Sissetulev kiriAvalik
vastus
Veeteede Amet · 21. mai 2018
- Viit
- 5-1-20/1325
- Registreeritud
- 21. mai 2018
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Õiguskantsleri Kantselei
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 5-1 Meresõiduohutus
- Sari
- 5-1-20 Kirjavahetus, dokumendid ja programmid merenduserialade koolitus- ja täiendusõppe küsimustes
- Toimik
- 5-1-20/2018
- Vastutaja
- Marek Rauk (Veeteede Amet, Kasutajad, Meresõiduohutuse teenistus)
Sisu (failidest)
Tere!
Teile on saadetud Õiguskantsleri Kantselei dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokument Eesti Laevajuhtide Liit_vastus, mis on registreeritud 21.05.2018,
registreerimisnumbriga 6-2/180701/1802355.
Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida
aadressilt http://www.id.ee
Kontaktinfo
E-R 09.00-17.00
Kohtu 8, 15193 TALLINN
e-post: [email protected]
telefon 693 8404
Janno Laende Teie 13.04.2018 nr
Eesti Laevajuhtide Liit
[email protected] Meie 21.05.2018 nr 6-2/180701/1802355
Laeva kapteni diplomi saamise tingimused
Lugupeetud Janno Laende
Pöördusite Eesti Laevajuhtide Liidu nimel õiguskantsleri poole, kuna liidu hinnangul ei pruugi
Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määruse nr 96 „Laevapere liikmete koolitus- ja
kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ (edaspidi: määrus) 1.02.2018 jõustunud
redaktsiooni § 51 lg 1 p 3 olla õiguspärane.
Erinevalt määruse varasemast redaktsioonist ei võimalda see säte enam 3000-tonnise ja suurema
kogumahutavusega laeva kapteni diplomit saada, kui inimene on läbinud määrusega nõutava
merepraktika kaptenina laeval, mille kogumahutavus on 500 tonni või enam. Leidsite veel, et selle
sätte uue redaktsiooni kehtestamine võib olla vastuolus õiguskindluse põhimõttega, kuna
muudatuse avaldamise ja jõustumise vaheline aeg oli väga lühike.
Olles uurinud määruse kõnealust sätet ja konventsiooni, leian, et määruse § 51 lg 1 p 3 praegune
redaktsioon pole konventsiooniga vastuolus.
Abstraktselt hinnates ei saa ka öelda, et määruse muudatuse avaldamise ja selle jõustumise
vaheline aeg (vacatio legis) oleks olnud ebapiisav ja et seetõttu oleks rikutud põhiseaduse nõudeid.
Põhimõtteliselt tuleb uue korraga kohanemiseks anda aega vähemalt üheksa päeva (vt Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 02.12.2004 otsus asjas nr 3-4-1-20-04, p 27). Samas
pole välistatud, et mõne konkreetse inimese olukorda arvestades jäi aeg siiski lühikeseks. Selle
kontrollimiseks peaks teadma konkreetse juhtumi asjaolusid.
Loodan, et sellest selgitusest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Veeteede Amet
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Aigi Kivioja 6938428; [email protected]