Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 27.04.2022 nr 9-2/9-1 Rahandusministeerium Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu. Tegemist on eelnõuga, mille väljatöötamist alustati juba enam kui aasta tagasi, ning see ei ole seotud Vene Föderatsiooni agressiooniga Ukrainas ning sellest sõjast tuleneva julgeolekuriskiga Eesti Vabariigi ja selle elanike vastu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Laskurliit Eesti Jahispordi Liit Eesti Jahimeeste Selts Eesti Practical-Laskmise Ühing Eesti Relvaomanike Liit IDPA Eesti Ühendus Eesti Kaitsetööstuse Liit Eesti Turvaettevõtete Liit Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Sven Põierpaas 6125185 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 20.04.2022 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse paragrahviga 2 1 järgmises sõnastuses: „§ 21 . Tulirelvade alane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus (1) Politsei- ja Piirivalveamet vahetab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, relvakandmisloa või relva- ja padrunikollektsioneerimisloa andmisest keeldumise kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimise eelloa ja loa kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel lähtutakse teabe vahetamisel järgmis test Euroopa Liidu otsekohalduvatest õigusaktidest: 1) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks (ELT L 116, 3.5.2019, lk 1–4); 2) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamend i ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord (ELT L 307, 1.9.2021, lk 3–8). (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet vahetatakse siseturu infosüsteemi kaudu, mida on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem). (4) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu isikust: 1) kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 26 lõike 4 või 5 alusel relva- ja padrunikollektsioneerimisluba; 2) kellele keelduti väljastamast käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 6, 7, 8, 9, 11 või 111 või lõikes 4 sätestatud loa andmist välistavate asjaolude tõttu relvaluba, soetamisluba või relvakandmisluba; 3) kelle relvaluba, soetamisluba, relva- ja padrunikollektsioneerimisluba või relvakandmis luba tunnistati kehtetuks käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 2, 9, 91 , 92 , 93 , 94 või 95 või lõikes 31, 32 või 33 sätestatud alusel. (5) Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib, kas relvaluba, soetamisluba, relvakandmisluba või relva- ja padrunikollektsioneerimisluba taotleva isiku kohta on siseturu infosüsteemi esitatud teade, et talle on keeldutud väljastamast teises Euroopa Liidu liikmesriigis turvalisuse või tema ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relva käitlemise luba. (6) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriigi pädevaid asutusi siseturu infosüsteemi kaudu, et on väljastanud käesoleva seaduse § 624 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise dokumendi, ning kontrollib siseturu infosüsteemi esitatud teavet dokumentide kohta, mis on vajalikud relva ja laskemoona Eestisse või Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetamiseks.“; 2) paragrahvi 23 lõike 9 punktis 1 asendatakse tekstiosa „,pikendamine või vahetamine “ tekstiosaga „või pikendamine“; 3) paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 24. Teenistus- ja tsiviilrelvade register ning elektrooniline menetlus (1) Teenistus- ja tsiviilrelvade register on käesolevas seaduses sätestatud lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotluste esitamiseks ja menetlemiseks, lubade ja passi väljastamiseks või sellest keeldumiseks, loa omajate, relvade ja laskemoona tüübikinnituste, relvade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate üle arvestuse pidamiseks asutatud andmekogu. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri eesmärk on: 1) tagada Eestisse kaubana saabunud ja Eestis alaliselt asuvate teenistus- ja tsiviilrelvade ning nende laskemoona, tulirelva oluliste osade ja laskekõlbmatute relvade jälgitavus; 2) tagada käesoleva seaduse § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusloa omaja soetatud või valmistatud sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoona jälgitavus; 3) tagada käesoleva seaduse alusel luba taotlevate isikute, loa omajate ning relvaomanike ja -valdajate üle tõhus järelevalve; 4) hõlbustada registrisse kantud relvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona vaba liikumist ja nende andmete alusel järelevalve teostamist ning 5) lihtsustada aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust. (2) Teenistus- ja tsiviilrelvade registris töödeldakse järgmisi andmeid: 1) loa taotlemise ja väljastamisega seotud andmed, mis on vajalikud käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) loa omajate ja relvaomanike andmed, sealhulgas nende isikut tõendava dokumendi ja tervisetõendi andmed; 3) piiratud tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona andmed; 4) relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvate relvade, välja arvatud muuseumi relvakollektsioo ni kuuluvate relvade andmed; 5) laskekõlbmatute relvade andmed; 6) laskekõlbmatute relvade omanike andmed; 7) tüübikinnitusega relvamarkide ja -mudelite ning nende modifikatsioonide andmed; 8) tüübikinnitusega padrunimudelite ja nende modifikatsioonide andmed; 9) teenistusrelvade, nende oluliste osade ja laskemoona omanike andmed; 10) sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed; 11) leitud relva andmed; 12) leitud relvast teavitaja andmed; 13) asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmed. (3) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantavate andmete täpsem koosseis sätestatakse registri põhimääruses. (4) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter määrusega. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri isikuandmeid. (6) Käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktides 1–2 ja 5–6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad tsiviilkäibes lubatud relva, tulire lva olulise osa ja laskemoona käibe jälgitavuse. (7) Käesoleva seaduse § 8333 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud tegevusloa omaja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ning lahingumoona käibe jälgitavuse. (8) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta järgmiste relvade andmeid: 1) piiramata tsiviilkäibega relv; 2) kumminui; 3) transiitveosena veetav relv; 4) teenistusrelvade hulka kuuluv külmrelv. (9) Relva andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse sisseveol, Eestis relva valmimisel ja markeerimisel, registreerimata relva leidmisel, relva asitõendiks tunnistamisel või konfiskeerimisel ning relva sõjarelvade registrist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisel. (10) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (11) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikustatud andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. (12) Käesoleva seaduse § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud relva omaval asutusel, § 66 lõikes 1 ja § 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omajal, tüübikinnituse tegijal, kohtutäituri ja pankrotihald ur il on juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registri olevatele isikuandmetele, et täita neile käesoleva seaduse alusel pandud ülesandeid. Muudel isikutel on juurdepääs registri isikuandmetele juhul, kui see õigus tuleneb seadusest. (13) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatule väljastatakse isikuandmeid andmesubjekti nõusolekul. Andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringuks, riiklikuks statistikaks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile, et tagada tema ülesannete täitmine, ning muul juhul, kui teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud. (14) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses sätestatakse: 1) registri ülesehitus ja organisatsiooniline struktuur; 2) registrisse kantud andmete koosseis; 3) registri andmeandjad ja -saajad; 4) andmevahetuse viis; 5) vajaduse korral muud registri pidamisega seotud korralduslikud küsimused. (15) Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja käesoleva seaduse alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus. (16) Käesoleva seaduse alusel väljastatava loa ja Euroopa tulirelvapassi taotlus ning sellega seotud dokumendid esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kui taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võima lik esitada elektroonilise iseteeninduskeskkonna kaudu, esitatakse need Politsei- ja Piirivalveametile, kes kannab andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. (17) Väljastatud loa ja Euroopa tulirelvapassi andmed tehakse taotlejale ja käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktis 1, 2, 4 või 5 sätestatud tegevusalal tegutsejale kättesaadavaks teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu. Loa väljastamise kohta saadetakse taotlejale teade Politsei- ja Piirivalveameti elektroonilisse iseteeninduskeskkonda, taotleja elektronposti aadressile, lühisõnumiga mobiiltelefoni numbrile või mõnel muul kokkulepitud viisil. (18) Välisriigile võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid edastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks või rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. (19) Teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid, et korraldada küsitlusi Politsei- ja Piirivalveameti avalike teenuste kohta ning saata isikutele käesoleva seaduse alusel väljastatud lubadega seotud teavitus i, näiteks isikule väljastatud loa teenistus- ja tsiviilrelvade registris kättesaadavaks tegemine või loa kehtivuse tähtaja lõppemine.“; 4) paragrahvi 25 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(22 ) Kollektsioneerimisloale kantakse järgmised andmed: 1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) kollektsiooni pidaja elu- või asukoha aadress; 3) relvahoidla aadress; 4) kollektsioneeritava relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering; 5) relva isiku nimele registreerimise kuupäev; 6) loa väljaandja; 7) loa väljaandmise kuupäev; 8) loa kehtivuse lõppkuupäev.“; 6) paragrahvi 26 lõike 1 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „lõike 2 punktides 2–4 ja 6“ tekstiosaga „lõikes 2“; 7) paragrahvi 26 lõike 2 esimeses lauses asendatakse arv „5“ arvuga „6“; 8) paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Soetamisloa taotlemisel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles näidatakse taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood ning soetatava relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering.“; 9) paragrahvi 31 lõike 4 esimesest lausest, § 39 lõike 1 esimesest lausest ja § 60 3 lõikest 3 jäetakse välja sõna „kirjaliku“; 10) paragrahvi 32 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Soetamisluba annab selle omajale õiguse soetada loal märgitud liiki relva ja selle laskemoona käesoleva seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud koguses.“; 11) paragrahvi 32 lõiked 5, 61 , 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Soetamisloale kantakse järgmised andmed: 1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) soetada lubatud relva liik käesoleva seaduse § 11 ja § 12 lõike 1 järgi; 3) soetada lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6 või § 31 lõike 1 punktidest 1–7; 4) soetada lubatud relvade arv; 5) loa väljaandja; 6) loa väljaandmise kuupäev; 7) loa kehtivuse lõppkuupäev.“; 13) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui relv soetatakse tegevusloa omajalt, registreerib tegevusloa omaja soetatud relva viivitamata teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu relva soetaja relvaloale. Välisriigist soetatud relva registreerimiseks kohustub relva soetaja esitama relva Eestisse saabumise päevast arvates seitsme tööpäeva jooksul elu- või asukohajärgsele prefektuurile, kes registreerib selle teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu relva soetaja relvaloale.“; 14) paragrahvi 33 lõiked 2 ja 5–7 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 33 lõike 3 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „soetamisluba ning“; 16) paragrahvi 34 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Politsei- ja Piirivalveamet väljastab relvaloa ametniku suulise otsuse alusel isikule:“; 17) paragrahvi 34 lõike 1 punktis 3 asendatakse arv „5“ arvuga „6“; 18) paragrahvi 34 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21 ) Füüsilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed: 1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) loa omaja elukoha aadress; 3) loa omajale lubatud relva liik, lähtudes käesoleva seaduse § 11 punktist 1, 2, 3, 4 või 8 ning § 12 lõikest 1; 4) loa omajale lubatud relva otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6; 5) loa omaja relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering; 6) relva hoiukoht; 7) relva isiku nimele registreerimise kuupäev; 8) loa väljaandja; 9) loa väljaandmise kuupäev; 10) loa kehtivuse lõppkuupäev.“; 19) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41 ) Paralleelrelvaloale kantakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud andmetele lisaks relvaomaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood.“; 20) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61 ) Juriidilise isiku relvaloale kantakse järgmised andmed: 1) juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) juriidiline aadress, vajaduse korral filiaali nimi ja asukoht; 3) juriidilise isiku juhi ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 4) vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 5) relva liik, otstarve, mark, mudel, kaliiber ja markeering; 6) relva isiku nimele registreerimise kuupäev; 7) relva hoiukoha aadress; 8) loa väljaandja; 9) loa väljaandmise kuupäev; 10) loa kehtivuse lõppkuupäev.“; 21) paragrahvi 34 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Relvaloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud tervisetõend i kehtivusaeg. Paralleelrelvaloa kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja paralleelrelvaluba kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral või relvaomaniku taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada paralleelrelvaluba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast.“; 22) paragrahvi 34 lõiked 10 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 35 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Füüsilise isiku soetamisloa või relvaloa taotluse vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet kahe kuu jooksul arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast. (2) Relvaloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama: 1) taotluse, näidates selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning käitlemiseks soovitava relva liigi, otstarbe ja hoiukoha; 2) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele; 3) tervisetõendi; 4) dokumendi, mis tõendab vähemalt sellise 16-tunnise esmaabikoolituse läbimist, mille on andnud tervishoiutöötaja, kes on läbinud esmaabiõpetajate koolituskursuse ja kellel on sellekohane tunnistus. (3) Paralleelrelvaloa saamiseks on taotleja kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidele esitama relvaomaniku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktandmed ning kirjaliku nõusoleku tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel. (4) Soetamisloa saamiseks on taotleja kohustatud esitama taotluse, näidates selles oma ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning soetada soovitava relva otstarbe, margi või liigi või konkreetse relva andmed. Soetamisloa taotlejal peab olema kehtiv relvaluba. (5) Enne relvaloa, paralleelrelvaloa või soetamisloa taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu. (6) Relvaloa või paralleelrelvaloa võib väljastada isikule, kes on sooritanud eksami, mis koosneb teooriaeksamist ja relva käsitsemise katsest (edaspidi koos relvaeksam). Kui taotletakse gaasi- või akustilise relva soetamisluba või relvaluba, ei pea relvaeksamil relva käsitsemise katset sooritama. Relvaeksami tulemus kehtib üks aasta selle sooritamise päevast arvates. (7) Relvaeksam sooritatakse eesti keeles. Kui isik ei valda eesti keelt, võib ta sooritada teooriaeksami tõlgi abil muus keeles, kusjuures tõlke kulud kannab eksami sooritaja. (8) Enne relvaeksamit peab isik tasuma riigilõivu. (9) Relvaeksami nõuded ja läbiviimise korra ning soetamisloa ja relvaloa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõudeid ei kohaldata: 1) politseiametnikule, vanglaametnikule, demineerija kutsega Päästeameti ametnikule ja tegevväelasele, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ning kes vastab politsei- , vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumisel esitatavatele tervisenõuetele; 2) abipolitseinikule, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikuks asumisel esitatavatele tervisenõuetele; 3) Kaitseliidu tegevliikmele, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja käesoleva seaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend; 4) käesoleva seaduse § 30 lõigetes 3 ja 5 nimetatud isikutele. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikutele väljastatakse relvaluba, paralleelrelvaluba või soetamisluba ametniku suulise otsuse alusel, kui nad on esitanud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud dokumendid, relva kandmise õiguse olemasolu tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg. (12) Relvaloa omaja ei pea relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Arvestades nii tulirelva kui ka relvaraua pikkust peab relvaloa omaja teist liiki tulirelva soetamisel sooritama tulirelva käsitsemise katse. (13) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud tulirelva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu. (14) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 5 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud relvaeksamit. (15) Kui käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 5 nimetatud relva soetamisluba või relvaluba taotleb isik, kellel on sama lõike punktis 1, 2, 3 või 6 nimetatud relva käitlemiseks relvaluba, ei pea selle kehtivuse ajal sooritama käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teooriaeksamit.“; 24) paragrahvi 352 lõikes 1 asendatakse sõnad „politsei taotleja kirjalikul“ sõnadega „Politsei- ja Piirivalveameti loal ning taotleja“; 25) paragrahvi 353 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui relvaloa taotlus jäetakse käesoleva seaduse alusel läbivaatamata või keeldutakse loa väljastamisest, samuti kui leitud relv antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile ning isik ei soovi seda endale saada, säilitatakse haldusmenetluses kogutud isikuandmeid nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui kümme aastat menetluses otsuse tegemisest või otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. “; 26) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) taotluse, põhjendades selles relva vajalikkust ning näidates taotleja nime, isikukoodi ja kontaktandmed ning soetada soovitava relva hoiukoha, otstarbe, margi, mudeli, kaliibri ja koguse;“; 27) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401 . Juriidilise isiku relvakandmisluba (1) Juriidilise isiku relvakandmisluba (edaspidi ka relvakandmisluba) on juriidilise isiku või etendusasutuse töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5 1 punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele relva kandmiseks ja edasitoimetamiseks ette nähtud luba. (2) Juriidiline isik esitab Politsei- ja Piirivalveametile taotluse relvakandmisloa väljastamiseks oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 5 1 punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele, kellel on taotletava relvaliigi käitlemiseks kehtiv relvaluba. (3) Relvakandmisloa taotluses märgitakse relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood, käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud relva otstarve ja hoiukoha aadress, isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ning selle relva liik, mark, mudel ja kaliiber, mille kandmiseks luba taotletakse. (4) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul kõigi nõutavate andmete esitamise päevast arvates. (5) Relvakandmisloale kantakse järgmised andmed: 1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood; 3) relva otstarve, liik, mark, mudel ja kaliiber; 4) relva hoiukoha aadress; 5) loa väljaandja; 6) loa väljaandmise kuupäev; 7) loa kehtivuse lõppkuupäev. (6) Relvakandmisloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud relvaloa või tervisetõendi kehtivusaeg. (7) Relvakandmisloa kehtivus peatatakse ja see tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse §-s 43 kehtestatud alustel ja korras. (8) Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja töösuhte lõppemisel, laskespordiklubi liik me lahkumisel laskespordiklubist, käesoleva seaduse § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmesuse lõppemisel ning juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Sellisel juhul on isikul õigus vahetada relvakandmis luba relvaloa vastu kolme kuu jooksul alates loa kehtivuse lõppemise päevast. (9) Relvakandmisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest. (10) Kui relvakandmisloa kehtivus lõpeb või peatatakse või luba tunnistatakse kehtetuks, peab loa omaja loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval tagastama relva ja laskemoona nende omanikule. Juhul kui relva või laskemoona ei ole võimalik omanikule tagastada, antakse need hoiule Politsei- ja Piirivalveametisse.