Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus: Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigu põhiprojekti koostamine Tehniline kirjeldus LISA Nõuded töövõtjale PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAM I SE PLAAN Töövõtja peab e sitama 14 päeva jooksul hiljemalt pärast lepingu sõlmimist Tellijale ülevaatamiseks ja märkuste esitamiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani (BIM rakenduskava) . Kvaliteedi tagamise plaan kooskõlastatakse avakoosolekul vajadusel eraldi digitaalselt. Kvaliteedi tagamise plaan tuleb koostada vastavalt „ Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhendi eelnõu “ (lisatud projekteerimise tehnilise kirjelduse Lisana). BIM rakenduskava peab sisaldama Minimaalselt AST juhendi punkt 3 käsitletud punkte. riskide hindamine ja nende maandamise abinõud. Töövõtja peab kvaliteedi tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla projekteerimise võtmeisik. Kui Tellija esitab koosolekul märkused või tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva. PROJEKTI JUHTIMINE Tellija organisatsioon Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakooso leku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. Töövõtja organisatsioon Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete tä itmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest: Projektijuht; Teede projekteerimise eest vastutav isik. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. Projektijuht peab: vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; suhtlema projektiga seotud ametkondadega; olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades P rojekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. NÕUDED ISIKUTELE Lepingus ja tehnilises kirjelduses (projekteerimistingimustes) toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid : Projektijuht Teede projekteerimise eest vastutav isik Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3 .2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. Nõuded isikutele on alljärgnevad: Projektijuht Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ja ametialal projekteerimise juhtimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Projektijuht peab viimase 5 aasta (1 0 /20 15 - 09 /20 20 ) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee ehituseprojekti ( lepin gu täitmismaksumusega vähemalt 25 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projek tijuhina järjestikku vähemalt 6 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta . Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg. Teede projekteerimise eest vastutav isik . Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Teede projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimine-planeerimine, esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava elukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Teede projekteerimise eest vastut av isik peab viimase 5 aasta (1 0 /20 15 - 09 /20 20 ) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee ehitusprojekti ( lepin gu täitmismaksumusega vähemalt 25 000 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projekt eerijana järjestikku vähemalt 6 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku projektis osalemise aeg.
Mudeli kaaskiri Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot: Mudeli (faili) nimetus Projekti nimi, tähis ja staadium Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu, Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted, Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel) Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht) BIM koordinaator ja tema kontaktandmed Koordineerimistarkvara ja selle versioon IFC ja muud klassifikatsiooni erisused Geomeetria erisused Infosisu erisused Mudelis esinevad vastuolud Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga) Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edastatakse kas *. pdf , *. docx failiformaadis.
5067300 -579120 EELNÕU 0 EELNÕU BIMConsult 25.11.2019 Avaliku sektori tellijate (AST) ühiste BIM nõuete juhend Tellija : Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium Täitja : BIMConsult OÜ Sisukord TOC \h \u \z Sisukord PAGEREF _30j0zll \h 1 Kasutatav alusdokumentatsioon PAGEREF _3znysh7 \h 5 EVS932:2017. Ehitusprojekt PAGEREF _2et92p0 \h 5 Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile. PAGEREF _tyjcwt \h 5 Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded PAGEREF _3dy6vkm \h 5 Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele. Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas. PAGEREF _1t3h5sf \h 5 Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 PAGEREF _4d34og8 \h 5 AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded. 2019 PAGEREF _2s8eyo1 \h 5 Sissejuhatus PAGEREF _17dp8vu \h 5 BIM rakenduskava PAGEREF _3rdcrjn \h 6 Üldnõuded modelleerimisel PAGEREF _26in1rg \h 8 Üldnõuded PAGEREF _lnxbz9 \h 8 Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded PAGEREF _35nkun2 \h 11 Osamudel PAGEREF _1ksv4uv \h 12 Koondmudel PAGEREF _44sinio \h 12 Esitlusmudel PAGEREF _2jxsxqh \h 13 BIM nõuded hoonetele PAGEREF _z337ya \h 13 Lähteolukord PAGEREF _3j2qqm3 \h 13 Arhitektuur PAGEREF _1y810tw \h 14 Sisearhitektuur PAGEREF _4i7ojhp \h 15 Konstruktsioon PAGEREF _2xcytpi \h 17 KVJ-VK PAGEREF _1ci93xb \h 18 Tugev- ja nõrkvool PAGEREF _3whwml4 \h 19 Hoone elementide värvid PAGEREF _qsh70q \h 20 Hoonete erisüsteemid ja -tehnoloogiad PAGEREF _3as4poj \h 24 BIM nõuded rajatistele PAGEREF _1pxezwc \h 25 Lähteolukord PAGEREF _49x2ik5 \h 26 6.1.1. Maastikumudel PAGEREF _2p2csry \h 29 6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel PAGEREF _3o7alnk \h 29 6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel PAGEREF _23ckvvd \h 30 6.1.4. Kaardi- ja asukohaandmed PAGEREF _ihv636 \h 31 6.1.5. Viiteinfo PAGEREF _1hmsyys \h 31 Katendid ja katted (InfraBIM tase 2000) PAGEREF _41mghml \h 32 6.2.1. Teemudel (Nt. tee, -tänav, -raudtee; maanteed, erateed, tänavad, rongi- ja trammiteed) PAGEREF _2grqrue \h 32 Pinnase-, alus- ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) PAGEREF _vx1227 \h 36 6.3.1. Muldkeha ja geotehnika PAGEREF _3fwokq0 \h 37 Süsteemid (InfraBIM tase 3000) PAGEREF _1v1yuxt \h 38 6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed PAGEREF _2u6wntf \h 38 6.4.2. Valgustus PAGEREF _19c6y18 \h 40 6.4.3. Liikluskorraldus PAGEREF _3tbugp1 \h 42 6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika PAGEREF _28h4qwu \h 43 Ajutised ehitised (InfraBIM tase 5400, 5500) PAGEREF _nmf14n \h 44 6.5.1. Ajutised ehitised PAGEREF _37m2jsg \h 44 Ehitustehnilised ehitusosad (InfraBIM tase 4000) PAGEREF _1mrcu09 \h 45 Maastikuarhitektuur PAGEREF _46r0co2 \h 46 6.7.1. Maastikuarhitektuur PAGEREF _2lwamvv \h 46 Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) PAGEREF _111kx3o \h 48 6.8.1. Piirid ja piirangud PAGEREF _206ipza \h 48 Keskkonnamõjud PAGEREF _4k668n3 \h 49 Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) PAGEREF _2zbgiuw \h 50 § 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil PAGEREF _1egqt2p \h 51 Rajatiste erisüsteemid ja -tehnoloogiad PAGEREF _3ygebqi \h 56 Eksportimine avatud formaati PAGEREF _2dlolyb \h 56 IFC PAGEREF _sqyw64 \h 56 LandXML PAGEREF _3cqmetx \h 58 InfraModel PAGEREF _1rvwp1q \h 58 Mudeli dokumentatsioon PAGEREF _4bvk7pj \h 58 Vastuolud PAGEREF _2r0uhxc \h 60 Teostusmudel PAGEREF _1664s55 \h 61 Lisad PAGEREF _3q5sasy \h 63 Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded PAGEREF _25b2l0r \h 63 Lisa 2 taristu andmesisu nõuded PAGEREF _kgcv8k \h 63 Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad PAGEREF _34g0dwd \h 63 Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded. Lisa 2. PAGEREF _1jlao46 \h 63 Lisa 5 InfraBIM klassifikaator PAGEREF _43ky6rz \h 63 Kasutatav alusdokumentatsioon EVS932:2017. Ehitusprojekt Määrus RT I, 18.07.2015, 7. Nõuded ehitusprojektile . Määrus RT I, 03.07.2015, 29. Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded Riigi Kinnisvara AS. Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele . Osa 16 BIM. 2019. Ilmumas . Soome taristu infomudeli üldnõuded YIV2015 ja YIV2019 AS Tallinna Sadam BIM ja InfraBIM nõuded . 2019 Sissejuhatus Juhendi kasutamisel on oluline märkida , et mudelprojekteerimine annab osapooltele tööriistade komplekti , mis võimaldab saavutada efektiivsust erinevatel projekti elluviimise etappidel . Samal ajal on oluline tuua välja peamised dokumendid , mis sisuliselt defineerivad projekti sisu ning osapoolte vastutuse . Valdkonna peamised määratlused tulevad EVS standardist EVS 932:2017 ning määrustest “ Nõuded ehitusprojektile ” ja “Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded ”. NB Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu . BIM nõuete sätestamise eesmärk on kirjeldada raamistikku , mis võimaldaks tellijal tõhusamalt juurutada BIM tehnoloogiat ja parimaid tavasid oma lühi - ja pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks . Nõuded on koostatud eesmärgiga ühtlustada mudelprojekteerimise protsessi ja selle väljundeid . Järgmised peatükid kirjeldavad nõudeid , millest tuleb lähtuda projekteerimise ja ehitamise käigus . Nõuete lahutamatu osa on dokumendi Lisa number 1 „BIM andmesisu nõuded Hoonetele “ ja Lisa 2 “BIM andmesisu nõuded rajatistele ”, kus on esitatud nõuded BIM mudeli andmesisule erinevates ehitise elukaare etappides . BIM nõuete paindlikkus võimaldatakse konkreetse projekti puhul tehnilise kirjelduse , lepingu muudatuste ja BIM rakenduskavaga . Osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks on möödapääsmatu dokument ja sisuline toiming Tellija lähteülesanne . Tellija lähteülesandes otsustatakse , kuidas jagunevad modelleerimise ülesanded erinevate valdkonna projekteerijate vahel . Käesolev juhend on abivahend lähteülesande ellu viimisel . Modelleerimise peamiseks väljundiks on tellija lähteülesandes seatud eesmärkide saavutamine . NB käesolev juhend ei asenda tellija lähteülesannet projekti elluviimiseks . Juhendi kommenteerimise ajal toimivad veel sisuarutelud Piiride ja piirangute osamudeliga seoses ning minimaalse andmesisu osas . Hetkel planeeritakse kasutada nii YIV kui RKAS andmesisu täismahus . BIM rakenduskava Enne projekteerimistöödega alustamist koostab peaprojekteerija koos alltöövõtjatega / partneritega mudelprojekteerimise rakenduskava , kus kirjeldatakse : projekti info ( asukoht , lühikirjeldus , ajakava ); projektijuhtimise struktuur skeemina ( projekti meeskonna kirjeldus , hierarhia , mehitatus , rollid ja vastutusalad , seosed jne ); projekti meeskonna info ( ettevõtted ja vastutavad isikud koos kontaktandmetega ); kasutatavad BIM tarkvarad koos versioonide ja edastatavate failiformaatidega ; projekti ja osamudeliteks jagamise põhimõtted ; mudelifailide nimetamise põhimõtted ja ühtse stiili määratlemine ; erisused osamudelite jaotuste vahel , kooskõlastamise põhimõtted ; kasutatav koordinaat - ja kõrgussüsteem ( sh on kokkulepitud reeperid , nullpunkt , teised referentspunktid ); modelleeritavate elementide , pindade nimetus - ja tähistuspõhimõtted ( tähistus ja kategooriad ); valitud tarkvarade spetsiifilised juhendid nõuete täitmiseks ( koos illustratsioonidega ); kvaliteeditagamise plaan ( automaat - ja manuaalkontrollid , nende ulatus ja detailsus , geomeetria ja infokontrollid , raportid jne ); koostööreeglid projekti osapoolte vahel ( koosolekute toimumine , koostöökeskkonna kasutamise põhimõtted , koondmudeli koostamine , mudelite uuendussagedused jne ); BCF (BIM Collaboration Format) failide koostamise ja vahetamise kord ( väljade täitmine ning teavituste haldamine ); infoturbe plaan ( kasutatavate keskkondade töökindlus , kontrollitud ligipääs andmetele , varundamine , vastumeetmed viirustele ja pahavarale jne ); kaaskirjade koostamine ( sisu , vorm , mallid , uuendussagedused jne ); muud korralduslikud küsimused . BIM rakenduskava saadetakse tellijale kooskõlastamiseks 2 nädala jooksul peale projekteerimise avakoosolekut . Projekteerimistööde kestel on töövõtja kohustus kinni pidada BIM rakenduskavas kirjeldatust või muudatuste korral BIM rakenduskava uuendada , versioneerida ning saatma selle tellijale kooskõlastamiseks . BIM rakenduskavas peab selguma , kuidas kavatsetakse nõuded täita . Kui tellijaga lepitakse kokku nõuete põhjendatud lõdvendustes , siis need dokumenteeritakse BIM rakenduskavas . BIM rakenduskava kuulub projektdokumentatsiooni hulka ning see esitatakse igakordselt projekti üleandmisel tellijale . Üldnõuded modelleerimisel Üldnõuded Mudelite andmesisu tasemed ning nõutud andmesisu on määratud Lisa 1 Hoonete andmesisu nõuded , Lisa 2 Taristu andmesisu nõuded ja Lisa 4 Tallinna Sadam sildade juhend . Modelleeritud peavad olema kõik elemendid , mis kuuluvad projekti koosseisu ja on vastavas projekti staadiumis nõutud . Mudeli elemendid peavad vastama konkreetses projekteerimise etapis esitatud andmesisu taseme nõuetele , st. nendele peab olema omistatud nõutud parameetriline ja atribuudi info. Mudeli elementidele omistatud andmesisu ehk parameetrite väärtused peavad olema eestikeelsed . Võõrkeelne andmesisu mudeli elementide kohta pole lubatud . Juhtudel kui eestikeelse andmesisu lisamine