Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Projekteerimistingimuste lisa. Pataste-Igavere lõigu asukohaskeem KM 103,650 KM 109,543  KORRALDUS 30.10.2020 nr 1-3/20/200 Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi– Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel. 1. ASJAOLUD Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650- 109,543 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 77302:002:2060) Tartu maakonnas Tartu vallas Pataste külas. Projekteerimistingimused on kooskõlas Tabivere valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Projekti eesmärk on olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel. Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31 lõige 4 punkti 2 alusel. Maanteeamet viis läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on muu hulgas kaasatud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud ning asutused ja  2 isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 31 lõike 6 alusel projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti põhimääruse §14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud isikutele ja asutustele. 3. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus  3 Lisad: 1. Projekteerimistingimused Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650- 109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks 1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee 2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA 2.1.Asutus: Maanteeamet 2.2.Asutuse registrikood: 70001490 2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis 2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja 3. TAOTLUSE ANDMED 3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel 3.2. Alus: Teehoiukava Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2 4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED 4.1.Katastritunnus*: 77302:002:2060, 77302:002:2030, 77302:002:2060, 77302:002:2001, 77302:002:2002, 77302:002:2020 4.2.Koha-aadress: Tartu maakond Tartu vald (Pataste, Lilu ja Reinu külad). Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas. *Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksus. Projektlahenduse koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel. 5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED 5.1.Üldised 5.1.1. Olemasolev Tegemist on asulavälise lõiguga. Projekteeritavale lõigule on olukord 1997. aastal ehitatud asfaltbetoonkate. Riigitee on halvas seisukorras ja vajab rekonstrueerimist. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019. aasta teeregistri andmetel km 103,650-106,208 on 2501 a/ööp (sh raskeliiklust 7%), km 106,208-109,543 on 3157 a/ööp (sh raskeliiklust 6%). 5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada  katendi kandevõimet, ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. 5.1.3. Lubatud suurim 90 km/h, põhjendatud juhtudel madalam sõidukiirus 5.1.4. Projekteerimise rahuldav lähtetase 5.1.5. Sõiduradade arv 2 5.1.6. Ristlõige/ Lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhisest“ Sõidurada 5.2.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud 5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“. 5.2.2. Projekti koosseisus näha ette riigiteel paiknevate riigiteede ja kohalike teede ristmike rekonstrueerimine. 5.2.3. Kaaluda riigitee 14230 harude projekteerimist teineteise suhtes nihkesse, et vältida otsesihis riigitee 3 ületamist. 5.2.4. Projekteerida riigitee 14215 ristmik riigitee 3 suhtes võimalikult täisnurga alla. 5.2.5. Vajadusel näha ette lõiguti olemasoleva kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine. 5.2.6. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). 5.2.7. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt mahasõidu tüüplahendustele. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada. 5.3.Bussipeatused 5.3.1. Projektiga näha ette olemasolevate bussipeatuste säilimine ning nende paigutuse vastavusse viimine liiklusohutuse põhimõtetega. Normikohase nihutusega bussipeatuste asukohad on näidatud asendiplaani joonistel. 5.3.2. Bussipeatused projekteerida avatud taskuna, täpsed parameetrid lahendada projekteerimise käigus. 5.3.3. Rekonstrueerida olemasolevad ooteplatvormid. Vajadusel näha ette olemasolevate ootepaviljonide ümbertõstmine. 5.3.4. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (peenralaiendused, jalgteed, teeületuskohad jmt). 5.4.Kergliiklusteed 5.4.1. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3). 5.4.2. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam. 5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms) 5.5.1. Ei kavandata. 5.6.Teevalgustus 5.6.1. Põhiprojekti mahus lahendada vajadusel maantee rekonstrueerimisele ette jääva olemasoleva valgustuse ümberehitus, et tagada olemasoleva valgustuse terviklahendus. 5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused 5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.  5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel). 5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks. 5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded. 5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. 5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. 5.8.3. Arvestada Maanteeameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 103,650- 109,543 Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“. 5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega. 5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted 5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevatest juhistest „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde juhis“. 5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. 5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS ☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus ☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus, maaradari kasutamine on lubatud 5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD ☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada ristmiku läbilaskvust ja määrata teenindustaset ning katte arvutamiseks vajalikku koormussagedust ☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti juhendile „Kergliikluse prognoosimise juhend-2013“ 5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS ☒ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist eelhindamine ☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist ☐ Ei kohaldu Lisa. Pataste-Igavere lõigu asukohaskeem Koostas: Anni Luht, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas nr 1 Keskkonnaamet Esitasite Keskkonnaametile Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Otsus: 05.10.2020 nr 6- asuva Pataste–Igavere lõigu projekteerimistingimuste eelnõu, asendiplaani ja 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks. 2/20/15894-2 kaasamise kirja. Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS-e andmetel tööalale 2. KMH eelhinnangu koostamisel käsitleda rekonstrueeritava lõigu piirnemist Vooremaa Alus: projekteeritav lõik kaitstavaid loodusobjekte ega kaitstavate liikide elupaiku ei jää. maastikukaitsealaga. piirneb Kavandatav lõik piirneb ca 400 meetrises osas Vooremaa maastikukaitsealaga 3. Projekti seletuskirja tööde teostamise peatükis esitada info, et valge toonekure elupaiga maastikukaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000294), mis ühtlasi on selles lõigus ka Natura 2000 läheduses tuleb pesitsusperioodil vältida häirivate tööde teostamist (aprilli keskpaigast juuli võrgustikku kuuluv Vooremaa linnuala (keskkonnaregistri kood EE0080171). lõpuni). Projektiga ei ohustata eeldatavalt ala kaitse-eesmärke ega terviklikkust, kuid sellele 4. Kaasata Keskkonnaamet ehitusloa menetlusse. tuleb tähelepanu pöörata projekteerimistingimuste p 5.12 ette nähtud eelhinnangu koostamisel. Lähim registreeritud kaitstav liigi leiukoht on tööalast ca 50 m kaugusele jääv valge toonekure (Ciconia ciconia) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9108291). Valge toonekurg on lind, kes pesitseb inimese vahetus läheduses ning arendustegevus eeldatavalt teda ei heiduta, kuna pesitsuskoha läheduses on intensiivse liiklusega maantee. Pesitsuse korral tuleks vältida häirivaid töid pesitusperioodil (aprilli keskpaigast juuli lõpuni, (alus: looduskaitseseadus § 55 lg 61 p 2). Esitatud materjalide kohaselt ei kavandata sildade ega truupide rekonstrueerimist ning antud lõigul ei ole avalikult kasutatavat veekogu, mille tõttu puudub vajadus tegevusi Keskkonnaametis registreerida (alus: veeseadus 196 lg 2 p 4). 2 Põllumajandusamet Põllumajandusamet, tutvunud Maanteeameti poolt esitatud Riigitee 3 Jõhvi-Tartu- Otsus: 25.09.2020 nr 14.2- Valga km 103,650-109,543 Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimisprojekti 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Põllumajandusameti poolt kooskõlastatuks. 1/26161 projekteerimistingimuste andmise eelnõuga, kooskõlastab nimetatud eelnõu 2. Alusplaanile kanda projektiga hõlmatud maa-alale jäävate maaparandusehitiste Alus: projekteeritav lõik järgnevatel tingimustel: drenaažisüsteemid ja kraavid. piirneb 1. Rekonstrueeritava teelõigu projekti alusplaanile kanda kõigi projektiga hõlmatud 3. Projekti koostamisel arvestada, et tuleb tagada maaparandussüsteemide toimivus. maaparandussüsteemidega maa-alale jäävate maaparandusehitiste drenaažisüsteemid ja kraavid. 4. Kaasata Põllumajandusamet ehitusloa menetlusse. 2. Uurida teostusjooniste alusel drenaažisüsteemide paiknemist teemaa laiendamise asukohtades mahus, mis võimaldab teha maaparandussüsteemi toimimist tagava lahenduse uuendustöödega (uuendamine on maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteemi täiendamine või osa asendamine samaväärsega maaparandussüsteemi üldparameetreid oluliselt muutmata (MaaParS § 46 lg 1)). 3. Põllumajandusametile esitada kooskõlastamiseks maanteelõigu rekonstrueerimise eelprojekt (MaaParS § 50 lg 1). 3 Muinsuskaitseamet Seisukoht: Otsus: 01.10.2020 nr 5.1- 1. Projektialale jäävad järgmised arheoloogiamälestised: 1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatuks. 17.6/937-1  Asulakoht reg-nr 12985; 2. Projekti koostamisel arvestada järgmiste tingimustega:  Asulakoha reg-nr 9416 kaitsevöönd 2.1. Projektalal paiknevad arheoloogiamälestised: asulakoht reg.nr 12985, asulakoha reg.nr 2. Kui tee-ehitus mälestiste alal või kaitsevööndis ulatub olemasolevast teetammist 9416 kaitsevöönd. Märkida mälestised ja nende kaitsevööndid teeprojekti joonistele. välja (sh ka sügavamale), on kaevetöödel oht arheoloogilise kultuurkihi 2.2. Mälestiste alal või kaitsevööndis olemasolevast teetammist väljaspool (sh ka rikkumisele. Seetõttu tuleb kaevetöödel teetammist väljaspool tagada sügavamal) kaevetööde teostamise korral tuleb läbi viia arheoloogiline uuring. arheoloogilise uuringu (meetodiks: jälgimised, vajadusel väljakaevamised) 2.2.1. Arheoloogilise uuringu meetodideks on jälgimised, vajadusel väljakaevamised. läbiviimine. 2.2.2. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). 1  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 3. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja 2.2.3. Kaevetöödel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevamisel tuleb arvestada leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise 2.2.4. Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; 4. Enne tööde algust mälestise alal peab tööde teostaja taotlema https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -Tööde tegemise loa taotluse vorm). Muinsuskaitseametist tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljastatakse luba pärast https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -Tööde tegemise loa taotluse vorm). arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. Juhul kui on vajalik arheoloogiline uuring, siis väljastatakse luba pärast 2.2.5. Pinnase- ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist. ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest 5. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu hüvitatav 50 % ulatuses (1500 euro piires). leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 6. Pinnase-ja kaevetöödel tuleb kogu projektialal arvestada arheoloogiliste leidude 3. Kaasata Muinsuskaitseamet ehitusloa menetlusse. ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 7. Märkida mälestised ja nende kaitsevööndid teeprojekti joonistele. Valminud projekt esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks. 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr 1 Tartu Vallavalitsus - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 2 Tartumaa - Põhjendus: Ühistranspordikeskus *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 3 Eesti Lairiba Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 103,650-109,543 asuva Pataste-Igavere lõigule jääb Otsus: Arenduse Sihtasutus ELA SA sidevõrgu objekt ELA099. 1. Lugeda, et Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. 21.09.2020 e-kiri ELA SA haldus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu. 2. Projekti koostamiseks taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused ning Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt projekteerimise tehnilised tingimused projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. ning projekt kooskõlastada ELA SA haldusega. 4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus: *vt märkus Otsus: Pädev asutus eeldab, et arvamuse avaldaja ei soovinud projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada. 5 Elering AS 1. Rekonstrueeritav riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 asuva Otsus: 19.10.2020 Pataste–Igavere lõik ristub Elering AS 330kV kõrgepinge õhuliiniga L300 Balti- 1. Lugeda, et Elering AS nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. Tartu (visangutes M384-M385 ja M394-M395). Eleringi liinide asukohti saab 2. Projekti koostamisel arvestada Elering AS tingimustega. vaadata: http://gis.elering.ee 3. Projekt kooskõlastada ettevõttega Elering AS. 2. Tehnilise projekti koostamisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud üldplaneeringut, tehnovõrkude detailplaneeringuid ja servituudialasid. 2  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 3. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70 (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi). 4. Tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud minimaalselt 8,5 m gabariit tee ja 330kV õhuliini alumise juhtme vahel (juhtme temperatuuril +60°C juures) ja 7,0 m gabariit tee ja 110kV õhuliini alumise juhtme vahel (juhtme temperatuuril +60°C juures). Tee projekteerimisel võib õhuliini kaitsevööndis (paralleelkulgemisel) sõidu- või kergliiklustee planeerida mitte lähemale kui 5 m õhuliini äärmise juhtme projektsioonist kindlustatud tee perveni. Kuivenduskraavi projekteerimisel on kraavi perve ja õhuliini masti vundamendi mis tahes osa vahel minimaalseks vahekauguseks 5 m. Torustike ja kaabelliinide projekteerimisel võib 330kV ja 110 kV õhuliini kaitsevööndis torustikke ja kaableid paigaldada mitte lähemale kui 5 m masti vundamendist (ka masti tõmmitsast ja maandurist). 5. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse tõttu näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused. Kaevetööd lähemal kui 5 m masti mistahes maapealsest osast ei ole lubatud. 6. Projekti koostamise käigus saab informatsiooni olemasolevate Elering AS liinide ja seadmete kohta piirkonna käidukorraldajalt Enno Bender`ilt tel. 71 68 385, 516 7771. Kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumiste lahendustega) ning seletuskirja vastava osaga digitaal kujul (dwg). Failid saata aadressile [email protected] 7. Kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus on üle 4,5m, peab taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil https://elering.ee/taotlusvormidja-kooskolastused. 8. Tõste- ja kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-lt. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas nr tunnus 1,2 Auna 77302:002:0440 Ettepanekuid on mitmeid, sest näeme iga päev ohtlike Selgitused/Põhjendused: Mäenõlva 77302:002:0024 liiklusolukordade tõsidust Pataste ristmikul eriti vasakpöörete 1. Kiirusrežiimi muutmise vajadus ja ulatus täpsustatakse projekteerimise käigus. Juhul, 07.10.2020 e-kiri tegemisel, ka Maarja Magdaleena teele on ohtlik maha sõit vasakut kui selgub vajadus Pataste I ristmikul (km 107,062) kiirusrežiimi muutmiseks, nähakse pööret tehes (sõidan iga päev sealt tööle). projektiga ette liiklust rahustavad meetmed, millega mõjutatakse liiklejaid kiirust 1. Kindlasti peaks olema ristmikul kiiruse piirang olema mitte alandama. enam kui 70, tean et „roolihulle“ see ei pidurda, aga 2. Projekteerimistingimuste punkt 5.3.2 kohaselt lahendatakse bussipeatused avatud tasakaalustaks ikka olukorda. taskutena, mille täpsed parameetrid selguvad projekteerimisel. Bussiootepaviljonide Paremini tagaks turvalisust ja kiiruse maha võtmist muidugi rajamine on võimalik otsustada projekteerimise käigus koostöös Tartu Vallavalitsuse ja sarnane variant nagu kasutusel Kaarepere külla sissesõitudel Tartumaa Ühistranspordikeskusega. Jõgeva maakonnas. 3.-4. Lisaradade projekteerimisel lähtutakse maanteede projekteerimise normidest, mille Antud ristmikul on üpris tihe liiklusvool ning bussi peatuses on kohaselt rajatakse lisarajad nendele ristmikele, kus seda nõuab läbilaskvus. Üldjuhul ka osade Maarja Põhikooli koolilaste koolibussile võtmine ja üksikutele mahasõitudele ja väiksematele ristmikele lisaradu ei rajata. Teatud juhtudel rajatakse ristmikele vasakpöörde sooritamiseks vasakpöörde lisarada või möödumislaiend. 3  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 tagasi toomise koht, seega on ka antud ristmikul teid ületavaid Ka nende rajamine sõltub liiklussagedusest ja on reguleeritud projekteerimisnormidega ja lapsi. projekteerimise juhendmaterjalidega. Projekti koostamise käigus teostatakse Kui arvestada ristmiku asukohta ning maapinna reljeefi, siis liiklusuuringud, mille järel on võimalik otsustada lisaradade ja möödumislaiendite nähtavus kohas on tegelikult halb (sooalune osa on lohus). projekteerimise vajadus. Eriti kui sooritada vasakpöördeid maanteelt maha 5. Projekteerimistingimuste punkt 5.11 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus kõrvalteedele ning seeläbi oleme ka ise kogenud ohtlike kergliiklusteede vajaduse hindamine, mille abil selgitatakse välja, kas kergliiklusteede olukordasid kus kaasliiklejad pressivad kõrvalt mööda, sest rajamine on põhjendatud või mitte. Juhul, kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks, vastutulevate autode puhul peaks ju maanteel seiskuma, et eeldatakse, et jalakäijad ja jalgratturid liiguvad teepeenral. Punktis 5.1.6 viidatud pööret sooritada. „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ annab võimaluse põhjendatud vajaduse korral 2. Kuna on bussipeatused, siis ettepanek teha bussidele laiemad laiemate teepeenarde projekteerimiseks. sissesõidud peatustesse. 6. Kergliiklusteede rajamisel ei ole Maanteeametil eesmärk luua inimestele Samuti kui bussipeatused lähevad täielikult uuendamisele, siis sportimisvõimalusi vaid suurendada liiklusohutust. Riigitee äärde kergliiklustee Jõhvi suunal olev peatus võiks omada võimalust koolilastele rajamise vajaduse väljaselgitamiseks koostatakse projekteerimise käigus tuulevarjus olla, kunas antud peatuses on üks koolilaste projekteerimistingimuste punkt 5.11 kohaselt kergliiklusteede vajaduse hindamine. peale/maha võtu koht. Samuti antud peatuses sooritavad 7. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.7 kohaselt tuleb projektiga hõlmatud alal kohalikud liinid (ka koolibuss) tagasipööret. mahasõidud korrastada vastavalt mahasõidu tüüplahendusele. Täpsed mahasõitude 3. Jõhvi poolt tulles vasakule keeramiseks Alatskivi teele on lahendused selguvad projekteerimisel. Vajadusel muudetakse liiklusohutuse vajalik eraldi maha sõit. suurendamiseks mahasõitude lõikumisnurka riigitee suhtes. Auna kinnistu 4. Maha sõidu vajadus on ka Tartu poolt tulles nii Alatskivi teele (77302:002:0440) mahasõidu lahenduse projekteerimisel tuleb muuhulgas arvestada kui vasakule kohalikule teele. asjaoluga, et piirkonna elanikel ja postiljonil on vajadus mahasõidul peatuda. 5. Turvalisuse tagamiseks jalakäijatele on vajalik kõnnitee või Otsus: kõnniriba kuni Maarja-Magdaleena ristmikule, see tagaks 1. Kiiruspiirangute rakendamine täpsustada ja otsustada projekteerimise käigus. jalakäiatele turvalisuse kes tulevad bussilt ja suunduvad Jõhvi Põhjendatud juhtudel projekteerida kiirusepiirangud. poole kodudesse. Ka Maarja-Magdaleenasse liigub jalgsi ja 2. Bussipeatused projekteerida avatud taskutena vastavalt projekteerimistingimuste ratastega hulgaliselt küla õpilasi ja külarahvast ning bussi pealt punktile 5.3.2. Bussipeatustesse ootepaviljonide paigaldamise vajaduse tulijaid, sest kõik bussid ei sõida Maarjast läbi. väljaselgitamiseks teha projekteerimisel koostööd Tartu Vallavalitsuse ja MTÜ-ga Hämaramal /sajusel ajal on sellise maantee ääres jalgsi Tartumaa Ühistranspordikeskus. liikumine isegi helkuri kasutamisel üpris ohtlik, eriti kui 3.-4. Selgitada projekteerimise käigus liiklusuuringutega välja lisaradade ja jalakäijana satud kohakuti tagant ja eest tuleva autoga. möödumislaiendite projekteerimise vajadus. Projekteerida lisarajad ja möödumislaiendid 6. Ideaalis oleks et kõnnitee või kõnniriba algaks juba Igaverest ja ristmikele, kus nende rajamine on projekteerimisnormide ja teiste projekteerimise oleks terve renoveeritava tee ulatuses, sest ka sportratturid juhendmaterjalide kohaselt õigustatud ja põhjendatud. kasutavad Tartu Jõhvi Maanteed treeninguteks. 5.-6. Projekteerimisel selgitada välja vajadus kergliiklusteede rajamiseks vastavalt Samuti elavdaks see kohalike spordihuvi, aeg ajalt on teeservas kergliiklusteede vajaduse hindamise uuringule. Juhul, kui kergliiklusteede rajamine Pataste näha üksikuid jooksjaid ning kepikõndijaid ning nende hulk bussipeatusest Maarja 4 ristmikuni ei ole vajalik, kaaluda nimetatud lõigus riigiteele laiemate kindlasti suureneks kui oleks turvaline ja hea tee sportimiseks teepeenarde projekteerimise vajadust. kas jala, ratta või rulli peal. 7. Auna kinnistu mahasõidu projektlahenduse koostamisel arvestada, et sellel on sõidukite 7. Auna 1 ja Auna 2 väljasõit turvalisemaks, sest nende teeotsas peatumise vajadus ning manöövrite sooritamine peab olema ohutu. on ka Eesti Posti kirjakast ja külarahva postkastid. 3,4,5 Kaubi 77302:002:0071 Käesoleva kaasamise raames on tekkinud mõned küsimused. Selgitus/põhjendus: Kaubi 77302:002:0072 Palume selgitada ja plaaniliselt esitada, millises mahus soovite mulle Projekteerimistingimuste menetluses kogusime alusandmeid projekteerimise Nurga 77302:002:1670 kuuluvatel kinnistutel töid teostada? ettevalmistamiseks. Seega praeguseks ei ole projektlahendust, mis võimaldaks selgitada, kas ja 09.10.2020 e-kiri Mis mahus on vajalik täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest missuguseid töid Teile kuuluvatel kinnistutel teostada tuleb. Juhul, kui selgub, et tee kinnisasjadest? ehitusprojekti realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine, koostatakse krundijaotuskava, kus näidatakse kinnistust vajaliku äralõike ulatus ning alustatakse maade Käesoleva tegevuse raames on vaja lahendada järgnevad probleemid: omandamise menetlusega. 1. Tagada juurdepääs kinnistule 77302:002:0072. 1. Riikliku teeregistri andmetel Kaubi (kt 77302:002:0072) kinnistule mahasõit riigiteelt 2. Takistada kinnistutele 77302:002:0071 ja 77302:002:1670 tee puudub ning Maanteeamet vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7 uusi kasutusest tekkiv valgus- ja mürareostus. mahasõite ei projekteeri. Kuna kinnistule puudub juurdepääs ka hetkel, siis mahasõidu 3. Korrastada maaparandussüsteemide toimimiseks katkine teetruup. mitteprojekteerimine praegusega võrreldes kinnistu kasutamist kuidagi ei mõjuta. Kinnistule mahasõidu rajamiseks on võimalik esitada Maanteeametile taotlus. Täpsemalt saab protsessi kohta lugeda Maanteeameti veebilehel 4  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 https://www.mnt.ee/et/ametist/load-ja-kooskolastused/planeeringud#tab-1. Mahasõidu rajamisega kaasnevad kulud on huvitatud isiku kanda. 2. Selgitame, et Maanteeameti tegevused normatiive ületava müra vähendamisel järgneva viie aasta jooksul on seatud tegevuskavas „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“ (leitav https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura- vahendamise-tegevuskava-maanteeloikudes-mida). Tegevuskavaga on hõlmatud maanteelõigud, mida kasutab üle 8200 sõiduki ööpäevas (s.o üle kolme miljoni sõiduki aastas 2014. aasta põhjal) ning põhineb dokumendil „Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava maanteelõikudes, mida kasutab üle 3 miljoni sõiduki aastas 2019-2024“. Esmatähtsad parandamist vajavad olukorrad on tegevuskavas esitatud prioriteetsuse järjekorras. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Kaubi ja Nurga kinnistutega külgnevas lõigus on riikliku teeregistri andmetel 2019. aasta liiklussagedus 3157 a/ööp ning eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud müra leevendavate meetmete kavandamine. Niinimetatud valgusreostuse välistamiseks leevendavate meetmete kavandamist rekonstrueerimise ehitusprojektiga ei pea Maanteeamet põhjendatuks, sest kõnesolevate kinnistutega külgnevas lõigus paikneb riigitee sirgel lõigul ning Kaubi kinnistu hoonestus jääb riigiteest ca 150 m kaugusele. Nurga kinnistu ei ole hoonestatud. Rekonstrueerimisprojektiga kavandatavad tegevused ei tingi nimetatud kinnistutele praeguse olukorraga võrreldes täiendava valgusreostuse tekkimist. 3. Projekteerimisel tuleb hinnata truupide seisukorda ning vajadusel näha ette truupide väljavahetamine. Otsus: 1. Kaubi kinnistule (kt 77302:002:0072) mahasõitu mitte projekteerida vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7. 2. Nurga (77302:002:1670) ja Kaubi (77302:002:0071) kinnistutele valgusreostuse ja müra leevendavaid meetmeid mitte kavandada. 3. Projekti koostamisel hinnata truupide seisukorda ning vajadusel kavandada amortiseerunud truupide väljavahetamine. 6 Liiva 77302:002:0371 Oman teeäärset Liiva kinnistut Jõhvi mnt ääres, Maarja Magdaleena Selgitus/põhjendus: 06.10.2020 e-kiri teeristist paremale. Pole veel seal ehitamiseni jõudnud aga plaanis on Riikliku teeregistri andmetel Liiva kinnistuga külgnevas lõigus riigiteel mahasõit puudub. ikka jõuda,et kui plaanis Teil seal kaevata sügavamaid kraave siis Hoone paiknemise tõttu kinnistul püüdsime analüüsi käigus tuvastada, kuidas on juurdepääs laiem teeots oleks ikka täielikult vajalik, et kui lähebki ehituseks, hooneni lahendatud olnud. Maa-ameti ajalooliste kaartide rakenduse abil ei tuvastanud mahuks ka suuremad autod manööverdama. Praegu on seal laiem ilus Maanteeamet, et lähiminevikus (2000. aastate algusest) oleks kinnistu juurdepääs riigiteelt ühtlane maa kus saab vabalt parkida mitmeid autosid.Mõttes oli kunagi lahendatud olnud. ka maanteeametiga kooskõlas rajadagi teeäärne parkla sest oli mõte Kinnistu arendamise soovi korral tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab rajada võimaluste puhul toitlustuspunkt. Eespool on kunagi teeäär vastava menetluse ning kaasab Maanteeameti menetlusse. Kõik arendustegevusega kaasnevad kaevatud järsuks kraaviks, Maarja Magdaleena teeristi lähedal, rendin kulud (sh kinnistu juurdepääs) on huvitatud isiku kanda. oma kinnistul 5 hektarit maad välja aastaid kohalikule ettevõtjale ja tal Otsus: probleem põllule pääsemiseks. Küllaltki maantee ääres asub ka toimiv 1. Liiva kinnistule juurdepääsu tagamiseks riigiteelt mahasõitu mitte projekteerida. kaev,mida eelmised omanikud kasutasid joogivee saamiseks. 