puhkeehitiste kompleks. Keskkonnaministri 28.05.2004 miiZiruse nr 58 ,,Suurte flleujutusaladega veekogude nimistu ja nendel siseveekogudel k6rgveepiiri mtiiiramise kord" $ 2 punkti 13 kohaselt kuulub Suur- Emaj6gi koos vanajdgedega suurte iileujutusaladegasiseveekogude nimistusse. Eelnev tiihendab, et planeeringu koostamise kiiigus tuleb hinnata Suur-Emajde kaldaalale kavandatavaid tegevusi arvestades looduskaitseseaduses (LKS) $ 34 siitestatud veekogu kalda kaitse eesmiirke, milleks on looduskoosluste stiilitamine, inimtegevusest liihtuva kahjuliku m6ju piiramine, kalda etipata arvestava asustuse suunamine ja seal vabajuurdepti?isu ja liikumise tagamine. KeHJS $ 33 ldikest 1 tulenevalt algatatakse keskkonnam6ju strateegiline hindamine kui strateegiline planeerimisdokument koostatakse turismimajanduse valdkonnas ja kavandatav tegevus on eeldatavalt olulise keskkonnam6juga, liihtudes KeHJS $ 6 ldigetes 2-4 siitestatust (turismimajandus, puhke-, spordi- ja virgestusalade rajamine, muu tegelrrs, mis v6ib kaasa tuua olulise keskkonnam6j u). Keskkonnam6ju hindamise tulemuste alusel on v6imalik teha ettepanek kavandatavateks tegevusteks sobivaimate lahendusvariantide valikuks, samuti anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete v6imalustega kaasneva keskkonnam6ju kohta ning negatiivse keskkonnam6ju viiltimise v6i minimeerimise v6imaluste kohta. Maa-allika, Onneallika ja Eluallika katastriiiksuste ja ldhiala detailplaneeringu eskiisile ja algatamise ettepanekule tuginedes on Tiihtvere Vallavolikogu seisukohal, et kavandatav ehitusoigus, maakasutuse muutmine ja neist liihtuvad tegelused loovad Tartu linna liihipiirkonda uusi puhkev6imalusi ja viihendavad omavoliliste teeradade, telkimisplatside ja autoparklate stiihiat Emaj6e kaldal, j6ega piirnevatel pdldudel ja heinamaadel. Otsustaja on seisukohal, et kui planeeringulahenduse viiljatddtamisel osalevad oma valdkonda tundvad spetsialistid - planeerija ja arhitekt, keskkonnam6jude hindajad - on v6imalik saavutada silmapaistvalt hea tulemus. Ehkki kavandatav sisaldab valla iildplaneeringu pdhilahenduse muutmise ettepanekut, ei ole eesmiirgiks seatud ja heas koostoos saavutatav planeeringulahendus Tiihtvere valla iildplaneeringu p6him6tetega vastuolus. Planeerimisseaduse $ 128 1g 1 ja lg 5, 5 142 lg 3, keskkonnam6ju hindamise ja keskkonnajuhtimissiisteemi seaduse $ 33 lg I punkti 1 alusel ja tulenevalt asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus omab eeldatavalt olulist keskkonnam6ju, mille Tdhtvere Vallavolikogu otsus nr l-21 37.29.09.2017 vtihendamiseks on vajalik kavandada leevendamismeetmeid ning arvestades vallavalitsusele esitatud planeeringu eskiislahendust ja World 7 OU detailplaneeringu algatamise ettepanekut Tiihtvere Vallavoliko eu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vorbuse ktila Maa-allika, Onneallika ja Eluallika katastritiksustele (tunnused 83101 :003:0751-07 524753,registriosa nr 307sI}4,pindaIa4,4 ha) ja liihialale. 2. Kinnitada detailplaneeringu koostamise liihteseisukohad (shplaneeringualapifu,alasuurusja . vdimalike uuringute vajadus) vastavalt lisale. 3. Detailplaneeringu koostamise konaldaja on Tiihtvere Vallavalitsus (aadress Jiirve tee 8, Ilmatsalu alevik, Tiihtvere vald, 61401 Tartumaa), koostaja on Casa Planeeringud OU (Liivalaia tn 29-57 ,Tallinn 1 01 16) j a detailplaneeringu kehtestaja on Tiihtvere Vallavolikogu (aadress Jiirve tee 8, Ilmatsalu alevik, Tlihtvere vald, 61401 Tartumaa). 4. Algatada Maa-allika, Onneallika ja Eluallika katastrii.iksuste ja liihiala detailplaneeringu keskkonnamdju strateegiline hindamine. 