Kiri

Veeteede Amet Teie: 31.05.2017 nr 6-3-1/1340 Harju maakond, Tallinn linn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4 Meie: 09.04.2018 nr 16-7/18-0549-003 11413 Arvamuse küsimine täiendatud hoonestusloa taotlusele Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 6 valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 22 16 -22 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise samuti loa tingimuste muutmise üle. 6 Ösel Offshore OÜ (registrikood 14207532) esitas 28.02.2017 TJA-le VeeS §22 lõike 2 kohase hoonestusloa taotluse (täiendatud 17.04.2017), millega kavandatakse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist, milles on kokku kuni 30 kalakasvatuse rajatist (st igas kompleksis kuni 10 rajatist). Nimetatud ettevõte plaanib 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist piirkonda, kus vee sügavus oleks rohkem kui 50 m ning mis asuks väljaspool looduskaitsealasid ja laevateid ega takistaks tööstuslikku kalapüüki. Samuti on oluline, et tegemist oleks hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealaga. Hoonestusloa taotluse kohaselt plaanitakse kalakasvatuses kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatuse tehnoloogiat. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 m ja läbimõõt 110 m. Kala 3 tiheduseks arvestatakse 10 kg/m , millest tulenevalt on ühes rajatises kalade kogus 2500 tonni. 7 Vastavalt VeeS § 22 lõikele 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Veeteede Amet edastas TJA-le 31.05.2017 kirja nr 6-3-1/1340, millega tegite ettepaneku jätta Ösel Offshore OÜ hoonestusloa menetlus algatamata, kuna Veeteede Ameti hinnangul jäävad Saaremaast läänes ja Hiiumaast põhjas olevad kalakasvatuse kompleksid intensiivse laevaliiklusega piirkonda. Ösel Offshore OÜ edastas TJA-le 15.02.2018 täiendatud hoonestusloa taotluse, mille edastame teile arvamuse avaldamiseks hoonestusloa menetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks. Täiendatud taotluses on korrigeeritud kalasumpade paiknemist hoonestusloaga koormatavas alas. Oma vastuses 7 palume käsitleda VeeS § 22 lõikes 7 toodud tingimusi. Sõle tn 23a / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.tja.ee Registrikood 70003218 kui Veeteede Ametil on täiendavaid küsimusi, siis arendaja ettepanek on, et ametitega korraldataks kokkusaamine, kus saaks arutada ning selgitada asjassepuutuvad küsimused kohapeal. Kui Veeteede Amet soovib osapooltega kokkusaamist, siis teeme ettepaneku korraldada see TJA hoones aadressil Sõle 23A, Tallinn. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Lisad: 2018-02-14_Hoonestusloa taotlus_10_3.pdf. 11-l lehel Liina Roosimägi 6672004 [email protected]  Ösel Offshore OÜ Kesknõmme kalakasvatus, Kihelkonna vald, Saaremaa reg nr 14207532 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 23.02.2017 Täiendatud info alusel 14.02.2018 Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks kalakasvatuseks vajaliku rajatisega Käesolevaga esitame teile hoonestusloa taotluse Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, milles on kokku kuni 30 kalakasvatuse rajatist (st igas kompleksis kuni 10 rajatist). Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) sätestatud nõuetele. Üldinformatsioon Ösel Offshore OÜ (aadress Kesknõmme kalakasvatus, Kehila küla, Kihelkonna vald, Saare maakond, 93437, reg nr 14207532) kavandab 3 kalakasvatuse rajatise (sumbakompleksi) rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 10 rajatisest. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell). Rajatise (kalakasvatuse sumbakomplektide) piirkondade valikul on arvestatud et:  sügavus oleks rohkem kui 50 meetrit;  tegemist oleks väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealaga (vältimaks negatiivset keskkonnamõju);  asuks väljaspool looduskaitsealasid;  asuks väljaspool väga intensiivseid laevateid;  asuks töönduslikku kalapüüki mitte takistavalt Üldine ülevaade kavandatavatest kalakasvatuse komplekside piirkondadest on esitatud joonistel 2 ja 3. Kalakasvatuses on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvatuse tehnoloogiat. Kalakasvatuse rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremahulised. Täpne eestikeelne terminoloogia ei ole veel välja kujunenud, mistõttu kasutatakse käesolevas taotluses mõistet sump. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit ning läbimõõt 110 m, seega on ühe näidissumba ruumala võib olla kuni 245 000 m3. Sumpasid on erinevate suurustega, seega on võimalik tellida nii väiksemaid kui suurema mõõtmelisi sumpasid. Lisaks on võimalik plaanitavaid sumpasid talvel jääkate esinemise korral ning tormise ilma ajal uputada, et vältida ilmastikust tulenevaid kahjustusi. 3 kompleksi kooseisus kokku on kavas rajada igaühes kuni 10 rajatist. Kolmes kompleksis kokku kuni 30 rajatist. Arvestades sumbas olevate kalade asustustiheduseks 10 kg/m3, siis oleks ühes rajatises ehk sumbas kalade kogus kuni 2450 tonni (Norras kasvatatakse ühes sumbas kuni 6000 tonni kala, kuna seal lubatakse kala kasvatada suurema asustustihedusega) . Kolme kompleksi peale oleks võimalik kala kasvatada kokku kuni 73 500 tonni (maksimaalses suuruses sumpade korral) fikerforelli aastas ning ühe kompleksi kohta oleks toodang 24 500 tonni. Rajatavates sumpades on plaanis kasutada uudset lahendust kalakasvanduses olevate kalade toiteks, milleks on Raisioaqua Baltic Blende kalasööt. Raisioaqua Baltic Blende kasutab lähteainena Läänemerest pärit olevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Siiani on kasutatud kalakasvatustest välisriikidest pärit olevat kalasööta, mille lähteaineks kasutati maailma ookeanidest pärinevatest kaladest valmistatud kalajahu ja -õli. Baltic Blende kasutamisega kalakasvatuses satuks ühes komplekis fosforit 113 tonni (kalakasvatuse kompleksis mahuga 24 500 tonni/aastas) asemel merevette -6,37 tonni ning lämmastikku satuks 955,5 tonni asemel 6,28 tonni. Seega Baltic Blende kasutamisel kalakasvanduses ei tekita lisakoormust Läänemerele, vaid aitab isegi Läänemeres oleva fosfori ladestumist veekogusse vähendada. Kolme kalakasvatuse kompleksi peale oleks fosfori koormus kokku 339 tonni ning lämmastiku koormus -19,1 tonni. Joonis 1. Ühes kalakasvatuse kompleksi tekkiva fosfori ja lämmastiku koormused Läänemeres (toodanguga 24 500 tonni/aastas (alusslaidi allikas: Baltic Blend). 2016. aasta suvest toodetakse Balti Blend kalasööta Läänemere kalade kalajahust ja -õlist, kus toorainena kasutatakse räime ja kilu. Kui kasutada kalakasvatuses kohalikku päritolu kalasööta, siis sellest tulenevalt väheneb väljastpoolt tulevate toitainete hulk Läänemeres. Kalakasvatuse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Kavandatud hoonestusalad jäävad valdavalt rannikuveekogumite alalt välja. Vormsi saarest põhja pool kavandatava sumpade ala jääb osaliselt Hiiu madala rannikuveekogumisse (EE_7), mille seisundiklass on kesine. Joonis 2. Kalakasvatuse sumbakomplekside asukohad Vormsi sumbakompleksi asukoht Hiiumaa kalasumba asukoht Saaremaa kalasumba asukoht Joonis 3. Kalakasvatus komplekside asukohad Eesti territoriaalmeres Arvestades ametlikele protseduuridele (sh vee erikasutusloa menetlus ja tõenäoliselt selle osaks olev KMH1 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks kalakasvatuste kasutuselvõtmise ajaks orienteeruvalt 2021. aasta. Rajatiste koostoime teiste kalakasvatuse elementidega Hoonestusloa taotleja on teiste ettevõtete kaudu ja kootöös partneritega kogenud kalakasvataja ja kala töötleja (kalatooted kuni jaekaubanduseni ja HoReCa’ni). Kalakasvatuses on vajalik parandada efektiivsust ning samas vähendada negatiivset keskkonnamõju ja muid riske. Üheks võimaluseks on kala erinevates kasvufaasides kasutada erinevaid kalakasvatuse lahendusi/elemente. Antud juhul on võimalik kala noorjärkude kasvatamine juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvatustes, seejärel kalade kasvatamine näiteks kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvatuses ning viimase etapina kalade kasvatamine kaaluni 2-8 kg avamere sumpades. Selline kaasaegne lahendus oleks majanduslikult efektiivne, madala keskkonnakoormusega ning looks märkimisväärse arvu erinevaid töökohti kogu väärtusahelas. Lisaks kasu Eesti tarbijale võimalusest tarbida lähipiirkonnas kasvatatud kvaliteetset kala ja suur ekspordipotensiaal. Seos strateegiliste arengutega Kalakasvatus ja laiemalt kogu vesiviljelus on maailmas ja muuhulgas Euroopa Liidus väga oluliseks tunnistatud tegevusvaldkond, mis vähendab survet looduslikele ökosüsteemidele (nt ülepüük) pakkudes samas inimkonnale vajalikku toitu ja muid saadusi merekeskkonnast. Sinimajandus (blue growth) 2 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: taastuvenergeetika, biotehnoloogia, turism, vesiviljelus ja maavarad. Kalakasvatus vesiviljeluse ühe osana on sinimajanduse üheks oluliseks alustalaks Euroopa Komisjoni initsiatiivis, mille eesmärgiks on jätkusuutlikult ära kasutada Euroopa merealade potentsiaali täiendavate töökohtade ja majandusliku kasvu loomiseks. Energia- ja turismimajandus ning maavarad ja biotehnoloogia on ülejäänud valdkonnad, millele nn sinimajanduse algatus tähelepanu pöörab. Viidatud EL veebilehel on toodud ära mahukas informatsioon vesiviljeluse kohta. Alljärgnevalt on esitatud lihtsustatud, kuid põhisõnumit väljendav illustratsioon vesiviljeluse kohta. 1 KMH – keskkonnamõju hindamine. 2 http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm Joonis 4. EL sinimajanduse strateegia koduleheküljel (http://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth/index_en.htm) esitatud vesiviljeluse arengut visualiseeriv „plakat“. Kavandatav avamere rajatiste kasutamine kalakasvatuses (sh koos teiste kalakasvatuse elementidega ja kalatööstusega) sobitub sinimajanduse kontseptsiooniga täielikult. Ehitise kasutamise otstarve Kalakasvatuse rajatiste eesmärk on kalakasvatuse arendamine Eesti merealal. Rajatiste otstarve on kalade kasvatamine. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Kavandatakse 3 kalakasvatuse kompleksi rajamist Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvas piirkonnas territoriaalmeres sügavuses üle 50 m. Igasse piirkonda kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb kuni 10 rajatisest (seega kokku kuni 30 rajatist). Kompleksides on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere tehnoloogiat. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit (kuid neid on võimalik rajada ka madalamana, näiteks 50 m kui mere sügavus antud kohas ei võimalda nö täiskõrgust) ning läbimõõt 110 m, seega on ühe sumba ruumala kuni 250 000 m3. 3 sumbakompleksi kooseisus kokku on kavas rajada igaühes kuni 10 sumpa. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega silindrikujulise rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada mehitatud meeskonda. Sumba veepealne osa on suurusjärgus 10-15 meetri kõrgune. Pilt 1. Üks võimalikest sumpa lahendustest Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks kuni ca 85 meetrit, sellest ca 70 meetrit vee all ja 15 meetrit vee peal. 1 rajatise läbimõõt on 110 meetrit ja mille pindala vastavalt ca 9500 m2 (üldistatult ca 1 hektar). Kuni 30 rajatise summaarne pindala on suurusjärgus 30 hektarit ehk 300 000 m2. Rajatise täpsemad tehnilised parameetrid täpsustatakse edaspidi koostöös tootjaga, kes võttes arvesse konkreetse asukoha asjaolusid (sh sügavus, jääolud, varustatus ja logistika, kalakasvatuse iseloom jms) koostab konkreetse asukoha jaoks sobiva projektlahenduse. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Hoonestusluba taodeldakse Saaremaast läänes (piirkond Saaremaa W), Hiiumaast põhjas (piirkond Hiiumaa N) ja Vormsist põhjas (piirkond Vormsi N) asuva 3 kalakasvatuse kompleksi rajamiseks, kokku kuni 30 rajatise paigaldamiseks (st ehitiste arv on kuni 10 ühes komleksis ). Kuni 30 rajatise summaarne pindala (st ehitiste ehitusalane pindala) on suurusjärgus 30 hektarit ehk 300 000 m2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja edaspidi toimuva hoonestusloa menetluse ning täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Samuti ei ole arukas mitut rajatist paigutada vahetult üksteise kõrvale. Sellest tulenevalt on käesolevas hoonestusloa taotluses määratletud hoonestusloa piirkonnad (ringikujulised alad), mis on pindalalt oluliselt ulatuslikumad kui rajatiste lõplik suurus. Hoonestusloa piirkondade keskpunkti koordinaadid, ringi läbimõõt ja pindalad on esitatud alljärgnevalt: Ala Keskpunkt N Keskpunkt E Ala läbimõõt Ala pindala (põhjalaius) (idapikkus) 415 miljonit m2 Saaremaa W 58° 29' 53" 21° 25' 12" 23 km (415 km2) 30 miljonit m2 Hiiumaa N 59° 9' 35" 22° 30' 0" 6.2 km (30 km2) 70 miljonit m2 Vormsi N 59° 16' 19" 23° 15' 0" 9.4 km (70 km2) KOKKU PINDALA 515 miljonit m2 (515 km2) Joonistel 5-7 on esitatud hoonestusloa piirkonnad. Joonis 5. Hoonestusloa piirkond Saaremaa W Joonis 6. Hoonestusloa piirkond Hiiumaa N Joonis 7. Hoonestusloa piirkond Vormsi N Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuvast ruumilisest lahendusest, rajatiste arvust ja insener-tehnilisest lahendusest selgub ka täpne hoonestusloaga avalikus veekogus koormatava ala pindala. Praeguseks teadaolevalt on see pindala kuni 30 hektarit (300 000 m2). Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda) on 515 miljonit m2 (515 km2). Uuringute kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis ei ole meie hinnangul vajalik teostada täiendavaid uuringuid. Lisaks hoonestusloale on vajalikuks loaks vee erikasutusluba, mille osas on otsustajaks ja loa väljastajaks Keskkonnaministeerium/Keskkonnaamet. Kõnealuses mahus kala kasvatamisel tuleb teostada eelhinnang otsustamaks keskkonnamõju hindamise (KMH) vajalikkuse üle. Arvestades kalakasvatuse mahtu on KMH teostamine vee erikasutusloa raames väga tõenäoline. Vee erikasutusloa KMH raames viiakse läbi ka vajalikud uuringud (eeldatavasti merepõhi, kalastik, mereimetajad, veekvaliteedi seire ja modelleerimine). Hoonestusloa taotletav kestus Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Taotlusele lisatud dokumendid: Lisa 1. Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele esitatud asjaomaste asutuste ettepanekud ja ettepanekutega arvestamine taotluse täiendamisel Andro Ots Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Tere Tehnilise Järelevalve Amet edastab teile dokumendi. Lugupidamisega Liina Roosimägi Ehitusosakonna peaspetsialist +372 66 72 004| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn