Kiri sisse_Põltsamaa SOS auditi taotlus

SOS Põltsamaa Perevanemaga perepõhise hoolduse teenuse lühikirjeldus SOS Põltsamaa Lasteküla avati pidulikult Lastekaitsepäeval, 01.juunil 2010 aastal. Põltsamaa lasteküla on esimene sedasorti SOS lasteküla Eestis, kus lapsele loovad kodu SOS perevanemad – SOS ema ja SOS isa. Peresid on kokku kolm, kus igas majas elab koos perevanematega kuni kuus last. Pered elavad oma majas, tavalises kogukonna elamurajoonis. Seaduse mõistes on SOS perevanemaga pere kui `Perevanemaga asenduskoduteenus`, ning see teenus on reguleeritud Sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS, § 1510) ühelt poolt, ning teisalt kirjeldab SOS pere olemust SOS perepõhise hoolduse mudel. 1. Mis on asenduskoduteenuse ja SOS- perede eesmärk? Asenduskoduteenuse eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada teda ette iseseisvaks ja toimetulevaks täiskasvanuks. SOS pere missiooniks on rajada pere abivajavatele lastele ning aidata neil kujundada oma tulevikku. Me anname lastele võimaluse rajada kestvaid peresuhteid, võimaldame neil elada oma kultuuri ja religiooni kohaselt ning aitame neil märgata ja väljendada oma individuaalseid võimeid, huve ja talenti. Me tagame lastele hariduse ja koolituse, mida nad vajavad, et saada edukateks ja oma panust andvateks ühiskonna liikmeteks. 2. Kes on teenuse sihtgrupiks? SOS Lasteküla osutab perepõhise hoolduse mudelil baseeruvat asenduskodu teenust, milles tegevuse sisuks on abivajavatele lastele pikaajalise hoolekande pakkumine. SOS Põltsamaa peres leiab endale kodu laps, kelle: a) vanemad on surnud, tagaotsitavaks kuulutatud või teadmata kadunud; b) vanematele on nende piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja; c) vanema isikuhooldusõigus on piiratud või täielikult ära võetud; d) vanemad on eelvangistuses või kannavad karistust vanglas. e) Samuti saab külla elama võtta lapse, kelle osas on jõustunud kohtulahend lapse vanematest eraldamise kohta (SHS § 152). 3. Millised on SOS-pere peamised põhimõtted? Organisatsioonina me usume, et lapse arengu tagab parimal viisil kasvamine hoolivas perekeskkonnas. SOS pereelu juhindub neljast peamisest põhimõttest: Igal lapsel on hooliv(ad) vanem(ad); Vennad ja õed elavad koos; Iga pere loob omale kodu; SOS pere on osa kogukonnast/ ühiskonnast. Lähemalt selgitades:  Iga SOSpere on unikaalne ja hooliva perekeskkonna loovad peres SOS perevanemad. Vanematena nad hoolitsevad peres elavate laste arengu toetamise eest ja hindavad oma  peres elavate laste vajadusi, saades vajadusel professionaalset abi. Samal ajal kui püütakse laste vajadustele vastata, loovad perevanemad lastele võmalusi saada iseseisvamaks ja vastutustundlikumaks. Perevanemad suunavad erinevas vanuses lapsi sobival viisil.  Perevanematele pakutakse regulaarset tuge koolituste, supervisioonide, õppereiside ja ühisürituste näol  Kontakte bioloogiliste vanemate ja lähemate sugulastega hoitakse regulaarselt, kui see on lapse huvides.  Lapsed osalevad aktiivselt SOS pere elus ja otsuste tegemisel. Laste arvamusi ja vaateid võetakse arvesse ning lapsi innustatakse arendama oma individuaalseid oskusi ja võimeid. Lapsed osalevad nende elu puudutavate otsuste tegemisel SOS peres, ja mõistavad, et neil on kohustused peres.  Iga SOS pere on osa kogukonnast. SOS pered osalevad kogukonna elus, kuna see on kasulik laste arengu ja integratsiooni seisukohalt. Kui hariduse, tervise vms teenused on kogukonnas olemas, siis eelistatakse teenuste kasutamist kogukonna poolt. SOS pered on igas aspektis osa kogukonnast. 4. Kuidas on perevanemaga asenduskodu-pere reguleeritud seaduses? Perevanemaga SOS pere tegevus juhindub SHS-st (§ 1510), mille kohaselt :  Perevanem elab ööpäevaringselt koos perega  Perevanem on täieliku teovõimega isik, kes vastab järgmistele Sotsiaalhoolekande seaduses (§ 252) nimetatud Lapse perekonnas hooldaja nõuetele: - tal on lapse kasvatamiseks vajalikud isikuomadused; - temalt ei ole ära võetud vanema õigusi ega ole ära võetud last ilma vanema õiguste äravõtmiseta; - teda ei ole kõrvaldatud eestkostja ega hooldaja kohustuste täitmisest; - tema suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust - tal ei ole sõltuvust alkoholist, narkootilistest ega psühhotroopsetest ainetest;  Perevanem võib kasvatada ja hooldada korraga kuni kuut last.  Igal perevanemal peab olema vähemalt nooremkasvatajale kehtestatud nõuetele vastav osalise või täistööajaga töötav abiline. 5. Kuidas laps saab tulla elama SOS Põltsamaa perre? Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus lähtub asenduskoduteenusele paigutamise nõuetest, mille kohaselt: 1) Omavalitsus lähtub lapse eraldamisel perekonnast Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. 2) teeb selgeks, kas lasteküla kui peremudelil baseeruv hooldus on sobiv antud lapse jaoks. 3) on vastutav selle eest, et asendushooldusele suunamine on kajastatud juhtumiplaanis ning juhtumiplaani täiendatakse edasi kogu asendushoolduse käigus.  4) valmistab ette halduslepingu asenduskoduteenuse osutamise kohta ning edastab selle sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt vastavatele osapooltele. 5) vahendab informatsiooni lapse bioloogilisele perekonnale lapse edasise elu korraldamise osas ja asenduskoduteenusele paigutamise osas. 6) aitab kaasa SOS Põltsamaa perevanema või teiste SOS Lasteküla töötajate külastamise korraldamisele lapse elukohas, koolis/ lasteaias. 7) vahendab infot lapse edasise elukorralduse kohta kooli või lasteaeda, kus laps enne asenduskoduteenusele jõudmist käis. 8) teostab lapse toomise SOS Põltsamaa perre nii selle elu-oluga tutvumiseks kui ka hiljem lõplikuks elama asumiseks. 6. Millised dokumendid on vajalikud, et laps saaks tulla elama SOS-perre? Kui on veendumus selles, et laps asub elama SOS Põltsamaa perre, siis Lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus esitab seejärel asenduskoduteenuse rahastamise taotluse lapse elukohajärgsele maavanemale koos lapse isikut tõendava dokumendi ärakirjaga ning sotsiaalhooleandeseaduses § 15 nimetatud dokumentidega. Teenuse kirjeldus vaadatakse üle kord aastas. Lõplik dokument SOS Lasteküla SOS Lasteküla töö korraldamise Käsiraamat Sisukord Eessõna ................................................................................................................................. 3 Ülevaade SOS Lasteküla põhimõtetest ................................................................................. 5 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 6 SOS Lasteküla eesmärk ja põhimõtted ................................................................................. 7 SOS Lasteküla Standardid .................................................................................................... 8 SOS Lasteküla Kohustused ................................................................................................. 10 SOS Lasteküla Standardite rakendamine ............................................................................ 14 1. SOS perel põhinev laste hoolekande mudel on meie töö raamistik ........................... 15 2. SOS ema juhib SOS peret ......................................................................................... 19 3. Lapsed leiavad kodu SOS peres, mis vastab nende vajadustele kõige paremini ........ 25 4. Lapse arengut toetatakse aktiivselt ............................................................................ 28 5. Noorsooprogrammid pakuvad enesearendamise võimalusi ....................................... 32 6. Iga SOS pere on ühiskonna osa ................................................................................. 38 7. Rahaliste vahendite ja vara vastutustundlik kasutamine............................................ 42 8. Planeerimine ja hindamine tagavad kvaliteetse laste kasvukeskkonna ...................... 46 9. Soodustatakse iga töötaja õppimis- ja arenguprotsessi .............................................. 49 10. Külajuhataja juhib SOS Lasteküla .......................................................................... 53 1 Eessõna Hermann Gmeineri idee oli selge ja lihtne ning ta innustas meid seda teostama kogu maailmas. Üle viiekümne aasta oleme tema ideed levitanud, arvestades erinevaid kultuure, erinevaid religioone ning erinevaid eluviise. Oleme leidnud võimalusi oma kestva ja universaalse nelja põhimõtte sobitamiseks iga maa sotsiaalse ja majandusliku tegelikkusega. Hoole ning pühendumusega istutatud SOS perel põhinev laste hoolekande mudel on kõige sobivam ja parim lahendus neile lastele, kes on maailma üksi jäetud. Viimase nelja aastakümne jooksul olen kogenud meie paljusid kordaminekuid, olen märganud asju, mida peame parandama ja kohanud tuhandeid kaastöötajaid ning sõpru, kes väsimatult oma energia, südame ja mõistuse meie tööle pühendavad. Käesolev käsiraamat põhineb sellele kogemusele. Meie organisatsiooni kiire kasv on toonud kaasa vajaduse töötada välja teatud juhtnöörid ning need selgelt määratleda meie töö miinimum standarditena. Selles käsiraamatus välja toodud kümme standardit ühendavad töötajate väärtuslikud kogemused, vilumused ja mõtted kogu maailmast. Kirja pandud sõnadest ei piisa, sõnad peavad teoks saama ning olema ühendatud rõõmu ja inimlikkusega, kuna otsime pidevalt võimalusi kuidas täiustada laste eest hoolitsemist. Oma igapäevases töös peame innustama lapsi nende potentsiaali kasutama. Me ei tohi kunagi neid kohelda kui heategevuse objekte või püüda Euroopa ideaale istutada väljaspool Euroopat. Noored täiskasvanud, kes on lastekülast lahkunud, räägivad mulle tihti, et nende SOS emad ning teised töötajad olid hoolitsevad, kuid vahel mitte piisavalt ranged, et sundida neid ühiskonna raskuste ja tegelikkusega juba varases nooruses silmitsi seisma. Meie lapsed peavad õppima seisma ühiskonnas oma jalgadel. Selle saavutamiseks ei tohi lapsi liigselt kaitsta või valada neid üle ülevoolava armastuse ja materiaalse mugavusega. Peame püüdma toetada igat last, mitte kunagi alla andes, kuid tehes seda iga ühiskonna reaalsuse piire mõistes. Andes lapsele pigem natuke vähem, kui liiga palju, õpib ta rohkem ja elab ühiskonna integreeritud liikmena. Minu kindla veendumuse järgi võime leida igal maal naisi, kelles on jõudu, kirge ja tahet ennast siduda SOS ema rolliga. Taoliste naiste leidmine ja neile selle võimaluse pakkumine on suurepärane, kuid samas kõige raskem osa meie töös. Ma tean, et tuhanded naised suudavad väga edukalt täita oma personaalseid ja professionaalseid eesmärke SOS Lastekülas. Kõige raskem osa meie tööst on täidetud, kui leiame õiged naised, kes tõesti tahavad lastega koos elada, neid omaks võtta ja armastada. Minu kogemuse põhjal on külajuhataja isik, kes pühendab oma energia iga SOS pere arendamisele külas. Ta on uhke iga pere saavutuste üle ja aitab neil elada lihtsat, hästi struktureeritud ja rõõmuga täidetud elu. Tema töö algab tihti küla planeerimise ja ehitamisega, mõjutades selle juurdumist kohalikku ühiskonda. Ta valib SOS emad, teab nende tausta ning saab teada, kuidas igat naist SOS pere kasvatamisel individuaalselt toetada. Ta toob lapsed SOS perre, tihti personaalselt ja mõistab seda reaalsust, kust nad tulevad. Anname külajuhatajale võimaluse kinnitada oma positsioon külas ning kogeda selle 3 kordaminekuid ja ebaõnnestumisi. Me respekteerime ja toetame teda, et temast saaks enesekindel juht. Kaastunde, õigluse ja selgete otsuste kaudu saavutab ta SOS perede, töötajate ja ühiskonna liidrite usalduse. Olen tänulik, et olen kohanud paljusid külajuhatajaid, kes seda visiooni kehastavad. Professionalism on meie töösse tunginud headel põhjustel. Kogemuste kaudu õpime, kuidas kõige paremini kohandada ja parandada SOS pere laste hooldekande mudelit vastavalt iga maa ja ühiskonna vajadustele ja nõuetele. Mina toetan inimlikku laadi professionalismi, kus meie süda ja mõistus on suunatud laste huvide kaitsmisele. Oma töös ei tohi me kunagi silmist kaotada inimlikke väärtusi ja taotleda liigset tehnoloogilist ning administratiivset täiuslikkust. SOS Lasteküla edu võti on täiskasvanute koostöö, mitte üksteisele vastu töötamine. Ühine hoolitsus, jagamine ja tähistamine rajab sidemeid ning inimsuhteid, mida lapsed ja noored vajavad, et paraneda, õppida ja edukalt elada. SOS Lasteküla töötajad on eelkõige inimesed. Me pühendume laste eest hoolitsemisele, teades, et mida rohkem me teistele anname, seda rohkem saame ka tagasi. Näha, kuidas mahajäetuna tänaval elanud laps saab terveks, käib koolis, leiab tööd, alustab oma elu ning loob pere, on suurimaks rõõmuks SOS emale ja teistele, kes lapse kasvatamisega vaeva nägid. Üheskoos loome õhkkonna, kus armastusel on ruumi kasvada. Käesoleva käsiraamatu eesmärk on kergendada meie ühiste arusaamade jagamist SOS Lasteküla töö kohta. Käsiraamat pühendub ka meie neljale põhiprintsiibile. Meie kogemus on näidanud, et printsiibid on sama ajakohased nüüd, kui olid 1949. aastal, mil neid esmalt Imsti SOS Lastekülas meie asutaja Hermann Gmeineri poolt rakendati. Ma palun kõigil endaga kaasa tuua oma parimad inimlikud väärtused ja professionaalsed oskused, et tagada meie SOS Lasteküla säilimine kauni ja elava lootuse ja rahu märgina. Üheskoos saame tagada, et tulevaste põlvkondade lapsed ei kasva üksinda, vaid leiavad ema, vennad ja õed ning turvalise ja armastava perekonna. Helmut Kutin, SOS-Kinderdorf Internationali president 4 “… minu arvates ei ole maailmas midagi tähtsamat kui laste eest hoolitsemine.” Hermann Gmeiner Ülevaade SOS Lasteküla põhimõtetest 5 Sissejuhatus Käesolev rahvusvaheline SOS Lasteküla käsiraamat paneb paika üldise laste eest hoolitsemise põhimõtete raamistiku SOS Lastekülas. See on rajatud lasteküla töötajate paljude aastate pikkusele kogemusele üle maailma ning sisaldab üldtunnustatud head praktilist kogemust rahvusvahelises laste hoolekandes. Põhimõtted, mida käsiraamat sisaldab, annavad külajuhatajale ja tema meeskonnale suuna, mille poole nad oma jõupingutused eelseisvate aastate jooksul keskendavad. Käsiraamat annab kohalikele ühingutele tegevusraami tööks SOS Lastekülades. Põhimõtete, standardite ja juhtnööride struktuuri piires võivad töötajad teha oma otsuseid ja tegutseda kohalikul tasandil vastavalt oma kultuurinormidele. Käesolev käsiraamat on kõikidele töötajatele, toetajatele ja välispartneritele, kes soovivad SOS Lasteküladest rohkem teada. Seda informatsiooni jagades saame oma tööalastele väljakutsetele kindlalt vastata ning pühendumise ja mõistmise toel jätkata lastele meie poolt pakutava hoolduse parandamist. SOS Lasteküla organisatsioon töötab vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile. Seetõttu on käesoleva käsiraamatu lisaks ametlik UNICEF-i kokkuvõte. Põhimõtted moodustavad üldise filosoofilise raamistiku, mis määratleb organisatsiooni töötajate lähenemise oma tööle. Standardid on selged seisukohad nõutava kvaliteeditaseme kohta. Need on meie töö struktuuriks ja suunaks. Kohustused on kõikide töötajate ja otsuseid tegevate organite ülesanded, kohustused ja määratletud võimupiirid. Juhised selgitavad, mida iga standardit ellu viimiseks teha. “Kuidas teha” näpunäited põhimõtete, standardite ja juhiste rakendamise kohta. 6 SOS Lasteküla eesmärk ja põhimõtted Meie juured: Esimene SOS Lasteküla rajati Hermann Gmeineri poolt 1949. aastal Imstis, Austrias. Hermann Gmeiner oli pühendunud abivajavate laste aitamisele – lapsed olid kaotanud kodu, turvalisuse ja oma pered Teise Maailmasõjas. Paljude toetajate ning töötajate abil on meie organisatsioon kasvanud, et aidata lapsi kogu maailmas. SOS Lasteküla eesmärk: me rajame pere abivajavatele lastele ning aitame neil kujundada oma tulevikku. Me anname lastele võimaluse rajada kestvaid peresuhteid, võimaldame neil elada oma kultuuri ja religiooni kohaselt ning aitame neil märgata ja väljendada oma individuaalseid võimeid, huve ja talenti. Me tagame lastele hariduse ja koolituse, mida nad vajavad, et saada edukateks ja oma panust andvateks ühiskonna liikmeteks. Pikaajaline perepõhine hoolekanne SOS Lastekülas juurdub neljale põhimõttele: Ema: igal lapsel on hooliv vanem SOS ema rajab iga tema hoolde usaldatud lapsega lähedase suhte ning pakub talle kindlustunnet, armastust ja stabiilsust, mida iga laps vajab. Laste hoolduse alase spetsialistina elab ta koos oma lastega, suunab nende arengut ja juhib iseseisvalt oma majapidamist. Ta tunnustab ja austab iga lapse tausta, kultuurilist tagapõhja ja usku. Vennad ja Õed: peresidemed tekivad loomulikult Erinevas eas tüdrukud ja poisid elavad koos kui vennad ja õed; bioloogilised vennad ja õed jäävad alati samasse SOS perre. Need lapsed ning nende SOS ema rajavad emotsionaalsed sidemed, mis kestavad kogu elu. Maja: iga pere loob omale kodu Maja on perele kodu oma unikaalse õhkkonna, rütmi ja rutiiniga. Selle katuse all naudivad lapsed tõelist turva- ja kuuluvustunnet. Lapsed kasvavad ja õpivad koos, jagades kohustusi ja igapäevaelu rõõme ning muresid. Küla: SOS pere on ühiskonna osa SOS pered elavad koos, moodustades toetava küla keskkonna, kus lapsed saavad nautida õnnelikku lapsepõlve. Pered jagavad kogemusi ja pakuvad teineteisele abi. Nad on ka kohaliku kogukonna liikmed ning annavad sellesse oma panuse. Oma pere, küla ja kogukonna kaudu õpib iga laps osalema aktiivselt ühiskonna elus. 7 SOS Lasteküla Standardid 1. SOS perel põhinev laste hooldekande mudel on meie töö raamistik Lastele antakse võimalus üles kasvada hoolivas ja turvalises perekeskkonnas ning luua kestvaid inimsuhteid. SOS ema loob armastava pere, kus lapsed õpivad väärtusi ja jagavad kohustusi. Ta juhib peret vastavalt professionaalsetele laste hoolduse standarditele ning saab vajalikku tuge külajuhatajalt ja teistelt töötajatelt, et tagada laste vajaduste rahuldamine ning nende õiguste austamine. 2. SOS Ema juhib SOS peret SOS ema jagab oma elu lastega, pakkudes neile emotsionaalset turvatunnet ja võimalust arendada uusi ja püsivaid suhteid peres, kus üksteisest hoolitakse. Samal ajal on SOS ema laste hoolduse alane spetsialist, kes teeb koostööd teiste lasteküla töötajatega laste vajaduste eest hoolitsemisel. 3. Lapsed leiavad kodu SOS peres, mis vastab nende vajadustele kõige paremini Vaid nende laste vastuvõtmist lastekülla kaalutakse, kelle vajadustele saab SOS pere parimal viisil vastata. Laste vastuvõtu protsess tagab iga lapse hoolika hindamise enne SOS pere liikmeks saamist. 4. Lapse arengut toetatakse aktiivselt Igale lapsele pakutakse individuaalseid arenguvõimalusi, mis vastavad tema vajadustele ja potentsiaalile. SOS ema suunab laste arengut oma SOS peres. Teised SOS Lasteküla töötajad toetavad teda, pakkudes abi ja organiseeritud tegevusi, mida ümbritsev ei võimalda. Kõik töötajad austavad ja edendavad iga lapse õigusi. 5. Noorsooprogrammid pakuvad enesearendamise võimalusi Noorsooprogrammid pakuvad õppimis- ja arenguvõimalusi ning on iga SOS Lasteküla osaks. Noored inimesed arendavad oma suhtumist, käitumist, eneseusaldust ning oskusi, mis on vajalikud selleks, et võtta vastutus oma tuleviku rajamise eest ning saada edukateks ja oma panust andvateks ühiskonna liikmeteks. 6. Iga SOS pere on ühiskonna osa Iga SOS pere on ühiskonna lahutamatu osa ning osaleb ühiskonnaelus. Laps rajab suhteid, õpib tähtsaid oskusi ja arendab eneseusaldust, et temast saaks aktiivne ja oma panust andev ühiskonna liige. 8 7. Rahaliste vahendite ja vara vastutustundlik kasutamine Administratiivsüsteemid on struktureeritud nii, et tagada aruandekohustus, samas rajades vastutustunnet igas SOS peres ning kõigi töötajate seas. Nende efektiivsete administratiivsüsteemide järjekindel rakendamine edendab rahaliste vahendite ja varade vastutustundlikku kasutamist. 8. Planeerimine ja hindamine tagavad kvaliteetse laste kasvukeskkonna Laste hoolekande kvaliteeti parandatakse jätkuvalt hindamise ja planeerimise kaudu. Plaanid annavad selged tegevusraamid, aitavad selgitada prioriteete ja võimaldavad töötajatel läheneda oma tööle kindlal ja koordineeritud viisil. 9. Soodustatakse iga töötaja õppimis- ja arenguprotsessi Teadmiste jagamise, õppimise ja enesearendamise edendamise kultuuri soodustatakse kõigi töötajate seas. Hinnatakse individuaalseid koolitusvajadusi ning julgustatakse iga töötaja pikaajalist arenemist. Hästistruktureeritud inimressursside alane tegevus aitab arendada oskusi ja suurendada kohustunnet ning pühendumist. 10. Külajuhataja juhib SOS Lasteküla Külajuhataja juhib SOS Lasteküla üldist arengut, edendab organisatsiooni väärtusi, seab eesmärke koos oma meeskonnaga ja tagab SOS peredele abi ning tugiteenused. Ta juhendab kõiki töötajaid ning tal on keskne roll SOS emade juhendamisel ja nende ametialase arengu edendamisel. 9 SOS Lasteküla Kohustused Laste ja noorte hooldustöötajad Laste ja noorte hooldustöötajad elavad koos nende hoolde usaldatud laste ja noortega ning vastutavad nende individuaalse arengu juhtimise eest. a) SOS Ema SOS ema on SOS pere juht ning vastutab iga tema hoolde usaldatud lapse kasvatamise ja arendamise eest. Ta annab aru külajuhatajale. Külajuhataja toetab teda ja nad teevad avameelset ja usalduslikku koostööd. SOS emad teevad koostööd, toetavad ja aitavad üksteist. Nad valivad ühe SOS ema oma esindajaks organisatsioonis. Põhikohustused:  luua kodu  juhtida oma SOS peret  kindlustada laste heaolu lapsevanemana  arendada enda heaolu  teha vajalikke majapidamistöid  suunata lapsi vastutust võtma  suhelda kogukonnaga ning anda sellesse oma panus b) Noorte juhendaja (või noorte hooldustöötaja) Noorte juhendaja vastutab noorte arengu toetamise eest ja nende suunamise eest iseseisvumise poole. Nad annavad aru külajuhatajale, väljaarvatud juhul, kui üks neist on määratud noorsooprogrammide üldkoordinaatoriks. Juhendajad elavad tavaliselt noortekodus või selle lähedal ja tagavad, et noori alati asjakohaselt juhendatakse ja abistatakse. Põhikohustused:  Juhtida noortekodus elavate noorte personaalset arengut  Luua kontaktivõimalused pere ja ühiskonnaga  Juhtida noorte hariduse- ja karjääriarengut  Toetada SOS emasid peremajades elavate noorte suhtes Tugitöötajad Tugitöötajate roll on tugevdada SOS peresid. Nad toetavad SOS emasid, neile vajadusel abi osutades ning pakkudes arendamisvõimalusi nende lastele. Nad peavad olema positiivseks eeskujuks lastele, kuigi ei oma kogu vastutust laste kasvatamise ja arendamise eest. a) SOS tädid ja SOS pereabilised SOS tädid ja pereabilised toetavad SOS emasid mitmel erineval viisil kokkuleppe piires. SOS tädid elavad külas, pereabilised elavad väljaspool küla. 10  Põhikohustused:  toetada ja asendada SOS ema ning hoolitseda laste eest  aidata SOS ema laste arendamise alastes tegevustes  olla eeskujuks lastele b) Lapse arenguga tegelevad töötajad Lapse arenguga tegelevate töötajate kohustuseks on pakkuda võimalusi ja tegevuskavasid, mis toetaks iga SOS ema laste arendamisel. Nende töötajate hulka võivad kuuluda kasvatajad, psühholoogid ja sotsiaaltöötajad. Põhikohustused:  Teha koostööd SOS emadega laste arengu planeerimise alal ning prioritiseerida vahendid nende plaanide ellu viimiseks  Tagada, et SOS pered saavad toetust, s.h järeleaitamistunnid, erivajadused ja haridusprogrammid  Toetada lapse vastuvõtu protsessi, kogudes infot lapse tausta ja hetkeolukorra kohta, järgides juriidilisi formaalsusi ning töötades lapse bioloogilise perega c) Administratiivtöötajad ja hooldustöötajad Administratiivtöötajad vastutavad lihtsa administratiivsüsteemi korras hoidmise eest külas. Süsteemi eesmärk on kasvatada finantsvastutust igas SOS peres. Administratiivtöötajateks on administraatorid, raamatupidajad ja sekretärid. Hooldustöötajad kindlustavad küla hoonete, sõidukite ja maaala korras hoidmise. Hooldustöötajateks on külameister, autojuht, aednik ja koristaja. Põhikohustused:  Pakkuda toetust SOS emadele administratiivalastes küsimustes  Tagada küla administratiivsüsteemide korrashoid. See hõlmab rahalisi vahendeid, küla infot ja andmepanka, omandit, maaala, hooneid, sõidukeid ja varustust  Tagada asjakohaste toimikute pidamine laste ning töötajate kohta Külajuhataja Külajuhataja on vastutav laste üldarengu eest SOS peredes ja ta toetab otseselt iga SOS ema. Samuti on ta vastutav küla efektiivse juhtimise eest, kaasa arvatud finantside ja personalitöö eest. Ta annab aru tegevdirektorile ning teda toetab täielikult ühingu kontor arenguplaanide ja tegevuse osas, mis viivad edasi küla ja SOS peresid. Põhikohustused:  Juhtida küla ja selle perede üldarengut  Juhendada ja toetada SOS emasid  Tagada abiteenuste olemasolu SOS peredele  Korraldada koosolekuid kõigi SOS emadega vähemalt kord kuus  Osaleda laste tegevuses nii külas kui kogukonnas  Juhtida küla administratsiooni  Julgustada ja aidata SOS peredel olla ühiskonna osaks  Juhtida küla komiteed  Osaleda pidevalt külajuhatajate koolitustel 11   Aidata kaasa ühingu arendamisele Lasteküla toetuskomiteed a) Küla komitee Küla tegevuse juhtimisel ja koordineerimisel toetab külajuhatajat küla komitee. Küla komiteesse kuuluvad SOS ema esindaja, noorte juhendaja või nende koordinaator, laste arenguga tegelev vanemtöötaja ja administratiivvanemtöötaja. Komitee koosneb 5-6 inimesest ja koguneb vähemalt kord kuus, et koordineerida ja arutada küla asju. Põhikohustused:  Informatsiooni ja ekspertiisi vahetamine  Küla tegevusalaste murede jagamine ja arutamine  Ettepanekute tegemine ja prioriteetide seadmine  Küla aastaplaanide arendamine ja nende ellu viimise hindamine b) Laste vastuvõtukomitee Laste vastuvõtukomitee vastutab laste vastuvõtuprotsessi eest, kindlustades, et vaid need lapsed, kelle jaoks SOS pere on kõige parem lahendus, võetakse lastekülla. Komiteed juhib külajuhataja ja tavaliselt kuuluvad sinna ka lapse arenguga tegelevad töötajad ning ideaalis ka vastav sotsiaaltöötaja. Külajuhataja võib konsulteerida ka SOS ema esindajaga. SOS emadele, kelle perre kaalutakse uute laste paigutamist antakse üksikasjalikku informatsiooni lapse tausta kohta, misjärel nad saavad kinnitada, kas on valmis last vastu võtma. Põhikohustused:  Vaadata üle vastuvõtu taotlused lastekülla, tagades laste vastuvõtukriteeriumite ja - protsessi range järgimise.  Hinnata milline SOS pere on lapsele kõige sobivam, konsulteerides asjakohaste SOS emadega.  Kindlustada kõikide vajalike dokumentide saamine ning juriidiliste nõudmiste täitmine.  Pidada nõutavat vastuvõtuprotsessi dokumentatsiooni. Ühing a) Tegevdirektor Põhikohustused:  Tegutseda ühingu tegevdirektorina ning kõikide külajuhatajate otsese ülemusena  Luua külajuhatajale võimalusi anda oma panus rahvuslike põhimõtete, plaanide ja prioriteetide arendamisse  Jagada informatsiooni külajuhatajale ühingu plaanide ning prioriteetide kohta, eriti asjus, mis otseselt küla mõjutavad. Aidata külajuhatajal tagada, et küla aastaplaan on kooskõlas ühingu plaanide ja prioriteetidega 12   Kindlustada eriabi ja administratiivne tugi külale ühingu töötajate poolt  Säilitada aktiivne huvi külajuhataja arengu vastu ning pakkuda talle pidevat nõu, juhendamist ja toetust. Tagada talle regulaarsed koolitusvõimalused vastavalt arenguvajadustele  Luua ideede ja kogemuste vahetamise võimalused üksuste vahel. b) Juhatus Põhikohustused:  Juhtida ühingu pikaajalist planeerimist, määrates selge suuna SOS Lasteküla tegevuse arendamiseks  Üle vaadata ja kinnitada aastaeelarve ja plaanid  Kinnitada külajuhataja tööle võtmine ja kui vajalik, ka töölt vabastamine. Küla kohustuste korraldamine Külajuhataja, SOS emad ja noorte juhendajad on SOS Lasteküla võtmetöötajad. Neid toetavad SOS tädid ja pereabilised, laste arenguga tegelevad töötajad, administratiivtöötajad ja hooldustöötajad. Alljärgnev tabel illustreerib kohustuste korraldust külas. Eriti rõhutab see tugevat sidet külajuhataja, SOS emade ning noorte juhendajate vahel. Külajuhatajal on kaks vanemtöötajat; üks vastutab laste arengu valdkonna eest ning üks administratiivvaldkonna eest. Üks neist vanemtöötajatest asendab külajuhatajat tema äraolekul. SOS emad, noorte juhendajad või nende koordinaatorid alluvad alati otseselt külajuhtajale. SOS EMAD JA NOORTE JUHENDAJAD Tagavad, et lapsed tunneksid end SOS Lastekülas koduselt ja areneksid vastavalt oma võimetele ja potentsiaalile iseseisvateks ning oma panust andvateks ühiskonna liikmeteks SOS TÄDID JA PEREABILISED Juhtiv laste Külajuhataja arenguga tegelev Toetavad SOS emasid ja asendavad neid töötaja LASTE ARENGUGA TEGELEVAD TÖÖTAJAD Kasvatajad, sotsiaaltöötajad, psühholoogid Toetavad SOS emasid ja noorte juhendajaid, pakkudes oma teeneid neile ja arenguvõimalusi lastele ADMINISTRATIIV- JA HOOLDUSTÖÖTAJAD Juhtiv Administraatorid, raamatupidaja, sekretär, külameister, autojuht, administratiivtöö aednik ja koristaja taja Vastutavad lihtsate administratiivsüsteemide ja küla varade korras hoidmise eest Juhtivale laste arenguga tegelevale töötajale alluvad otse SOS tädid ja SOS pereabilised. 13 SOS Lasteküla Standardite rakendamine 14 1. SOS perel põhinev laste hoolekande mudel on meie töö raamistik Lastele antakse võimalus üles kasvada hoolivas ja turvalises perekeskkonnas ning rajada kestvaid inimsuhteid. SOS ema loob armastava pere, kus lapsed õpivad väärtusi ja jagavad kohustusi. Ta juhib peret vastavalt professionaalsetele laste hoolduse standarditele ja saab vajalikku tuge külajuhatajalt ja teistelt töötajatelt, et tagada laste vajaduste rahuldamine ning nende õiguste austamine. (Standard) “Kogu lastekülade kasvatuslik töö on saanud aluse ühest lihtsast ideest - ükski laps ei saa elada ilma pereta, laps vajab peret arenemiseks ning oma füüsilise, vaimse ja hingelise jõu avastamiseks.” - Hermann Gmeiner - Lapsed, kellelt on ära võetud hooliv perekeskkond ning kes vajavad pikaajalist hoolt, leiavad püsiva kodu SOS peres. See pere pakub neile armastust, kaitset ja kohta, kus nende vajaduste eest hoolt kantakse. Lapsed kasvavad peredes, vendade ja õdedena, kus iga pereliige teistest hoolib, neid kuulab ja neilt õpib. SOS pere mudel põhineb neljale SOS Lasteküla printsiibile, mis selgitavad, kuidas SOS Lasteküla ning pered moodustatakse ning kuidas nad koos kasvavad. SOS peres on üks stabiilne lapsevanem, SOS ema, kes respekteerib lapse perekondliku päritoluga ja lähtub sellest. Elus edasi liikudes, nii SOS peres, noortekodus või iseseisvate täiskasvanutena, hoiavad lapsed sidet oma SOS perega. Taolised stabiilsed ja pikaajalised peresidemed määratlevad SOS perele põhineva laste hooldekande mudeli. Kohustused a) SOS Ema: SOS ema on otseselt vastutav iga tema hoolde usaldatud lapse arengu juhtimise eest. Pere juhtijana vastutab ta nende igapäevaste otsuste eest. SOS ema kaasab lapsi otsuste tegemisse, vastavalt nende küpsusastmele. b) Tugitöötajad: kõik töötajad respekteerivad SOS perede individuaalset natuuri ja toetavad neid vastavalt spetsiifilistele vajadustele ja soovidele. Iga töötaja pühendub laste eest hoolitsemisele, edendab organisatsiooni kindlaksmääratud missiooni ja väärtusi ning annab oma panuse küla üldarengusse. c) Külajuhataja: külajuhataja juhib ja hoolitseb tugeva SOS pere arendamise eest, muutes SOS pere mudeli reaalseks. d) Tegevdirektor: regulaarse suunamise ja hindamise kaudu kindlustab tegevdirektor külajuhataja vajaliku orienteerituse, koolituse ja vahendite olemasolu edukaks SOS pere mudeli elluviimiseks. 15 Juhised 1. SOS pere laste hooldekande mudel on pikaajalist hoolt vajavate laste jaoks: lastele, kes vajavad uut kodu püsivas perekeskkonnas, pakutakse kohta SOS peres. Lapsed kasvavad SOS peres, kuni nad on piisavalt küpsed alustama iseseisvat elu ja isegi siis säilitavad nad emotsionaalsed sidemed SOS ema, õdede ja vendadega. Need sidemed loovad lähedaste kontaktide võrgustiku, mis kindlustab neile hoole, abi ja toetuse kogu eluks. 2. SOS ema vastutab oma SOS pere eest: SOS ema vastutab tema peres elavate laste arengu juhtimise eest, k.a tervishoiu, hariduse ja karjääri valdkonnas. Ta juhib oma majapidamist iseseisvalt. 3. SOS pere koosneb tavaliselt seitsmest kuni maksimaalselt kümnest lapsest, kes elavad õdede ja vendadena koos SOS emaga peremajas: selline pere suurus tagab, et SOS pere poolt pakutavast hooldusest saab kasu nii palju lapsi kui võimalik. Erinevas eas tüdrukud ja poisid elavad koos, bioloogilised vennad ja õed elavad alati samas SOS peres. Iga kohalik ühing otsustab täpse pere suuruse nendes piirides. 4. SOS pered moodustavad küla: SOS pered elavad lähestikku, et nad saaksid jagada oma kogemusi, toetada üksteist ning nautida ühtekuuluvust. Külas luuakse hooliv ja toetav õhkkond. See on eriti oluline erineva taustaga lastele, kes vajavad spetsiaalset tuge ja kaitset, et üle saada raskest ja traumaatilisest minevikust. Uutes SOS Lastekülades on maksimaalselt kuni viisteist SOS peret, kusjuures kaksteist on ideaalne arv. 5. SOS ema austab laste juuri: SOS ema austab ja on tähelepanelik iga lapse kultuurilise tagapõhja, religiooni ja perekondliku tausta suhtes. Kontakte bioloogiliste vanemate ja lähemate sugulastega hoitakse regulaarselt, kui see on lapse huvides. SOS ema toetab lapse arenguga tegelev töötaja, kes vastutab kõigi administratiivsete ja ametlike juriidiliste nõudmiste ülevaatamise eest. 6. SOS ema austab laste vaateid ja kuulab neid: laste vaateid ja arvamusi võetakse arvesse ning lapsi innustatakse arendama oma individuaalseid oskusi ja võimeid. Neile antakse võimalus osaleda nende elu puudutavate otsuste tegemisel SOS peres, nt. laste arengu planeerimise protsessis. 7. Iga SOS pere on osa ühiskonnast: toetatakse SOS perede osalemist ühiskondlikus elus, kuna see on kasulik laste arengu ja integratsiooni seisukohalt. Kui hariduse, tervise vms. teenused on kogukonnas olemas, siis nende kasutamist eelistatakse, juhul kui kvaliteedi põhitase on tagatud. Küla ja SOS pered püüavad igas aspektis olla osa ühiskonnast. 8. SOS peredele pakutakse professionaalseid tugiteenuseid SOS Lastekülas: tugitöötajad on pühendunud SOS perede abistamisele vastavalt iga SOS ema ja laste vajadustele. Eriti olulised on igas külas laste arenguprogrammid ja noorsooprogrammid, mille eesmärk on aidata SOS peredel võtta vastutus enda eest ning rajada tugevad sidemed ühiskonnaga. SOS emale tugiteenuseid pakkudes respekteerivad töötajad tema positsiooni perekonnapeana ning suhtlevad temaga konsultatiivses vormis. Külajuhataja koordineerib teenuseid ja tagab nende kvaliteedi. 16 9. SOS pere mudel areneb arvestades ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni: laste õigustel on oluline panus arutlustes, uurimustes, planeerimisel, hindamisel ja SOS pere mudeli jätkuval arendamisel. Meie mudeli raames kaitsevad töötajad lapsi igasuguse väärkohtlemise või ekspluateerimise eest. Kuidas teha: juhiste lähemad seletused a) SOS pere mudel on pikaajalist hoolt vajavate laste jaoks  Iga ühing otsustab, milline on maksimaalse vanusepiir noorte puhul, kes elavad SOS üksuses või vajavad finantsabi. Tihti lahkuvad noored organisatsiooni hoole alt 21 eluaastaks, kuid mõningatel juhtudel saavad nad jätkuvalt toetust pikendatud hariduse omandamise või väikese äri alustamise puhul kuni 23 või erandjuhtudel 26 eluaastani.  Kui lapsed on täiskasvanuks saanud ja kolivad külast ära, siis planeeritakse kokkusaamisi ja luuakse muid võimalusi, mis võimaldavad neil kontakteeruda nii formaalselt kui mitteformaalselt. Nende toimetulekut jälgitakse regulaarselt, et olla kursis nende progressiga, säilitada peresidemeid ja teha ettepanekuid SOS pere mudeli parandamise suhtes. b) SOS ema vastutab oma SOS pere eest  SOS ema on lastele alaliseks eeskujuks ja vastutab otsuste tegemise protsessi juhtimise eest, kui laps elab peremajas või muus SOS üksuses.  Tavaliselt hindab iga SOS ema oma peres olevate laste vajadusi ning vastutab selle eest, et saab vajadusel lisaks professionaalset abi. Teda toetab külajuhataja, kes koordineerib küla siseste ja väliste professionaalide kaasamist.  Kogemused ja uuringud on näidanud, et põhjalikuks arenguks vajavad lapsed võimalust toetuda vähemalt ühele pikaajalisele inimsuhtele. Kui see on kindlustatud, pole märkimisväärset kvalitatiivset vahet, kas on tegemist pikaajalise perepõhise hooldusega mõlema vanemaga perekonnas või üksikemade ja üksikisade näol. SOS pere mudel, nii nagu selle põhimõtteid on defineerinud Hermann Gmeiner, põhineb faktile, et maailmas on palju naisi, kellele meeldib SOS ema roll ja pikaajaline laste eest hoolitsemine. See kontseptsioon annab naistele võimaluse ennast ja oma võimeid arendada. c) SOS pered moodustavad küla  SOS emad saavad regulaarselt kokku, et arutada ühiseid huve, kogemusi laste kasvatamisel, külaelus tekkivad küsimusi, ideid pere tugevdamiseks ja interaktsiooni suurendamise võimalusi ühiskonnaga. SOS emad moodustavad toetavad suhted endi hulgas, et nad soovi korral saaksid jagada personaalseid küsimusi ja saada nõu.  SOS perede vahelise interaktsiooni kaudu luuakse kuuluvus- ja uhkustunne, mis annab kindluse olla osaks ümbritsevast ühiskonnast. SOS pered toetavad üksteist ühiskonna elus osalemisel.  Küla töötajad on aktiivsed toetava keskkonna loomisel lastekülas, püüdes leida erinevaid võimalusi iga SOS pere vajaduste toetamiseks. Neid teeneid saab pakkuda efektiivselt vaid maksimaalselt viieteistkümnele perele, kindlustades kogu küla korralduse säilimise nii optimaalse ja personaalsena kui võimalik. d) SOS ema austab laste juuri 17   Kui lapsel ei ole perekondlikke kontakte ning ta on kaotanud sidemed oma juurtega, siis lapse arenguga tegelev töötaja aitab leida nende pereliikmeid.  Lastele tuleb anda hädavajalikku infot teadaolevate pereliikmete asupaiga kohta, välja arvatud juhul, kui informatsiooni omamine oleks lapse heaolule kahjulik.  Nii palju kui võimalik, püüab SOS ema kindlustada, et iga laps elab viisil, mis on kooskõlas tema kultuuri ja religiooniga. See võib sisaldada nende keeleoskuse edendamist ning võimaluste organiseerimist regulaarseteks kontaktideks nende kultuurilise või religioosse grupi liikmetega. Kultuuritavasid, mis mõjuvad negatiivselt lapse tervisele ja heaolule, ei järgita. Näiteks ei praktiseerita tüdrukute ümberlõikamist. e) SOS pere mudel areneb arvestades ÜRO Lapse Õiguste Konventsiooni  Juhul kui saadakse informatsiooni lapse füüsilisest või vaimsest väärkohtlemisest, kuritarvitamisest, hooletusse jätmisest, ekspluateerimisest, siis võtab külajuhataja koheselt lapse kaitsmiseks vajaminevad meetmed tarvitusele. Iga küla peaks välja töötama selged reeglid, mida taoliste situatsioonide puhul järgida.  Igas külas on planeerimise ja hindamise protsessis Lapse Õigustel tähtis osa. Aastaplaani koostamisel viiakse läbi hindamine, et tagada Lapse Õiguste järgimine küla ja selle töötajate poolt. 18 2. SOS ema juhib SOS peret SOS ema jagab oma elu lastega, pakkudes neile emotsionaalset turvatunnet ja võimalust arendada uusi ja püsivaid suhteid peres, kus üksteisest hoolitakse. Samal ajal on SOS ema laste hoolduse alane spetsialist, kes teeb koostööd teiste lasteküla töötajatega laste vajaduste eest hoolitsemisel. (Standard) “…me peame SOS Lasteküla ema ameti tegema ahvatlevaks nii intellektuaalses kui ka hingelises mõttes. Sel viisil peame looma uue, modernse naise ameti nagu on meditsiiniõe või sotsiaaltöötaja ametid” - Hermann Gmeiner - SOS pere laste hooldekande mudeli südameks on kestev ja stabiilne suhe SOS ema ja tema hoolde usaldatud laste vahel. Jagades oma elu ja emotsioone lastega, rajab SOS ema armastava pere, kus paranevad emotsionaalsed haavad ning tekib eneseusaldus. Samal ajal on SOS ema spetsialist, kes on pühendunud pikaajalisele laste eest hoolitsemisele. Ta on SOS pere pea ning hoolitsev vanem igale oma lapsele. SOS Lasteküla organisatsioon on pühendatud SOS ema ameti loomisele igal maal. Hädavajalikud on laiaulatuslik valiku protsess, kõrgetasemeline koolitus ning pidev toetus. Nende sammude abil on tagatud SOS ema pidev areng, võimete ja kvalifikatsiooni laiendamine ning oma potentsiaali järgimine. Külajuhataja toetab SOS ema ja edendab õppimiskultuuri, vastutust ja algatusvõimet kõigi töötajate seas. Kohustused a) SOS ema: SOS ema on SOS pere juht ning otseselt vastutav iga oma lapse hoolekande ja arengu eest. Ta juhib neid sõltumatuse ja iseseisvuse suunas ning juhib otsustamisprotsessi koos lastega. Ta pöördub ekspertarvamuse saamiseks vajadusel ka teiste küla töötajate poole. b) SOS tädi ja SOS pereabiline: SOS tädi ja SOS pereabiline aitavad SOS ema tema ülesannetes ja asendavad teda puhkuse perioodil. Nad on valmistunud mitme erineva SOS pere laste eest hoolitsema ja austavad emotsionaalseid sidemeid SOS ema ja ta laste vahel. c) Tugitöötajad: kõik ülejäänud töötajad lastekülas pakuvad tugiteenuseid SOS emale ja ta perele, pakkudes asjatundlikku nõu ja praktilist toetust, kui SOS ema seda vajab, arvestades küla eelarve ja plaanidega. d) Külajuhataja: külajuhataja koordineerib SOS ema professionaalset arendamist ja kindlustab emadele individuaalse toetuse saamise, mis on neile oma ülesannete täitmiseks vajalik. 19 e) Tegevdirektor ja Juhatus: juhatus tagab tugeva ja püsiva aluse rajamise SOS emade arendamiseks. Tegevdirektor teeb ettepanekuid, mis SOS ema ameti arengut ja tunnustamist edendaks ning propageerib seda juhatuse abil riigi valitsusasutustes, haridusasutustes ja teistes laste hoolekande organisatsioonides. Juhised 1. Luuakse hooliv perekeskkond: SOS ema eesmärk on luua perekeskkond, kus lapsed saavad paraneda ja võimaluse oma potentsiaali teostada. Ta aktsepteerib igat last kui ainulaadset ja hoolitseb tema individuaalsete vajaduste eest austusega ja mõistvalt. Ta näitab välja oma kiindumust ning loob kodu, kus armastusel põhinevad inimsuhted arenevad. 2. SOS ema juhib tema lapsi puudutavate otsuste tegemise protsessi: perekonnapeana vastutab SOS ema oma lapsi puudutavate tegevuste ja otsuste eest. Ta võtab endale lapsevanema rolli ning kogu ülejäänud personali suhtlemine lastega toimub tema teadmisel ja nõusolekul. 3. Järgitakse põhjalikku valiku ja värbamise protsessi: valimise protsess, mis tagab õigete SOS emade tööle võtmise, omab otsustavat tähtsust SOS pere rajamisel. Iga SOS ema ameti taotlejaga tehakse vähemalt kaks intervjuud ja neid kontrollitakse hoolikalt, et tuvastada, kas neil on SOS ema ametiks sobiv isiksus, kvalifikatsioon ja potentsiaal. Värbamise protsessi juhib külajuhataja koos SOS ema esindajaga ja/või muu töötajaga, kas külast või väljastpoolt, kellel on SOS ema valikul kogemusi. 4. SOS emal on selge teenistuskäik: selge karjääri arengustruktuur on kohaliku ühingu teenistustingimuste osa. SOS emade kandidaatidele antakse detailset infot SOS ema karjääri põhilistest astmetest. 5. SOS emasid koolitatakse kogu teenistuskäigu vältel: äsja töölevõetud SOS ema läbib algse kaheaastase koolitusprogrammi, et saada professionaalseks SOS emaks. Selle perioodi jooksul kutsutakse teda SOS ema praktikandiks. Tema koolitus koosneb vähemalt kolmekuulisest teoreetilisest lastehoolekande alasest koolitusest ning 21- kuulisest praktilisest koolitusest. Seejärel osalevad SOS emad koolitustes kogu karjääri jooksul. Igale SOS emale on kohustuslik läbida minimaalselt kaks nädalat koolitust vähemalt kord iga kahe aasta jooksul. Lisaks organiseeritakse lastekülas minimaalselt üks nädal aastas täiendõpet. 6. Vastutus SOS pere eest peale ühte aastat: enne kui SOS ema praktikandile antakse vastutus oma SOS pere eest, peab ta olema töötanud lastekülas vähemalt ühe aasta, kaasa arvatud kolmekuuline teoreetiline koolitus. 7. Külajuhataja juhendab kõiki SOS emasid: külajuhataja viib läbi SOS emadega igal aastal arenguvestlused, mis vaadatakse üle vähemalt kord kuue kuu jooksul, tagamaks emale vajaliku koolituse ja muu abi. Samuti annab külajuhataja regulaarset tagasisidet ja tuge SOS emale vähem ametliku vestluse käigus kord kuus. 8. SOS tädi ja SOS pereabiline on lastekasvatuse spetsialistid: SOS tädi ja SOS pereabiline saavad erialast koolitust, mis valmistab nad ette erinevate perede laste 20  ajutiseks hooldamiseks ja võõra majapidamise juhtimiseks. Nad annavad aru juhtivale laste arenguga tegelevale töötajale. 9. SOS ema esindaja võtab külas juhtiva rolli: vähemalt kord iga kahe aasta järel valitakse SOS emade, SOS tädide ja/või pereabiliste poolt SOS ema esindaja. Tema ülesanne on toimida nende esindajana ning ta on küla komitee täieõiguslik liige. Ta edendab SOS ema ametit ja teeb ettepanekuid selle edasise arendamise suhtes, eelnevalt konsulteerides teiste SOS emadega. Kuidas teha: juhiste lähemad seletused a) järgitakse põhjalikku valiku ja värbamise protsessi  Valiku ja värbamise kriteeriumid töötatakse välja iga kohaliku ühingu poolt, arvestades kohalikku olukorda riigis.  Sobivad SOS ema ametikoha taotlejad on tavaliselt 25 ja 40 eluaasta vahel ning neil on minimaalselt kaheksa kuni kümme aastat kooliharidust. Tulevane SOS ema on jõudnud oma elus sellisesse staadiumisse, kus ta saab põhjalikult pühenduda vähemalt ühe generatsiooni üles kasvatamisele SOS peres.  Taotlejad on üksikud, lahutatud või lesknaised ning neil ei ole väikseid ülalpeetavaid lapsi.  Nad suhtuvad hoolivalt ja austusega lastesse, kes ei ole nende isiklikud lapsed ning kes vajavad kodu ja uut peret.  Neil on hea füüsiline ja vaimne tervis ja nad on avatud, tolerantsed, heasüdamlikud ja leidlikud.  Neil on praktilised laste hoolekande- ja majapidamisalased oskused.  Ametlik töökogemus ei ole nõutav, kuid on eelistatav. SOS emal on selge teenistuskäik b) värbamine  Enne valimist võib kohataotleja SOS Lastekülas viibida, et ja valimine paremini elukutset mõista.  Välja valitud kandidaadiga sõlmitakse tööleping ning ta alustab oma karjääri SOS ema praktikandina. SOS ema  Esimesed kaks aastat koosneb kolmekuulisest teoreetilisest laste praktikant hoolekande alasest koolitusest ning 21-kuulisest tööpraktikast. Esimesed Kolmekuuline täiskohaga teoreetiline koolitus on minimaalne nõue; kaks pikemad koolitusperioodid on kasulikud. tööaastat  SOS ema praktikant peaks läbima vähemalt kahekuulise praktilise koolituse külas, enne kui alustab teoreetilise koolitusega. See kogemus aitab tagada efektiivse koolituse.  Esimeses kuue kuu vältel korraldab külajuhataja igakuiseid koosolekuid ja annab konkreetseid juhiseid. Tööga toimetulekut hinnatakse ja praktikanti juhendatakse SOS pere elu suhtes pidevalt.  Kogemustega SOS ema määratakse SOS ema praktikandile juhendajaks ning mentoriks, kes toetab ning annab tagasisidet.  Peale kaheaastast koolitusperioodi saab SOS ema praktikandist professionaalne SOS ema. See oluline karjääriaste on võimalik juhul kui: a) SOS ema praktikant vastutab oma SOS pere eest; ja 21  b) külajuhataja poolt läbi viidud hinnang näitab, et tema töötulemused ning oskused lubavad SOS ema ametisse astuda.  Kui SOS ema praktikant neid nõudmisi täidab, siis organiseeritakse külas pidulik üritus, millega tunnustatakse tema ühinemist ülemaailmse SOS ema ametiga. SOS ema  Igale SOS emale on kohustuslik minimaalselt kaks nädalat täiendkoolitust iga kahe aasta jooksul. Selle koolituse eesmärk on peegeldada igapäevast tööd lastega, vahetada kogemusi teiste SOS emadega erinevatest küladest ning arendada uusi oskusi.  Lisaks viiakse läbi täiendkoolitusi külas, minimaalselt üks nädal aastas. Need kujundatakse tavaliselt vastavalt SOS emade soovitustele. Koolitused koosnevad ühe- ja kahepäevastest rühmatöödest, seminaridest ja arutlusgruppidest, mida juhatab küla personal või eksperdid väljastpoolt.  SOS emad võivad veeta 2-3 päeva aastas ritriidis. See on reflektsiooni periood, organiseeritud sobivas kohas külast väljaspool. Olles eemal oma elu lastekülas, leiavad SOS emad aega enda kui indiviidi ja kui grupi jaoks.  Peale min. seitset aastat teenistust võib külajuhataja esitada SOS ema SOS Lasteküla sõrmuse kandidaadiks. Kandidatuuri tõstatamise kohta tehakse avaldus tegevdirektorile pension  Juba varakult enne pensionile jäämist valmistatakse SOS ema selleks ette personaalsete vestluste ja seminaride kaudu. Ettevalmistused algavad vähemalt 3-4 aastat enne pensionile minekut.  Ideaalvariandis on SOS pere planeeritud selliselt, et ema pensionile mineku ajaks ei ole peres enam alla 14 aastaseid lapsi.  Kui SOS ema on pensionile jäänud, siis hoiab küla temaga kontakti kohtumiste ja pensionil olevatele SOS emadele mõeldud funktsioonide kaudu. Temaga kontakteerutakse vähemalt kord aastas ja kutsutakse üritusele. Püsivat suhet SOS ema ja tema täiskasvanud laste vahel julgustatakse ja toetatakse. c) SOS tädi ja SOS pereabiline on lastekasvatuse spetsialistid Mis on nende erinevus?  SOS tädi on lastekasvatuse spetsialist, kes elab külas. Kui SOS ema puhkab, siis kolib tädi SOS peremajja ja hoolitseb ajutiselt laste eest. Ta aitab SOS ema ka suure töökoormuse perioodil, toetades ema laste arendamisel ja majapidamistöödes. Ka tema on sarnaselt SOS emaga üksik ning tal ei ole väikseid temast sõltuvaid lapsi. SOS pereabiline täidab kõiki SOS tädi funktsioone. Erinevus on selles, et pereabiline elab väljaspool küla, võib olla abielus ja omada peret. Ta kolib samuti SOS peremajja, kui SOS ema on puhkusel.  SOS tädi saab SOS ema pensioni hüvitisi, s.h arstiabi, majutus ja pension. SOS pereabiline SOS ema pensioni hüvitisi ei saa, sest temal on tagatud pikaajaline turvalisus oma pere näol ühiskonnas.  Iga kohalik ühing otsustab, kas tööle võetakse SOS tädi, SOS pereabiline või kombineeritakse mõlemad ametikohad. Otsus põhineb sellel, mis on parem SOS emale ja tema perele. Otsuses tuleb arvestada ka riigi tööturgu ning juriidilist tugiraamistikku. 22  Millised on üldised töötingimused?  SOS tädid ja SOS pereabilised töötavad kahe-kolme erineva SOS perega või ringlevad kogu külas. Seetõttu peavad neil olema paindlikud tööharjumused ja võime kiirelt kohaneda erinevate laste ja majadega.  Üldiselt võtavad nad osa enamusest SOS ema koolitusprogrammist, kusjuures saavad ka spetsiaalset väljaõpet ajutises laste hooldamise küsimustes. Koolitus valmistab neid ette juhuks, kui SOS tädi või pereabiline otsustab kandideerida vakantsele SOS ema ametikohale.  SOS tädid või SOS pereabilised võetakse tööle spetsiaalselt nendele ametikohtadele, kui on vakantseid kohti. Kui SOS ema koht vabaneb, siis võivad nad seda taotleda. d) SOS ema esindaja võtab külas juhtiva rolli  SOS ema esindajale tuleb peale kohustuste üle võtmist pakkuda võimalusi osaleda juhtimisoskuste alastel seminaridel või pidada tööd hõlbustavataid koosolekuid.  Teda võib paluda liituda planeerimiskoosolekutega ühingu tasandil või osaleda regionaalsetel konverentsidel, kus arutatakse SOS emasid ja peresid mõjutavaid probleeme ja küsimusi.  SOS ema esindajat julgustatakse kontakti võtma teiste külade SOS ema esindajatega, et jagada ideid ja infot või ühiseid üritusi planeerida.  Kuna SOS ema esindaja kohustused on aega nõudvad, siis tuleb kaaluda tema abistamist peremajas. Tema prioriteediks jääb alati oma SOS pere eest hoolitsemine. e) SOS ema põhikohustused SOS ema on SOS pere juht ning otseselt vastutav iga lapse arengu ning hoolekande eest. Ta juhib otsustamisprotsessi, tehes igapäevaseid otsuseid iseseisvalt. Ta küsib vajadusel ka teiste küla töötajate asjatundlikku nõu, et tagada parimate otsuste tegemine oma laste eest. 1. Kodu loomine SOS ema muudab SOS peremaja hubaseks, armastavaks ja turvaliseks koduks tema hoolde usaldatud laste jaoks. Kodu on koht, kus on rahulik õhkkond, naeru ja nalja ning kuhu SOS ema ja lapsed saavad alati oma sõpru kutsuda. 2. SOS pere juhtimine SOS ema on oma SOS pere juht ning oma laste elus keskne isik. Peresidemeid säilitatakse ka peale lapse täiskasvanuks saamist ning lahkumist SOS ema hoole alt. 3. Lapse heaolu tagamine lapsevanemana SOS ema edendab iga lapse ning noore arengut oma SOS peres. Ta loob hoolitseva perekeskkonna ning toetab iga lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset, sotsiaalset ja hingelist heaolu, arvestades lapse bioloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist tausta. 4. Enda heaolu arendamine SOS ema arendab enda heaolu. Ta püüdleb tasakaalu saavutamise ning oma isikliku aja ja huvide nautimise poole. Ta pöörab erilist tähelepanu oma füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja hingelise heaolu säilitamisele. 5. Majapidamisülesannete tegemine 23  Iga SOS ema vastutab oma kodu juhtimise ja vajalike koduste toimetuste eest. Ta töötab kuu eelarve alusel, juhib oma majapidamist ökonoomselt ja tagab majapidamises oleva sisustuse ja varustuse korraliku hoolduse. 6. Lastele vastutuse õpetamine Samal ajal kui SOS ema püüab laste vajadustele vastata, loob ta neile võimalusi saada iseseisvamaks ning vastutustundlikumaks. Lapsevanemana suunab ta erinevas vanuses lapsi sobival viisil. 7. Interaktsioon ühiskonnaga ja sellesse panustamine SOS ema julgustab oma lapsi suhtlema teiste SOS perede lastega ja ümbritsevaga. SOS ema kindlustab, et tema ja ta pere on integreeritud ühiskonna liikmed, andes oma panuse sellesse. f) SOS tädi või pereabilise põhikohustused SOS tädi või pereabilise ülesanne on pakkuda üldist tuge SOS emale erineval viisil. Ta respekteerib SOS ema kui laste eest vastutavat isikut, andes samuti oma panuse laste heaolu ja arengu heaks. 1. SOS ema toetamine ja abistamine ning otsene laste eest hoolitsemine SOS tädi või pereabiline teeb koostööd SOS emaga vastavalt kokkulepitud raamidele. Raamid sisaldavad SOS ema nõudmisi oma laste ja kodu eest hoolitsemise suhtes. Kui SOS ema on mingil põhjusel oma peremajast ära, siis SOS tädi või pereabiline asendavad teda ning hoolitsevad pere eest. 2. SOS ema abistamine laste arendamise tegevustes Ta on tundlik kõigi laste arengu suhtes ning toetab SOS ema püüet integreerida lapse arengu eesmärke igapäeva tegevustesse. 3. Olla pidevaks eeskujuks lastele Laste elus oleva olulise isikuna mõjutab ta laste arengut. Ta on oma rollist teadlik ning pakub lastele veel ühe täiskasvanu vaateid, jagab väärtusi ja elukogemust. 