“; 28) paragrahvid 41 ja 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 41. Relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa kehtivuse pikendamine (1) Relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda loa omaja taotluse põhjal. Relvakandmisloa kehtivuse lõppemise korral pikendatakse seda juriidilise isiku taotluse põhjal. (2) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa pikendamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada: 1) taotlus, näidates selles taotleja ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja kontaktandmed ning relva hoiukoha; 2) tervisetõend; 3) dokumendid, mis tõendavad loa omaja vastavust käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 või 3, § 30 lõikes 2 või 5 või § 34 lõikes 11 , 12 , 13 , 14 või 15 sätestatud nõudele. (3) Paralleelrelvaloa kehtivuse pikendamiseks tuleb peale käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud dokumentide esitada relvaomaniku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed ning nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud dokumendid tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. (5) Enne kui relvaloa omaja esitab relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivuse pikendamise taotluse, peab ta tasuma riigilõivu. (6) Kui pikendatakse sellise relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivust, mille kehtivus on käesoleva seaduse alusel peatatud, väljastab Politsei- ja Piirivalveamet isikule uue loa. Selle kehtivus peatatakse, kuni langeb ära peatamise aluseks olev asjaolu või möödub pikendatava loa kehtivuse peatamise otsuses märgitud tähtaeg. (7) Kui pikendatakse sellise relvaloa või paralleelrelvaloa kehtivust, millel on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud relva käsitsemise katse. (8) Enne käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 nimetatud relva käsitsemise katset peab isik tasuma riigilõivu. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule, kui ta esitab relva kandmise õigust tõendava dokumendi ja tervisetõendi või ametiasutuse kinnituse tervisenõuetele vastavuse kohta. Tervisenõuetele vastavust kinnitavas dokumendis peab olema märgitud selle kehtivusaeg. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuet ei kohaldata käesoleva seaduse § 35 lõike 10 punktides 1–3 nimetatud isikule, kui ta esitab relva kandmise õigust tõendava dokumendi. (11) Enne relvaloa kehtivuse pikendamist peab relvaloa omaja tõestama oma relvaloale kantud relvade olemasolu. (12) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa kehtivust pikendatakse, kui ei esine käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10 või 15, lõike 4 punktis 3, 4 või 5 või § 40 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 või lõike 11 punktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud asjaolusid, mis välistavad loa andmise. § 42. Kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa andmete muutumisest teavitamine (1) Politsei- ja Piirivalveametit tuleb teavitada: 1) loa omaja kontaktandmete muutumisest; 2) relva otstarbe muutumisest; 3) relva hoiukoha või lisahoiukoha asukoha muutumisest; 4) relva ümbertegemisest tingitud muudatustest relva andmetes (liik, mark, kaliiber, markeering); 5) relva kadumisest, vargusest või hävimisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud juhul tuleb Politsei- ja Piirivalveamet it teavitada seitsme tööpäeva jooksul. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul tuleb Politsei- ja Piirivalveametit teavitada viivitamata. (3) Kui andmed muutuvad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud põhjusel, tuleb tasuda riigilõiv.“; 29) paragrahvi 43 lõike 3 punktid 3 ja 5–7 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 44 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemist, peatamist või kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud andma need hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval üle Politsei- ja Piirivalveametile.“; 31) paragrahvi 44 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ning paralleelrelvaloa politseile “; 32) paragrahvi 44 lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad „Loa, relva“ sõnaga „Relva“; 33) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Relva ja laskemoona üleandmine- vastuvõtmine vormistatakse aktiga, milles on kirjas üleandja ja vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, üleandmise aeg ja koht, üleandmise põhjus, andmed üleantava relva liigi, margi, mudeli ja markeeringu kohta ning üleantava relva komplektsuse ja seisukorra kirjeldus. Üleantava laskemoona kohta kirjutatakse akti kaliiber ja kogus. Akt koostatakse kahes eksemplaris ning sellele kirjutavad alla relva või laskemoona üleandja ning Politsei- ja Piirivalveameti esindaja. Üks eksemplar jääb Politsei- ja Piirivalveametile, teine üleandjale.“; 34) paragrahvi 44 lõikes 6 asendatakse sõnad „erikonfiskeerimise otsuse alusel“ sõnadega „kohtu otsuse alusel konfiskeeritud ja“; 35) paragrahvi 44 lõike 7 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie Politsei- ja Piirivalveametile ning kohus või Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud taastama relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.“; 36) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51 ) Kui isiku nimele on registreeritud tulirelv, millel on mitu otstarvet, võib füüsiline isik hoida laskemoona koguses, mis ei ületa suurima lubatud kogusega otstarbe padrunikogust.“; 37) paragrahvi 50 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Relva ja laskemoona kandval isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument.“; 38) paragrahvi 51 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja sõnad „või relvakandmisluba“; 39) paragrahvi 52 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Relva ja laskemoona väljastamise üle peetakse arvestust teenistus- ja tsiviilrelvade registris nii, et oleks võimalik igal ajal kontrollida, kellele ja millal relv või laskemoon väljastati. Arvestuse pidamisel fikseeritakse vähemalt järgmised andmed: 1) relva väljastamise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg; 2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering; 3) padrunite arv; 4) relva saanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 5) relva väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.