2. Projektiga hõlmatud alal selgitada välja kaevude olemasolu ning tagada toimivate kaevude säilitamine. 7,8 Metsakooli 11 77302:002:0138 Vastavalt teie poolt saadetud kirjale „ Pataste-Igavere lõigu Otsus: Metsakooli 13 77302:002:1541 rekonstrueerimise projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine“ Projekteerimisel selgitada välja, kas nimetatud mahasõidud on olemasolevad ning juhul kui on, 28.09.2020 nr palume säilitada ja korrastada mahasõidud Viidu-Kivinõmme teele siis vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7 näha ette nende remont vastavalt 2.1-5/152-1 järgmistel katastriüksustel: mahasõidu tüüplahendusele. 1. 77302:002:1541 - koordinaatidel XY: 6499192.66, 661453.11 ja XY: 6498811.61, 661384.43. Antud mahasõite kasutatakse metsamaterjali veol ja rasketehnika transportimisel, mahasõitudele paigaldada vastavad liiklusmärgid. 5  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 2. 77302:002:0138 – koordinaatidel XY: 6498289.57, 661142.56 ; XY: 6498598.60, 661296.31. Antud mahasõite kasutatakse metsamaterjali veol ja rasketehnika transportimisel, mahasõitudele paigaldada vastavad liiklusmärgid. 3. 77302:002:0138- koordinaatidel XY: 6498801.89, 661353.44 ja XY: 6499190.84, 661426.37. Antud mahasõite kasutatakse metsamajanduslike tööde tegemisel kergema tehnikaga ja õppe- praktikate teostamisel. 9 Pari 77302:002:1640 Ettepanekud ja tähelepanekud oleks järgmised: Selgitus/põhjendus: 10.10.2020 1. Põhimaanteele jõuab Maarja-Magdaleeenast tee number 213, kui 1. Projekteerimistingimuste punkt 5.11 kohaselt koostatakse projekteerimise käigus võimalik võiks kaaluda sellest teeotsast kuni Pataste bussipeatuseni kergliiklusteede vajaduse hindamine, mille abil selgitatakse välja, kas kergliiklusteede kergliiklustee või siis laiendatud teepeenra rajamist, et oleks ohutu rajamine on põhjendatud või mitte. Juhul, kui kergliiklustee ei osutu vajalikuks, bussipeatusesse jõuda, sealt suunalt tulijaid on küll, järjest kolib eeldatakse, et jalakäijad ja jalgratturid liiguvad teepeenral. Punktis 5.1.6 viidatud uusi inimesi ja eriti talvel oleks isegi sellest kilomeetrisest lõigust „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ annab võimaluse põhjendatud vajaduse korral suur abi paljudele. laiemate teepeenarde projekteerimiseks. 2. Meie Pari talu kinnistule suubub üks truup, kuid suurt kasu sellest 2. Projekteerimistingimuste punkt 5.2.7 alusel tuleb tagada vete piki- ja põiksuunaline ei ole, sest puuduvad kraavid ja kahjuks on meie krundil seetõttu äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, soostunud alasid, oleme kaalunud ka tiigi rajamist, et pisut maad ümberehitamine ja puhastamine (sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega kuivendada, kuid ehk on projekteerijal häid mõtteid. Mõned aastat piirnevatel katastriüksustel). Kokkuvõtlikult selguvad sademevete ärajuhtimise tagasi tehti üle tee metsa ja needki vähesed kraavid mis seal olid lahendused projekteerimisel. Juhul, kui Pari kinnistu veerežiimi on võimalik parandada on nüüd risu täis. Meie krundil olev kraavisüsteem vajaks ka teekraavide ja riigitee truubi projekteerimisega, on seda võimalik uuendamist, kuid ehk ongi meil mõistlik seda koos tee rekonstrueerimisprojektis lahendada. rekonstrueerimisega planeerida, et saaks nõnda nagu olema peab. 3. Pataste bussipeatuses olemasoleva ootekoja lammutamise ja uue kaasaegse Oleksime tänulikud, kui projekteerija võtaks meiega ka ühendust, bussiootepaviljoniga asendamise küsimuses tuleb projekteerimisel teha koostööd Tartu et siis saab anda nõu, et kust ja kuidas võiks teha või mida ja kui Vallavalitsuse ja Tartumaa Ühistranspordikeskusega. palju on lubatud teha. 4. Bussipeatuste asukohad ja ootepaviljonide paigaldamise vajadust hinnatakse 3. Pataste bussipeatuses võiks mõlemal pool olla kaasaegne projekteerimisel ning tehakse koostööd Tartu Vallavalitsuse ja Tartumaa bussiootepaviljon. Nõukogudeaegne WC-ga bussipeatus on ehk ka Ühistranspordikeskusega. juba oma aja ära elanud, külarahvas on proovinud seda küll 5. Projekteerimisel tehakse koostööd Tartu Vallavalitsuse ja Tartumaa kodusemaks värvida, kuid see ei ole olukorda palju ilusamaks Ühistranspordikeskusega, et selgitada välja busside (sh koolibussi) liikumise marsruudid teinud. WC sisemus ja ümbrus on ka väga räpane ja kole. ning kui selgub vajadus tagasipöördeks, tuleb projektis anda vastavaks manöövriks 4. Tindimurru bussipeatuses võiks olla bussioote paviljonid. Hetkel ohutu lahendus. peatub seal küll vaid paar bussi, kuid eriti talvel on seal oodata väga 6. Projekteeritavasse lõiku kiiruskaamerate paigaldamine ei ole koostatava ehitusprojekti keeruline ja ohtlik. Iseenesest tundub, et 104km posti juures võiks eesmärk. olla sellele peatusele parem koht, sest praegune on suure kraavi 7. Rekonstrueerimisprojektiga nähakse ette haljastuse likvideerimist mahus, mis on vajalik ääres ja kurvi peal. projekti eesmärgi täitmiseks (sh liiklusohutuse taseme tõstmine). 