Luba

KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 016/2020 Tellija: Abja Elamu OÜ Peatöövõtja: Wesico Project OÜ Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Objekti asukoht: Abja Paluoja linn, Põlde küla, Mulgi vald, Viljandimaa Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud TÖÖPROJEKT Vastutav spetsialist: Lauri Aim Projekteerijad: Helen Koger TARTU 2020  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 SISUKORD SELETUSKIRI ASUKOHA SKEEM ........................................................................................................................................ 4 ÜLDOSA ...................................................................................................................................................... 5 1.1. ÜLDANDMED ...................................................................................................................................... 5 1.2. TEHNILISED ANDMED............................................................................................................................ 6 1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik .................................................................................................. 6 1.3. SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 7 1.4. ALUSDOKUMENDID .............................................................................................................................. 7 1.5. PROJEKTEERIMISEL ALUSEKS VÕETAVAD EHITUSNORMID JA EESKIRJAD ............................................................ 7 1.6. TÄIENDAVAD KRITEERIUMID................................................................................................................... 8 1.6.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega....................................................................................... 8 1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ............................................................................ 9 1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang .................................................................. 9 2. OLUKORRA KIRJELDUS ..................................................................................................................... 10 2.1. VEE-ETTEVÕTTE ................................................................................................................................ 10 3. PROJEKTLAHENDUS ......................................................................................................................... 10 3.1. VEETORUSTIK ................................................................................................................................... 11 3.2. ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK.................................................................................................. 11 3.3. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK ........................................................................................................ 12 3.4. REOVEEPUMPLA ................................................................................................................................ 12 3.5. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ................................................................................................................... 14 4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................................... 14 4.1. ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED............................................................................................................... 14 4.2. PROJEKTI INFOTAHVLID ....................................................................................................................... 15 4.3. ELANIKKONNA JA KINNISTUOMANIKE TEAVITAMINE EHITUSTÖÖDEST ............................................................ 15 4.4. EHITUSEELSE OLUKORRA FIKSEERIMINE .................................................................................................. 15 4.5. MAHAMÄRKIMINE ............................................................................................................................. 15 4.6. LIIKLUSKORRALDUS ............................................................................................................................ 16 4.7. TÖÖOHUTUS .................................................................................................................................... 17 4.8. TULEOHUTUS .................................................................................................................................... 17 4.9. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ......................................................................... 18 4.9.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine................................................................................................. 19 4.9.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ...................................... 20 4.9.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis .................................... 20 4.9.4. Geodeetiliste märkide kaitsmine ............................................................................................. 21 4.10. EHITUSAEGSE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI TAGAMINE ................................................................... 21 4.11. AJUTINE ELEKTRIVARUSTUS.................................................................................................................. 22 4.12. LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ................................................................................................................ 22 4.13. AJUTISED HÜGIEENIRAJATISED .............................................................................................................. 22 4.14. KAETUD TÖÖD .................................................................................................................................. 22 4.15. KATETE EEMALDAMINE ....................................................................................................................... 23 4.15.1. Asfaltkatte eemaldamine.................................................................................................... 23 4.15.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine .................................................................................. 23 4.15.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine ................................................................................... 23 4.15.4. Äärekivide eemaldamine .................................................................................................... 24 4.15.5. Kasvupinnase eemaldamine ............................................................................................... 24 4.16. KAEVE- JA MULLATÖÖD ...................................................................................................................... 24 4.17. TORUSTIKE PAIGALDAMINE .................................................................................................................. 26 4.18. TAGASITÄIDE .................................................................................................................................... 28 4.19. MAHAJÄETAVAD TORUSTIKUD JA KAEVUD............................................................................................... 30 Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 2/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 4.20. KATETE TAASTAMINE .......................................................................................................................... 31 4.20.1. Haljasala taastamine .......................................................................................................... 31 4.20.2. Kruuskatte taastamine........................................................................................................ 32 4.20.3. Kivikatte taastamine ........................................................................................................... 32 4.20.4. Äärekivide taastamine ........................................................................................................ 33 4.20.5. Kahekordne pindamine ....................................................................................................... 33 4.20.6. Asfaltkatte taastamine ....................................................................................................... 33 4.20.7. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis ........................................ 34 4.21. EHITUSALA PUHASTAMINE JA LAMMUTUSTÖÖD ....................................................................................... 36 4.22. TEOSTUSJOONISED............................................................................................................................. 36 4.23. KESKKONNAKAITSE NÕUETE TAGAMINE .................................................................................................. 38 5. MATERJALID JA SEADMED ............................................................................................................... 38 5.1. SURVETORUSTIKUD ............................................................................................................................ 