24 3. Lapsed leiavad kodu SOS peres, mis vastab nende vajadustele kõige paremini Vaid nende laste vastuvõtmist lastekülla kaalutakse, kelle vajadustele saab SOS pere parimal viisil vastata. Laste vastuvõtu protsess tagab iga lapse hoolika hindamise enne SOS pere liikmeks saamist. (Standard) “Õigesti komponeeritud SOS perest sõltub nii palju... lapsed pannakse tavaliselt seda tüüpi SOS perre, mis nende vajadustele parimal viisil vastab.” - Hermann Gmeiner - SOS perre püütakse paigutada need lapsed, kellel sellest kõige rohkem kasu saavad. Kaalutakse vaid nende laste vastuvõtmist lastekülla, kes vajavad uut kodu alalises perekeskkonnas ja kelle jaoks paremat lahendust ei ole võimalik leida. See tagatakse selgete vastuvõtukriteeriumite rakendamise ja struktureeritud vastuvõtuprotsessi kaudu. Seda protsessi tugevdatakse koostöös riigi sotsiaalhoolekande asutustega, et tagada lapse seaduslik paigutamine SOS perre. Iga laps tuleb oma uude SOS perre oma isikliku mineviku, tausta ja identiteeditundega. Seda teades edendatakse koostööd lapse bioloogilise perega, et muuta üleminek uude kodusse võimalikult sujuvaks ja võimaldada peresidemete jätkumist. Kohustused a) SOS ema: SOS ema kohustus on hinnata, kas tema SOS pere pakub lapsele kõige sobivamat perekeskkonda; ta valmistab oma SOS pere lapsed uute laste tulekuks ette ning püüab teha nii, et uus laps tunneks end oodatuna ja vastuvõetuna SOS perre. b) Lapse arenguga tegelev töötaja: üks töötaja vastutab lapse tausta ja hetkesituatsiooni alase info kogumise eest. Lapse arenguga tegelev töötaja toetab SOS ema koostöös bioloogiliste vanematega ja vaatab üle kõik juriidilised formaalsused, mis võivad kaasneda. c) Külajuhataja: külajuhataja tagab, et vaid need lapsed leiavad kodu SOS peres, kes vastavad vastuvõtukriteeriumitele ning kellele sobivamat kohta võimalik leida ei ole. 25 Juhised 1. Laste vastuvõtmise protsessi juhatab laste vastuvõtu komitee: komitee hindab, kas SOS pere on lapsele parim hoolduse variant; milline SOS pere on kõige sobivam, konsulteerides vastava SOS emaga; tagab kõikide vajalike dokumentide olemasolu ning juriidiliste nõudmiste täitmise ning peab nõutavat vastuvõtuprotsessi dokumentatsiooni. Komiteed juhib külajuhataja ja tavaliselt kuuluvad sinna laste arenguga tegelevad töötajad. Vajadusel konsulteeritakse SOS ema esindajaga. Komitee teeb koostööd riigi sotsiaalhoolekande asutustega ning vastava omavalitsuse sotsiaaltöötaja võib olla kaasatud komiteesse konsultandina. 2. Taotlused vaadatakse läbi vastavalt selgetele vastuvõtukriteeriumitele: kaalutakse vaid nende laste paigutamist SOS Lastekülla, kes vajavad alalist kodu perekeskkonnas. Põhiprioriteediks on orvud ja mahajäetud lapsed, kellel ei ole sugulasi, kes võiksid neile pakkuda pikaajalist perepõhist hoolt. Ülejäänud juhtumid, mida kaaluda, võivad olla lapsed, kes on juriidiliselt vanemate juurest ära võetud ning vajavad pikaajalist perepõhist hoolt. Lapsed võetakse tavaliselt lastekülla enne kümnendat eluaastat, välja arvatud juhul, kui nad on koos bioloogiliste õdede ja vendadega. Kerge füüsilise või vaimse puudega laste vastuvõtmist kaalutakse juhul, kui nende vajadustele saab SOS peres vastata. Raske füüsilise või vaimse puudega lapsi soovitatakse paigutada alternatiivsetesse asutustesse, kus erivajadustega efektiivselt tegeletakse. 3. Sotsiaalhoolekandeasutused on vastuvõtuprotsessi koostööpartnerid: laste vastuvõtu komitee teeb koostööd sotsiaalhoolekandeasutustega, tagades juhtumite põhjaliku ülevaatamise ja laste paigutamiseks ettenähtud juriidiliste nõudmiste täitmise. Komitee toetab sotsiaalhoolekandeasutusi juhtumite läbitöötamisel, pakkudes vajadusel ning nõudmisel abi. Kui ei ole seaduslikku partnerit, kes laste perekondlikku tausta uuriks, siis on see SOS Lasteküla kohustus. 4. Iga lapse olukorda kontrollitakse põhjalikult: komitee hindab lapse tausta ja hetkesituatsiooni kindlustamaks, et laps on tõesti abivajaja ning parimaks võimaluseks on tema paigutamine SOS perre. Komitee peab olema veendunud, et paremat võimalust lapsele ei ole. Kui lapsel on pärispere, siis kaalutleb komitee, kas ja kuidas saaks teda peres toetada. 5. Lapse bioloogilist peret tunnustatakse kui partnerit laste eest hoolitsemisel: lapse bioloogilist peret informeeritakse SOS pere mudelist ning kutsutakse neid lapse SOS ema ja perega tutvuma. Neid kaasatakse vastuvõtuprotsessi ja nendega konsulteeritakse kogu protsessi vältel. See kindlustab vajaliku info saamise lapse tausta kohta ning rajab hea aluse peresidemete jätkumisele lapse külas elamise ajal. 6. Õige SOS pere valitakse hoolikalt: iga laps liidetakse SOS perega vastavalt tema individuaalsetele vajadustele ning teistele lastele, kes juba selles peres on. Täpsemalt paigutatakse laps kõige sobivama SOS ema juurde, arvestades ema tugevaid külgi ja võimeid. SOS emale antakse detailset informatsiooni lapse tausta ning vajaduste kohta ning ta saab seejärel kinnitada, kas on valmis lapse eest hoolitsema. Peab säilima pere loomulik struktuur - erinevas eas poisid ja tüdrukud, bioloogilised vennad ja õed elavad samas SOS peres. Lapsed paigutatakse SOS perre, kus nad saavad kõige paremini kasvada vastavalt oma kultuurilisele taustale ja religioonile. 26 7. Lapse vastuvõtmiseks SOS perre tehakse ettevalmistusi: SOS ema valmistab teised SOS pere lapsed ette uute laste tulekuks. Enne vastuvõtmist külastab laps oma uut SOS peret. Vastuvõtmisel on laps ideaalolukorras koos sugulastega, kes usaldavad ta SOS Lasteküla hoolde. 8. Hangitakse seaduslik sünnitunnistus, isikudokumendid ja taustainfo: püütakse tagada iga lapse identsus sünnitunnistuse, passi ja muude isikudokumentide näol, mida nad edaspidises elus tõenäoliselt vajavad. Samuti kogutakse võimalikult palju infot lapse mineviku kohta, k.a koolitunnistused, meditsiinidokumendid. Püütakse kindlustada lapsele igasugune omand või pärand, millele tal õigus on. Kuidas teha: juhiste lähemad seletused a) Taotlused vaadatakse läbi vastavalt selgetele vastuvõtukriteeriumitele  Võimaluse korral hinnatakse lapse arengu seisundit. See sisaldab psühholoogilisi teste, tervisekontrolli ja lapse tausta uuringut.  Erilist tähelepanu tuleb pöörata lapse vaimse ja füüsilise sobivuse tagamisele SOS perega. Parandamatult haigeid lapsi lastekülla ei võeta, kuid soovitatakse paigutada alternatiivsesse asutusse, mis suudab paremini nende vajadustele vastata. b) Sotsiaalhoolekandeasutused on vastuvõtuprotsessi koostööpartnerid  Kontaktid sotsiaalhoolekandeasutustega ei tohiks piirduda vaid avalduste esitamisega, vaid pigem peaks sellest kujunema jätkuv ning tugev töösuhe, mis baseerub regulaarsetele personaalsetele kontaktidele.  Vajadusel toetatakse sotsiaalhoolekandeteenuseid; toetusvormid võivad varieeruda jälgimisest ja julgustamisest põhjalikuma toetuseni, nagu transpordi pakkumine juhtumite külastamiseks või juhtumi algse uurimise läbiviimine. 27 4. Lapse arengut toetatakse aktiivselt Igale lapsele pakutakse individuaalseid arenguvõimalusi, mis vastavad tema vajadustele ja potentsiaalile. SOS ema suunab laste arengut oma SOS peres. Teised SOS Lasteküla töötajad toetavad teda, pakkudes abi ja organiseeritud tegevusi, mida ümbritsev ei võimalda. Kõik töötajad austavad ja edendavad iga lapse õigusi. (Standard) “Me lakkame mõistmast laste olemust, kui ei oska hinnata lapse ja ema vahelise suhte tähtsust. See suhe on meie kogu arengu alus, nii üksikisikuna kui ühiskonna liikmena.” - Hermann Gmeiner - Igat last nähakse unikaalse indiviidina ning teda toetatakse vajalikul määral, et temast saaks kohusetundlik ja osavõtlik ühiskonna liige. Lapse arengu toetamisel keskenduvad SOS ema, noorte juhendaja ja teised töötajad lapse tugevatele külgedele, võimetele ja potentsiaalile. SOS ema toetab lapse füüsilist, emotsionaalset, intellektuaalset, sotsiaalset ja hingelist heaolu, arvestades tema bioloogilise, sotsiaalse ja kultuurilise taustaga. Noorte juhendaja jätkab arengu toetamist, kui lapsed noortekodusse lähevad. Iga lapse võimeid võetakse arvesse ning tuuakse välja regulaarse ja struktureeritud lapse arengu planeerimise protsessi kaudu. Dokumenteerimise kaudu muutub iga lapse areng tõestatavaks ja tema edukus nähtavaks. Lapse arenguplaneerimise protsess aitab SOS emal, noorte juhendajal ja teistel töötajatel iga lapse huve, võimeid, talenti ja potentsiaali märgata, toetada ja arendada. Töötamine selgete ja kokkulepitud arengueesmärkide suunas aitab ka oma jõupingutusi koordineerida. Kohustused a) SOS ema: SOS ema edendab iga lapse arengut SOS peres ja suunab neid sõltumatuse ja iseseisvaks saamise poole. Ta loob hoolitseva perekeskkonna, juhib lapse arengu planeerimist ja otsib vajadusel abi külajuhatajalt ja lapse arengu planeerimise alastelt töötajatelt b) Noorte juhendaja: noorte juhendaja edendab iga noortekodus elava noore arengut. Ta loob toetava õhkkonna, kus noored saavad arendada oskusi eluks ja oskust enda eest vastutada. Noorte juhendaja juhib noorte arengu planeerimist. c) Lapse arenguga tegelev töötaja: kindlustab igale SOS perele vajalikud vahendid, mis vastaks pere vajadustele. Nad loovad sidemed ühiskonnas pakutavate teenustega ja pakuvad vajadusel eriteenuseid külas. Neid koordineerib ja juhendab (superviseerib) külajuhataja või lapse arenguga tegelev vanemtöötaja. 28 d) Külajuhataja: külajuhataja toetab iga SOS ema ja noorte juhendajat arengu eesmärkide seadmisel lastele ja noortele. Ta kindlustab iga lapse arenguplaani olemasolu, selle uuendamise igal aastal, vajaliku toetuse SOS emale ja hästi koordineeritud koostöö SOS ema, noorte juhendajate ja teiste töötajate vahel. Tal on ka ülevaade küla laste üldistest arenguvajadustest. Juhised 1. Lapsed osalevad aktiivselt SOS pere elus ja otsuste tegemisel: SOS ema kuulab lapsed ära ning tagab selle, et neid võetakse kuulda. Lapsed osalevad oma elu puudutavate otsuste tegemisel ning mõistavad, mis on nende kohustused peres. Vanemaks saades võtavad nad üha suurema vastutuse oma elu ja arengu eest. 2. Hoolitsetakse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu eest: Iga laps kogeb armastust, kiindumust ja õrnust SOS ema ning ka õdede ja vendade kaudu ja teda julgustatakse oma emotsioone väljendama. Last toetatakse peresuhete, sõprussuhete ja teiste sotsiaalsete kontaktide rajamisel ja hoidmisel. Laps õpib suhtlema, koos teistega toimima ja jagama läbi aktiivse pereelu, lasteaia ja kooli ning samuti erinevate grupitegevuste kaudu ühiskonnas ja külas. Toetatakse kontakte lapse bioloogilise pere ja kogukonnaga. 3. Toetatakse moraalset ja hingelist arengut: Laps õpib tundma kultuuriväärtuseid, moraali ja religioosseid tavasid viisil, mis respekteerib tema perekondlikku tausta. SOS peres antakse igale pereliikmele võimalus ning vabadus praktiseerida oma usulisi tõekspidamisi. Organisatsioon tagab, et see õigus on kõigil pereliikmetel, kindlustades vajadusel vastavad ressursid. Läbi igapäevase suhtlemise pere, sõprade ja teiste ühiskonna liikmetega, arendavad lapsed oma väärtushinnanguid ning tõekspidamisi, mis juhivad neid läbi elu. 4. Luuakse tugev hariduslik alus, mille arendamist jätkatakse kuni täisealiseks saamiseni: õppimisvõimalused selgitatakse välja ja pakutakse vastavalt lapse individuaalsetele vajadustele. Haridus- ja koolitusprogrammid leitakse pigem ühiskonnast kui organiseeritakse külas. 5. Edendatakse mängimist ja teisi vabaaja tegevusi: Mäng ja vaba aeg on tähtsad lapse arengut stimuleerivad viisid. SOS ema loob peremajas õhkkonna, kus lapsed tunnevad, et neid julgustatakse mängima. Ta püüab neid haarata kaasa igasugustesse loovatesse ja stimuleerivatesse tegevustesse, mis vastavad laste individuaalsetele vajadustele, huvidele ja võimetele. Iga küla organiseerib samuti struktureeritud vabaaja tegevuskavu kõikidele lastele koolivaheaegadel, mis sisaldavad arendavaid tegevusi, üldkasulikku tööd ja vabaaja tegevust. 6. Edendatakse füüsilist tervist: Tagatakse iga lapse kasvamine tervislikus õhkkonnas. Hea toitumine, hügieenikombed ning füüsiline aktiivsus on olulised ja neid püütakse edendada. SOS peres püütakse pakkuda tervislikku ja tasakaalustatud toitu. Hoolitsetakse seksuaalkasvatuse saamise eest ja teavitatakse alkoholi, suitsetamise ja narkootikumide kahjulikust mõjust. Iga laps läbib kord aastas tervisekontrolli ning samuti vajalikud vaktsineerimised ja muud preventiivsed abinõud. 29 7. Viiakse läbi formaalne lapse arengu planeerimise protsess: Individuaalse arengu planeerimise koosolekud toimuvad kord aastas iga lapse kohta ning need dokumenteeritakse. Järelarutlused toimuvad regulaarselt, et toetada SOS ema, kes oma pere arengut pidevalt jälgib. Kui laps on lastekülast lahkunud ning kolinud noortekodusse, siis vastutab protsessi juhtimise eest noorte juhendaja. Vähemalt kord aastas kohtub külajuhataja iga SOS emaga, et vestelda tema laste üldarengu teemal. Kuidas teha: juhiste lähemad seletused a) Lapsed osalevad aktiivselt SOS pere elus ja otsuste tegemisel  Osalemise kaudu õpivad lapsed tähtsaid elus vajaminevaid oskusi, nagu näiteks kommunikatsioon, koostöö, vastastikune mõistmine, konflikti lahendamine, läbirääkimised ja otsuste tegemine. Need hädatarvilikud oskused on neile vajalikud iseseisvateks täiskasvanuteks ja kohustetundelikeks ühiskonna liikmeteks saamisel. b) Hoolitsetakse sotsiaalse ja emotsionaalse arengu eest  Lapsele antakse täielik juurdepääs infole oma perekondliku tausta ja personaalse mineviku kohta, välja arvatud juhul, kui olemasolev info võib tema heaolu kahjustada. See aitab lapsel arendada tugevat identiteeditunnet ja juuri. c) Toetatakse moraalset ja hingelist arengut  Toetatakse SOS perede soovi osa võtta regulaarsetest usuteenistustest.  Iga külajuhataja otsustab, kas toimuvad igapäevased kogunemised, kus kõik SOS pered ütlevad SOS palve. Külajuhtaja võib kaaluda ka muu regulaarse rituaali läbiviimist, mis tooks küla kokku tagasisidet ja tänu avaldama. d) Luuakse tugev hariduslik alus, mille arendamist jätkatakse kuni täisealiseks saamiseni:  Laste annetele vastavalt toetatakse neid täiendavate ametikoolitusprogrammide või ülikoolihariduse kaudu. Õpiraskustega lastele leitakse sobilikud haridusprogrammid. e) Viiakse läbi formaalne lapse arengu planeerimise protsess  Millist protsessi järgitakse?  Lapse arengu planeerimine on lihtne protsess, mida juhib peremajas SOS ema ja noorte juhendaja noortekodus. Ideaalolukorras koosneb see kolmest põhilisest aspektist: 1. Vaadeldakse lapse arengut, peegeldades edasiminekut aasta jooksul. Kõikides arenguvaldkondades keskendutakse tugevatele külgedele, võimetele ja potentsiaalile. 2. Defineeritakse ja lepitakse kokku pikaajalistes ja lühiajalistes arengueesmärkides. Need on selged, spetsiifilised ja mõõdetavad. 3. Identifitseeritakse ja lepitakse kokku üksikasjalikud tegevused, mis toetavad lapse või noore arengut.  Kes tavaliselt igaaastasel lapse arengu planeerimise koosolekul osaleb?  Laps osaleb protsessis ja tema vaadetele pööratakse tähelepanu. See julgustab lapsi mõtlema realistlikult oma tulevikust ja kindlustab nende pühendumise tegevuskavadele, eriti siis, kui nad juba noortekodus elavad, kus neilt oodatakse aktiivset osavõttu planeerimisprotsessist. 30   Lapse arengu planeerimise alane töötaja aitab SOS ema, kes on kõige lähem oma perele. SOS ema võib kaasata ka teisi lapse elus osalevaid töötajaid, nt. õpetajaid.  Noorte arenguplaneerimise koosolekust võtavad osa noor, noorte juhendaja, SOS ema ja külajuhataja. Seejärel kohtuvad noor ja noorte juhendaja mitteformaalselt iga kuu, et peegeldada koosolekul määratletud arengueesmärkide teostamist.  Külajuhataja võib osaleda iga lapse arengu planeerimise koosolekul. Eriti võib külajuhataja osaleda noorte arenguplaneerimise protsessis, et olulisi finantsilisi otsuseid kiiresti vastu võtta.  Milline kirjalik dokument lapse arenguplaani kohta on abiks?  Kui kasutatakse lapse arenguplaneerimise vormi, siis peaks see olema lihtne, kasutaja-sõbralik ning ideaalolukorras mitte pikem kui neli lehekülge. Selline vorm võib külades varieeruda vastavalt sellele, mis on kõige kasutuskõlblikum SOS emale igas SOS Lastekülas.  SOS ema peaks arenguplaane kodus hoidma, et ta saaks neid igal ajal kasutada. Ajakohast toimikut, mis sisaldab ka kogu eelnevat lapse arengu kohta käivat infot, hoitakse ka lasteküla kontoris. 31 5. Noorsooprogrammid pakuvad enesearendamise võimalusi Noorsooprogrammid pakuvad õppimis- ja arenguvõimalusi ning on iga SOS Lasteküla osaks. Noored inimesed arendavad oma suhtumist, käitumist, eneseusaldust ja oskusi, mis on vajalikud selleks, et võtta vastutus oma tuleviku rajamise eest ning saada edukateks ja oma panust andvateks ühiskonna liikmeteks. (Standard) “Noorukieas poisid ja tüdrukud vajavad enesekindluse saavutamiseks pere abi ja toetust.” - Hermann Gmeiner - Sellest päevast peale, kui laps SOS Lastekülla tuleb algab töö suunamaks teda iseseisvaks ning oma panust andvaks ühiskonna liikmeks saamise poole. SOS Lasteküla töö oluliseks teetähiseks on see, kui noored võtavad rohkem vastutust oma elu, töö ja enese eest hoolitsemise osas. Noorsooprogrammid toetavad seda protsessi ning on oluliseks osaks SOS pere hooldekande mudelis. Programmid pakuvad noortele mitmeid võimalusi, mille kaudu nad saavad oma isiksust edasi arendada ja end ette valmistada iseseisvaks eluks. Programmid võivad sisaldada haridust ja koolitust, majutust, “edumaa” programme ning monitooringut. Noorte juhendajal on keskne roll noorte individuaalsel juhendamisel ja noorsooprogrammide organiseerimisel ja juhtimisel. Ta mõtleb, milliseid võimalusi on noorte arengu toetamiseks, võttes arvesse ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku situatsiooni. SOS ema suunab oma lapsi sobivate noorsooprogrammide poole ning on nende jaoks jätkuvalt olemas hooliva lapsevanemana. Külajuhataja ja teised töötajad toetavad neid samme ja võtavad enda peale erinevaid rolle noorsooprogrammides. Kohustused a) Noorte juhendaja (noortekodu juhataja ja/või kasvataja): vastutab noorte arengu toetamise eest ning nende juhtimise eest iseseisvasse ellu. Noorte juhendajad juhivad noortekodus elavate noorte arenguplaneerimise protsessi. Noored võivad juhendajale toetuda ja nõuannete saamiseks tema poole pöörduda. Juhendajad konsulteerivad ja teevad koostööd SOS emade ja külajuhatajaga noortekodus elavate noortega seotud olulistes otsuste tegemisel. Nad pakuvad noorsooprogramme ka noortele, kes elavad peremajades. Noorte juhendajad alluvad otseselt külajuhatajale, välja arvatud juhul, kui üks neist on määratud noorsooprogrammide üldkoordinaatoriks. b) SOS ema: SOS ema valmistab lapsed noortekodusse minekuks ette ja toetab nende osalemist noorsooprogrammides. Ta juhib peremajas elavate noorte arenguplaneerimise protsessi. Ta soovitab, millal lastel on aeg kolida peremajast noortekodusse. Ta jääb nende vanemaks ka peale seda, kui noored enam tema juures ei ela, ta juhendab neid ja 32  pakub emotsionaalset tuge ning temaga konsulteeritakse noore elu puudutavate oluliste otsuste tegemisel. c) Külajuhataja: külajuhataja tagab noorsooprogrammide organiseerimise ning pakkumise SOS peredele. Tal on lõplik otsustusõigus programmide kaudu pakutava abi üle ja ta kindlustab vajalike vahendite olemasolu aastaeelarves. Juhised 1. Noorsooprogramme organiseeritakse arvestades noorte vajadusi ja kohalikku olukorda: Programmid planeeritakse vastavalt noorte arenguvajadustele, kultuurilisele situatsioonile, kohalikule majanduslikule tegelikkusele ja saadaolevatele vahenditele. Noorte individuaalsetele vajadustele vastavad programmid selgitatakse lapse arenguplaneerimise protsessi kaudu ja alustatakse nendega juba ajal, kui laps peremajas elab. Külajuhataja tagab tugevate sidemete olemasolu SOS pere ja noortekodu vahel. 