pole mõjuvatel põhjustel võimalik , kooskõlastatakse see tellijaga , dokumenteeritakse BIM rakenduskavas ning vastavad tõlked tuuakse välja BIM kaaskirjas . Mudelite siseselt ega üleselt ei ole elementide vahelised vastuolud ( lõikumised , kattuvused ja ristumised ) üldiselt lubatud . Lubatud vastuolude piirmäärad hoonete puhul on välja toodud „Lisa 3, hoonete lubatud vastuolud “ dokumendis . Peaprojekteerija kohustus on tagada erinevate valdkondade mudelite kooskõla , elementide korrektne kõrguslik paiknemine ja vastuolude puudumine . Mudeli elementide geomeetria kõik kolm mõõdet (3D) on võrdse tähtsusega . Elementide ruumis paiknemise täpsus ja nõutud usaldusväärsus on kolmes sihis võrdsed . Elemendid peavad paiknema korrektsetes asukohtades , sinna kuhu on planeeritud nende ehitus või paigaldus . Mudeli geomeetriline ja mitte-geomeetriline info on võrdse tähtsusega . Mitte- geomeetrilise info osas tolerantsid puuduvad ehk kõik nõutud väljad peavad olema täidetud korrektselt ning sisaldama tõest informatsiooni . Informatsioon , mis on esitatud mudelis , joonistel ja seletuskirjas peab olema omavahel kooskõlas . Mudelid peavad olema tööde üleandmise hetkel vajalikus ulatuses tõesed ja edasi arendatavad . Mudel peab vastama olemasolevale ja loodavale reaalsusele ning sisaldama ehitatavaid lahendusi . Hoonete mudeli elemendid tuleb modelleerida korruste kaupa . Sõltumata valdkonnast kuuluvad ühe korruse koosseisu kõik mudeli elemendid alates vahelae kandva osa alumisest pinnast kuni järgmise korruse kandva osa alumise pinnani . Mitut korrust läbivad elemendid ( nt monteeritavast raudbetoonist kahe korruse pikkused postid ) seotakse kõige madalama korrusega ( korrusega , kust alustatakse selle paigaldust ). Mudeli elemendid peavad olema süsteemselt nimetatud . Keelatud on nimetada sama tüüpi elemente erinevate tüübinimetusega või erinevat tüüpi elemente sama tüübinimetustega . Konkreetse elementide tähistussüsteemi või põhimõtted pakub välja peaprojekteerija BIM rakenduskavas . Mudelid peavad olema puhastatud ebavajalikest ja liigsetest elementidest ( müra , „ hüljatud “ projektlahendused , tühjad korrused või osasüsteemid ) ning projekti laetud üleliigsetest mudeli elementide tüüpidest ja nö perekondadest . Edastatavad mudelid peavad olema referentsmudelitest puhastatud . Korduva GUID tunnusega elementide või duplikaatide esinemine mudelis pole lubatud . Mudel peab moodustama ühtse terviku ning mudeli elemendid peavad olema modelleeritud sidusaks ja pidevaks süsteemiks . Kõik elemendid , mis on vajalikud süsteemi toimimiseks projektlahenduse kohaselt , peavad olema modelleeritud . Kõikides projekteerimise etappides peavad olema kõikidele mudeli elementidele määratud eestikeelne nimetus ja tüüp . Elemendi nimetus ( nt CLT paneel ) peab olema leitav selleks ettenähtud „ name“ parameetri alt IFC struktuuris ( nt IfcWall.Name = CLT paneel ). Elemendi tüübitähis ( nt välisukse puhul VU-01) peab olema leitav selleks ettenähtud „type“ para- meetril alt IFC struktuuris ( nt IfcDoor.ObjectType = VU-01). Mõiste “ mudel ” on laiem kui ainult 3D geomeetria ( vt. ka pt 6). Mudelprojekteerimisel tuleb alati kasutada vastava ehitiseosa modelleerimiseks loodud tööriistu ; nt. teetarind modelleeritakse teede jaoks mõeldud projekteerimistarkvara tööriistadega , sillad sillaprojekteerimistarkvara tööriistadega jne . Kui see pole ühel või teisel põhjusel võimalik , tuleb modelleerimisviis dokumenteerida . Ehitiseosad tuleb modelleerida nii , et info ülekandmisel kantakse teiste osaliste tarkvarasse ka ehitiseosa asukoht , nimi / tüüp ja geomeetria . Kui kasutatakse erinevaid tööriistu või luuakse geneeriliste modelleerimise tööriistadega uusi elemente , on oluline jälgida IFC eksportimisel nende korrektset sidumist IFC- klasside ja tüüpidega ( nt tala- tööriistaga modelleeritud vundamendi taldmik tuleb siduda IfcFooting klassiga IFC eksportimisel ). Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded “ alamlehel „IFC klassid “. Mudeli elemendid peavad sisaldama piisavalt mittegeomeetrilist infot , et sisustada materjalide koguste kokkuvõtted ja spetsifikatsioonide tabelite infoväljad . Informatsioon , mis on esitatud mudeli elementide kohta tabelites ( materjalide koguste kokkuvõtted , spetsifikatsioonid ), peab pärinema mudeli elementidelt . Tabeleid ei tohi olla rikastatud mudeliga mitteseotud andmetega . Manuaalsed andmete ülekirjutamised pole lubatud . Kui siiski esineb eelmainitud olukordasid , lisatakse need koos põhjendustega mudeli kaaskirja . Mudelielementide muutmisel tuleb eelistatavalt olemasolevaid mudelielemente redigeerida , mitte kustutada ja uuesti luua . Seeläbi säilib elementidele sama GUID- tunnus ning nendega seotud toimingud jäävad jälitatavaks . Rekonstrueeritavate ehitiste erinõuded Rekonstrueeritavate ehitiste puhul , mis hõlmavad ehitise olemasolevate elementide lammutamist , tuleb koostada lammutusmudel . Lammutusmudelis peavad olema eristatavad säilitavad elemendid , lammutatavatest elementidest parameetriliselt . Meetod ja parameeter , läbi mille on elemendid eristatavad , lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas . Lammutusmudel võetakse aluseks edasisel projekteerimisel , kus lammutatavad osad filtreeritakse välja , kuid säilitatakse referentsiks mudelisse . Lammutusmudelist peab selguma lammutatavate elementide maht . Elemendid , mida lammutusmudel kajastab lepitakse kokku BIM rakenduskavas . Rekonstrueeritavate hoonete ja rajatiste BIM projektides on oluline mudelis parameetriliselt eristada olemasolevaid ja säilitatavaid elemente ( nt küttekehad , vahelaed jne ) uutest või rekonstrueeritavatest elementidest ( võimalus eristada näiteks säilitatavaid vaheseinu ja uusi , ehitatavaid vaheseinu ). Meetod ja parameeter , läbi mille on elemendid eristatavad , lepitakse rekonstrueerimise projektides kokku BIM rakenduskavas . Säilitatavate elementide kohta on nõutud usaldusväärne andmesisu vähendatud kujul . Olemasolevad , säilitatavad ning mittemuudetavad ehitise elemendid peavad mudelis eksisteerima gabariitmõõtudelt korrektsena ning olema identifitseeritavad vastava IFC elemendina , kuid nendele ei kohaldu „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded “ . Osamudel BIM rakenduskavas lepitakse kokku , millise loogika aluselt toimub osamudelite jaotus . Üldjuhul on üheks osamudeliks valdkonna mudel , eri valdkondade projekteerijad vastutavad oma objekti või objektikompleksi eest . Näiteks tugevvool . Sõltuvalt ehitise keerukusest ja arvutivõimsustest võib olla vajalik ühe valdkonna täiendav jagamine osamudeliteks . Näiteks kontruktsioonimudel jagatakse korrusteks . Koondmudel Koondmudelis koordineeritakse erinevate projekteerimisvaldkondade koostööd , mis lepitake kokku BIM rakenduskavas . Koondmudel moodustatakse lähteandmemudelist ja erinevate valdkondade osamudelitest . Koondmudel on tehniline mudel , mille peamine eesmärk on tagada eri valdkondade osamudelite ühildumine . Koondmudelis saab kontrollida projekti eri osade ja olemasolevate tarindite ühitatavust ning veenduda projekti õigsuses . Koondmudelite koostamisel tuleb eelnevalt testida kasutatavate tarkvarade ja tarkvara versioonide sobivus . Koondmudel saadakse erinevatest allikatest saadud info kokkutõstmisel ( eeldusel , et kõik andmed on ühes ja samas koordinaatsüsteemis ). Kui mingit vajalikku projektinfot ei ole võimalik viia LandXML või IFC formaati , siis tuleks eelistada originaalformaati ( nt .dwg) ja mitte püüda seda teisendada näiteks IFC formaati , sest sellise toimingu tulemusel tekib infokadu . Esitlusmudel Esitlusmudeli saab luua koondmudeli põhjal . Esitusmudel ( edaspidi sõnastuses visualiseering , visualiseerimine ) on üks mudelite kasutamise väljundeid , mida kaasatakse kogu projekti koostamise / rakendamise vältel . Visualiseerimist saab vaadelda ka erinevat liiki analüüside ning simulatsioonide läbiviimisena . Visualiseerimise võib jagada kaheks suureks alagrupiks : (a) tehniline visualiseering ning (b) kujutav ( fotorealistlik ) visualiseering . Esitlusmudelite koostamise sagedus ja detailsus lepitakse kokku BIM rakenduskavas . BIM nõuded hoonetele Lähteolukord Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017 p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna . Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/ või lähteandmemudeli kasutamise korral on need projekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks . Registri -, planeeringu -, seadme - jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse . Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul . Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul . Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse . Arhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest : 9.1. Ehitusprojekti ühisosa 9.2. Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4. Haljastus 9.5. Välisvalgustus 9.12. Hoone arhitektuur 9.13. Hoone sisearhitektuur 9.14. Hoone akustika 9.15. Hoone valgustus Arhitektuurimudel peab olema kooskõlas energiatõhususe simulatsioonimudeliga ja vastupidi . Energiasimulatsioonides kasutatav informatsioon peab pärinema arhitektuurimudelist ja nende vahel ei tohi olla ebakõlasid . Vaikimisi sisaldab arhitektuurimudel endas ka konstruktsioonimudelit . Kandvad seinad , postid ja talad peavad olemas olema ka arhitektuurimudelis ning need peavad olema kooskõlas ehituskonstruktsioonide mudeliga . Tuleb jälgida , et konstruktsioonimudel saaks täidetud arhitektuurimudeliga ning et konstruktsioonimudel sobituks arhitektuurimudeliga . Kui projektipõhiselt lepitakse kokku , et arhitektuur kandvaid osasid ei sisalda , dokumenteeritakse sellekohane märge BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja . Viimasel juhul pole vastuolud arhitektuurimudeli ja konstruktsioonidemudeli vahel lubatud . Ruumelemendid ( IfcSpace ) peavad olema modelleeritud kõikides ehitise elukaare etappides . Ruumid peavad liibuma selle piiretega ja nende vahel ei tohi olla vastuolusid . Kõik hoone põrandapinnad peavad olema ruumelementidega kaetud . Ruumelementidest peavad olema väljalõigatud nende sees olevad konstruktsioonid ( nt postid , pilastrid , seinad jne ). Ruumelementide ja arhitektuuri - ning konstruktsioonimudeli elementide vahelised vastuolud pole lubatud . Ruumelemendid peavad kõrguslikult ulatuma kandva vahelae alla . Modelleerides tagatakse korrektne energiasimulatsioon ja köetava õhkkeha maht . Maa -ala mudel peab olema kooskõlas asendiplaani , maastikuarhitektuuri ja vertikaalplaneeringuga ( kõrgusmärkidega ). Oluline on kajastada maa -ala mudelis kõiki elemente , mis säilitatakse või kuuluvad rajamisele . Maa -ala mudel peab sisaldama kõiki pinnakatteid , haljastust , välisinventari ja ümberkaudseid hooneid ning rajatisi lihtsustatud geomeetriaga . Vaikimisi esitatakse maa -ala mudel eraldiseisvalt , et mitte arhitektuurimudelit üle koormata . Sisearhitektuur Ripplaed modelleeritakse koos tõusude , vertikaalsete osade ja sirmidega . Ripplaed peavad olema modelleeritud reaalsusele vastava üldpaksusega , mis arvestab nii ripplae enda kui ka ripplae karkassi / konstruktsiooni paksusega ja selle eripäradega . Moodulripplaed peavad olema modelleeritud põhiprojekti lõpuks selliselt , et moodulid ja karkass oleksid eristatavad . Ripplaed peavad olema koordineeritud tehnosüsteemide lõppelementide suhtes 50 mm täpsusega . Vaikimisi modelleeritakse santehnika ja valgustid nii AR / SA ( täpsustatakse BIM rakenduskavas ) kui ka eriala inseneride poolt (VK, EL). Sisearhitektuuri mahtu kuuluvate viimistluspindade kohta esitatakse eraldiseisev mudel , mis kajastab ainult põranda -, seina - ja laepindasid . Seinapindade modelleerimisel tuleb arvestada ka ripplae taha jääva osaga . Avatäidete palede viimistluse modelleerimine pole vajalik . Sisearhitektuuri pinnaviimistluskihid ( parkett , plaat , värv jne ) peavad vaikimisi kattuma arhitektuurimudeli tarinditega . See tähendab , et sarnaselt arhitektuuri ja ehituskonstruktsioonide osalisele kattuvusele , peavad kattuma ka arhitektuur ja sisearhitektuur pinnaviimistlus kihtide osas . Kui projektipõhiselt lepitakse kokku , et arhitektuurimudeli tarindid viimaseid kihte üldisel tasemel ei sisalda ning viimistluskihid on tuvastatavad vaid sisearhitektuuri mudelist , siis sellekohane märge lisatakse BIM rakenduskavasse ja arhitektuurimudeli kaaskirja . Arhitektuurimudeli tarind lõppeb sel juhul vahetult enne viimast , pinnaviimistluskihti ( koos aluskihiga , juhul kui vaja ) ning viimistlus eksisteerib mudeli elemendina vaid sisearhitektuurimudelis . Mööbli ja sisustuse kohta esitatakse vaikimisi eraldiseisev mudel , et mitte arhitektuurimudelit üle koormata . Mööbli ja sisustuse osas on oluline kajastada elementide korrektne paiknemine ning gabariitmõõtmed . Mudelisse kantud mööbel , sisustus ja inventar peab olema kooskõlas joonistel , spetsifikatsioonides ja seletuskirjas esitatuga . Modelleerimist mittevajavad elemendid lepitakse kokku projektipõhiselt . Vaikimisi ei vaja modelleerimist arhitektuurimudelis liistud , pisiinventar , kleebised , tähised , viidad ja akna -, ukse - ja katuseplekid , palede viimistlused . Konstruktsioon Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist : 9.17. Hoone ehituskonstruktsioonid Ehituskonstruktsioonide põhimudelis peavad olema näidatud avad alates ava külje pikkusest ( või diameeter ) 100 mm, mis on paigaldamise eelsed või raketisega teostatavad . Lisaks näidatakse ära kõik muud , konstruktsiooniliselt olulised avad . Konstruktsioonimudelist , mis kajastab hoone kandvat osa , peab selguma , kuidas on kavandatud jõudude ülekandumine hoone korrustelt vundamendile . See tähendab , et elementide vahel ei tohi olla tühimikke ( plaadi all tala, tala all post, posti all sein, seina all vundament ). Kõik monteeritavad elemendid modelleeritakse nende reaalsete pikkustega . Monteeritavad jätkuvelemendid jaotatakse vastavalt jätkudele eraldiseisvateks elementideks . Monoliitsed elemendid jagatakse eraldiseisvateks elementideks korruste lõikes ( nt sama ristlõikega monoliitne betoonpost korrustel 4-5 on mudelis identifitseeritav kui 2 betoonposti , kuna nende valujärgud on erinevad ). Mitut korrust läbivad elemendid seotakse kõige madalama korrusega ( korrusega , kust alustatakse selle paigaldust ). Konstruktsioonimudeli elemendid , mis koosnevad suurest hulgast väiksemõõtmelistest või sarnastest elementidest ( nt terasfermid , sõrestikud , raamid jne ) seotakse kokku koostudeks ( ingl assembly). Koostudele tuleb lisada tähise / positsiooni ja massi andmed . Armatuurvarraste modelleerimisel tööprojektis seotakse need võrkude või armeeritavate elementide kaupa gruppidesse . KVJ-VK Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest : 9.9. Soojusallikas 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk 9.11. Veevarustuse -ja kanalisatsiooni välisvõrk 9.18. Hoone tuleohutus 9.19. Hoone kütte ,- ventilatsiooni ,- jahutuspaigaldis ja soojussõlm 9.20. Hoone mehaaniline suitsutõrjepaigaldis 9.21. Hoone veevarustuse ja kanalisatsioonipaigaldis 9.22. Hoonesisene tuletõrjeveevärk 9.23. Hoone automaatne sprinklersüsteem 9.24. Hoone gaasipaigaldis 9.29. Hoone energiatõhusus Kõik tehnosüsteemide mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse . Osasüsteemi nimetus peab sisaldama „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded “ dokumendi alamlehel „ Valikud “ välja toodud osasüsteemide nimetuse osa . Näiteks radiaatorkütte pealevoolu osasüsteem peab olema nimetatud selliselt , et see sisaldab fraasi „ Radiaatorkütte pealevool “ . Fraasile võib olla lisatud täiendav märge seda teenindava seadme , süsteemi kohta või teenindatava hoone osa kohta („ Väljatõmme VT 3“ või „ Sissepuhe Parkla “). Alternatiivsete nimetuste kasutamisel või uute lisamisel tuleb need kooskõlastada tellijaga ja dokumenteerida BIM rakenduskavas . Vaikimisi peab sanitaartehnika olema modelleeritud nii VK kui ka AR/SA mudelisse ning need peavad ühilduma . Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti , märgitakse see BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse . Ripplagedes paiknevate KVJ süsteemide lõppelementide ( plafoonid , jahutuspalgid jne ) paigutamisel peab olema arvestatud moodulripplae karkassi ja töökohtade paiknemisega . KVJ lõppelemendid peavad olema põhiprojekti lõpuks ripplagedes koordineeritud vähemalt 50 mm täpsusega ja olema selles ulatuses sisearhitektuuriga kooskõlas . Kõikidel juhtudel peab olema tagatud süsteemide ehitatavus . Kinnitusvahendite , klambrite ja riputite modelleerimine pole vajalik , kuid modelleerimisel tuleb ette näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks . Vastavalt kokkuleppele ja tuvastatud vajadusele võib osutuda vajalikuks kinnitusvahendite osaline modelleerimine . Modelleerida pole vaja tehases valmistatud ja komplekteeritud tehnosüsteemide elementide sisu . Tugev - ja nõrkvool Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest : 9.16. Hoone sulused ja lukustus 9.25. Hoone tugevvoolupaigaldis 9.26. Hoone nõrkvoolupaigaldis 9.27. Hooneautomaatikapaigaldis 9.28. Hoone tuleohutusüsteemide automaatikapaigaldis Kõik tugev - ja nõrkvoolu ( sh automaatika , ligipääsusüsteemid ) mudeli elemendid peavad olema seotud osasüsteemidesse . Osasüsteemid nimetatakse vastavalt S2010 eestikeelsele jaotusele ( nt „S241, Pistikupesad “ ). Kasutada võib ainult nelja tähemärgilisi tähiseid ( mitte nt „T5 Turvasüsteem “ ). Vaikimisi modelleeritakse tavavalgustid nii tugevvoolu projekteerija kui ka arhitekti poolt . Tehnilised valgustid ( nt avariivalgustus ) modelleerib vaid elektriosa projekteerija . Tugev - ja nõrkvoolu projekteerijal tuleb kooskõlastada lõppelementide ja seadmete ( valgustid , lülitid , pistikud ) valik arhitektiga ( sisearhitektiga ). Kui projektipõhiselt lepitakse kokku teisiti , siis märgitakse sellekohane info BIM rakenduskavasse ja mudelite kaaskirjadesse . Kaabliredeleid ja korvrenne on soovitatav mudelis kujutada täismahulistena . See võimaldab vähendada mudeli mahtu ning teostada täpsemaid kvaliteedikontrolle . Kaablite ning kaabliredelite kinnituste modelleerimine pole vajalik , kuid ette tuleb näha piisav ruum nende paigaldamiseks ja hilisemaks hoolduseks . Hoone elementide värvid Arhitektuuri ja konstruktsioonide mudelielementidele määratakse nende eksportimisel nende elementide peamine iseloomulik värv ( nt puitkonstruktsioon on IFC- mudelis helekollane ning betoon hall). Rakenduskava lepitakse kokku projektis kasutatavad erinevate valdkondade värvid . Kõik tehnosüsteemid peavad olema värvkodeeritud vastavalt Tabelis 14.1 välja toodud värvidele . Põhjendatud asjaolude korral on lubatud nõutust erinevate värvide kasutamine , kuid see peab olema kooskõlastatud tellijaga ja dokumenteeritud BIM rakenduskavas . Tabel 14.1 Tehnosüsteemide mudelite värvid Tehnosüsteem Värv Küte Radiaatorküte lilla / helesinine - pealevool ACAD 200 - tagasivool ACAD 140 Põrandküte punane / sinine - pealevool ACAD 10 - tagasivool ACAD 5 Kalorifeerküte oranž / helesinine - pealevool ACAD 30 - tagasivool ACAD 140 Ventilatsioon ja jahutus Sissepuhe ACAD 230 Väljatõmme ACAD 40 Suitsueemaldus ACAD 210 Õhuvõtt ACAD 160 Õhu väljavise ACAD 42 Jahutus lilla / roheline - pealevool ACAD 190 - tagasivool ACAD 122 Veevarustus ja kanalisatsioon Külm vesi ACAD 130 Soe vesi ACAD 20 Tsirkulatsioon ACAD 212 Kanalisatsioon ACAD 54 Sademevee kanal . ACAD 144 Tuletõrje v/Sprinkler ACAD 0 Elektripaigaldis Tugevvool ACAD 123 Nõrkvool ACAD 181 Tulekindlad redelid ACAD 31 Isolatsioon tuleb vaikimisi modelleerida süsteemiga sama värvi ja 50% läbipaistvana . Kui see pole võimalik , tuleb isolatsiooni värviks määrata tehnosüsteemi värv , mida see katab . Lisasüsteemide ( suruõhk , kesktolmuimeja , gaas jne ) olemasolul lepitakse nende värvid kokku BIM rakenduskavas . Ühe tehnosüsteemi osasüsteemi ulatuses peavad süsteemielemendid olema sama värvi ( st ventilatsiooni väljatõmbe elemendid tohivad olla vaid ühte värvi – vaikimisi tumekollased ). Konstruktsiooni mudelis esitatakse sarrused tabelis 14.2 toodud värvikodeeringu alusel . Värvide jaotus tuleneb sarruse läbimõõdust . Tabel 14.2 Sarruse värvid . Mihkel saadab koodid lisaks . Hoonete erisüsteemid ja - tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse , millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad , mis modelleeritakse eraldiseisvalt . Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest . BIM nõuded rajatistele NB avalike teede puhul aluseks määrus . Avalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede puhul EVS932 ei kohandu . Ehitiseosa esitusviisi mõjutavad lisaks osa tüübile ka projekteerimisstaadiumi nõuded kõnealusele ehitiseosale . Ehitiseosa geomeetria ( väline vorm ) esitusviisid on järgmised : punktobjekt ( koordinaadid – ehitiseosa maht jt omadused esitatakse metaandmetena ); 2- või 3-mõõtmeline ala; 3-mõõtmeline pind , mis koosneb 3D-murdejoontest; 3-mõõtmeline keha ( vajaduse korral esitatakse mitme pinna kombinatsioonina ); sõltuvalt modelleerimistäpsusest 2D- või 3D-murdejoon; geomeetria ( paiknemine ja tasasus ); torustikmudel (Pipe Network, 3D). Andmesisunõuete lisa määrab millise detailsusega ning kuidas mudeli elemendid esitatakse . Projekti osamudelid on jaotatud valdkondade järgi , lähtekohaks projekteerimise etapid ning nende tegevusjuhendite töökirjeldused . Kõigi valdkondade puhul järgitakse hanke ametlikku koordinaat - ja kõrgussüsteemi . Kui projekteerimine ( näiteks silla projekteerimine ) toimub lokaalses koordinaatsüsteemis , tuleb teave enne teistele osalistele edastamist alati üle kanda ametlikku koordinaatsüsteemi . Koordinaadistiku pööramine ei ole lubatud . Projekti osamudelite numeratsioon on soovitatav hoida sellisena , et see järgib võimalikult loomulikult muu projekteerimisinfo struktuuri ning samas toetab andmevahetust ja - haldust . Lähteolukord Lähteolukorra alusmaterjali sisulised nõuded tulenevad standardist EVS932:2017 p.7. EHITUSPROJEKTI LÄHTEANDMED Lähteandmete kogumine ja nende alusel mudeli koostamine võivad kuuluda projekteerimisülesande hulka või neid võib teha eraldi tellitava tööna . Varasemas projekteerimisstaadiumis kogutud lähteandmete ja/ või lähteandmemudeli kasutamise korral on need tee-, tänava - ja raudteeprojekti koostamisel lähteandmemudeli aluseks . Registri -, planeeringu -, seadme - jms andmed ajakohastatakse ja kantakse sobivas ulatuses lähteandmemudelisse . Võimalike muutuste mõju eelprojektist tulenevatele lahendustele tehakse kindlaks selle projekteerimisstaadiumi algul . Lähteandmemudelit säilitatakse kogu projekteerimisprotsessi jooksul . Võimalikud hetkeolukorda puudutavad andmed kantakse mudelisse . Joonis 1. Lähteandmemudeli struktuur (YIV 2015 näitel ) Joonis 2. Lähteandmemudeli osade näited (YIV 2015 näitel ) 6.1.1. Maastikumudel Maastikumudel on mudel , mis koostatakse enne projekteerimistöödega alustamist ja see ei muutu eri etappidel . Eelprojekt tuleb koostada geodeetilisele alusplaanile ja sellega koos koostatud maapinnamudelile . 6.1.2. Geoloogiliste uuringute mudel Eelprojekt Eelprojekti staadiumis lepitakse geoloogiliste uuringute vajadus kokku iga hanke puhul eraldi . Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel : Projekti mõjutavad geoloogilised kihid , Pinnasevee pind , kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval . Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse uuringuandmete alusel : Projekti mõjutavad geoloogilised kihid , Tõlgendatud pinnasekihtide pinnad , Pinnasevee pind , kui selle kõrguse kohta on andmeid piisavalt saadaval . 6.1.3. Tarindite ja süsteemide mudel Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse : Sillad ja muud tähtsad konstruktsioonid , Muu info olemasolevate tarindite ja süsteemide kohta kogutakse lähteandmemudelisse , kuid selle täpsusastme kinnitamine ei ole eelprojekti seisukohalt oluline . Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii , et see vastaks maastikumudeli täpsusastmele . Tehnovõrgud ja seadmed , Olemasolevad sillad ja muud tehiskonstruktsioonid , Olemasolev valgustus , kaablisüsteemid , elektritoide . Tööprojekt Tööprojekti staadiumis täpsustatakse lähteandmemudelit nii , et see vastaks maastikumudeli täpsusastmele : Tehnovõrgud ja seadmed , Olemasolevad rajatised , Olemasolev valgustus , kaablisüsteemid ja elektritoide , Olemasolevad teeviidad ja sildid . 6.1.4. Kaardi - ja asukohaandmed Kaardi - ja asukohaandmete materjalid kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti staadiumis . Materjalide hulka kuuluvad : Asukohaandmed ( kaitsealad , keskkond , planeeringud , pinnasekaardid , muuseumialad , saastunud alad jne ); Olemasolev liiklusvõrgustik ja seda puudutavad andmed ; Kinnistute piirid ja maaomandiandmed ; Ehitamisega seotud alade kasutusõigused ( teede , tänavate ja raudteede alade piirid , kuhjamisalad , ajutised kasutusõigused , äravoolukraavide alad ja – tsoonid ). Sealhulgas ka info, mis on kirjalike selgitustena ; Materjal võidakse kanda lähteandmemudelisse , mh asukohaandmetena ja alade piiridena . 6.1.5. Viiteinfo Muud hankega seotud lähteinfot kogutakse lähteandmemudeli eelprojekti ning seda täiendatakse ja värskendatakse , kui projekteerimisprotsess liigub taristu põhiprojekti - ja tööprojekti staadiumisse . Viiteinfo hulka kuuluvad : Muud hankega seotud projektid Selgitused Loadokumendid Katendid ja katted ( InfraBIM tase 2000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 2000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 3000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest : 9.2. Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4. Haljastus 6.2.1. Teemudel (Nt. tee, - tänav , - raudtee ; maanteed , erateed , tänavad , rongi - ja trammiteed ) Eelprojekt Eelprojekti staadiumis on teemudel oma sisu poolest lihtsustatud . Selle abil esitatakse ja projekteeritakse tee geomeetriat , tee ruumivaru , sobitamist keskkonda ning üldjoones ka materjalivajadust . Eelprojekti staadiumis koostatakse mudel nii , et selle abil on võimalik esitada üldjoontes : Ülemine koondpind , Alumine koondpind ( ei sisalda konstruktsioonide üleminekuid ega torusüvendeid ), Kate, Raudteerööpad ( olemasolul ), Müravallide ja oluliste maastikuvormide pinnad , Konstruktsioonikihtide pindasid ei ole eelprojekti staadiumis vaja modelleerida . Lisaks pinnamudelitele sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad : Tee telgede horisontaal - ja vertikaalgeomeetriad Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned ( vajalikus ulatuses ) Veeärajuhtimine - modelleeritakse teemudeli eelprojektis niisugusel määral , nagu see on mõjude hindamise , vastastikuste mõjude ja näitlikkuse seisukohalt vajalik : Niiskuspaikkonnad alade piiridena , Kraavid . Üldjuhul piisab kogu teekonstruktsiooni pealis - ja aluskihi modelleerimisest . Eelprojekti staadiumis eri variantide kaalumisel tehtud mudelid ning viimistlemiseks valitud variandi mudel lisatakse lõplikku üleantavasse materjali . Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse tee asukoht ning vertikaal - ja horisontaalgeomeetria niisuguse täpsusega , et teeala on võimalik määratleda ning ehitamiseks vajalikud alad saaks välja osta . Modelleerimise täpsusele esitatakse täisehitatud keskkonnas rangemaid nõudeid kui nn lagedal maastikul . Tähelepanu tuleb pöörata kolmnurkmudeli tihedusele . See peab olema optimaalne ehk kirjeldama piisavalt täpselt tee geomeetriat , samas mitte liiga koormav ( pidades silmas mudeli mahtu ). Põhiprojekti staadiumis tehakse mudel sellise täpsusega , et oleks võimalik koostada usaldusväärne mahutabel ning sellel põhinev kulukalkulatsioon . Põhiprojekti staadiumi teemudeli sisu on järgmine : Tee pind ( pinnamudel ), Katendikihid ( pinnamudelid ), Kraavinõlvad ja maastikukujundus ( pinnamudelid ), Pinnase läbilõiked ning teeperved ( pinnamudelid ), Müravallid ja maastikukujundus ( pinnamudelid ). Veeärajuhtimine - teemudeli põhiprojekti staadiumis modelleeritakse ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid : Voolusängide asukohtade muutused , kõik äravoolukraavid ( pinnamudel ), Settebasseinid ( pinnamudel ), Äravoolukraavid ( vertikaal - ja horisontaalgeomeetria ). 3D-objektidena: Teepiirded , raudteerööpad , raudteepöörmed ( peab selguma nende asukoht ja tüüp ). Teemudelis pinnamudelitena sisalduv immateriaalne teave : Raudtee gabariit või raudtee kaitsetsoon . Lisaks sisalduvad teemudelis järgmised geomeetriad : Tee telgede horisontaal - ja vertikaalgeomeetriad ; Raudteede puhul võib olla piisav , kui baastee esitatakse geomeetriana ja teiste teede keskjooned murdejoontena ( lepitakse kokku hankepõhiselt ); Sõidutee piirjooned ja äärekivide paiknemisjooned ( vähemalt kohtades , kus tee ristlõige erineb tüüpristlõikest ). Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse kõik objekti ehitamiseks vajalikud teeosad . Tööprojekti staadiumi teemudelit kasutatakse töövõtu lähtekohana ning ehitusdokumendina . Eri hangete puhul võidakse eraldi kokku leppida , et tee teatud osi ( pindu ) ei modelleerita . Tööprojekti teemudeli alusel koostab töövõtja teekonstruktsiooni ehitusmudeli , kasutades seda muutmatul kujul või kohandades selle oma tehnikale sobivaks . NB! oluliseks väljundiks tööprojekti staadiumi mudelitele on masinloetava info loomise võimalus . Tööprojekti staadiumis koostatakse mudel nii , et selle abil on võimalik esitada täpselt : Tee pind ( pinnamudel ), Katendikihid ( pinnamudel ), Kraavinõlvad ja maastikukujundus ( pinnamudelid ), Pinnase läbilõiked ning teeperved ( pinnamudelid ), Müravallid ja maastikukujundus ( pinnamudelid ). Lisaks modelleeritakse : Voolusängide asukohtade muutused , Pinnakuivendus : külgkraavid , äravoolukraavid , piirdekraavid , setitus - ja rahustusbasseinid , imbalad ; Pinnasevee kaitserajatised ( pinnad teemudelis ). Pinnase -, alus - ja kaljutarindid ( InfraBIM tase1000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 1000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 2000 ja 3000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist : 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 6.3.1. Muldkeha ja geotehnika Eelprojekt Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse üldjooneliste ruumivarudena ( alade piiritlustena ja ruumimudelitena ) mahtude suurusjärgu ja kulude hindamiseks vajalike kesksete osadena : Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel), Vaiamisalad ja alusplaadid (3D-ruumimudel), Stabiliseerimisalad (3D-ruumimudel). Põhiprojekt Muldkeha ja geotehnika konstruktsioonidest modelleeritakse täpsustatud ruumivarudena suurusklassi ja kulude hindamiseks alus - ja tugevduskonstruktsioonid koos nende piiridega : Märkimisväärsed pinnasemasside vahetused (3D-ruumimudel), Vaiamisalad (3D-piirid üla - ja alapinnast ), Stabiliseerimisalad (3D-piirid üla - ja alapinnast ), Alusplaadid (3D-piirid üla - ja alapinnast ). Aluspõhja detailseid tugevdamismeetmeid põhiprojekti staadiumis ei modelleerita . Tööprojekt Aluspinna tugevdamismeetmed modelleeritakse nii , et töövõtja saab selle mudeli alusel koostada vajalikud ehitusmudelid : Aluspinna tugevdamismeetmete rakendamiskohad ( pinnasemasside vahetused , stabiliseerimisalad , postide asukohad ja pikkused , eelkoormamine , vastunõlvad , vaiamisalad ning vaiade asukohad ja pikkused ), Ehitusaegsed toestused . Süsteemid ( InfraBIM tase 3000) Liigitus tuleb vastavalt InfraBIM klassifikatsiooni tasemele 3000, vastavalt projekti osamudelite ülesehitusele kaasatakse InfraBIM tasemete teisi gruppe (nt. 1000 ja 2000). Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest : 9.2. Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4. Haljastus 9.5. Välisvalgustus 9.6. Elektrivarustuse välisvõrk 9.7. Gaasivarustuse välisvõrk 9.8. Nõrkvoolu välisvõrk 9.10. Soojusvarustuse välisvõrk 9.11. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk 6.4.1. Tehnovõrgud ja seadmed Eelprojekt Tehnovõrkude ja seadmete modelleerimine eelprojekti staadiumis lepitakse kokku hankepõhiselt . Eelprojekti staadiumis piisab , kui esitatakse kulude poolest oluliste tehnovõrkude ja seadmete paigutuse üldpõhimõtted ( näiteks elektriliinid , gaasitrassid ning vee- ja kanalisatsioonivõrgu peatorustikud ). Sõltuvalt tüübist esitatakse paigutus murdejoonte või torustikmudelina . Kriitilised kohad , kus on võimalikud vastuolud teiste tarinditega , tuleb projekteerida kolmemõõtmelisena , et lihtsustada vastuolude kontrollimist . Kui elementidele on määratud kõrguspositsioon , tuleb kõrguspositsiooni täpsusaste esitada elemendi omadusena . Eelprojektis tuleb määrata veeärajuhtimise ruumivarude seisukohalt tähtsad objektid : Piirkondlik sademevete ärastus selgitus , valgalad ja valgumissuunad . Põhiprojekt Pinnamudelid , murdejooned : Uued ja teisaldatavad õhujuhtmed ( staatus peab selguma mudeliteabest ), Uued ja teisaldatavad maakaablid , Torustikmudel : Vee- ja kanalisatsioonitorustikud koos kaevudega , Kaugküttetorustikud , Maagaasitorustikud . Kuivenduskonstruktsioonid ( truubid , kaevud , sademeveetorud ) Pumplad (3D-kehana) koos äravoolutorudega . Süvakuivenduse modelleerimise osas lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi . Juhtmed ja kaablid esitatakse murdejoontena ning vee- ja kanalisatsioonivõrgud torustikmudelina . Erandiks on kohad , kus ruumi vähesuse tõttu tuleb täpsed kõrgused projekteerida juba selles staadiumis . Need kohad tehakse teatavaks mudeli kaaskirjas . Seadmete paigalduspõhimõtted arutatakse läbi seadmete omanikega . Tööprojekt Tee haldaja omanduses olevate tehnovõrkude ja seadmete mudel viiakse ehitusprojekti täpsusastmele . Mudelis esitatakse varustuse ja seadmete täpsed asukohad . Torustikmudelina modelleeritakse kuivenduskonstruktsioonid ( truubid , kaevud , sademeveetorud , pumplad (3D-kehana)) Kolmanda osapoole omanduses olevate tehnovõrkude , kaablite ja seadmete paigaldusprojektide modelleerimise üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi . Ehitusprojekteerimise etapi tehnovõrkude sisu on üksikasjalikult määratletud Infrarajatiste mudelprojekteerimise üldjuhendi YIV2015 osas 6: Süsteemid . 6.4.2. Valgustus Eelprojekt Valgustuse osas peavad mudelis kajastuma valgustuspõhimõtted . See tähendab , valgustuspõhimõtted võib esitada näiteks aladena , mille omadusena võib märkida kavandatud valgustusklassi . Visualiseerimise eesmärgil võib mudelisse lisada valgustiposte . Põhiprojekt Põhiprojektis modelleeritakse valgustatav teeosa ning valgustusklass (2- või 3-mõõtmeline ala või murdejoon ) ning esitatakse postide (3D-kehana) paigutus kulude hindamiseks ning võimalikuks näitlikustamiseks . Modelleeritakse elektriliitumiskohad . Erivalgustuse modelleerimise ( näiteks silla puhul ) üle lepitakse kokku iga hanke puhul eraldi . Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse : Teevalgustite üksikasjalik paigutus valgustustehniliste arvutuste alusel ( postide paigutus ), Valgustipostid ja nende alused , Valgustuse elektritoide ja juhtimissüsteemidest tulenevad : Elektriliitumised , Elektriseadmed , Elektrivõrk ja kaablid . 3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel , 3D-murdejoon jt ) lepitakse põhi - ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt . 6.4.3. Liikluskorraldus Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse mahus , mis võimaldab hinnata konflikte tehnovõrkude ja seadmetega : liiklusmärgid ja piirded , portaalid , Kulukalkulatsioonis võetakse seadmed arvesse kuluna teemeetri kohta . Põhiprojekt Põhiprojektistaadiumis esitatakse liikluskorralduse kohta järgmised andmed : 3D- keha : liiklusmärgid ja piirded , portaalid koos jalustega , infotahvlid koos jalustega ( olulisemad infotahvlid modelleeritakse alati – väikesemahuliste hangete puhul lepitakse modelleerimine kokku hankepõhiselt ). 3D- murdejooned : sõiduradade eraldusjooned ja muud olulised sõidurajamärgised ( võivad sisalduda ka teemudelis ). Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse : Liiklusmärgid ja piirded ; Portaalikonstruktsioonid , tahvlid koos mõõtmetega ning jalused ; Kõik liiklusjuhtimise seadmed - tõkkepuud , väravasüsteemid , numbrituvastuse süsteemid jne ; Teemärgistused ja nende tunnused . Teostusmudeli esitamisel tuleb juurde lisada liikluskorraldusskeem . 6.4.4. Valgusfoorid ja telemaatika Eelprojekt Ei modelleerita . Kulukalkulatsiooni võetakse valgusfoorid ja muud telemaatikaseadmed arvesse ühe kuluartiklina . Põhiprojekt Modelleeritakse liiklusjuhtimise projekti alusel ruumivarudena ühitamise seisukohalt tähtsate telemaatikaseadmete jalused , viidad ja seadmeruumid (3D-objektidena). Vajaduse korral koostatakse telemaatikaseadmete mudelid näitlikustamise jaoks . Tähtsad ruumivarud ( esialgsed asukohad ) Juhtimiskilbid , Elektriliitumiste kohad . Tööprojekt Ehitusprojekteerimise etapil modelleeritakse (3D-objektidena): Telemaatikaseadmed , nende eeldatavad portaalid ja jalused , Kaablikaevud , kaabeldus ja kaitsetorud , Võimalikud juhtimiskilbid , Elektritoitesüsteemid ja - kaablid , Andmesidesüsteemid ja - kaablid . 3D-objektide modelleerimise ulatus ning tüüp (3D-keha, torustikmudel , 3D-murdejoon jt ) lepitakse põhi - ja tööprojekti staadiumis kokku projektipõhiselt . Ajutised ehitised ( InfraBIM tase 5400, 5500) 6.5.1. Ajutised ehitised Eelprojekt Eelprojekti staadiumis ei ole ajutisi ehitisi tavaliselt vaja modelleerida . Kui selles staadiumis on siiski teada tööaegne ümberkorralduse vajadus , millel on oluline mõju kuludele , tuleb see esitada ka mudeliinfona . Näiteks esitada info alana , mille omadused annavad olulist teavet . Põhiprojekt Tee-, tänava - ja raudtee põhiprojekti staadiumis ei ole vaja tööaegseid ehitisi väga detailselt projekteerida . Kulusid või ruumivajadust oluliselt mõjutavad tööaegsed meetmed ( näiteks tugiseinad , pinnasevee taseme langetamine ja ümbersõiduteed ) tuleb modelleerida alade või ruumina , mille omadusteave annab vastava meetme kohta piisavalt informatsiooni . Tööaegse ruumikasutuse piirid tuleb esitada piiride ja piirangute mudelis . Tööprojekt Valdkonna tegevused tulenevad konkreetse projekti tarbeks koostatud ehituse korraldamise kavast . Valdkond käsitleb erinevaid tugikonstruktsioone , betooni valuvorme , ohutusmeetmete tagamise lahendusi , ladustusalasid , jms . Ehitustehnilised ehitusosad ( InfraBIM tase 4000) Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevast alapeatükist : 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised Eelprojekt Teerajatised modelleeritakse eelprojekti staadiumis samal põhimõttel kui sillad , st muude teerajatiste modelleerimisel piisab nähtavate pindade esitamisest . Põhiprojekt Tarindi ehitustehnilistest osadest modelleeritakse tee-, tänava - ja raudtee põhiprojekti staadiumis lisaks nähtavatele konstruktsioonidele kõik alustarindid ja nendega seotud maastikurajatised ( näiteks nõlvad ). Varustus ja seadmed modelleeritakse vajalikus ulatuses . Sarrust või väikedetaile selles staadiumis ei modelleerita . Müratõkkeseinad ja - piirded modelleeritakse samuti nagu teerajatised . Mudelist peavad selguma seina kõrgus ja nähtavad pinnad . Tee-, tänava - ja raudteeprojektis tuleb kindlaks määrata ka müratõkkeseinte arhitektuur , mida tuleks arvesse võtta esitlusmudelite tegemisel . Tööprojekt Kui ei ole määratud teisiti , modelleeritakse silla modelleerimise andmesisu järgi (Lisa 4. TS InfraBIM silla ja kai andmesisu nõuded ). Müratõkkeseinte ja - piirete modelleerimise osas lepitakse kokku hankepõhiselt . Maastikuarhitektuur Valdkonna detailne tegevuste kirjeldus ja tulemid lähtuvad EVS932:2017 järgnevatest alapeatükkidest : 9.2 Välisruum 9.3. Tee, liiklus ja teerajatised 9.4 Haljastus 6.7.1. Maastikuarhitektuur Eelprojekt Maastikuarhitektuuri modelleerimise põhimõte on üldjoontes see, et mudelisse kantakse need osad , millel on mõju ruumivajadustele , tehnikaliikide ühitamisele , mahuarvutustele ning kulukalkulatsiooni koostamisele . Objekti välimuse , pinnakattematerjalide jms seotud aspektid esitatakse eraldi koostatavas mudelis . Maastiku inventeerimisandmed ja tee maastikumudeli liigendus (2D alade piiritlustena ), Maastikukujundus ja müravallid . Need kantakse teemudelisse (3D ruumimudelitena ), Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D alapiirid ) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta . Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse keskkonnaobjektidest : Maastikukujundus , müravallid . Need kantakse teemudelisse ( müravallid pinnamudelina teemudelis , kuhjamis - ja kaevandamisalad eraldi 3D-ruumimudelitena ja samakõrgusjooned , maastikukujundus samakõrgusjoontega esitatuna ); Kuhjamisalad (ala piiritlus , pinnamudel pealispinnast ); Näitlikustamiseks määratletakse üldised alade piirid (2D-alapiiri) istutusalade ja pinnamaterjalide kohta . Tööprojekt Tööprojekti staadiumis modelleeritakse : Istutusalad ( alade piirid ), Metsastatavad alad ( alade piirid ), Murud ja katted ( alade piirid ); Kivikatted ja muud kõvad pinnakatted ( alade piirid ), Muud keskkonna eriobjektid ( ökoloogilised koridorid , teekunstiobjektid ) iga hanke puhul eraldi , Kuhjamisalad ( alade piirid , 3D-ruumimudel, pinnamudel pealispinnast ). Piirid ja piirangud (KOMMENTEERIMISEGA PARALLEELSELT TOIMUVAD TÄIENDAVAD TÖÖKOOSOLEKUD) Märkus : Maa-ametil olemas rakendus ja kehasid saab tõmmata projekti . See on on hea algus . Peame alustama loendist nii infra kui hoonete puhul . Tulemusena tekkib üks osamudel . Kommenteerimise hetkel ei ole veel koosolekud toimunud . Sisulised töö teostamise nõude tulenevad Riigi Teatajast (RT I, 19.04.2016, 3) Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ja heast geodeetiliste mõõdistustööde teostamise tavast . Eraldiseisev osamudel , kuhu liidetakse enne projekti piirangud ja projektis tekkivad piirid ja piirangud . 6.8.1. Piirid ja piirangud Eelprojekt Eelprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest (2D alade piirjooned ): Ruumivaru ( maastikul ), Üldplaneeringul ettenähtud liiklusala piirid , Teemaapiir ( asendiplaani järgsed tee-/ raudtee -/ liiklusala piirid . Tänava - ja pargiala piirid .), Nähtavusalade piirid , Kaitsealade piirid . Põhiprojekt Põhiprojekti staadiumis modelleeritakse piiridest ja piirangutest ( 2 D alade piirjooned ): Teemaapiir ( asendiplaani järgsed tee-/ raudtee -/ liiklusala piirid . Tänava - ja pargiala piirid ), Nähtavusalade piirid , Kaitsealade piirid , Servituutalade piirid , tööaegsed õigused ( sh töö ajaks hallatavad alad ), Põhjaveealade piirid , Saastunud maa-alade piirid ja võimalik sügavus , Koormusalade piirid , tööaegne kasutus , Kuhjamisalade ja pinnasematerjalide kaevandamisalade piirid jne ( Projektkaardi 2D-jooned + 3D ruumimudel ). Tööprojekt Põhiprojekti etapil modelleeritud piirid ja piirangud on ehitusprojekti lähtekohaks . Keskkonnamõjud Keskkonnamõjude modelleerimise üle otsustatakse iga hanke puhul eraldi . Modelleeritavad mõjud tuleb selgelt territoriaalselt piiritleda . Niisuguste mõjualade piirid võivad olla näiteks : Liiklusmüratsooni piirid , Liikluse heitgaasimudelis esitatud levikualade piirid , Pinnasevee madaldamise mõjutsooni piirid , Vibratsiooni mõjuala piirid . Rajatiste värvid (TÄIENDAVAD KOOSOLEKUD) Lähtutakse määrusest “Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded ” § 19. Värvitoonid teostusjoonisel (1) Teostusjoonisel kasutatakse värvitoone järgmiselt : 1) punasega kujutatakse teostusmõõdistamise objekt ; 2) rohelisega kujutatakse olemasolev objekt ; 3) sinisega kujutatakse demonteeritud või kasutusest välja jäetud objekt ; 4) violetsega kujutatakse uus põhiobjekti maandusobjekt ; 5) helesinisega kujutatakse asjakohasel juhul teisele omanikule või valdajale kuuluv samaliigiline objekt ; 6) kihijärgse pruuni värviga kujutatakse piirid ; 7) kihijärgse musta värviga kujutatakse muud objektid , nagu taustaobjekt , joonsidemed , trassi teljed , muu teave . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 nimetatud juhul omistatakse nõutav värvitoon joonise elemendile . (3) Teostusjoonisel kasutatavate värvitoonide järjekorranumbrid ja RGB- koodid on järgmised : 1) punane – nr 1, RGB- kood 255,0,0; 2) roheline – nr 3, RGB- kood 0,255,0; 3) helesinine – nr 4, RGB- kood 0,255,255; 4) sinine – nr 5, RGB- kood 0,0,255; 5) violetne – nr 6, RGB- kood 255,0,255; 6) pruun – nr 32, RGB- kood 204,101,0; 7) must/ valge – nr 7, RGB- kood 255,255,255. § 21. Katastriüksuse kujutamine plaanil (3) Piiri kujutamise värvid ja RGB- koodid on: 1) riiklikult kehtestatud geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – punane toon, nr 240, RGB- kood 255,0,63; 2) kohalikus või muus geodeetilises süsteemis mõõdistatud piir – tumesinine toon, nr 164, RGB- kood 0,31,127; 3) aerofotogeodeetilisel meetodil mõõdistatud piir – helesinine toon, nr 133, RGB- kood 82,165,165; 4) plaani - või kaardimaterjali alusel vormistatud piir – heleroheline toon, nr 73, RGB- kood 124,165,82. Reaalprojekti ettepanek süsteemidele : VKV Sademevee kanalisatsioon - roheline ( värvikood : 124 ) Rennid ja restkaevud - punane ( värvikood : 1) Veetorustik - sinine ( värvikood : 5) Reoveekanalisatsioon - pruun ( värvikood : 34) Survekanalisatsioon - lilla ( värvikood : 210) SVV Kaugküttetorustik - tumepunane ( värvikood : 12) GVV Gaasitorustik - oranž ( värvikood : 20) ENV Sidekanalisatsioon – roheline ( värvikood : 74) ELV Keskpingekaabel – sinine ( värvikood : 0,95,127) Madalpingekaabel – tumesinine ( värvikood : 0,0,127) Kõik olemasolevad tehnovõrgud – hall ( värvikood : 8) Puuduolevad taristu elemendid määratakse lähtuvalt YIV2015 osa 10. Tabel 3 Kood Selgitus Täpsustus Värv Olemasolev Projekteeritud 1000 Pinnase -, alus - ja kaljutarindid helehall hall 1100 Olemasolevad tarindid ja ehitiseosad helehall hall 1200 Saastunud pinnased ja tarindid helehall hall 1300 Vundamenditarindid helehall hall 1400 Alustarindid helehall hall 1500 Kalju tihendus - ja tugevdustarindid helehall hall 1600 Süvendid ja kraavid helehall hall 1700 Kaljusüvendid , - kraavid ja - tunnelid helehall hall 1800 Mulded , muldkehad ja täited helehall hall 2000 Katted ja katendid helepruun pruun 2100 Katte osad ja raudtee alustarindikihid helekollane kollane 2200 Ääretoed , rennid , astmed ja erosioonitõkked hall must 2300 Taimtarindid heleroheline roheline 2400 Raudteede pealisehitised helepruun pruun 3100 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Veetorustik helesinine sinine 3100 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Sademevesi heleroheline roheline 3100 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Reovesi helepunane punane 3200 Ohutusrajatised ja infosüsteemid hall must 3300 Elektri -, tele- ja tehnosüsteemid Elektrijuhtmed ja - kaablid helekollane kollane 3300 Elektri -, tele- ja tehnosüsteemid Andmesidekaablid heleroheline roheline 3400 Termo - ja gaasisüsteemid hele magenta magenta 4000 Ehitustehnilised ehitiseosad Sillad , teerajatised , hooned helesinine sinine Murdejooned – punane Ajutised tarindid – helepunane Likvideeritavad objektid – lilla Valminud (as built) – oranž Oletuslikud andmed Kõrgus vms on oletuslik . Ruumireserv või projekteeritav info Läbipaistvus näiteks 50% Läbipaistvus näiteks 50% Rajatiste erisüsteemid ja - tehnoloogiad Tellija lähteülesandes ja BIM rakenduskavas määratakse , millised on erisüsteemid ja eritehnoloogiad , mis modelleeritakse eraldiseisvalt . Osamudeli andmesisu ja geomeetriline detailsusaste lepitakse kokku lähtuvalt projekti vajadustest . Eksportimine avatud formaati Infomudelitel põhineva koostöö toetamiseks erinevate projekti osapoolte vahel kasutatakse avatud failiformaate . Levinumad formaadid on IFC hoonetel ning LandXML rajatistel . buildingSMART Finland on loonud LandXMLi edasiarenduse Inframodel 4 (IM4). Kui projekti seisukohast on põhjendatud ja projekti osalised on instrueeritud ning tehniliselt on formaadi kasutamine võimalik , võib olla ka IM4 üheks avatud formaadiks . IFC Oluline on tagada , et kõik modelleeritud elemendid kanduksid koos vajaliku andmestikuga korrektselt edasi IFC kujule . Eelistatud failiformaat on *. ifc , kuid mahukamate mudelite puhul on lubatud ka kasutada *. ifzZIP formaati . Eelistatud IFC versioon on IFC2X3 ning andmekogu definitsioon Coordination View Version 2.0. Nõuete korrektse täitmise korral võib kasutada ka uuemaid IFC versioone . Kõik elemendid peavad olema eksporditud korrektsesse , elemendi olemusele vastavasse IFC klassi ja tüüpi . Vastavuste tabel on välja toodud „Lisa 1, hoonete andmesisu nõuded “ alamlehel „IFC klassid “. Tundmatute või geneeriliste objektide ( IfcBuildingElementProxy või IfcObject ) kasutamine peab olema võimalikult väike ning on lubatud ainult juhtudel , kui elemendi olemusele vastavat IFC klassi ei leidu . Sobiva IFC klassi mitteleidmisel tuleb projekteerijal teha parim võimalik valik ning lisada sellekohane märge mudeli kaaskirja.Kas Kaisa oskab siia tuua näiteid infrast lisaks ? Tehnosüsteemide mudelite osasüsteemide nimetused peavad olema leitavad selleks ettenähtud „ system“ parameetri alt IFC struktuuris IfcElement (relation to) → IfcSystem . Arhitektuuri - ja konstruktsioonimudelist eksporditakse välja ka teljed . Telgede eksportimiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud IfcGrid klassi . Andmesisu nõuete täitmisel tuleb maksimaalselt ära kasutada IFC standardi omaduste kogumeid ( nt Pset_WindowCommon ) ning tarkvaras juba olemasolevaid (hard-coded) elementide parameetreid ja atribuute . Mudelite eksportimisel IFC formaati tuleb kasutada elemendispetsiifilisi omaduste kogumeid (export user defined property sets) ning koondada sinna alla selles ehitise elukaare etapis ( nt eelprojektis ) konkreetsele elemenditüübile nõutud informatsioon ( vajalik usaldusväärne andmesisu ). Vältida tuleb samasisuliste parameetrite taasloomist või infoväljade dubleerimist . Keelatud on mudelist kontrollimata info eksportimine . Originaaltarkvarast tuleb välja eksportida vaid see info ( omaduste kogum ), mis on konkreetsel hetkel elemendile nõutud ning mis on kontrollitud . Mudeli elemendid , mis koosnevad teistest elementidest tuleb eksportida selliselt , et need oleksid IFC kujul loetavad mõlemal tasemel – tervikuna ja eraldi osadena . Näiteks rippfassaad IfcCurtainWallType element peab jagunema edasi IfcMemberType , IfcPlateType ja IfcDoorStyle elementideks . Analoogsed elemendid võivad olla veel näiteks piirded , trepid ja liitkonstruktsioonid . Rohkem tehnilist infot IFC kohta leiab aadressilt : https://technical.buildingsmart.org/standards/ifc/ifc-schema-specifications/ LandXML LandXML töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus . InfraModel InfraModel töövoo soovitus tuleb etalonmudeli loomise käigus . Mudeli dokumentatsioon Tellija käsitleb 3D BIM mudelit hierarhiliselt olulisemana kui BIM mudeli alusel genereeritud 2D jooniseid . Mudeli ja sellega kaasnevate esitatud andmete seotud varalised õigused antakse üle tellijale . Tellijal on õigus lisatasuta kasutada mudelelemente , mis on mudelitesse lisatud ja mis eksisteerivad enne tellijaga lepingu sõlmimist . Mudelielemente ja nende infot jääb tellija kasutama ehitustegevuses , ehitiste haldus - ja hooldustegevustes ning ehitiste laienduste või renoveerimiste korral . Töövõtjal puudub õigus esitada tellijale täiendav nõue seoses BIM materjalide arendamisega , mis on tarvilikud projekti eesmärkide ja lepingu täitmiseks . Mudelprojekteerimise lõpptulemusena antakse tellijale üle kõik mudelid tarkvara originaalformaadis (native format), avatud failiformaadis (IFC, LandXML ) ning kõikide mudelite juurde kuuluvad kaaskirjad . Infomudeli kaaskiri sisaldab lähteandmemudeli kaaskirja . Nõuded mudeli kaaskirjale Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot : ● Mudeli ( faili ) nimetus ● Projekti nimi , tähis ja staadium ● Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed ● Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev ● Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu , ● Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted , ● Kasutatud tarkvara ja selle versioon ( osamudelid , koondmudel ) ● Koordinaat - ja kõrgussüsteem , milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht ) ● BIM koordinaator ja tema kontaktandmed ● Koordineerimistarkvara ja selle versioon ● IFC ja muud klassifikatsiooni erisused ● Geomeetria erisused ● Infosisu erisused ● Mudelis esinevad vastuolud ● Valmidusaste ja usaldusväärsus ( võrdluses projektistaadiumiga ) ● Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel ● Erisused tehnosüsteemide /- võrkude värvides Vajadusel määratakse kaaskirjas ka erinevate tellijate ( näiteks Rail Baltica , Maanteeamet , EVR, … ) liigituse erisused . Kaaskirjad esitatakse kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas . Kaaskirjad edastatakse kas *.pdf, *.doc või *.docx failiformaadis . Vastuolud Peaprojekteerija kohustus on tagada kooskõla erinevate valdkondade