Eesti Looduseuurijate Selts Põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 142,0-182,0 Pikknurme-Tartu lõigu ulukiseire S eirekava Vastutav ekspert: Harri Valdmann, PhD Seireeksperdid: Ragne Erimäe, PhD Ants Tull , MSc Maris Kruuse, MSc Töö tellija ja rahastaja: Maanteeamet Tartu-Tallinn, oktoober 2020 Leping: Töövõtuleping nr 1-12/20/2063-1 Tellija: Maanteeamet Seotud projektid: R iigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhj apoolse ümbersõidu eelprojekt ning sellega kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine . Seotud osapooled: Roadplan OÜ (eelprojekti koostaja) Alkranel OÜ (keskkonnamõju hindaja) Töö täitja: Eesti Looduseuurijate Selts Eesti Teaduste Akadeemia juures Kontakt: Toomas Kukk, tel: (+372) 518 9 420, e-post:
[email protected] (lepingulised küsimused) Harri Valdmann, tel: (+372) 528 5182, e-post:
[email protected] (sisulised küsimused) Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Taustinfo ja töö eesmärk PAGEREF _Toc54641012 \h 4 Tööde ajakava ja metoodika PAGEREF _Toc54641013 \h 5 Teabe küsimine piirkonna jahiseltside esindajatelt PAGEREF _Toc54641014 \h 5 Seire rajakaameratega PAGEREF _Toc54641015 \h 5 Välitööd PAGEREF _Toc54641016 \h 5 Olemasoleva teabe analüüs PAGEREF _Toc54641017 \h 6 Konsultatsioonid PAGEREF _Toc54641018 \h 6 Tulemid PAGEREF _Toc54641019 \h 6 Taustinfo ja töö eesmärk Taustinfo Aastatel 2009-2011 koostati Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Mäo-Tartu lõigu teemaplaneering I klassi maantee asukoha määramiseks ning tee arendamise võimaluste loomiseks. Planeeringu koostamise käigus viidi läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Ulukite liikumisvõimaluste ning rohevõrgustiku üldise sidususe ja toimivuse tagamiseks nähti KSH aruandes ette meetmed, mida tuleb rakendada enne projektide koostamist ja ka projekteerimise ajal. KSH koostajad nägid enne projekteerimisfaasi algust eraldi seire teostamise vajaduse, eelkõige loomastiku liikumise konfliktkohtade täpsustamiseks. Loomaläbipääsude rajamisel on oluline, et nende asukohad kattuksid võimalikult täpselt reaalsete liikumiskoridoridega. Vastasel juhul võib rajatud läbipääs (eelkõige ökoduktid, maastikuühendused, tunnelid) osutuda elus tikule mitte-aktsepteeritavaks. Selleks, et selgitada välja konkreetsed loomaläbipääsude asupaigad, nähti ette läbi viia seire (ulukiuuring), mis peab hõlmama ennekõike selliseid maanteelõike, kus liiklustihedus ja teed ümbritsevad elupaigad moodustavad kõige ohtlikuma kombinatsiooni. Samuti tuleb seirega katta suuremate jõgedega ristumiskohad. Seirega tuleb hõlmata võimalikult erinevate liigirühmade eelistatavad elupaigad. Samuti tuleb teostada terve põhimaantee ulatuses nn juhuseire ning määrata ja kaardistada (positsioneerida): • hukkunud loomade arv, sh hukkunud väikeulukite arv; • olulised liikumiskoridorid liigirühmade kaupa (visuaalsed vaatlused, nt talvine jäljeradade fikseerimine, suvine tegevusjälgede registreerimine). Maanteeamet algatas 13.10.2020 otsusega nr 15-7/20/417 k eskkonnamõju hindamise riigitee 2 (E263) Talli nn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6- 167,3 asuva Käre vere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-T artu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõid u eelprojektiga kavandatavatele tegevustele . Projekti eesmärgiks on riigitee 2 (E263) Tallinn–Tar tu–Võru–Luhamaa ümberehitus 2+2 ristlõikega maanteeks lõikudel km 162,6-167,3 ja 170,5-178,7 vastavalt Mäo–Tartu teemaplaneeringule ning Tartu põhjapoolse ümbersõidu ra jamine. Projektiga nähakse ette teedevõrgu asukoha täpsustamine ja määratakse teemaa v ajadus projekteeritaval lõigul. E elprojekti koostamisel ja kavandatava tegevus e keskkonnamõju hindamisel on ette nähtud viia läbi ulukiuuring. Töö eesmärk 1. Teostada riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 142,0-182,0 Pikknurme-Tartu teelõigu ulukite liikumise ja konfliktkohtade määramise analüüs, selgitamaks ulukite võimalikud liikumisalad üle teemaplaneeringuga määratud trassikoridori. Töö eesmärgiks on selgitada olemasoleva ning kavandatava transpordi ja ulukite liikumisteede vahelised konfliktialad ning esitada võimalikud leevendavad meetmed elupaikade sidususe tagamiseks, sõltuvalt teemaplaneeringu ning seirega samaaegselt koostatavate eelprojektide eesmärkidest ja lahendustest. 2. Lisaks tuleb uurida kahepaiksete ja roomajate võimalikku esinemist uuritaval alal (sigimis- ja talvitumisveekogude esinemine, elu ja rändealad) ning selgitada leevendavate meetmete rakendamise vajadus teeprojektis. Uuritavateks liigirühmadeks on imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tööde ajakava ja metoodika Teabe küsimine piirkonna ja hiseltside esindajatelt Kuna jahimeestel on hea ülevaade ulukite liikumisest oma jahipiirkonnas, küsitakse vastavat teavet kohalikelt jahiseltsidelt. T2 Pikknurme-Tartu lõik läbib kokku 4 jahipiirkonda – Jõgeva maakonnas Pikknurme (lõigu alguspunktist Tartu maakonna piirini) ning Tartu maakonnas Laeva (maakonnapiirist Emajõega ristumiseni) , Kärevere (Kooli ojaga ristumisest Emajõega ristumiseni) ning Tähtvere (Emajõega ristumisest lõigu lõpp-punktini) . Esimene kohtumine jahimeestega leidis aset 21.10.2020, mil vaadati koos üle jahimeeste hinnangul kõige ulukiohtlikumad paigad. Seire rajakaameratega Rajakaamerad on ulukiseirel üha populaarsemad, kuna sel meetodil on mitmeid plusse: tegemist on mitteinvasiivse ja ulukeid minimaalselt häiriva meetodiga ning kaameratega on võimalik huvipakkuva paiga pidev jälgimine. Miinuseks on kaamerate piiratud tööpiirkond, mistõttu sobivad need konkreetsete kohtade (teadaolevad ulukite liikumisrajad, loomaläbipääsud jne) jälgimiseks. Esimesel objektikülastusel 21.10.2020 paigaldati t eelõigule 14 rajakaamerat Willfine 4G (n ähtamatu must IR LED välk; IR kaugus 15-20m ; reageerimiskiirus 0,35-0,45 sek; foto/video saatmise võimalus; särivõte 1-5 fotot). Ülejäänud 6 kaamerat paigaldatakse järgmiste välitööde käigus 2020. a hilissügisel. Kaameraid kasutatakse eelkõige konfliktsetel lõikudel , nt ristumistel vooluveekogudega , tarakatkestuste või silmaga nähtavate ulukiradade juures , ent aeg-ajalt paigutatakse ümber vastavalt vajadusele. Rajakaamerate fotod analüüs itakse ja laekuv info sisestatakse andmetabelisse . Välitöö d Välitööd tehakse igal aastaajal, st kogu projekti vältel on ette nähtud kokku 8 välitööperioodi. Välitööde käigus fikseeritakse projekteeritava maanteelõigu läheduses paiknevad ulukite liikumisrajad, tegevusjäljed ja võtmeelupaigad , sealhulgas kogu lõigu pikkuses tee servas ja selle vahetus läheduses ning eeldatavatel konfliktlõikudel lisaks erinevates elupaikades uurimisalal kui ka lähedal asuvatel metsateedel . Talvised välitööd ajastatakse võimalusel lumikattega perioodile. Seejuures on oluline, et jäljeloenduse päevale eelnevalt ei oleks lund sadanud. Juhul kui lund ei tule (ning teistel aastaaegadel) planeeritakse välitööd läbi viia vihmajärgsetel päevadel, mil pinnas on pehmem ning ulukite jäljed paremini märgatavad. Tulemused vormistatakse transektplaanidena. Kogu teelõigu ulatuses k aardistatakse liikluses hukkunud loomad (registreeritakse kuupäev, asukoha koordinaadid ning liik). Lisaks uuritakse kahepaiksete ja roomajate võimalikku esinemist uuritaval alal (sigimis- ja talvitumisveekogude esinemine, elu- ja rändealad) . Külastatakse kahepaiksetele sobivaid elupaiku kevadisel sigimis- ja rändeperioodil (otsitakse kudupalle, tuvastatakse liigid visuaalselt või konna häälitsuste järgi). Olemasoleva teabe analüüs Analüüsitakse olemasolevat teavet, kasutades andmebaasides ja planeeringutes sisalduvat informatsiooni ( kaitsealad, rohevõrgustik, ulukiõnnetuste andmebaas, Eesti Topograafia Andmekogu, CORINE, Eesti Looduse Infosüsteem jt) . Kaitsealad, kaitsealused liigid, muu looduskaitseline teave: Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) https://infoleht.keskkonnainfo.ee/ Loomaliikide info ( imet ajad, kahepaiksed ja roomajad): Loodusvaatluste andmebaas https://lva.keskkonnainfo.ee/ Ulukitega juhtunud liiklusõnnetused: Maanteeameti ulukiõnnetuste kaardirakendus (hõlmab andmeid 2009-2018) https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/ ; l isaks 1313 registreeritud ulukiõnnetuste info 2019. a ning 2020. I poolaasta kohta tabelkujul Konnade rändekohad: Eestimaa Looduse Fondi projekti „Konnad teel(t)“ veebilehel olevad kaardirakendused http://konnad.elfond.ee/tulemused ; http://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/ Konsultatsioonid Paralleelselt ulukiseirega on töös T2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 162,6-167,3 asuva Kärevere möödasõidu, km 170,5-178,7 asuva Kardla-Tartu lõigu ja Tartu põhjapoolse ümbersõidu eelprojekt ning sellega kavandatavate t egevuste keskkonnamõju hindamine . Kuna KMH aruanne peab olema valmis 2021. aasta novembriks ning eelprojekti lahendused suuresti juba 2021. aasta suveks, tehakse ulukiseire osaks olev esialgne l eevendavate meetmete analüüs (maantee tarastamine, tarakatkestused, eritasandilised läbipääsud jm) juba 2021. aasta suve alguses. Täienenud andmetele tuginev lõplik analüüs esitatakse lepinguperioodi lõpuks. N õustavad konsultatsioonid eelprojekti ja KMH koostamiseks viiakse läbi läbivalt projekti 1. aasta jooksul (vastavalt vajadusele, tulenevalt eelprojekti ja KMH koostamise ajakavast). Regulaarsed töökoosolekud Tellijaga toimuvad sagedusega vähemalt üks kord poolaasta jooksul. Projekti avakoosolek Tellija, eelprojekti koostaja ning KMH läbiviija osavõtul toimus 15.10.2020. Tulemid Olemasoleva teabe ning uuringu käigus kogutud andmete alusel leitakse konfliktsed teelõigud ning tehakse ettepanekud sobivate leevendusmeetmete planeerimiseks ja rajamiseks. Uuringu sihtliikideks on eelkõige suursõralised – põder, metskits ja metssiga , kellega juhtub enim liiklusõnnetusi ning kes oma kehasuuruse tõttu on kõige liiklusohtlikumad. Lisaks pööratakse tähelepanu suurkiskjate – pruunkaru, hundi ja ilvese ning väikeulukite esinemisele uuritava lõigu piirkonnas. Lisaks on Tähtvere jahiseltsi maadel kohatud punahirvi, ent nad on siiski pigem haruldased. Eraldi vaadeldakse kaitsealuste imeta ja-, kahepaikse- ja linnuliike . Ehkki suurulukitest on arvukaim metskits, liigub kogu lõigu ulatuses ka põtru ning seetõttu tehakse suurulukite leevendusmeetmete ettepanekud (sh läbipääsude mõõtmed) lähtuvalt sellest, et need oleks põtradele kasutatavad. Üldjuhul meetmed, mis sobivad põdrale, sobivad ka teistele ulukitele. Sobivate leevendusmeetmete analüüsil arvestatakse ka olemasolevat ning prognoositavat liiklussagedust. Tegevuste ajakava on fikseeritud Lisas 1 .