39 5.2. KANALISATSIOONITORUSTIKUD ............................................................................................................. 40 5.3. KLAPID JA SIIBRID............................................................................................................................... 41 5.4. HÜDRANDID ..................................................................................................................................... 42 5.5. SOOJUSTUSMATERJALID ...................................................................................................................... 42 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD .......................................................................................... 42 6.1. SURVETORUSTIKE KATSETAMINE ........................................................................................................... 43 6.2. VEETORUSTIK ................................................................................................................................... 43 6.3. KANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................................................. 44 TABELID Tabel 1. Materjalide vajadus Tabel 2. Ehitustööde mahud LISAD Lisa 1. Projekteerimistingimused Lisa 2. Ametkondade kooskõlastused Lisa 3. Kinnistuomanike kooskõlastused Lisa 4. Kanalisatsioonikaevude tellimislehed JOONISED Vt. jooniste loetelu Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 3/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 ASUKOHA SKEEM Ehitatav torustik Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 4/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud Staadium: Tööprojekt Töö nr: 016/2020 Objekti asukoht: Abja-Paluoja linn, Põlde küla, Mulgi vald, Viljandimaa Tellija: Abja Elamu OÜ Registrikood: 10531980 Pärnu mnt 8, Abja-Paluoja linn, 69403, Mulgi vald, Viljandimaa tel: 436 0122; 5626 5581 e-post: [email protected] Peatöövõtja: Wesico Project OÜ Registrikood: 10882277 Vasara 50, Tartu 50113 Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteate nr. EEP000544 Vasara 50, Tartu 50113 tel: 733 0350 e-post: [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Liisi Rääbus tel: 523 7684 e-post: [email protected] Peatöövõtja poolt – Aivar Käis Tel: 502 3563 e-post: [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim tel: 56 478 957 e-post: [email protected] Vastutav spetsialist: Lauri Aim, Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener Projektijuht: Lauri Aim Projekteerijad: Helen Koger Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 5/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 1.2. Tehnilised andmed 1.2.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: Rajatis Ehitise nimetus: Vee- ja kanalisatsioonitorustik Ehitustegevuse liik: Ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: - 22221 Külmaveetorustik - 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE De 32 – 158,5 m - PE De 50 – 419 m - PE De 63 – 54 m - PE De 110 – 1344 m - PE RC De 32 – 168 m - PE RC De 50 – 173 m - PE RC De 63 – 33,5 m - PE RC De 110 – 590,5 m - Ol.ol. kinnistu veeühendused – 39 tk - Uued kinnistu veeühendused – 11 tk Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PVC De 160 – 2480 m - PE RC De 160 – 80 m - PE De 110 – 331 m - PE RC De 63 – 87 m - Ol.ol. kinnistu kanalisatsiooniühendused – 30 tk - Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 13 tk Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 710 m2 - pikkus – 5918,5 m - laius – 0,1 m Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 6/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 1.3. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud Abja Elamu OÜ tellimusel. Töös on koostatud Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimise ja laiendamise projekt. Korrusmajade piirkonda kuuluvad Nuia tee, Tikuti, Staadioni, Kastani ja Kaare tänavad. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. 1.4. Alusdokumendid Kasutatud on järgmisi lähtematerjale:  Abja Elamu OÜ poolt väljastatud hankedokumendid „Abja-Elamu veetöötlusjaama ning vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimis-ehitustööd“;  Europolis OÜ poolt 2018 a. koostatud tehnoloogiline projekt „Abja-Paluoja veetöötlusjaama ning vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine“ (töö nr 5/18);  Geodeesia24 OÜ poolt mai 2020 a. mõõdistatud geodeetiline alusplaan (Töö nr. 3735-20, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis);  Maanteeameti poolt väljastatud 15.04.2020 nr 15-2/20/16682-2 „Nõuded torustike projekteerimisistöödeks riigiteede maaüksusel ja kaitsevööndis“;  OÜ Termopilt poolt käesoleval hetkel koostatav projekt „Abja-Paluoja kaugküttetorustike rekonstrueerimine“ Töö nr 703;  Keskkond & Partnerid OÜ poolt koostatav projekt „Abja-Paluoja linna veetöötlusjaam ja II-astme pumpla“ Töö nr 021/2020;  Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:  Ehitusseadustik (EhS);  Veeseadus (VeeS);  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);  Elektroonilise side seadus (ESS);  Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;  Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;  Majandus- ja taristuministri 10. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;  Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;  Keskkonnaministri määrus 31.07.2019 nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 7/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020  Sotsiaalministri määrus 24.09.2019 nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“;  Keskkonnaministri määrus nr 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;  EVS 932:2017 Ehitusprojekt;  EVS 835:2014 Hoone veevärk;  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk;  EVS 847-1:2014 Veevärk. Osa 1: Veehaarded;  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;  EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;  EVS 843:2016 Linnatänavad;  EVS 901-1:2009 Osa 1. Asfaltsegude täitematerjalid;  EVS 901-2:2016 Osa 2. Bituumensideained;  EVS 901-3:2009 Osa 3. Asfaltsegud;  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;  EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid:  Maanteeameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 23.12.2015;  Maanteeameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016;  Maanteeameti juhend „Teetööde tehnilinsed kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;  Maanteeameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel“ MA 2018-015;  RIL77-2013. Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). 1.6. Täiendavad kriteeriumid Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 1.6.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega Torustike sügavuse ja majaühendustorustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistute omanike kooskõlastustest ja olemasoleva torustiku paigaldamissügavusest. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 8/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja Omanikujärelevalve kooskõlastus. 1.6.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus  Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,80 m toru peale arvestades maapinnast.  Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,2 m toru põhja arvestades maapinnast.  Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m.  Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m.  Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.  Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,15 m. Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 0,7 kuni 1,0 m. 1.6.3. Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE De 32...PE De 50 PN10 koos maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini (vähemalt 0,3 m) ja lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Juhul, kui liitumispunkt jääb teekatte alla, rajatakse torustik nii, et selle ots ulatub vähemalt 0,5 m teekatte alt välja. Kinnistu ühendamiseks kanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust kuni kinnistu piirini PVC De 160 SN 8 toru. Kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist paigaldatakse kontrollkaev De 200/160, liitumistorustiku suunamuutuse puhul vaatluskaev De 400/315. Toru pikendatakse kinnistupiirini ja lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kui magistraaltorustiku kaev asub kinnistupiiri läheduses (kuni 2 m), puudub vajadus kontrollkaevu paigaldamiseks. Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veenduda olemasolevate majaühendustorustike asukohtade ja kõrguste õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeeritakse projektlahendust. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 9/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 2. OLUKORRA KIRJELDUS Abja-Paluoja linn asub Mulgi vallas, Viljandi maakonna edelaosas. Mulgi valla pindala on 881 km2. Mulgi valla alla kuuluvad alates 24. oktoobrist 2017.a Mõisaküla linn ning endised Karksi, Abja ja Halliste vald. Mulgi valla keskuseks on Abja-Paluoja linn. Mulgi vallas elab 01.01.2020 aasta seisuga 7492 inimest. Elanike arvu pooleks on suurimad asulad Mulgi vallas Karksi-Nuia (1493 elanikku), Abja-Paluoja (1052 elanikku) ja Mõisaküla (788 elanikku). Abja-Paluoja asub põhjavee kaitstuse kaardi alusel suhteliselt kaitstud või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Abja-Paluoja linn moodustab Abja-Paluoja reoveekogumisala reostuskoormusega alla 2000 ie, mille pindala on 96 ha ja koormus 1349 ie. Kohalik vee-ettevõte Abja Elamu OÜ on oluliselt panustanud Abja-Paluoja linna uute vee- ja kanalisatsioonitorustike väljaehitamisse. Rekonstrueeritud on ka Abja-Paluoja reoveepuhasti. Kõige vanemad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatud üle 30 aasta tagasi. Käesoleva projekti korrusmajade piirkonnas on vee- ja kanalisatsioonitorustikud amortiseerunud, mistõttu esineb veelekkeid ning reovee imbumist pinnasesse. Antud piirkonnas esineb mitmeid tupikliine ning torude läbimõõdud ei ole vastavuses tegeliku tarbimisega. Abja-Paluoja reoveekogumisalal asub samuti kinnistuid, mis pole ühinenud vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Antud kinnistutel saavad elanikud oma joogivee salvkaevudest ja reovesi kogutakse kogumismahutitesse või immutatakse pinnasesse. 2.1. Vee-ettevõtte Abja-Paluoja linnas on vee-ettevõtjaks OÜ Abja Elamu, mis on Mulgi vallale kuuluv vee- ettevõte. Vee-ettevõtja on Abja Vallavolikogu 15.04.2016 määruse nr 48 alusel määratud 12 aastaks. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ning sadevee ärajuhtimise teenuste osutamise kõrval vallas haldab Abja Elamu OÜ Järve tänava ja Abja kultuurimaja katlamaju ja osutatakse vallas teede ja tänavate korrushoiu teenust. 3. PROJEKTLAHENDUS Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud hankedokumentidega. Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Kõikide rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks on ette nähtud kinnistuühendused. Olemasolevatele ühisvee ja -kanalisatsiooni klientidele ehitatakse torustik välja kuni olemasoleva toruni ning taastatakse ka ühendus. Uutele liitujatele projekteeritakse ja ehitatakse torustik välja krundipiirini. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 10/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 3.1. Veetorustik Käesolevas projektis on projekteeritud Abja-Paluoja linna korrusmaja piirkonna veetorustikud. Peatorustik on projekteeritud torudest De 50...De 110 ja kinnistuühendused torudest De 32...De 50. Uute liitujate majaühendustorustikud ehitatakse välja kuni krundi piirini. Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigalda maakraan, mis jääb liitumispunktiks. Liitumispunktid paigaldatakse kuni 1 m kaugusele kinnistu või kasutatava krundi piirist. Juhul, kui liitumispunkt jääb teekatte alla, tuleb liitumispunktist kinnistu poole rajada torustik nii, et selle ots ulatub vähemalt 0,5 m teekatte alt välja. Kui peatorustik asub krundi sees, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru sõlme kõrvale. Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Uue majaühenduse puhul tuleb torule maakraani taha paigaldada otsakork (1 m kaugusel maakraanist). Olemasolevatele ühisveevärgi klientidele tagatakse ühendus ühisveevärgiga. Veetorustik on projekteeritud üldjuhul sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Ühendused olemasolevate malmtorustikega tehakse tõmbekindlate tolerantsmuhvide või -äärikutega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning suuremate torude puhul 50xDe. Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud kummikiilsiibrid spindlipikenduse ja kapega, surveklassiga PN10. Kanalisatsioonitorustiku kõrval paiknevale veetorustikule on ette nähtud paigaldada 30 cm kõrgemale sinine min 100 mm laiune märkelint kirjaga „VESI“. Kinnisel meetodil üksikut survetorustikku paigaldades tõmmatakse koos toruga maasse roostevaba tross d=4mm. 3.2. Isevoolne kanalisatsioonitorustik Käesolevas projektis on projekteeritud Abja-Paluoja linna korrusmaja piirkonna kanalisatsioonitorustikud. Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Kanalisatsiooni majaühendustorustikud tuleb teha PVC De 160 SN8 torudest. Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Uued Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 11/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 majaühendustorustikud lõpetatakse kruni piiril kontrollkaevu ja otsakorgiga. Olemasolevate ühenduste korral ühendatakse uus torustik olemasoleva majaühendustoruga krundi piiril või lähimas võimalikus kohas. Majaühenduste lang on üldjuhul minimaalselt 10 ‰. Vanade torustikega ühendamisel tuleb kasutada ühenduse tegemiseks kuumkahanevat või spetsiaalset roostevabast terasest vitstega kummist ühendust. Torustikule on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 400/315 teleskoopsed plastkaevud. Torustiku algus- ja käänakukohtades ning suurematel ristmikel on ette nähtud De 560/500 teleskoopsed plastkaevud. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru põhja. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades XPS soojusisolatsiooniplaate. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! 3.3. Survekanalisatsioonitorustik Käesolevas projektis on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik juhtimaks Nuia tee 7b kinnistule projekteeritud reoveepumplast reovett rekonstrueeritavasse isevoolsesse kanalisatsioonitorustikku, mis asub Tikuti tänaval. Nuia tee 8 kinnistule on projekteeritud liitumiseks survekanalisatsioonitorustik De 63. Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik rajatakse PE De 110 PN6 torudest. Survelised kinnistuühendused De 63 torudest. Survekanalisatsioonitorustik peab olema visuaalselt eristatav veetorustikust, s.t. veetoru peab olema sinise triibuga ja survekanalisatsioonitoru pruuni triibuga. Survekanalisatsioonitorustik tuleb rajada minimaalselt 1,8 m sügavusele maapinnast toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk- keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on üle De 63 toru puhul 50xDe. Reovee survetorud on planeeritud surveklassiga PN6. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk-keevitust või muhvkeevitust. Survekanalisatsioonitoru suubub rahustuskaevu, kus toru ots tuleb suunata elekterkeevispõlvega alla. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku kõrval paiknevale survekanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada 30 cm kõrgemale min 100 mm laiune märkelint kirjaga „SURVEKANALISATSIOON“. Kinnisel meetodil üksikut survetorustikku paigaldades tõmmatakse koos toruga maasse roostevaba tross d=4mm. 3.4. Reoveepumpla Reoveepumpla on projekteeritud Nuia tee 7b kinnistule Labida kinnistu piiri lähedale. Reoveepumpla abil suunatakse korrusmajade piirkonnas moodustuv reovesi edasi Tikuti Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 12/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 tänava (katastrinumber 48001:001:0712) rekonstrueeritavasse isevoolsesse torustikku. Reoveepumpla kuja on 20 m. Reoveepumpla on PEHD-st rõngasjäikusega SN4 valmistatud maa-alune kompaktpumpla läbimõõduga 1600 mm. Pumpla ankurdatakse armeeritud r/b plaadi külge. Kinnitus roostevabast terasest ankrutega minimaalselt A2. Betooni klass peab olema C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud killustikust. Kihi paksus peab olema 200 mm. Elastsusmoodul peab olema 120 MPa. Reoveepumplasse paigaldatakse kaks reoveepumpa. Pumbad lülitatakse tööle vaheldumisi. Pumpade töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist. Pumba vaba läbivooluava peab olema pumplal DN80. Pumbad on varustatud juhtsiinide (AISI 316), tõstekettide (AISI 316) ja põhjaliitmikega. Pumpade survetorudele paigaldatakse siibrid ja kuuliga tagasilöögiklapid (DIN 30677). Pumpla on varustatud redeliga (AISI 316) ja teleskoopse käsipuuga. Redeli astmed on valmistatud nelikanttorust 30x30 mm, astmevahega 300 mm. Redel peab olema libisemiskindlate astmetega. Libisemiskindlus peab olema saavutatud pulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud teibi vms.-ga. Reovee pealevool pumplasse on suletav pumpla ees paikneva kummikiilsiibriga, mille spindlipikendus on toodud maapinnale kape alla. Pumpla ventileerimiseks rajatakse pumplale kaks ventilatsioonitoru (PE plastist mõõduga De 110). Värske õhu juurdevool peab olema viidud 0,3 m kõrgusele maksimaalsest veetasemest. Väljatõmme toimub pumpla ülaosast. Ventilatsioonitorude otsad peavad paiknema vähemalt 0,7 m kõrgusel maapinnast. Pumplatest välja jäävad toru otsad peavad olema suletud putukavõrguga. Torude tuulutusotsikud peavad välistama ka sademete tungimise pumplasse. Torud peavad olema vandaalikindlad, piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Kõik kanalisatsioonipumbad peavad olema tarnitud ühe firma poolt. Pumplasisesed torustikud ja poltliited valmistada happekindlast roostevabast terasest AISI 316. Pumplasiseste torustike läbimõõt on DN80. Pumplad varustatakse surveanduriga ja kahe avariiujukiga, mis hakkavad juhtima pumpade tööd. Pumpade lülituspunktid on: 0 – pumbad välja 1 – pump 1 sisse 1 üle 5 min. – pump 2 sisse MAX – avariitase Pumpla lülitatakse kaugseire süsteemi. Automaatika peab võimaldama kaugjuhtimist. Kohapealne juhtimine ja häired edastatakse keskarvutisse. Pumplas toimuva kohta peab nägema infot juhtautomaatika kilbi puutetundlikult värviekraanilt. Pumpla automaatika lahendatakse täpsemalt elektri- ja automaatikaprojekti raames. Pumpla luuk paigaldatakse 300 mm üle ümbritseva maapinna. Luuk peab olema valmistatud PE-st. Luuk peab olema soojustatud (min 50 mm XPS) ning varustatud kahe lukustuselemendiga ning lukuaasadega tabaluku kinnitamiseks. Pumpla teenindusava peab olema varustatud nelja konksuga pumba tõstekettide ja kaablite riputamiseks. Luugi lahtioleku ajal peab olema välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Luuk ei tohi avaneda Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 13/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 sellele poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Luugi avamisel peab olema võimalik ühe või mõlema pumba ülestõstmine. Järgnevalt on esitatud pumpla olulised tehnilised andmed: Reoveepumpla Pumpla kõrgus: 2,63 m Pumpla läbimõõt: 1 600 mm Pumpade arv: 2 tk Pumba jõudlus: Q=5 l/s Pumba surve: H=11 m Valitud pump: KSB ARX F 80-230/035F4USG-190 3.5. Tuletõrje veevarustus Lähtutud on standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Antud piirkonnas tulekahju normvooluhulgaks on 10 l/s 3 h jooksul. Piirkonda on projekteeritud kokku 8 hüdranti. Hüdrandid paigaldatakse tänavate äärde, mitte kaugemale kui 2,5 m teekattest. Hüdrandiks on ette nähtud maapealne TTMP hüdrant, mis vastab standardile EVS-EN 14384:2005. Hüdrant on suletud soojustatud, lukustatava kattega. Hüdrandid paigaldatakse vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja EVS 812-6:2012. Osa 6-le. Projekteeritud hüdrantide asukohad on toodud joonistel AS-4. 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Enne ehitustööde algust teostada liinirajatiste asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile. Enne liinirajatise kaitsevööndis tööde alustamist kutsuda kohale liinirajatise omanik või tema esindaja, kellega kooskõlastada liinirajatise asukoha märgistus kohapeal. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb teostada liinirajatise või tema esindaja vastava soovi korral, omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all. Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Liinirajatise mistahes kahjustuse korral tuleb viivitamatult teavitada Omanikujärelevalvet ja liinirajatise omanikku või tema esindajat. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja Tellija tingimustes esitatud nõudeid. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuune garantii. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 14/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Ehitustööde teostamisel avalikel teedel peab ehitustööde teostaja omama teehoiutööde vastavat tegevusluba. Teede taastamise Omanikujärelevalve peab omama tee ehitamise omanikujärelevalve tegevusluba. 4.2. Projekti infotahvlid Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite täpsed asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga. Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvlite ühtne väljanägemine. 4.3. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratuid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. 4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasoleva olukorra. Fikseerida tuleb kõikide olemasolevate konstruktsioonide seisukord ja defektid. Töövõtja peab ülevaatuse teostama koos vastavate ametkondade ja Tellija esindajaga. 4.5. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 15/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.6. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ehitusaegse liikluskorralduse projekt koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 16/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Juurdepääsu võib katkestada ainult lühiajaliselt ja kooskõlas hoone valdaja(te) kirjaliku nõusolekuga. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. 4.7. Tööohutus Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutusse ja Tuleohutuse seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida volitamata ja kaitsevahenditeta isikud ehitusplatsilt eemal. Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ nõudeid. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.02.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. 4.8. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 17/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. 4.9. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika. Näiteks vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise omanikku kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 18/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.9.1. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Omanikujärelevalvega leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 19/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 4.9.2. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.  Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.  Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja.  Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.  Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.  Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.  Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses.  Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine.  Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.9.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le ja ELA SA-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia ja ELA SA sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:  Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Telia AS-ile ja ELA SA-le kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. Connecto Eesti AS-lt, kes haldab ja hooldab ELA SA sidetrasse, tuleb Töövõtjal võtta tegutsemisluba ELA SA sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis tööde teostamise kohta.  Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS ) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.  Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.  Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.  Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 20/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020  Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.  Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.9.4. Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab ehitusplatsil tähistama tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende kohale vähemalt 1 m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm. Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid, polügonomeetriapunkte jm). Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele Töövõtja poolt ja tema kulul. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada nende endises asukohas endisel kujul. 4.10. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel Tellijale kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul vee mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Olemasolevaid torustikke haldab OÜ Abja Elamu. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Omanikujärelevalve nõusoleku. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 21/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjutatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 4.11. Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). 4.12. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.13. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.14. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised:  kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;  alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;  hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;  aurutõkke ja tuuletõkketööd;  monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur; Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 22/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020  vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;  reoveepumplate alus- ja tagasitäide;  muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. 4.15. Katete eemaldamine Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. 4.15.1. Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb teekate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida. Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida tee valdaja poolt selleks määratud kohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. Riigimaanteede osas tuleb järgida lisaks Maanteeameti nõudeid. 4.15.2. Kruus- ja killustikkatte eemaldamine Kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.15.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi tükkmaterjaliga. Teekatte Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 23/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Eemaldatud tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. 4.15.4. Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. 4.15.5. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse kohaliku omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.16. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil Omanikujärelevalve poolt kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohtadesse. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Kui tööde käigus Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 24/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 selgub, et kaevamised teostatakse allpool põhjavee taset, tuleb koheselt informeerida Omanikujärelevalvet. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveekanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid, mille parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus või tugevdus jäetakse alatiselt paika, tules selle ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada. Millises osas seda tehakse, on Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuse tegemist või muude meetodite kasutamist. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Toestamata ehituskaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuste viivitamatult omal kulul kõrvaldama. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 25/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. Asfalt- ja muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede alla paigaldatava torustiku ehituskaeviku kaevamiseks ei ole lubatud kasutada terasest roomikutega ehitusmasinaid. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Töövõtja peab teatama kaevamistööde lõpust Omanikujärelevalvet 48 tunni jooksul. Omanikujärelevalve uurib iga kaeviku põhja ja mõõtmeid. Kui ei ole võimalik tagada projektis ettenähtud või Omanikujärelevalve määratud kvaliteeti ja mõõtmeid, siis on Töövõtja kohustatud Omanikujärelevalvet sellest teavitama. 4.17. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Torude liitmiseks tuleb kasutada kas kontaktsulatusliiteid, muhv- või põkksulatusmeetodit juhul, kui ei ole määratletud teisiti. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 26/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud isevoolsel torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Erandina võidakse aptsepteerida lohke, milles seisva veekihi paksus ei ületa 10% toru sisediameetrist. Lohkude aktsepteeritavuse üle otsustab vee-ettevõtja. Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:  Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;  Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, raudteega, veekoguga või üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud on ette nähtud paigaldada suundpuurimise meetodil. Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Rajatavate ja rekonstrueeritavate torustike ühendamine olemasolevate torustikega kuulub Töövõtja mahtu ja nende teostamise kulud katab Töövõtja. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 27/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:  Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;  Kruusa- ja killustikkattega tänavatel ning teepeenardel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepinnast;  Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-3 mm maapinnast allapoole;  Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 10-20 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse;  Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;  Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;  Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. Plasttorude ühendamiseks olemasoleva raudbetoonkaevuga tuleb kasutada läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjarennid tuleb lammutada ja valada uued kasutades betooni, mis vastab vähemalt klassile C12/15. Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi. Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plasttorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistamine. 4.18. Tagasitäide Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Ehituskaevikute tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. Pinnase tihendamisel teede ja platside alal tuleb järgida ka Maanteeameti peadirektori 29.12.2006 a käskkiri nr 264 „Muldkeha remondi ja projekteerimise juhend“ ja „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 28/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele. Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta. Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a. käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega. Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 29/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, paigaldamiseks ja kokkusurumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid. 4.19. Mahajäetavad torustikud ja kaevud Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga, et vältida pinnase sattumist torusse. Töövõtjal tuleb likvideerida varem kasutuses olnud vee- ja kanalisatsioonikaevud, mis uue torustiku lahendusega jäävad tööst välja (ka need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda). Torude otsad tuleb sulgeda betooniga või hermeetiliste korkidega, kaev tuleb täita sobiva pinnasega, mis tihendatakse tänavakonstruktsioonide jaoks määratletud tiheduseni. Pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kaevu rakked vähemalt 1 m ulatuses maapinnast tuleb eemaldada. Töövõtjal tuleb teostada olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorude sulgemised naaberkinnistutel, juhul kui toru tuleb hetkel naaberkinnistult ja kinnistu saab endale uue ühenduse. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, tuleb kaev likvideerida eelpool kirjeldatud viisil. Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale. Kõik need materjalid ja seadmed, mis ei kuulu Tellijale üleandmisele, tuleb Töövõtjal utiliseerida legaalsel viisil ning omal kulul, esitades Omanikujärelevalve või kohaliku omavalitsuse nõudel seda tõendavad dokumendid. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 30/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 4.20. Katete taastamine Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest, riigimaanteede puhul ka Maanteeameti tingimustest ning asjassepuutuvatest Maanteeameti juhistest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 „Tee seisundinõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. Teekatendi konstruktsiooni taastamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Maanteeameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kättesaadavad Maanteeameti veebilehel. 4.20.1. Haljasala taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 31/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada või kindlustada erosioonitõkkematiga. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20. 4.20.2. Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt MTM määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm: - sõidutee purustatud kruusast kate [lisa 10 pos 6] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; katte elastsusmoodul Emin= 140 MPa - purustatud kruusast tugipeenar [lisa 10 pos 5 või pos 6] - GC80/20, C50/10, LA35, F4, FI35, f4; katte elastsusmoodul Emin= 130 MP Kruusakatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruuskatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa. Kui võimalik kasutada kruuskattega teede taastamisel asfaltkatte eemaldamisel tekkinud freesmaterjali. Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 10-15 cm teepinnast allapoole. 4.20.3. Kivikatte taastamine Tänavakividest, -plaatidest ja munakividest teekatete taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on tee omanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist. Kõnniteekivi paigaldatakse 3 cm liivast/sõelmetest aluskihile, mille all on kõniteel kivimaterjali segu vähemalt 15 cm. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 32/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Kõnnitee katend: - Betoonkivi ~6 cm - Paigalduskiht 3 cm - Kivimaterjali segu 0/32 (segu nr. 3) 15 cm - Dreenkiht keskliiv, filtr. k> 0,5 m/ööp 20 cm Killustikaluse ja liivakihi vahele paigaldada geotekstiil (NorGeoSpec 3 profiil geotekstiil). Tuleb tagada, et katte välimus ja omadused jääksid taastatult vähemalt samaväärseks ehitustöödele eelnenuga. 4.20.4. Äärekivide taastamine Kahjustunud äärekivid asendatakse samatüübilistena. Äärekivid tuleb paigaldada betoonile tugevuklassiga C16/20 paksusega vähemalt 6cm. Äärekivi aluse killustikukihi elastusmoodul on min 140 MPa. 4.20.5. Kahekordne pindamine Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Maanteeameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. Esimesena laotatakse esimene sideaine kiht ja selle peale jämedam fraktsioneeritud täitematerjali kiht, mille pealeteine sideainekiht ja selle peale peenem täitematerjali kiht. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. 4.20.6. Asfaltkatte taastamine Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“ (Maanteeameti 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096). Asfaltkate rajatakse ühekihilisena. Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Asfaltkate rajatakse asfaltbetoonist AC 16 surf (60 mm). Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele. Jämetäitematerjalile esitatavad nõuded vastavalt juhise tabel 1 veerule 1 (AKÖL 20≤900). Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 33/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile. Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm. Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…64, kiilutud frakts. 16...32 kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema tänavate asfaltkatte all 20. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le. Killustikaluse alla jääv dreenkiht peab olema min paksusega 20 cm ja filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa. Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C. Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga. Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud). Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks. Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel. Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R). Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus. 4.20.7. Tööde teostamine riigimaanteede teemaal ning -kaitsevööndis Maantee kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:  Torustike ristumised maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Torustike ristumised truupide ja sademeveetorustikega on ette nähtud samuti kinnisel meetodil. Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.  Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi ning vajadusel soojustatult. Ristumisel maatee alas truupide ja sademeveetorustikega tuleb tehnovõrk paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 34/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 otsad tuleb sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid, maakraanid ja kaevud paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis.  Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustumist.  Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.  Rajatav tehnovõrk peab vastama Ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sade- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee tranpsordimaalt ja kaitsevööndist.  Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine.  Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.  Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Maateeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.  Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. Projekteerimisel on lähtutud torustike paralleelkulgemisel maanteega võimalikult pikas lõigus ühel pool teed ja kus vähegi võimalik väljaspool tee maa-ala kaugusel, mis ei saa olema takistuseks maantee ja selle rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. Vt. ka Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 35/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 4.21. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või ehitusjärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. 4.22. Teostusjoonised Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ . Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 36/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitumiskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee-ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada:  paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist;  digitaalselt ühes eksemplaris CD-l või DVD-l DWG formaadis. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 37/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 4.23. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Töövõtja peab jälgima, et tema tegevusest või tegevusetusest ei teki keskkonnakahjustusi. Töövõtja peab jälgima, et keskkonda lastavad ained ei ületaks seadustes ja määrustes etteantud piirmäärasid. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja – seadmeid, et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 38/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE- märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Eriti tuleb arvesse võtta külma ja pikka talve. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.1. Survetorustikud Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Kõik PE veetorustikud peavad vastama standardile: EN 12201-3:2011+A1:2012 või ISO4427. Veetorustike surveklass PN ≥ 10. Suurematel torudel kui De 63 on torustiku SDR suhe 17, De 63 ja väiksematel torudel on SDR suhe 11. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib EV Sotsiaalministeeriumi Tervisekaitseamet. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 39/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 Tänavatel asuvatel veekaevuluukidel peab olema sisse valatud märge „VESI“. Kape kaantele peab olema kantud märge „W“. PE toruliitmikud, nagu kolmikud, äärikud, muhvid, jne peavad vastama samale materjalide spetsifikatsioonile kui torudki. Siibrid ja ventiilid ühendatakse äärikühendustega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN 12201-3:2011+A1:2012 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250µm vastavalt standardile DIN30677. Torude ühendamiseks võib kasutada põkk- või muhvkeevitust. Kõik ühendused tehakse elekterkeevisdetailidega. Toru puhastamine oksiidist tehakse ainult spetsiaalse koorijaga. Rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. 5.2. Kanalisatsioonitorustikud Kõik kanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalisest PVC- st ja vastama standardile EVS-EN 1401-1 või EN13476-3. Kõikide torude rõngasjäikuse klass peab olema vähemalt SN8. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. Magistraaltorustikul on põlvede kasutamine keelatud. Erandina võib Omanikujärelevalve nõusolekul põlve kasutada magistraaltorustikul kuni 15° vahetult kaevu sisse- või väljavoolul, korrigeerimaks ühendatava toru suunda ning liitumispunktideks olevate vaatlustorude sisse- või väljavooludel. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Tootja peab olema selgelt näidatud. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonikaevudega kasutada termokahanevaid muhve. Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen) või tehaseliselt valmistatud elementidest komplekteeritavad kaevud ehk nn Lego-kaevud. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Kraed peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja varustatakse müra vältiva konstruktsiooniga. Kaevuluugid peavad vastama standardile EVS-EN 124-1:2015. Plastikust vaatluskaevud ja kontrolltorud peavad olema toodetud vastavalt EVS- EN 13598-2:2016. Kaevude Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 40/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 materjaliks on HDPE või PP. Kaevud peavad olema torustike diameetrile vastavad ning sobivate luukidega. Vaatluskaevu konstruktsioon ja mõõtmed peavad võimaldama teostada torustiku läbipesu ja tagama torustiku kontrolliks TV- vaatluskaamera läbipääsu. Kaevud peavad olema hüdrauliliselt sobivate rennpõhjadega. Plastikkaevud valmistatakse tehases kas täiskõrgetena või teleskoopilistena. Plastikkaevu ülaosa tehakse liiklusega aladel alati teleskoop- konstruktsiooniga. Teleskoobi pikkus ei tohi olla üle 800 cm. Ülekate kaevus >300 mm. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehases tehtud keevitusühendustega. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihedus kogu kaevu kasutusaja vältel. Üldiselt kontrollitakse kaevude tihedust visuaalsel vaatlusel. Kaevu plastosa peab olema veetihe. Asfaltkattega ja pinnatud tänavatel ja teedel peavad kaevuluugid olema teetasapinnaga ühel kõrgusel, haljasalal maapinnaga samal kõrgusel, kruusateedel 15 cm kruusakihi all, mujal 50 mm kõrgemal. Luukide kandejõud peab olema 40 t, haljasalal 25 t. Luugid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Kaevuluugid peavad vastama EN124 klassile D. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngasjäikusega vähemalt SN4. Kaevu teleskoobi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2. 5.3. Klapid ja siibrid Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis toodud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest. Siibrid peavad sulguma päripäeva. Siibrite spindlid peavad olema roostevabast terasest. Siibrite ühenduse surveklass peab olema veetorustike puhul vähemalt PN10 ja kanalisatsioonitorustike puhul vähemalt PN6. Äärikud peavad vastama vastava surveklassi nõuetele (avade arv, suurus, ääriku paksus jne). Temperamalmist siibrid peavad vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3205, äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 7005-2. Hall- või temperamalmist maakraanid peavad vastama standardile DIN 3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema teleskoopsed ja valmistatud roostevabast terasest. Siibrid ja maakraanid peavad olema seest ja väljast kaetud epoksiidpulbervärviga vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja majaühenduste maakraanide kaped peavad olema nn ujuvat tüüpi ja tihedalt sulguvad (klass D400 Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 41/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 vastavalt EN124), vertikaalse poltkinnistusega. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Haljasalal võib kasutada 25 t koormustaluvusega kapesid. 5.4. Hüdrandid Tuletõrjehüdrandid on projekteeritud maapealsed ja peavad vastama standardi EVS-EN 14384:2005 nõuetele. Hüdrandi vee või pinnasega kokkupuutuvad kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest. Tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema mähitud filterkangasse. Tuletõrjehüdrantide surveklass peab olema PN 10, ta peab olema varustatud teleskoobilise tõusutoruga, soojustatud ja varustatud tagasilöögiklapi ja käsisiibriga. Hüdrandi ühendustoru ei tohi olla väiksem kui DN 100, väljundtoru peab olema kiirühendusega liitmik. Hüdrantide tõusutoru peab olema valmistatud PE plasttorust või roostevabast terasest. Tõusutorud peavad külmumise vältimiseks pärast kasutamist automaatselt tühjenema. Hüdrantide tõusutoru tühjendustorustikku ei tohi ühendada kanalisatsiooniga. Hüdrandid peavad olema rangelt vertikaalses asendis ning tagasitäitmise ja pinnase tihendustööde käigus tuleb hoolega jälgida, et nende vertikaalsus säiliks kuni kaevik ümber hüdrandi on maapinnani täidetud. Hüdrandid, mis ei vasta Tellija poolt seatud tingimustele, tuleb uuesti paigaldada, uuesti paigaldamise kulud kannab Töövõtja. Tuletõrjehüdrandid tuleb paigaldada ja tähistada vastavalt Siseministri 18.08.2010 määrusele nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule”. Töövõtja peab hüdrandid tähistama nõuetekohaselt vastavalt Tellija poolt antud numeratsioonile. Töövõtja peab läbi viima hüdrantide veeloovutusvõime mõõtmise koos Tellija ja Inseneriga. Koos täitedokumentatsiooniga esitada vastava akt. Vt. hüdrantide asukohti jooniselt AS-4. 5.5. Soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud paigaldada pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD Katsetuste eesmärk on demonstreerida ja kontrollida seadmete, masinate, süsteemide funktsioneerimist vastavalt lepingule ja Tellija tingimustele. Töövõtja peab hoolitsema, et Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 42/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. 6.1. Survetorustike katsetamine Paigaldatud torustik (sh on tehtud kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb katsetada vastavalt EN 805- le. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel:  Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud).  Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.  Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar.  Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Tellija poolt valitud punkti(de)st. Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada. 6.2. Veetorustik Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Torustiku läbipesu peab toimuma lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal teostada bakterioloogiliste proovide võtmine ja akrediteeritud laboratooriumist bakterioloogilise analüüsi tellimine, et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama Sotsiaalministri 24. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 43/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020 september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid." Kui pärast torustiku läbipesu võetud veeproovi tulemused ei vasta Eestis kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele, tuleb Töövõtjal kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Torustiku läbipesul, vesi-õhk pesu ja/ või desinfitseerimisel kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale. 6.3. Kanalisatsioonitorustik Kõik isevoolsed torustikud (sh kinnistuühendused) tuleb Töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringuprotokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:  Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega).  Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud.  Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud.  Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist, läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud.  Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Tellija nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 44/45  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt Töö nr. 016/2020  Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Defektide ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsete ja uuringute läbiviimise kuupäeva ja ulatuse. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele DVD-l. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda täiendavalt isevoolse kanalisatsioonitorustiku veepidavuskatset. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollmeetodina isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli: toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud. Kontrolliks tõmmatakse läbi kontrollitava lõigu silinder, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, aga igal juhul mitte rohkem kui 8% PVC torudel ja 9% PE torudel. Katse ebaõnnestumisel on Omanikujärelevalvel õigus nõuda torustikutöö parandamist (toru asendamist uuega). Kõik katsetega seotud kulub katab Töövõtja. Vastutav spetsialist: Lauri Aim Projekteerijad: Helen Koger Keskkond & Partnerid OÜ 06.2020 45/45        Pos. nr x koordinaat y koordinaat 1 6443085.40 580377.19 2 6443084.84 580377.36 3 6443084.69 580376.75 4 6443052.81 580386.56 5 6443053.09 580387.70 6 6443028.56 580392.90 7 6443013.40 580397.32  Pos. nr x koordinaat y koordinaat 1 6443013.40 580397.32 2 6442989.32 580404.34 3 6442982.76 580406.51 4 6442983.47 580408.83 5 6442964.57 580412.58 6 6442960.41 580417.12  Pos. nr x koordinaat y koordinaat 1 6442960.41 580417.12 2 6442959.12 580418.54 3 6442959.49 580420.36    Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud Töö nr. 016/2020 Tabel 1. Materjalide vajadus Nr. Materjali nimetus Ühik Kogus 1 2 3 4 Veetorustik 1 Veetoru PE De 32 PN10 m 158,5 2 Veetoru PE De 50 PN10 m 419 3 Veetoru PE De 63 PN10 m 54 4 Veetoru PE De 110 PN10 m 1344 5 Veetoru PE RC De 32 m 168 6 Veetoru PE RC De 50 m 173 7 Veetoru PE RC De 63 m 33,5 8 Veetoru PE RC De 110 m 590,5 9 Hülss PE RC De 160 PN10 m 27 10 Märkelint "Vesi" m 1945 11 R/v tross 4 mm m 1028,5 12 Elekterkeeviskaelus koos äärikuga De 110 tk 28 13 Elekterkeeviskaelus koos äärikuga De 63 tk 1 14 Elekterkeevismuhv De 110 tk 27 15 Elekterkeevismuhv De 63 tk 1 16 Elekterkeevismuhv De 50 tk 23 17 Elekterkeevismuhv De 32 tk 23 18 Tolerantsmuhv DN100 tk 2 19 Tolerantsmuhv DN40 tk 20 20 Tolerantsmuhv DN25 tk 18 21 Elekterkeevissiirdmik De 63/50 tk 2 22 Elekterkeevissiirdmik De 50/32 tk 2 23 Kummikiilsiiber spindlipikenduse ja kapega DN100 PN10 tk 12 24 Kummikiilsiiber spindlipikenduse ja kapega DN50 PN10 tk 1 25 Elekterkeevisotsakork De 50 tk 2 26 Elekterkeevisotsakork De 32 tk 9 27 Elekterkeevispõlv 90° De 110 tk 7 28 Elekterkeevispõlv 45° De 110 tk 13 29 Elekterkeevispõlv 45° De 63 tk 1 30 Maakraan DN40 tk 23 31 Maakraan DN25 tk 27 32 Elekterkeevispuursadul De 110/63 tk 1 33 Elekterkeevispuursadul De 110/50 tk 20 34 Elekterkeevispuursadul De 110/32 tk 20 35 Elekterkeevispuursadul De 63/50 tk 2 36 Elekterkeevispuursadul De 63/32 tk 1 37 Elekterkeevispuursadul De 50/32 tk 2 38 Elekterkeeviskolmik De 110 tk 8 39 Äärikutega malmnelik DN100 tk 2 40 Äärikutega malmkolmik DN100 tk 1 41 Ääriksiirdmik DN100/50 tk 1 42 Puursadul AVK Supa Lock De 110/DN32 tk 3 43 Põlv AVK Supa Lock DN32/De 50 tk 1 44 Põlv AVK Supa Lock DN32/De 32 tk 2 1/2  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud Töö nr. 016/2020 Nr. Materjali nimetus Ühik Kogus 1 2 3 4 Veetorustik 45 Hüdrant kmpl 8 Survekanalisatsioonitorustik 46 Survekanalisatsioonitoru PE De 110 m 331 47 Survekanalisatsioonitoru PE RC De 63 m 87 48 Märkelint "Survekanalisatsioon" m 331 49 R/v tross 4 mm m 87 50 Elekterkeevispõlv 45° De 110 tk 8 51 Elekterkeevispõlv 45° De 63 tk 4 52 Elekterkeevis otsakork De 63 tk 1 53 Rahustuskaev Ø 560/500 tk 1 54 Rahustuskaev Ø 400/315 tk 1 55 Reoveepumpla Ø 1600 kmpl 1 Kanalisatsioonitorustik 56 Kanalisatsioonitoru PVC De 160 SN8 m 2 480 57 Kanalisatsioonitoru PE De 160 m 80 58 Hülss PE De 200 PN10 m 46 59 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 560/500 tk 29 60 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 400/315 tk 58 61 Kontrollkaev PE De 200/160 tk 29 62 Otsakork tk 3 Muud materjalid 63 Muruseeme kg 80 64 Soojustusplaat XPS 50 mm m2 43 65 Soojustuskoorik De 160 torule m 13 66 Helkurpost tk 3 Projektijuht: Lauri Aim Projekteerija: Helen Koger 2/2  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud Töö nr. 016/2020 Tabel 2. Ehitustööde mahud Kood Kirjeldus Ühik Kogus A Üldkulud A6 Ehitusdokumentatsiooni koostamine kogum 1 A10 Mahamärkimine kogum 1 B Lammutus ja ettevalmistustööd B1 Lammutustööd B1.1 Vee- ja kanalisatsioonikaevude likvideerimine tk 95 C Pinnasetööd ja alused C6 Kaeviku tugistamine Sõltuvalt vajadusest H Isolatsiooni-, katmis- ja vooderdustööd 2 H1 Torustike soojustamine soojustusplaadiga XPS 50 mm m 43 H2 Torustike soojustamine soojustuskoorikuga torule De 160 m 13 K Välistorustikud K1 Kraavkaeviku rajamine m 2 882 K3 Liivalus, toru(de) paigaldus, esmane tagasitäide K3.1 Veetoru eraldi kaevikus m 288 K3.2 Isevoolne kanalisatsioonitoru eraldi kaevikus m 863,5 K3.3 Vee- ja isevoolne kanalisatsioonitoru ühises kaevikus m 1 391,5 K3.4 Vee- ja survekanalisatsioonitoru ühises kaevikus m 82 Survekanalisatsiooni- ja isevoolne kanalisatsioonitoru ühises K3.5 m 5 kaevikus Vee-, survekanalisatsiooni- ja isevoolne kanalisatsioonitoru K3.6 m 252 ühises kaevikus K4 Lõpptäite tegemine K4.1 Liiklusalal m 1 448 K4.2 Väljaspool liiklusala m 1 434 K5 Kaevu/kambri/pumpla paigaldamine/ehitamine K5.1 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 560/500 tk 29 K5.2 Teleskoopne kanalisatsioonikaev PE De 400/315 tk 58 K5.3 Kontrollkaev PE De 200/160 tk 29 K5.4 Reoveepumpla Ø1600 paigaldamine kogum 1 K5.5 Teleskoopne rahustuskaev PE De 560/500 tk 1 K5.5 Teleskoopne rahustuskaev PE De 400/315 tk 1 K6 Torustikusõlme ehitamine K6.1 Veetorustiku sõlmede montaaž tk 57 K6.2 Survekanalisatsioonitorustiku sõlmede montaaž tk 4 K6.3 Veetorustiku liitumispunktide rajamine tk 50 K6.4 Kanalisatsionitorustiku liitumispunktide rajamine tk 42 K6.5 Survekanalisatsiooni liitumispunktide rajamine tk 1 K8 Torustike eritööd K8.1 Veetorustiku rajamine kinnisel meetodil m 850 K8.2 Survekanalisatsioonitorustiku rajamine kinnisel meetodil m 27,5 K8.3 Isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamine kinnisel meetodil m 16 K8.4 Vee- ja survekanalisatsioonitoru rajamine kinnisel meetodil m 51,5 Vee- ja isevoolse kanalisatsioonitoru rajamine kinnisel K8.5 m 25,5 meetodil K8.6 Isevoolse kanalisatsioonitoru rajamine üle kraavi m 6,5 1/2  Abja-Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud Töö nr. 016/2020 Kood Kirjeldus Ühik Kogus Q Üldkulud Teed, heakorrastus, haljastus, taastamine Q5 Katete parandamine ja taastamine 2 Q5.1 Ühekihilise asfaltkatte taastamine m 2 770 2 Q5.2 Kahekordne pindamine m 2 790 2 Q5.3 Kruuskatte rajamine/taastamine m 540 2 Q5.4 Kivisillutiskatte taastamine m 20 Q5.5 Haljasala taastamine m2 3 870 Projektijuht: Lauri Aim Projekteerija: Helen Koger 2/2  Keskkond & Partnerid OÜ Teie 12.06.2020 [email protected] Vasara 50 Meie 10.07.2020 nr 15-2/20/16682-4 Tartu Torustike projekti kooskõlastamine riigitee nr 6 ja 24172 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigi põhimaanteega nr 6 Valga-Uulu km 70,50 kinniselt, kaitsetorus, (vee- ja isevoolne kanalitorustik) ja tee kaitsevööndis riigile kuuluval Kraaviperve mü (tunnus 1502:002:0029); km 70,94-70,96 tehnovõrgu kulgemine teemaal; tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis järgmistel riigile kuuluvatel maaüksustel: km 70,26 Urbikäänu mü (tunnus 10502:001:0032); km 70,26-70,31 Oja tee mü (tunnus 10502:002:0027); km 70,31-70,39 Teekalda mü (tunnus 10502:001:0036); km 70,39-70,43 Jalgtee mü (tunnus 10502:001:0038); km 70,43-70,46 Kõnnitee mü (tunnus 10502:001:0040); km 70,46-70,50; km 70,86-70,94 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Ristumine riigiteega nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja km 19,98 ja tee kaitsevööndis riigile kuuluval Tikuti tee mü (tunnus 10701:004:0014) kinniselt kaitsetorus (isevoolne kanalitorustik); km 20,16-20,19 tehnovõrgu kulgemine teemaal; km 19,98-20,02 tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti 15.04.2020 kirjaga nr 15-2/20/16682-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 016/2020 „Abja- Paluoja linna korrusmajade piirkonna vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Tööprojekt. Abja- Paluoja linn, Põlde küla, Mulgi vald Viljandimaa“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad ÜVK rajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Põhimaantee nr 6 teelõik km 69,957-73,8909 oli taastusremondi objekt 2018. aastal. Tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2018. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Põhimaantee nr 6 Valga-Uulu lõigul km 69,937-72,162 on rekonstrueerimise objekt Teehoiukavas 2020.-2023.a. Maanteeameti poolsed kontaktisikud on Lääne teehoiu osakonna ehituse projektijuhid Arto Juhansoo [email protected] ja Kristjan Reimets [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 3. Tehnovõrgu omanik peab esitama Maanteeametile garantiikirja kehtivusajaga 2 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 4. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid#tab-3 Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 5.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 6. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 7. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 9. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektijärgsete tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 10. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 11. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond 2 (3) Lisad: Projekti nr 016/2020 materjalid Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 3 (3)  Lisa 2. Korrastatud teemaa üleandmise akt Võtab vastu (tee omanik) Maanteeamet (edaspidi MA ) Registrikood 70001490 Aadress Teelise 4 10916 TALLINN E-post [email protected] Annab üle (töövõtja) Nimi Registri- või isikukood Aadress Telefon E-post 1. Liiklusvälise tegevuse loa nr 2. Tegevuse asukoht Tee nr Tee nimi Algus km Lõpp km 3. Tegevuse kirjeldus Projekti nimi ja nr; projekti kooskõlast use nr ; kooskõlastuse kuupäev Ajutise liikluskorralduse joonise kooskõ last use nr ; kooskõlastuse kuupäev 4. Tegevuse läbiviimise aeg Alguse kuupäev Lõpu kuupäev 5 . Teemaa on korrastatud, täitedokumentatsioon vastab nõuetele ning liiklus vä lise tegevuse luba on lõpetatud Andis üle: ………………. Võttis vastu: Taavi Umal Töövõtja esindaja Tee omaniku esindaja Kuupäev /digiallkirjas/ Kuupäev /digiallkirjas/ Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ KOOSKÕLASTATUD Maanteeameti lääne teehoiu osakond Joonis: Alard Tallo - 1Pärnu- ja Viljandimaa liikluskorraldaja 30.10.2020. a Tingimused: 1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 2. Teel ja teemaal töötaval sõidukil peab olema sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon ja teel töötav inimene peab kandma standardi EVS-EN ISO 20471 kohast märguriietust. 3. Sõiduteel ei tohi parkida sõidukeid ja mehhanisme ega ladustada materjale. 4. Tagada tööde teostamise alal teekatte puhtus. 5. Ajutised märgid paigaldada vähemalt 0,6 m kõrgusele tee pinnast. 6. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liiklusjuhtimiskeskust e-post [email protected] või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda teel ja teemaal töötamise luba. vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine sõidutee alla kinnisel meetodil , mnt nr 6 Valga – Uulu 70,50-s km Aluskaart: Maa-amet OÜ STOPP Märkused: OÜ Sepa 17 c, Tartu 51013 STOPP LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKT 1. Töid (vee- ja kanalisatsioonitorustiku paigaldamine sõidutee alla kinnisel meetodil tel: 50 14 029 Tööde teostamise koht: ) teostatakse tee kaitsevööndis, väljaspool sõiduteed. e-mail: [email protected] Maantee nr 6 Valga – Uulu 70,50-s km, Põlde küla, 2. Töid teostatkse liiklusmärgi LM 571 „ASULA“ mõjupiirkonnas. MTR nr: ELK000059 Mulgi vald, Viljandi maakond. 3. Kasutada II- suurusgrupi liiklusmärke. Koostas: M. Loost Kutsetunnistus nr: 131254 4. Liikluspiirangutest ja tööde teostamisest teavitada liiklusjuhtimiskeskust (e-post: [email protected]) või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas. Töid teostab: SANBRUNO OÜ Võru 8a, Põlva, 63305 Põlva maakond Teavitus saata vähemalt 1 ööpäev enne piirangu kehtestamist või tööde alustamist. Tööde algus: .20.a. Tööde lõpp: .20.a. 5. Joonisel toodud ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, liikluse korraldamisel Ohutute liiklustingimuste tagamise eest tööpiirkonnas vastutab: ja tööde teostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 JANARI MÄNDLA “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. tel: +372 56 900 755 kuup: allkiri:  Joonis: 1 KOOSKÕLASTATUD Maanteeameti lääne teehoiu osakond Alard Tallo - Pärnu- ja Viljandimaa liikluskorraldaja 30.10.2020. a Tingimused: 1. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 2. Teel ja teemaal töötaval sõidukil peab olema sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon ja teel töötav inimene peab kandma standardi EVS-EN ISO 20471 kohast märguriietust. 3. Sõiduteel ei tohi parkida sõidukeid ja mehhanisme ega ladustada materjale. Vee- ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku 4. Tagada tööde teostamise alal teekatte puhtus. paigaldamine kinnisel meetodil 24172 5. Ajutised märgid paigaldada vähemalt 0,6 m Sultsi – Abja-Paluoja maantee 19,98-l km-l kõrgusele tee pinnast. 6. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liiklusjuhtimiskeskust e-post [email protected] või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda Aluskaart: Maa-amet teel ja teemaal töötamise luba. Märkused: 1. 1. Tööde iseloom: vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitustööd sõidutee alla kinnisel OÜ STOPP 2. ( ) meetodil. OÜ Sepa 17 c, Tartu 51013 STOPP LIIKLUSKORRALDUSE PROJEKT 2. Töid teostatakse tee kaitsevööndis, peamiselt väljaspool sõiduteed. tel: 50 14 029 Tööde teostamise koht: e-mail: [email protected] Ehitustöödega seotud 1 sõiduk asub teepeenral ja osaliselt sõiduteel. Maantee nr 24172 Sultsi – Abja-Paluoja maantee 19,98-s km, Sõidukitele tagatakse möödumisvõimalus tööde alast laiusega vähemalt 3,0 m. MTR nr: ELK000059 Abja-Paluoja linn, Mulgi linn, Viljandi maakond. 3. Töid teostatakse liiklusmärgi LM 351 „Suurim kiirus, 50 km/h“ mõjupiirkonnas. Koostas: M. Loost Kutsetunnistus nr: 131254 4. Liikluspiirangutest ja tööde teostamisest teavitada liiklusjuhtimiskeskust (e-post: Töid teostab: SANBRUNO OÜ Võru 8a, Põlva, 63305 Põlva maakond [email protected]) või Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas. Tööde algus: .20.a. Tööde lõpp: .20.a. Teavitus saata vähemalt 1 ööpäev enne piirangu kehtestamist või tööde alustamist. 5. Joonisel toodud ajutiste liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, liikluse korraldamisel Ohutute liiklustingimuste tagamise eest tööpiirkonnas vastutab: ja tööde teostamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 JANARI MÄNDLA “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. tel: +372 56 900 755 kuup: allkiri:  Liiklusvälise tegevuse luba nr 19-3/20/49953-2 Tuginedes liiklusseaduse § 7² lõikele 3 ja esitatud taotlusele annab Maanteeamet loa allpool toodud tingimustel: Loa andja Maanteeamet Registrikood 70001490 Aadress Teelise 4 10916 Tallinn E-post [email protected] Nimi: Taavi Umal Amet: korrashoiu projektijuht, lääne teehoiu osakond Telefon: 53822178 E-post: [email protected] Kuupäev: 30.10.2020 Loa taotleja Asutus või eraisik Osaühing Sanbruno Registrikood 10255735 Aadress Võru 8 63305, Põlva Nimi: Janari Mändla Amet: Telefon: 56900755 E-post: [email protected] 1. Andmed tee kohta Tee nr Tee nimi Algus km Lõpp km 6 Valga – Uulu 70,50 70,50 24172 Sultsi – Abja-Paluoja 19,98 19,98 2. Liiklusvälise tegevuse loaga seotud dokumendid Dokumendi nimetus Dokumendi registreerimise nr Maanteeametis Liiklusvälise tegevuse projekt 10.07.2020 nr 15-2/20/16682-4 Ajutise liikluskorralduse joonis Kooskõlastatud Alard Tallo pool 30.10.2020 Riigimaa kasutusõigust tõendava dokument 03.08.2020 nr 1-2/20/0650 (Maanteeameti peadirektori käskkiri või leping) 3. Liiklusvälise tegevuse läbiviimise aeg 31.10.2020 – 30.11.2020 4. Loa kõrvaltingimused Enne töödega alustamist informeerida: 1) Liiklusjuhtimiskeskust [email protected] (lisa 1- infoedastusvorm) või https://eteenindus.mnt.ee/main.jsf 2) Teehooldajat (AS Eesti Keskkonnateenused, [email protected]) Liiklusvälise tegevuse lõpetamisest teavitada Maanteeametit. Liiklusväline tegevus loetakse üle antuks, kui Maanteeametile on aktiga antud üle korrastatud teemaa (lisa 2- korrastatud teemaa üleandmise akt). Otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn, [email protected]) 30 päeva jooksul vastavalt haldusmenetluse seadusele või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) 2 (2)