Irje Möldre 29.04.2024 nr 21-1/24/1181-3
Kliimaministeerium
[email protected]
Meie 28.05.2024 nr 11-1/615-2
Lugupeetud pr Möldre
Oleme tänulikud, et olete meid kaasanud energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) uuendamise
protsessi ning küsite tagasisidet selle raames valmivatele erinevatele dokumentidele.
Teie viimane kiri palus edastada ettepanekud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele.
Oleme ülikooli töötajate tähelepanekud koondanud allolevasse tabelisse.
Lisaks, sooviksime rõhutada, et ENMAK eelnõu tööversioon eeldab märkimisväärsel viisil täiendusi ja
parandusi. Seetõttu sooviksime ministeeriumile edastada ka need kommentaarid, mis puudutavad
otseselt ENMAK eelnõu. Kuna ministeerium ENMAK-le seekord tagasisidet ei küsinud, siis jätame
selleteemalised kommentarid antud kirjast välja ning edastame need Teile e-postiga. Mõistame, et töö
ENMAK eelnõu osas veel käib, kuid loodame väga, et arvestate meie sellekohaseid ettepanekuid, sest
need annavad otsest alust KSH aruande täiendamiseks ja parandamiseks.
Kommenteeritav lõik vastavas Ettepanek/kommentaar
dokumendid
Aruanne sisaldab mitmeid keelelisi Aruanne vajab keelelist toimetamist.
vigu.
Lk 8. Tabel 1. Rida 1. Veerg 3. Sihttase 0% ei taga definitsiooni järgi tegelikku
Energiasõltuvusmäär6 energiajulgeolekut. Negatiivne sõltuvusmäär tagab seda
paremini.
Lk 8. Tabel 1. Rida 2. Veerg 3. Selline esitlus ei ole matemaatiliselt korrektne ja üheselt
Juhitav võimsus elektrisüsteemis8 mõistetav. Tuleb korrigeerida selliselt, et on üheselt mõistetav,
2035 => 1000 MW9* kas aastaks 2035 on juhitava võimsuse sihttase
elektrisüsteemis suurem või võrdne 1000MW-ga või see peab
langema 1000MW peale. Hetkel on loetav, et peab langema
1000MW peale.
Lk 9. Tabel 1. Rida 1. Veerg 1. Mõõdik ei oma analüüsi ja ENMAKi koostamise vaates mingit
Varustuskindluse norm10 väärtust, sest indeks 10 selgitus ütleb, et see võib ajas muutuda
Lk 9. Tabel 1. Rida4. Veerg 3 Selline esitlus ei ole matemaatiliselt korrektne ja üheselt
Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N- mõistetav. Tuleb korrigeerida selliselt, et on üheselt mõistetav,
113,14 kas aastaks 2035 on Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1
2035=>100% sihttase suurem või võrdne (ehk >= või ≥)100%-ga või see peab
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
langema 100% peale. Hetkel on loetav, et peab langema 100%
peale.
Lk.10. Tabel 1. Rida 1. Veerg 3. Selline esitlus ei ole matemaatiliselt korrektne ja üheselt
2035=<9017 mõistetav. Tuleb korrigeerida selliselt, et on üheselt mõistetav.
Väiksem või võrdne tähis on <= või ≤
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine
kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) on
väiksem või võrdne 90 minutiga.
Lk. 10. Tabeli 1. Rida 3. Veerg 1 ja 3. Sihttase 90-100 ei ole piisavalt ambitsioonikas. Kui 2023 aastal
Energia kättesaadavus ja Energy Equity Score oli Eestil 94,8, siis peaks riiklik eesmärk
taskukohasus19 olema nii sotsiaalses kui ka majanduslikus vaates selle taseme
säilitamine. Seega ettepanek kirjutada sihtasemeks ≥94,8.
Lk. 12. Tabel 1. Rida 1. Veerg 3. Sihttase 0% ei taga definitsiooni järgi tegelikku
Energiasõltuvusmäär23 energiajulgeolekut. Negatiivne sõltuvusmäär tagab seda
paremini.
