Kiri

Viljandi Maavalitsus Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Suure-Jaani Viljandi Abja-Paluoja Karksi-Nuia Viljandi 2016  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................4 1.1. Planeeringu protsess ja ülesehitus ...................................................................................................5 2. Ruumilise arengu visioon .................................................................................................................7 2.1. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte ..............................................................................................7 2.2. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused ........................................................................... 10 2.2.1. Viljandi maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumised .......................................... 10 3. Asustusstruktuur ja asustuse suunamine .................................................................................... 12 3.1. Keskuste võrgustik ja asustuse hierarhia....................................................................................... 12 3.2. Toimepiirkonnad ........................................................................................................................... 16 3.3. Teenused ....................................................................................................................................... 21 3.4. Linnalise asustusega alad .............................................................................................................. 24 3.5. Ettevõtlusalad ja töökohad............................................................................................................ 25 3.6. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad .......................................................................... 26 3.7. Maalised piirkonnad ...................................................................................................................... 26 3.8. Asustuse suunamise üldised tingimused....................................................................................... 27 4. Ruumilised väärtused ................................................................................................................... 28 4.1. Elukeskkonna väärtused ................................................................................................................ 28 4.1.1. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................................. 28 4.1.2. Kultuuriväärtused ...................................................................................................................... 31 4.1.2.1. Kaitstavad kultuurimälestised .................................................................................................. 31 4.1.2.2. XX sajandi arhitektuuri väärtuslikumad objektid ..................................................................... 31 4.1.2.3. Pärandkultuuriobjektid ............................................................................................................ 32 4.1.3. Linnaline keskkond .................................................................................................................... 33 4.1.4. Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad .......................................................................................... 33 4.1.5. Veealad...................................................................................................................................... 34 4.2. Majanduskeskkonna väärtused ..................................................................................................... 39 4.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................... 39 4.2.2. Maavarad .................................................................................................................................. 40 4.3. Looduskeskkonna väärtused ......................................................................................................... 41 4.3.1. Roheline võrgustik ..................................................................................................................... 41 4.3.2. Kaitstavad loodusobjektid ......................................................................................................... 44 5. Tehnilised võrgustikud.................................................................................................................. 45 2  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 5.1. Liikumisvajadused, ühistransport .................................................................................................. 45 5.2. Ühendusteede võrgustik ............................................................................................................... 45 5.2.1. Maanteed .................................................................................................................................. 45 5.2.2. Kergliiklus .................................................................................................................................. 47 5.2.3. Raudtee ..................................................................................................................................... 50 5.2.4. Lennuväljad ............................................................................................................................... 51 5.2.5. Veeteed ja sadamad .................................................................................................................. 51 5.3. Muu tehniline taristu ..................................................................................................................... 52 5.3.1. Elektrivõrk ................................................................................................................................. 52 5.3.2. Maagaasi trass ........................................................................................................................... 53 5.3.3. Taastuvenergeetika ................................................................................................................... 54 5.3.4. Jäätmete ladestamine ............................................................................................................... 54 6. Riigikaitse ja siseturvalisus ........................................................................................................... 55 6.1. Riigikaitse....................................................................................................................................... 55 6.2. Siseturvalisus ................................................................................................................................. 57 7. Planeeringu elluviimine ................................................................................................................ 61 8. Mõisted ......................................................................................................................................... 62 Joonised 1. Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud 1:100 000 2. Ruumilised väärtused 1:100 000 Planeeringu lisad Lisa 1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine Lisa 2. Maakonnaplaneeringu tegevuskava Lisa 3. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohad Lisa 4. Viljandimaa ruumilise arengu analüüs Lisa 5. Viljandimaa väärtuslike maastike register Lisa 6. Viljandi maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teed Lisa 7. Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus Lisa 8. Ühistransport Viljandi maakonna kruusakattega teedel Lisa 9. Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330kV õhuliini trassikoridori asukoha määramine Tiitellehel Elmo Riigi õhufotod Viljandimaa maakonnakeskusest ja piirkondlikest keskustest 3  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 1. Sissejuhatus Maakonnaplaneeringute koostamine algatati Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 337 18.07.2013 korraga kõigis maakondades. Maakonnaplaneeringu ajaline periood ulatub aastani 2030. Viljandimaa maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamine algatati Viljandi maavanema korraldusega nr 1-1-/2014/63 04.02.2014. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Maakonnaplaneeringu koostamisel on aluseks üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud visioon ning arengusuunad asustuse arengu suunamisel, energeetika ja transpordi kavandamisel, ning rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel1. Maakonnaplaneeringu peamiseks eesmärgiks on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades seejuures riiklikud ja kohalikud huvid. Maakonnaplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduses sätestatud ülesanded. Planeeringu koostamise aluseks on planeerimisseadus ning siseministeeriumi poolt koostatud planeeringu lähteseisukohad ja metoodilised– ning juhendmaterjalid. Maakonnaplaneeringu koostamisel võetakse arvesse olemasolevaid riiklikke ja maakondlikke arengukavasid. Paralleelselt maakonnaplaneeringu koostamsega viiakse läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille tulemusi arvestatakse planeeringu koostamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on suunata planeerimistegevust ka kohalikul tasandil. Tulenevalt planeerimisseadusest on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Juhtudel, kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Viljandi maakonnaplaneeringu koostamine toimus perioodil 2013-2016. Seega kajastab planeering haldusterritoriaalse reformi eelset maakonna haldusjaotust, mil Viljandi maakonnas oli 12 kohalikku omavalitsust – Suure-Jaani vald, Võhma linn, Kõo vald, Kolga-Jaani vald, Viljandi linn, Viljandi vald, Kõpu vald, Halliste vald, Tarvastu vald, Karksi vald, Abja vald ja Mõisaküla linn. 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimiste ning haldusterritoriaalse reformi käigus tekkis Viljandimaal 4 kohalikku omavalitsust: Põhja-Sakala vald (ühinesid Võhma linn, Kõo vald, Kõpu vald ja Suure-Jaani vald), Viljandi vald (ühinesid Viljandi vald, Kolga-Jaani vald ja Tarvastu vald), Mulgi vald (ühinesid Halliste vald, Karksi vald, Abja vald ja Mõisaküla linn) ja Viljandi linn. Viljandi maakonna piirid ei muutunud. 1 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 4  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 1.1. Planeeringu protsess ja ülesehitus Planeeringu koostamise käigus vaadati üle varem koostatud Viljandimaa maakonnaplaneeringut täpsustavad teemaplaneeringud ja analüüsiti nende ajakohasust: 1. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Alateemad: - Väärtuslikud maastikud - Roheline võrgustik 2. Teemaplaneering „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“ 3. Teemaplaneering „Viljandi maakonna kergliiklusteed“ Eelpool nimetatud planeeringud on käesoleva planeeringu koostamise käigus analüüsitud lähtuvalt praegustest oludest ning tulevikusuundumustest maakonnas. Maakonnaplaneeringusse võetakse sisendina olulisemad põhimõtted varem koostatud teemaplaneeringutest. Väljatöötatud rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatikat täpsustatakse ja täiendatakse ning tehakse ettepanekud rahvusmaastike määramiseks. Tuuakse välja põhimõtted nende võrgustike sidumiseks elukeskkonnaga. Teemaplaneeringust „Sotsiaalne infrastruktuur“ võetakse sisendina üle kantide ehk paikkondade käsitlus, mis on aluseks toimepiirkondade ja keskuste võrgustiku välja selgitamisel. Analüüsitud ja üle võetud on teemaplaneeringus välja toodud põhimõtted planeeringu elluviimiseks. Maakonna kergliiklusteede teemaplaneeringu olulisemad põhimõtted võetakse üle koostatavasse maakonnaplaneeringusse, täpsustatakse kasutustingimusi. Samaaegselt maakonnaplaneeringuga on koostöös Pärnu Maavalitsusega koostamisel „Soomaa piirkonna teemaplaneering“ (algatatud maavanema korraldusega 02.02.2012 nr 1-1/2012/35) Teemaplaneering koostatakse piirkonna erinevate arengudokumentide sidumiseks ja vastuolude lahendamiseks ning ettepanekute tegemiseks kaitseala kasutustingimuste täpsustamiseks. Planeeringu üldine eesmärk on toetada kohalike inimeste elu- ja majandustegevust Soomaa piirkonnas. Teemaplaneeringus määratakse ruumilise arengu põhimõtted, maa- ja vee-alade kasutustingimused, olulised sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektid, töötatakse välja meetmed majandustegevuse arendamise soodustamiseks, asustuse ja traditsioonilise elulaadi hoidmiseks, loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmiseks, jätkusuutliku turismi toetamiseks. Planeering kehtestatakse iseseisva dokumendina. Pärast käesoleva planeeringu kehtestamist jääb kehtima Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC 330 kV õhuliini trassikoridori asukoha määramine Viljandi maakonnas“. (Algatatud maavanema korraldusega 04.12.2013 nr 1-1/2013/435, kehtestatud maavanema korraldusega 26.11.2015 nr 1-1-/15/522) Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua välisühendused Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Planeeritud liin on osa Eesti – Läti kolmandast ühendusest, mis kulgeb Tallinna ja Riia vahel. Planeeritud liini kogupikkus Kilingi-Nõmmest Läti piirini on 13,8 km, Viljandi maakonnas Abja vallas Raamatu külas 4,4 km. 5  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Tabel 1. Olulisemad tegevused maakonnaplaneeringu koostamisel Aeg Tegevus 18.07.2013 Maakonnaplaneeringu algatamine Vabariigi Valitsuse korraldus 18.07.2013 nr 337 04.02.2014 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Maavanema korraldus 04.02.2014 nr 1-1-/2014/63. 25.06.2014 Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik arutelu Viljandi maavalitsuses 15.07.2014 KSH programmi heakskiitmine Keskkonnaameti poolt 15.07.2014 nr PV 6-8/14/9608-4 26.05.2015, Eskiislahenduse tutvustus ja arutelu kohalike omavalitsustega 28.05.2015, Viljandimaa piirkondades 02.06.2015 01.12-15.12.2015 Eskiislahenduse avalik väljapanek 17.12.2015 Eskiislahenduse avalik arutelu 23.03.2016 Planeeringu esitamine kooskõlastamiseks 08.09.2016 Planeeringu vastuvõtmine Maavanema korraldus 08.09.2016 nr 1-1/16/533 21.09-19.10.2016 Planeeringu ja KSH aruande avalik väljapanek 02.11.2016 Planeeringu avalik arutelu 01.12.2016 KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti poolt 13.12.2016 Planeeringu esitamine järelevalve teostamiseks Planeeringu kehtestamine Viljandimaa maakonnaplaneering on koostatud koostöös maakonna kohalike omavalitsustega, naabermaavalitsustega, ministeeriumide ja riigiametitega ning teiste huvitatud osapooltega. Planeeringu koostasid ja koostamist korraldasid maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringutalituse juhataja Tiia Kallas ja peaspetsialist Anne Karjus. Planeeringu koostamise juhtgrupi moodustas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond, kaasati erinevates teemades maavalitsuse osakondade spetsialiste, omavalitsuste spetsialiste ja asjatundjaid teistest asutustest. Väärtuslike maastike teema ajakohastamiseks kaasati ekspert Kristiina Hellström, maakonna ruumilise arengu analüüsi koostas Andres Rõigas. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise viis läbi ekspert Tõnu Oja. Olulised huvirühmad selgitati välja planeeringu koostamise alguses. Ametiasutuste väljaselgitamisel lähtuti planeerimisseaduses sätestatud ametkondade ringist. Ministeeriumeid ja ameteid informeeriti alates planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi tutvustamisest kuni planeeringulahenduse väljatöötamiseni. Planeeringulahenduse väljatöötamisel toimusid maakonnas piirkondlikud arutelukoosolekud (Lõuna-Viljandimaa, Põhja-Viljandimaa ja Viljandi piirkond), kuhu kaasati nii koostööpartnerid kohalikest omavalitsustest kui muude erinevate huvigruppide esindajaid. Arutelud ja tutvustused toimusid planeeringu erinevates etappides. Ühised arutelud toimusid ka naabermaavalitsustega. 6  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 2. Ruumilise arengu visioon Maakonnaplaneeringu ruumilise arengu visioon lähtub üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sõnastatud visioonist: Eesti on sidusa ruumistruktuuriga, mitmekesise elukeskkonnaga ja välismaailmaga hästi ühendatud riik. Hajalinnastunud ruum seob tervikuks kompaktsed linnad, eeslinnad ja traditsioonilised külad, väärtustades kõiki neid elamisviise võrdselt ühepalju. Hajalinnastunud ruumi inimsõbralikkuse ja majandusliku konkurentsivõime tagavad eeskätt looduslähedane keskkond ja hästi sidustatud asulate võrgustik2. 2014. aastal valmis Viljandi maakonna väärtustele tuginev arengustrateegia3, milles on välja töötatud Viljandimaa visioon: Viljandimaa elanikele on tagatud jätkusuutlik heaolu. Viljandimaal on säilinud asustus ja kohalik kultuur ning nende arenguks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna areng toimub säästva arengu põhimõtete kohaselt. Visioonis kirjeldatud olukorra saavutamiseks on kavandatud neli olulist arengusuunda:  inimkapitali arendamine;  ettevõtluskeskkonna ja majanduse arendamine;  maine tõstmine;  elukeskkonna ja sotsiaalse taristu arendamine. Viljandimaa arengustrateegias on oluliseks eesmärgiks seatud elu kestmine kõigis Viljandimaa piirkondades, mida toetab elujõuliste keskuste võrgustik, kvaliteetne tehniline- ja sotsiaalne taristu ning elukeskkond. Oluliseks on peetud töökohtade olemasolu ning teenuste paindlikku kättesaadavust. Need põhimõtted on otseselt seotud maakonnaplaneeringu ülesannetega. 2.1. Ruumilise arengu analüüsi kokkuvõte Eesti regionaalarengu strateegias on välja toodud, et arvestades riigi väiksust on Eesti-sisesed regionaalsed sotsiaalmajanduslikud arenguerinevused suured4, mis lisaks elanike elukvaliteedile mõjutab kohalike omavalitsuste investeerimissuutlikkust ja seeläbi erinevate teenuste pakkumise võimekust. Keskustest kaugemad ja hõreasustusega maapiirkonnad vajavad kestlikku kohandumist uute oludega, seda nii väheneva ja vananeva rahvastikuga kui ka mobiilsuse kasvu ja avarduva tegevusruumiga5. Viljandi maakonnas on seni toimunud rahvastiku väljaränne eelkõige ääremaa aladelt, ning piirkondade taristu ebavõrdne olukord kinnitab, et erinevates asulatüüpides elamise võrdne väärtustamine ei ole seni reaalsuseks saanud. Eelpool toodud visioonide elluviimiseks tuleb rakendada nii riigi kui kohalike omavalitsuste koostööd ja edasiviivaid poliitikaid. 2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 3 Viljandi maakonna arengustrateegia, Viljandimaa – arenev Päris Eesti, 2014 4 Eesti regionaalarengu strateegia 2020+ 5 Eesti regionaalarengu strateegia 2020+ 7  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Viljandi maakonna ruumilise arengu analüüsi6 alusel tuleb maakonnaplaneeringu koostamisel arvestada järgmiste olulisemate lähtekohtadega. 1. Kasutatavate maavarade valik ei ole suur, kuid käeoleval ajal on varud piisavad ja uute maardlate kasutuselevõtt on võimalik. Selle juures tuleb jälgida keskkonnakaitselisi küsimusi ja mõnel juhul asustuse suundumusi. 2. Looduskooslustes on toimunud seoses arengutega põllumajanduses teatavad muudatused. Viimastel aastatel on hakatud kasutusse võtma pikalt kasutuseta seisnud looduslikke heinamaid, kuid põllumajandustootmise ruumiline asukoht ja seisund ei ole olulisel määral muutunud. Edasine spetsialiseerumine ja EL põllumajandus- ja keskkonnapoliitika rakendamine toob kaasa looduslike rohumaade intensiivsema kasutamise ja maastike avatuse taastamise. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks on loodud kaitse- ja hoiualad, mis mõõduka inimtegevuse tulemusena säilitavad liigirikkuse. 3. Pinnavee- ja põhjaveekogumite seisund kõigub rahuldavast heani. Põllumajanduse keskkonnasõbralikumaks muutumisel ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitikate rakendamisel on selles valdkonnas tehtud suuri edusamme. Olemasolevad prognoosid lubavad ennustada olukorra edasist paranemist lähema kümnendi jooksul. 4. Maakonna asustussüsteemi ja rahvastiku paiknemise ruumilises struktuuris on viimaste aastakümnete juures toimunud muutused keskustesse koondumise suunal, samas ei ole toimunud olulisi muudatusi eluhoonete paiknemises vaid kasutusotstarbes. Eelkõige on osa hajaasustuse eluhooneid saanud suvekodudeks. Uusehitusi on kõige rohkem rajatud maakonnakeskusesse ja selle lähemasse ümbrusesse. Tulenevalt elanike vähenemisest ja vananemisest on asustussüsteem ja halduskorraldus läbi tegemas edasisi suuri muutusi. Lähiaastatel ei ole ette näha mõne asula või piirkonna täielikku tühjenemist, kuid elanike arvu ja tõenäoliselt kommunaalteenuste kvaliteedi langus on tuntav. Samuti säilib asustusmuster hajaasustuses, kuigi alaliste elanike arv näitab jätkuvat vähenemist. Pikemas perspektiivis tasub kaaluda Viljandi maakonna asustussüsteemi uurimist nii hoonestuse ja selle kasutusotstarbe kui ka rahvastiku reaalse asukoha järgi, selgitades välja kahe, osaliselt kattuva, lähenemise põhimõttelised erinevused. 5. Ettevõtlusaktiivsuse ruumilise jaotuse osas ei saa Viljandi maakonnas välja tuua ühtset mustrit või mudelit. Kuigi ettevõtete arv on näidanud kiiret kasvutendentsi pigem perifeersetes piirkondades, on töörände peamiseks sihtkohaks kasvavalt maakonnakeskus. Suuremad tööandjad ja tootmisettevõtted asuvad valdavalt maakonnakeskuses. Mõned suuremad tööandjad asuvad ka väiksemates keskustes (Karksi-Nuia, Suure-Jaani, Abja-Paluoja). 6. Rahvaarvu jätkuv vananemine ja kahanemine mõjutab eelkõige negatiivselt perifeersemaid piirkondi, kuid avaldab oma mõju ka kohalikele keskustele ja maakonnakeskusele. Viljandi maakonna elanike arvu kahanemine ja väljaränne on üks intensiivsemaid Eestis. 