2. Kindlaksmääratud arv noorte juhendajaid organiseerib programme ja juhendab noori: juhendajad töötavad SOS peredes ja noortekodudes elavate noortega. Iga kaheksa kuni kaheteistkümne alla 18. aastase noortekodus elava noore kohta on üks juhendaja. 3. Noorte juhendajaid koolitatakse kogu nende karjääri jooksul: äsja töölevõetud noorte juhendaja läbib teoreetilise täiendõppe koolitusprogrammi, mis kestab vähemalt üks kuu. Noorte juhendajad läbivad seejärel vähemalt ühe noorte hoolekandealase koolituse iga kahe aasta jooksul. 4. Noortele pakutakse haridus- ja karjäärinõustamisalaseid programme: Iga laps ja noor läbib karjäärinõustamise vähemalt kord aastas, mis aitaks neil teha valikuid, mis viivad neid edasi iseseisva elu ja karjäärini. Õpingute ajal julgustatakse noori leidma osalise tööajaga tööd, et nad tutvuks töötamise reaalsusega ning saaks täiendavat sissetulekut. SOS emad ja teised töötajad nõustavad karjääri suhtes jätkuvalt kõiki noori. 5. Noortele pakutakse personaalse arengu programme: Pakutakse programme, mis aitavad noortel õppida eluks vajalikke oskusi ja arendada oma isiksust. Koolitusprogrammid sisaldavad suhete arengu, seksuaalsuse ja sotsiaalse teadlikkuse alaseid teemasid. Organiseeritakse ühiskondlikke sotsiaal- ja kultuuriteenuste programme, et anda noortele võimalus osaleda konstruktiivselt ühiskonnaelus. Lisaks julgustab külajuhataja iseseisvalt elavaid noori kokku saama ja kohtuma SOS peredega, et sidemeid hoida. 6. Toetatud elamise programmid külas või selle lähedal: Noored kolivad SOS peremajast noortekodusse vanuses, mis on sobiv nende individuaalse arengu seisukohalt, kuid mitte varem kui neljateistkümne aastaselt. Ettevalmistused algavad vähemalt aasta enne kolimist. Maksimaalselt kaheksa kuni kaksteist noort elab koos ühes grupis, jagab kööki ja eluruume. Seal elades vastutavad noored oma eelarvega toimetulemise eest ning majapidamise juhtimise eest, ühe selleks määratud juhendaja juhtimisel ja toel. Noorte juhendajad suhtlevad tihedalt noortega ja pakuvad igapäevast pidevat abi. 7. Noori täiskasvanuid toetatakse iseseisva elamise programmide kaudu: Üle 18. aasta vanused noored, kel on regulaarne sissetulek ja oma elukoht kas üürimise või 33  omandiõiguse lepingu alusel, võivad taotleda vajadusel finantsilist abi. Sellist abi antakse maksimaalselt kolm aastat ning eesmärgiks on aidata noortel iseseisvalt elada. Kõikidel juhtudel on noore poolne toetus vähemalt üks kolmandik üürist või laenu tagasimaksetest. Noored, kes saavad üüri-, ostu- või ehitustoetust, sõlmivad organisatsiooniga ametliku lepingu, kus tingimused on selgelt määratletud. Need noored on suurel määral vastutavad oma elu eest ja nad elavad ilma juhendajata. Juhendaja roll nende puhul on nõuandev ja nõustav. 8. Noored võivad taotleda “edumaa” stardiprogramme, mis aitavad iseseisvuda: töökoha leidmise väheste võimaluste korral pakuvad “edumaa” stardiprogrammid noortele võimalust alustada iseseisvat elu. Antakse finantstoetust madalapalgalise töö vastu võtmiseks või oma väikese ettevõtte alustamiseks. Kui noored vajavad toetust edasise hariduse omandamiseks, siis pakutakse stipendiume karjääriga seotud hariduse saamiseks. Igasuguse finantsabi vastu võtmisel on noortel kohustus kasutada rahalisi vahendeid vastavalt kokkulepitud tingimustele. 9. Noorte kohta käivat infot hoitakse ja uuendatakse: külajuhataja vastutab ajakohase info olemasolu tagamise eest küla endiste kasvandike edasise käekäigu ja kontaktandmete kohta, eeldades nende vastavat nõusolekut. Toimikuid uuendatakse vähemalt iga kahe aasta järel. Kuidas teha: juhiste lähemad seletused a) Noorsooprogramme organiseeritakse arvestades noorte vajadusi ja kohalikku olukorda  On soovitatav, et noorsooprogrammid luuakse küla tegevuse esimese viie aasta jooksul. Vajalik majutus ja kogukonna ressursid tuleb välja selgitada enne, kui külas on noori.  Lisaprogramme arendatakse ja rakendatakse vastavalt kohalikele vajadusetele ja kogemustele.  Iga kohalik ühing otsustab maksimaalse noorte vanusepiiri, kes elavad SOS üksustes või kes vajavad finantstoetust. Tihti lahkuvad noored organisatsiooni hoole alt kahekümneühe aastaselt, kuid mõningatel juhtudel jätkavad toetuse saamist haridusetee jätkumise või väikeettevõtte alustamise tõttu kuni kahekümne kolme või erandkorras ka kahekümnekuue aastaseks saamiseni. b) Kindlaksmääratud arv noorte juhendajaid organiseerib programme ja juhendab noori:  Kui üks noorte juhendaja on ära, siis määratakse teine noori juhendama (superviseerima).  Kui külas on neli kuni viis noorte juhendajat ning mitmed noorsooprogrammid, siis määratakse üks juhendaja kõikide tegevuste koordinaatoriks (noortekodu juhataja). Noorte juhendajad annavad aru koordinaatorile, kes omakorda esitab aruanded külajuhatajale. c) Noortele pakutakse haridus- ja karjäärinõustamisalaseid programme  Haridus- ja karjäärivõimalustealast infot saab alljärgneval viisil:  Küla kogub infot olemasolevate võimaluste kohta ühiskonnas. 34   Noori suunab hariduse ja karjääri küsimustes karjäärinõustaja.  Erinevatel ametikohtadel olevaid inimesi kutsutakse lastele ja noortele esinema.  Noortele antakse võimalus omandada tööalaseid oskusi, töötades nädalavahetusel või vaheaegadel või tehes üldkasulikku tööd. d) Noortele pakutakse personaalse arengu programme  Pakutakse erinevaid lisaprogramme, nt:  Seksuaalkasvatus, HIV/AIDSi alane teadlikkus, alkoholi ja narkootikumide väärkasutamine.  Suhtlemine ja konflikti lahendamine.  Üldkasulikus töös osalemine, nt töötamine kohalikus koolis, kliinikus ja haiglas, kas kohaliku ühiskondliku või muu sotsiaalse organisatsiooni kaudu.  Tegevused peremajas ja külas on samuti osa noore personaalsest arengust. Osaledes aktiivselt kodu ja ümbritseva keskkonna koristamisel ja hooldamisel, õpivad nad väärtuslikke oskusi ja kohusetundlikku käitumist. e) Toetatud elamise programmid külas või selle lähedal  Noortekodud on kohad, kus noori innustatakse ning kus neil on võimalus arendada iseseisvaks täiskasvanueluks vajaminevaid oskusi.  Peremajast lahkumisel ja noortekodusse kolimisel tehtavad sammud  Ideaalolukorras väljendavad noored soovi kolida noortekodusse ning on sellise küpsusastme saavutanud, et on võimelised enda eest hoolitsema ja austama teisi enda ümber.  Ettevalmistava osana võib noor külastada olemasolevaid noortekodusid ning rääkida vanemate noortega nende kogemustest.  Mõningatel juhtudel jäävad noored peremajja, kui see on kultuuriliste või individuaalsete arenguvajaduste tõttu kasulikum.  Noortekodust lahkumisel tehtavad sammud:  Kui noored hakkavad saama sissetulekut, siis kolivad nad ideaaljuhul noortekodust välja kolme kuni kuue kuu jooksul oma elukohta.  Tavaliselt elavad noored noortekodus mitte kauem kui neli aastat, selleks ajaks peaksid nad olema ettevalmistunud iseseisva elu programmideks.  Noortekodude tüübid:  küla võib ehitada, osta või liisida kinnisvara, mille standard on sobiv noortele täiskasvanutele. Noortekodud peaksid asuma küla läheduses ning sellises paigas, mis pakub häid hariduse ja töötamise võimalusi. Turvalisuse tõttu või kultuuriliselt spetsiifilistel põhjustel võib noortekodu asuda ka SOS Lastekülas.  Noortekodude arv:  Igal 100-lapselisel külal võiks olla üks noortekodu poistele ja teine tüdrukutele. Iga noortekodu tööd organiseerib üks noorte juhendaja.  Kui küla muutub vanemaks ja noorte arv kasvab, siis võib muutuda vajalikuks omada rohkem noortekodusid. f) Noored võivad taotleda “edumaa” stardiprogramme, mis aitavad iseseisvuda  Edumaa stardiprogrammid pakuvad noortele võimalust oma arengut edendada ning ehitada tugevam alus oma tulevikule. Neid programme pakutakse vaid nendele noortele, kes tõenäoliselt sellest kasu saavad ning nende saamist ei peeta kõikide noorte õiguseks.  Peab uurima riigi, ühiskonna ja ettevõtete poolt pakutavaid programme, mis pakuksid samuti noortele neid võimalusi, kuid vähemate kulutustega organisatsioonile. 35   Iga noor, kes saab edumaa stardiprogrammist abi, sõlmib organisatsiooniga ametliku kokkuleppe, kohustudes teatud tingimusi täitma. Kui noor ei suuda tingimusi täita, siis võib abi taandada.  Pakutakse erinevaid programme, s.h:  Sissetulekutoetus: kui noor suudab leida töökoha, kuid palk on alguses suhteliselt väike, siis võib palka doteerida limiteeritud aja piires, kuni noor on võimeline teenima küllaldast palka. Noor saab top-up palka otse või tööandja kaudu. Sissetulekutoetust võib anda ka noore esimese töökoha kindlustamiseks, et hankida töökogemust praktilise ametiõppe vormis. Sissetulekutoetust võib anda maksimaalselt ühe aasta jooksul.  Äri ‘alustamise’ laen: Laenu võib noortele anda oma äri alustamiseks. Noor teeb äriplaani, mida näidatakse külajuhatajale. Äriplaani usaldatavuse põhjal ning eelarveliste vahendite olemasolul võib külajuhataja laenu heaks kiita.  Haridusstipendiumid: Noori võib toetada sellise hariduse omandamisel, kus nende võimed ja talent saavad täielikult areneda. g) Soovitatavad noorte juhendajate valimiskriteeriumid  Empaatia ja huvi noortega töötamise vastu,  Võimalus elada noortekodus või selle läheduses  Stabiilne ja küps isiksus, hea kuulaja, kannatlik ja mõistev  On huvitatud ürituste läbiviimisest ja oskab korraldada noori arendavaid üritusi hariduse, karjäärinõustamise, spordi, kultuuri ja muus vallas.  Lõpetatud keskharidus ning vähemalt üks aasta laste ja/või noorte hoolekande-, psühholoogia- või haridusalast koolitust,  Kaks kuni kolm aastat sotsiaaltöö, õpetamise või muu sarnase valdkonna alast töökogemust.  Vanem kui 25 eluaastat h) Noorte juhendaja põhikohustused 1. Juhtida noortekodus elavate noorte individuaalset arengut  Olla teadlik iga noore personaalsest arengust ning tagada lapse arenguplaneerimise protsessi läbiviimine iga lapse täielikul osalusel.  Toetada noori kohusetunde arendamisel noore enda ja noortekodu suhtes. Noored võtavad järk-järgult rohkem vastutust otsustamisel ning oma elu puudutavate valikute tegemisel.  Kuulata noori ning aidata neil iseseisvalt toime tulla personaalsete ja/või sotsiaalsete probleemidega ning toetada ja suunata neid rasketel aegadel.  Juhtida noortekodus elavate laste arenguplaneerimise protsessi, aidates noori oma elu puudutavate oluliste eesmärkide määratlemise ja täitmise protsessis.  Toetada noorte iseseisvat hakkamasaamist majapidamisega. Nad aitavad majapidamisreegleid kehtestada demokraatliku protsessi kaudu ning õpetada noortele raha ja varustuse kohusetundlikku kasutamist.  Olla kursis sotsiaalsete küsimustega ja koordineerida praktiliste oskuste õpetamist. 2. Luua võimalusi kontaktideks pere ja ühiskonnaga  Tagada jätkuv kontakt ja koostöö SOS emadega, kelle lapsed elavad noortekodus 36   Tagada jätkuvad kontaktid iga noore bioloogilise perega, kuni see on laste huvides.  Toetada noorte positiivsete suhete arendamist ühiskonnaga, selgitades välja ja luues võimalusi interaktsiooniks ja integratsiooniks. 3. Juhtida noorte haridus- ja karjäärialast arengut  Pakkuda noortele pidevat haridus- ja karjäärialast juhendamist, samal ajal julgustades neid oma tuleviku eest vastutust võtma. See sisaldab noorte edasiste õpingute suunamist vastavalt nende võimetele ja personaalsetele pürgimustele ning ühiskonnas olemasolevatele töökoha võimalustele.  Olla kursis töövõimalustega ning juhtida noori olemasoleva karjääriinfo suunas.  Hoida regulaarset kontakti õpetajatega ja jälgida noorte üldist progressi koolis. Samuti aidata noori kodustest ülesannetes ja edasistes õpingutes.  Koordineerida üldkasulikku tööd ja vabaajategevusi noorte seas.  Tagada SOS emade kaasamine noori puudutavate oluliste otsuste tegemisse. 4. Toetada SOS emasid SOS peremajas elavate noorte puhul  Teha noorsooprogrammid kättesaadavaks kõigile noortele, nii noortekodus kui peremajas.  Toetada SOS ema laste ettevalmistamisel noortekodusse kolimisel ning osaleda varsti noortekodusse minevate noorte arengu planeerimisel. 37 6. Iga SOS pere on ühiskonna osa Iga SOS pere on ühiskonna lahutamatu osa ning osaleb ühiskonnaelus. Laps rajab suhteid, õpib tähtsaid oskusi ja arendab eneseusaldust, et temast saaks aktiivne ja oma panust andev ühiskonna liige. (Standard) “…SOS Lasteküla peab sobituma oma ümbruskonda igas mõttes. Igal võimalusel tuleb vältida mittetavapäraseid situatsioone, isegi kui see toob kaasa teatud takistused. Mida tavalisemas olukorras laps üles kasvab, seda parem tema arengule. Hooletusse jäetud lapsel on üks suur soov: olla teiste lastega sarnane .” - Hermann Gmeiner - SOS Lasteküla on ühiskonna osa nii oma asukoha, kavandi kui kõikide muude aspektide poolest. Peale selle, et küla ehitatakse olemasolevasse ühiskonda ning peremajad on projekteeritud sarnaselt naabruses olevatele majadele, on laste igapäevane elu SOS peres samuti selle ühiskonnaga seotud. Toetav ja hoolitsev keskkond, mille SOS pered külas loovad, on tasakaalusta olles osa kohaliku ühiskonnast. Kogukonnas käivad lapsed koolis, jumalateenistusel, saavad arstiabi ning kasutavad muid sotsiaalteenuseid. Nad osalevad kohalikel festivalidel, sündmustel ja pidustustel ning leiavad oma huvide, oskuste ja võimete arendamise võimalusi klubides ja ühingutes. Ühiskonnaelus osalemise kaudu rajavad lapsed suhteid, mis aitavad neil kasvada küpseteks täiskasvanuteks, arendada vajalikke oskusi ning seisukohti, et olla kohusetundlikud ühiskonna liikmed. Kohustused a) SOS ema: SOS ema otsib aktiivselt võimalusi, kuidas integreerida ennast ja oma peret ühiskonda. Ta suunab ka oma laste suhteid teiste ümberkaudsete laste ning täiskasvanutega. b) Tugitöötaja: oma suhetes teiste ühiskonnaliikmetega edendavad tugitöötajad aktiivselt avatust ja sidemeid SOS perede ja teiste ühiskonnaliikmete vahel. Eriti toetavad nad SOS emasid, otsides lastele võimalusi interaktsiooniks ühiskonnaga. c) Külajuhataja: külajuhataja edendab ja hõlbustab sidemeid iga SOS pere ja ühiskonna vahel. Ta toetab ka SOS emasid nende püüdlustes luua individuaalseid tugivõrgustikke kogukonnas. 38 Juhised: 1. SOS pered on kohaliku ühiskonna aktiivsed liikmed: SOS pered osalevad ühiskonna sotsiaalses, kultuurilises ja religioosses elus, kasutades kõiki olemasolevaid võimalusi positiivsete suhete viljelemiseks ja üritustel osalemiseks. 2. SOS perede elustandard peegeldab vastava ühiskonna tegelikkust: nii palju kui võimalik peegeldab SOS perede elustandard teiste ühiskonnas elavate perede elustandardit, tagades samas laste arenguvajaduste rahuldamise. See vähendab sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi, aidates SOS peredel sobituda ühiskonda. 3. SOS pered kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks ühiskonnas olemasolevaid teenuseid: SOS pered kasutavad ühiskonnas olemasolevaid haridus- ja meditsiiniasutuste teenuseid. Seda toetab külajuhataja, kes tagab nõutava eelarve olemasolu ning jälgib pakutavate teenuste kvaliteeti. Kui selliseid teenuseid ei ole või nende kvaliteet ei vasta laste vajadustele, siis leiab lasteküla võimalused toetada vajalike teenuste hankimist ja võib kaaluda nende teenuste pakkumist külas. 4. Lasteküla osaleb ühiskonna arendamises: küla teeb koostööd teiste ühiskonnaliikmetega kohalike arenguvajaduste küsimustes. Seda meeles pidades teeb küla koostööd ühiskonnaga vajalike teenuste arendamisel, mitte ei arenda neid omaette. Samuti tegutseb küla abivahendina ühiskonna nõrgemate liikmetele, kes saaks külas pakutavatest sotsiaalteenustest kasu. 5. Küla toetab avalike suhete ja toetuste kogumise (fundraising) alaseid tegevusi kogukonnas: kui ühingu põhikohustus on toetust koguda riigis, siis küla oluline roll on toetada kogumisüritusi kohalikus kogukonnas. Kogu küla personalile selgitatakse annetajate tähtsust ja SOS Lasteküla esitlemise olulisust laiemale avalikkusele. Lapsed ei ole harjunud sponsoritelt otse toetust küsima ning nende osalus avalike suhete tegevuses on kindlalt limiteeritud. 6. Küla aitab naabreid hädaolukordades: SOS Lastekülad annavad hädaolukorras kohest ja efektiivset abi. Abi on suunatud lastele ja teistele nõrgematele ühiskonnaliikmetele. Kuidas teha: Juhiste lähemad seletused a) SOS pered on kohaliku ühiskonna aktiivsed liikmed  Oma igapäevaelu loomuliku osana rajavad SOS pered kontakte teiste ümbruskonna peredega. Kogukonna lapsed on teretulnud SOS peredes, rajades sõprust ja kontakte.  