“; 41) paragrahvi 52 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Relva ja laskemoona vastuvõtnud isik teeb selle kohta märke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse.“; 42) paragrahvi 52 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Isikliku tulirelva hoiulevõtmine ja tagastamine fikseeritakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris. “; 43) paragrahvi 52 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid säilitatakse viis aastat kande tegemisest arvates.“; 44) paragrahvi 52 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 45) paragrahv 53 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 59 lõikest 8 jäetakse välja sõna „kirjalikult“; 47) paragrahvi 601 lõike 2 punktis 2 ja § 77 lõikes 5 asendatakse sõna „number“ sõnaga „markeering“; 48) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Relva võõrandamine vormistatakse relvaomaniku või -valdaja taotluse alusel. Taotluses tuleb märkida andmed võõrandatava relva ja isiku kohta, kellele relv võõrandatakse.“; 49) paragrahvi 74 lõike 1 punktid 1–2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõudma relva soetajalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja kontrollima käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa olemasolu ning nõudma laskemoona või piiratud käibega padrunisalve soetajalt isikut tõendava dokumendi ja Kaitseliid u seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist; 11 ) nõudma relva soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud dokumendi esitamist; 2) veenduma komisjonimüüki antava relva võõrandamise loa olemasolus;“; 50) paragrahvi 74 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 2 järgmises sõnastuses: „12 ) nõudma laskemoona soetavalt välismaalaselt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 või § 624 lõike 1 punktis 3 sätestatud loa esitamist;“; 51) paragrahvi 74 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) müüa relva või laskemoona isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole relva soetamiseks seda liiki relva soetamisluba või laskemoona soetamiseks relvaluba;“; 52) paragrahvi 80 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 53) paragrahvi 80 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21 ) Päritud, leitud, ühisomandis olnud või teises riigis laskekõlbmatuks või akustiliseks muudetud relva puhul märgitakse loataotluses: 1) omaniku või valdaja andmed, sealhulgas füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht ja telefoninumber või juriidilise isiku nimi, registrikood või registreerimisnumber, aadress ja telefoninumber; 2) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering; 3) teises riigis laskekõlbmatu või akustilise relva kohta välja antud tõendi koopia selle olemasolul.“; 54) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 2 2 järgmises sõnastuses: „(22 ) Loale kantakse järgmised andmed: 1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) juriidilise isiku vastutava isiku nimi ja isikukood; 3) loa väljaandmise eesmärk; 4) relva liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering; 5) laskemoona kaliiber ja kogus; 6) relva ümbertegeva, lammutava, laskekõlbmatuks muutva või laskekõlbmatusnõuetele vastavust tuvastava isiku andmed; 7) eritingimused; 8) loa väljaandja; 9) loa väljaandmise kuupäev; 10) loa kehtivuse lõppkuupäev.“; 55) paragrahvi 80 lõiked 10–12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Kui relv soovitakse anda komisjonimüüki, tuleb selleks taotleda Politsei- ja Piirivalveamet ilt relva võõrandamise luba. Relva komisjonimüüki võtmisel teavitab tegevusloa omaja sellest Politsei- ja Piirivalveametit, kes teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kande. Relvaoma nik võib võtta komisjonimüüki antud relva tagasi, esitades taotluse Politsei- ja Piirivalveametile, kes teeb selle kohta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kande ning teavitab sellest tegevusloa omajat. (11) Kui relvaluba tunnistatakse kehtetuks relva ümbertegemise ajal, annab relva Politsei- ja Piirivalveametile üle relva ümbertegija. (12) Pärast tehingut teeb tegevusloa omaja selle kohta kande teenistus- ja tsiviilrelvade registr isse ning teavitab sellest Politsei- ja Piirivalveametit.“; 56) paragrahvi 80 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 57) paragrahvi 81 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõudma isikult, kes on toonud relva parandamiseks, ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks, isikut tõendava dokumendi esitamist ja kontrollima nõutava loa olemasolu;“; 58) paragrahvi 81 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahvi 81 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „ja“ sõnadega „kellel ei ole“; 60) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Arvestust peetakse käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud alustel ja korras.“; 61) paragrahvi 82 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 62) paragrahvi 83 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Relva ja laskemoona hävitamise kohta koostatakse akt, milles näidatakse relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber, relva markeering, kui see on olemas, laskemoona kogus, hävitamise koht, kuupäev ja moodus. Akti allkirjastavad relva või laskemoona hävitamise l viibinud isikud ning akti säilitatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Relvaomaniku või -valdaja taotlusel edastatakse talle akti koopia.