7. Tulenevalt eelnevast toob vähenev tarbijate arv kaasa nii avalike kui äriteenuste kokku tõmbumise. Esimeses järjekorras kaovad olemasolevad teenused väiksemates asulates. Elanike vähenemise ja tulude languse juures on suur surve avalike teenuste vähendamisele ja püütakse olulisemaid ning esmatähtsaid teenuseid hoida vähemalt vallakeskustes. Lähitulevikus tuleb omavalitsustel teha koostööd mõne teenuse säilitamisel vähemalt toimepiirkonnas. 8. Viimase kümnendi jooksul on toimunud suhteliselt kiired arengud tehnilise taristu kaasajastamisel. Viimaste aastate jooksul on lahendatud suur osa probleemidest, mis on 6 Viljandimaa ruumilise arengu analüüs, Andres Rõigas, 2014 8  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ seotud joogiveevarustusega ja reoveekäitlusega. Kuigi riigiteede mustkatete rajamisel on toimunud teatavad arengud, ei saa jääda rahule riigitee mustkatete rajamise tempoga. Käeoleval ajal on mitmed väiksemad keskused jätkuvalt seotud kruusakattega teedega, mis on oluline tegur elukeskkonna hindamisel. Täiendavalt lisatud mõned valdkonnad, millele tuleb maakonna arengu kavandamisel tähelepanu pöörata, lähtudes ruumilise arengu analüüsist: 1. Viljandi maakonna turundamine peab olema kõiki valdkondi hõlmav: maakonna tugevusi, võimalusi ja erinevate valdkondade vahelist koostöövõimet oskuslikult ära kasutades on võimalik luua strateegiad, mis aitavad kaasa antud uuringus käsitletud puuduste kõrvaldamisele ning aitavad kaasa langustrendide peatumisele. 2. Tänasel päeval on kõige olulisem küsimus, et edasise eksisteerimise valguses - kuidas pidurdada rahvaarvu vähenemist Viljandi maakonnas. Kiire lahendus rahvaarvu vähenemise pidurdamiseks on eelduste loomine sisserände suurendamiseks ja väljarände vähendamiseks. Tänaseks neid eeldusi olemas ei ole ja suuremad keskused tõmbavad maakonnast rahvast endiselt ära. Samuti on Viljandi maakonna kontekstis ränne välisriikidesse. 3. Viljandi maakonnas peab arvestama asjaoluga, lisaks intensiivsele väljarändele siseneb tööturule lähemate aastakümnete jooksul vähem inimesi kui sealt lahkub. Lisaks majanduslikele probleemidele tõstab see fakt teravalt esile sotsiaalvaldkonna küsimused, avaliku sektori toimimise võimalused ja kriitiliseks teemaks tõuseb sotsiaalse taristu ülalpidamise võimalikkus ning vajadus. Seega – tuleb toime tulla kestva kahanemise tingimustes ja sellises olukorras ei ole varem oldud. 4. Maakonna tugevdamiseks on kriitilise tähtsusega üldine valdkondade vaheline koostöö maakonnakeskuse ja seeläbi kogu tagamaa tugevdamiseks. Siinkohal on oluline osa nii avalikul (sh õppeasutused) kui erasektoril vajalike kompetentside rakendamiseks. Piisava pideva töö ja vahendite olemasolul on võimalus arendada välja mitme kompetentsikeskusega, innovatiivne ja teadmiste põhine maakond. 5. Piirkonna arendamiseks ja väljarände pidurdamiseks ei piisa üksnes töökohtade loomisest. Tasakaalus peab olema kogu avaliku teenuse ja äriteenuste struktuur sh. turvalisus selle sõna kõige laiemas tähenduses. Et saada piirkonda taas „elama“ panna, on tarvis põhjalikult välja selgitada, mis on need tegurid, mis sunnivad elanikku, eriti noort, siia jääma või tagasi pöörduma. 6. Palju on räägitud turismi arengust, kui maapiirkondi päästvast võluvitsast, sellele vaatamata on tööhõive turismis väga tagasihoidlik. Samas on vajalikud teenused nii era- kui avaliku sektori poolt välja arendatud. Seetõttu tuleb viivitamatult asuda tegelema maakonna ja erinevate piirkondade teadliku ja sihipärase turundamisega. Samuti on oluline tegeleda valdkonna sisese hariduse andmisega ning võimaliku ettevõtluskoolitusega. 7. Lähtudes käeolevast analüüsist on esmajärgus tarvis jätkata tehnilise taristu arendamist: mustkatete paigaldamist riigiteedele, jätkata kergliiklusteede võrgustiku rajamist, jätkata heakorraprojektide elluviimist, kaasata maksimaalselt kohalikke kogukondi kohalike otsuste tegemisse, vähendamaks avaliku sektori kulusid viia läbi haldusterritoriaalne reform, kaasajastada ning hajaasustuse programmi reaalsete meetmetega ja tuua Viljandi maakonda riigiasutusi, mis tekitavad sünergeetilise efekti. 9  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 2.2. Ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused Olulisemad riiklikud ruumilised suundumused on toodud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+7: 1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng Tagada inimeste võimalikult hea elukvaliteet olemasolevas asustussüsteemis, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu. Säilitada olemasolev hajaasutusstruktuur ja tõsta linnaruumi kompaktsust. 2. Head ja mugavad liikumisvõimalused Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavus tagatakse toimepiirkondade sisene ja omavahelise sidustamisega kestlike transpordiliikide abil. Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga. Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega. 3. Varustatus energiataristuga Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb hajutada energiatootmine ning rakendada taastuvate energiaallikate kasutamist. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. 4. Rohevõrgu sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine Rohetaristu eesmärk on säilitada või taasluua rohealade ja –rajatiste süsteem, mis on erinevatel geograafilistel tasanditel sidusad ja piisavalt kompaktsed, võimaldavad liikidel rännata ja kliimamuutustega kohaneda, rikastavad inimese elukeskkonda ning toetavad ökosüsteemi teenuseid ja hüvesid. Välja tuleb töötada Eesti rahvusmaastike määratlemise ja nende säilimist tagavad tingimused. 2.2.1. Viljandi maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumised Viljandi maakonna ruumilise arengu suunamisel on võetud aluseks üleriigilise planeeringu põhimõtted, valdkondlikud arengudokumendid, maakonna ruumilise arengu analüüs, maakonna arengustrateegia ning teised olulised materjalid. 1. Asustuse arengu suunamisel on aluseks tugev keskusasulate võrgustik. Planeeringuga määratletakse erinevate tasandite keskused ning tuuakse välja soovitused nendes keskustes osutatavatele teenustele. Toetatakse Viljandi linna arendamist tugeva maakonna- ja toimepiirkonna keskusena. Järgitakse linnalise asustusega asulate tihendamise põhimõtet, välditakse uute elamuarendusalade rajamist. Toetatakse olemasoleva hajaasustuse struktuuri säilimist. 2. Teenuste ja töökohtade kättesaadavuse säilimiseks tagatakse optimaalsed ühistranspordiliinid keskuste ja maapiirkondade ühendamisel. Tuleb tagada tolmuvabad teed vähemalt ühistranspordile. Täiendatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustikku eelkõige linnalähivööndis. Keskusasulates ja nende ümbruses selgitatakse välja olulisemad kergliikluse liikumissuunad. 7 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 10  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Soodustatakse raudteetranspordi kasutamist rongipeatuste juures vajaliku taristu (juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad, valgustus jne) väljaehitamisega ning bussiliikluse sujuva sidumisega. Olulised on head ja kvaliteetsed ühendused Tallinnaga ning Viljandimaa jaoks tähtsamate naabermaakondade keskustega – Tartu, Pärnu. Ühenduse loomine kavandatava raudteetrassi Rail Baltic võimaliku logistikakeskuse ja reisiterminaliga Pärnumaal. 3. Toetatakse ettevõtlusalade arendamist suuremate keskusasulate mõjualades olemasolevate ettevõtlusalade baasil (nt Viljandi linn ja lähialad, Suure-Jaani, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja). 4. Tagatakse tõrgeteta elektrivarustus maakonnas (nt Soomaa piirkond), vajalikud võimsused ettevõtluse arenguks ettevõtlusaladel. Toetatakse innovatiivsete energiatootmise lahenduste rakendamist. 5. Tagatakse väärtuslike põllumajandusmaade sihipärane kasutus. 6. Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel. Tähtsustatakse kultuuripärandi ja loodusväärtuste säilitamist ning arendamist. Väärtustatakse piirkondlikke eripärasid (nt Mulgi kultuur) ja elulaade (Soomaa, Võrtsjärv, Põhja-Viljandimaa, Viljandi linn). Toetatakse piirkondlikul eripäral tuginevate puhkealade arendamist. Avalikult kasutatavatele vee-aladele tagatakse juurdepääsud. 7. Arvestatakse riigikaitse vajaduste ja turvalisuse tagamise meetmetega. 11  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 3. Asustusstruktuur ja asustuse suunamine Üleriigiline planeering Eesti 2030+ seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet. Üle-eestiliselt tasakaalustatakse asustussüsteemi eeskätt maakonnatasandi toimepiirkondade ja maakonnakeskuste võrgu kaudu. Oluliseks peetakse olemasoleva asustusstruktuuri säilitamist. Eesti jaguneb ruumiliselt toimepiirkondadeks, milles tööealine elanikkond liigub pidevalt valdavalt marsruudil elukoht – töökoht – igapäevateenused. Toimepiirkonnad ja nendevahelised ühendused peaksid muutuma pikaajalise arengu juhtimise vahendiks. Neid piirkondi tuleb arvestada planeeringute koostamisel, regionaalsete investeeringute kavandamisel, ühistranspordisüsteemi kavandamisel ja kohalike omavalitsuste ning maakondade vahelise koostöö edendamisel. Maakonnaplaneeringu eesmärk on tasakaalustada keskkonna kasutusviise, kavandada kestlikku arengut ning parandada inimeste elamistingimusi8. Viljandi maakonnas on rahvaarvu vähenemise ja elanikkonna vananemise tendentsid, enamikes piirkondades puudub oluline arendussurve. Sellises olukorras tuleb tugevdada maakonna keskusi, mis on aluseks ja kvaliteetse elukeskkonna säilimisele kogu maakonnas. Keskuste, so linnaliste asulate arendamisel tuleb tagada nende elujõulisus - ruumiline kompaktsus ning mitmekesine elukeskkond. Teenuste ja töökohtade heaks kättesaadavuseks tuleb tagada keskuste võrgustiku sidusus. Maakonna asustuse suunamisel lähtutakse põhimõtetest, et hajaasustuses säiliks hajastruktuur ning olemasolevates linnalise struktuuriga keskustes rakendatakse kompakstuse printsiipi. 3.1. Keskuste võrgustik ja asustuse hierarhia Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on Viljandi maakonnatasandi toimepiirkonna keskuseks määratud Viljandi linn. Keskuste määramise eesmärk on tagada teenuste ja töökohtade kättesaadavus maakonna igas piirkonnas ning hoida elukvaliteeti maapiirkonnas ja linnades. Keskuste roll on oluline ka transpordi sõlmpunktidena, mis tagab ühendused teiste keskuste teenuste ning töökohtadega. Viljandi maakonna keskuste määramisel on aluseks võetud Statistikaameti poolt koostatud raport9, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike uuringute keskuse RAKE uuring10 ning Viljandi maakonna toimepiirkonna analüüs11. Keskuste määramisel on arvestatud olemasolevat asustusstruktuuri, rahvastikuprognoosi, haridusvõrgu analüüsi ja keskuste ajaloolis-kultuurilist tausta. Keskuste määramisel on lähtutud elanike arvust vastava tasandi keskuse teenindusalas. Lisaks on vaadeldud teenuste kättesaadavuse kaugust ning aega ühistransporti kasutades. Viljandi maakonna keskuste võrgustik moodustub hierarhiliselt nelja erineva tasandi keskustest, mis on määratud kokkulepitud kriteeriumide alusel (joonis 1. Viljandimaa keskuste võrgustik). 8 Juhend toimepiirkondade käsitlemiseks maakonnaplaneeringutes, Siseministeerium, 2013 9 Toimepiirkondade määramine. Raport, Statistikaamet, 2014 10 Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE, 2015 11 Toimepiirkonnad Viljandi maakonnas, Mihkel Servinski, 2014 12  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Maakondlik keskus (toimepiirkonna keskus, maakonnakeskus) Maakondliku keskuse teenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv on kokkulepitud kriteeriumide alusel alates 15 000 elanikust. Teenuste kättesaadavuse piirkond kuni 40 km, 60 min ühistranspordiga. Maakondlik keskus on Viljandi linn koos Viiratsi aleviku ja Jämejala külaga. Maakondliku tasandi keskus on toimepiirkonna keskus ja ka maakonnakeskus, kuhu on koondunud töökohad ning regionaalsed teenused (tabel 3). Piirkondlik keskus Piirkondliku keskuse teenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv on kokkulepitud kriteeriumide alusel alates 4500 elanikust ja on piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Teenuste kättesaadavuse piirkond kuni 27 km, 45 min ühistranspordiga. Piirkondlikud keskused on Viljandimaal:  Põhja-Viljandimaal - Suure-Jaani,  Lõuna-Viljandimaal - Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia kaksikkeskusena. Abja-Paluoja ja Karksi-Nuiat saab piirkondliku keskusena käsitleda koostoimes kaksikkeskusena, kus teenuste kättesaadavus elanikele on tagatud keskuste vahel jagatuna. Üksikult, arvestades kokkulepitud kriteeriume, jääksid mõlemad linnad kohaliku tasandi keskusteks ning on oht, et tagamata jääksid mitmed olulised teenused. Nende keskuste vahel tuleb korraldada head liikumisvõimalused - ühistransport, jalg- ja jalgrattateed. Kohalik keskus Kohaliku keskuse teenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv on kokkulepitud kriteeriumide alusel alates 1500 elanikust. Keskuses on soovitavalt kättesaadavad teenused, mis rahuldavad elanike põhivajadused. Teenuste kättesaadavuse piirkond kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga. Kohalikud keskused on Viljandimaal:  Mustla  Võhma (Võhma linna tagamaa asub osaliselt ka Järva maakonna Ollepa paikkonnas) Arvestades teenuspiirkondade olemasolevat ja potentsiaalset kliendibaasi arvestuslikku suurust ning kaugust teistest teenuskeskustest, on täiendavalt määratud kohalikuks keskuseks:  Mõisaküla  Kõo  Kolga-Jaani  Kõpu Kolga-Jaani ja Kõpu on ka ajaloolised kihelkonnakeskused Lähikeskus Lähikeskuse teenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv on kokkulepitud kriteeriumide alusel alates 500 elanikust. Keskus aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Teenuste kättesaadavuse piirkond kuni 15 km, 30 min ühistranspordiga. 13  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Lähikeskused on Viljandimaal:  Halliste  Olustvere  Tänassilma  Olustvere  Vastemõisa  Paistu  Leie Teenustega külakeskused Teenustega külakeskustes on pakutavatele teenustele olemas vajalik kliendibaas. Oluliseks teenuseks keskustes on lasteaiateenus. Teenustega külakeskused maakonnas on:  Tääksi  Ramsi  Sürgavere  Heimtali  Pärsti  Holstre  Saarepeedi  Paistu  Uusna  Õisu  Vana-Võidu  Soe  Puiatu  Suislepa  Päri  Kärstna 14  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Joonis 1. Viljandimaa keskuste võrgustik 15  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 3.2. Toimepiirkonnad Toimepiirkond on keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (maakonnakeskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest (teenuskeskustest) ning nende tagamaal asuvatest paikkondadest. Nende paikkondade elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohaks12. Paikkond on asustussüsteemi alama astme funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus, selle osa või asustusüksuste grupp. Maakonna jagamisel paikkondadeks on võetud arvesse looduslikke piire, vahemaid, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid, piirkodlikku identiteeti ning erinevaid ajaloolisi halduspiire. Maakonnatasandi toimepiirkond on üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ põhjal defineeritud kui funktsionaalne piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni 30 minutiga. See on eeskätt töökohtade tagamaa. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle tagamaast, mille moodustavad maalised piirkonnad. Toimepiirkonna keskus on linnaline asula, kõige olulisem töökohtade ja teenuste koondumise koht. Keskusega seotud toimepiirkonnas on vähemalt 10 000 elanikku, erandina 5000 elanikku. Maakonna tasandil moodustub Viljandimaal üks toimepiirkond, mille keskuseks on Viljandi linn koos lähiümbruses paiknevate Viiratsi ja Jämejala asulatega, mida saab käsitleda ühtse Viljandi linna piirkonnana. Need asulad on Viljandi linnaga tihedalt seotud ning seal liigub igapäevaselt 50% töötajatest. Linna lähivööndisse kuulub 19 paikkonda. Toimepiirkonnas elab 46 884 inimest, mis näitab, et linn on tugev tõmbekeskus. Linnapiirkonnas paiknevad ettevõtted on olulised tööandjad maakonnas. Toimepiirkonna keskusest kaugenedes väheneb elanike seotus keskuslinnaga. Nende elanike jaoks, kes igapäevaselt keskuslinna ei sõida, tuleb tagada teenused kodulähedastes väiksemates keskustes. Osadest Viljandimaa äärealade paikkondadest (näiteks Lilli, Mõisaküla, Tipu) ei jõua Viljandi linna 30 minuti autosõiduga. Need piirkonnad sidustatakse toimepiirkonnaga läbi teenuskeskuste süsteemi. Viljandi toimepiirkonna äärealadel on piirkondi, mis on seotud Järva, Jõgeva ja Pärnu maakonda jäävate paikkondade või keskustega:  Kõo ja Pilistvere paikkonnad on Viljandi toimepiirkonnaga nõrgemalt seotud. Nende paikkondade elanike jaoks on oluliseks keskuseks Põltsamaa linn.  Pärnu maakonna Kanaküla paikkonna elanike jaoks on töörände sihtkohaks Viljandi toimepiirkond.  Võhma linna tagamaa ulatub osaliselt Järvamaal asuvasse Ollepa paikkonda. Selle paikkonna elanikele on lähim sihtkoht ja keskus Võhma linn, mis Viljandimaa maakonnaplaneeringus on määratud kohaliku tähtsusega keskuseks. Ollepa paikkonna elanikud saavad Võhma linnast ka arstiabi-, kaubanduse-, hariduse-, raamatukogu- ning muid teenused. 12 Toimepiirkondade määramise juhend. Siseministeerium, 2014 16  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Toimepiirkondade sisemise tsoneering vöönditeks näitab, kui tugevalt on toimepiirkonda kuuluvad paikkonnad toimepiirkonna keskusega seotud. Vööndid on määratud pendelrände intensiivsuse järgi toimepiirkonna keskusesse. Toimepiirkonna sees saab eristada kolme vööndit - linna lähivöönd, siirdevöönd, ääreala13. Planeeringus pakutakse välja lahendused teenuste kättesaadavuse tagamiseks erinevates vööndites. Linna lähivöönd – linna ümbritsev toimepiirkonna osa, kus 31% ja enam inimestest on keskuslinnaga teenuste ja töökohtade tõttu tihedalt seotud. Mõningal määral on toimunud Viljandi linna ümbruses sellele vööndile iseloomulik valglinnastumine. Linna lähivööndi suuremad keskused on Vastemõisa, Tänassilma, Paistu ja Holstre ning linna lähiümbruse asulad Jämejala, Viiratsi ja Ramsi. Linna lähivööndi alade arendamise põhimõtted  tõsta keskuste kompaktsust, vältida linna ja keskuste lähialadele uute kompaktsete hoonestusalade kavandamist  korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega piisava sagedusega tööle ja kooli käimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks;  arendada uut ja täiendada olemasolevat jalg- ja jalgrattateede võrgustikku ohutuks liiklemiseks ning alternatiiviks auto- ja ühistranspordi kasutamisele;  soodustada tööstusalade arengut, mis on aluseks uute töökohtade loomisel. Siirdevöönd on toimepiirkonna osa, kus toimepiirkonna keskusega on teenuste ja töökohtade tõttu seotud 16-30% elanikest. Siirdevööndi alade arendamise põhimõtted  keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel parendada;  korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega tööpäevadel piisava sagedusega;  ühistranspordiliinide ja -graafikute kujundamisel arvestada peamiste tööalaste ja koolirände suundadega;  maakondliku tähtsusega teedele, kus liigub ka ühistransport, rajada mustkate;  piirkondades, mida läbib raudtee, korraldada head juurdepääsud peatustele ning välja ehitada turvalised parklad;  siirdevööndi teenuskeskuste sidumiseks tagamaaga rajada täiendavaid jalg- ja jalgrattateid. Ääreala – toimepiirkonna servaala, valdavalt hajaasustusega piirkond, kus toimepiirkonna keskusega on igapäevaselt teenuste ja töökohtade tõttu seotud kuni 15% elanikest. Äärealade arendamise põhimõtted  keskustes säilitada olemasolevad teenused, vajadusel parendada või juurde luua, vajadusel korraldada teenuste toomine ääreala piirkondadesse kohapeale;  kasutada kombineeritud transporditeenuseid - tellimussõitude rakendamine (nõudebuss), eratranspordi ja elanike ühisalgatuste toetamine transpordi korraldamisel;  kaugtöövõimaluste ja e-teenuste rakendamiseks tagada kvaliteetne andmeside levi;  korraldada koolitransporti. 