5. Vallavalitsuse kantseleil: 5.1 teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid kiisimusi detailplaneering kiisitleb, planeeringualaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse iiksusi, samuti maavanemat ja isikud, kelle 6igusi planeering v6ib puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla detailplaneeringu koostamisse kaasatud, samuti asutusi, ketlel v6ib olla pdhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnam6ju v6i planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusviilised keskkonnaorganisatsioonid neid tihendava organisatsiooni kaudu ning planeeritavamaa-alaelanikke esindavad mitteftrlundustihingudja sihtasutused, 30 piieva jooksul otsuse tegemisest arvates; 5.2 avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamisest i.ileriigilises ajalehes Postimees 30 piieva jooksul otsuse tegemisest arvates ja Ttihtvere valla kuukirjas Valla Elu esimesel vdimalusel; 5.3 avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamisest Ametlikes Teadaannetes ja Tiihtvere valla veebilehel 14 piieva jooksul otsuse tegemisest arvates. 6. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnam6ju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tfitvere Vallavalitsuse kantseleis (Jiirve tee 8, Ilmatsalu, Tiihtvere vald, 61401Tartumaa) t<idpiievadel kell 8-1 6 ning elektroonilise dokumendiregistri kaudu valla veebilehel. 7 . Otsus jOustub alates teate avaldamisest viiljaandes Ametlikud Teadaanded. 8. Otsuse peale vdib haldusmenetluse seaduses stitestatud korras esitada vaide Tiihtvere Vallavolikogule 30 ptieva jooksul arvates teadasaamise piievast v6i piievast, millal oleks pidanud otsusest teada szulma, v6i kaebuse Tartu Halduskohtule 30 piieva jooksul arvates Urmas T Lisa Tähtvere Vallavolikogu otsusele nr 1–2/ 37, 29.09.2017 Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu koostamise LÄHTESEISUKOHAD 1. Planeeringu koostamise korraldaja on Tähtvere Vallavalitsus. Huvitatud isik on World 7 OÜ. 2. Planeeringu eesmärk ja andmed planeeringuala maaüksuste kohta Planeering koostatakse Tähtvere valla Vorbuse küla Maa-allika (katastritunnus 83101:003:0751, pindala 15446 m2, 100% maatulundusmaa), Õnneallika (katastritunnus 83101:003:0752, pindala 15390 m2, 100% maatulundusmaa) ja Eluallika (katastritunnus 83101:003:0753, pindala 12792 m2, 100% maatulundusmaa) katastriüksustest koosnevale kokku umbes 4,4 ha suurusele kinnistule (registriosa nr 3075104) ja lähialale. Planeeringu lähialana käsitletakse maa-ala riigi omandis Einopõllu kinnistust (registriosa nr 3944604, 100% maatulundusmaa), millele planeeritakse juurdepääsutee asukoht või tee asukohtade variandid. Lähialana hõlmatakse planeeringualasse Emajõe kaldanõlv (planeeritava kinnistu ulatuses). Planeeringuala piiriettepanek ja asukohaplaan on esitatud käesolevas lisas. Planeeringuala, täpsemalt planeeritava lähiala piirid täpsustatakse planeeringu koostamise käigus sõltuvalt ruumilahendustest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemustest, samuti sõltuvalt planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikega toimunud koostöö ja planeeringu avaliku menetlusprotsessi tulemustest. Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalusi väikesadama (puhke- ja harrastuskalapüügi sadama) kompleksi rajamiseks, kus lisaks kasumit tootvatele (äri-)tegevustele nagu nt sadama- või majutusteenused osutatakse elanikkonnale ja Emajõe kaldaala kasutajatele tasuta teenuseid. Planeeringu ülesanne on koostada üldaktsepteeritav planeeringulahendus, millega tehakse ettepanek Tähtvere valla üldplaneeringu muutmiseks (sadamaehitiste kavandamine, planeeritava maa-ala sihtotstarbe muutmine, avalikule veekogule uue juurdepääsutee kavandamine) ilma, et koostatud lahendus oleks vastuolus maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute ja Tähtvere valla üldplaneeringu põhimõtetega. Koostöös planeeritava maa-ala naaberkinnisasjade omanikega on lubatud planeeringuala laiendada naaberkinnistutele. Planeeringuala vahetud naabrid Planeeringuala on ümbritsetud Einopõllu kinnistuga (registriosa nr 3944604, katastritunnus 83101:003:0775, pindala 88,05 ha, riigi põllumassiiv) põhja-, lääne- ja lõunakülgedelt ning Emajõega idaküljelt. Juurdepääs planeeringualale käesolevalt puudub. 