Lk 12. Tabel 1. Rida 2. Veerg 3. Selline esitlus ei ole matemaatiliselt korrektne ja üheselt
Juhitav võimsus elektrisüsteemis25 mõistetav. Tuleb korrigeerida selliselt, et on üheselt mõistetav,
2035 => 1000 MW25 kas aastaks 2035 on juhitava võimsuse sihttase
elektrisüsteemis suurem või võrdne 1000MW-ga või see peab
langema 1000MW peale. Hetkel on loetav, et peab langema
1000MW peale.
Lk 13. Tabel. Rida 1. Veerg 3 Selline esitlus ei ole matemaatiliselt korrektne ja üheselt
2035=>100% mõistetav. Tuleb korrigeerida selliselt, et on üheselt mõistetav,
kas aastaks 2035 on Eesti gaasitaristu tehniline piisavus N-1
sihttase suurem või võrdne (ehk >= või ≥)100%-ga või see peab
langema 100% peale. Hetkel on matemaatiliselt loetav nii, et
peab langema 100% peale.
Lk.13. Tabel 1. Rida 2. Veerg 3. Selline esitlus ei ole matemaatiliselt korrektne ja üheselt
2035=<9034 mõistetav. Tuleb korrigeerida selliselt, et on üheselt mõistetav.
Väiksem või võrdne tähis on <= või ≤
Elektrivõrgu riketest põhjustatud katkestuste keskmine
kogukestus minutites tarbimiskoha kohta aastas (SAIDI) on
väiksem või võrdne 90 minutiga.
Lk. 13. Tabel 1. Rida 3. Veerg 1. Euroopa Liidu keskmine näitaja ei ole objektiivne
Elektri aasta keskmine lõpptarbija hind hindamiskriteerium. Oluliselt objektiivsem hindamiskriteerium
alla Euroopa Liidu keskmise35 oleks lõpptarbija hinna ja SKT inimese kohta suhe.
Lk. 13. Tabel 1.Rida 4. Veerg 1 ja 3. Sihttase 90-100 ei ole piisavalt ambitsioonikas. Kui 2023 aastal
Energia kättesaadavus ja Energy Equity Score oli Eestil 94,8, siis peaks riiklik eesmärk
taskukohasus36 olema nii sotsiaalses kui ka majanduslikus vaates selle taseme
säilitamine. Seega ettepanek kirjutada sihtasemeks ≥94,8.
Lk.14. tabel 1. Rida 4. Veerg 1 Sõnastus ei ole üheselt mõistetav ja sellest võib aru saada kui
Taastuvenergia osakaal energia suur osa taastuvenergiast tarbitakse lõpptarbija poolt vahetult
lõpptarbimisest % ära. Ettepanek sõnastada mõõdik teisiti
„Taastuvenergiaallikatest toodetud energia suhe energia
lõpptarbimisse“.
Lk.14. tabelis rida 5, veerg 1 Sõnastus ei ole üheselt mõistetav ja sellest võib aru saada kui
Taastuvelektri osakaal elektri suur osa taastuvelektrist tarbitakse lõpptarbija poolt vahetult
tarbimises % ära. Ettepanek sõnastada mõõdik teisiti
„Taastuvenergiaallikatest toodetud elektri suhe elektri
lõpptarbimisse“.
Lk.14. tabel 1. Rida 6. Veerg 1 Sõnastus ei ole üheselt mõistetav ja sellest võib aru saada kui
Taastuvenergia osakaal soojuse suur osa taastuvenergiast tarbitakse lõpptarbija poolt vahetult
lõpptarbimises % ära. Ettepanek sõnastada mõõdik teisiti „Taastuvatest
3
energiaallikatest toodetud soojuse suhe soojuse
lõpptarbimisse“.
Lk.14. tabel 1. Rida 7. Veerg 1 Sõnastus ei ole üheselt mõistetav ja sellest võib aru saada kui
Taastuvgaasi osakaal gaasitarbimises suur osa taastuvgaasist tarbitakse lõpptarbija poolt vahetult
% ära. Ettepanek sõnastada mõõdik teisiti „Toodetud
taastuvgaasi suhe gaasi tarbimisse“.
Lk. 17 on esitatud Täpsustada väite 1 puhul, millele see tugineb või kuidas seda
väide 1 „Mõjude hindamise aruande tagatakse.
täpsusaste vastab ENMAK 2035 Täpsustada väite 2 puhul, millised on need asjakohased
täpsusastmele.“ põhimõtted.