mudelite vahel , elementide korrektne kõrguslik paiknemine ning geomeetriliste ja mitte-geomeetriliste vastuolude puudumine . Geomeetriline ja mittegeomeetriline info on võrdse olulisusega ning peavad olema kontrollitud . Peaprojekteerija kohustus on kontrollida alltöövõtjate / partnerite mudeleid ja tehtud tööd , koondada valdkonna mudelid koondmudeliks ja tagada kogu projekti ning koondmudeli nõuetele vastav kvaliteet . Infonõuete kontroll toimub kõikides projekti etappides ning infonõuete osas hälbed lubatud ei ole. Geomeetriliste vastuolude kontroll toimub eelkõige põhiprojekt staadiumis . Lubatud maksimaalsed geomeetrilised vastuolud hoonetel põhiprojekti staadiumis on välja toodud „Lisa 3, BIM lubatud vastuolud “ dokumendis . Teostusmudel Teostusmudeli koosseisus on nõutud andmete esitamine taristuobjekti korrashoiutegevuste tarvis . Andmevajadus on määratud “Lisa 2 taristu andmesisu nõuded ”. Ehitushanke kandvateks alusdokumentideks on projekti kõikide valdkondade avatud formaadis BIM mudelid . Mudelite originaalformaadid (native format) tehakse kättesaadavaks edukale ehitushanke pakkujale , kellega tellija sõlmib lepingu . Projekteerimisaegsed originaalformaadid on abiks töö - ja teostusmudeli koostamisel . Eduka teostusmudeli üleandmise eelduseks on kõikide projektiosade tööprojektide koostamine , kasutades BIM tehnoloogiat / metoodikat , tööprojekti järgne ehitamine ning tööprojekti ja ehitustegevuste aegsete muudatuste sissekandmine mudelitesse . Ehituse peatöövõtja poolt koostatavas BIM rakenduskavas peab olema välja toodud meetodid ja protsessid , kuidas kavatsetakse töö - ja teostusmudeleid koostada . Lisaks peab BIM rakenduskavas olema näidatud , milliseid meetodeid kasutatakse teostusmudeli valideerimiseks . Teostusmudel peab vastama reaalselt valmis ehitatud objektile ning sisaldab ehitusaegseid muudatusi , asendusi ja ehitustegevuse ajal tekkinud informatsiooni . Teostusmudel peab sisaldama koosseisuliselt vähemalt samas mahus mudeli elemente , mis on üle antud ehitajale ( peatöövõtja ) hankedokumentidega . Teostusmudeli loomine peab toimuma paralleelselt ehitustööde teostamisega . Igal ajahetkel olemasolev teostusmudel ei tohi olla ehitusprotsessist nihkes rohkem kui 4 nädalat . Tellija ja omanikujärelevalve kontrollivad teostusmudeli arengut töövõtjaga kokkulepitud sagedusega . Alternatiivina võib teostusmudeli uuendamine ja edastamine seotud olla ehitustööde akteerimisega . Ükski mudelisisene viide (link) ei tohi sõltuda mudeli või lingitud dokumentide lõplikust asukohast . Internetilinkide (URL) lisamine on keelatud , kuna nende püsivus ajas on küsitav . Pilveteenuste vaheliste linkide lisamine toimub tellijaga kokkuleppel . Paremate lahenduste puudumisel on lahenduseks lokaalsed suhtelised lingid . Suhteline link algab mudeli peakaustast . Soovitatav näide : \Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf Vale näide : E:\Mudelid\Tehnohooldus\244_ventilatsiooni-süsteemide_TH\Agregaadid\Fläktwoods\eQ-008.pdf Viited ( lingid ) peavad olema tavapäraselt tehtud kas otse dokumentidele või neid koondavatesse kaustadesse . Viited viidetele pole lubatud . Oluline on tagada lingi püsivus ajas . Teostusmudelid ( kõikide erinevate valdkondade mudelid ) antakse tellijale üle nii originaalformaadis (native format) kui ka avatud failiformaadis . Dokumentatsiooni hulka kuulub ka BIM rakenduskava ja mudelite kaaskirjad . Lisad Lisa 1 hoonete andmesisu nõuded Lisa 2 taristu andmesisu nõuded Lisa 3 lubatud vastuolude piirmäärad Lisa 4 AS Tallinna Sadam InfraBIM nõuded . Lisa 2. Lisa 5 InfraBIM klassifikaator
Lisa 8 Maanteeameti tehnilised tingimused T- 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linna lõigu valgustuse põhi projekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valiku ks Standardid ja normid CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik u juhised EVS-EN 13201- 2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-EN 13201- 3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. O sa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja paikadele. Välisvalgustuspaigaldised EVS-EN 40 S Metallmastid EVS-EN 14991 : 2007 Betoonvalmistooted . Vundamendielemendid. EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused. EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks. EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele . EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus. 2014/30/EU – Elektromagnetiline ühilduvus. EVS-EN 62717:2017 Üldvalgustuse leedmoodulid . Toimivus ja nõuded. EN 62031: Üldtarbevalgustuse valgusdioodmoodulid. Ohutusnõuded. EN 55015: Elektrivalgustustite ja nende sarnaste seadmete raadiohäiringu tunnussuuruste piirväärtused ja mõõtemeetodid. EN 61547: Üldvalgustusseadmed . Elektromagnetilise ühilduvuse häiringu kindluse nõuded. E N 61347-2-13: Lampide juhtimisseadised . Osa 2-13: Erinõuded valgusdioodmoodulite alalis - või vahelduvvoolut o itelistele juhtimisseadistele . Teetööde tehniline kirjeldus 19.01.2016 Riigimaantee valgustamise juhis, kinnitatud 23.12.2014 EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest Seadme ohutuse seadus EVS 843:2016 Linnatänavad EE 10421629-JV ST 5-6 0,4 – 20 kV võrgustandard Valgustite valik Projekteerija peab kasuta ma standardit „ CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass kooskõlastada Tellijaga. Teede valgustamiseks kasutada leed valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti ja on kantud „ Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24 .0 8 .201 8 nimekirja või on läbinud analoogsed tüübikatsetused. Valgustite le esitatavad tehnilised parameetrid: Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 1 3 0 lm/W , lambi võimsus peab ole ma universaalse ballasti abil reguleeritav; Värvusindeks peab valgusti leed - läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee valgustitel 4000 – 4500 K , ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-3300 K ; Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70 ; Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi; Valgusti kogukaal kuni 13 kg; Valgusti d peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 5 0 C ; Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud; Valg ustid peavad omama CE ja ENEC märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal on õigus nõuda CE ja ENEC märgisega seotud dokumente. Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses; Valgusti kõikide komponentide ( leed moodul, liiteseade , liigpingepiirik) toimivusnäitajad peavad olema v ähemalt L9 0 10 0 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud leedide - mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et v algustikonstruktsioon tagab leedide - moodulile piisava jahutuse; L eedide - moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad, on aktsepteeritav kui komponendid on vahetatavad sisetingimustes ; Leed valgustite jahutusele ment peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvah etust ja tuule ligipääsu leedi de jahutamiseks. Sundjahutamist , nagu ventilaator it ei tohi kasutada; Kõik valgustid peavad olema uued ja omama väh emalt 5 aastat nii valgustile, leedidele kui ka valgusti elektroonika komponentidel . L eed valgusti d peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt ; Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, leedi dioodid ) peab olema võimalus saada garantiperioodi jooksul; Valgustid peavad o mama minimaalselt kaitseklassi IP 6 6 ; Vandaalikindlus : IK 08 valg ustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil; Valgusti nimipinge 230V , tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V. Leedide toitevool nimivõimsusel ja 230V nimipingel, ei tohi olla suurem kui 7 00mA. Võrgusagedus peab olema 50 Hz. Valgustil peab olema I elektriline isolatsiooniklass , valgusti korpus , elektroonika ja leedmoodul peavad olema ühendatud sama potentsiaali alla. Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5km merest), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro -keemilise korrodeerumise vastu; Liigpinge kaitsetase valgus tis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud eraldi paigaldatud 10 kV liigpingepiirikuga . Liigipingepiirik peab olema ühendatud jada ühendusena, et rikke korral katkeb toide. Valgus til peab olema termokaitse , erandlike ülekuumenemiste kaitseks ; L eed valgustid peavad olema varustatud valgusti müüja garantiiga paigalduskaabliga NYY 5g1,5mm2 ; Valgus ti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm; Valgusti korpus peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta -15 …0… +15 kraadi. Valgustitel ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks. Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM liitese adist (draiverit) , mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust ; Valgustitel peab olema sisselülitatud CLO ( constant lumen output ) funktsioon ehk valgusvoog peab olema kogu valgsuti eluea jooksul konstantne ; Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises ; Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid . Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad , siis hankija nõudmisel esitab valgustite pakkuja mõõtelabori goniomeetrilise protokoll id . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks . Pakkuja peab arvestama võimaliku Hankija poolse sooviga pakkumuste vastavuse kontrollimise perioodil küsida selgitusi ja tõendusi pakutavatele valgustite vastavuse osas kõikidele tehnilistele nõuetele , sh tehnilistele nõuetele vastavuse hindamine ja kontrollmõõtmiste läbiviimine sõltumatus laboris ( nt TTÜ valgustehnika labor ja Inspecta OÜ). Hankijal on õigus pakkumuste vastavuse kontrollimiseks küsida pakkujalt testprotokollide esitamist . Pakutava valgusti toimivusnäitajad ( räigus jms ) peavad vastama standardis EN 13201:2015 vastavale teeklassile kehtestatud väärtusele . Juhul , kui tekib kahtlus rajatava valgustuse nõuetekohasuse osas , võib Ostja nõuda kontrollmõõtmiste läbiviimist , mille kulud peab Müüja kandma juhul , kui kontrolltoimingu tulemusena ilmneb mittevastavus fikseeritud nõuetele . Valgustuse toitevõrk Valgustusvõrk projekteerida maakaabliga A XPK 4x25 m m 2 , mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorus se , kui eriting imustes ei ole määratud teisiti . Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda . Valgustusvõrgu elektritoide V algustuse elektritoide planeerida olemasoleva test mastidest. Mastid Kasutada koonilisi tsin gitud m etallmaste kõrgusega vähemalt 8 – 1 2 m . Valgusti m astid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS - EN 12767 klassile HE. Asula piires kus, sõidukiirus on alla 60 km/h, ei pea kasutama ohutuid (HE) maste. Mastid, mis paigaldatakse põrkepiirde taha, tuleb paigaldada väljapoole piirde töölaiust (1,7 m). Piirde taga olevatele mastidele lisanõudeid ei ole. Postide asukoha valikul arvestada teede mehhaniseeritud koristuse vajadusega. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee, ühised postid sõiduteega), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks. Mastide ja nende kaugus e valikult sõidutee välisäärest lähtuda Riigimaantee valgustamise juhis e punktist 8.2.19 ja selle all olevast joonisest 23 m . Mastide aluste kõrgused siduda vastavas tee ristlõikes oleva asfaltkatte serva kõrgusega. Valgustite j uhtimine Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise. Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga ( draiveriga ) . Öise alanduse p rofiil i valik lepitakse kokku tellijaga enne valgustite tellimist. Projekti ülesehitus ja vormistus Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud leed valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2. Lisaks tu leb koostada valgustusarvutused sõidutee, ristmike, tunnelite kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO , mille koosseisus tuleb esitada : Hinnanguvälja isoliinid Horisontaalne valgustustihendus Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral eulumdata failid Hooldetegur tegur (MF) ja näidata arvutuskäik Räigustegeur Ti ei tohi olla valitud valustite puhul suurem kui 15% Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitsevi ise, lähtudes standardist EVS- IEC 60364-4-41 . Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid , mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Asendiplaani joonisele mär kida : valgustusklassi number (N äiteks : M 5 ) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijateteele ; iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus ; valgustimastide vahekaugused meetrites. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis * dwg eelviimase AutoCad -i versioonis Samuti esitada kõik * dwg failile * shx failid. Terve projekti koopia esitada * pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. Eritingimused Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus . Projekteeritavate kaabelliinide ristumisel teedega, näha ette teede alla ühe ristumise kohta üks reservtoru (kinnisel meetodil) . Projekteerimis tööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimiseks Maanteeameti hooldeosakonna elektriinseneriga . Käesolevad te hnilised tingimused kehtivad kaks aasta t .
Tee ehitus projekt i ja selle ga seotud osade esitami se juhend Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1 KÄSITLUSALA PAGEREF _Toc44569734 \h 1 2 MÕISTED PAGEREF _Toc44569735 \h 1 3 TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE PAGEREF _Toc44569736 \h 1 4 VORMISTUSNÕUDED PAGEREF _Toc44569737 \h 2 5 NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDELE PAGEREF _Toc44569738 \h 3 5.1 Failide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) PAGEREF _Toc44569739 \h 3 5.2 Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur (esitamiseks andmekandjal) PAGEREF _Toc44569740 \h 3 6 FAILI NIMETAMISE REEGLID TEET’us PAGEREF _Toc44569741 \h 4 6.1 Lisa 1. Failide nimetamise näited PAGEREF _Toc44569742 \h 8 KÄSITLUSALA Juhendis käsitletakse nõudeid ehitusseadustiku alusel kavandatava tee ehitusprojekti (dokumendis edaspidi ehitus projekt) ja uuringute tulemuste esitamist Maanteeametile . MÕISTED Tee ehitusprojekt on ehitise funktsionaalseid ja tehnilisi omadusi iseloomustavate ning ehitamist või lammutamist selgitavate mudelite, jooniste, arvutuste ja kvaliteedinõuete kogum , mis vastab ehit u steatise või ehitusloa nõuetele . U uringu d - tee ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teostatavad uuringud, mis hõlmavad lisaks ehitusuuringutele (geoloogiliste ja -geodeetiliste töödele ka teiste ehitistele kaasneva mõjude väljaselgitamist. Tee elukaare tarkvara TEET (edaspidi tarkvara TEET) - ühtne tee elukaare teabe ning andmete haldamise ja vahetamise keskkond , mis asub aadressil https://teet.mnt.ee TEE EHITUS PROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE ESITAMINE Tee ehitusprojekti ja uuringute sisu ja koosseisu käsitlevad nõuded on esitatud kehtivates õigusaktides ja asjakohastes standardites . Tee ehitusprojekt ja uuringute tulemused esitatakse Maanteeametile digitaalsel kujul Maanteeameti veebipõhise tarkvara TEET kaudu . Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste üleandmine - vastuvõtmine toimub tarkvaras TEET . Kuna kõik selles osalejad on autenditud tarkvaras TEET ja kõik tegevused logitakse siis täiendavaid digitaalse allkirjastamise vahendeid ei kasutata. Tarkvara TEET juurutamise ajal (kuni 2020. aasta lõpuni) kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga võib esitada tee ehitusprojekti ja uuringute tulemused muul andmekandjal. Muul andmekandjal üleantav ehitusprojekt ja uuringute tulemus te üleantavad failid tuleb paigutada kataloogidesse, mille struktuur vastab tarkvara TEET loogikale, mis on kirjeldatud p 5 .2 ja failinimed p 6 kirjeldatud reeglitele – see võimaldab esitatud failid hiljem tarkvarasse TEET sisse lugeda . Tarkvara s TEET on ülesehitatud tee ehitusprojekti ülesannetel baseeruv struktuur kuhu projekteerija laeb vastava ülesande juurde vastavad ehitusprojekti ja uuringute tulemuste failid ja kus toimub nende ülevaatamine Manteeameti poolt , kommenteerimine ja vastuvõtmine. Tarkvara TEET annab esitatud failid ele automaatselt nimed, mis vastavad p 6 kirjeldatud reeglitele. Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste vastuvõtmisel vajalikuks osutuvate muudatuste tegemisel esitatakse vajalikud failid uuesti, seejuures m uudetud failide versiooni järjekorra numbri annab dokumendile tarkvara TEET automaatselt . Tarkvarasse TEET on kavas luua või malus esitada tee ehitusprojekti ja/või muid seotud osaasid nagu uuringu te, auditi, ekspertiisi te tulemuste korraga ( konteinerina ) ja pikemas perspektiivis API andmeva h etuseks projekteerimistarkvara ga . Tee e hitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamine konteineris eeldab, et failid on nimetatud vastavalt p 6 kirjeldatud reeglitele. VORMISTUSNÕUDED Ehitusp rojekti ja uuringute tulemuste failid ( mudelid , joonis ed , teksti-, pildi- jt failid) peab tagama nende hea arusaadavuse. Faili maht, vorming ja resolutsioon (punktitihedus) peab olema optimaalne, failid peavad olema puhastatud liigsest infost. Ehitusp rojekti failid, esitatakse originaalvormingus , avatud andmevahetuse vormingus ja sõltumatus PDF-formaadis, vastavalt tehniliste tingimustele, mis võimaldab faili ühesuguse esituse erineva riist- ja tarkvara ga arvutites. Failide konverteerimisel PDF- vormingusse säilitatakse vektorvorming ja teksti selekteerimise võimalus tekstiobjektina. Vektorandmeid ja teksti ei konverteerita raster vormingusse . Digitaalsetest originaal failist luuakse PDF ta rkvaraliste võtetega või virtuaalse PDF-printeri abil, sobilikud pole paberväljatrüki skaneerimise tehnika ega muud analoogsed võtted. Tekstide kirjastiilid, va arvutijooniste vektorfondid, peavad sisalduma PDF-failis. Failid orienteeritakse sarnaselt paberväljatrükiga lugemiseks vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. Joonised orienteeritakse kirjanurga järgi loetavana vasakult paremale ekraanil lehekülge pööramata. Videofailid esitatakse levinud vabavaraga (näiteks VLC media player) vaadatavates faili vormingus mp4/mpeg-4. Faili nimes ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomisel ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. NÕUDED TEE EHITUSPROJEKTI JA UURINGUTE TULEMUSTE FAILIDE LE Fa ilide esitamine tarkvaras TEET (alates 15. juunist 2020) Failid laetakse tarkvarasse TEET vastava lt struktuurile ü lesande juurde . Esitatud failile omistab tarkvara TEET nimetuse vastavalt sissehit a tud struktuurile. Nimetamisel lahtub tarkvara faili nimetamise reeglitest ( kirjeldatud p 6) . NB! TEET näitab tarkvaras üleslaet ud failide juures ainult sisu kirjeldus t , faili allalaadimisel TEETust tuleb failiga kaasa faili täisnimi . Tarkvara TEET ise teostab kontrolli failide versioonide üle ja faili asendamisel laeb üles uue versiooni failist. Vanemaid versioone on TEETus võimalik näha. Ehitusprojekti ja uuringute tulemuste kataloogi struktuur ( esitamiseks andmekandjal ) Kui kokkuleppel Maanteeameti projektijuhiga tuleb ehitusprojekt esitada andmekandjal väljaspool tarkvara TEET tuleb see paigutada kataloogidesse, mille struktuur sarnaneb TEET ülesehitusele ja võimaldab ehitusprojekti hiljem tarkvarasse TEET lisada . Juurkataloogi nimeks tuleb panna <tee number>_<algus km>_<lopp km>_<lõigu nimetus> Järgmisel e tasemele tuleb luua kataloog mis kannab on lühend projekti etappi nimetus est (vt p 6 ( 5 ) nt E S, EP, PP K ataloogi struktuur, tuleb luua vastavalt sellele kuid as on grupeeritud tarkvaras TEET ülesanded, v õib v ajadusel luua alamka taloog e . Tarkvaras TEET on ülesanded on grupeeritud kataloogidesse järgmiselt: Lähteandmed (kataloog) Projekteerimistingimused Lähteülesanne Tehnilised tingimused Lähteandmed Uuringud (kataloog) Geoloogiline uuring Liiklusuuring Taimestiku/Loomastiku uuring Arheoloogiline uuring Topo - geodee tiline uuring Müra uuring Keskkonnamõju eelhinnang Keskkonnamõju hinnang (KMH) Teostatavusuuring Muu uuringud Projekt (kataloog) Üldosa Tee Raudtee Drenaaz Maastik Valgustus Seadmed Konstruktsioonid (sillad, tunnelid jne) Tehnovõrgud Muud rajatised Projekti ülevaatus (kataloog) Kooskõlastused Liiklusohutuse audit Ekspertiis Kokkulepped maaomanikega Ehitusluba Projekti kokkuvõtted (kataloog) Kattendiarvutus Kululoend Rahastustaotlus Maad (kataloog) Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava) FAILI NIM ETAMI S E REEGLID TEET’us Ehitusprojekti ja uuringute failide nimetamise reegleid tuleb jälgida siis kui ehitusprojekti failid esitatakse Maanteeametile eraldi andmekandjal (vt p 5.2). Kui fail laetakse t arkvarasse TEET vastava ülesannete juurde siis TEET ise annab failile nime vastavalt sellele millise ülesande alla fail laeti. Ehitusprojekti failide nimed koostatakse v äljade (metaandmete) abil vastavalt reeglitele . 1 2 3 4 5 Projekti kood _ Etapp _ Valdkond - Osa _ Ü lesande kood - Faili grupi nr _ Faili sisu kirjeldus Faili nimeväljad eristatakse üksteisest alakriipsu sümboliga „_“. Alakriipsu sümboli kasutamine faili nimes muul eesmärgil on keelatud. Failide nimede näited on Lisas 1. Metaandme te nr 1 -5 kasutamine dokumendi faili nimetamisel on kohustuslik, m e taandmete „Osa“ ja „ Faili grupi nr “ kasutatakse vastavalt vajadusele . Metaandmeväli 1 „Projekti kood “ koosneb alamosades t „ lühend omaniku nimest “ ja numbrilisest „ projektikoodist “ . Maanteeameti projektide omaniku lühend on MA ja projektikood on määratud tarkvaras TEET . Metaandmeväljal 2 „ Etapp “ markeeritakse suurtähtedega ehitusprojekti etapp või antakse tähis vastavuses dokumendi kuulumisega etapile eelnevate või järgnevate tehniliste dokumentide hulka: ES – eskiis EP - eelprojekt PP - põhiprojekt TP – tööprojekt MO – maad EH - ehitamine LA - lammutus Metaandmeväli 3 „ Valdkond “ koosneb kahest osas, põhiosast „ Valdkond“ , millele vajadusel lisatakse „ Osa “, need eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. Valdkond esitatakse dokumendi lehel - joonisel kirjanurgas, tekstidokumendil ja tabelil selle päises või jaluses. Valdkonna tähis antakse faili le vähemalt kahekohalisena vastavalt : TL – teed ja liikluskorraldus TS – konstruktsioonid (sillad, viaduktid, estakaadid ja tunnelid) – kasutatakse siis kui tegemist on isesiva projektiga Kui valdkond sisaldab mitut ehitusprojekti osa, tuleb lisada valdkonnale kahekohaline väli „osa“ (01, 02 jne) . Metaandmeväli 4 „Ülesande kood“ koosneb kahest osast, põhiosast „Ülesande kood“ , millele vajadusel lisatakse „ Failide grupi number“, mis eraldatakse üksteisest miinusmärgi sümboliga „-„. Ülesande kood antakse failile kahekohalisena vastavalt Tabel ile 1. Tabel 1. Ülesande koodid Ülesande tähis Ülesande nimetus AA Üld osa PT Projekteerimistingimused LY Lähteülesanne TT Tehnilised tingimused AD Lähteandmed GL Geoloogiline uuring LU Liiklusuuring FU Taimestiku/Loomastiku uuring AU Arheoloogiline uuring GD Topogeodeesia MU Müra uuring KE Keskkonnamõju eelhinnang KH Keskkonnamõju hinnang (KMH või KSH ) TU Teostatavusuuring ZZ Muu TL Tee TR Raudtee DR Drenaaz MA Maastik EL Valgustus EQ Seadmed TS Konstruktsioonid TV Tehnovõrgud MR Muud rajatised KK Kooskõlastused LA Liiklusohutuse audit EK Ekspertiis MO Kokkulepped maaomanikega BP Ehitusluba KA Katendiarvutus CL Kululoend RK Rahastustaotlus CC Konstruktsiooni arvutused KY Ümberkruntimiskava (krundijaotuskava) K ui ülesande failide hulk on suur , lisatakse ülesande ülesande koodile lisa väl i „ Failide grupi järjekorra number“ , mille esimene number on grupi tähis, millele järgneb neljakohaline järjekorra number , eraldajaks on miinusmärgi sümbol „-„. Failide grupi järjekorra numbr i esimene number on grupi tunnus ehk kaust , mille abil määratakse samasse gruppi kuuluvate failide ülesande lõikes. Grupi tähised on toodu d Tabelis 2. Grupi järjekorra pikkuseks võib olla 5 numbrit. Tabel 2 Faili grupi numbri d Gruppi number Sisu 0 Üldosa , seletuskirjad 1 Asendiplaan, plaanid 2 Pikiprofiilid 3 Ristiprofiilid 4 Skeemid 5 Alusehitus (konstruktsioonid) 6 Pealisehitus (konstruktsioonid) 7 Veeviimarid (konstruktsioonid) 8 Piirded (konstruktsioonid) 9 Detailid Metaandmeväljal 5 „ Faili sisu kirjeldus “ esitatakse faili iseloomustus või muu asjakohane info. Ülesande piires peavad faili de sisu kirjeldused olema eristatavad, kuna ainult seda osa faili nimetusest näidatakse TEET tarkvaras ülesande juures ja see võimaldab visuaalselt eristada ülesande dokumente kasutajaliideses. Nimetuses ei ole lubatud kasutada metaandmeväljade eraldajat alakriipsu „_“, et nimetust saaks tarkvaras näidata korrektselt. Sisu kirjelduses kasutatavad sümbolid peavad vastama standardile EVS 8 „Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas“, võib sisaldada tähti ja numbreid, ei ole lubatud kasutada märke ~ " # % & * : < > ? / \ { | } ja probleemide vältimiseks viidete jagamisel ja seoste loomise l ei ole soovitatav kasutada täpitähti, koma, punkti ja tühikuid. Tuleks eelistada lühikest kirjeldust kuni 64 tähemärki. Faili nimele võib lisada dokumendi versiooni või faili koostamise kuupäeva jne, kuid kui need peavad olema peale „faili sisu kirjelduse“ ja tuleb eraldada nimetusest alakriipsu „_“ sümboliga, et tarkvara TEET neid nimetusena sisse ei loe ks ja välja ei näitaks . Seda infot tarkvara dokumendi metaanmetesse ei salvesta . Lisa 1. F aili de nimetamise näited Kataloog Faili nimetus Faili metaandmeväljad Laiend Faili nimi 1 2 3 4 5 Projekti kood Etapp Valdkond Osa Ü lesande kood Faili grupi nr Faili sisu kirjeldus Lähteandmed Projekteerimis tingimused MA14658 EP TL PT Projekt tingimused pdf MA14658_EP_TL_PT _Projekt tingimused .pdf Lähteandmed Tehnilised tingimused MA14658 EP TL TT Tehtingimused pdf MA14658_EP_TL_ TT_ Tehtingimused.pdf Uuringud Geoloogiline uuring MA14658 EP TL GL Plaan dwg MA14658_EP_TL_GL_Plaan.dwg Uuringud Geoloogiline uuring MA14658 EP TL GL Aruanne pdf MA14658_EP_TL_GL_Aruanne.pdf Uuringud Geoloogiline uuring MA14658 EP TL GL puurauk2 pdf MA14658_EP_TL_GL-201_puurauk2.pdf Uuringud Geoloogiline uuring MA14658 EP TL GL puurauk3 pdf MA14658_EP_TL_GL-202_puurauk3.pdf Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 0 00 01 (Üldosa) mahud xls MA14658_EP_TL-01_CL- 00001 _mahud.pdf Projekt Leevi – Vinso MA14658 EP TL 01 CL 00001 ( Üldosa) mahud pdf MA14658_EP_TL-01_CL-00001 _mahud.pdf Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TL 2 00 01 ( pikiprofiil ) AP-Vinso dwg MA14658_EP_TL-02_TL-20 00 1_AP-Vinso.dwg Projekt Vinso - Kirmsi MA14658 EP TL 02 TS 50001 (Alusehitus) sild dwg MA14658_EP_TL-02_TS -50001 _sild.dwg
Tehniline kirjeldus Riigitee nr 6 Valga - Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linna lõigu põhi projekti koostamine Projekti eesmärk Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linna lõigu le rekonstrueerimise projekti koostamine ehituse infomudelina (BIM) , mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare etappides digitaalsete infomudelite kasutamise ja haldamise kasutuselevõtmine. Lisaks rekonstrueerimise projekti koostamisele on eesmärk piloteerida Maanteeameti tee-elukaare süsteemi TEET. Dokumentide ja jooniste edastamine käib selle süsteemi kaudu. Olemasolev olukord Keskmine ööpäevane liiklussagedus 1405 autot Keskmine katte laius 8m. Linna vahelisel lõigul on mõlemal pool maanteed kergliiklusteed. Kergliiklustee on kohati kitsas 1,3-1,5 meetrit. Katte ehitusaasta, 2006. Lähteülesanne Enne projekteerimise alustamist koostada BIM rakenduskava (vt Lisa 2 ja Lisa 7 ). Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel näha ette o lemasoleva muldkeha remont . Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Pikendada kergliiklustee kuni ristumiseni riigiteega nr 24201 Abja-Paluoja - Läti piir . Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – minimaalselt 2 m; Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 60 km /h (põhjen datud juhtudel lõiguti madalam). Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo -g eodeetilised uurim i stööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Topo -g eodeetilised uuringud teostada vastavalt m ajandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo - geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Töövõtja peab koostama ja esitama Tellijale ettepanekuteks enne tööde algust topo -geodeetiliste tööde kava. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses a lates ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses mõl emalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Teostada 1800 m sadevee- ja 250 m kanalisatsiooni torustike kaamera uuringud ning hinnata nende tehnilist seisukorda ja koostada vastav aruanne. Uurida tehnovõrkude paiknemi st mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus t /kõrgus t . Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alus plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo -g eodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Topo -g eodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohaliku omavalitsusega. Vormistusnõuded: Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinna mudeli DTM, DWG ja LandXML formaadis. Esitada mudelifailidena kõik projektlahendusega seotud rajatised, elemendid. Täpsem nimekiri esitatavatest mudelitest vt Lisa 5 . Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). M aapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. Esitada olemasolevad tehno - ja muud rajatised 3-mõõtmelise mudelitena landxml , dwg ja ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis) . Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. Teostada geotehnilised uurim i stööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhised ” . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edasta da tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvup innase paksuse määramine iga 50 m tagant. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *. ags formaadis. Täpsemad juhised vt p.4.4.1 juhendist. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt . L iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; Määrata koormussagedus. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel aruande kokkuvõtet . Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040 “ keskmise kasvuga. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse , millise liikluskasvuga tuleb kat endi projekteerimisel arvestada. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt. Koostada k atendi projekt : Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale ( ~ 50 km raadiuses). Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutami se uues katendikonstruktsioonis. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine : Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Riigi tee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeri tud hindamissüsteemi põhjal; Riigi tee osas e sitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase se i sukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid ( min 5tk ) ; Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti de koostamisel arvestada. Tuua v älja võimalikud remondi-meetmed; Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaad e 50 km raadiuses ( Maa -ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti (de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused ning materjalide omadused (koos katseprotokollidega). Esitada saadud info koondtabelina (sh terastikulased koostised, lõimisetegur ( Cu ), filtratsioonid, tugevused, saadaolevad kogused jne). Lisaks sellele kirjeldada koondtabelis materjalide nimetused vastavalt kehtivale Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a a sta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilis est uuring ust . Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused ehitajale projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 aluselt . Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud , mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Eskiisprojekt Koostada riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigule ümberehituse eskiisprojekt. Eskiisprojekt peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi koostamise nõuetele. Eskiisprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: Põhimaantee ja ristmike lahendus, s.h põhimõtteline liikluskorraldus; Bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega; Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis Koostada ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega). Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada ligikaudne ehitusmahtude kalkulatsioon, millega oleks võimalik hinnata eeldatavat ehitusmaksumust. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Eelprojekt Koostada riigitee nr 6 Valga - Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigu eelprojekt . Eelprojekt pea b vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud. Määrata projektiga teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: T ehnovõrkude ümbertõstmise vajadused ; sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus. R ajatavate kraavide asukohad ; J uurdepääsud kinnistutele , võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed ; B ussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega ; S elgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine . K oostada lisaks topo - geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega) . V algustuse eelprojekt. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist) . Koostada katendi aruanne eelprojekti mahus, mida täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus. Krundijaotuskava , mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus . KMH eelhinnang. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning vajadusel projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud mis eemaldatakse või paigaldatakse vette hindamaks KMH eelhinnangu või KMH koostamise vajadust. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on k eskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses). Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. Krundijaotuskavas esitada äralõiked , servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal . Põhiprojekti osad Koostada riigitee nr 6 Valga - Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigu lõigu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Koostada katendi aruanne ( täpsustatakse eelprojektis koostatud katendi aruannet) . Tehnovõrkude eelprojektid. Teepäraldiste põhiprojektid ( nt VMS, teeilmajaamad, teeandurid jms). V algustuse põhi projekt . Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. Vajadusel k rundijaotuskava täpsustamine . * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelises mudelina koos atribuudiinfoga. Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. S elgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maapara ndussüsteemi funktsioneerimise. V ajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuri ngud olemasoleva veekuivenduss üs teemi (kraavid/jõed) seisukorra kindla kstegemiseks ja renoveerimiseks. M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Riigi maantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede /ühendusteede abil. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitus tööde kirjeldustega. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada töömahuloend (kululoend). Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, r istmike, mahasõitude , rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Töövõtja ülesandeks on koostada visualiseering video na , tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse eskiis projekti lahendusele Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „ Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted “ (leitav Maanteeam eti koduleheküljelt: Ametist/Juh e n did /Projekteerimisjuhendid ). Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhi projekt. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega . Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. Valgustuse p rojektlahendus tuleb integreerida Maanteeameti valgustuse juhtimissüsteemi. Maanteeameti poolsed tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele on toodud lisas 8. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, asukohaga Suur-Posti 20 Pärnu. (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda Töövõtja esinduses ) . Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Töövõtja peab arvestama, et juhul , kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sageduse ga kuni 1 kord kahe kuu jooksul: Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). Töövõtjal arvestada, et vajadusel tuleb läbi viia avalik koosolek, tutvustamaks projektlahendust kohalikele elanikele. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Vormistusnõuded Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis ( native format ). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 5 . Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 3 . Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooniga. Esitada projekteeritud lahendusetes kasutatavad teljed ( alignments ) kolmemõõtmeliselt eraldi xml formaatis failidena (sh teed, kraavid). Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh: väljakaeved; täitepinnas(- ed ) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud; Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ü h es failis konstruktsioonikihi kaupa ( näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alus ed 1 XML, täi ted 1 XML, väljakaeve 1 XML jne) XML tee konstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 4 . Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps . Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 6 ). Lisas on tähistatud projektistaadiumi te kaupa täidetavad atribuudid. Projekti koostamisel ja projekti osade komplekteerimisel lähtuda ette antud kataloogi struktuurist (vt Lisa 9 ). Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) . Seletuskirjad ja projektjoonised paberkandjal 1.eks. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (. dwg tuleb esitada igal juhul ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis . Lisad: Projekteeritava lõigu asukoha skeem Nõuded töövõtjale (sh Projektijuhtimine ja BIM Rakenduskava ) Mudeli kaaskirja nõuded Murdejoonte näidised. Esitatavate mudelite nimekirjad Atribuudid AST BIM Juhend (eelnõu) Tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele Tee ehitusprojekti ja sellega seotud osade esitamise juhend Lisa 1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Lisa 4 Koostas id : Kristjan Reimets , Maanteeamet,
[email protected] Arto Juhansoo, Maanteeamet,
[email protected]
KORRALDUS
30.10.2020 nr 1-23/20/816
Riigihanke „Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 –
72,162 Abja-Paluoja linnalõigu põhiprojekti
koostamine“ (viitenumber 228810) alusdokumentide
ja hanketeate muutmine
Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõiked 1, 5 ja 6, § 82 lõike 1 ning kooskõlas Maanteeameti
peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan
Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja 19.10.2020. a korraldusega nr 1-23/20/787
kinnitatud riigihanke „Riigitee nr 6 Valga – Uulu km 69,937 – 72,162 Abja-Paluoja linnalõigu
põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 228810) alusdokumente ja hanketeadet järgnevalt:
1. Kustutan hanketeate punktidest IV.2.2) ja IV.2.7) kuupäeva „05.11.2020“ ning asendan
kuupäevaga „09.11.2020“.
2. Kustutan HD III Tehnilise kirjelduse eritingimused ja asendan tervikuna uuega.
Muudatused on märgitud kollase värviga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hannes Vaidla
juhataja
lääne teehoiu osakond