Küla tähistab oma Rahvusvahelist SOS Päeva (23. juuni) koos kogukonnaga, eriti laste ning peredega. Pidustused võivad sisaldada kultuuri- ja spordiüritusi, ühiskondlikke teenuste programme, ja/või prominentsete ühiskonnaliikmete kutsumist külasse. See võib olla ka lahtiste uste päev laiema avalikkuse jaoks.  SOS pered külastavad kogukonna kirikut, usufestivale jne, vastavalt oma usulistele tõekspidamistele.  Lapsi julgustatakse ühiskonnas olemasolevaid võimalusi kasutama oma huvide, oskuste ja võimete arendamiseks. Neid peab innustama organiseeritud tegevustest osa võtma, liituma klubide ja ühingute tegevusega, nt spordivõistkondade, kunstiringide, 39  laste- ja noorteorganisatsioonide, kohaliku omavalitsuse laste nõukogude ja keskkonnaalaste gruppidega. Kui sellised võimalused on limiteeritud, siis võib küla koostöös teiste kogukonna liikmetega taolisi tegevusi algatada.  Külajuhataja, SOS emad ja teised töötajad võivad liituda ühiskondliku tegevusega, kooli juhatuste ning muude kohalike organisatsioonidega, kui sellest on kasu külale ja SOS peredele. b) SOS perede elustandard peegeldab vastava ühiskonna tegelikkust  SOS peremajad peavad olema sisustatud ja varustatud nii, et see ühiskonna silmis kohatuna ei näiks. Üldiselt peaks elustandard olema tagasihoidlik ning sarnanema ühiskonna sotsiaalmajandusliku tegelikkusega.  Elustandard peab olema selline, et noored täiskasvanud, kes SOS üksusest lahkuvad sulavad kergelt ühiskonda ilma suuremate muutusteta.  Pere eelarve peab olema küllaldane SOS pere vajaduste jaoks ja proportsioonis teiste perede võimalustega ühiskonnas. SOS pered teevad majapidamisalaseid sisseoste kohalikes poodides ja turul.  Küla investeeringud peavad samuti peegeldama ühiskonna standardeid ning mitte paistma “ebanormaalsete‟ või „luksuslikena‟. Bussid või hästi varustatud raamatukogud hangitakse vaid vajadusel ja kui neid kogukonnas ei ole. c) SOS pered kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks ühiskonnas olemasolevaid teenuseid  SOS pered kasutavad oma vajaduste tarbeks ühiskonna teenuseid ja vahendeid, isegi kui sellega kaasneb ekstra aja- või rahakulu.  Üldiselt peaks SOS pered pigem kasutama ühiskondlikku transporti, kui küla sõiduvahendeid, kaasa arvatud laste sõitmine kooli, koolituskeskustesse või tööle.  Külajuhataja hindab kogukonnas pakutavate teenuste kvaliteeti, selgitab välja, mis SOS emad teenustest arvavad ning külastab regulaarselt teenuste pakkujaid, et nende tegevuskavu arutada. Ta hindab ka selliste teenuste maksumust ja kasutegurit. d) Lasteküla osaleb ühiskonna arendamises  Kui ühiskonnas teenused puuduvad või ei ole piisavad, siis peaks küla koostöös teiste ühiskonnaliikmetega uurima võimalusi, kuidas vajalikke teenuseid arendada. Mis iganes lahendused leitakse, tuleks efektiivselt ära kasutada kõik ühiskonnas olemasolevad vahendid ning mitte vaid need, mis on lastekülas. Üldiselt peab julgustama teisi ühiskonnaliikmeid panustama arenguprotsessi võimalikult palju.  Ühiskond peaks küla nägema kui abivahendit peredele, eriti kõige viletsamates tingimustes olevatele. Näiteks saab küla pakkuda kogukonnale nõustamisteenust või muid tugiteenuseid peredele.  SOS peredel endil ei ole otsest kohustust ühiskonna arendamise suhtes. Siiski võiksid nad osaleda tegevustes, kus nad tunnevad, et saavad väärtusliku panuse anda. e) Küla toetab avalike suhete ja toetuste kogumise alaseid tegevusi kogukonnas.  Küla võib organiseerida avatud uste päevi ning muid üritusi, et rajada suhteid teiste ühiskonnaliikmetega ning pakkuda toetuste kogumise võimalusi.  Küla teeb koostööd ühinguga potentsiaalsete annetajate välja selgitamiseks kohalikus kogukonnas ja parima lähenemisviisi välja töötamiseks. Küla viib läbi ka vajalikud riiklikud avalike suhete üritused ja toetab taoliste ürituste organiseerimist. 40   SOS peredel ei ole toetuse kogumise kohustust, kuid nad võivad osaleda taoliste ürituste toetamisel kui soovivad. Näiteks võivad nad annetajaid oma kodus vastu võtta või abistada toetuste kogumise üritustel müüdavate asjade tegemisel, nt. küla avatud uste päevade raames. f) Küla aitab naabreid hädaolukordades  Sõja või loodusliku katastroofi olukorras saab küla koheselt kasutada summat poole kuu külaeelarve ulatuses, et anda vajaminevat abi. Selliste hädaolukordade puhul võib küla loota ka ühingu toele ja abile. Taoline abi on tavaliselt lühiajaline ja suunatud sellele, mida ühiskonnaliikmed kõige rohkem vajavad. Iga taolist programmi juhib külajuhataja ning see viiakse ellu küla töötajate poolt, keda abistavad noored. 41 7. Rahaliste vahendite ja vara vastutustundlik kasutamine Administratiivsüsteemid on struktureeritud nii, et tagada aruandekohustus, samas rajades vastutustunnet igas SOS peres ning kõigi töötajate seas. Nende efektiivsete administratiivsüsteemide järjekindel rakendamine edendab rahaliste vahendite ja varade vastutustundlikku kasutamist. (Standard) “See on küsimus armastuse kui kindla väärtuse loomisest, võimaldades meie poolt pakutaval materiaalsel toetusel muutuda efektiivseks ka hingelisel tasemel” - Hermann Gmeiner - Eraisikud, valitsused, ettevõtted ja teised toetajad teevad annetusi, et meie organisatsioon saaks laste eest hoolitseda. Kõigi vahendite ja varade vastutustundlik kasutamine kindlustab toetajate ja partnerite usalduse. Organisatsiooni vara, k.a. hooned, sõidukid, mööbel, varustus ning samuti info töötajate ja laste kohta koheldakse suurima hoolega. SOS Lasteküla administratiivsüsteem on suunatud finantsilise vastutuse rajamisele igas peres. Iga administratiivne tegevus mõjutab SOS pere elu ja seetõttu on administratiivsüsteemid lihtsad ja arusaadavad, kergelt rakendatavad ja juhitavad. Süsteemid kavandatakse viisil, mis segaks nii vähe kui võimalik pere igapäevaeluprotsessi, lubades SOS emal juhtida ja kujundada oma peret ning selle eest hoolitseda. Kohustused a) SOS ema: SOS ema tegeleb pereeelarvega ning vastutab enamuse pere väljaminekute eest. Ta õpetab lapsi raha väärtust mõistma ning kuidas sellega vastutustundlikult toime tulla. Ta peab arvestust saadud raha ja kulutuste kohta. b) Külajuhataja: külajuhataja on lõppkokkuvõttes vastutav kõikide rahaliste operatsioonide ja varade eest. Ta kindlustab vajalike kontroll- ja administratiivsüsteemide olemasolu külas. c) Administratiivtöötajad: töötajad tagavad hästi administreeritud ja professionaalselt toimiva küla. Neil on ülevaade kulutuste kohta ja nad järgivad kinnitatud aastaeelarvet. d) Ühing: ühing püüab tasakaalustada oma kontrollfunktsiooni, rajades vastutust ja aruandekohustust külas. Ühing annab iga kuu tagasisidet ning finantsinfot, et administratiivtöötajad saaksid efektiivselt töötada. Ühing vastutab küla tegevuseks vajalike rahaliste vahendite ülekandmise eest. 42 e) Juhatus: juhatus kinnitab pereeelarve summa ning töötajate palgad aastaeelarve piires. Juhatus kinnitab ka peamised remondikulud, investeeringud ja varade likvideerimise ning kõik eelarvevälised kulutused. Juhised 1. Küla on iseseisev administratiivüksus: Administreerimine hoitakse lihtsa ja tõhusana. Küla vastutab otseselt võimalikult paljude haldusülesannete eest. See rajab vastutust ja annab otsustusõiguse neile, keda otsused mõjutavad. 2. SOS perede igapäevakulutused kaetakse pere eelarvest: Iga SOS ema saab igakuise summa, mis katab SOS pere- ja majapidamiskulud. Pereeelarve sisaldab võimalikult palju laste ja majapidamise hooldamisega seotud kulusid, mille eest vastutab SOS ema. Lapsed saavad raha otse SOS emalt. 3. Noored haldavad oma raha noorte eelarve kaudu: SOS peremajast noortekodusse kolinud noored saavad kuus kindlaksmääratud rahasumma, mis katab nende igapäevaelu kulutused. Erinevas situatsioonis noortele võivad olla igakuised summad erinevad, nt. õppivad noored, noored, kes töötavad ja õpivad või töötavad noored. Noored hakkavad isiklikult vastutama raha kulutamise ja kontrollimise eest niipea, kui nad selleks võimelised on. 4. Raamatupidamissüsteem on lihtne: Küla raamatupidamissüsteem on selge ja lihtne, kooskõlas ühingu haldusnõuetega. Kulusid kaetakse ja kontrollitakse vastavalt kinnitatud aastaeelarvele ning kulutuste kuuaruannetele. Küla finantsaruanded auditeeritakse ühingu esindaja poolt ning iseseisva välise audiitori poolt vähemalt kord aastas. Inventuur viiakse läbi kord aastas ning võrreldakse raamatupidamise registrite ja andmetega. 5. Iga lapse kohta peetakse konfidentsiaalset ajakohast toimikut: toimik sisaldab lapse arenguplaani, hariduslikku progressi, informatsiooni tervise ja eelneva elukäigu kohta ning sponsorinfot. Toimikuid hoitakse kontoris ning need on konfidentsiaalsed. Ligipääs sellele infole on SOS emadel, lapse arengu planeerimise alastel töötajatel ja külajuhatajal, pidades meeles laste õigust privaatsusele. 6. Iga töötaja kohta peetakse konfidentsiaalset isikutoimikut: Sellele toimikule on ligipääs külajuhatajal, töötaja otsesel juhendajal ning töötajal endal. Toimik sisaldab töölepingut, aruandeid igaaastase arenguvestluse kohta, taustainfot, koolitustunnistusi, andmeid palga ja muude tulude kohta ning distsiplinaarinfot. 7. Sponsorprogrammi hallatakse vastavalt sponsorite vajadustele: rahvusvahelistele laste ja küla sponsoritele antakse täpset infot. Laste arenguiseloomustused ja fotod edastatakse nõuetele vastavalt, kirjavahetusele vastatakse kiirelt ja laste vastuvõtu- ning lahkumisalane info edastatakse koheselt. 8. SOS vara kaitstakse ja hoitakse: Kord aastas, lisaks pidevale hooldusele, kontrollib külajuhataja üle kõik küla hooned remondi ja hoolduse vajaduse välja selgitamiseks, et hooned oleksid vastuvõetavad ja töökorras. Vajalike kulutuste maksumus planeeritakse järgneva aasta eelarvesse. Töötajad saavad koolitust küla varade kaitse ning pikaajalise vastupidavuse tagamiseks. 43 Kuidas teha: Juhiste lähemad seletused a) Küla on iseseisev administratiivüksus  Ühing toetab lasteküla haldamist, pakub koolitust, juhendab ning aitab administratiivsetes küsimustes. Ühing võib teostada ka mõningaid detailseid finantsilisi ja töötajatega seotud ülesandeid, nagu nt. palgaarvestus, tööseaduste elluviimine ja administratiivpoliitika väljatöötamine. b) SOS perede igapäevakulutused kaetakse pere eelarvest  Millised on SOS ema kohustused pere eelarve haldamisel ? o Iga SOS ema saab igakuise kindla rahasumma, mis peab katma kõik pere kulutused. Soovitatav on kogu summa välja maksta perele kord kuus. o Pereeelarve sisaldab taolisi kuluartikleid nagu toit, puhastusvahendid, riietus, elekter, transport, koolikulud ning pisiremont ja hooldus majapidamises, nt. katkine aken, keraamilised nõud, kardinad ja linad. o Kapitaalsed kulutused ja hooldus lisaks igapäevastele kulutustele planeeritakse (nt uued uksed, uus köök) küla eelarvesse. o Kui tavalises igapäeva majapidamises SOS ema pere eelarvest kokku hoiab, siis võib kokkuhoitud raha kasutada tähtpäevade tarbeks peres, kaunistusteks või väiksema varustuse muretsemiseks SOS kodu jaoks. o Institutsionaalse õhkkonna ära hoidmiseks ei anta lastele raha küla kontorist otse. Kõik mis laps saab – taskuraha, toetus, kooliraha – antakse ema poolt.  Kuidas pereeelarve kohta arvestust peetakse? o SOS ema vastutab raha eest ning esitab oma kulutuste kohta kuuaruanded. Kõik tšekid hoitakse alles ja kui tšekki anda ei saa, siis koostab SOS ema iga ostu kohta kirjaliku aruande. Neid aruandeid võib administratiivtöötaja üle vaadata igal ajal, kuid tavaliselt kontrollitakse neid kord kuus. o Süsteemid, mida SOS emad oma pere eelarve seletusi tehes järgivad, peavad olema lihtsad ja ei tohiks võtta rohkem aega kui 2-3 tundi kuus.  Kuidas saab lastele õpetada finantsilist vastutust?  Ostud tehakse kohalikes kauplustes. Massostmist, kus küla ostab kokku suurtes kogustes asju ning jagab siis SOS peredele ei toetata, sest see ei ole tavaperele kohane, vaid on institutsiooniline ja ei lase lastel õppida elus vajaminevaid oskusi, nt. poes käimine.  Kui kultuuriliselt sobilik, siis võib SOS ema anda lastele pereeelarvest taskuraha pisemate koolikulude, ekskursioonide ja muude sarnaste kulutuste jaoks.  SOS noored, kes elavad peremajas, peaksid SOS ema juhendamisel osalema pere tulude ja kulude arvestamisel. See aitab neil ette valmistuda tulevaseks eluks, kui nad peavad ise oma rahadega toime tulema. c) Noored haldavad oma raha noorte eelarve kaudu  Noori nõustatakse ja koolitatakse finantsasjaajamise küsimustes, et neid finantsasjadega hakkamasaamisel toetada.  Koolikulud ja jms. kulutused makstakse tavaliselt küla administratsiooni poolt. d) Raamatupidamissüsteem hoitakse lihtsana  Külas on antud otsene vastutus finantstegevuse eest ühele inimesele. Kõikide kulutuste tegemisel järgitakse ametlikult kinnitatud reegleid. See nõuab kahe inimese nõusolekut ja allkirju. 44   Kõikide põhivarade kohta on inventuuri nimekiri, kus on kirjas kogus ja väärtus. Selline nimekiri koostatakse eraldi küla iga hoone kohta. See ei sisalda väikevarasid nagu nt. toidunõud, keraamika, voodipesu, väikesed toolid, lauakomplektid. Põhivarade tegelik ülelugemine toimub kord aastas.  Ühingu poolt tellitud audit viiakse läbi vähemalt kord aastas kõikide finantstehingute kohta. Ühingu personali liige võib samuti siseauditit teostada kord aastas või nii tihti kui peetakse vajalikuks. e) Töö sponsorprogrammiga peab vastama sponsorite vajadustele  Annetustest saadav sissetulek katab olulise osa küla jooksvatest kuludest ning seetõttu on efektiivne töö sponsorprogrammiga väga oluline.  Külajuhataja määrab külas ühe inimese sponsortöö eest vastutajaks ning tagab töötajale vajaliku koolituse ühingu poolt.  Vastutav isik teeb koostööd ühinguga, vahetades infot ja tagades kõikide sponsorlusalaste nõudmiste täitmise. Täpsemalt peab ta informeerima ühingut alljärgnevast: o Laste vastuvõtmine ja lahkumine; o Kõik muutused SOS emade kohta; o Laste liikumine erinevate peremajade või külade vahel; o Rahalised annetused, kirjavahetus ja sponsorite külastused lastekülas.  Küla põhiülesanne on anda ühingule üle laste ja lasteküla iseloomustused ja fotod nõutud kuupäevadel.  Küla tagab, et sponsorite külaskäigud oleks hästi organiseeritud ning sponsorid tunneksid end oodatuna.  Ühing haldab sponsorite rahalisi kingitusi, annetusi ja muid toetusi lastele, mis hoitakse iseseisva elu alustamiseks. Säästud kuuluvad noortele ning sääste võib kulutada noortega kokkuleppel hariduse, koolituse, “edumaa” programmi jaoks, maa ostmiseks, korteri üürimiseks, meditsiinikuludeks, pulmadeks jne.  Hoolimata sponsorite poolt lastele annetatud finantsabist on igal lapsel samaväärne võimalus edasiõppimiseks ja oma elu alustamiseks. Noortele antava rahalise abi suurus otsustatakse vastavalt noore individuaalsetele vajadusele ning mitte vastavalt talle laekunud sponsorrahadele. Kui vajaminevaid summasid sponsorsäästudes ei ole, siis planeeritakse need küla eelarves. f) SOS vara kaitstakse ja hoitakse korras  Külajuhataja määrab tavaliselt materiaalselt vastutava isiku, kes vastutab varustuse ja sõidukite säilimise ja korrasoleku eest.  Sisustust, varustust, hooneid ja sõidukeid hooldatakse regulaarselt, et vältida nende purunemist. 45 8. Planeerimine ja hindamine tagavad kvaliteetse laste kasvukeskkonna Laste hoolekande kvaliteeti parandatakse jätkuvalt hindamise ja planeerimise kaudu. Plaanid annavad selged tegevusraamid, aitavad selgitada prioriteete ja võimaldavad töötajatel läheneda oma tööle kindlal ja koordineeritud viisil. (Standard) “Globaalne heaolu võrgustik nagu SOS Lastekülad saab elava ning dünaamilisena püsida vaid siis, kui püüab vastata ühiskonnas pidevalt muutuvatele tingimustele ning aktsepteerida uusi väljakutseid laste heaolu huvides. Selle jätkuva adaptatsiooniprotsessi käigus jätkavad SOS Lastekülad tööd üksuste ja pakutavate teenuste eesmärgipärase arengu suunas.” - Hermann Gmeiner - Efektiivne hindamine ja tegevuse planeerimine on oluline, et tagada kõrgekvaliteediline laste hooldamine SOS peredes. Planeerimine võimaldab kasutada ressursse kõige asjakohasemal ja tõhusamal viisil. Vaid sel juhul on lasteküla pidevalt muutuvas maailmas võimeline efektiivselt oma programme kujundama ning muutusi juhtima laste huvides. Tihti tähendab see uute lähenemiste ja programmide tundma õppimist, et laste vajadustele vastata. Iga töötaja aktiivne osalus on eduka hindamise ja planeerimise põhifaktor. Teadmiste ja kogemuste jagamise kaudu identifitseeritakse vajadused ja prioriteedid ning ühendatakse küla plaanidega. Plaanid annavad igale töötajale vabaduse tegutseda oma töövaldkonna piires vastavalt oma kohustustele. Kohustused a) Külajuhataja: külajuhataja vastutab efektiivse hindamis- ja planeerimisprotsessi tagamise eest ning küla plaani ja eelarve ettevalmistamise ülevaatamise eest. Ta tagab töötajate osaluse ning selle, et plaanides arvestatakse küla ja sellega seotud üksuste iga aspektiga. b) Laste ja noortega tegelevad töötajad, tugitöötajad: kõik töötajad vastutavad oma tegevuse kontrollimise, parandamise ja efektiivsuse eest ning osalevad küla kui terviku tegevuse hindamisel ja planeerimisel. 46 c) Tegevdirektor: Tegevdirektor juhendab küla plaanide arendamisel ning ühingu prioriteetidega kooskõlastamisel. Ta kinnitab küla visandplaani ja eelarve, mis on vastavuses ühingu plaanide ja eelarvega. Ta jälgib ja toetab edusamme, reageerib küla vajadustele ja eraldab vajadusel abivahendid. Juhised 1. Lasteküla arenguplaan tehakse kord aastas: Lasteküla arenguplaan põhineb küla arenguvaldkondade hindamisele, nt. laste areng ning töötajate koolitusvajadused, küla mõjutavate välisfaktorite analüüs, SOS Lasteküla standardite ja juhiste rakendamine ja planeerimise prioriteedid rahvuslikul tasandil. Küla komitee kasutab hindamistulemusi, et välja töötada küla plaan, tugevdada nõrgemaid valdkondi ning vilumusi edasi arendada. Erinevate külade töötajaid julgustatakse oma kogemusi ja praktikat jagama, et toetada üksteist paremate tulemuste saavutamisel. 