3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud, dokumendid 3.1. Tartu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006); 3.2. Tähtvere valla üldplaneering (2006); 3.3. Emajõe veetasemete uuringuandmed (2017); 3.4. Planeeringu eskiislahendus (2017); 3.5. Planeeringu visioon „Allika kinnistute puhke- ja harrastuskalastussadam“ ehituslik- arhitektuurne lahendus (2014). 1 Lisa Tähtvere Vallavolikogu otsusele nr 1–2/ 37, 29.09.2017 4. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid, geoloogilised uuringud, mullastiku andmed, hüdroloogilised uuringud Uuringud valdavalt puuduvad või vajavad uuendamist 5. Nõuded koostatavale planeeringule 5.1. Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr) ning mõõdistamise aeg. Geodeetilise alusplaani koostamisel kontrollida katastriüksuste piiriandmete vastavust riigi Maa-ameti katastribüroo andmetele. Koostööst võrguvaldajatega ja piiriandmete katastriandmetele vastavuse kohta peavad alusplaani lisas või seletuskirjas olema vastavad märked. Planeeringuga esitada 5.2. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuga esitada planeeritava maa-ala piir, olemasolevate katastriüksuste piirid, joonistel näidata ja seletuskirjas kirjeldada planeeringualal asuvad ehitised ja objektid, neist tulenevate kitsenduste vööndid, olemasolul planeeringualale ulatuvad mujalt lähtuvad kitsenduste vööndid, juurdepääsuteede olemasolu, seatud servituudi- kokkulepped jmt. 5.3. Planeeritava ala maakasutusbilanss, krundijaotus maakasutuse põhjal Planeeringuga anda maakasutuse bilansi koondtabel: planeeringu algatamise eelsed ja järgsed katastriüksuste ja/või kruntide pindalad ning kasutamise sihtotstarbed. Tabel. Maakasutuse bilanss Planeeringu eelne Planeeringu eelne Planeeringu kohane Planeeringu kohane krundi Krundi pos / aadress kü pindala kü sihtotstarve krundi pindala kasutamise otstarve 5.4. Põhilahendus, kruntide moodustamine, ehitusõigus ja arhitektuurinõuded Planeeringu ruumilahenduse koostamisel on lubatud lähtuda algatamise eelsest planeeringueskiisist. Planeeringueskiisi muudatuste ja täienduste sisseviimine lahendatakse algatamise järgse(te)l töökoosoleku(te)l, kuhu kaasatakse planeerijad, keskkonnamõju hindajad, huvitatud isikud ja seltsingud, naabrid. Kuna planeeringu menetlusnõuded kattuvad üldplaneeringu koostamise menetlusnõuetega, on vajalik olulisemate ametkondade (Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Maanteeamet jt) esindajate ja riigimaa valitseja Maaeluministeeriumi kaasamine detailplaneeringu koostamise algfaasis. Põhilahenduses lähtuda Casa Planeeringud OÜ ja Noveteam Partner OÜ koostatud planeeringueskiisist: kavandada väikesadama kompleks koos teenindavate ehitistega; kruntide ehitusõiguse määramisel arvestada avatud vaadete säilitamise kohustusega, planeeritava ala reljeefiga, üleujutusohuga, maaparandussüsteemidega, kohustusega tagada Emajõe kallasraja vaba kasutus. Planeeringuala ümbritsemine piiretega ei ole lubatud, kuritegevusriski vältimiseks tuleb kavandada muid meetmeid. Planeeringuala krundi kasutamise valdav sihtotstarve: sadama maa (LS); lubatud on täiendavad krundi kasutamise sihtotstarbed: kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa (ÄK), majutushoone maa (ÄM), turismi-, matka- ja väljasõidukoha maa (PT), supelranna maa (PR), vee tootmis ja jaotamise ehitise maa (OV), tee- ja tänava maa-ala (LT), parkimisehitise maa (LP). Planeeritavate kruntide kasutamise sihtotstarvete nimetused ja vormistus – vt. 2013. aasta juhend. 