Väide 2 „kasutatakse üksnes
metoodika asjakohaseid
põhimõtteid, ja ei hinnata üks-
üheselt vastavalt juhisele“
Lk.17 on esitatud kirjeldus „Kogu Soovitav on lisada samasse lausesse ka kohased viited nendele
mõjude hindamise väljundiks ei ole mõjude kirjeldustele.
mingi kindla lahendusvariandi
(alternatiivi) valimine vaid ENMAK
2035 raames välja töötatud
tehnoloogiate ning
poliitikainstrumentide mõjude
kirjeldus.“
Lk. 18 on esitatud Täpsustada, kuidas on tagatud hindamise täpsusastme ja
Väide „Sealjuures on oluline välja ulatuse proportsionaalsus.
tuua, et Natura hindamise
läbiviimisel lähtuti viidatud
juhendites toodud põhimõttest, et
hindamise täpsusaste ja ulatus
peavad olema proportsionaalsed
strateegilise planeerimisdokumendi
sisuga“
Lk. 19 Joonis 1. KSH koostamise skeem Kas tegemist pole KSH koostamise metoodikat kirjeldava
skeemiga?
Lk. 21 on esitatud väide „Natura Väide pole korrektne, sest „ENMAK 2035 Natura hindamise
asjakohane hindamine leidis, et aruanne“ viitab punktis 1.1.4 teises lõigus väga selgelt, et ei
ENMAK 2035 arengukava saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000
rakendamisel puudub ebasoodne võrgustikule. Seega tuleks aruandes see väide ka järgnevalt lk
mõju Natura 2000 võrgustikule ja 22 kirjeldatud meetmete kontekstis ümber sõnastada.
selle terviklikkusele ning puudub
vajadus Natura võrgustiku kaitsest
lähtuvalt muuta kavas ettenähtut.“
Lk. 36-37 lause „Kuivõrd Tekstist ei ole üheselt arusaadav, et soovitakse lisaks SAIDI
elektrivarustuse katkestused mitte indikaatorile võtta kasutusele ka SAIFI indikaator.
ainult ei taandu taastamiskiirusele, on
Ilmastikumõjude ja võrgu seisundi hindamisel ning
soovitatav parandada katkestuste varustuskindluse parendamiseks plaanitavate meetmete
sagedust SAIFI91 indikaatori alusel“ raames on oluline mõlema indikaatori samaaegne
kasutamine.
Ptk. 8.2 (lk 53) väide „Üldiselt võib Väide on liiga üldsõnaline ja vajab paremat sidumist aruande
ENMAK 2035 mõju pidada pikas teiste osadega ehk lähtekohtadega selgemat seostamist.
vaates positiivseks.“
Ptk. 8.5 (lk 58) väide „ENMAK 2035 ei Väide läheb vastuollu eelneva tekstiga „Palju
põhjusta olulist mõju ainelisele kultuuripärandiobjekte on veel uurimata ja tähtsuse
kultuuripärandile“ seisukohast kvalifitseerimata. ENMAK-i tulemusel ehitiste
4
püstitamisega kaasnev võimalik mõju kultuuripärandile
hinnatakse konkreetsete projektide käigus.“
Ptk. 8.7 (lk 60) väide „ENMAK 2035 Väite eeldused on ebaselged. Kui kasutusele võetavad
toob kliimaneutraalsusele tehnoloogiad valmistatakse väga keskkonda reostaval viisil
suundumisega endaga kaasa EList väljaspool, siis võib globaalne mõju kliimale olla hoopis
positiivse piiriülese kliimamõju“ vastupidine. Piiriüleseid mõjusid on väga keeruline piisava
täpsusega hinnata, mistõttu võib osutuda projektipõhine
piiriüleste mõjude hindamine osutuda liigseks bürokraatiaks,
tagamata seejuures adekvaatseid andmeid otsuse tegemiseks.
Soovime edukat ENMAK 2035 väljatöötamist ja tulevast rakendamist ning teadmistepõhist
poliitikakujundamist Kliimaministeeriumis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Lukk
teadusprorektor
Aleksander Vukkert
620 3628
[email protected]