13 Toimepiirkondade määramise juhend. Siseministeerium, 2014 17  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Tabel 2. Viljandi maakonna paikkondade jaotumine vöönditesse Nr Kant/paikkond Vöönd Asustusüksus Kohalik omavalitsus toimepiirkonna 1 Viljandi Viljandi linn Viljandi linn keskus Ülde, Aimla, Kuhjavere, Riiassaare, 2 Tääksi linna lähivöönd Viljandi vald Tääksi, Mäeküla, Võivaku Karula, Aindu, Peetrimõisa, 3 Karula linna lähivöönd Viljandi vald Tobraselja, Auksi, Võistre 4 Jämejala linna lähivöönd Jämejala Viljandi vald Pärsti, Kookla, 5 Pärsti linna lähivöönd Mustivere, Viljandi vald Vanamõisa 6 Savikoti linna lähivöönd Savikoti Viljandi vald Kobruvere, Lemmakõnnu, Ivaski, 7 Vastemõisa linna lähivöönd Metsküla, Kildu, Viljandi vald Paelama, Ilbaku, Vastemõisa Kiini, Tõrreküla, Marna, Leemeti, 8 Puiatu linna lähivöönd Puiatu, Rihkama, Viljandi vald Kingu, Väike-Kõpu, Tohvri Heimtali, Kiisa, Laanekuru, Vardi, 9 Heimtali linna lähivöönd Viljandi vald Turva, Sinialliku, Matapera Holstre, Pulleritsu, Mustapali, Lolu, 10 Holstre linna lähivöönd Pirmastu, Luiga, Viljandi vald Viisuküla, Tömbi, Rebase Päri, Pinska, Raudna, 11 Päri linna lähivöönd Viljandi vald Alustre Ramsi alevik, 12 Ramsi linna lähivöönd Rahetsema Viljandi vald elamupiirkond (~25in) Rimmu, Saksaküla, 13 Rimmu linna lähivöönd Sammaste, Halliste vald Naistevalla Uue-Kariste, Mulgi, 14 Uue-Kariste linna lähivöönd Halliste vald Tilla, Niguli 15 Päidre linna lähivöönd Päidre Halliste vald 16 Õisu linna lähivöönd Õisu, Mõõnaste, Halliste vald 18  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Kalvre, Kaarli, Ülemõisa, Ereste, Toosi Paistu, Aidu, Hendrikumõisa, Intsu, 17 Paistu linna lähivöönd Viljandi vald Kassi, Loodi, Sultsi, Tõmbi Saarepeedi, Kokaviidika, Moori, 18 Saarepeedi siirdevöönd Viljandi vald Taari, Välgita, Tõnissaare Vardja, Mäeltküla, Ruudiküla, 19 Viiratsi linna lähivöönd Viljandi vald Kibeküla,Vana-Võidu, Verilaske, Viiratsi Tusti, Kuudeküla, 20 Uusna linna lähivöönd Uusna, Saareküla, Viljandi vald Vasara Surva, Rebaste, Jõeküla, Tõnuküla, 21 Tänassilma linna lähivöönd Vanavälja, Loime, Viljandi vald Ridaküla, Valma, Tänassilma, Mähma Kõpu, Iia, Kuninga, Laane, Punaküla, 22 Kõpu siirdevöönd Kõpu vald Seruküla, Supsi, Uia, Vanaveski 23 Polli siirdevöönd Allaste, Pärsi, Polli Karksi vald Morna, Tuhalaane, 24 Tuhalaane siirdevöönd Karksi vald Muri, Suuga Pahuvere, Muksi, Anikatsi, Tagamõisa, 25 Kärstna siirdevöönd Karksi vald Kärstna, Kannuküla, Veisjärve, Põrga Mustla, Raassilla, Vilimeeste, Tinnikuru, Koidu, Metsla, Ülensi, Vanause, Porssa, 26 Mustla siirdevöönd Karksi vald Villa, Sooviku, Tarvastu, Jakobimõisa, Pikru, Ämmuste, Tarvastu Väluste, Mõnnaste, 27 Väluste siirdevöönd Tarvastu vald Riuma, Kalbuse Leie, Meleski, Vaibla, Kolga-Jaani 28 Leie siirdevöönd Oiu, Lalsi, Lätkalu, vald Otiküla Sürgavere, Munsi, Suure-Jaani 29 Sürgavere siirdevöönd Kerita, Kabila vald Olustvere, Jaska, Suure-Jaani 30 Olustvere siirdevöönd Kurnuvere, Kuiavere, vald Võivaku, Mudiste 19  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Võhmassaare, Suure-Jaani 31 Reegoldi siirdevöönd Navesti, Reegoldi, vald Taevere Pilistvere, 32 Pilistvere ääreala Kirivere(50%), Kõo vald Arjassaare Kõo, Arussaare, Kangussaare, 33 Kõo ääreala Kirivere(50%), Loopre, Kõo vald Saviaugu, Venevere, Paenatsi, Unakvere Soomevere, Koksvere, 34 Koksvere ääreala Kõo vald Maalatsi, Paaksima Kolga-Jaani, Eesnurga, Järtsaare, Oorgu, Kolga-Jaani 35 Kolga-Jaani ääreala Parika, Taganurga, vald Vissuvere, Kaavere, Odiste Kootsi, Karjasoo, Vihi, Suure-Jaani 36 Kootsi ääreala Jälevere, Rääka vald Suure-Jaani, Kibaru, Võlli, Arjadi, Epra, Ängi, Põhjaka, Suure-Jaani 37 Suure-Jaani ääreala Lahmuse, Päraküla, vald Lõhavere, Kõidama, Nuutre, Tällevere Unametsa, Kivilõpe, 38 Soe ääreala Tarvastu vald Soe Suislepa, Järveküla, 39 Suislepa ääreala Maltsa, Marjamäe, Tarvastu vald Roosilla, Vooru Hirmuküla, Sudiste, 40 Sudiste ääreala Karksi vald Mäeküla Metsaküla, Äriküla, Ainja, Kõvaküla, 41 Karksi-Nuia ääreala Karksi vald Univere, Leeli, Pöögle, Karksi-Nuia 42 Lilli ääreala Lilli Karksi vald 43 Karksi ääreala Karksi, Oti Karksi vald Abja-Vanamõisa, Abjaku, Atika, Põlde, 44 Abja ääreala Veskimäe, Penuja, Abja vald Saate, Sarja (80%), Veelikse (30%) Sarja, Räägu, Kamara, Veelikse (70%), Lasari, 45 Mõisaküla ääreala Abja vald Umbsoo, Laatre, Raamatu, Sarja (20%) 46 Vana-Kariste ääreala Vana-Kariste, Maru Halliste vald Halliste, Kulla, 47 Halliste ääreala Päigiste, Raja, Halliste vald Hõbemäe, Pornuse, 20  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Vabamatsi Suure-Jaani 48 Vastemõisa ääreala Sandra vald 49 Võhma ääreala Võhma linn Võhma linn Suure-Jaani 50 Suure-Jaani ääreala Suure–Jaani linn vald Mõisaküla 51 Mõisaküla ääreala Mõisaküla linn linn 52 Abja-Paluoja ääreala Abja-Paluoja linn Abja vald 53 Karksi-Nuia ääreala Karksi-Nuia linn Karksi vald 54 Tipu ääreala Tipu Kõpu vald Toimepiirkondade omavahelisel sidustamine Toimepiirkondade omavaheline sidustamine on oluline koostöösidemete soodustamiseks ja sellega seotud majandusliku, kultuurilise ja sotsiaalse sünergia tekkimiseks. Toimepiirkondade omavahelise sidustamise aluseks on eeskätt heatasemeline ühistranspordivõrk14. Viljandimaa jaoks on oluline tagada head transpordiühendused Tallinna, Tartu ja Pärnu toimepiirkondadega arstiabi, hariduse, kultuuri ja osade avalike teenuste saamiseks. Selleks on vajalikud paindlikud ühistranspordiühendused maakonnakeskustega. 3.3. Teenused Arvestades prognoositavat elanikkonna vähenemist ja vananemist tuleb teenuste võrku kavandada nii, et teenuste kättesaadavus oleks võimalikult hästi tagatud majanduslike võimaluste ja otstarbekuse piires. Maakonna keskuste puhul on tehtud ettepanek, millised teenused peaksid olema kohapeal tagatud, et säilitada nende roll teeninduskeskusena ning sidustada nad paremini järgmise tasandi keskusega. Teeninduskeskused on olulised igapäevaste teenuste kättesaadavuse tagamisel ja on ühistranspordi sõlmpunktideks teistes keskustes asuvate teenuste ja töökohtade kättesaamisel. Maakonnaplaneeringuga määratud teenuste liigitus keskuse tasandi järgi on soovituslik ja näitab optimaalset teenuste hulka vastava tasandi keskuse ning selle tagamaa toimimiseks. Aluseks on võetud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendus-uuringute keskuse (RAKE) uuring15. Maakondlikus keskuses (Viljandi) tuleb tagada regionaalsed teenused, mis on mõeldud kogu maakonna elanikkonna teenindamiseks. Teenuseid iseloomustab regionaalselt kõrgeim kvaliteet ja mitmekesisus, millele vastavad ka kulud personalile ja taristu ülalpidamisele. Maakondlikus keskuses on soovitavad lisaks maakondliku keskuse teenustele ka piirkondliku, kohaliku ja lähikeskuse teenused (tabel 3). Olulisemad maakondliku tähtsusega teenused on maakonnahaigla koos tervisekeskusega, riigigümnaasium koos võimaliku õpilaskoduga, teater Ugala, kavandatav veekeksus jne. Piirkondlikes keskustes (Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia kaksikkeskusena ning Suure-Jaani,) tuleb tagada kohalikud kvaliteetteenused. Need on teenuseid, mida ei kasutata väga sageli, kuid on 14 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 15 Era- ja avalike teenuste ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, 2015 21  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ elukvaliteedi jaoks olulised ja raskesti asendatavad. Teenuste osutamiseks on vajalik spetsialiseerunud meeskond ja suurte investeerimis- ja majandamiskuludega taristu. Piirkondlikus keskuses on soovitavalt kättesaadavad kohalikele kvaliteetteenustele lisaks ka kohaliku ja lähikeskuse teenused (tabel 3). Kaksikkeskuse Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia koostoimimine eeldab head koostööd teenuste jaotamisel keskuste vahel ning head transpordiühendust teenuste kättesaadavuse tagamiseks. Kohalikes keskustes (Mustla, Võhma, Mõisaküla, Kolga-Jaani, Kõpu, Kõo) tuleb tagada kohalikud põhiteenused, mille sage igapäevane või iganädalane kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused (haridus, tervis, turvalisus, vaba aeg). Nende teenuste osutamine eeldab lihtteenustega võrreldes suuremat professionaalset meeskonda ja kõrgemate investeerimis- ja majandamiskuludega taristut. Lisaks kohaliku keskuse teenustele paiknevad kohalikes keskustes ka lähikeskuste teenused (tabel 3). Lähikeskustes (Halliste, Olustvere, Tänassilma, Olustvere, Vastemõisa, Paistu, Leie) tuleb tagada kohalikud lihtteenused, mida kasutatakse sagedaselt igapäevaelus. Lihtteenused on alternatiiviks kohalikele põhiteenustele, neile esitatakse vaid väiksemad nõuded (lastehoid, algkool, postipunkt). Teenuste osutamiseks on üldjuhul vajalik kohal olev personal ja sellest tulenevalt ka kliendibaasi miinimumvajadus. Need keskused aitavad parandada teenuste kättesaadavust suurtematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Teenuste kättesaadavuse tagamisel lähikeskustes tuleb kasutada rohkem paindlikke lahendusi. Soovituslikud teenused toodud tabelis 3. Tabel 3. Soovituslikud teenused erinevate tasandite keskustes Teenus Maakondlik Piirkondlik Kohalik Lähikeskus keskus keskus keskus toidu- ja esmatarbekaupade     kauplus postipunkt     haruraamatukogu     laste päevahoid     algkool (põhikooli I-II     kooliaste) vaba-aja keskus     välispordiväljak     põhikool    lasteaed    spordisaal, välispordiväljak    või terviserada noortekeskus    rahvamaja    raamatukogu    postkontor    sularahaautomaat või    postipank päevakeskus eakatele    sotsiaaltöötaja vastuvõtt    22  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ kütuse müügikoht    piirkonnapolitseiniku    vastuvõtukoht esmatasandi tervisekeskus   apteek   hambaravi   gümnaasium   kultuurikeskus   ujula   ühistranspordi terminal   hooldekodu eakatele   ehitus- ja aiakaupade   kauplus kiirabijaam (kiirabibrigaad)   päästekomando   haigla, eriarstiabi  riigiasutuste regionaalsed  klienditeeninduse üksused politseijaoskond  pangakontor  võistlusstaadion  maakonnaraamatukogu  ülikool, rakenduslik kõrgkool,  kutsõppe-või täiendusõppeasutus Ettepanekud teenuste kättesaadavuse tagamiseks maakonnas  Olenevalt teenuse iseloomust tuleb säilitada võimalusel teenused selleks sobiva tasandi keskuses kohapeal.  Teenuse suunamisel teistesse keskustesse tuleb korraldada kättesaadavus ühistranspordi või muude transpordi lahendustega.  Üksteisele lähedal asuvate keskuste puhul on otstarbekas moodustada ühine teenuskeskus, kus teenused jaotuvad mõlema keskuse vahel.  Rakendada alternatiivseid lahendusi (internetipõhised teenused, teenuse viimine tarbijani, nõudetransport, perioodilised teenused jne) kui teenuste saamine on raskendatud ühistranspordikorralduse ebaotstarbekuse tõttu (puudub võimalus liikuda edasi-tagasi mõistliku ajavahega, liinid puuduvad, reisijate vähesus jne),  Piirkondades, kus teenuse säilitamine kohapeal on vajalik piirkonna elujõulisuse tagamiseks, kaaluda teenuste kättesaadavuse tagamiseks regionaalsete toetuste rakendamist.  Keskustesse teenuste kavandamisel ja väljaarendamisel arvestada selles keskuses juba varem välja kujunenud funktsioone või eripärasid.  Viljandi riigigümnaasiumi kui kogu maakonda teenindava õppeasutuse juurde tuleb kavandada õpilaskodu. 23  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 3.4. Linnalise asustusega alad Linnalise asustusega alade määramise aluseks on üleriigilise planeeringu seisukohad, mille kohaselt linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata nende kompaktsuse säilitamisele, sisestruktuuride tihendamisele ning seni kasutusest kõrvale jäänud alade taaskasutusele võtmisele. Linnakeskustes tuleb keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teenindusasutuste võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele16. Linnalise asustusega ala on maakonnapalneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus, maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning töökohtade ja mitmesuguste teenuste olemasolu. Linnalise asustusega aladeks on eelkõige olemasolevad kompaktse asustusega üksused, mille piiresse lisanduvad vajadusel kavandatavad laiendused. Linnalise asustusega aladel on ehitustegevuse aluseks üldplaneeringud ja detailplaneeringud. Linnalise asustusega ala sees võib omakorda käsitleda väiksemaid tiheasumeid - ruumiliselt terviklikke üksuseid. (Viljandis näiteks Kantreküla, Männimäe jne) Tiheasum on üldplaneeringuga eristatav ja piiritletav kompaktse asustusega maa-ala, mis hõlmab olemasolevat hoonestatud ala. Linnalise asustusega ala võib sisaldada üht või mitut tiheasumit. Tiheasumi ruumiline struktuur täpsustatakse üldplaneeringute koostamise käigus, kasutades ruumimudelit. Linnalise asustusega alad on linnaruumi eelisarendatavad alad: need alad on ja jäävad nii elanike, töökohtade kui ka teenuste peamise koondumise kohtadeks ka rahvastiku kahenemise tingimustes. Viljandi maakonna linnalise asustusega alade väljaselgitamisel on aluseks võetud:  Statistikaameti poolt määratud tiheasustusega paikkonnad, kus elab vähemalt 200 elanikku ning hoonete vahekaugus on alla 200 m17;  kehtivates üldplaneeringutes määratud kompaktse hoonestusega alad,  uuringus „Asustuse suunamise ülesande lahendamise võimalused 18 maakonnaplaneeringus“ toodud kriteeriumid, kus tiheasumi tihedus on 500-4000 in/km2;  alade piiritlemisel on arvestatud piirkondlikku eripära ja looduslikku paiknemist. Linnalise asustusega alad maakonnas on:  Viljandi linn,  Suure-Jaani linn,  Võhma linn,  Karksi-Nuia linn,  Abja-Paluoja linn,  Viiratsi alevik,  Mõisaküla linn,  Mustla alev (määratud erandina - rahvastiku tiheduse näitaja jääb alla 500 el/km2) Uusi linnalise asustusega alasid Viljandimaa maakonnaplaneeringuga ei kavandata. 16 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 17 Tiheasustusega paikkondade määramise metoodika, Statistikaamet, 2014 18 Asustuse suunamise ülesande lahendamise võimalused maakonnaplaneeringus, EKA, 2014 24  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Linnalise asustusega alade arendamise põhimõtted  linnalise asutusega ala arendamisel ja planeerimisel tuleb tagada selle ala ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus;  linnalise asustusega aladel on ehitustegevuse aluseks üld- ja detailplaneeringud;  linnalise asustusega alade piire täpsustatakse üldplaneeringutes;  linnaline asula võib oma piiridest välja kasvada ainult juhul, kui see on loogiline maastikuliselt, logistiliselt või kogukondlikult. Linnalise asula laiendamist ei tohi kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale ega metsaalale. Linnalise asula laienemine peab toimuma läbi üldplaneeringu, tervikliku ruumimudeli alusel.  linnalise asustusega aladel väärtustatakse väljakujunenud ruumilise struktuuriga linnamiljööd ning alaloolist ehituspärandit;  arendatakse jalg- ja jalgrattateede võrgustikku, see ühendatakse ühistranspordi võrgustikuga;  tagatakse rohelise võrgustiku sidusus linnalise asula siseselt ja ka väliste rohevõrgu elementidega;  üldplaneeringutes määratakse vajadusel linnalise asustusega ala sees paiknevad tiheasumid;  linnalise asustusega aladele koostatakse vajadusel üldplaneeringute väljatöötamise käigus ruumimudelid. Ruumimudel on üldplaneeringu osa, mis kavandab tiheasumite ruumilist ja funktsionaalset struktuuri ning terviklahendust. Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele. Ruumimudel peaks: - kavandama avaliku, mitteavaliku ruumi jaotuse, omavahelised proportsioonid, ja ruumilise ning funktsionaalse struktuuri; - kavandama sotsiaalse ja tehnilise taristu oluliste osade paiknemise ruumis; - sisaldama nägemust hoonestuse paiknemise põhimõtetest ning elamisüksuste tihedusest, mis on kooskõlas eeldatava elanike arvuga ning sellele elanikonnale vajalike teenuste osutamisega. Linnalise asustusega alad on toodud maakonnaplaneeringu joonisel Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. 3.5. Ettevõtlusalad ja töökohad Majanduskeskkonna arendamine on vajalik töökohtade säilitamisel ja loomisel. Positiivne ettevõtluskeskkond ja valmisolek uuendusteks loob eelduse töökohtade tekkimiseks. Tööstusettevõtted on Viljandi maakonna olulisemad tööandjad. Ruumiliselt paiknevad maakondliku tähtsusega ettevõtlus- ja tootmisalad Viljandi linnas ja linna lähiümbruses ning Viljandimaa suuremates keskustes või nende lähiümbruses - Viiratsis, Ramsil, Karksi-Nuias, Abja-Paluojal ja Suure-Jaanis. Viljandi linna olulisemad ettevõtlus- ja tootmisalad paiknevad Põhja-Viljandi ettevõtluspiirkonnas ning Kantremaa tööstusalal. Ettevõtlusalade arendamisel tuleb tagada ettevõtlust toetava tugitaristu olemasolu. Olulised on ettevõtluspiirkondade head ühendused teenuseid pakkuvate keskuste ning elamupiirkondadega. 25  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Maakonnas planeeritakse uue ettevõtlus- ja tootmisala rajamist Suure-Jaani linna põhjapiirile. Kavandatakse Viljandi vallas Viiratsi asula piiril paikneva Mäeltküla ettevõtlus- ja tootmisala laiendamist. Ettevõtluskeskkonna arendamise põhimõtted  tagada võimalusel olemasolevate tootmisalade laienemine;  ettevõtlus- ja tootmisalad kavandada piirkondadesse, kus on olemas vastav tehniline taristu;  eelistatuda logistiliste sõlmede, võimalusel ka raudtee lähedust;  ettevõtlus- ja tootmisalade kavandamist toetada maakondlikku, piirkondlikesse ja kohalikesse keskustesse;  olemasolevate ettevõtlus- ja tootmisalade laiendamisel ning uute kavandamisel hinnata eelnevalt tegevusega kaasnevaid keskkonnamõjusid;  arvestada, et ettevõtlus- ja tööstusaladega kaasnevad keskkonnahäiringud peavad jääma vastavalt planeeritud ala piiridesse;  soodustada kasutusest välja jäänud hoonete kasutuselevõttu ettevõtete rajamiseks;  linnalise asustusega aladele ruumilise mudeli koostamisel määrata tootmisalade paiknemine ning kasutustingimused. 3.6. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad  Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladeks määratakse maakonnaplaneeringus linnalise asustusega alad, mille piirid täpsustatakse üldplaneeringutes.  Üldplaneeringutega määratakse täiendavalt kohalikul tasandil olulised detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud.  Uute üldplaneeringute koostamise käigus analüüsida kehtivate detailplaneeringute otstarbekust aladel, kus arendustegevusega ei ole alustatud. 3.7. Maalised piirkonnad Üleriigilises planeeringus tõdetakse, et maapiirkondades ei saa pakkuda samasugust teenuste ja töökohtade valikut nagu linnas, kuid kogu Eesti saab hoida elatavana ja siia ei tohi tekkida uusi püsiasustuseta piirkondi. Niisugune oht ähvardab eelkõige ääremaid. Püsiasustuse alalhoidmiseks peab kõigis maakondades olema aasta ringi sõidukõlbulik avalik teede võrk, võimalus liituda mõistliku hinnaga elektrivõrguga, kiire andmeside võrk ja saada kvaliteetset joogivett. Inimene peab saama lähikonnast otstarbekal viisil esmatähtsaid teenuseid ning pääsema ühissõidukiga iga päev maakonnakeskusesse. Maaline piirkond on ala väljaspool linnalise asustusega alasid, mis hõlmab nii hajaasustust kui väiksemaid kompaktse iseloomuga alasid. Maaliste piirkondade arendamise põhimõtted  maalistes piirkondades tuleb uue hoonestuse kavandamisel järgida lähiümbruses välja kujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri;  mitte kavandada uusi kompaktseid asustusalasid;  säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ning põllumajandusmaid;  mitte kavandada hoonestusalasid võimalikele üleujutusaladele: - Halliste jõgi Tipu külast suudmeni 26  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ - Navesti jõgi Loopere sillast Tallinna-Viljandi maanteeni - Raudna jõgi järvest suudmeni - Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses - Tänassilma jõgi Jõekülast suudmeni  planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne. 3.8. Asustuse suunamise üldised tingimused  Planeeringute koostamisel tagada väljakujunenud asustusstruktuuri säilimine. Tagada ja parendada elamisvõimalusi olemasolevates asulates ning hajaasustusaladel.  Hoida linnade ja muude asulate kompaktsust, arendada neid eelkõige sisestruktuure tihendades ja kasutusest välja jäänud alasid ning hooneid uuesti kasutusele võttes. Hoonestuse kavandamisel töötada välja terviklikud planeeringulahendused, vältida ühe krundi planeeringuid. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb seada eesmärgiks kõrge arhitektuuriline tase.  Toetada ettevõtluse arengualade ja töökohtade loomist ning tagada nende kättesaadavus.  Uusi tootmisalasid arendada põhiliselt olemasolevate laiendamise teel.  Suurendada veekogude kasutamisvõimalusi veeäärsete alade väärtustamise ja avamise teel.  Arendada teedevõrku läbi teede kvaliteedi tõstmise. Kujundada kohalik ja linnasisene sidus ohutu jalg- ja jalgrattateede võrgustik. Tagada kvaliteetne sidustatud teedevõrk elu- ja töökohti pakkuvate ning teenuseid osutavate keskuste vahel.  Vältida elamu- ja puhkealade planeerimist teede, sh riigiteede kaitsevööndisse.  Tagada teenuste ja ühistranspordi kättesaadavus võimalikult kodulähedastes asulates, selle võimaluse puudumisel tagada kättesaadavus muul viisil.  Säilitada looduslikud, kultuurilised ja maastikulised väärtused ning arvestada nendega planeeringute koostamisel.  Vältida hoonestusalade kavandamist veekogude ehituskeeluvööndisse.  Tagada rohelise võrgustiku sidusus planeeringute koostamisel ja rohevõrgustiku jätkumine linnalise asustusega aladel. Rohevõrgustik siduda puhkeotstarbeliste liikumisvõimalustega.  Vältida üleujutusriskiga aladele hoonestuse planeerimist. 27  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 4. Ruumilised väärtused 4.1. Elukeskkonna väärtused 4.1.1. Väärtuslikud maastikud Üleriigiline planeering Eesti 2030+ näeb ette maastike hoidmise, säilitamise ja kestliku kasutamise. Peamine eesmärk on asustussüsteemi ja maastikustruktuuri väärtuste ning looduskeskkonna hea seisundi säilitamine, parandamine ning edasiarendamine. Üleriigiline planeering seab ülesandeks välja töötada Eesti rahvusmaastike määratlemise ja nende säilimist tagavad tingimused. Väärtuslikud maastikud määratleti Viljandi maakonnas 2005. aastal kehtestatud Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad 19 keskkonnatingimused“ . Käesoleva planeeringu koostamise käigus on need koostöös kohalike omavalitsuste spetsialistide ja valdkonna eksperdiga üle vaadatud20. Väärtuslike maastike määratlemise eesmärgid Viljandi maakonnas on:  kultuuripärandi hoidmine traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning muude ajaloo “jälgede” näol,  maastikulise ja bioloogilise mitmekesisuse ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine põllumajanduslikel aladel,  maaelu toetamine. Väärtuslike maastike väljaselgitamiseks teostati maastike analüüs, kus hinnati viit tüüpi väärtusi: - kultuurilis-ajalooline väärtus traditsiooniline maastikumuster (enne 1950. aastaid), maakasutus, asustusstruktuur, teedevõrk, arhitektuur, jäljed erinevatest ajalooperioodidest, muistendid, ajaloo-sündmused, kultuuritegelased jne; lisaväärtus – ajaloolise väärtusega üksikobjektid; - esteetiline väärtus maastiku ilu, mitmekesisus, omapära, hooldatus/puutumatus, häirivad/mittehäirivad tegurid; - looduslik väärtus looduskaitsealused üksikobjektid või vääriselupaigad, looduslikud või poollooduslikud rohumaad, esinduslikud, looduskaitseliselt väärtuslikud maastikuelemendid, inimtegevusest puutumatud loodustüübid; - identiteediväärtus maastike tähtsus kohalike elanike seisukohalt; - rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus linna/asula lähedased looduslikud või poollooduslikud alad, (hooldatud alad, vähe häirivaid tegureid), maastikud ujumiseks sobivate ligipääsetavate kallastega veekogude lähedal. 