Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
2478
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne üheksandal oktoobril kahe
tuhande kahekümnendal aastal (29.10.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 28.10.2020 kell 10:56 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis
ja
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, asukoht ja postiaadress Harju tn 6,
Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
28.10.2020 kell 11:07 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Avely Austa, isikukood
48710192783, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste
kohaselt Elva linnas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 8641050 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 56504:001:0640,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
tee, Mäeküla, Paide linn, Järva maakond, pindalaga 20,8400 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).
1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 56504:001:0640 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 169 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(SARGVERE);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 190 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(POE);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 197 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 140 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 253 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Esna jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3176 m²; nähtus: üle 10 ha
pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Esna jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1691 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (Mäo:PKG);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 523 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: kanal, peakraav
valgalaga kuni 10km2 (Sargvere peakraav);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 93 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 248 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(F-2);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 177 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 207 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 190 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
2
• Piiranguvöönd: nitraaditundlik ala; ulatus: 208444 m²; nähtus: nitraaditundlik ala (Pandivere
ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 109 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(KESKUSE);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(IHA);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (VALGMAA_2 (Sargvere peakraav));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (SARGVERE (Sargvere peakraav));
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 493 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (SARGVERE (Sargvere peakraav));
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 473 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (VALGMAA_2 (Sargvere peakraav));
• Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 308 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav
veekogu (Esna jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 117 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 55 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA043);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6389 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Esna jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 90 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 791 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 34 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1090 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3180 m²; nähtus: maantee
(Paide - Mündi - Mäeküla);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 199 m²; nähtus: kanal, peakraav
valgalaga kuni 10km2 (Sargvere peakraav);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 150 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(VALGMAA_2);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 104 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 443 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
3
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 133 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(IHA);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 807 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4265 m²; nähtus: maantee (Mäo
- Tarbja - Eivere - Korba);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 96 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(SARGVERE);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 438 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(HIRSI);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 422 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 63 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 23 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1377 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 5363 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht);
• Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 3041 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega ala
();
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 34 m²; nähtus:
kinnismälestis (Põhjaka mõisa vesiveski);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 564 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1994 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 360 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(F-2);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 83 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 208444 m²; nähtus: maantee
(Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA043);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1104 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 208444 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Kesk-
Eesti üldgeoloogiline kaardistamine);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(LAOD);
4
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3276 m²; nähtus: maantee
(Mäeküla - Koeru - Kapu);
• Piiranguvöönd: kaitsmata põhjaveega ala; ulatus: 25320 m²; nähtus: kaitsmata põhjaveega
ala ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 11677 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 19 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 632 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga
ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Esna jõgi);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA043);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 234 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 112 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 17 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 248 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 208442 m²; nähtus: maantee (Tallinn - Tartu -
Võru - Luhamaa);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 794 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1526 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: maardla; ulatus: 4293 m²; nähtus: maardla (Mäo (Mündi, Põhjaka, Lauka));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 614 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 154 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(PÕHJAKA);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 78 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA043);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(HIRSI);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: sideehitis maismaal
(ELA007);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Mäo:PKG);
• Piiranguvöönd: ulatus: 8426 m²; nähtus: tiheasustusala (Paide valla üldplaneering);
5
• Piiranguvöönd: ulatus: 491 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
(Numenius arquata (suurkoovitaja)).
1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub:
1.4.1. mälestise nimi: Põhjaka mõisa vesiveski;
• mälestise registri number: 15092;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998
määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) ja "Kultuurimälestiseks tunnistamine,
kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri
24.augusti 2005. a käskkiri nr 265 (RTL, 01.09.2005, 93, 1423).
1.4.2. mälestise nimi: Asulakoht;
• mälestise registri number: 9723;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997
määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) ja "Kultuurimälestisele kaitsevööndi
määramine" Kultuuriministri käskkiri 21. juuni 2006 nr 208 (RTL, 04.07.2006, 52, 967).
1.5. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud (s.h. ka
mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu
näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid.
2.1.4. Kasutusõiguse alal, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei
ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 21.10.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/0860.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
6
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Tema volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud,
muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning
tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki
õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Selle lepingu sõlmimisega lõpetavad nad lihtkirjaliku lepingu, mis on Omaniku ja
Õigustatud isiku vahel sõlmitud lepingu punktis 3. toodud õiguste teostamiseks.
2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisa), millelt on näha kasutusõiguse ala.
2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamate seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud
lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri
registriosa päringu alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses - majandustegevuste
registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee), konkurentsiameti kodulehelt
http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025 tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise
avalduse alusel.
7
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 21.10.2020.a
käskkirja nr 1-2/20/0860 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isikliku kasutusõiguse seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse
§158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise paiknemiseks, ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil (eelnevalt ja edaspidi
nimetatud isiklik kasutusõigus).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lisaks olevatel plaanidel tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (eelnevalt ja edaspidi
nimetatud kasutusõiguse ala).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese järjekoha.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. tehnorajatis peab vastama ProSystem OÜ poolt koostatud projektile köide 5 töö nr 007-18-II
„Riigitee 25 Mäeküla-Koeru-Kapu km 0,0-5,0 tänavavalgu stus, elekter ja sidevarustus“;
4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjoonise õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.5. Lepingu esemega seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega;
4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse ala olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrgu korrashoidu ja/või ohustaks
võrgu toimimist;
8
4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.10. pärast kasutusõiguse alal teostatud võrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde
lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate
isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute
ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.17. kasutusõiguse ala jäävad Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus
ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse ala ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse ala ei asu.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2. toodud kokkulepe
ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõigusleping
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 8641050 kolmandasse (III) jakku
esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, sideehitise paiknemiseks,
ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks
eesmärgil vastavalt 29.10.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2., 3.3. ja 4.1. ning lepingu
lisaks olevatele plaanidele.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
9
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -
rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam
võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks
tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud
korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle
kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side
seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või
kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui
universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava
10
tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse.
Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses
sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui
tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui
avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga
liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja
omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist
kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
6.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku
vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu
suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev
maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise
kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-,
niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada
tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning
põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada
raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid,
ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,
paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva
sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast
koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5)
töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja
mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis.
6.16. EhS § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab
tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool
äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi
11
laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest
servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud
üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat
valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud
rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha
veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
6.17. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust
ja piiratakse liikumist.
6.18. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus
keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine;
3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30
meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi
kitsendusi.
6.19. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:
• reoveesette laotamine;
• matmispaiga rajamine;
• jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja
arvatud sadamas;
• maavara kaevandamine;
• mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga
sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või
harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks
ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks.
6.20. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul
alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht.
Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-
ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1
ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja
põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal
Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine,
väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise
taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine,
v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning
looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja
muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut Läänemere, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve ning Võrtsjärve; teistel järvede, jõgede, ojade, allikate, kanalite, peakraavide ja
maaparandussüsteemide avatud eesvoolude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse
kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise
menetlemise käigus metsateatise osana. Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam
tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat.
6.21. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on:
• mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit;
• mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit;
• linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal
(edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud
12
juhul;
• üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse
valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit;
• allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri
suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit.
Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda
piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste
ehitamine keelatud.
Ehituskeeld ei laiene:
• hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää
veekaitsevööndisse;
• tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas
olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele;
• kalda kindlustusrajatisele;
• supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele;
• maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile;
• olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on
väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist;
• piirdeaedadele.
Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga
kavandatud:
• pinnavee veehaarde ehitisele;
• sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele;
• ranna kindlustusrajatisele;
• hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele;
• kalakasvatusehitisele;
• riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele;
• tehnovõrgule ja -rajatisele;
• sillale;
• avalikult kasutatavale teele ja tänavale;
• raudteele.
6.22. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende
kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise
lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris
tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele
originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi
kinnistusosakonnale.
13
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kirjanurk OÜ. Osalejad paluvad selle lepinguga seotud
arved ja lepingu digitaalse originaaleksemplari edastada e-postile:
[email protected].
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Koos käibemaksuga 69,96 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisaks olevad plaanid on osalejatele videosilla vahendusel
videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisad digitaalselt allakirjastamist ekraanil
tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanides sisalduvate andmetega nõus.
Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest,
nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisaks olevate plaanidega on videosilla
vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Avely Austa
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
14