2 Lisa Tähtvere Vallavolikogu otsusele nr 1–2/ 37, 29.09.2017 Hoonete arhitektuurilahenduses lähtuda Noveteam Partner OÜ (arhitekt Gert Sarv) esitatud väikesadama hoonete üldskitseeringutest. Ehitiste arhitektuurse ja tehnilise lahenduse põhiprintsiibid (sh planeeringuala hoonete üldskitseeringud) on detailplaneeringu oluline osa, kehtestatakse koos detailplaneeringuga ja on aluseks ehitusprojektide koostamisel. Määrata lisaks hoonetele ka väikeehitiste (välirajatised, tuletõrje veevõtukoht jmt), veeliiklusrajatiste (ujuvkai, paadisillad jmt), juurdepääsu- ja siseteede ja tehnorajatiste ehitusõigus seotuna hoonestusaladega ja krundi piiridega. Kruntide ehitusõigused ja arhitektuurinõuded esitada põhijoonisel ja planeeringu tekstiosas tabeli kujul, mille koostamisel võib aluseks võtta esitatud tabelipäise. Tabel. Arhitektuurinõuded ja krundi ehitusõigus Krundi Krundi Krundi Ehitise Suurim Suurim Korru- Suurim/vähim Vähim Katuse- pos nr pindala kasu- kasutamise ehitus- hoonete selisus hoone kõrgus tule- kalle või - m2 tamise sihtots- alune arv m püsivus- kallete sihtots- tarve pindala krundil klass vahemik tarve m2 5.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeringuga esitada juurdepääsutee tehniliselt sobivaim asukoht, teede ja parklate paiknemine, tee elementide kirjeldus, kavandatavad laiused, ristprofiilid, lisaks juurdepääsutee pikiprofiil. Määrata liikluskorralduse põhimõtted, krundile pääsu asukohad, parklate mahutavus. Juurdepääsutee ja riigimaanteelt mahasõidu asukoha määramiseks tuleb taotleda Maanteeametilt tehnilised tingimused. Planeeringu koostamisse tuleb konsultandina kaasata teede projekteerija. 5.6. Kruntide hoonestusalad Määrata hoonete ja rajatiste paiknemine seotuna hoonestusalade, krundi piiride ja maapinna kõrgusnäitajatega. 5.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringualal asuv ja seda ümbritsev kuivendusvõrk tuleb säilitada või vajadusel ümber projekteerida; tagada maaparandussüsteemide toimimine, maapinna tõstmine on üldjuhul keelatud. Kuivendusvõrgu asukoha muutmise kavandamisel kaasata planeeringu koostamisse vastava valdkonna projekteerija. 5.8. Tehnovõrgud ja -rajatised Esitada planeeringuala rajatiste tehnovarustuse (elektrivarustus, veevarustus ja kanalisatsioon jm) arvestuslikud põhinäitajad ja põhimõtteline lahendus. Määrata tehnorajatiste asukohad, liitumispunktid, rajatistest lähtuvad kitsendused, vajadusel esitada tehnovõrkude lahenduste variandid. Veevarustus tagada lokaalselt, puurkaevu baasil, reovesi käidelda keskkonda säästvaimal viisil. Lahendada tuletõrjeveevõtt (mahuti või veevõtukohana). 5.9. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Planeeringuga samaaegselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. 5.10. Servituutide määramise vajadus Määrata, näidates joonisel ja kirjeldades seletuskirjas. 5.11. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Kitsendused esitada joonisel ja kirjeldada seletuskirjas. 5.12. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Kahjud hüvitab igakordne krundi omanik. 5.13. Planeeringu rakendamise tingimused 3 Lisa Tähtvere Vallavolikogu otsusele nr 1–2/ 37, 29.09.2017 Detailplaneeringu kohase teedevõrgu, tehnilise infrastruktuuri ja maastiku väljaehitamise kohta sõlmivad huvitatud isik ja Tähtvere vald pooltevahelise kokkuleppe hiljemalt enne detailplaneeringu kehtestamist. 6. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised 6.1. Situatsiooniskeem M 1:20000. 6.2. Olemasolev olukord koos planeeritava ala piiridega M 1:1000. 6.3. Planeeringu põhijoonis (koos tehnovõrkude, kitsenduste, servituudialadega jmt) M 1:500 6.4. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. 6.5. Planeeringuala hoonete arhitektuursed eskiisid. 