5. Meie talu sissesõidutee ots võiks jääda pigem laiem, kui kitsam, Otsus: sest siin pöörab ümber ka koolibuss. Oleme oma tee korda teinud 1. Projekteerimisel selgitada välja vajadus kergliiklusteede rajamiseks vastavalt ja ka sissesõidutee korrastanud, et praegustes piirides on sellest kergliiklusteede vajaduse hindamise uuringule. Juhul, kui kergliiklusteede rajamine piisanud. Pataste bussipeatusest Maarja 4 ristmikuni ei ole vajalik, kaaluda nimetatud lõigus 6. Kui kunagi on plaanis paigaldada kiiruskaameraid siis on meie riigiteele laiemate teepeenarde projekteerimise vajadust. talust mööduv teelõik selleks suurepärane koht, sest siin 2. Lahendada projektis vete ärajuhtimine vastavalt projekteerimistingimuste punktile 5.2.7. armastatakse sõita üsna hoogsalt, sest lõik on sirge ja meeldib 3.-4. Bussipeatuste asukohtade määramisel ja bussipeatustesse ootepaviljonide vajaduse kihutajatele väga. väljaselgitamiseks teha projekteerimisel koostööd Tartu Vallavalitsuse ja Tartumaa 7. Võimalusel võiks kõrghaljastust säilitada nii palju kui võimlik, sest Ühistranspordikeskusega. tundub, et aastatega on liikluskoormus ja seetõttu ka müra 5. Projekteerimisel selgitada välja busside liikumise marsruudid ning asjaolu, kas bussidel kasvanud. on tagasipöörde vajadus. Vajaduse ilmnemisel projekteerida vastavad ohutud lahendused. 6. Rekonstrueerimise ehitusprojektis kiiruskaamerate paigaldamist mitte ette näha. 7. Projekteerida haljastuse likvideerimine mahus, mis on vajalik projekti eesmärgi täitmiseks (sh liiklusohutuse taseme tõstmine). 10 Koolinurga 77302:002:0183 Otsus: 6  Korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 103,650-109,543 Pataste–Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2 23.09.2020 nr 6- Projekti alas oleva 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnisasja (tunnus 1. Lugeda, et arvamuse andja nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. 3/20/13416-2 77302:002:2060) lõik piirneb riigi omandis oleva Koolinurga 2. Projektis lahendad olemasolevate mahasõitude remont vastavalt kinnisasjaga (tunnus77302:002:0183), mille riigivara valitseja on projekteerimistingimuste punktile 5.2.7. Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Koolinurga 3. Juhul, kui tekib vajadus Koolinurga kinnisasjale kitsenduste või äralõigete kinnisasjal on olemasolev mahasõit maanteelt. Palume säilitada kavandamiseks, alustada maade omandamise protseduuriga enne ehitusloa menetlust. mahasõit Koolinurga kinnisasjale. Projekteerimistingimuste eelnõus ei 4. Kaasata Maa-amet ehitusloa menetlusse. ole Koolinurga kinnisasja loetletud ehitamisega hõlmatavate kinnisasjade loetelus. Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 103,650-109,543 asuva Pataste-Igavere lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu osas. Palume kaasata Maa-amet ehitusloa andmise menetlusse. Juhul kui projekti koostamisel tekib vajadus Koolinurga kinnisasjale kitsenduste või äralõigete kavandamiseks, palume edastada krundijaotuskava joonis koos vastava projektlahendusega Maa-ametile enne ehitusloa menetlust. 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Karu 77302:002:1770 Puiestiku 77302:002:1291 Taaveti 77302:002:0820 tunnus Karusepa 77302:002:0220 Puiestiku tee 77302:002:0158 Teeserva 77301:001:0391 3 Jõhvi-Tartu- 79601:001:1208 Kilovati 77302:002:0020 Puusta 77302:002:0068 Teevahe 77302:002:0031 Valga tee Kilovati 77302:002:0361 Rehe 77302:002:2171 Tuule 77302:002:0001 Aare-Laine 77302:002:0910 Koidu 77302:002:1043 Rohutirtsu 77302:002:0045 Ugandi 77302:002:0039 Aidaoru 77302:002:0092 Koljati 77302:002:0921 Rätsepa 77302:002:0250 Ugori 77302:002:1141 Hobuposti 77302:002:0043 Koljati 77302:002:0922 Savimäe 77302:002:0422 Ugori 77302:002:1142 Hobupostijaama 77302:002:1962 Kooli 77302:002:0480 Saviveere 77302:002:0141 Vainu 77301:001:0289 Jaamavälja 77302:002:0051 Koolinurga 77302:002:0183 Sepa 77302:002:0167 Vareme 77302:002:0551 Jaamavälja 77302:002:0052 Kopli 77302:002:1480 Sepa 77302:002:0402 Vihma 77301:001:0267 Jõusa tee L4 79601:001:1269 Muriku 79601:001:0142 Siko 77302:002:0942 Viira 77302:002:0159 Kapteni 77302:002:1950 Musse 77302:002:0800 Sügaviku 77302:002:0036 Vraki 77302:002:0082 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6). 7