2. Aastas peetakse kaks planeerimis- ja hindamiskoosolekut: Planeerimiskoosolekud annavad võimaluse kõikidele lasteküla töötajatele koos istuda ja jagada oma ideesid tuleviku kohta. See on kaasav ning mittebürokraatlik koosolek, mis suurendab töötajate motivatsiooni ja nende pühendumist küla plaanide täitmisel. 3. Lasteküla eelarve: küla eelarve tehakse igal aastal, see põhineb lasteküla plaanis olevatele eesmärkidele. Eelarve muudab kättesaadavaks plaanide elluviimiseks vajalikud vahendid ning juhib üksuste igapäevaseid väljaminekuid. 4. Lasteküla aruanne: külajuhataja saadab kaks korda aastas tegevdirektorile küla aruande, viidates progressile vastavalt küla plaanile. Tegevdirektor annab tagasisidet, pakkudes vajalikku toetust ja juhendamist. 5. Uurimus SOS peres üleskasvanud täiskasvanute kohta: SOS peres üleskasvanud laste käekäiku ja progressi uuritakse regulaarselt. See aitab küla tegevust paremini hinnata ja planeerida. Kuidas teha: Juhiste lähemad seletused a) Lasteküla arenguplaan tehakse kord aastas  küla planeerimisprotsess võetakse ette vastavalt ühingu planeerimise ajakavale.  küla plaan on dokument, mis teeb kokkuvõte planeerimisprotsessi väljunditest. See sisaldab eesmärke ja tegevusi, järgneva aasta ajakava põhidaatumeid ning kaasnevat eelarvet  küla plaan sisaldab kõikide külaga seotud SOS üksuste plaane  planeerimine peaks olema nauditav ja suurendama meeskonnasisest harmooniat. Erinevate planeerimisvahendite kasutamine muudab protsessi huvitavaks ja motiveerivaks. b) Aastas peetakse kaks planeerimis- ja hindamiskoosolekut  Need koosolekud võivad olla ühe- või kahepäevased, sõltuvalt vajalikust või sobivast ajalisest raamist. Koosoleku eesmärkideks on: 47   Hinnata SOS Lasteküla standardite ja juhendite elluviimist;  Hinnata küla tegevust ning praktikat, et näha mida kõrvaldada, parandada või tutvustada;  Hinnata SOS perede ja küla vajadusi, eriti laste arengu alaseid ja töötajate koolitusvajadusi; selle ettevalmistusena viivad emad läbi arutlused lastega küla arendamise teemadel,  Hinnata Laste Õiguste peegeldumist laste igapäevaelus;  Üle vaadata eelmise aasta plaan;  Leppida kokku prioriteetides järgmiseks aastaks ning koostada eesmärkide nimekiri, et vastata küla vajadustele ning parandada nõrku külgi.  Planeerimise esimene samm on hindamise läbiviimine. Selleks saab kasutada erinevaid vahendeid, nagu nt grupi vestlused, küsitlused, ülesanded, mängud. Iga meetodi puhul peaks lubama kõikidel töötajatel juhtida ja/või osaleda hindamistegevuses.  Üldiselt põhineb hindamine kollektiivsetele teadmistele ning töötajate igapäevastele kogemustele, jagades oma vaateid parandamist vajavate teenuste ja hoolduse kohta.  Hindamisprotsessi võib kaasata ka väliseid ressursse. Näiteks teise SOS Lasteküla juhataja viib läbi küla hindamisprotsessi ning teeb oma ettepanekud. Ühiskonna liikmed - õpetajad, teiste NGOde liikmed, SOS Lasteküla organisatsiooni sõbrad, võivad samuti küla hindamisse oma panuse anda.  Küla komitee kasutab saadud hindamistulemusi, et tugevdada nõrku külgi ja vilumusi edasi arendada. c) Lasteküla aruanne  Küla aruanded on sisemised tööaruanded, mis näitavad küla progressi aastaplaanis olevate eesmärkide elluviimisel.  Külaaruanne on 2-3 lk ning sisaldab alljärgnevat:  Lühike tulemuste kokkuvõte;  Ülevaade edusammudest eesmärkide suunas;  Põhiprioriteete ning ajakohast ajakava järgnevaks kuueks kuuks.  Küla aruanded on erinevad sponsorlusaruannetest ning aastaaruandest. Need aruanded ei ole seotud ning neid ei saa vahetada.  Tegevdirektor annab kirjalikku ja/või suulist tagasisidet küla aruande kohta, tunnustab saavutusi, vastab probleemidele ning juhendab ja suunab. d) Uurimus SOS peres üleskasvanud täiskasvanute kohta  Kogutakse infot ja koostatakse statistika noorte täiskasvanute käesoleva situatsiooni kohta. Nende täiskasvanute soovitusi arvestatakse küla tegevuses, et parandada küla programmide efektiivsust.  Külajuhataja tagab kontaktide hoidmise kõikidega, kes SOS peres üleskasvanud ning jälgib nende progressi ja olulisi samme nende elus.  See on pidev protsess. Iga kolme aasta järel valmistatakse ühingule ette aruanne, mis sisaldab iga täiskasvanu kohta käivat statistikat ja staatust. 48 9. Soodustatakse iga töötaja õppimis- ja arenguprotsessi Teadmiste jagamise, õppimise ja enesearendamise edendamise kultuuri soodustatakse kõigi töötajate seas. Hinnatakse individuaalseid koolitusvajadusi ning julgustatakse iga töötaja pikaajalist arenemist. Hästistruktureeritud inimressursside alane tegevus aitab arendada oskusi ja suurendada kohusetunnet ning pühendumist. (Standard) “Kui me tahame, et meie lapsed areneks positiivses mõttes, siis vajame inimesi, kes on valmis aktsepteerima kultuuri, religiooni ja mõtlemise mitmekesisust, kes on valmis aktsepteerima teisi inimesi nii, nagu nad on ja laskma neil areneda.” - Helmut Kutin - SOS Lasteküla pikaajaline edu ja võime saavutada soovitud laste hooldusstandardeid, sõltub suuresti töötajate oskustest, pühendumusest ja algatusvõimest. Töötajad teevad lähedast koostööd, lahendades probleeme ja püüdes väljakutsetele vastata ühise vastutustunde ja eesmärgi nimel. Hea juhtimispraktika seab õiged tingimused motiveeritud ja efektiivse meeskonna ning indiviidide arenguks, et jagada tõelist pühendumist lastele. Töötajad on professionaalid, kellel on hooliv ja inimkeskne lähenemine. Inimressursside arendamise strateegiad, mis julgustavad individuaalset õppimist ja eneseharimist, on selle lähenemise oluliseks osaks. Hea juhtimise, pideva koolituse ja arengu kaudu saavutavad töötajad enesekindluse ning neid toetatakse personaalse panuse suurendamisel. Iga töötaja pikaajalist pühendumust suurendatakse, saades nõnda kogemusi, rajades järjepidevust ja stabiilset keskkonda, kus lapsed kasvavad. Kohustused a) SOS emad: SOS emad moodustavad vastastikku toetava meeskonna, mis hoolitseb üksteise arengu eest. Iga SOS ema selgitab välja oma arenguvajadused ning jagab neid külajuhatajaga. b) Tugitöötajad: Tugitöötajad õpivad, jagavad, uuendavad ja loovad toetava keskkonna SOS peredele, tuues kaasa väliseid vaateid ja teadmisi. Nad osalevad töötajate orientatsioonis ja viivad läbi arenguvestlusi neile otsealluvate töötajatega. Nad selgitavad välja oma individuaalsed arenguvajadused ning teatavad neist oma juhendajale. Nad aitavad külajuhatajal viia ellu koolituskavad. c) Külajuhataja: külajuhataja tagab ühingu inimressursside juhtimise alaste plaanide ja põhimõtete rakendamise ja järgimise küla tasandil. Ta vastutab SOS emade ning vanemtöötajate juhtimise ja koolitamise eest, määrates töö eesmärgid ja hinnates nende 49  progressi eesmärkide saavutamisel. Ta paneb paika koolitusstrateegiad, mis sobivad väljaselgitatud vajadustega. d) Tegevdirektor: tegevdirektor on kontaktisikuks, juhendajaks ja selgitajaks kõigis inimressurssidega seotud küsimustes. Ta eraldab koolitusressursid ühingu tasandil, tagades kõikide koolitusprogrammide kättesaadavuse kõikidele üksustele. Juhised 1. Uued töötajad läbivad laiaulatusliku orientatsiooniprogrammi: kõik uued töötajad osalevad formaalses orientatsiooniprogrammis, mis annab ülevaate SOS Lasteküla organisatsioonist ning töötajate ülesannetest ja kohustustest. See loob pühendumust ja vastutust ning annab töötajatele sügavama arusaama organisatsioonist ja nende panuse tähtsusest. 2. Töötajate koolitust ja arengut hõlbustatakse: töötajate koolitus- ja arenguvajadused selgitatakse välja igal aastal iga-aastase planeerimisprotsessi ajal. Seejärel koostatakse struktureeritud personaliarendamise plaanid, et tagada töötajatele sobiv koolitus. See aitab suurendada nende panust ja rajada suuremat vastutust. Õppimiskultuur tekib seal, kus töötajad võtavad vastutuse oma arengu eest. 3. Viiakse läbi regulaarsed arenguvestlused: igal töötajal on arenguvestlus oma ülemusega vähemalt kord aastas. Hindamise ajal tunnustatakse töötaja panust, teda toetatakse ja julgustatakse. Selgitatakse välja arengu- ja täiendamisvõimalused ning lepitakse kokku töö eesmärkides. See aitab parandada töö teostust ja suurendada pühendumust. 4. Tunnustatakse pikaajalist tööd: organisatsioon tunnustab pikka teenistusaega. Pikaajalised töötajad esitatakse külajuhataja poolt SOS Lastekülade Kuldsõrmuse kandidaatideks. Vakantse ametikoha puhul külas või muudes üksustes kaalutakse olemasolevaid töötajaid. Neid eelistatakse väljastpoolt tulnud kandidaatide ees juhul, kui nõudmised on täidetud. 5. Külas elavate töötajate personaalset heaolu püütakse edendada: mõistetakse töö tõttu külas elavate inimeste isikliku elu raskust. Püütakse tasakaalustada lasteküla elu ja kohustusi ning aega isiklikeks huvideks, vabaks ajaks ja privaatsuseks. SOS emad, külajuhataja ja noorte juhendajad saavad lisatoetust, et nad saaksid väljakutsete ja nõudmistega toime tulla positiivsel ja tervislikul viisil. Külas elavaid töötajaid julgustatakse puhkuse ajal külast lahkuma. 6. Vajalike oskustega kohalikud vabatahtlikud võivad küla töös osaleda: vajalike oskustega vabatahtlikke võib kokkulepitud ajaks tööle võtta. Nad peavad läbima orientatsiooniprogrammi ning neile antakse formaalne töökirjeldus, mis sisaldab kõiki nende töö aspekte. Kuidas teha: Juhiste lähemad seletused a) Uued töötajad läbivad laiaulatusliku orientatsiooniprogrammi 50   Hästitöötav orientatsiooniprogramm on uute töötajate vastuvõtmise ja integreerimise alus, mis tutvustab neile töökeskkonda ning loob pühendumuse ja motivatsioonitunde.  Küla orientatsiooniprogrammi standard sisaldab tavaliselt järgnevaid põhipunkte:  tutvumiskäik lastekülla ja üksustesse ning kõikide töötajate tutvustus;  võimalus külastada igat SOS peret mitteformaalselt;  rahvusvahelise SOS Lasteküla organisatsiooni tutvustus;  ühingu tutvustus;  ülevaade kogu töödokumentatsioonist  vestlus Laste Õiguste alal ja nende rakendamisest igapäevaellu.  Esimese töötamise kuu jooksul kohtub uue töötaja juhendaja (superviisor) temaga vähemalt kord nädalas, et personaalselt juhendada, küsimustele ja muredele vastata ja kergendada kohanemisprotsessi. Töötajal võib olla ka mentor esimese kolme kuni kuue kuu jooksul lisatoetuse saamiseks. Mentor võib olla kolleeg või juhtivtöötaja. b) Töötajate koolitust ja arengut hõlbustatakse  Külajuhataja viib töötajatega läbi regulaarsed individuaalsed arenguvestlused ja koolitussessioonid, et aidata neil tuvastada arenguvaldkondi, määrata personaalseid arenguplaane ja jälgida progressi.  Kõik töötajad, kes otseselt lastega tegelevad, peaks omama häid põhiteadmisi laste arengu, sobiva distsipliini ja laste õiguste kohta ning oskama hästi kuulata.  Töötajaid julgustatakse võtma vastutust oma arengu eest. Võetakse kindel kohustus toetada asjakohaseid õpinguid finantsabi või õppepuhkuse näol. Koolituse algatus võib tulla töötajatelt, sisaldades õpingute alustamist osalise ajaga kraadi või diplomi taotlemiseks või õhtukoolis käimiseks. Küla võimaldab finantsabi töötajatele, kes soovivad lõpetada keskhariduse. c) Viiakse läbi regulaarsed arenguvestlused  Töö hindamine on alati konstruktiivne, tulevikule suunatud protsess, mis rajab vastastikust respekti ja mõistmist otsese ülemuse ja alluva vahel.  Hindamine peab põhiliselt baseeruma töötaja enda hinnangutele oma töö kohta. On väga tähtis, et külajuhataja seoks selle enesehinnangu oma vaatluste tulemustega võimalikult objektiivselt. Hindamine seotakse ka töötaja töökirjelduse ja kokkulepitud eesmärkidega.  Mitteformaalne üks ühele kõnelus tuleb läbi viia kõikide töötajatega vähemalt kord kvartalis. See annab võimaluse jälgida progressi, julgustada ja motiveerida, üle vaadata arenguvajadused ja hoida positiivseid suhteid. d) Tunnustatakse pikaajalist tööd  Külajuhataja võib esitada SOS Kuldsõrmuse kandidaatideks SOS emad, kes on töötanud seitse aastat ning teised töötajad, kes on töötanud neliteist aastat.  Lisaks SOS kuldsõrmusele võib ühing välja arendada pikaajalise töö tunnustamise süsteemi. Pikaajalist tööd võib tunnustada töötajate puhul, kes on organisatsioonis töötanud 5, 10, 15, 20 ja 25 aastat. Tunnustuseks töö eest võib olla tunnistus või tunnustusmärk, nt. lips, märk, sall jne. e) Külas elavate töötajate personaalset heaolu püütakse edendada  Lisaks puhkusele ja vabadele päevadele tuleks innustada külas elavaid lastega tegelevaid töötajaid (SOS emad, külajuhatajad ja noorte juhendajad) võtma enda jaoks aega oma päevakavas mõistlikkuse piires. 51  SOS emasid, külajuhatajaid ja noorte juhendajaid toetatakse stressiga toimetulemiseks spetsiaalsete koolituste, tervise- ja liikumisprogrammide ja personaalsete arenguprogrammide kaudu. 52 10. Külajuhataja juhib SOS Lasteküla Külajuhataja juhib SOS Lasteküla üldist arengut, edendab organisatsiooni väärtusi, seab eesmärke koos oma meeskonnaga ja tagab SOS peredele abi ning tugiteenused. Ta juhendab kõiki töötajaid ning tal on keskne roll SOS emade juhendamisel ja nende ametialase arengu edendamisel. (Standard) “Partnerlus juhtimises on tänapäeval kõikide SOS Lastekülade stiil. Külajuhatajale ei ole see muutus tingimata sobivam kui vana autoritaarne süsteem, kuid tulemused on võrreldamatult paremad.” - Fritz Haider – (Hermann Gmeineri ‘esimene ja lähedaseim kolleeg’, ning kõige kauem töötanud külajuhataja, 1950 kuni 1990 – 40 aastat) Külajuhataja on SOS Lasteküla juht ning lõplikult vastutav ja aruandekohustuslik kõikides küla tegevustes. Ta keskendub lastele pakutava hooldusstandardi pidevale parandamisele. Ta on heasüdamlik juht, kes teeb koostööd oma meeskonnaga ning pühendab palju aega ja energiat töötajate suunamisele ja arendamisele. Regulaarse koostöö kaudu SOS emadega säilitab ta ülevaate laste arenguvajadustest. Ta juhib otsuseid, plaane ja tegevust laste huvides. Külajuhataja tagab, et pideva koolituse, juhendamise ja toetuse kaudu on töötajad võimelised vastutama oma töövaldkondade eest. Ta on lasteküla juht ning keskendub usalduse, algatuse ja vastutuse rajamisele oma töötajate seas. Ta rajab usaldusliku keskkonna ja toob välja kõikide parimad küljed, võimaldades neil endast anda maksimaalne panus. Kohustused a) Külajuhataja: külajuhataja vastutab kõigi küla tegevuste juhtimise ja koordineerimise eest. Ta toetab SOS emasid, et tagada pere heaolu ja säilitab tugevad sidemed noortekodude ja SOS perede vahel. Ta juhib küla finantsilisi ja üldadministratiivseid funktsioone ja esindab küla ühiskonnas. Ta on aruandekohustuslik tegevdirektorile. b) Tegevdirektor: tegevdirektor edendab külajuhataja personaalset ja professionaalset arengut, viies läbi regulaarseid arenguvestlusi, hankides koolitusvõimalusi ja pakkudes pidevat juhendamist ja toetust. 53 Juhised (juhised on külajuhataja põhikohustuste raamistikuks) 1. Juhtida küla ja perede üldist arengut: külajuhataja juhib ja toetab SOS emasid ja noorte juhendajaid ning teisi töötajaid, kes talle otseselt alluvad. Ta tagab kõikide töötajate keskendumise laste huvidele. Ta vastutab laste üldise arengu eest SOS peredes ning küla administratiivsete ja ühiskonnaga seotud tegevuste eest. Ta vastutab SOS Lasteküla standardite ja juhiste elluviimise jälgimise eest käesoleva käsiraamatu järgi. 2. Juhendada ja toetada SOS emasid: külajuhataja tagab, et iga SOS ema saab teda vajadusel kätte ning saab talle loota. Igal aastal viib ta läbi arengu- ja tulemusvestluse emaga, et määrata arengueesmärgid. See vaadatakse üle formaalselt vähemalt kord kuue kuu jooksul. Ta viib läbi mitteformaalsed igakuised koosolekud kõikide SOS emadega, kus nad jagavad kogemusi, räägivad oma lastest, vaatavad üle eesmärgid ja pakuvad vastastikust tagasisidet ja toetust. 3. Kindlustada toetuse olemasolu SOS peredele: külajuhatajal peab olema ülevaade laste arenguvajadustest, tagades vajaduste rahuldamise olemasolevate ressursside kaudu. Ta pakub võrdset ja pidevat toetust igale SOS perele ja tagab kõikidele SOS peredele vajatava abi. Abi planeeritakse hoolikalt koos laste arenguga tegelevate ja administratiivsete töötajatega. Ta tagab tugevate sidemete säilitamise noortekodus elavate noorte ja nende SOS perede vahel. 4. Viia läbi koosolekud kõigi SOS emadega vähemalt kord kuus: SOS emade koosolekud keskenduvad SOS perede ühistele huvidele ja lastekasvatamise alastele kogemustele. Külajuhataja määrab päevakorra koos SOS ema esindajaga. Külajuhataja juhib koosolekut ja see protokollitakse ning jagatakse kõikidele SOS emadele ning küla komitee liikmetele. 5. Edendada ja osaleda laste tegevustes külas ja kogukonnas: külajuhataja osaleb olulistel SOS perede ja laste elus toimuvatel üritustel - ta võtab osa kihlumistest, pulmadest, koolipidustustest ning spordiüritustest. Igapäevane interaktsioon lastega annab võimaluse positiivsete suhete tekkimiseks külajuhataja ja laste vahel. Ta tagab, et iga laps oleks seaduslikult ja kultuuriliselt ühiskonda integreeritud ja aktsepteeritud. 6. Juhtida küla administratsiooni: külajuhataja tagab finantsalase tegevuse, planeerimise, suhtekorralduse ja muude administratiivtegevuste asjatundliku toimimise külas ning sidemete hoidmise ühinguga. Ta hoiab tegevdirektorit tegevusega kursis, vähemalt kaks korda aastas koosolekute ning kaks korda aastas kirjalike aruannete kaudu. 7. Toetada SOS peresid ühiskonnaelus osalemisel: külajuhataja rajab positiivseid suhteid inimeste, asutuste ja organisatsioonidega, kes oleks võimelised andma panuse küla tegevusse ja pakkuda abi SOS peredele. Ta kindlustab adekvaatse eelarve olemasolu SOS peredele kogukonnas pakutavate teenuste kasutamiseks ja teostab järelvalvet teenuste kvaliteedi suhtes. Ta on küla ametlik esindaja ühiskonnas. 8. Küla komitee juhtimine: küla tegevuse juhtimisel ja koordineerimisel toetab külajuhatajat otseselt küla komitee. Komitees on SOS ema esindaja, noorte juhendaja või juhendajate koordinaator, laste arenguga tegelev vanemtöötaja ja administratiivne 54  vanemtöötaja. See koosneb viiest-kuuest inimesest ning kohtub vähemalt kord kuus küla asjade koordineerimiseks ja arutamiseks. 