19 Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kehtestatud 2005 20 Viljandimaa väärtuslike maastike ja reservalade käsitlus valdade üldplaneeringutes, Kristiina Hellström, 2015 28  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Lõpliku valiku tegemisel arvestati täiendavalt järgmisi kriteeriume: alade esindatus või tüüpilisus Viljandi maakonnas, erinevate väärtuste suur kokkulangevus, ligipääsetavus ning alade populaarsus kohalike elanike hulgas. Nimetatud kriteeriumide alusel jagati väärtuslikud maastikud järgmiselt:  I klass - maakondliku, võimalik riikliku tähtsusega maastik;  I klass - maakondliku tähtsusega maastik;  II klass - kohaliku tähtsusega maastik;  väärtusliku maastiku reservala. Viljandimaal määratleti analüüsi tulemusena 6 maakondliku, võimaliku riikliku tähtsusega maastikku, 13 maakondliku tähtsusega maastikku, 25 kohaliku tähtsusega maastikku ja 20 reservala. Vt Lisa 5. Viljandimaa väärtuslike maastike register Tabel 4. Viljandimaa väärtuslikud maastikud Nr Maastikuala nimetus Klass 1 Pilistvere kirikuküla I klass 2 Venevere küla ja Navesti luhad II klass 3 Olustvere – Jaska maastik I klass, võimalik rahvusmaastik 4 Kärevere küla II klass 5 Lõhavere linnusemägi I klass 6 Lahmuse mõis II klass 7 Suure-Jaani linn I klass 8 Tääksi – Kuiavere maastik II klass 9 Kuhjavere ja Aimla külad I klass 10 Vanamõisa küla II klass 11 Soomaa rahvuspark I klass, võimalik rahvusmaastik 12 Navesti org Kootsi ja Vihi külade vahel II klass 13 Metsküla – Väike-Kõpu maastik II klass 14 Ivaski küla – Lubjassaare talu II klass 15 Suure-Kõpu maastik II klass 16 Raudna org Puiatu ja Päri vahel II klass 17 Heimtali maastik I klass, võimalik rahvusmaastik 18 Sinialliku maastik I klass 19 Aidu – Sultsi maastik II klass 20 Paistu – Loodi maastik I klass 21 Holstre – Viisuküla maastik I klass 22 Nõmme – Pirmastu maastik II klass 23 Karula järv ja ümbrus I klass 24 Tänassilma org Viljandi ja Varesemägede vahel II klass 25 Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel II klass 26 Viljandi linn, järv ja lähem ümbrus I klass, võimalik rahvusmaastik 27 Oiu küla ja Tänassilma jõe suue II klass 28 Kolga-Jaani alevik II klass 29 Lätkalu – Lalsi – Meleski maastik II klass 30 Võrtsjärve põhjakallas II klass 29  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 31 Tarvastu – Jakobimõisa maastik I klass 32 Mustla linn I klass 33 Põrga – Kärstna maastik I klass 34 Tuhalaane – Suuga – Muri maastik II klass 35 Õisu – Kaarli – Ülemõisa maastik I klass 36 Halliste org Saapakülast Kariste järveni II klass 37 Abja-Paluoja linn II klass 38 Halliste org Abja ja Karksi-Nuia vahel I klass, võimalik rahvusmaastik 39 Polli mõis ja Pärsi küla II klass 40 Saviaru oja org II klass 41 Karksi-Nuia linn II klass 42 Karksi ürgorg I klass, võimalik rahvusmaastik 43 Ainja mäed ja paisjärv II klass 44 Majori talu I klass Väärtuslike maastike määratlemisele maakonna tasandil peab järgnema hoolduse ning teatud juhtudel ka taastamise või kaitse korraldamine kohalikul tasandil. Hoolduskavad, mille põhjal kavandatakse hoolduseks vajalikke meetmeid, on aluseks väärtuslike maastike säilitamisele ja taastamisele. Hoolduskava ülesanded on:  anda ülevaade ala põhilistest maastikulistest väärtustest  selgitada ala hoolduse eesmärgid  kirjeldada eesmärkide saavutamiseks vajalikke hooldustegevusi lähiaastatel  panna tegevused tähtsuse järjekorda  pakkuda välja hoolduse organiseerimise ja rahastamise võimalusi  täpsustada väärtusliku maastiku piire Lisaks väärtuslikele aladele on planeeringus määratletud kauni vaatega teelõigud ning ilusa vaatega kohad. Kauni vaatega teelõik – teelõik, millelt vaadeldav maastik on kaunis ja vaheldusrikas. Nimetatud teelõigud jäävad nii väärtuslike maastike piiridesse kui ka muudele aladele. Nende väljaselgitamise üks eesmärk on leida turistidele ja matkajatele sobivaid marsruute. Kauni vaatega teelõikude piirkondades tuleks rohkem tähelepanu pöörata maastike hooldamisele ja kujundamisele. Vaatekohad – neist paikadest avaneb piirkonnale ilus vaade ning need kohad on hea ligipääsetavusega. Ettepanek rahvusmaastike nimetamiseks 1. Olustvere – Jaska maastik (Suure-Jaani vald) 2. Soomaa Rahvuspark (Suure-Jaani vald, Viljandi vald, Kõpu vald) 3. Heimtali maastik (Viljandi vald) 4. Viljandi linn, järv ja lähem ümbrus (Viljandi linn, Viljandi vald) 5. Halliste org Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia vahel (Halliste vald, Abja vald, Karksi vald) 6. Karksi ürgorg (Karksi vald) 30  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Väärtuslikud maastikud, kauni vaatega teelõigud, vaatekohad on märgitud planeeringu joonisele Ruumilised väärtused Väärtuslike maastike üldised kasutustingimused  Väärtuslike maastike piirid täpsustatakse üldplaneeringute või hoolduskavade koostamise käigus.  Maakonnaplaneeringus määratud kasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringutes.  Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikualale säilitada võimalikult olemasolevat ajaloolist asustust, arvestada ajaloolise teede- ja tänavate võrgu struktuuri ning ehitustraditsioonidega.  Uute ehitiste kavandamisel arvestada antud piirkonnale iseloomuliku traditsioonilise ehituslaadiga.  Säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele.  Säilitada traditsioonilisi maastikuelemente ning -struktuure.  Võimaluse korral taastada traditsioonilisi maastikuelemente ja maakasutust (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms.).  Vältida mobiilside mastide ja tuulegeneraatorite rajamist väärtuslikule maastikualale ja kaunite vaadete vaatesektoritesse.  Vältida vaateid häiriva hoonestuse rajamist kaunite vaadete vaatesektoritesse, pöörata tähelepanu vaatesektorisse kavandatavate uute ehitiste arhitektuursele kvaliteedile.  Üldplaneeringute koostamisel võib teha ettepanekuid väärtuslike maastike aladel asuvate ajalooliselt väärtuslike linnapiirkondade või asumite määramiseks miljööväärtuslikeks aladeks.  Vaatekohtade maa-alad reserveerida vajadusel puhkekohtadeks. 4.1.2. Kultuuriväärtused 4.1.2.1. Kaitstavad kultuurimälestised Kultuurimälestiste kaitset ja kasutustingimuste seadmist reguleerib muinsuskaitseseadus. Kultuurimälestis on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus, mille tõttu see on tunnistatud mälestiseks. Viljandi maakonnas on seisuga 20.10.2015 kultuurimälestiste riiklikus registris 306 ehitismälestist, 177 arheoloogiamälestist, 68 ajaloomälestist ja 1 muinsuskaitseala21. Lisaks käsitletakse kultuurimälestiste registris tööstus- ja tehnikamälestisis, veealuseid mälestisi ja kunstimälestisi. Käesoleva planeeringuga ei tehta ettepanekuid uute objektide kaitse alla võtmiseks. 4.1.2.2. XX sajandi arhitektuuri väärtuslikumad objektid XX sajandi arhitektuuri objektidena on vaadeldud arhitekuuripärandit perioodist 1870-1991. Selles perioodis kajastuvad tehnoloogilised ja ühiskondlikud protsessid, mis tõid kaasa uusi hoonetüüpe, uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtu ja ka näiteks hoonete tööstusliku tootmise. XX sajandi 21 Kultuurimälestiste riiklik register: mälestised; register.muinas.ee, seisuga 20.10.2015 31  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ arhitektuuri objektidena on käsitletud tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegseid ühiskondlikke hooneid, elamuid, tootmishooneid jne. Koostatud on register, kuhu on Viljandimaal kantud 93 objekti22. Objektid on jagatud nelja kategooriasse:  kõige väärtuslikumad, mille puhul tehakse ettepanek võtta need kaitse alla;  arhitektuuriliselt väärtuslikud alad ja hoonete grupid, mida võiks nimetada miljööväärtuslikeks aladeks;  ehitised ja rajatised, mida võetakse arvele Kultuurimälestiste riikliku registri andmebaasis;  ehitised ja rajatised, mis dokumenteeritakse. Enamik XX sajandi arhitektuuri objektidest on aktiivses kasutuses. Neid peab olema võimalik tänapäevase elukvaliteedi, tingimuste ja normide kohaselt kasutada. Seepärast tuleb nende ehitiste remondi- ja ümberehitustööde kavandamisel arvestada, et säiliksid ajastuomased arhitektuurilised väärtused. Miljööväärtuslikel hoonestusalade lähtuda olemasolevatest hoonestusstruktuurist ja hoonemahtudest. Koostatud on maaehituspärandi andmekogu23, kuhu Viljandi maakonnas kuulub 1 rehemaja, 33 vallamaja ja 2 koolimaja. 4.1.2.3. Pärandkultuuri objektid Pärandkultuur on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid. Need on oluline osa meie rahvakultuurist, rahvuslikust identiteedist – nii ainelise kui vaimse kultuuri pärandist. Ruumilise planeerimise käsitluses vaadeldakse pärandkultuuri objekte maastikus24. Pärandkultuuri tüübid on:  kultuurmaastiku kujunemisega seonduv pärandkultuur;  maa ja rahva ajalugu valgustav pärandkultuur;  kogukonna ajalooga seonduv pärandkultuur;  talupidamisega seonduv pärandkultuur;  töötleva tootmisega seotud pärandkultuur;  metsanduslik pärandkultuur. Pärandkultuuri objektidena on kaardistaud Viljandimaal tootmishooneid, veskeid, koolimaju, taluhooneid, kõrtsihooneid, lubjapõletusahjusid, raudteetrasse, maanteelõike, maastikke, pärimustega seotud allikaid ja kive jne, kokku üle 2200 objekti25. Kultuuriväärtuste säilitamise üldised põhimõtted  maakonna ruumilise arengu kavandamisel tuleb arvestada kultuuriväärtuste säilimise tagamisega ning võimalusel kultuuriväärtuste valdkond sidustada teiste valdkondadega;  teha ettepanekuid XX sajandi ehituspärandi iseloomulikumate väärtuslikemate objektide kaitse alla võtmiseks riiklikul tasandil või väärtuslike üksikobjektidena kohalikul tasandil; 22 Kultuurimälestiste riiklik register: XX sajandi arhitektuur; register.muinas.ee, seisuga 20.10.2015 23 Kultuurimälestiste riiklik register: maaehituspärandi andmekogu; register.muinas.ee, seisuga 20.10.2015 24 Viljandimaa pärandkultuurist, Viljandi 2011 25 Pärandkultuuri objektide register: loodus.keskkonnainfo.ee/eelis 32  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  alad, kuhu on kontsentreerunud väärtuslikud ehituspärandi objektid, pärand- ja kultuuriväärtuslike objektid, nimetada vajadusel miljööväärtuslikeks aladeks ning seada neile kohalikul tasandil kaitse- ja kasutustingimused;  tuleb arvestada ajaloolise asustuse ja maakasutusega;  seada maakasutustingimused nii, et kultuuriväärtuslike objektide säilimine oleks tagatud; tagada vaated väärtuslikele objektidele;  arvestada maakonna piirkondliku kultuuri (nt mulgi kultuur, Soomaa piirkonna elulaad jne) eripära säilitamisega;  suure arheoloogiamälestiste kontsentratsiooniga aladel tuleb arvestada mälestistele sobiva keskkonna säilitamisega. Mälestiste rühmale sobilik keskkond on traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik. 4.1.3. Linnaline keskkond Üleriigilises planeeringus rõhutatakse, et linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuure. Linnakeskustes keskenduda kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku linnaruumi väljakujundamisele. Tuleb avada veekogusid avalikuks kasutuseks. Linnalähedased rohevõrgustikud tuleb siduda linnasisesed haljasalade, parkide ning linnalähedaste puhke- ja sportimiskohtadega. Nende põhimõtetega arvestatakse eelkõige Viljandimaa linnalise asustusega aladel:  Viljandi linn,  Suure-Jaani linn,  Võhma linn,  Karksi-Nuia linn,  Abja-Paluoja linn,  Viiratsi alevik,  Mõisaküla linn,  Mustla alev Linnalise keskkonna arendamise üldised põhimõtted  linnalises keskkonnas peab olema tagatud erinevate funktsioonide - elu, puhke, töö, ettevõtluse jne, koostoimimine;  hoida linnalise keskkonna kompaktsust, toetada sealsete teenuste mitmekesisuse püsimist;  tuleb säilitada ajalooliselt väärtuslikke linnasüdameid,  säilitada väljakujunenud terviklikke linnastruktuure ja miljööalasid;  arendada välja linnasisene jalakäijasõbralik teedevõrk ning luua sidus kergliiklusvõrgustik, mis on seostatud elu-, töö- ja puhkekohtadega;  uushoonestuse rajamisel linnakeskkonda arvestada vastava piirkonna väljakujunenud ehitusmahtude ning -laadiga;  säilitada loodusväärtusi linnades, linnamaastike arendamisel lähtuda inimeste rekreatsioonivajadustest;  üldplaneeringutes näha ette põhimõtted linnaruumi loodus- ja kultuuriväärtuslike objektide ning alade säilimise tagamiseks ja nõuded uute linnamaastike kavandamisel. 4.1.4. Kõrge puhkeväärtusega piirkonnad 33  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Looduskauneid kohti kasutatakse viimastel aastatel üha enam puhkamiseks. Suure kasutuskoormuse tagajärjel tekkivate võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb kokku leppida nende alade kasutustingimustes. Kõrge puhkeväärtusega aladeks Viljandimaal on hooldatud metsad, veekogude äärsed alad, mõisad parkidega ja ajaloolised linnused ning alad, mida läbivad matka- ja loodusõpperajad. Planeeringus määratletud puhkealad paiknevad põhiliselt kaitsealadel, väärtuslike maastike aladel või rohelise võrgustiku aladel. Viljandi maakonna olulisemad puhkealad on:  Viljandi järve ümbrus  Võrtsjärve põhjakallas  Emajõe jõesuu ala,  Soomaa Rahvuspargi ala,  Heimtali  Sinialliku  Holstre-Polli  Olustvere  Karksi ürgorg ja ordulinnuse varemed Maakondliku tähtsusega puhkeala väljaarendamiseks on potentsiaali Tarvastu vallas Võrtsjärve ääres Kivilõppe alal. Viljandi linna lähiümbruse olulised puhkealad on Viljandi järve ümbrus, Varesemäed, Heimtali, Sinialliku ja Holstre-Polli. Suure potentsiaaliga Varesemägede ja Sinialliku puhkealad vajavad täiendavat korrastamist ja arendamist. Linna lähiümbruse puhkealad tuleb siduda matkaradade ja kergliiklusteede võrgustikku. Puhkealade väljaarendamisel on teinud tõhusat tööd Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle poolt rajatud ning hooldatud puhkekohad ja –rajad leiavad aktiivset kasutust. Olulisemad maakondliku tähtsusega puhkealad on kantud joonisele Ruumilised väärtused. Puhkealade arendamise üldised põhimõtted  puhkealade piirid täpsustatakse üldplaneeringutes;  puhkealadele tagada avalikud juurdepääsud;  uute ehitiste kavandamisel on soovitav koostada detailplaneeringud;  puhkealadele on soovitav koostada maastikuhoolduskava;  toetada tegevusi, mis on seotud puhkemajanduse arendamisega (sh Võrtsjärve põhjakalda puhkealade piirkonnas randade roost puhastamine);  töötada välja ühtsed viidasüsteemid;  arvestada nii rohelisele võrgustikule, kui väärtuslikele maastikele seatud kasutustingimustega, kaitsealadel kaitse-eeskirjadest ja kaitsekorralduskavadest tulenevate kasutustingimustega;  ühistranspordi ja kergliikluse planeerimisel arvestada puhkealade kättesaadavusega. 4.1.5. Veealad Veekogud Viljandi maakond jaguneb Võrtsjärve ja Pärnu (Ida-Eesti ja Lääne-Eesti vesikond) alamvesikonna vahel. 34  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Viljandimaal on 124 järve, sealhulgas 40 avalikult kasutatavat järve ning 40 paisjärve26. Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seadusega sätestatud ulatuses. Suurim järvedest on Võrtsjärv. Madalapõhjalise ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärves (pindala 270 km²) elutseb 36 liiki kalu, sealhulgas haug, angerjas, koha, latikas. Võrtsjärv kuulub lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimistusse27. Võrtsjärv on Euroopa suurim looduslik angerjakasvandus. Angerja looduslikku populatsiooni on järves igal aastal püütud klaasangerjate vettelaskmisega täiendada. Suured üle 50 ha järved on Veisjärv, Õisu, Viljandi, Ruhijärv, Tündre, Mäeküla ja Kariste järved. Maakonnas on arvuliselt ülekaalus väiksemad järved, mille valgala ei ulatu reeglina üle 25 km2. Vaatamata oma väiksusele on paljud neist arvatud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ning omavad põhiliselt puhkemajanduslikku tähtsust. Viljandimaal on 175 vooluveekogu, sh 28 avalikult kasutatavat vooluveekogu28. Pikimad jõed maakonnas kuuluvad Navesti jõestikku - Halliste, Kõpu, Raudna jõgi. Suurimad Võrtsjärve suubuvad jõed on Tänassilma ja Ärma jõgi. Navesti ning Halliste jõgi kuuluvad lõheliste ja karplaste elupaikadena kaitstavad veekogud nimistusse29. Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse on kantud vooluveekogu lõigud Raudna, Navesti jõel ja Saarjõel ning Pöögle, Sinialliku ja Loodi ojal30. Viljandimaa järvede ja jõgede (pinnaveekogumite) keskkonnaseisund on üldiselt hea. Koondseisundit arvestades on Viljandi maakonna 65-st jõe- ja järvekogumist 1 väga heas, 39 heas, 21 kesises ja 4 halvas seisundis. Väga heas seisundis on Õhne jõe kolmas kogum. Jõekogumite kesise keskkonnaseisundi peamine põhjus on paisutamine, järvedes (Kariste, Mäeküla ja Veisjärv) aga toitainete rohkus. Halvas seisundis on neli jõekogumit (Halliste jõe esimene kogum, Pöögle, Uueveski ja Vastemõisa), mille põhjuseks on kalade rändetõkked ja saasteained vees (joonis 2)31. Võrtsjärve seisundi peamiseks määrajaks on ebastabiilne ja viimastel aastatel madal veetase. Madalvee aastad soodustavad roostiku kasvu, järve mudastumist ning mõjutavad negatiivselt kalastiku arengut. Samuti on sel perioodil järvel piirkonniti takistatud majandustegevus, eeskätt turismindus ja veeliiklus. Lisaks ebastabiilsetele looduslikele tingimustele puutuvad Võrtsjärvel kokku erinevad huvid – professionaalsed kalurid, hobikalurid ja puhkemajanduse arendajad, looduskaitse, teadusuuringud, angerjakasvatus jne. 26 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine, Vabariigi Valitsuse korraldus, 08.03.2012 nr 116 27 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad Keskkonnaministri määrus, 01.08.2011 nr 58 28 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine, Vabariigi Valitsuse korraldus, 08.03.2012 nr 116 29 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad Keskkonnaministri määrus, 01.08.2011 nr 58 30 Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu, Keskkonnaministri määrus 15.06.2004 nr 73 31 http://www.keskkonnaagentuur.ee/veeülevaated 35  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Joonis 2. Viljandimaa veekogumite ökoloogiline seisund 2013.a ning reoveepuhastitest vette juhitud lämmastikukoormus valdade kaupa32 Üleujutusohuga tuleb arvestada järgmistel jõgedel33: - Halliste jõgi Tipu külast suudmeni - Navesti jõgi Loopre sillast Tallinna-Viljandi maanteeni - Raudna jõgi Viljandi järvest suudmeni - Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses - Tänassilma jõgi Jõekülast suudmeni Suurimad üleujutusriskiga alad paiknevad Soomaa Rahvuspargi territooriumil. Navesti, Halliste, Raudna ja Lemmjõe alamjooksu tuntakse Pärnu maakonnas asuva Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusala, mis pindalalt on Eesti suuremaid (kuni 175 km2). 32 http://www.keskkonnaagentuur.ee/veeülevaated 33 Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogude kõrgveepiiri määramise kord, keskkonnaministri määrus 28.05.2004 nr 58 36  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Avalikud veekogud Viljandi maakonnas on Võrtsjärv ja Emajõgi. Avalikud veekogud kuuluvad riigile. Maakonna avalikud Terviseameti registris olevad supluskohad asuvad Viljandi linnas – Viljandi järv ja Paala (Valuoja) järv34. Kasutatavamad supluskohad on märgitud üldplaneeringutes. Olulisemad maakonna supluskohad paiknevad veel Võrtsjärve ääres Jõesuus, Vaiblas, Ulgel, Oiul, Valmas, Tarvastu poldril ning Karksi vallas Karksi paisjärve ääres jm. Suplus- ja puhkekoha väljaarendamiseks on potentsiaali Tarvastu vallas Kivilõppe puhkealal. Viljandi järve kasutatakse aktiivselt aerutajate ning sõudjate poolt. Soodsa asukoha ja kuju tõttu on järvel eeldused sõudestaadioni kavandamiseks. Erinevate huvipoolte tasakaalustamiseks on otstarbekas kaaluda Võrtsjärve planeeringu koostamist. Planeeringu koostamisel tuleks kaasata ministeeriumid, piirkonna maavalitsused, kohalikud omavalitsused, ühiskondlikud organisatsioonid, ettevõtjad jne. Avalikult kasutatavate veekogude üldised kasutustingimused  avalikus kasutuses olevatele veekogudele näha ette avalik ligipääs;  linnaruumis siduda vee-äärsed alad linna avaliku ruumiga, arendada ühiskondlikke ehitisi;  üleujutusriskiga aladele seada vastavad ehitustingimused riskide maandamiseks;  arendustegevused veekogude kallastel peavad tagama veekogu hea keskkonnaseisundi;  arvestada Ida-Eesti ja Lääne–Eesti vesikondade veemajanduskavadega;  kalade rändetingimuste tagamiseks tuleb teha koostööd riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega kohapõhiste lahenduste leidmiseks. Vooluveekogude tõkestusrajatiste likvideerimine või kalade rändetingimuste parandamine muul viisil (kalapääsud) tuleb lahendada juhtumipõhiselt, lähtudes vastavatest uuringutest, tehnilistest alternatiividest ning mõju igakülgsest tasakaalustatud ja objektiivsest hindamisest;  veekeskkonnaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada veekogumite seisundiga, et vältida vee seisundi halvenemist. Põhjavesi Viljandi maakonda jääb viis üksteise kohal lasuvat heas seisundis põhjaveekogumit. Põhjaveekogumid on maapinnalt tuleva reostuse eest suhteliselt hästi kaitstud. Maakonna suurem kaitsmata põhjaveega ala paikneb Pilistvere-Koksvere piirkonnas. Nõrgalt kaitstud alad asuvad valdavalt maakonna põhjaosas, mõningad ida- ja lõunaosas (joonis.3). Viljandimaa vajaminev tarbe- ja joogivesi saadakse põhjaveest, põhiliselt Siluri-Ordoviitsiumi ja Kesk-Devoni põhjaveekogumist. Põhjaveekogumite vee kvaliteet on hea. Osades puurkaevudes on probleemiks põhjavee kõrgem raua, mangaani ja fluoriidi sisaldus, kuid see on looduslikku päritolu ega ole inimmõjust põhjustatud. Põhjavee tarbevarud on arvutatud Viljandi linna ja Võhma linna ning suure tootmisettevõtte, Ekseko AS, veevajaduse rahuldamiseks. Seisuga 31.12.2013 on Viljandi maakonna veehaarete või kinnitatud varu piirkondade põhjaveevaru kokku 12 625 m2/d. Kasutamiseks olev kinnitatud varuga vaba põhjaveekogus ületab kogu maakonna potentsiaalse veevajaduse. 34 http://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/vesi/suplusvesi/avalikud-supluskohad.html, andmed seisuga 15.10.2015 37  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Arvestades põhjavee looduslikku ressurssi, elanike arvu, elanike ja ettevõtjate veevajadust, kinnitatud põhjaveevaru ja nelja viimase aasta veevõtu andmeid, tuleks Siluri põhjaveekogumi hea koguse säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru Suure-Jaani valla piirkonnas35. Joonis 3. Põhjavee kaitstus Viljandimaal Üldised põhimõtted planeeringute koostamisel  arvestada Ida-Eesti ja Lääne–Eesti vesikondade veemajanduskavadega;  riskianalüüside koostamisel arvestada nõrgalt kaitstud põhjavee piirkondades reostuse riskiga;  nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel toetada kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamist;  nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega aladel elamupiirkondade rajamisel eelistada ühisveevärgi rajamist iseseisvatele lahendustele; 35 Selliste piirkondade väljaselgitamine, kus tuleks põhjaveekogumi hea koguselise seisundi säilitamiseks arvutada põhjavee prognoosvaru. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2015 38  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  kaitsmata põhjaveega aladel kaaluda nitraaditundlike alade väetamisnormide ja karjatamiskoormuste kasutamist, nõrgalt kaitstud aladel on otstarbekas kaaluda põllumaa kasutuskoormuse vähendamist.  arvestada jääkreostusobjektidega ning rakendada nende puhul reostusohu vähendamiseks vajalikke meetmeid. 4.2. Majanduskeskkonna väärtused 4.2.1. Väärtuslik põllumajandusmaa Maakonna väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse Maaeluministeeriumi poolt määratud väärtuslike põllumajandusmaa alasid/massiive. Väärtuslik põllumajandusmaa on maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa, püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa massiiv, mille suurus on vähemalt üks hektar ja mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Lisaks boniteedile on põllumajandusmaa väärtuste hindamisel arvestatud maaparandussüsteemide olemasolu ja põllumassiivi suurusega. Väärtuslike põllumajandusmaade väljaselgitamise ja neile kasutustingimuste seadmise eesmärk on, et väärtuslikku maad kasutatakse üksnes põllumajanduslikul eesmärgil. Käesolevas planeeringus väärtuslikke põllumajandusmaid ei määrata. Maakonnaplaneeringus kavandatakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed. Planeeringujoonisel näidatud kaardikiht36 on informatiivne. Väärtuslike põllumajandusmaade andmekogu koostab, korrigeerib ja täiendab Põllumajandusuuringute Keskus. Eesti haritava maa kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti. Viljandi maakonna mulla keskmine boniteet on 42 hindepunkti. Väärtusliku põllumajandusmaa pindala moodustab ligikaudu 70% maakonna põllumajandusmaa pindalast. Viljandimaa maakonnaplaneeringu kaardil on välja toodud väärtuslikud põllumajandusmaad boniteediga 40-49 hindepunkti ja boniteediga üle 50 hindepunkti. Väärtuslikud põllumajandusmaad boniteediga üle 50 hindepunkti asuvad Põhja-Viljandimaal Suure- Jaani, Olustvere, Kõo, Kolga-Jaani piirkonnas. Väärtuslike põllumajandusmaade üldised kasutustingimused  tagada väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine;  täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade piirid;  teha ettepanekuid uute väärtuslike põllumajandusmaade määramiseks (nt põllumajandusmaa, mille boniteet jääb alla 40 hindepunkti ja mis on mingitel põhjustel oluline säilitada põllumajandusmaana);  seada täiendavad väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad tingimused;  väärtusliku põllumajandusmaana ei käsitleta riigiteede planeeritud trassikoridoride maa-ala;  maavara kaevandamise loa andmise korral võib väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada ka kaevandamisloaga seotud tegevusteks; kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale;  juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab kaevandamisloa andja taotluse arvamuse avaldamiseks Maaeluministeeriumile. Väärtuslikud põllumajandusmaad on kantud joonisele Ruumilised väärtused 36 Väärtusliku põllumajandusmaa kaardikihi loomine. Aruanne, Põllumajadnusuuringute Keskus, 2015 39  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 4.2.2. Maavarad Maavaradest omavad Viljandi maakonnas suuremat tähtsust turvas, liiv, kruus. Viimastel aastatel on maakonda lisandunud mitmeid uusi karjääre. Maavarade aktiivseid tarbevarusid on lähituleviku vajaduste rahuldamiseks piisavalt. Viljandimaal asub 57 kohaliku tähtsusega maardlat: 22 turbamaardlat, 18 liivamaardlat, 14 kruusamaardlat, 1 savimaardla ja 2 dolomiidimaardlat. Maakonnas on 53 kehtiva kaevandusloaga maardlat (seisuga 13.05.2016). Kasutuses on 34 maardlat, sealhulgas 9 kruusamaardlat, 18 liivamaardlat ja 7 turbamaardlat. Aktiivsemas kasutuses on Tääksi, Pombre ja Ainja kruusakarjäärid, Murru ja Lolu liivakarjäärid ning Parika turbatootmisala. Turba kaevandamiseks on kehtestatud piirmäärad37. Määratud on turba kriitiline varu ja turba kasutatava varu suurused ning aastased kasutusmäärad. Viljandi maakonna turba kriitilise varu suurus 148 000 000 t, turba kasutatava varu suurus on 70 000 000 t ja turba aastane kasutusmäär on 203 000 t. Maavarade kaevandamisel tuleb arvestada ehitusmaavarade kasutamise riiklikku arengukava 2011-202038. Tuleb tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide ületamise vältimist ning kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist. Kaevandamisege rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjoni39 käigus on kogutud ja analüüsitud andmeid Viljandimaal nelja mahajäetud karjääri ala kohta – Labida karjäär Suure- Jaani vallas, Linsi karjäär Tarvastu vallas, Mäeküla ja Toosi kärjäärid Karksi vallas. Nelja mahajäetud karjääri piires on kaevandamisega rikutud maa kogupinda ca 23,3 hektarit, millest korrastamist vajab ca 1,2 hektarit. Korrastamise suund on metsamaa. Maavara (liiv) täiendav uurimine ja kaevandamine on perspektiivne kõigi nelja karjääri alal ja lähiümbruses. Maakonnaplaneeringuga ei määrata uusi maardlaid. Põhimõtted üldplaneeringute koostamisel  arvestada, et maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse kavandamisel tuleb tagada keskkonnaregistris arvele võetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule;  näha ette meetmed kaevandamisel rikutud alade rekultiveerimiseks;  eelistada olemasolevate karjääride ümbruses olevate karjääride ammendamist; 37 Vabariigi Valitsuse määrus 12.12.2005 nr 293 „Turba kriitilise varu ja kasutatava varu suurus ning kasutusmäärad“ 38 Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava 2011-2020, Vabariigi Valitsuse korraldus, 15.03.2011 nr 127 39 Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud ehitusmaavarade karjääride revisjon Lääne-Eestis (Hiiu, lääne, Pärnu, Rapla, Saare ja Viljandi maakond), Eesti Geoloogiakeskus, 2014 40  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustiku aladel ning hinnata eelnevalt mõju väärtuslikele maastikukomponentidele;  väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud ja rohelise võrgustiku alad ei ole taksituseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras; kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikke maastike ja rohelise võrgustiku aladele;  maardlate kasutuselevõtul tagada liikluskoormusele vastavad juurdepääsuteed;  juhul, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab kaevandamisloa andja taotluse arvamuse avaldamiseks Maaeluministeeriumile;  maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb alati enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks;  maardlate kasutuselevõtul tagada kaevise transpordiks liikluskoormusele vastavad väljaveoteed. 4.3. Looduskeskkonna väärtused 4.3.1. Roheline võrgustik Üleriigilises planeeringus on käsitletud rohelist võrgustikku kui süsteemi, mis toetab ökosüsteemide toimimist. Riiklikul tasandil on määratud Eesti tuumalade ja koridoride põhivõrk, mis on seotud naabermaade vastavate struktuuridega. Roheline võrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Maakonnaplaneeringus on rohelise võrgustiku käsitluses võetud aluseks varem koostatud maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused40“ alateema „Roheline võrgustik“. Käesolevas maakonnaplaneeringus on täpsustatud rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride piire ning kasutustingimusi. Aluseks on võetud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ja rohelise võrgustiku sidususe tagamise põhimõtted ning üldplaneeringute analüüs. Rohelise võrgustiku määratlemise eesmärgid Viljandi maakonnas:  roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks;  rohelise võrgustiku aladel toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis tagab koosluste arengu looduslikkuse suunas; see kõik toetab bioloogilist mitmekesisust ja tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne);  keskkonna loodusliku iseregulatsiooni tagamine;  looduslähedase majandamise, elulaadi ja rekreatsiooni planeerimine ning looduslike alade ruumilise kättesaadavuse tagamine inimestele. 40 Roheline võrgustik on Viljandi maakonnas määratud Viljandi maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, kehtestatud 2005 41  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Rohelise võrgustiku määramisel on aluseks41:  rohelise võrgustiku elementide morfomeetrilised kriteeriumid ja looduslike alade osatähtsus;  loodus- või keskkonnakaitselised väärtuskriteeriumid (haruldus, ohustatus, kaitstuse aste, looduslikkus jne). Kaitsealuste või väärtustatud alade (objektide) valiku kriteeriumid on esitatud vastavasisulistes õigusaktides või erinevate loodusväärtuste inventeerimise metoodikates (Eesti märgalade inventeerimine, IBA alad, Natura alad jne);  ökoloogilised, keskkonnakaitselised ja maastikulised iseärasused;  liikide elupaigaeelistused, rändekoridoride paiknemine jne. Rohelise võrgustiku struktuuris eristatakse kahte osa:  tuumalad  piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tuumalad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitselised-, keskkonnakaitselised väärtused jne) alad;  koridorid, astmelauad nn siduselemendid tuumalade vahel. Viljandi maakonnas on määratletud kokku 3 (T1) riikliku-, 15 (T2) maakondliku- ja 10 (T3) kohaliku tasandi tugiala. Roheline võrgustik on kantud joonisele Ruumilised väärtused. Tabel 5. Viljandi maakonna rohelise võrgustiku tuumalad Indeks.nr Nimi T1.1 Soomaa Kikepera T1.2 Jälevere Saarjõe T1.3 Alam-Pedja T2.4 Järtsaare T2.5 Parika Ülde Maalasti T2.6 Oorgu Rebaste T2.7 Aimla Tõnissaare T2.8 Kookla Võistre T2.9 Loime Riuma Mõnnaste T2.10 Vardi Päidre T2.11 Kiini Kuninga T2.12 Tilla Maru Kamari T2.13 Niguli Hõbemäe T2.14 Hirmuküla Mäeküla T2.15 Raamatu T2.16 Metsaküla T2.17 Rubina Veisjärve T2.18 Lilli Tündre T3.19 Viljandi ürgorg T3.20 Sinialliku Heimtali T3.21 Intsu Viisuküla T3.22 Holstre T3.23 Raasilla Pahuvere 41 Rohelise võrgustiku määratlemise alused maakonnaplaneeringus, Jagomägi J, Sepp K,2001 42  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ T3.24 Roosilla T3.25 Unametsa Suislepa T3.26 Teringi T3.27 Penniküla T3.28 Mustla Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused  rohelise võrgustiku aladel kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb arvestada, et roheline võrgustik jääks toimima, st tuleb tagada võrgustiku sidusus;  Viljandis ja teistes linnalistes asulates tagada rohelise võrgustiku toimimine ja sidusus nii linnasiseselt kui ka väliste rohevõrgu elementidega;  majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tegevuste järgimine;  kasutustingimused kaitsealustele territooriumidele jäävatele tuumaladele ja koridoridele kehtestatakse vastavate kaitsealade kaitse-eeskirjade ja kaitsekorralduskavadega;  võrgustiku funktsioneerimiseks tagada, et rohelise võrgustiku tuumaladel looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90%. Seda võib täpsustada üldplaneeringuga, nähes vajadusel ette vastavad kompensatsioonialad;  asustusalade laiendamisel seada täiendavad rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused;  maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist;  üldplaneeringutes täpsustatakse rohelise võrgustiku alade piire ning kasutustingimusi. Rohelise võrgustiku konfliktialad Konfliktid tekivad erinevate maakasutusviiside konkureerimisel ühele ja samale territooriumile, näiteks magistraalide rajamisel läbi metsa, karjääride rajamisel põllumaadele jne. Planeeringus leiavad kajastamist konfliktalad eelkõige väärtustatud alade, st rohelise võrgustiku ja tehnorajatiste vahel. Põhilised konfliktikohad tekivad põhi- ja tugimaanteede ning raudtee lõikumisel rohelise võrgustiku elementidega. Olulisemad võimalikud probleemid nendes kohtades on seotud metsloomade liikumisega. Rohelise võrgustiku ühtset toimimist võib mõjutada ka karjääride ning turbatootmisväljade rajamine rohevõrgu tuumaladele või nende lähialadele. Viljandi maakonna rohelise võrgustiku konfliktialadena on välja toodud võrgustiku elementide lõikumiskohad Kilingi-Nõmme – Viljandi - Tartu maanteega, Karksi-Nuia – Viljandi – Imavere maanteega ja Uulu – Valga maanteega. Rohelise võrgustiku ja maanteede võimalikud konfliktialad on toodud joonisel Ruumilised väärtused Põhimõtted konfliktide vältimiseks  uute tehniliste rajatiste planeerimisel tuleb konfliktseid alasid käsitleda igal konkreetsel juhul eraldi ning rohelise võrgustiku funktsioneerimise tagamiseks töötada välja vastavad abinõud;  põhi- ja tugimaanteedel ning raudteel arvestada konfliktikohtadega ning kavandada lahendused loomade liikumisvõimaluste tagamiseks, võtta kasutusele ohutusmeetmed. 43  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 4.3.2. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad (sh kaitsealused pargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavate alade pindala moodustab ligikaudu 18% maakonna pindalast. Loodusväärtuste hoidmiseks on Viljandi maakonnas42: - 74 kaitseala, - 4 hoiuala (Võrstjärve, Kariste, Lepakose ja Ruhijärve), - 2372 kaitstava liigi leiukohta, - 94 püsielupaika, - 89 üksikobjekti. Kaitsealadest suurim on Soomaa rahvuspark, mis on moodustatud suurte soode, lamminiitude ja metsade, looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku ning maastiku ja kultuuripärandi kaitseks. Rahvuspark kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk RAMSARI alade ja linnualade ehk IBA alade nimekirja ning üle-euroopalise tähtsusega loodus- ja linnualade ehk Natura 2000 võrgustiku alade hulka. Rahvuspark asub nii Pärnu- kui Viljandimaal. Koostamisel on Soomaa Rahvusparki ja tema mõjuala Viljandi- ja Pärnumaal hõlmav maakonna teemaplaneering. Väärtuslike metsade-, soode- ja niidukoosluste ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitseks on moodustamisel Kikepera looduskaitseala, mille territooriumist väike osa jääb ka Viljandi maakonda. Kaitstavate loodusobjektide looduskasutustingimused on kinnitatud Vabariigi Valitsuse vastava määrusega. Arendustegevusel kaitsealadel lähtutakse vastava ala kaitse-eeskirjast ning seal sätestatud tingimustest. Kasutustingimused annab kaitseala valitseja. Kaitstava loodusobjekti kaitse korraldamiseks võib koostada kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduskava reguleerib kaitsealade majandustegevust, maakasutust ja ehitustegevust. Käesoleva planeeringuga ei tehta ettepanekuid maakonna olemasolevate kaitstavate loodusobjektide kaitserežiimi muutmiseks ega täiendavate objektide kaitse alla võtmiseks. Põhimõtted üldplaneeringute koostamisel  võib vajadusel seada täiendavaid kasutustingimusi loodusväärtuste säilimise tagamiseks;  ettepanekute tegemisel kaitserežiimi muutmiseks või objektide kaitse alla võtmiseks tuleb arvestada lisaks looduskeskkonna mõjudele ka majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid. 42 Keskkonnaregistri andmebaas, 21.10.2015 seisuga 44  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 5. Tehnilised võrgustikud 5.1. Liikumisvajadused, ühistransport Üleriigilise planeeringu põhimõtete kohaselt on oluline inimeste ja kaupade liikuvuse parandamine nii riigisiseselt kui ka Eesti sidumisel välismaailmaga. Rahvusvaheliste transpordikoridoride väljaarendamine võimaldab suurendada ka riigi sisemist sidusust ja piirkondlikku tasakaalustatust. Transpordisüsteemid peavad olema üles ehitatud viisil, mis tagab igal pool Eestis elamisvõimalused ja aegruumiliste vahemaade vähendamise võimalikult keskkonnahoidlikul moel43. Ühistranspordi võrk tuleb üles ehitada nii, et see pakub sagedast, kiiret ja usaldusväärset ühendust elu- ja töökohtade, haridus- ja teenindusasutuste vahel toimepiirkonna piires. Bussi- ja rongitransport peavad olema omavahel sidustatud. Liikumisvajaduste ja ühistranspordi korraldamisel tuleb arvestada maakonnaplaneeringus kavandatud asustusstruktuuri ja keskuste võrgustikuga ning erinevate piirkondade elanike liikuvusvajadustega. Ühistranspordi arendamise põhimõtted:  soodustada raudteetranspordi kasutamist - raudteepeatuste juures vajaliku taristu (sh Viljandi linna raudteejaama taristu) väljaehitamisega (nt juurdepääsuteed, auto- ja jalgrattaparklad, valgustus, bussipeatused) ning bussiliikluse sujuva ühendusega;  korraldada maakonna piirkondlike keskuste, Võhma, Suure-Jaani ja Karksi-Nuia ning Abja- Paluoja head ühendused oluliste naabermaakondade keskuste Tartu ja Pärnuga ning Tallinnaga;  oluline on maakonnasiseselt maakonnakeskuse ühendamine piirkondlike-, kohalike- ning lähikeskustega;  luua hea ühendus planeeritava kaksikkeskuse Abja-Paluoja ja Karksi-Nuia vahel;  sidusa ja ohutu liikuvuse tagamiseks on oluline välja arendada kergliiklusteede võrgustik;  Viljandi linna lähivööndis korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskusega piisava sagedusega tööle ja kooli käimiseks ning teenuste kättesaadavuse tagamiseks;  siirdevööndis korraldada ühistranspordi ühendused toimepiirkonna keskuse, Viljandi linnaga, tööpäevadel piisava sagedusega;  äärelistel aladel kombineerida liikuvuse parandamiseks ühistranspordi, eratranspordi ja tellimussõitude võimalused, toetada elanike ühisalgatusi transpordi korraldamisel;  eratransport tuleb paremini siduda ühistranspordiga (rakendada nn pargi-ja-sõida- süsteemi);  raudteejaamad ja bussijaamad tuleb siduda kergliiklusteede võrgustikuga. 5.2. Ühendusteede võrgustik 5.2.1. Maanteed 43 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 45  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ on välja toodud põhimõte, et riigi maanteevõrk on tihe ning uute põhimaanteede rajamise vajadust ette ei nähta. Liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on siiski vaja rekonstrueerida olemasolevaid ning rajada mõningaid uusi teelõike ja liiklussõlmi põhimaanteede koridorides. Keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamisele ja liikluse turvalisuse tagamisele. Viljandi maakonda läbib kaks riigi põhimaanteed –Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee nr 92 ja Valga – Uulu maantee nr 6. Viljandi maakonnas on hästi väljakujunenud ja toimiv maanteede võrgustik. Olulisemateks maanteesuundadeks on põhja – lõunasuunal Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee, ida – lääne suunal Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee, ning Lõuna-Viljandimaad läbiv Valga – Uulu maantee. Suuremat tähtsust omavad ka Põhja-Viljandimaad läbivad Põltsamaa – Võhma ning Mudiste – Suure-Jaani – Vändra maanteed. Lahendamist vajaks maakonnakeskuse Viljandi, kui olulisemate maanteede sõlmpunkti idapoolne ümbersõit, mille rajamine on seni olnud raskendatud tulenevalt looduslikest tingimustest – ümbersõiduks rajatava maanteega tuleks ületada/läbida Tänassilma jõe org. Viljandi linnas on oluline tagada nende põhitänavate liiklusohutus ja vajalik läbilaskevõime, mis ühendavad riigi tugi- ja põhimaanteid linnakeskusega ning läbivad linna. Tuleb tagada hea tehniline seisukord Viljandi linna keskusest Tallinna, Tartu, Valga ning Pärnu suunas kulgevatele linnatänavatele. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata Viljandimaale uusi maanteid, samas mitmed maanteed vajavad halva tehnilise seisukorra tõttu rekonstrueerimist. (vt lisa 7). Pikemas perspektiivis tuleb arvestada Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee Viljandi ja Kilingi- Nõmme vahelisele lõigu tehnilise seisukorra parandamisega ja läbilaskevõime suurendamisega seoses võimaliku Pärnumaale kavandatava logistikakeskusega planeeritaval Rail Balticu trassil ning reisijate terminali rajamisega Pärnusse. Maakonnaplaneeringus tehakse ettepanekud võimalike maanteetranspordi peatus- ja puhkekohtade rajamiseks maakonna piiril põhilistel maanteetrassidel:  Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee Võhma ristmikul;  Uulu –Valga maanteel Kamara – Mõisaküla ristmikul;  Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteel Emajõe Jõesuus;  Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteel Kõpu alevikus. Lisaks kaaluda võimalikku maanteetranspordi peatus- ja puhkekoha rajamist Imavere – Viljandi – Karksi-Nuia maantee Viljandi linna läänepoolsele ümbersõidule. Viljandi linnas on eeldused maanteetranspordi peatus- ja puhkekoha rajamiseks Kantremaa tööstusala piirkonnas. Nimetatud puhkekohtades võiks paikneda näiteks parkimisplats, kütusetankla, puhkevõimalused, toitlustus, maakonna info jne. Viljandi maakonnas rekonstrueerimist vajavad teed on toodud maakonnaplaneeringu joonisel Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. Maanteevõrgustiku arendamise põhimõtted  maanteede kvaliteedi tõstmisel tuleb eelkõige lähtuda turvalisusest;  kruusateedele mustakatete rajamisel arvestada eelkõige teedega, kus liigub ühistransport ning mida kasutatakse kergliikluseks; 46  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  maanteede ristumisel rohelise võrgustike elementide, tuumalade ja rohekoridoridega, tuleb planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus välja töötatud meetmeid;  töötavate karjääride puhul arvestada nendest tulenevat suuremat liikluskoormust ja häiringuid ümbritsevale elukeskkonnale;  üldplaneeringute koostamisel arvestada riigiteede koridoride laiusega 20m mõlemale poole tee telge; koridorides ehitustegevuse planeerimisel teha koostööd Maanteeametiga;  riigitee kaitsevööndis ja sellega külgneval alal kõrgemate kui 30m ehitiste kavandamisel teha koostööd Maanteeametiga;  üldplaneeringutes määrata üldised põhimõtted teede ristumiskohtade lahendamiseks vastavalt kehtivatele normdokumentidele, tagades juurdepääsud avalikult kasutatavatele teedele;  üldplaneeringute koostamisel tagada, et teedevõrk vastaks arendustegevusele ning tuleb lahendada juurdepääsude põhimõtted, teede laiendamise ja kandevõime tõstmise vajadused. Vt Lisa 7. Viljandi maakonna prioriteetsed teed Vt Lisa 8. Ühistransport viljandi maakonna kruusakattega teedel 5.2.2. Kergliiklus Üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+” on rõhutatud, et linnade sisestruktuuri ning lähialade arengu seisukohalt on oluline kergliikluse võimaluste parandamine. Tähtsaks on peetud toimepiirkondade sisemise sidususe tagamist, seda tuleb toetada kergliikluse võrgustike arendamisega. Teenuste kättesaadavuse parandamiseks ja liiklusohutuse tagamiseks on otstarbekas arendada välja sidus kergliiklusteede võrgustik. Kergliiklus on teatud tingimustes eeliseks autotranspordile – jõukohane, kättesaadav, tervislik, loodussõbralik. Kergliiklus lihtsustab ka ligipääse ühistranspordi peatustele, mis on täienduseks ühistranspordi korraldusele. Kergliiklusteed on otstarbekas ühendada võrgustikuks koos jalgratta- ning matkamarsruutidega ning vaatamisväärsustega, mis omakorda soodustab turismi arengut. Kergliiklusteed on käesolevas planeeringus jalg- ja jalgrattateed, mis on rajatud jalakäijate või jalgratturite liikumiseks, olenemata liikumise otstarbest. Kergliiklustee paikneb põhiliselt maanteega paralleelselt, maanteest eraldiseisval muldel, teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel, viimasel juhul autoliiklusest eraldatud turvaelementidega. Vajadusel võib kergliiklustee teatud kohtades ja tingimustel kulgeda ka maanteest eemal maastiku reljeefi järgides. Maakonnaplaneeringu täpsusastmest tulenevalt määratakse planeeringuga kergliiklusteede võrgustiku paiknemine ning olulisemate suundade vajadus. Teede konkreetsed asukohad - kummal pool maanteed kergliiklustee paikneb, millisel kaugusel maanteest, tee laius ning muud täpsustused ja parameetrid lahendatakse üldplaneeringute-, detailplaneeringute- ning ehitusprojektidega. Kergliiklusteede võrgustiku arendamise põhimõtted:  keskuste ühendamine tagamaaga: maakondliku-, piirkondliku- ja kohaliku keskuse ühendamine lähitagamaaga teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks;  erinevaid tähtsamaid sihtkohti ühendava võrgustiku väljatöötamine, esmajärjekorras lähtutakse kohalike elanike igapäevasest liikumisvajadusest. 47  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  erinevate kasutajagruppidega arvestamine (nt koolilapsed, vaba aja veetjad, sportijad, matkajad, jne);  ühistranspordiga arvestava kergliikluse võrgustiku kavandamine (kergliiklusteed ühendatakse bussipeatuste ja raudteejaamadega);  hõreda liiklusega teede ja tänavate maksimaalne ärakasutamine võrgustiku ülesehitamisel;  atraktiivsete piirkondade (loodusalad, linnade lähiümbruse puhkealad, vaatamisväärsused, meeldiv miljöö) ärakasutamine marsruutide määramisel ja võrgustiku kujundamisel;  huvipakkuvamad loodus- ning kultuuriväärtused seotakse matkamarsruutideks ning ühendatakse kergliiklusvõrgustikuga arvestades ka rahvusvaheliste jalgrattamarsruutidega;  kergliiklusteede võrk planeeritakse omavalitsuste piiride üleselt;  kergliiklusteede märgistamisel kasutatakse sarnaseid võtteid kogu võrgustiku ulatuses;  asulates tuleb järgmise tasandi planeeringutes koos kergliikluse kavandamisega lahendada ka jalgrataste parkimine. Kergliiklusteed jagunevad prioriteetsuse põhjal ehitusjärjekordadesse: - I ehitusjärjekord – eelisjärjekorras arendatakse välja teenust pakkuvate keskuste ja turvalisuse tagamisega seotud kergliiklusvõrgustik (eelkõige ühendusteed koolidega) - II ehitusjärjekord Vt Lisa 6 Viljandi maakonna kergliiklusteed Kergliiklusteede võrgustik on toodud joonisel Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. Sidusteed Sidustee käesoleva planeeringu mõistes on sõidutee, mida kasutatakse kergliiklusvõrgustiku eraldiseisvate elementide (sh kergliiklusteede ja matkamarsruutide) üksikute elementide ühendamisel sidusaks võrgustikuks või marsruudiks. Sidustee ei kuulu otseselt kergliiklustee kategooriasse, kuna selle puhul ei ole mootorsõidukid ja kergliiklus eraldatud. Sidusteedeks kavandatakse teed, mida saab kasutada suhteliselt väikesest liiklustihedusest ja seega suuremast liiklusohutusest lähtuvalt kergliikluse korraldamiseks ilma eraldiseisva mulde rajamiseta. Selleks on planeeringuga tehtud ettepanek sidusteede abil kergliiklusvõrgustiku moodustamiseks vajalikud kruusakattega teelõikudele rajada mustkate. Sidusteede puhul on rajamiskulud ning hoolduskulud minimaalsed. Negatiivne külg on see, et liiklusohutus ei parane, kuna kergliiklejaid ja mootorsõidukeid ei eraldata. Samas kasutajate hulka arvestades ei ole majanduslikult otstarbekas eraldiseisvaid kergliiklusteid rajada. Sidusteed (ettepanekud kruusakattega teedele mustkatte rajamiseks) jagunevad prioriteetsuse põhjal ehitusjärjekordadesse: - I ehitusjärjekord - II ehitusjärjekord Vt lisa 6. Viljandi maakonna kergliiklusteed Sidusteede võrgustik on toodud joonisel Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. Maakondliku- ja rahvusvahelise tähtsusega jalgrattamarsruudid Maakondliku tähtsusega jalgrattamarsruudid kavandatakse olemasolevatele ja kavandatavatele kergliiklusteedele, maanteedele, metsateedele või pargiteedele. Marsruudid tähistatakse viitadega ja on mõeldud põhiliselt matkamiseks (teekattest tulenevalt eelkõige rattasõiduks ja 48  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ käimiseks/jooksmiseks) Liiklemine võib kulgeda nii mootorsõidukiliiklusest eraldiseisval muldel, samal muldel või loodusrajal. Jalgrattamarsruudid on kavandatud eesmärgiga tuua esile piirkonna vaatamisväärsusi (maastikke, miljööväärtuslikke alasid, arhitektuuripärandit ning loodusväärtusi) ning tutvustada neid. Viljandi maakonda läbib neli tähistatud jalgrattamarsruuti:  rahvusvaheline Tour de LatEst  rahvusvaheline Euro Velo  piirkondlik Euro Velo  piirkondlik Võrtsjärve ümbruse marsruut Kavandatud on neli maakondliku tähtsusega jalgrattamarsruuti:  Viljandi – Emajõe-Jõesuu  Viljandi – Heimtali – Tohvri - Viljandi  Viljandi – Soomaa Rahvuspark  Põhja- ja Lõuna-Viljandimaad ühendav marsruut Lõuna-Viljandimaal on jalgrattamarsruut kavandatud endisele Viljandist Mõisakülla kulgenud raudtee tammile. Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt kavandatavad jalgrattamarsruudid maakonnas:  Mulgi jalgrattamarsruut  Kabala-Kaansoo jalgrattamarsruut Jalgrattamarsruutide rajamise põhimõtted  jalgrattamarsruutide kavandamisel arvestatakse rahvusvaheliste, üleriigiliste ja maakondlike marsruutidega;  arvestatakse vaatamisväärsuste paiknemisega;  jalgrattamarsruudid kavandatakse olemasolevatele teedele ja radadele, vastavalt vajadusele eraldiseisval muldel paiknevale kergliiklusteele või maanteele;  jalgrattamarsruudid viidastatakse ühtse süsteemi alusel;  arvestatakse suuremate linnade ja asulate lähipiirkonnas asuvate puhkealade paiknemisega;  jalgrattamarsruutide kavandamisel teha koostööd kohalike omavalitsuste ning Riigimetsa Majandamise Keskusega. Maakondliku tähtsusega matkamarsruudid on toodud joonisel Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. Puhkekohad on soovitatav rajada eelkõige kohtadesse, kus on määratletud kauni vaatega kohad. Samuti võib kaaluda puhkekohtade rajamist loodus- või kultuuriväärtuslikesse kohtadesse. Sobivad on marsruudile jäävad paigad, kuhu on juba varem püstitatud stendid piirkonna või huviväärse objekti informatsiooniga. Puhkekohtade arendamise põhimõtted  puhkekoha võib ühildada kergliikluseks mõeldud tee ääres oleva ühistranspordi peatusega;  puhkekohad tuleks rajada ka kergliikluseks mõeldud tee raskematele lõikudele;  puhkekoha olulised komponendid on jalgratta hoidja, pink ning prügikast jäätmete kogumiseks;  tuleb korraldada jäätmete äravedu. 49  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Valgustus Kergliiklusteede varustamine valgustusega tõstab liiklejate turvalisust ning pikendab kergliikluse ööpäevase kasutamise aega. Valgustus on käesolevas planeeringus kavandatud kergliiklusteede asulalähedastele lõikudele. Valgustus tuleb rajada kõige kasutatavamatele teelõikudele. Eelkõige tagada valgustus teedele, mida kasutavad kooliõpilased. Valgustuse rajamist kaaluda ohtlikele teelõikudele ning ristmikele. Edasise kavandamise ning projekteerimise käigus tuleks valgustus ette näha ristumistele maanteedega. Lõplikult otsustab valgustuse paigaldamise vajaduse kohalik omavalitsus. Üldised põhimõtted üldplaneeringute koostamisel  edasise planeerimise käigus tuleb analüüsida täiendavalt liiklussagedusi, kaasnevaid mõjusid ning sellest lähtuvalt täpsustada kergliiklusteede rajamise mahtusid ning ehitusjärjekorda;  oluliste sihtpunktide asukohtade ruumilisel muutumisel või lisandumisel tuleb tagada nende lülitamine kergliikluse võrgustikku;  kergliiklusteede märgistamisel kasutada sarnaseid võtteid kogu võrgustiku ulatuses;  asulates lahendada järgmise tasandi planeeringutes koos kergliikluse kavandamisega ka jalgrataste parkimine;  liiklusohutuse tagamiseks sidusteede kurvilistel või muudel ohtlikel teelõikudel kaaluda kiiruspiirangute seadmist või kasutada muu täiendava märgistuse paigaldamist;  kavandatav kergliiklustee peab algama ja lõppeme loogilises kohas (nt kool, bussipeatus, kauplus vm), olema katkematu ning kulgema võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed või tänavat;  sildade ületamisel, kitsastes oludes ja ristumisel sõiduteega tagada ohutus tehniliste lahendustega; täpsemad tehnilised lahendused selgitatakse välja detailplaneeringute ja ehitusprojektidega;  planeeringu rakendamisel ja detailplaneeringute või ehitusprojektide koostamisel tuleb koostööd teha vajadusel naaberomavalitsusega, maaomanikuga, maanteede valdajaga, Maanteeametiga, raudtee kaitsevööndisse kergliiklustee rajamiseks tuleb koostööd teha raudtee valdajaga ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, kergliiklustee rajamisel kultuurimälestise kaitsevööndisse või sellega külgnevale alale tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga, kergliiklustee planeerimisel ja projekteerimisel tuleb teha koostööd Keskkonnaametiga. 5.2.3. Raudtee Üleriigiline planeering Eesti 2030+ toob välja Eesti raudteetranspordi olulisuse toimepiirkondade omavahelisel sidustamisel ja suuremate keskuste vahelisel liikumisvõimaluste tagamisel. Reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil on võimalik vähendada märkimisväärselt aegruumilist vahemaad. Teiste oluliste regionaalsete raudteeühenduste hulgas on toodud Tallinn – Viljandi liin. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata Viljandimaa raudteevõrgu muudatusi. Raudteetranspordi arendamise põhimõtted  raudteetranspordi konkurentsis püsimiseks võrreldes auto- ja bussitranspordiga on otstarbekas rongide kiiruse tõstmine Viljandi –Tallinna liinil (1 tund 40 minutit), selleks 50  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ tuleb raudteetaristu kaasajastada terves ulatuses, lisada juurde rongide möödasõidukohti ning optimeerida ekspressliini peatuskohtade arv;  soodustada raudteetranspordi kasutamist - raudteepeatuste juures vajaliku taristu, sh Viljandi linna raudteejaama taristu, (ootepaviljonid, -jaamad, mugavad juurdepääsuteed, parklad, sh rattaparklad jne) väljaehitamisega;  raudteetransport siduda teiste transpordiliikidega (bussiühendused, jalg- ja jalgrattaliiklus jne);  tagada ohutusnõuded raudtee ristumisel maanteede- ja linnatänavatega  Võimalike uute raudteeületuskohtade kavandamisel arvestada, et ei ole lubatud I ja II kategooria samatasandiliste raudteeületuskohtade rajamine. III kategooria uue raudtee- ületuskoha ja raudteeülekäigukoha rajamisel reserveerida selleks piisava suurusega maa- ala eelkõige nähtavuse seisukohalt;  raudtee ristumisel rohelise võrgustike elementide, tuumalade ja rohekoridoridega, tuleb planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus välja töötatud meetmeid. 5.2.4. Lennuväljad Viljandi maakonnas asuvad lennuväljad Viljandi vallas Päri külas ja Karksi vallas Polli külas. Lennuväljasid kasutatakse hobilennunduseks. Päri külas asuvat lennuvälja taristut haldab kohalik mittetulundusühing. Uute hobilennunduseks kasutatavate lennuväljade kavandamine ja kasutustingimuste seadmine lahendatakse üldplaneeringutes. Lennuvälja lähiümbruses tuleb planeerimisel ja ehitamisel arvestada lennuvälja lähiümbruse piirangupindadega. Terves maakonnas tuleb lennuohutuse tagamiseks kooskõlastada Lennuametiga kõik üle 45 m kõrguste ehitiste detailplaneeringud ja ehitusprojektid. Lennuväljad on kantud joonisele Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud 5.2.5. Veeteed ja sadamad Üleriigiline planeering Eesti 2030+ tähtsustab väikesadamaid kui turismi toetavat taristut. Väikesadamate sidumine tagamaal pakutavate teenustega tekitab sünergia, mis parandab turismi arenguvõimalusi. Väga tähtis on tagada hea ligipääs väikesadamatele. Viljandi maakonna laevatatavad siseveed on Emajõgi ja Võrtsjärv44. Sadamaregistrisse45 on kantud Võrtsjärve ääres Kolga-Jaani vallas Oiu külas Tänassilma jõe suudmes paiknev Oiu sadam, kus on välja ehitatud vajalik taristu. Võrtsjärve kui avaliku veekogu randumiskohad asuvad Kolga-Jaani vallas Jõesuus, Viljandi vallas Valmas, Tarvastu vallas Tarvastu poldri puhkealal ja Õhne jõel Suislepas. Väikesadamate ja randumiskohtade arendamise üldised põhimõtted  tagada hea juurdepääs sadamale nii maismaalt kui veelt;  otstarbekas on ühitada erinevad kasutusotstarbed (kalandus, turism, rekreatsioon jne);  avalikele randumiskohtadele tagada üldplaneeringutes avalik juurdepääs; 44 Meresõiduohutuse seadus, 12.12.2001 45 Allikas: Sadameregister.ee, seisuga 15.10.2015 51  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  Võrtsjärvel väikesadamate võrgustiku välja töötamisel lahendada kogu Võrtsjärve piirkond tervikuna. 5.3. Muu tehniline taristu 5.3.1. Elektrivõrk Üleriigiline planeering Eesti 2030+ peab riigi ruumilises arengus energeetikat väga oluliseks valdkonnaks. Energiaga varustatus on majandusliku konkurentsivõime eeltingimus. Energiat on vaja teenuste osutamiseks, elamualade toimimiseks, tootmiseks jne. Samas tuleb Eesti energiavarustuse võimalusi avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega. Maakonnaplaneeringu lahendusse on integreeritud teemaplaneeringuga Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 määratud 330 kV õhuliini trassikoridor46(vt lisa 9). Planeeringuga määratud trassikoridor kulgeb Tartu-Viljandi-Sindi 330 kV õhuliinist Eesti Vabariigi piirini. Edasi planeeritakse Läti Vabariigis 330 kV õhuliin Riia TEC-2 alajaamani. Kavandatav õhuliin on osa Balti riikide ühtsest 330 kV elektrivõrgust, mille valmimine tagab parema varustuskindluse kogu Eesti mandriosas. Elektrivõrk liigitatakse varustuskindluse piirkondadeks: ülitihe-, tihe-, kesktihe- ja haja varustuskindluse piirkond. Viljandi maakonnale on valdavalt iseloomulik haja varustuskindluse piirkond. Tihe piirkond on Viljandi linnas peaaegu 70% alast ja ülejäänud kesktihe. Kesktiheda piirkonna alla kuuluvad maakonnas Suure-Jaani, Mustla, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Võhma, Kolga-Jaani, omavalitsuskeskused, suuremad külakeskused ja aiandusühistud. Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk, mis kulgeb valdavalt metsastunud aladel. 2014. aastal oli maakonna keskmine aastane katkestuste kogukestus kliendi kohta Eesti piirkondadest suurim. Ilmastikutingimustest põhjustatud katkestuste arvu minimeerimiseks ja varustuskindluse tagamiseks tuleb rakendada tehnilisi meetmeid. Maakonnaplaneeringuga nähakse ette 110 kV pingega õhuliinide trassikoridorid:  Viljandi - Nuia liini trassilt sisseviik Mustla alajaama või uus ühendus Tõrva ja Mustla alajaamade vahele  Suure-Jaani - Türi liinilt sisseviik Võhma alajaama  Mõisaküla – Nuia liinilt sisseviik Abja alajaama Nimetatud ühenduste trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada teemaplaneeringud. Olemasolevas 35 kV õhuliini trassikoridoris on ette nähtud pinge tõstmine 110 kV-le:  Viljandi -Reinu – Mustla  Killingi-Nõmme-Mõisaküla-Abja 46 Kilingi-Nõmme – Riia TEC2 330 kV õhuliini trassikoridori asukoha määramine, Viljandi Maavalitsus 2015 52  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+  Nuia-Mustla  Viljandi-Valuoja Pinge tõstmiseks olemasolevas trassikoridoris, kui õhuliini kaitsevööndi ulatus säilib (35 kV pinge üleviimisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada tehniline projekt (teemaplaneeringu koostamise vajadus puudub). Kui rekonstrueerimisplaanide täpsustamisel selgub vajadus muuta trassikoridori asukohta, tuleb koostada trassikoridori asukohta määrav teemaplaneering. Alajaamade rekonstrueerimine ja planeerimine Rekonstrueeritakse Nuia, Viljandi, Reinu, Valuoja, Mustla, Suure-Jaani (teise trafo paigaldus) piirkonnaalajaamad. Optimeerimise eesmärgil likvideeritakse Sürgavere piirkonnalajaam. Varustuskindluse tõstmiseks on planeeritud Kõpu 110/15 kV piirkonnaalajaam. Alajaamade asukohtade valikul on lähtutud sellest, et hajaasustusega piirkonnas ei rajata uusi 110 kV ülempingega alajaamu olemasolevatele üldjuhul lähemale kui 15 km ja tiheasustuse puhul lähemale kui 3 km. Kavandatav elektritaristu on toodud joonisel Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. 5.3.2. Maagaasi trass Viljandi maakonda läbib D-kategooria maagaasi ülekandetorustik Vireši-Tallinn D55, ühendus Läti Vabariigiga paikneb Karksi vallas. Lisaks paikneb Viljandi vallas Viljandi GJJ harutorustik. Maagaasi gaasimõõte- ja jaotusjaamad asuvad Ainja külas Karksi vallas – Karksi GMJ ja Vardi külas Viljandi vallas – Viljandi GJJ. Üleriigiline planeering näeb ette Lõuna–Viljandimaalt Karksi vallast maagaasi trassi võimaliku ühenduse Valgaga. Eesti gaasivarustuse arengukava47 näeb ette maagaasi ülekandevõrgus järgmisi arenguid:  Karksi vallas Ainja külas Karksi GMJ rekonstrueerimine kahesuunaliste gaasivoolude mõõtmist võimaldavaks gaasikulu mõõtejaamaks;  seoses Balticconnectori projektiga toimuvad ettevalmistused Viljandi valda Väike-Kõpu külla kompressorjaama (Puiatu KJ) rajamiseks. Kompressorjaam on vajalik gaasi rõhu tõstmiseks, et oleks võimalik gaasi transportida Lätist läbi Eesti gaasivõrgu ja Balticconnectori Soome ja vastupidi. Seoses Balticconnectori projektiga on vajadus mõõta gaasivoogusid nii Eestist Lätti kui ka Lätist Eestisse. Tingimused üldplaneeringute koostamisel Arvestada gaasitorustiku kaitsevööndi ulatusega:  D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga <200 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 3 meetrit;  D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥200 mm ja <500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 5 meetrit;  D-kategooria gaasipaigaldise nimiläbimõõduga ≥500 mm torustiku korral torustiku keskjoonest 10 meetrit. Gaasipaigaldise kaitsevöönd on seda ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud gaasipaigaldise kaitse ja ohutuse tagamiseks. Ülekandetorustiku kaistevööndisse ei ole lubatud rajada ehitisi, välja arvatud maagaasi ülekandevõrgu omaniku poolt kooskõlastatud ehitised. 