7. Koostöö planeeringu koostamisel Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 3. Tabel. Koostöö kokkuvõte Koostöö kinnitajat esindav Koostöö kinnitaja Koostöökinnituse Kuupäev Märkused asutus, MTÜ, eraisik nimi ja ametikoht asukoht kaustas / lk 8. Detailplaneeringu läbivaatamine Detailplaneeringu projekt esitatakse elektrooniliselt ja paberil (koos planeeringule esitatud tehniliste tingimustega, kuid veel kooskõlastamata kujul) vallavalitsusele planeeringu lahenduse läbivaatamiseks ning lähtetingimustele ja planeeringule esitatud tehnilistele tingimustele vastavuse kontrollimiseks. Detailplaneeringu kooskõlastamiseks saatmisele peab eelnema vähemalt üks planeeringu eskiislahenduse avalik tutvustus. 9. Detailplaneeringu kooskõlastamine ja esitamine Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõikele 3 Tabel. Kooskõlastuste kokkuvõte Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastav riigiasutus Kuupäev Märkused nimi ja ametikoht asukoht kaustas / lk Kooskõlastuste kokkuvõte esitada tabelina (eespool soovituslik vormistusnäidis), kus näidata, millisel joonisel / millises kaustas kooskõlastus asub, kooskõlastava asutuse nimi ja kooskõlastuse kuupäev, märkused ning kooskõlastaja ametinimi ja nimi. Kooskõlastatud detailplaneering esitatakse planeeringu korraldajale vastuvõtmiseks ja avaliku väljapaneku läbiviimiseks paberil ja elektrooniliselt (joonised pdf-formaadis, seletuskiri doc- ja pdf-formaadis, seletuskirja fail peab sisaldama skaneeritud kooskõlastuslehti, -kirju ja koostöö kinnitusi). Juhul, kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu sisulised lahendused, on vajalik hankida uued kooskõlastused. 10. Detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu Vastuvõetud detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avaliku väljapaneku ja arutelu korraldab vallavalitsus. Planeeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalik arutelu viiakse läbi koos planeeringu koostajaga ja keskkonnamõjude hindajaga. 11. Detailplaneeringu vormistamine Avaliku väljapaneku läbinud detailplaneering esitada kehtestamiseks täiskomplektsena, st seletuskiri, joonised ja lisad paberil (kooskõlastuslehed, -kirjad ja koostöö kinnitused jmt 4 Lisa Tähtvere Vallavolikogu otsusele nr 1–2/ 37, 29.09.2017 kooskõlastusdokumendid originaalallkirjadega) ja digitaalsena andmekandjal (joonised dwg- või dgn- ja pdf-formaadis, seletuskiri doc- ja pdf-formaadis, koostöö- ja kooskõlastuste kinnituste jmt planeeringuga seonduvate olulisemate menetlusdokumentide koopiad skaneerituna). Kehtestatud detailplaneering esitada vallavalitsusele paberil kolmes eksemplaris ning digitaalsena vähemalt 2 andmekandjal (joonised dwg- või dgn- ja pdf- formaadis, seletuskiri doc- ja pdf-formaadis, koostöö- ja kooskõlastuste kinnituste jm planeeringuga seonduvate olulisemate menetlusdokumentide ärakirjad skaneeritult). Planeeringuala (eeldatavad) piirid ja asukohaplaan 5 Times New Roman;Symbol;Arial;Verdana;Calibri;Arial;Times New Roman;Calibri;Times New Roman;Arial;Microsoft YaHei; ;;; \*Default; \*Heading 1; \*Heading 2; \*Heading 3; \*Heading 4; \*Heading 5; \*Heading 6; \*Heading 7; \*Heading 8; \*Heading 9; \*RTF_Num 2 1; \*RTF_Num 2 2; \*RTF_Num 2 3; \*RTF_Num 2 4; \*RTF_Num 2 5; \*RTF_Num 2 6; \*RTF_Num 2 7; \*RTF_Num 2 8; \*RTF_Num 2 9; \*WW8Num1z0; \*WW8Num1z1; \*WW8Num1z2; \*WW8Num1z3; \*WW8Num1z4; \*WW8Num1z5; \*WW8Num1z6; \*WW8Num1z7; \*WW8Num1z8; \*Default Paragraph Font; \*Char8; \*Char7; \*Char6; \*Char5; \*Char4; \*Char3; \*Char2; \*Char1; \*Char; \*Strong Emphasis; \*Heading; \*Text body; \*List; \*Caption; \*Index; \*WW-Default; DIGITAALNE KINNITUSMÄRGETahtvereOpenOffice \* Default; First Page; \* \* \* DIGITAALNE KINNITUSMÄ?RGE \* \* Mina, Tä?htvere vallasekretä?r Ilme Rannula, kinnitan kä?esoleva originaaldokumendist tehtud ä?rakirja õ?igsust. TARTU LINNAVALITSUS LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND Ametid, ministeeriumid, 22.05.2018 nr 9-3.2/DP-17-024 naaberomavalitsused ja mittetulundusühingud Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Vastavalt planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 esitame teile kui menetlusosalisele Vorbuse küla Maa- allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse koos detailplaneeringu lähteseisukohtadega. Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneering ja detailplaneeringu KSH algatati Tähtvere Vallavolikogu 29. septembri 2017. a otsusega nr 1-2/37 https://atp.amphora.ee/tahtverevv/index.aspx?itm=88624. Novembris 2017. a liitus Tähtvere vald haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusel Tartu linnaga (Vabariigi Valitsuse 13. juuli 2017. a määrus nr 127). Seega asub planeeritav ala Tartu linna omavalitsusüksuses ning detailplaneeringu ja KSH koostamise korraldaja on Tartu Linnavalitsus. KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendid on ette valmistanud OÜ Alkranel koostöös Tartu Linnavalitsusega. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi väikesadama (puhke- ja harrastuskalapüügi sadama) kompleksi rajamiseks, kus lisaks kasumit tootvatele (äri-)tegevustele, nagu nt sadama- või majutusteenused, osutatakse elanikkonnale ja Emajõe kaldaala kasutajatele tasuta vabaaja- ja puhketeenuseid. Tähtvere valla üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu koostamise algatamine sadamahoonete kompleksi ehitusõiguse määramiseks oli Tähtvere Vallavolikogu kaalutlusotsus, mis toetub Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste puhke- ja harrastuskalastussadama 2017. aastal valminud ruumivisioonile, aga sealhulgas kindlasti ka sadamahoonete arhitektuursele ja ehitustehnilisele lahendusele (2014. a). Esitatud planeeringuettepanekus on arvestatud piirkonna maastikulise eripäraga. Lahendus peab looma võimalused säilitada avatud vaated Emajõele, mis tähendab, et sadamahooned kavandatakse madalatena, ürgoru nõlva sulanduvatena. Samas tuleb hoonete ja rajatiste null- tasandi kavandamisel arvestada Emajõe üleujutustsoonist lähtuvate maapinna kõrgusarvudega. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 2¹ korraldatakse detailplaneeringute KSH-d planeerimisseaduses sätestatud korras. Tulenevalt planeerimisseaduse §-st 124 lähtutakse detailplaneeringu, mille koostamisel viiakse läbi KSH, menetlemisel üldplaneeringu menetlemise reeglitest. ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Palume 30 päeva jooksul esitadatel 736 Raekoja plats 3 ettepanekuid KSH väljatöötamise kavatsusele 1242, faks 736 1164 ja www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] Palume 30 päeva jooksul esitada ettepanekuid KSH väljatöötamise kavatsusele ja detailplaneeringu lähteseisukohtadele. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Ahven juhataja Tiiu Tuuga [email protected] 2 (2) Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: DP-17-024 . Dokumendi kuupäev: 22.05.2018 Teema: Vorbuse küla Maa-allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine. Kiri sisaldab digitaalselt allkirjastatud dokumenti DigiDoc (*.bdoc) formaadis. Dokumendi allkirja kontrollida ja allkirjastatud faili lugeda saab Digidoc'i kliendiga ( http://www.id.ee ) või DigiDocCheck portaalis : https://digidoccheck.sk.ee. DigiDoc'i konteiner sisaldab samanimelist "Portable Document Format" (pdf) vormingus faili. "Portable Document Format" (pdf) faile saab lugeda näiteks Adobe Acrobat Readeriga (http://www.adobe.com/) (See attached file: Linnaplaneerimise_ja_maakorralduse_osakond_Ringkiri_20180522_DP- 17-024.bdoc)

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →