KEHTETU Viirushaiguse leviku tõkestamise meetmed Tartu Vanglas

DIREKTORI KÄSKKIRI 11.12.2025 nr 1-1/2-25/46 Viirushaiguse leviku tõkestamise meetmed Tartu Vanglas Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 koostoimes VangS § 8 lõikega 2 ja § 69 lõikega 4 ning justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel Otsustan: kohaldada kinnises vanglas paiknevate arestialuste, vahistatute ja kinnipeetavate (edaspidi ühiselt „vangid“) suhtes nakkusohu leviku tõkestamiseks meetmeid alljärgnevalt: 1. Covid-19 positiivse testi ja gripi positiivse testi andnud kinnipeetavad jäetakse eneseisolatsiooni isolatsioonikambrisse või -osakonda. Teistest isoleeritud vangi suhtes kohaldada nakkusohu lõppemiseni järgmisi piiranguid: 1.1 lukustada kamber; 1.2 lõpetada saatmised, sh osakonnasisesesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; 1.3 peatada Tartu Vangla direktori 16.09.2024. a käskkirjaga nr 1-1/24/47 „Tartu Vangla kodukord“ päevakavade järgsed tegevused; 1.4 võimaldada jalutuskäik teistest vangidest eraldatult; 1.5 jätta ära kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paiknevate treeningvahendite kasutamises; 1.6 kambris vanglateenistujaga kokkupuutel ja väljaspool kambrit liikumisel v.a jalutusalal viibimisel, tuleb vangil kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Kaitsemaski tuleb kanda korrektselt, kaetud peavad olema nina ja suu. Osakonnast väljumisel tuleb desinfitseerida käed. Vangi poolt kaitsemaski kandmisest ja/või käte desinfitseerimisest keeldumisel ning maski mittenõuetekohasel kandmisel on vanglaametnikul õigus saatmine lõpetada, välja arvatud juhul, kui vangi elu või tervis on ohus; 1.7 võimaldada helistamine vastavalt taotlustele ning vangla poolt teada antavale töökorraldusele. 2. Vangla loeb Covid-19 positiivse vangi kambrikaaslase lähikontaktseks ja gripi positiivse testi andnud vangi kambrikaaslase nakkuskahtlusega vangiks. Positiivse testi andnud vang või lähikontaktne/nakkuskahtlusega vang paigutatakse kambrikaaslasest eraldi. Nakkuskahtlusega vangil on kohustuslik eluosakonnast väljumisel desinfitseerida käed ja kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. Lähikontaktsel vangil on tungivalt soovituslik eluosakonnast väljumisel desinfitseerida käed ja kanda vangla poolt väljastatud kaitsemaski. 3. Vanglal on õigus vajadusel vange testida. 4. Haigustunnustega vangid, kes testimisest keelduvad, käsitletakse nakkusohtlikena. Testist keeldunud vang isoleeritakse ja neile kohaldatakse isolatsioonimeetmeid vastavalt käskkirja punktis 1 sätestatule.  2 5. Struktuuriüksuse juhtidel tutvustada käskkirja oma osakonna teenistujatele ning üksuse juhtidel korraldada kinni peetavatele isikutele tutvustamine. 6. Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel. Põhjendused: Alates 2020. aastast enam kui seitsme miljoni inimese surma tinginud koroonaviirus ei ole maailmast kadunud.1 2020. aastal pandeemia mõõtmed omandanud viirushaigusesse nakatumine ja koroonasurmade arv on tänasel päeval küll vähenenud, kuid senini haigestuvad ja surevad inimesed COVID-19-sse. Nakatumist COVID-19 viirusesse ja suremust viirusesse haigestumise tõttu esineb jätkuvalt ka Eestis. Terviseameti andmetel on 2025. aastal kaheksa esimese kuuga koroonaviirusesse nakatunud enam kui 12 000 inimest.2 Haigestumus Eestis on üldiselt küll stabiilsel tasemel, kuid viimased nädalad on näidanud, et haigestumus on kasvavas trendis ja enam nakatunuid on Harju-, Tartu- ja Läänemaal. 44. nädalal registreeriti ka 66 gripijuhtu.3 Eestis on nüüd tuvastatud ka COVID-19 uus tüvi XFG (Stratus), mis võib olla veelgi nakkavam.4 Eeltoodust järelduvalt kujutab koroonaviirus jätkuvalt ohtu inimeste tervisele ja elule. Samamoodi kujutab ohtu grippi haigestumine. Üldjuhul kestab gripi hooaeg oktoobrist maini ning gripiviiruse ringlusesse ilmumine on sel ajavahemikul Eestis tavaline. 5 Terviseameti ülevaate6 kohaselt on koroonaviirusesse nakatumise korral kõrgeim oht haigestuda vanemaealistel, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul lõppeda ka surmaga. COVID-19 haigust põhjustav viirus on praeguse teadmise kohaselt eeskätt õhu kaudu (köhimisel, aevastamisel) leviv piisknakkus ja otsekontakti kaudu leviv nakkus. Harvem võib viirus levida ka saastunud pindade kaudu. Gripi nakkusallikaks on haige inimene. Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva. Ajalehes Postimees on 05.12.2025. a antud hoiatus, kuna grippi haigestumine on nädalaga kahekordistunud. 48. nädalal registreeriti 350 gripijuhtu, neist 48 protsenti olid kuni 14-aastased lapsed. Nädalaga on haigestunute arv kahekordistunud ning haigusjuhte esineb kõigis maakondades. Kõrgeim haigestumus registreeriti Tartumaal – 66,3 juhtu 100 000 elaniku kohta. Prognooside kohaselt intensiivistub gripi levik järgnevatel nädalatel. 7 Alates 01.12.2025. a on Tartu Vanglas tuvastatud 43 COVID-19 positiivse testi andnud vangi. Kuigi ühegi vangil ei ole käesolevaks ajaks grippi haigestumist tuvastatud, on ühe ametniku gripitest osutunud positiivseks. Vältimaks ülemiste hingamisteede viirusnakkuse levikut ja tagamaks võimalikuks nakkusohutud tingimused nii kinnipeetavatele kui ka töötajatele, on põhjendatud piirata positiivse COVID-19 testi ja gripitesti andnud vangide vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust ning eraldada nad eneseisolatsiooni või tervenemise ajaks teistest vangidest. Kuna isikud viibivad vanglas piiratud ruumis, on oht vanglas viibivatele isikute nakatumiseks kõrge. Samuti tuleb arvestada, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad erinevatel põhjustel haiguse riskirühma ja haigestumine võib muude haiguste tõttu kulgeda oluliselt raskemalt. Viiruse kiire levik on eriti suur oht just asutustes, kus isikud viibivad pikka aega siseruumides ja kus ei ole võimalik hoida kõikide isikutega viiruse leviku tõkestamiseks vajalikku distantsi. Vangla on üks sellistest asutustest, kus ka järelevalvemeetmete tõttu ei ole võimalik tagada nt vangi, ametniku või muude vanglas viibivate isikute vahel igal ajal kaugdistantsi. Seetõttu on oluline jätkata abinõude kasutamisega viiruse leviku tõkestamiseks ja selle ulatuslikuma leviku ennetamiseks. Vangla peab kehtestama režiimi, mis on tõhus ega sõltu vangi subjektiivsest otsustusest, kas ta soovib parajasti viibida kambris või kambrist väljaspool ja olla teistele potentsiaalne nakkusoht. Vangidele kui haavatavas olukorras olevatele isikutele, peab riik looma tervist hoidvad tingimused, mistõttu on ülemiste hingamisteede viirusnakkuse (COVID-19, gripp) nakatunud vangi isolatsioon teistest vangidest eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede. 1 17 peamist diagrammi Covid-19 pandeemia mõistmiseks. Meie maailm andmetes. Kättesaadav arvutivõrgus: https://ourworldindata.org/key-charts-understand-covid-pandemic. 2 Ülemiste hingamisteede viirusnakkused – statistika | Terviseamet 3 Ülevaade nakkushaigustest: grippi ja COVID-19 haigestumine kasvab | Terviseamet 4 COVID-19 uus variant XFG ehk Frankenstein võib olla veelgi nakkavam. Kuidas end kaitsta? - Maaleht 5 Ülemiste hingamisteede viirusnakkused – statistika | Terviseamet 6 Ülevaade nakkushaigustest: grippi ja COVID-19 haigestumine kasvab | Terviseamet 7 HOIATUS ⟩ Grippi haigestumine on nädalaga kahekordistunud  3 Kuna ülemiste hingamisteede viirusnakkuse (COVID-19, gripp) sümptomid ja kulg on individuaalsed, ei ole põhjendatud positiivse testitulemuse andnud vangide jalutuskäikude ära jätmine. Suurema vanglasisese haiguspuhangu ära hoidmiseks on siiski vajalik teiste vangidega kokkupuuteid piirata, mistõttu kohaldatakse edasi teisi isolatsioonimeetmeid. Vanglal peab jääma õigus vajadusel vange testida. Kuivõrd viiruse levik on vanglale ettenägematu tegur, siis testimise sagedus ja ulatus toimub vastavalt vanglasisesele nakkusolukorrale. Vangide üksikute õiguste piiramise aluste ammendava loetelu andmine seaduse tasandil ei ole võimalik.8 Sel põhjusel sätestab vangistusseaduse (VangS) § 4 1 lg 2, et kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Üldklausli näol annab seadusandja täitevvõimule alused tegutsemiseks seaduses nimetamata ohtude korral. Kuna VangS § 4 1 lg 2 teine lause kujutab endast seadusandja tegutsemisvolitust ettenägematute julgeolekuohtude puhuks, siis on käsitletav norm sellest tulenevalt kõrge abstraktsusastmega.9 Julgeolek hõlmab lisaks rünnetele ja jms ohtudele ka muid olukordi, mis võivad isiku tervist või elu ohtu seada. Nakkushaiguste ennetamise ja tõkestamise seaduse (NETS) § 17 sätestab riigi ülesanded nakkushaiguste seirel ja tõrjel. Riigil lasub kohustus tagada võimalikult nakkusohutud tööolud vanglaametnikele, tervishoiutöötajatele ning vangidega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, ning võimalikult nakkusohutud kinnipidamistingimused vahistatutele ja kinnipeetavatele. Lisaks vaieldamatule ohule vangide ja teenistujate elule ja tervisele, seaks vanglateenistujate suurearvuline nakatumine muuhulgas ohtu ka vangla julgeoleku tagamise ja vanglateenistusele pandud ülesannete täitmise. Meetmega tagatakse seega ka vangla igapäevaseks toimimiseks vajalikud tingimused. VangS § 8 lg 2 kohaselt võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või vange ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada, käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Kuivõrd liikumispiirangu näol on tegemist täiendava julgeolekuabinõuga VangS § 69 mõttes, siis tulenevad vanglateenistuse kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel VangS § 66 lg-st 1. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse vangide järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Julgeolek ehk turvalisus tähendab kaitstust ohtude vastu. Kahtlemata hõlmab see igasuguseid elu või tervist ohustada võivaid asjaolusid, sh ohtlikku viirushaigusesse nakatumist. Jätkuvalt on aktuaalne käsitlus, et Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 16 sätestatud õigust elule võib pidada kõige olulisemaks põhiõiguseks, sest see on eelduseks kõigi teiste õiguste ja vabaduste kasutamisele.10 Seadusandja eesmärk vangistuse täideviimise ja inimväärikuse põhimõtte (VangS § 6 lg 1) kehtestamisel on mõeldud teenima neid põhiõigusi, mille suhtes riigil on positiivne soorituskohustus. PS § 28 lg 1 paneb riigile soorituspõhiõigusena kohustuse kaitsta inimese elu ja tervist. Vältida tuleb inimeste haigestumist (nt nakkushaigustesse) ja surma. 11 Seega, riigile põhiseaduses pandud elu ja tervise kaitse kohustus kaaluvad oma olulisuse tõttu üles isiku muud põhiõigused (nt isiku õiguse liikumisvabadusele), mille eelduseks need on. Nende hüvede kaitsmisel väljub vanglateenistus kitsalt karistuse täideviimisega seotud ülesannete täimise piiridest ja täidab õiguskorra kaitsmise eesmärki laiemas mõttes – teiste isikute elu ja tervise kaitse eesmärgil piiratakse vangistuses viibivate isikute erinevaid õigusi, mis täidavad vangistuse täideviimise eesmärke ja mida vanglateenistus tavaolukordades oleks kohustatud järgima.12 Vangistusseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud vangi subjektiivsete õiguste määratlemisel lähtub seadusandja põhiseaduslikke väärtusi kandvatest kaalutlustest. Olukorras, kus riigile on teada, et võimalik oht tervisele ja teatud juhtudel koguni elule on reaalne, rakendub riigile kaitsekohustus võtta kasutusele tarvilikud meetmed kõikide isikute kaitseks. Seda on mööndud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas13. EIK on selgitanud, et riik peab kindlustama, et isikut hoitakse tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu.14 8 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 34, p 4.1 9 L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak, Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 35, p 4.2 10 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 16 kommentaar, p 1. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3487/paragrahv_16 11 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2020. Paragrahvi 28 kommentaar, p-d 5, 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://pohiseadus.ee/sisu/3499 12 Vt „Abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (COVID-19 haigust põhjustava viiruse SARS-Cov-2 levikuga seotud meetmed)“ eelnõu 170 SE seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab- f173221748b4 13 Vt nt EIK 27.11.2014. a otsus, Karsakova vs Venemaa, avaldus nr 1157/10, kättesaadav arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-148183 või EIK 09.10.2012. a otsus, Çoşelav vs Türgi, avaldus nr 1413/07, kättesaadav arvutivõrgus: http://hudoc.echr.coe.int/eng?i=001-113767 14 Vt nt viidatud praktika Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-57-12.  4 Riigi kaitsekohustus ei ole ära langenud, nakatumised jätkuvad ning seetõttu tuleb vanglal kohaldada teatud kaitsemeetmeid. Kuigi vangide seas ei ole veel tuvastatud ühtegi gripi haigestumise juhtu, on siiski kohane ennetavalt võtta tarvitusele abinõud haigestumise korral selle leviku piiramiseks. Vangla selgitab, et käesoleva käskkirjaga seatud piiranguid võib vangla muuta, sh seada täiendavaid piiranguid kui tervishoiualane olukord muutub, tekib täiendav oht vangla julgeolekule või saabub olulist täiendavat teavet viiruse kohta. Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 6 alusel on käskkiri antud menetlusosaliste arvamusi ja vastuväiteid ära kuulamata, kuna puudutatud isikute arv ületab 50, mis teeks kõigi ärakuulamise äärmiselt ajamahukaks ja ei võimaldaks avalikes huvides viivitamatult tegutseda. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada 30 päeva jooksul Tartu Vangla kaudu vaide Justiits- ja Digiministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Meho