9. Osaleda pidevalt külajuhatajate koolitusprogrammis: Kogu oma karjääri jooksul osaleb külajuhataja struktureeritud koolitusprogrammis. Ta lõpetab vähemalt kolm kuud praktilist koolitust tööle asumisel ja osaleb SOS ema põhikoolitusprogrammi sobivates osades. Hiljem on tal vähemalt kaks nädalalt koolitust iga kahe aasta jooksul. Tegevdirektor toetab ja juhendab teda regulaarselt. 10. Anda oma panus kohaliku ühingu arendamisse: Ta on kohustatud teistelt SOS Lasteküladelt õppima ning enda kogemusi jagama. Ta osaleb ka ühingu planeerimisprotsessis ja annab sellesse oma panuse. Kuidas teha: juhiste lähemad seletused a) Juhtida küla ja perede üldist arengut  Külajuhataja teeb koostööd kaastöötajatega, kasutab kaasavat juhtimisstiili ning tugevat meeskonnatööd. Tal on külas lõpliku otsustamise õigus organisatsiooni defineeritud tegevusraami piires.  Külajuhataja kindlustab kõikidele töötajatele regulaarse koolituse ning juhendab ja toetab neid pidevalt. Eriti võtab ta vastutuse nende töötajate arengu toetamise eest, kes otseselt talle alluvad ning viib läbi nende igaaastased arenguvestlused.  Külajuhataja on tihti vastutav nende SOS üksuste jälgimise eest, mis asuvad samas kogukonnas, kui SOS Lasteküla. Ta kontrollib planeerimist ja üldist administratiivtegevust. Külajuhataja esmane prioriteet on ikkagi alati lasteküla ning tema energia ja ressursid on sellele suunatud. Iga ühing otsustab, milline on parim alluvusstruktuur spetsiifiliste tegevuste teostamisel.  Ühingu juhtimismeeskonna koosolekutel ja kohaliku/regionaalsete külajuhatajate koosolekutel saab külajuhataja vahetada ideid ja teadmisi oma kolleegidega ühingust ja teistest üksustest.  Külajuhataja peab olema teadlik oma küla tugevatest ja nõrkadest külgedest. Siis saab ta teiste lasteküladega jagada kogemust, millele põhinevad tugevad küljed ja otsida nõu ning suunda teistelt nõrkade valdkondade küsimuses. b) Juhendada ja toetada SOS emasid  SOS emadele pakutakse tuge vastavalt nende soovidele. Külajuhataja rajab hea tööalase suhte SOS emadega, mis baseerub vastastikusel usaldusel ja austusel ning mille abil ta toetab neid nende kohustuste täitmisel.  Külajuhataja tunneb huvi kõigi laste arengu vastu külas. Ta võib olla otseselt kaasatud mõnede laste arenguplaneerimisse, et säilitada sensitiivsus lastega seonduvate teemade ja tegelikkuse suhtes. c) Osaleda pidevalt külajuhatajate koolituses  Sõltuvalt situatsioonist riigis võib koolitust läbi viia kas ühingu kohalikus koolituskeskuses, regionaalses koolituskeskuses, SOS Lastekülas või muus sobivas üksuses.  Kolmekuulise praktilise koolituse kestel külas saab äsja tööle võetud külajuhataja nõu, toetust ja suunamist kogenud külajuhatajalt. 55   Regulaarne koolitussessioon vähemalt kaks nädalalt iga kahe aasta jooksul põhineb külajuhataja professionaalse arengu vajadustele, vastavale tööjuhendile ja arenguvestlusele. d) Külajuhataja värbamisprofiil  Üldine: Külajuhataja peab olema võimeline juhtima iseseisvalt oma üksuseid vastavalt headele juhtimis- ja laste hoolekandestandarditele. Neil peab olema selgelt identifitseeritud juhtimise ja inimressursside juhtimise oskused ning huvi laste hoolekande vastu. Nad võivad olla mees- või naissoost.  Soovitud isiksusomadused: soov töötada SOS Lastekülas sügav huvi laste vajaduste ja arengu vastu sensitiivsus sooteemade suhtes valmidus pikaajaliseks pühendumuseks valmidus elada SOS Lastekülas hea füüsiline/vaimne tervis kannatlikkus ja mõistvus paindlikkus; ausus; leidlikkus muud huvid; meeskonnatöö pooldaja.  Miinimum kvalifikatsioon, oskused ja kogemused: keskkooli (keskharidus) diplom või tunnistus vähemalt kolm aastat keskkoolijärgset haridust sobivas valdkonnas, nt. juhtimine, inimressursid, kasvatus- või sotsiaaltöö viis aastat töökogemust kohases valdkonnas juhtimisoskused, elukogemus, suhtlemisoskused 56 Standard 1 Kinnitatud 22.01.2013 PERSONALI KOOSSEIS Kõikide Ühingu allüksuste jaoks on välja arendatud SOS KDI standarditest lähtuvalt personali tüüpkoosseisud. Nende raames toimub kõikide töötajate töölevõtmine ning personalitöö korraldamine. Personali koosseis peab tagama laste vajaduste katmise ning nõuded, mis on esitatud laste kasvatamiseks, hooldamiseks ja õpetamiseks. I VASTUTUSALAD 1. Juhatus 1.1. Tagab Ühingu personali koosseisu vastavuse SOS KDI standarditele 2. Tegevdirektor 2.1. Tagab personali koosseisude rakendamise ja nendest kinnipidamise. 2.2. Teeb ettepanekud Juhatusele kooseisude muutmise kohta ning kinnitab viimase nõusolekul vajalikud koosseisude muudatused. II SELGITUSED 1. Personali koosseisud 1.1. Ühingu personali koosseisud vastavad SOS KDI standarditele. Kõik muudatused tuleb kinnitada Juhatusega. 2. Asutused, mille personali koosseisud ei ole määratud standarditega 2.2 Juhul kui Ühingus tegutseb allüksus, mille koosseis ei ole käesolevas käsiraamatus määratletud või töötab vähendatud või muudetud koosseisuga tuleb neil töötada välja oma personali koosseis, mis tuleb eelnevalt kinnitada Ühingu Juhatuse poolt. III RAKENDUSED 1. Töölevärbamist teostatakse vastavuses kinnitatud personali koosseisudele. 2. Allüksuste aastaeelarved kinnitatakse vaid juhul, kui personali nimekirjad mahuvad kinnitatud personalikoosseisude raamidesse. 3. Ühingu allüksuste koosseisud on järgmised: 3.1. Keila SOS Lasteküla (12 peremaja, maksimaalne täituvus - 72 last) ametikoht kohtade arv koosseisus SOS emad 12,0* SOS tädid (SOS pereabilised) 6,0**/ *** SOS päevatädi 1,0 külajuhataja 1,0 sotsiaaltöötaja 1,0 pedagoogiline personal: kasvatajad, psühholoog 4,0 administratiivpersonal: sekretär, raamatupidaja 1,0 hoolduspersonal/üldine teenindav personal: 2,5 külameister, autojuht, koristaja Kokku 28,5 * Lahkuvate või pensionile jäävate SOS emade tõttu võib lastekülas olla ajutiselt rohkem kui 12 SOS ema ametikohta. Sellised emad elavad koos oma lastega väljaspool lasteküla ning kuuluvad lasteküla personali koosseisu hulka. ** Lahkuvate või pensionile jäävate SOS emade tõttu võib lastekülas olla rohkem kui 6 SOS tädi ametikohta, kuna lastekülast eraldi elavate emade abistamiseks on vaja lisapersonali. Vaatamata sellele, et sellised tädid töötavad väljaspool lasteküla kuuluvad nad lasteküla personali koosseisu hulka. *** Ettenähtud 6,0 kohta võivad olla täidetud osalise tööajaga töötajatega, kelle arv võib olla seejuures kokku suurem kui 6,0. 3.1.1. SOS tädi töötab lastekülas põhikohaga vaatamata sellele, kas ta teenindab ühte või mitut peremaja. 3.1.2. Lastekülal on õigus palgafondi piires ja vastavalt planeeritud eelarvele kasutada vajadusel täiendavat tööjõudu, kes palgatakse tööle ajutiste töövõtu- või käsunduslepingutega: a) väikelaste eest hoolitsemisel; b) huviringide läbiviimisel (kunstiring, näitering, sporditreeningud jms); c) järeleaitamistundide läbiviimisel: d) koolituste ning psühholoogilise abi ja nõustamise (superviseerimise) korraldamisel SOS emadele ja lastele; e) psühhiaatri poolt koduõppele määratud lastele õpetaja tööle rakendamisel; f) muudel juhtudel, mis tulenevad laste arengukavadest lähtuvalt 3.2. SOS Lasteküla Põltsamaa peremajad (3 peremaja, maksimaalne täituvus - 18 last) ametikoht kohtade arv koosseisus SOS emad 3,0* SOS tädid (SOS pereabilised) 3,0**/ *** SOS isa 0,45 Sotsiaaltöötaja/külajuhataja 1,5 Kokku 7,95 * Lahkuvate või pensionile jäävate SOS emade tõttu võib peremajades olla ajutiselt rohkem kui 3,45 SOS ema/isa ametikohta. Sellised pered elavad koos oma lastega väljaspool lasteküla (vastavalt kas oma kodus või kokkulepitud kohas) ning kuuluvad lasteküla personali koosseisu hulka. ** Lahkuvate või pensionile jäävate SOS emade tõttu võib lastekülas olla rohkem kui 3 SOS tädi ametikohta, kuna peremajas eraldi elavate emade abistamiseks on vaja lisapersonali. Vaatamata sellele, et sellised tädid töötavad väljaspool lasteküla kuuluvad nad lasteküla personali koosseisu hulka. *** Ettenähtud 3,0 kohta võivad olla täidetud osalise tööajaga töötajatega, kelle arv võib olla seejuures kokku suurem kui 3,0. 3.2.1. SOS tädi töötab lastekülas põhikohaga vaatamata sellele, kas ta teenindab ühte või mitut peremaja. 3.2.2. Lastekülal on õigus palgafondi piires ja vastavalt planeeritud eelarvele kasutada vajadusel täiendavat tööjõudu, kes palgatakse tööle ajutiste töövõtu- või käsunduslepingutega: a) väikelaste eest hoolitsemisel; b) huvitegevuste korraldamisel; c) järeleaitamistundide läbiviimisel: d) koolituste ning psühholoogilise abi ja nõustamise (superviseerimise) korraldamisel SOS emadele/isadele ja lastele; e) psühhiaatri poolt koduõppele määratud lastele õpetaja tööle rakendamisel; f) muudel juhtudel, mis tulenevad laste arengukavadest lähtuvalt 3.3. SOS Noortekodu (maksimaalne täituvus 16 noort) ametikoht kohtade arv koosseisus juhataja 1,0 pedagoogiline personal: kasvatajad 4,0 hoolduspersonal/üldine teenindav personal: kokk 0,5 Kokku 5,5 4. SOS Lasteküla Eesti Ühingu büroo ametikoht kohtade arv koosseisus tegevdirektor 1,0 turundustöötajad 3,0 välissponsorluse koordinaator 0,5 pearaamatupidaja 1,0 personalijuht 1,0 raamatupidaja 1,0 ennetustöö nõunik ¤ 1,0 1,0 perepõhise hoolduse nõunik 1,0 lapse õiguste nõunik 1,0 juhiabi 1,0 teenuste arendusjuht 1,0 projektinõunik 0,5 Kokku 13,0 ¤ ennetustöö nõuniku ametikoha suurus sõltub ennetustöö projektide hulgast. 1,0 ametikoht on arvestatud 3 ennetusprojekti olemasolul. 5.1. Narva Jõesuu SOS Lasteküla (6 peremaja, maksimaalne täituvus - 38 last) ametikoht kohtade arv koosseisus SOS emad 5,0* SOS isa 0,75 Perekodu kasvataja 8,0 ¤ SOS tädid (SOS pereabilised) 5,0**/ *** SOS päevatädi 1,0 külajuhataja 1,0 sotsiaaltöötaja 1,0 pedagoogiline personal: kasvataja, psühholoog 2,0 administratiivpersonal: sekretär, raamatupidaja 1,0 hoolduspersonal/üldine teenindav personal: 2,0 külameister, autojuht, koristaja Kokku 26,75 * Lahkuvate või pensionile jäävate SOS emade tõttu võib lastekülas olla ajutiselt rohkem kui 5 SOS ema ametikohta. Sellised emad elavad koos oma lastega väljaspool lasteküla ning kuuluvad lasteküla personali koosseisu hulka. ¤ Puuetega lastega peremajas töötavad eriväljaõppega vanemkasvatajad kasvatajad, kavatajad ja noormekavatajad. Maja töö eest vastutab majavanem, kelle määrab külajuhtaja. ** Lahkuvate või pensionile jäävate SOS emade tõttu võib lastekülas olla rohkem kui 5 SOS tädi ametikohta, kuna lastekülast eraldi elavate emade abistamiseks on vaja lisapersonali. Vaatamata sellele, et sellised tädid töötavad väljaspool lasteküla kuuluvad nad lasteküla personali koosseisu hulka. *** Ettenähtud 5,0 kohta võivad olla täidetud osalise tööajaga töötajatega, kelle arv võib olla seejuures kokku suurem kui 5,0. 5.1.1. SOS tädi töötab lastekülas põhikohaga vaatamata sellele, kas ta teenindab ühte või mitut peremaja. 5.1.2. Lastekülal on õigus palgafondi piires ja vastavalt planeeritud eelarvele kasutada vajadusel täiendavat tööjõudu, kes palgatakse tööle ajutiste töövõtu- või käsunduslepingutega: a) väikelaste eest hoolitsemisel (alla 3 aastased või erivajadustega lapsed); b) huviringide läbiviimisel (kunstiring, näitering, sporditreeningud jms); c) järeleaitamistundide läbiviimisel: d) koolituste ning psühholoogilise abi ja nõustamise (superviseerimise) korraldamisel SOS emadele/isadele ja lastele; e) psühhiaatri poolt koduõppele määratud lastele õpetaja tööle rakendamisel; f) muudel juhtudel, mis tulenevad laste arengukavadest lähtuvalt 6. Kõik muudatused koosseisudes peavad olema eelnevalt kinnitatud Ühingu tegevdirektori poolt. Märkus: Ühingu struktuur graafiliselt – Lisa 1 ÜHINGU LIIKMED ÜLDKOOSOLEK Nõukogu Juhatuse liige/ tegevdirektor Raamatu-pidaja Juhiabi Personali- Teenuste Pearaamatu - Turundus–ja PR juht arendusjuht Narva Jõesuu Keila Põltsamaa pidaja juht Lasteküla Lasteküla Lasteküla Perepõhise Fundraiser hoolduse Raamatupidaja Narva Keila ettevõtetele nõunik Noortekodu Noortekodu Raamatupidaja Välissponsorlus Ennetustöö spetsialist nõunik Talllinna Noortekodu Laste õiguste Fundraiser nõunik eraisikutele Projekti nõunik Brandi nõunik B Narva perede Haridusprojektid ennetusprojekt Maarika Aro Saatja: Ingrid Sindi <[email protected]> Saatmisaeg: 12. november 2014. a. 10:48 Adressaat: Maarika Aro Teema: RE: EQUASS Lõppauditi kuupäev Manused: Perevanemaga perepõhise hoolduse teenus.docx; SOS Lasteküla käsiraamat.doc; Standard 1. Personali kooseis 2013.pdf; Standard 1 Lisa 1.pdf Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Tere taas, Saadan ka vajalikud lisad. Teenust kirjeldavaid dokumente on kaks: SOS Lasteküla käsiraamat, mis on SOS organisatsiooni perepõhise hoolduse baaskontseptsioon kõigile SOS organiatsiooni üksustele, ning teine dokument on Perevanemaga perepõhise hoolduse teenus – selle oleme teinud SOS Põltsamaal ise, et oleks olemas selline lühike teenuse kirjeldus ja omasem just SOS Põltsamaale. Heade soovidega, Ingrid Ingrid Sindi Programmijuht Põltsamaa SOS Lasteküla Lossi 47, Põltsamaa, 48104 Tel +372 7723008 Mob +372 53401810 www.sos-lastekyla.ee www.facebook.com/SOSlastekyla From: Maarika Aro [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, November 12, 2014 9:41 AM To: Ingrid Sindi Subject: RE: EQUASS Lõppauditi kuupäev Tere Ingrid, Saime Teie auditi taotluse kätte! Aga lisaks taotlusele on vaja lisada ka taotluse esilehel nimetatud 3 lisa. Palume need ka saata! Ja proovime leida ka audiitori valitud kuupäevadeks! Kena päeva soovides, Maarika Aro 1 EQUASS Eesti spetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7223 mob +372 521 3563 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga From: Ingrid Sindi [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, November 11, 2014 7:51 PM To: Maarika Aro Subject: RE: EQUASS Lõppauditi kuupäev Tere Maarika, Saadan Equass totlusvormi lõppauditiks. Meile sobiks väga hästi kui toimub audit 11-12.detsembril. Kui vaja 15-16.dets, siis paneme sobima. Kuid, kui vähegi võimalik, siis suur eelistus on see, kui toimub 11.-12.dets. Heade tervitustega, Ingrid Ingrid Sindi Programmijuht Põltsamaa SOS Lasteküla Lossi 47, Põltsamaa, 48104 Tel +372 7723008 Mob +372 53401810 www.sos-lastekyla.ee www.facebook.com/SOSlastekyla From: Maarika Aro [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, November 11, 2014 1:59 PM To: Ingrid Sindi Subject: EQUASS Lõppauditi kuupäev Tere Ingrid, Hetkel on meil Teie asutuse auditi kuupäevaks 11.-12. detsember. Uurin, kas Teile ka mõni teinekuupäev sobiks? Näiteks pakuks 15-16. detsember? Parimat soovides, Maarika Aro EQUASS Eesti spetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7223 2 mob +372 521 3563 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga 3 Maarika Aro Saatja: Ingrid Sindi <[email protected]> Saatmisaeg: 11. november 2014. a. 19:51 Adressaat: Maarika Aro Teema: RE: EQUASS Lõppauditi kuupäev Manused: EQUASS_taotlusvorm_11.11.2014.xlsx Tere Maarika, Saadan Equass totlusvormi lõppauditiks. Meile sobiks väga hästi kui toimub audit 11-12.detsembril. Kui vaja 15-16.dets, siis paneme sobima. Kuid, kui vähegi võimalik, siis suur eelistus on see, kui toimub 11.-12.dets. Heade tervitustega, Ingrid Ingrid Sindi Programmijuht Põltsamaa SOS Lasteküla Lossi 47, Põltsamaa, 48104 Tel +372 7723008 Mob +372 53401810 www.sos-lastekyla.ee www.facebook.com/SOSlastekyla From: Maarika Aro [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, November 11, 2014 1:59 PM To: Ingrid Sindi Subject: EQUASS Lõppauditi kuupäev Tere Ingrid, Hetkel on meil Teie asutuse auditi kuupäevaks 11.-12. detsember. Uurin, kas Teile ka mõni teinekuupäev sobiks? Näiteks pakuks 15-16. detsember? Parimat soovides, Maarika Aro EQUASS Eesti spetsialist Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus tel +372 687 7223 mob +372 521 3563 [email protected] Astangu 27 Tallinn 13519 www.astangu.ee Liitu Astangu uudiskirjaga 1 2 Maarika Aro Saatja: Ingrid Sindi <[email protected]> Saatmisaeg: 17. november 2014. a. 16:01 Adressaat: Keiu Talve; Maarika Aro Teema: Auditi taotlus Manused: EQUASS_taotlusvorm_11.11.2014.xlsx Järeltegevuse lipp: Järeltegevus Olekulipp: Lipuga märgitud Tere, Saadan uuesti meie taotluse. Ma seda Lisa-dokumenti meie personali koosseisu kohta ei saa muuta, see on tegevjuhi poolt kinnitatud dokument ja toob välja ametikohad eri üksustes, sealhulgas SOS Põltsamaal (punkt 3.2.). See on selline: 3.2. SOS Lasteküla Põltsamaa peremajad (3 peremaja, maksimaalne täituvus - 18 last) ametikoht kohtade arv koosseisus SOS emad 3,0* SOS tädid (SOS pereabilised) 3,0* SOS isa 0,45 Sotsiaaltöötaja/külajuhataja 1,5 Kokku 7,95 Ja lisan selgituse meie üksuses töötavate inimeste kohta: SOS Põltsamaa Lastekülas on igas peremajas (3 peremaja) SOS-emad ehk perevanemad (kokku 3 perevanemat. Perevanem on uus mõiste, mis tuleneb Sotsiaalhoolekandeseadusest). Nemad töötavad SOS peremajas töölepingu alusel. Perevanemate abikaasad, ehk SOS-isad, ei ole SOS Lasteküla põhitöötajad. Neil on omad töökohad väljaspool SOS Lasteküla. Nad tegutsevad ja elavad SOS peremajas koos oma abikaasaga, ja seda vabatahtliku lepingu alusel. Vabatahtliku tegevuse eest on kompensatsioon lisatud SOS perevanema töötasule (isa tasu on 0,15 % sos-ema töötasust, see on see mis struktuuris on näidatud 0,45. Tuleb nii et 3 ¤ 0,15). Üks isa tegutseb väikese koormusega külameistrina - kui mõnes majas mure tehilistes küsimustes, siis aitab lahendada. Lisaks on peretädid töölepingu alusel. Ning mina ja sotsiaaltöötaja. Kuna me Equassi rakendamisel oleme kaasanud kõiki inimesi, perevanemad, pere-isad, peretädid, sotsiaaltöötaja ja mina, siis kokku on 10 inimest ning märkisin taotlusesse samuti 10 töötajat. SOS-isad, kuigi nad ei ole koosseisulised põhitöötajad, on samuti olulised inimesed meie peretöös. Täpsustusena lisan, et praegu ei ole ühes peremajas SOS-isa. SOS perevanem elab ja tegutseb seal majas ilma abikaasata. Talle on abiks peretädi. Kokkuvõttes: 3 perevanemat (SOS-ema), 2 SOS-isa, 3 peretädi ning sotsiaaltöötaja ja mina. Andke palun teada, kui midagi veel täpsustama või lisama pean. Tervitades, Ingrid SOS Põltsamaa Lasteküla SOS Lasteküla Eesti Ühing Lossi 47, Põltsamaa 48104 Tel: 7723 008 1 Mob: 5257 520 www.sos-lastekyla.ee www.facebook.com/SOSlastekyla 2