47 Eesti gaasiülekandevõrgu arengukava 2015-2025, Elering, 2015 53  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Maagaasi trass ja gaasimõõte- ning jaotusjaamad on kantud joonisele Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud 5.3.3. Taastuvenergeetika Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ tuuakse välja, et riigi energiajulgeoleku tagamiseks tuleks keskenduda rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele. See võimaldaks ära kasutada ka kohalikke energeetilisi ressursse (päike, tuul, biomass, maasoojus jne). Efektiivsusust silmas pidades oleks otstarbekas rakendada elektri ja soojuse koostootmist. Viljandi linnas on eeldused elektri ja soojuse koostootmise välja arendamiseks Männimäe katlamaja ja Viljandi valla Jämejala katlamaja baasil. Tuulikuparkide rajamist Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ Viljandi maakonda ette nähtud ei ole. Keskkonnatingimusest lähtuvalt ei sobi Võrtsjärv tuulikute rajamiseks. Maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata. Väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Viljandimaal on seisuga september 2015 Elektrilevi võrguga liitunud 27 elektritootjat: - 18 päikeseelektrijaama - 7 hüdroelektrijaama - 2 soojuse ja elektri koostootmisjaama Taastuvenergia objektide kavandamise üldised tingimused  ajalooliste vesiveskite taastamisel või hüdroelektrijaamade kavandamisel tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine;  tuulegeneraatorite rajamist puudutavad planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis ning kooskõlastada kõik vastavad detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis; kõik üle 45 m kõrguste ehitiste detailplaneeringud ja ehitusprojektid kooskõlastada Lennuameti- ja Politsei- ja Piirivalveametiga;  tuulegeneraatorite rajamisel arvestada väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutustingimustega;  tuulegeneraatorite rajamise tingimused määrata üldplaneeringuga või detailplaneeringuga;  vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslike maastike, rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa aladele. 5.3.4. Jäätmete ladestamine Riigi jäätmekava48 põhimõtete kohaselt on oluline suund kasutada jäätmeid ressursina. Ladestamisele tuleb eelistada jäätmete ümbertöötlemist, taaskasutust ning jäätmetest energia tootmist. Seetõttu tuleb toetada eelkõige jäätmete sorteerimise ja komposteerimise taristute välja arendamist. 48 Riigi jäätmekava 2014- 2020, Keskkonnamainisteerium, 2014 54  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Kõikides Viljandimaa kohalikes omavalitsustes toimub korraldatud jäätmevedu. Põhja-Viljandimaal on Võhma linn, Suure-Jaani ja Kõo vald MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus liikmed, toimub korraldatud jäätmevedu. Ühise jäätmeveopiirkonna Lõuna-Viljandimaal moodustavad Abja, Halliste ja Karksi vald ning Mõisküla linn. Kõik Viljandi maakonna väikeprügilad on suletud ja korrastatud. Maakonnas töötab neli jäätmejaama ja kaks kompostimisväljakut. Viljandi linna jäätmejaama kasutatakse ka ümberlaadimisjaamana, seal toimub ka taaskasutavate jäätmete sorteerimine sortimisliinil. Viljandi maakonna olmejäätmete ladestamine toimub Järva maakonnas Väätsa vallas. Ohtlike jäätmete osas on loodud jäätmekäitlussüsteem. Maakonnas nähakse ette neli võimalikku eriolukorras kasutatavat loomsete jäätmete matmispaika49:  Suure-Jaani vald, Metsküla küla  Viljandi vald, Kiini küla  Karksi vald, Tuhalaane küla 1 (vajalikud täiendavad uuringud)  Karksi vald, Tuhalaane küla 2 Maakonnaplaneeringus ei nähta ette uute jäätmete ladestusalade kavandamist. 6. Riigikaitse ja siseturvalisus 6.1. Riigikaitse Viljandi maakonnas paiknevad riigikaitselised objektid, millele kehtestatakse maakonnaplaneeringus piiranguvööndid:  Sakala maleva staabi- ja tagalakeskus Viljandi vallas, Peetrimõisa külas, Karula tee 7. Määratakse piiranguvöönd kuni 300 m kinnistute piirist.  Sakala maleva 300m lasketiir - Väluste lasketiir Mõnnaste külas Tarvastu vallas. Määratakse piiranguvöönd 2 km territooriumi piirist.  Sakala maleva Lilli lasketiir – Karksi vald Lilli küla Lilli lasketiir. Määratakse piiranguvöönd kuni 2 km territooriumi piirist. Lasketiirude piiranguvööndis ei ole soovitatav rajada uusi müratundlikke hooneid. Riigikaitselise ehitise piiranguvööndites tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis. Tuulegeneraatorite rajamist puudutavad planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases staadiumis ning kooskõlastada kõik vastavad detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis Kaitseministeeriumiga. Väljaspool riigikaitsemaad toimub Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt väljaõppe korraldamine maakonna suurematel metsaaladel. Väljaõppe ajal tuleb ümbritsevate alade elanikel ja kasutajatel arvestada teatud müra leviku ning raskesõidukite ja inimeste liikumisega. 49 Hukatud sigade võimalike matmispaikade uuring, Eesti Geoloogiakeskus, 2015 55  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Joonis 4. Viljandimaa taktikaalad ja Kaitseliidu üksused Tingimused üldplaneeringute koostamisel  täpsustatakse riigikaitselise ehitise piiranguvöönd;  Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad või ulatuvad planeeringud, projekteerimistingimused või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitise teatised;  Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõigi üle 28 m kõrguste ehitiste planeeringud, projekteerimistingimused ja ehitusload või nende andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitise teatised ning mistahes kõrgusega tuulegeneraatorite ja tuuleparkide planeeringud, projekteerimistingimused ja ehitusprojektid;  lasketiirude vms väljaõppeehitiste piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovitav planeerida müratundlikke hooneid, muude riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite puhul on lähtealuseks riigikaitselise ehitise töövõime (kriteeriumid ja piirangute ruumiline ulatus määratakse kaitseministri poolt). Maakonnaplaneeringuga uusi riigikaitselisi objekte Viljandi maakonda ei kavandata. 56  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 6.2. Siseturvalisus Siseturvalisuse arengukava50 kohaselt tuleb tagada Eesti inimeseteie tunnetus, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas. Oluline on igaühe panus kogukonna turvalisusesse. Keskkonnast tulenevaid ja keskkonda ähvardavaid ohte peab ennetama ja ära hoidma, kasutades selleks mõistlikke lahendusi. Riskiallikad maakonnas Maakonnaplaneeringu koostamisel arvestatakse erinevate riskiobjektide ruumilise paiknemisega ning hädaolukorra riskianalüüside tulemustega. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Päästeameti poolt on välja töötatud regionaalseid ohuallikaid käsitlev riskianalüüs51. Neid ohuallikaid tuleb arvestada ruumilisel planeerimisel. Planeeringute koostamisel tuleb ohuallikatest tulenevate riskide maandamiseks kavandada ennetavad meetmed. Suurimad ohuallikad seisuga september 2015 on Viljandi maakonnas tulenevalt regionaalsest riskianalüüsist:  Ohtlikke kemikaale käitlevad ettevõtted - Tere AS Viljandi tootmisosakond (ohuala 1100 m) - keskmisest suuremat ohtu kujutavad endast tiheasustusaladel paiknevad tanklad  Ohtlikud tööstusalad ja –hooned - Tööstusalad kuhu on kavandatud logistika, tööstus- ja ärihooneid, olemasolevatest ja kavandatavatest objektidest tulenevad võimalikud ohud (nn doominoefekti tekkimise võimalus)  Tuleohtlikud metsa- ja turbaalad - Lõuna-Viljandimaa metsade tuleohtlikkus on keskmisel tasemel  Tormidest mõjutatud piirkonnad - ulatuslikud elektrikatkestused  Paljude kannatanutega tulekahju riskid - kogunemishooned – teater Ugala - puitasumid – Viljandi vanalinn - massiüritus – Viljandi Pärimusmuusika Festival Tabel 6. Ohtlikud ja suurõnnetusohuga ettevõtted ja objektid Viljandi maakonnas. Nr Ettevõte Ohu kategooria Ohu raadius (m) Asukoht 1. Aleksela Oil AS Viljandi Ohtlik 424 Viljandi linn automaattankla 2. Statoil Fuel & Retail Ohtlik 107 Viljandi linn Eesti AS 3. Tere AS Viljandi Ohtlik 1100 Viljandi linn tootmisosakond 4. Airok OÜ Ohtlik 465 Viljandi linn 50 Siseturvalisuse arengukava 2015-2020. Siseministeerium, 2015 51 Lõuna-Eesti päästeala hädaolukordade riskianalüüside regionaalne kokkuvõte, Päästeamet, 2014 57  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 5. Reola Gaas AG Ohtlik 392 Viljandi vald Laanekuru viljakuivati 6. Reola Gaas AS Undi talu Ohtlik 392 Tarvastu vald viljakuivati 7. Ilutulestiku Keskus B-kategooria suurõnnetuse 0 Viljandi vald Arnika OÜ ohuga 8. Viljandi Naftabaas OÜ B-kategooria suurõnnetuse 115 Viljandi linn ohuga 9. Hansa Ilutulestikud OÜ B-kategooria suurõnnetuse 175 Viljandi vald ohuga Maakonnaplaneeringuga ei kavandata uusi suurõnnetusohuga objekte. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks hajaasustusaladel tuleb planeeringute koostamisel arvestada võimalikke riske järgmistel suurte üleujutusaladega siseveekogudel: - Halliste jõgi Tipu külast suudmeni - Navesti jõgi Loopere sillast Tallinna-Viljandi maanteeni - Raudna jõgi järvest suudmeni - Suur-Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses - Tänassilma jõgi Jõekülast suudmeni Põhimõtted üldplaneeringute koostamisel  arendusala kavandamisel ulatusliku metsa- või maastikutulekahju ohtlikus piirkonnas jälgida, et kavandatava arendusalani viiks mitu juurdepääsuteed;  raskete tagajärgedega tormide ohu ennetamiseks tuleb järgida planeerimise-, projekteerimise- ja ehitusnorme;  planeerida puhvertsoonid ohtlike objektide ning elamu-, puhke-, ühiskondlike hoonete alade vahele;  mitte planeerida kogunemis- ja puhkealasid suure riskiohuga objektide piirkonda;  üleujutusohuga aladel kahjustuste vältimiseks mitte planeerida uut hoonestust;  tööstusalade planeerimisel, kuhu on kavandatud logistika, tööstus- ja ärihooneid jne, tuleb välja tuua olemasolevatest ja kavandatavatest objektidest tulenevad võimalikud ohud, ning nende näha ette meetmed nende maandamiseks. Ohtlikud ja suurõnnetusohuga ettevõtted ning objektid on kantud joonisele Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud. Jääkreostusobjektid maakonnas Jääkreostusobjektide inventuuri52 tulemusena on Viljandimaal kaardistatud jääkreostusobjektid, mis on seni ohutustamata või kus on juba ohutustamistöid teostatud. Jääkreostusobjekti ohtlikkustase on sisuliselt keskkonnamõju eelhinnangu tulemus, mis väljendub arvulistes väärtustes 1-5. A–kategooriasse kuuluvad objektid, mis on likvideeritud ja tulemuslikkus kinnitatud uuringuga, kantakse jääkreostusobjektide arhiivi. Tabel 7. Jääkreostusobjektid Viljandi maakonnas seisuga 2015. 52 Jääkreostusobjektide inventeerimine 2014-2015. Hinnangute koostamine ja analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2015 58  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Nr Objekt Asukoht Seisund Reostuse ohtlikkuse tase 1 Endine Viljandi teedevalitsuse Suure-Jaani vald Väheses osas 2 asfaltbetoonitehas Jaskal Jaska küla likvideeritud 2 Endine Viljandi Naftabaas Viljandi linn Likvideerimistöid 3 Reinu tee 18 teostatud ei ole 3 Gaasihoidlate likvideerimine Karksi Karksi vald - A vallas 4 Suislepa tagavaralennuväli Tarvastu vald Suures osas 4 Unametsa küla likvideeritud 5 Vastemõisa katlamaja kütteõlimahuti Suure-Jaani vald Likvideeritud A Vastemõisa küla 6 Viljandi endine õhudessantväeosa Viljandi linn Suures osas 4 Jakobsoni 8 likvideeritud 7 Endine Eesti Kütuse bensiinijaam Viljandi linn Likvideeritud A Leola 53 8 Äriküla väetise-mürgihoidla Karksi vald Suures osas 3 Äriküla likvideeritud Jääkreostuse likvideerimisetööde planeerimisel tuleb lähtuda järgnevalt toodud põhimõtetest:  likvideerida ohtlikud jäätmed ja vedelkütusejäägid, et need ei põhjustaks järgnevatel likvideerimistööde etappidel sekundaarset reostust;  teostada pinnaseuuringud ja selgitada reostunud pinnase maht ning koostada jääkreostuskolde puhastustööde kavad või projektid, vajadusel tuleb neile projektidele teha keskkonnamõju hinnangud; Tuleb silmas pidada, et ajaloolise info huvides ei või jääkreostusobjekti andmebaasist kustutada ka juhul, kui see on lõplikult puhastatud. Puhastamise all mõeldakse siin reostusekomponentide sisalduse taseme viimist vastavaks, kas elamumaa või tööstusmaa tsooni piirarvudele. Planeeringute koostamise käigus võimaliku maa-alade juhtfunktsiooni või sihtotstarbe muutmisel on oluline info kättesaadavus jääkreostusobjektil olnud reostuse ja selle taseme kohta. Põhimõtted üldplaneeringute koostamisel  üldplaneeringutes kajastada jääkreostusobjektide paiknemine;  tuleb arvestada jääkreostusobjektide võimaliku mõjuga;  arendustegevuse puhul reostunud pinnasega või selle kahtlusega endisel jääkreostusobjektil tuleb koostööd teha keskkonnaametiga. Viljandi maakonna päästekomandod Viljandi maakonnas paikneb Lõuna päästekeskuse Viljandi päästepiirkond, kuhu kuuluvad:  Viljandi korrapidamisgrupp;  Viljandi päästekomando;  Abja–Paluoja päästekomando;  Suure-Jaani päästekomando;  Mustla päästekomando; Viljandi maakonna vabatahtlikud päästekomandod:  Karksi vabatahtlik päästekomando;  Kolga-Jaani vabatahtlik päästekomando;  Kõpu vabatahtlik päästekomando  Mõisaküla vabatahtlik päästekomando 59  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Joonis 5. Viljandi maakonna päästekomandode asukohad ja riiklike komandode reageerimisajad Päästevõimekuse seisukohalt on olulised nii riiklikud, kui ka kohalikud vabatahtlikud päästekomandod. Päästetööde ja ennetustööde korraldamisel on vajalik säilitada ja toetada piirkondlikke vabatahtlikke päästekomandosid, et maakonnas toimiks võimalikult tihe päästeüksuste võrgustik. 60  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 7. Planeeringu elluviimine Viljandimaa maakonnaplaneeringus on kavandatud maakonna ruumilised arengusuunad aastani 2030+. Maakonnaplaneeringu elluviimine eeldab koostööd riigi-, maakonna-, kohaliku omavalitsuse ja erasektori vahel. Riigi valdkondlike arengukavade ja strateegiate koostamisel tuleb arvestada maakonna tasandi planeeringute ja arengukavadega. Kohalikul tasandil toimub maakonnaplaneeringu elluviimine läbi üld- ja teemaplaneeringute. Maakonnaplaneeringu elluviimiseks koostatakse planeeringu lisana tegevuskava. Tegevuskava seob pikemaajalise visiooni ning selle elluviimiseks konkreetsemad ülesanded. Teisest küljest on tegevuskava monitooringuvahend, millega jälgitakse planeeringu elluviimist. Tegevuskava võib ajakohastada vastavalt vajadusele planeeringu põhilahendust muutmata. Planeeringu tegevuskava ülevaatamist on otstarbekas läbi viia koos maakondliku arengustrateegia tegevuskava ülevaatamisega. 61  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ 8. Mõisted Asustuse arengu suunamine - maalise piirkonna ja linnalise asustusega ala määramisega eelduste loomine ja tingimuste seadmine sellise asustussüsteemi ja asulate ruumilise struktuuri kujundamiseks, mille järgimisel asustuse areng soodustaks mitmekesise, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna, esteetilise miljöö ning olemasolevate väärtuste säilimist, kuid ei tooks kaasa ülemääraseid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil ning põhjendamatut uutele aladele ehitamist. Keskused Maakondlik keskus - maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht, võib kattuda maakonna halduskeskuse ja toimepiirkonna keskusega (TÜ RAKE uuringus IV tasandi keskus). Piirkondlik keskus – maakondlikust keskusest väiksem keskus, piirkonnas oluline teenuste ja töökohtade koondumise koht. Piirkonna elanike arvestuslik arv: > 4500. (TÜ RAKE uuringus III tasandi keskus). Kohalik keskus - keskus, kus on soovitavalt kättesaadavad teenused, mille kasutamine rahuldab elanike igapäevaelu põhivajadused. Kohaliku keskuse teeninduspiirkonna elanike arvestuslik arv: > 1500. (TÜ RAKE uuringus II tasandi keskus). Lähikeskus - keskus, mis aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskuse teeninduspiirkonna arvestuslik elanike arv: > 500. (TÜ RAKE uuringus I tasandi keskus). Kaksikkeskus - lähestikku paiknevad, funktsionaalselt omavahel seotud ja koos toimivad keskused, kus vastava taseme teenused tagatakse kahe keskuse koostöös. Linnalise asustusega ala - (vt ka tiheasum) on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu. Maaline piirkond - ala väljaspool linnalise asutusega alasid, mis hõlmab nii hajaasustust kui väiksemaid kompaktse iseloomuga asustusega alasid (nt mitmed alevikud, tihedamad külakeskused, suvilapiirkonnad jmt). Puhkeala - maastikuliste ja sotsiaalsete eeldustega ala vabaõhu puhkuseks ja puhkemajanduse korraldamiseks. Roheline võrgustik - (ka rohevõrgustik) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Toimepiirkond - keskus-tagamaa süsteem, mis koosneb toimepiirkonna keskusest (maakondlikust keskusest) ja sellega funktsionaalselt seotud piirkondlikest, kohalikest ja lähikeskustest ning nende tagamaal asuvatestpaikkondadest, mille elanike jaoks on antud keskused peamiseks igapäevase ja perioodilise liikumise sihtkohaks. Maakonnatasandi toimepiirkond on funktsionaalne piirkond, kust on võimalik jõuda tööle, kooli ja igapäevateenusteni poole tunniga. Toimepiirkond jaguneb linna lähivööndiks, siirdevööndiks ja äärealaks. Linna lähivöönd - linna ümbritsev toimepiirkonna osa, kus vähemalt 31% elanikest on teenuste ja töökohtade tõttu linnaga (toimepiirkonna keskusega) igapäevaselt seotud. Siirdevöönd – toimepiirkonna osa, mille elanikest 16−30% on teenuste ja töökohtade tõttu toimepiirkonna keskusega igapäevaselt seotud. 62  Viljandimaa maakonnaplaneering 2030+ Ääreala – toimepiirkonna servaala, valdavalt hajaasustusega piirkond, kus toimepiirkonna keskusega on igapäevaselt teenuste ja töökohtade tõttu seotud kuni 15% elanikest. Toimepiirkonna keskus - kõige olulisem töökohtade ja teenuste koondumise koht toimepiirkonnas, maakondlik keskus. Väärtuslik maastik - maakonnaplaneeringuga või üldplaneeringuga määratletud ala, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslik põllumajandusmaa - on haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik see põllumajandusmaa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Kergliiklustee - jalgrattaga, tasakaaluliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud eraldi tee või tee osa, kus jalakäijad ja jalgratturid on eraldatud autoliiklusest. Kergliiklusteede planeerimisel on oluline, et need oleksid katkematud, ühendaksid olulisi sihtpunkte (elu- ja töökohad ning teenuste osutamise kohad) ja moodustaksid pideva võrgustiku. Paikkond - asustussüsteemi alama astme funktsionaalselt terviklik või ühtne koostisosa, mille moodustab asustusüksus, selle osa või asustusüksuste grupp. Maakondade jagamisel paikkondadeks on võetud arvesse looduslikke piire, vahemaid, ajaloolisi ja kultuurilisi seoseid, piirkondlikku identiteeti ja erinevaid ajaloolisi halduspiire (külade, alevike, kollektiivmajandite, valdade ja külanõukogude piire). Riigikaitseline ehitis - ehitis või riigikaitselise otstarbega ehitisi teenindav maa-ala, mis on Kaitseministeeriumi või Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses, sealhulgas riigikaitseline tee. Ruumimudel - vahend üldplaneeringu koostamisel, mis on abiks tiheasumite ruumilise struktuuri ja terviklahenduse kavandamisel, näidates ära põhimõttelised hoonestusmahud, hoonete paigutuse ja tänavavõrgustiku. Ruumimudel on aluseks detailplaneeringute koostamisele, hoonete ja avaliku ruumi suhete, samuti elamispindade ja taristute vastastikuste seoste ning tiheasumi ruumilise struktuuri arendamisele. XX sajandi arhitektuuriobjekt – arhitektuurselt väärtuslikud tsaari-, vabariigi- ja nõukogudeaegsed ehitised. Pärandkultuuriobjekt - eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad märgid, mis seonduvad kultuurmaastiku kujunemisega, maa ja rahva ajalooga, talupidamisega, tootmisega ning metsandusega. Kultuurimälestis, mälestis – riikliku kaitse all olev kinnis- või vallasasi või selle osa või asjade kogum või terviklik ehitiste rühm, millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik, usundilooline või muu kultuuriväärtus. 63  Loopre Pilu Mõisaküla Pajusi Rae Vorsti Mõrtsi Kaavere Viljandimaa maakonnaplaneering Põikva Asustusstruktuur ja Kalme Võidula Eistvere Sulustvere Alastvere Samliku Kabala tehnilised võrgustikud Pibari Mällikvere Arjassaare Räsna Kurla Mõhküla Kobra Pauastvere Pilistvere Pudivere Rõusa Kadjaste Mädara Arkma Meossaare Kuningamäe Lustivere M 1 : 100 000 Kurgja Ollepa Kalmaru Vitsjärve 0 5 10 km Esku Allikõnnu Võhmanõmme Tõrenurme Annikvere Villevere Arussaare Rassi Kirikumõisa Kahala Kirivere Sagevere Kaliküla Loopre Säästla Oriküla Neanurme 60 Planeeringu leppemärgid Vaki Rõstla Nõmavere Võisiku Kose Koksvere Saviaugu Rätsepa Soomevere Lüüste Tagassaare Massu Kangrussaare Väike-Kamari Lebavere Paaksima Kablaküla Suurejõe Mustaru Võhmassaare Reinumurru Venekuusiku Paenasti Võiera Maalasti Jälevere Umbusi Veskisoo Venevere Vihi Kootsi Navesti Vihtra Kaansoo Põhjaka Unakvere Järtsaare Taevere Reegoldi Kullimaa Lahmuse Karjasoo Rääka Taganurga Lõhavere Rahnoja Kärevere Päraküla Vissuvere Kurnuvere Leetva Kõidama Kuiavere Ängi Jaska Ülde Nuutre Tääksi Oorgu Eesnurga Tällevere Arjadi Epra Aesoo Kuhjavere Odiste Mudiste Parika Kibaru Tohera Võlli Munsi Võivaku Mäeküla Riiassaare Kergliiklusteed (teelõigu number kaardil vastab teelõigu numbrile tabelis, planeeringu lisa 6) Kerita Lalsi Sürgavere Aimla Kildu Kaavere Kabila Lätkalu Välgita Riisa Kobruvere Ilbaku Auksi Tõnissaare Paelama Vanamõisa Kookla Lemmakõnnu Otiküla Võistre Saarepeedi Meleski Vastemõisa Moori Rebaste Leie Savikoti Sandra Pärsti Kokaviidika Tobraselja Vaibla Ivaski Oiu Jõeküla Aindu Taari Kuudeküla Surva Tusti Metsküla Karula Mähma Vana-Võidu Tohvri Jämejala Loime Tänassilma Uusna Tõnuküla Verevi Teede rekonstrueerimise vajadus Peetrimõisa Vanavälja Ridaküla Mustivere Väike-Kõpu Verilaske Valma Kingu Alustre Puiatu Saareküla Suure-Rakke Tipu Vanaveski Rihkama Pinska Riuma Olustvere Leemeti Vasara Ruudiküla Väike-Rakke Tõrreküla Raudna Päri Kolga-Jaani Laane Mäeltküla Uia Punaküla Vardja Iia Matapera Marna Sangla Heimtali Kibeküla Kiini Järveküla Laanekuru Rebase Seruküla Lolu Sinialliku Pirmastu Mustapali Supsi Väluste Vardi Intsu Mõnnaste Neemisküla Viiratsi Kiisa Kaarlijärve Kõpu Kuninga Hendrikumõisa Turva Kalbuse Viisuküla Luiga Ramsi Naistevalla Tamme Loodi Holstre Mustla Villa Tömbi Noorma Paistu Pulleritsu Metsla Õisu Saksaküla Ülensi Rimmu Päidre Vanausse Vallapalu Aidu Sooviku Halliste Sammaste Raassilla Vilimeeste Utukolga Tilla Sultsi Oissaare Porsa Kanaküla Uue-Kariste Koidu Vehendi Kassi Tarvastu Mõõnaste Mulgi Kipastu Kivilõppe Tinnikuru Jakobimõisa Soe Niguli Kamali Kuressaare Pikru Rannaküla Suuga Ereste Kalvre Piigandi Muri Järveküla Unametsa Kärsu Vabamatsi Kaarli Ülemõisa Ämmuste Maru Pahuvere Hõbemäe Toosi Tuhalaane Väljaküla Tõlla Vana-Kariste Olemasolevad ja kavandatavad jalgrattamarsruudid maakonnas Suislepa Muksi Morna Kulla Marana Sarja Raja Tagamõisa Anikatsi Kärstna Pärsi Roosilla Maltsa Päigiste Oti Pornuse Marjamäe Koruste Olustvere Kannuküla Kolga-Jaani Mustla Räägu Hirmuküla Põlde Allaste Vooru Saarde Veskimäe Pöögle Polli Reti Karu Kamara Põrga Mäeküla Leeli Pühaste Abja-Vanamõisa Abjaku Atika Kaubi Karksi Veisjärve Veelikse Sudiste Univere Leipste Lasari Riidaja Pikasilla Purtsi Viiratsi Karula Umbsoo Kõvaküla Kungi 30 Leebiku Ainja Pori Viljandi linn Kõpu Jämejala Raamatu Vana-Võidu Ramsi 29 Uralaane Metsaküla Lõve 26 28 Äriküla Voorbahi Mustla Vanamõisa 33 Peetrimõisa Jäärja Penuja 25 Õisu Liva Mustivere Rulli Põru 3 Saate 15 Halliste Jäärja 2 Linna Möldre 1 Vaardi 5 Ala 6 10 Soontaga 4 Karjatnurme Kirikuküla Laatre Pinska 36 Pilpa Lilli Kähu Jõgeveste Mustumetsa Taagepera Priipalu 7 Kalme Roobe Patküla Killinge Mäeltküla Viljandimaa maakonnaplaneering Vardja 12 Matapera Joonis 1 Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud 20 Kaardi koostamisel on kasutatud: Alamõisa Kiviküla Koostaja Viljandi Maavalitsus - Eesti Topograafilise andmekogu (ETAK) andmeid, seisuga 01.2015 - Maa-ameti Haldus- ja administratiivpiirid andmeid, seisuga 01.2015 Holdre 27 Puide Kuupäev detsember 2016 Mõõtkava 1 : 100 000  Puiatu Pilu Kalme Taadikvere Loopre Pilu Mõisaküla Pajusi Rae Viljandimaa maakonnaplaneering Vorsti Mõrtsi Kaavere Põikva Kalme Võidula Samliku Kabala Eistvere Ruumilised väärtused Alastvere Sulustvere Mällikvere Pibari Arjassaare Räsna Kurla Mõhküla Kobra Pilistvere Pauastvere M 1 : 100 000 0 5 10 km Pudivere Rõusa Lustivere Mädara Meossaare Kadjaste Kuningamäe Arkma Kurgja Ollepa Kalmaru Vitsjärve Esku Allikõnnu Võhmanõmme Tõrenurme Annikvere Villevere Arussaare Rassi Kirikumõisa Kahala Kirivere Sagevere Kaliküla Loopre Säästla Oriküla Neanurme 60 Vaki Rõstla Nõmavere Võisiku Kose Koksvere Saviaugu Rätsepa Soomevere Lüüste Tagassaare Massu Kangrussaare Väike-Kamari Lebavere Kablaküla Suurejõe Paaksima Mustaru T1.2 Võhmassaare Reinumurru Venekuusiku Paenasti Võiera Maalasti Jälevere Umbusi Veskisoo T2.4 Venevere Vihi Kootsi Navesti Vihtra Kaansoo Põhjaka Unakvere Järtsaare Taevere Reegoldi Kullimaa Lahmuse Karjasoo Rääka Taganurga T2.5 Lõhavere Rahnoja Kärevere Päraküla Vissuvere Kurnuvere Leetva Kõidama Kuiavere Ängi Jaska Ülde Nuutre Tääksi Oorgu Eesnurga Tällevere Arjadi Epra Aesoo Kuhjavere Odiste Mudiste Parika Kibaru hera Võlli Munsi Võivaku Mäeküla Riiassaare Kerita Lalsi Sürgavere Aimla Kildu Kaavere T1.3 Kabila Välgita T2.7 Lätkalu Riisa Kobruvere Ilbaku Auksi Tõnissaare T2.6 Paelama Vanamõisa Kookla Lemmakõnnu Otiküla Võistre T2.8 Saarepeedi Meleski Vastemõisa Moori Rebaste Leie Savikoti Sandra Pärsti Kokaviidika Tobraselja Vaibla Ivaski Oiu Jõeküla Aindu Taari Kuudeküla Surva Tusti Metsküla Karula Mähma Vana-Võidu Tohvri Jämejala Loime Tänassilma Uusna Tõnuküla Verevi Peetrimõisa Vanavälja Ridaküla Mustivere Väike-Kõpu Verilaske Valma Kingu Alustre T1.1 Puiatu Saareküla T2.9 Suure-Rakk Tipu Vanaveski Rihkama Pinska Riuma T3.19 Vasara Leemeti Ruudiküla Väike-Rakke Tõrreküla Raudna Päri Laane Mäeltküla Uia Punaküla Vardja Iia Matapera Marna Sangla Heimtali T3.20 Kibeküla Kiini Järveküla Laanekuru Rebase Seruküla Lolu Sinialliku Pirmastu Mustapali Supsi Väluste T2.11 Intsu Mõnnaste Neemisküla Vardi T3.22 Kiisa T3.21 Kaarlijärve Kuninga Hendrikumõisa Turva Kalbuse Viisuküla Luiga Naistevalla T2.10 Tamme Loodi Holstre Villa Tömbi Noorma Paistu Pulleritsu Metsla Saksaküla Ülensi Rimmu Päidre Vanausse Vallapalu Aidu Sooviku Sammaste Raassilla Vilimeeste Utukolga Tilla Sultsi Oissaare Porsa Kanaküla Uue-Kariste Koidu Vehendi Kassi Tarvastu Mõõnaste Mulgi Kipastu Kivilõppe Tinnikuru T2.12 Jakobimõisa Soe Niguli Kamali Kuressaare T2.13 T3.23 Pikru Rannaküla Suuga Ereste Kalvre Piigandi Muri Järveküla Unametsa Kärsu Vabamatsi Kaarli T3.25 Ülemõisa Ämmuste Maru Pahuvere Hõbemäe Toosi Tuhalaane Väljaküla Tõlla Vana-Kariste T3.24 Suislepa Muksi Morna Kulla rana Raja Tagamõisa Anikatsi Kärstna Pärsi Roosilla Sarja Maltsa Päigiste Oti Pornuse Marjamäe Koruste T2.14 Kannuküla Mustla Räägu Hirmuküla Põlde Allaste Vooru Saarde Veskimäe Pöögle Polli Reti Karu Kamara Põrga Mäeküla Leeli Pühaste Abja-Vanamõisa Abjaku Atika Kaubi Karksi Veisjärve Veelikse T3.28 Sudiste Univere Riidaja Leipste Lasari Pikasilla Purtsi Umbsoo Kõvaküla Kungi Leebiku Pori Ainja Raamatu Uralaane Metsaküla Lõve T2.15 T3.27 T2.18 Äriküla Voorbahi Vanamõisa Jäärja T2.16 Penuja Liva Viljandi linn Peetrimõisa Rulli Põru Saate Jäärja Linna Möldre Vaardi Ala Soontaga Karjatnurme Kirikuküla Laatre Pilpa Lilli Kähu Jõgeveste Mustumetsa Taagepera Priipal Kalme T3.19 T2.18 Roobe T3.26 Patküla Killinge Mäeltküla Viljandimaa maakonnaplaneering Vardja Kaardi koostamisel on kasutatud: Joonis 2 Ruumilised väärtused - Eesti Topograafilise andmekogu (ETAK) andmeid, seisuga 01.2015 Matapera - Maa-ameti Haldus- ja administratiivpiirid andmeid, seisuga 01.2015 Kiviküla - Maa-ameti maardlate andmeid, seisuga 05.2016 Koostaja Viljandi Maavalitsus Alamõisa - Põllumajandusuuringute keskuse andmeid seisuga 02.2015 Holdre - Kultuurimälestiste registri andmeid seisuga 10.2015 Puide 1 : 100 000 Kuupäev detsember 2016 Mõõtkava - Keskkonnaregistri andmeid seisuga 05.2016 Koorküla Jeti  KÄSKKIRI 06.04.2018 nr 1.1-4/75 Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamine I ASJAOLUD Viljandimaa maakonnaplaneeringu peamine eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastateni 2030+. Esimene maakonnaplaneering kehtestati 18.03.1999 maavanema korraldusega nr 1104. Maakonnaplaneeringut on täpsustatud ja täiendatud teemaplaneeringutega „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Maakonna sotsiaalne infrastruktuur“, „Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine Viljandi maakonnas“. Koostöös Pärnu Maavalitsusega on koostatud ja Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks esitatud Soomaa piirkonna teemaplaneering. Maakonnaplaneeringu välja töötamisel on võetud aluseks üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud visioon ning põhimõtted asustuse arengu suunamisel, energeetika ja transpordi kavandamisel ning rohelise võrgustiku ja maastikuväärtuste hoidmisel. Arvestatud on olemasolevaid riiklikke ja maakondlikke arengukavasid, samuti kohalike omavalitsuste üldplaneeringuid. Lisaks on planeeringu koostamise aluseks olnud planeerimisseadus, planeeringu lähteseisukohad ning erinevad prognoosid, metoodilised juhendmaterjalid. Samuti vaadati üle varem kehtinud Viljandi maakonnaplaneering ja seda täpsustavad teemaplaneeringud, kust uude maakonnaplaneeringusse võeti sisendina üle asjakohased põhimõtted. Planeeringu koostamisel lähtuti Viljandimaa arengustrateegiast, milles on eesmärgiks seatud elu kestmine kõigis Viljandimaa piirkondades, mida toetab elujõuliste keskuste võrgustik, kvaliteetne tehniline- ja sotsiaalne taristu ning elukeskkond. Oluliseks on peetud töökohtade olemasolu ning teenuste paindlik kättesaadavus. Arengustrateegias on välja töötatud Viljandimaa visioon „Viljandimaa elanikele on tagatud jätkusuutlik heaolu. Viljandimaal on säilinud asustus ja kohalik kultuur ning nende arenguks on piisavalt inimesi. Viljandimaa elukeskkonna areng toimub säästva arengu põhimõtete kohaselt“, mis on aluseks ka maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemisel, tasakaalustades seejuures riiklikke ja kohalikke huvisid. Olulisemate teemadena on planeeringus käsitletud asustuse paiknemist, teenuste kättesaadavust ja transpordiühendusi, ruumilisi väärtusi (elukeskkond, majanduskeskkond, looduskeskkond), tehnilist taristut, riigikaitset ja siseturvalisust. Maakonnaplaneering näeb ette Viljandimaa keskusasulate võrgustiku tugevdamist, sh Viljandi linna kui maakonna– ja toimepiirkonnakeskuse arendamist. Oluline on teenuste- ja töökohtade kättesaadavus. Selleks tuleb tagada maanteede hea kvaliteet ning välja ehitada jalg- ja jalgrattateede võrgustik. Tähtsad on ka kiired ühendused suuremate keskuste, Tallinna, Tartu ning Pärnuga. Majandusarengu toetamiseks luuakse soodsad tingimused ettevõtlusalade arendamiseks. Ruumiliste väärtuste (sh loodus- ja kultuuriväärtused) säilitamiseks ja hoidmiseks on planeeringus seatud üldised põhimõtted ja tingimused. Väärtustatakse piirkondade eripära (nt Mulgi kultuur) ja elulaade (nt Soomaa). Toetatakse piirkondlikul eripäral tuginevate puhkealade arendamist. Planeeringu koostamisega samaaegselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille raames hinnati kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke kaalutlusi olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks. Planeeringulahenduse väljatöötamisel on võetud arvesse mõjude hindamise tulemusi. Viljandimaa maakonnaplaneering on koostatud koostöös maakonna kohalike omavalitsustega, naabermaavalitsustega, ministeeriumide ja riigiametitega ning teiste huvitatud osapooltega. Planeeringu koostamise juhtgrupi moodustas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond, kaasates erinevates teemades maavalitsuse osakondade spetsialiste, kohalike omavalitsuste spetsialiste ja asjatundjaid teistest asutustest. Planeeringulahenduse väljatöötamise erinevates etappides toimusid maakonnas mitmed piirkondlikud arutelukoosolekud (Lõuna-Viljandimaa, Põhja-Viljandimaa ja Viljandi piirkond), kuhu kaasati koostööpartnerid nii kohalikest omavalitsustest kui muude erinevate huvigruppide esindajaid. Ühised arutelud toimusid ka kõigi naabermaavalitsustega. Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel. Maakonnaplaneeringuga tuleb arvestada riiklike ja kohalike omavalitsuste planeeringute ja strateegiliste dokumentide koostamisel. Maakonnaplaneeringu elluviimiseks on välja töötatud tegevuskava. Maakonnaplaneering on kooskõlas kehtiva õigusega, menetlus vastab planeerimisseaduses sätestatud maakonnaplaneeringute menetlemise nõuetele. Maakonnaplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. Planeeringu koostas Viljandi Maavalitsus. Paralleelselt maakonnaplaneeringu koostamisega on viidud läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine, mille koostas ekspert Tõnu Oja. Planeering koosneb seletuskirjast ja kahest joonisest (mõõtkavas 1: 100 000) – joonis 1. Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud, joonis 2. Ruumilised väärtused. Planeeringu lisad on: 1. Keskkonnamõju strateegiline hindamine; 2. Maakonnaplaneeringu tegevuskava; 3. Viljandimaa ruumilise arengu analüüs; 4. Viljandimaa väärtuslike maastike register; 5. Viljandi maakonna kergliikluse korraldamiseks kavandatud teed; 6. Viljandi maakonna teede rekonstrueerimise vajadus; 7. Ühistransport Viljandi maakonna kruusakattega teedel; 8. Teemaplaneering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330kV õhuliini trassikoridori määramine“. Maakonna haldusjaotuse ja piiride muudatused maakonnaplaneeringu koostamise käigus Viljandi maakonnaplaneeringu koostamine toimus perioodil 2013-2016. Seega kajastab planeering haldusterritoriaalse reformi eelset maakonna haldusjaotust, mil Viljandi maakonnas oli 12 kohalikku omavalitsust – Suure-Jaani vald, Võhma linn, Kõo vald, Kolga- Jaani vald, Viljandi linn, Viljandi vald, Kõpu vald, Halliste vald, Tarvastu vald, Karksi vald, Abja vald ja Mõisaküla linn. 2017. aasta oktoobris toimunud kohalike omavalitsuste valimiste ning haldusterritoriaalse reformi käigus tekkis Viljandimaal 4 kohalikku omavalitsust: Põhja-Sakala vald (ühinesid Võhma linn, Kõo vald, Kõpu vald ja Suure-Jaani vald), Viljandi vald (ühinesid Viljandi vald, Kolga-Jaani vald ja Tarvastu vald), Mulgi vald (ühinesid Halliste vald, Karksi vald, Abja vald ja Mõisaküla linn) ja Viljandi linn. (vt joonis 1). Viljandi maakonnapiirid ei muutunud. Joonis 1. Viljandi maakonna haldusjaotus seisuga detsember 2016 ja jaanuar 2018. II MENETLUSE KÄIK Planeeringulahenduse koostamine kuni vastuvõtmiseni Vabariigi Valitsus tegi 18.07.2013 (muudetud 27.09.2015 korraldusega nr 405) korraldusega nr 337 „Maakonnaplaneeringute algatamine“ maavanematele ülesandeks korraldada planeeringute koostamine kogu maakonna territooriumil koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Viljandi maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) algatati Viljandi maavanema 04.02.2014 korraldusega nr 1-1/2014/63. Sellest informeeriti vastavaid ministeeriume, naabermaavalitsusi, Viljandimaa kohalikke omavalitsusi ning vastav teave ilmus Viljandi maavalitsuse veebilehel. Tulenevalt asjaolust, et planeering algatati enne uue planeerimisseaduse jõustumist 01.07.2015, lähtuvalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1, on planeeringu menetlemisel järgitud kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseadust (kehtinud PlanS). Maavalitsuses planeeringu koostamiseks moodustatud töögrupi poolt koostati maakonnaplaneeringu ja KSH koostamise esialgne ajakava. Maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 06.06 - 20.06.2014, avalik arutelu 25.06.2014 Viljandi maavalitsuses. Avalikust väljapanekust ja arutelust teavitati vastavaid ministeeriume, naabermaavalitsusi, Viljandimaa kohalikke omavalitsusi, info ilmus maakonnalehes Sakala 07.06.2014, Ametlikes Teadaannetes 05.06.2014 ja Viljandi Maavalitsuse veebilehel. Keskkonnaamet kiitis KSH programmi heaks 15.07.2014 kirjaga PV 6-8/14/968-4. Planeeringu töörühma poolt koostati esialgne eskiis ja korraldati selle arutelud maakonna kolmes piirkonnas – Põhja-Viljandimaal 26.05.2015, Lõuna-Viljandimaal 28.05.2016 ja Viljandi piirkonnas 02.06.2016. Arutelude tulemusi arvestati planeeringu eskiislahenduse välja töötamisel. Eskiislahenduse avalik väljapanek toimus 01.12-15.12.2015. Avalik arutelu toimus 17.12.2015. Info avaliku väljapaneku kohta saadeti ministeeriumidele, naabermaavalitsustele, Viljandimaa kohalikele omavalitsustele ning lisaks ilmus see maakonnalehes Sakala 27.11.2015 ja Viljandi Maavalitsuse veebilehel. Maakonnaplaneeringu eskiislahendusele laekus kaheksa kirja ettepanekutega, millega lõpliku planeeringulahenduse koostamisel arvestati. Maavanem esitas maakonnaplaneeringu kooskõlastamiseks valitsusasutustele ning nende hallatavatele riigiasutustele ja Viljandimaa kohalikele omavalitsutele kooskõlastamiseks ning Rahandusministeeriumile täiendavate kooskõlastuste määramiseks 23.03.2016. Maakonnaplaneeringu kooskõlastasid märkusteta Riigimetsa Majandamise Keskus, Tehnilise Järelevalve Amet, Elektrilevi OÜ, Lennuamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Elering AS, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Tartu maavanem, Pärnu maavanem, Valga maavanem, Järva maavanem, Jõgeva maavanem, Viljandi Vallavalitsus. Planeeringulahenduse kooskõlastasid ettepanekute/märkuste/soovitustega Maaeluministeerium, Päästeamet, Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Maa-amet, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maanteeamet, Keskkonnaamet (sh ettepanekud KSH täiendamiseks) Viljandi Linnavalitsus. Kehtinud PlanS § 17 lg 5 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks Suure-Jaani Vallavalitsusega, Kõo Vallvalitsusega, Võhma Linnavalitsusega, Kolga-Jaani Vallavalitsusega, Tarvastu Vallavalitsusega, Karksi Vallavalitsusega, Abja Vallavalitsusega, Mõisaküla Linnavalitsusega, Halliste Vallavalitsusega, Terviseametiga, Siseministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga ja Kultuuriministeeriumiga. Eelnevast tulenevalt on planeeringul olemas seadusest tulenevad vajalikud kooskõlastused kõigi osapooltega. Maakonnaplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamine Viljandi maavanem võttis planeeringu vastu 08.09.2016 korraldusega nr 1-1-/16/553 ning suunas selle avalikule väljapanekule. Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek toimus 21.09.- 19.10.2016. Teave sellest ilmus maakonnalehes Sakala 10.09.2016, Ametlikes Teadaannetes 12.09.2016, samuti Viljandi Maavalitsuse veebilehel. Planeeringumaterjalid olid kättesaadavad paberil Viljandi Maavalitsuses ja kõikide Viljandimaa kohalike omavalitsuste keskustes. Planeeringu avaliku väljapaneku kestel laekus viis kirja, mis sisaldasid parandusettepanekuid. Kaitseministeeriumi ettepanekud puudutasid riigikaitselisi tingimusi väärtuslikel põllumajandusmaadel. MTÜ kodupaik Metsküla, kodanik Ako Luts ja Võhma Linnavolikogu käsitlesid teede kvaliteedi tõstmist ning kergliiklusteede rajamist. Kodanik Kairi Ongi ettepanek puudutas väiketuulikute rajamist. Maavanem esitas ettepanekutele kirjalikult oma seisukohad ning selgitused, kuidas planeeringus on neid teemasid käsitletud. Ettepanekute alusel planeeringusse sisse viidud täpsustused ei muutnud planeeringu põhilahendust. Viljandimaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu toimus 02.11.2016, millest teavitati täiendavalt maakonnalehes Sakala 22.10.2016. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest informeeriti maavalitsuse veebilehel. Keskkonnaamet kiitis Viljandimaa maakonnaplaneeringu KSH aruande heaks 01.12.2016 kirjaga 6-2/16/3819-7. Hindamise tulemusi on arvestatud maakonnaplaneeringu koostamisel. Planeeringu järelevalve Viljandi maavanem esitas 13.12.2016 kirjaga nr 12-2/16/1580-1 Viljandimaa maakonnaplaneeringu materjalid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks. Järelevalve teostaja kontrollis planeeringu õigusaktidele vastavust ja on seisukohal, et Viljandi maavanem on planeeringu koostamisel täitnud talle seadusega antud kaalutlemiskohustust. Planeeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sisalduvaid menetlusnõudeid. Vastavalt kuni kehtinud PlanS § 23 lõike 3 punktile 2 on järelevalve teostaja pädevuses kontrollida planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavust. Rahandusministeeriumi hinnangul vastab planeering üleriigilises planeeringus sätestatud eesmärkidele ning on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+. Planeeringujärelevalve teostaja esitatud märkustega on arvestatud ja planeeringut täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud planeeringu seletuskirjas. Arvestades, et PlanS-s regulatsioon muutus planeeringu koostamise ajal (1.01.2018 jõustunud PlanS muudatuste kohaselt ei ole maakonnaplaneeringu heakskiitmine enam vajalik ning enne 1.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringud kehtestab riigihalduse minister), ei ole Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ kehtestamiseks järelevalvaja heakskiidu saamine enam nõutav. III MAAKONNAPLANEERINGU SEOS TEISTE PLANEERINGUTEGA Planeeringu kehtestamisega kaotab kehtivuse 18.03.1999 korraldusega nr 1104 kehtestatud maakonnaplaneering ning maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 30.12.2005 korraldusega nr 1300), „Sotsiaalne infrastruktuur“ (kehtestatud 08.10.2010 korraldusega nr 623). Maakonnaplaneeringust eraldi jääb kehtima 26.11.2015 Viljandi maavanema korraldusega nr 1-1/15/522 kehtestatud joonehitise teemaplaneering „Kilingi-Nõmme – Riia TEC2 330 kV õhuliini trassikoridori asukoha määramine Viljandi maakonnas“. Kehtima jääva joonehitise teemaplaneeringuga on arvestatud maakonnaplaneeringute koostamisel. IV KÄSKKIRJA ÕIGUSLIKUD ALUSED Käskkiri kehtestatakse lähtuvalt eeltoodud kaalutlustest ning võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 111 lõiget 1 ja kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 1 ning kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 24 lõikega 6, § 25 lõigetega 2 ja 3, planeerimisseaduse § 71 lõigetega 2 ja 4, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikega 1, § 11 lõigetega 3 ja 5 ja § 13 lõikega 1 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõikega 1. V OTSUS 1. Kehtestan Viljandimaa maakonnaplaneeringu 2030+ lisatud kujul;  2. Tunnistan kehtetuks Viljandi maavanema 18.03.1999 korraldusega nr 1104 kehtestatud maakonnaplaneeringu ning 30.12.2005 korraldusega nr 1300 kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja 08.10.2010 korraldusega nr 623 kehtestatud maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Sotsiaalne infrastruktuur“. 3. Kehtestatud maakonnaplaneeringuga on võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Viljandi talituses aadressil Vabaduse plats 2, Viljandi ja veebiaadressil http://www.maavalitsus.ee/viljandi-maakonnaplaneering; 4. Teen käesoleva käskkirja koos maakonnaplaneeringuga teatavaks Viljandi Linnavalitsusele, Põhja-Sakala Vallavalitsusele, Viljandi Vallavalitsusele, Mulgi Vallavalitsusele, Kaitseministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeerium, Politsei- ja Piirivalveametile, Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Maa- ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseametile, Veeteede Ametile, Lennuametile seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 5. Rahandusministeeriumi ühisosakonnal avaldada teade maakonnaplaneeringu kehtestamise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rahandusministeeriumi veebilehel http://www.maavalitsus.ee/viljandi-maakonnaplaneering 14 päeva jooksul ning ajalehtedes Sakala ja -Viljandi maakonna kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes 30 päeva jooksul käskkirja allakirjutamise päevast arvates. VI VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud maakonnaplaneeringut ei ole võimalik vaidlustada ulatuses, milles see puudutab varem kehtestatud teemaplaneeringu sissekandmist uude maakonnaplaneeringusse. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister /*Lisa(d): Maakonnaplaneeringu seletuskiri ja joonised