“; 63) paragrahvi 86 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 64) paragrahvi 86 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Enne relva laenamist peab laenaja tutvuma relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuete ga ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirjaga. Nõudeid ja eeskirja tutvustab relvade laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor. Relva laenaja vastutab relva hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest.“; 65) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(31 ) Laenutaja on kohustatud pidama eraldi arvestust relva laenaja ning talle laenatud relva ja kasutada antud padrunite kohta. Arvestuses peab kajastuma laenaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, laenamise kuupäev ja kellaaeg, laenutatud relva liik, mark, mudel ja markeering ning kasutada antud padrunite arv.“; 66) paragrahvi 86 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 67) paragrahvi 86 lõike 9 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 68) paragrahvi 873 lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „ja kinnitama seda allkirjaga“; 69) paragrahv 895 tunnistatakse kehtetuks; 70) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 37–39 järgmises sõnastuses: „(37) Käesoleva seaduse alusel väljastatud paberil kollektsioneerimisluba, relvasoetamisluba, relvaluba, paralleelrelvaluba, juriidilise isiku relvaluba, relvakandmisluba ning relva võõrandamise, ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise luba kehtib sellel märgitud kehtivusaja lõpuni. Kehtivuse kaotanud paberluba ei pea Politsei- ja Piirivalveametile tagastama. (38) Käesoleva seaduse alusel paberil peetavat relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite ja lasersihikute müügiraamatut, laskemoona müügiraamatut ning parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõue te le vastavuse tuvastamisele toodud relvade ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestuse raamatut säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa kehtivuse lõppemise või kehtetuks tunnistamise korral on tegevusloa omaja kohustatud andma raamatud üle Politsei- ja Piirivalveametile hilje ma lt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval. (39) Käesoleva seaduse alusel paberil peetavat juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja selle laskemoona väljastamise arvestuse raamatut säilitatakse viis aastat viimase sissekande kuupäevast arvates.“; 71) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25).“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 263 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 263. Relvaseaduse alusel loataotluse läbivaatamine, loa kehtivusaja pikendamine ning andmete muutmine teenistus- ja tsiviilrelvade registris (1) Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimis loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. (2) Relva lammutamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja relva laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõ ivu 30 eurot. (3) Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimis loa kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. (4) Relva hoiukoha andmete muutmise või ajutise hoiukoha andmete teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.“; 2) paragrahvi 264 lõikes 1 asendatakse arv „5“ arvuga „6“; 3) paragrahvi 264 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 35 lõikest 5 või 8 või § 41 lõikest 3 1 “ tekstiosaga „§ 35 lõikest 6 või 12 või § 41 lõikest 6“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. veebruaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 39–44 jõustuvad 2025. aasta 1. veebruaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, …………………………. 2022 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………….. 2022  Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tehnoloogia areng ning vajadus tagada tõhus järelevalve relvade ja nende omanike üle on loonud nõudluse ajakohase, turvalise ja kasutajakeskse relvade ja relvaomanike andmete töötlemise tehnoloogia järele. Kuritegevuse ennetamise ja võimalike lisanduvate kasutusalade tõttu on vaja pidevalt ajakohastada ka relvavaldkonnas (elektroonilise) järelevalve teostamiseks vajalikke lahendusi. Teenistus- ja tsiviilrelvade register (edaspidi ka register), kuhu kantakse piiratud tsiviilkä ibes olevad relvad, kõik relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvad relvad, välja arvatud muuseumi relvakollektsiooni kuuluvad relvad, ning laskekõlbmatud relvad ja teenistusrelvad, on kasutusel olnud 2002. aastast. Algul oli registri kasutusala väga kitsas: eesmärk oli säilitada relvade ja relvaomanike andmeid ning pidada arvestust relvaomanikele väljastatud relvalubade üle. Loataotluste esitamine, menetluses tõendite kogumine ja langetatud otsused registris ei kajastu. Algsetele funktsioonidele on aastatega aga lisandunud hulk uusi. Nii näiteks hakati registri kaudu koguma algelisi statistilisi andmeid, näiteks on võimalik saada ülevaade selle kohta, kui palju on relvi arvel ja mis otstarbel isikud neid kasutavad. Samuti on aastate jooksul tekkinud uusi relvaliike, mille üle registris arvestust peetakse. Näiteks peetakse arvestust laskekõlbmatute ja akustiliste relvade ning nende omanike üle. Registri olemasolev infotehnoloogiline baas on vananenud ja ei võimalda sellist andmetöötlust, nagu tänapäeval vaja. Registri tehniline lahendus ei võimalda seda liidestada teiste, uuemate andmekogudega. Samas kasvab vajadus teenistus- ja tsiviilrelvade registri ning teiste andmekogude, sealhulgas rahvusvaheliste andmekogude automaatseks infovahetuseks. Arendatakse turvarakendusi registris andmete säilitamiseks, kuid nende ühildamine olemasole va registriga muutub päev-päevalt raskemaks. Süsteem on vananenud, iga suurem uuendus või lahendus võib tekitada uue vea, uuenduste elluviimine on aeganõudev ja uuele tehnoloogia le üleminek kohati võimatu. Süsteem on aeglane ja kasutajale kohmakas ning ei võimalda teha automaatpäringuid. On vaja tagada ressursisäästlik, optimeeritud ja tõrgeteta toimiv relvalubade taotlemise ja väljaandmise menetlus. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ning Siseministeer iumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) alustasid teenistus- ja tsiviilrelvade registri ajakohastamist, mille käigus suurendatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri kui avaliku teenuse töökindlust, tagatakse andmete, sh avalike andmete kvaliteet ja võimalus esitada neid reaalajas ning ressursisäästlik registri edasiarendamise suutlikkus. Valdkonna aktuaalsusest johtuva lt peavad nüüdsed lahendused arvestama suutlikkust teha uusi täiendusi, liideseid ja arendustöid paindlikult ning ressursisäästlikult. Projekti tulemusena viiakse kõik registri andmed ja funktsioonid uuele tarkvaraplatvormile, mis annab võimaluse luua moodsamate vahendite ga turvalisemaid ja mugavamaid kasutajaliideseid. Selle käigus tagatakse kogu süsteemi parem töökindlus, lihtsustatakse tööprotsesse, vähendatakse paberdokumentide mahtu ja hoitakse kokku nii loataotlejate kui ka PPA lubadeametnike tööaega. Projekt aitab arendada teenusepõhist ühiskonda, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda, ilma et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhilisest struktuurist ja selle rollide jaotusest (eelkõige paberivaba Eesti ja võimalus suhelda riigiga asutusse minemata või minnes vaid erivajadusel). Tehnoloogiline alusplatvorm on tulevikukindel ja turvaline ning muutub paindlikult koos kasutajate vajaduste ja tehnoloogilise arenguga. Eelnõuga kavandatakse relvaseaduses (edaspidi RelvS) õiguslikud muudatused, mis on vajalikud, et minna üle täisdigitaalsele loamenetlusele ning võtta kasutusele uus teenistus- ja tsiviilrelvade register. Muudatuste jõustumisel väljastatakse paberil üksnes relvaga rahvusvaheliseks liiklemiseks vajalikke lube: eriluba, eelluba, luba ja Euroopa tulirelvapass. Lube ja Euroopa tulirelvapassi taotletakse ja taotlusi menetletakse aga samuti elektroonselt. Kuna relvaloa menetlus digiteeritakse, muudetakse ka riigilõivuseadust (edaspidi RLS). Kui kehtiva seaduse järgi tuleb pärast mistahes loaandmete muutumist taotleda paberloa vahetamist, siis eelnõu kohaselt teavitatakse andmete muutumisest haldusorganit ja luba selliselt enam ei vahetata. Seega ei nõuta ka loa vahetamise eest enam riigilõivu. Samas lisandub riigilõ ivu maksmise kohustus loa kehtivusaja pikendamise eest. Riigilõivu määr jääb samaks – 15 eurot. Samas määras tuleb riigilõivu tasuda ka relva hoiukoha andmete muutmise või ajutise hoiukoha andmete teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmise eest. Loa omaja kontaktandmete või relva otstarbe ning relva ümbertegemisest tingitud andmete muudatusest teavitamine ei ole koormatud riigilõivuga. Lisaks täiendatakse RelvS-i sätetega, milles reguleeritakse tulirelvade alast teabevahetust ja koostööd Euroopa Liidus. Vajadus RelvS-i täiendada tuleneb sellest, et Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon on võtnud vastu mitu Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta direktiivi (EL) 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (ELT L 115, 6.4.2021, lk 1–25) (edaspidi tulirelvadirektiiv) otsekohalduvat rakendusakti ning nendes aktides toodud ülesannete täitmine vajab õigusselguse huvides RelvS-is kajastamist. Eelnõu järgi täiendatakse RelvS-is PPA ülesandeid relvavaldkonnas tehtava andmevahetusega. Sätestatakse, mis teavet PPA teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vahetab, näiteks teavet selle kohta, kas isikule on keeldutud relvaloa väljastamisest seetõttu, et teda on karistatud süütegude toimepanemise eest, ning mis Euroopa Liidu õigusaktidest andmevahetuses lähtutakse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185, [email protected]) ja sama osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik ud Ragnar Kass (tel 612 5230, [email protected]) ja Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse RelvS-i 1. jaanuaril 2022. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.07.2020, 5) ja RLS-i 1. jaanuaril 2023. aastal jõustuvat redaktsiooni (RT I, 03.01.2022, 26). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamise ga. Eelnõul on aga puutumus Euroopa Liidu õigusega, sest tulirelvade käitlemine, sh kohustus pidada elektroonilist tsentraliseeritud või detsentraliseeritud andmekogumissüsteemi, mis tagab volitatud asutustele juurdepääsu andmekogumissüsteemidele, kuhu on kantud vajalik teave iga tulirelva ja selle omaniku kohta, on reguleeritud tulirelvadirektiivis. Teenistus- ja tsiviilrelvade registris töödeldakse füüsiliste isikute isikuandmeid. Isikuandmete kaitse on reguleeritud otsekohalduvas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88) (edaspidi isikuandmete kaitse üldmäärus). Isikuandmete töötlemisel on arvestatud isikuand mete töötlemise põhimõtetega ja isikuandmete kaitse üldmäärusega. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 (edaspidi STAK) üldeesmärk oli, et „Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ning asjatundlik abi“. STAK-i programmi „Turvalisemad kogukonnad“ eesmärk on järgmine: „Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, milles inimesed tunnetavad oma teadlikkuse ja oskuste kasvu ning algatava hoiaku võtmise tõttu rolli ühiskonna turvalisuse loomisel, oskavad turvalisuser iske märgata ning nendele adekvaatselt reageerida“. Eelnõu on seotud STAK-i programmi „Turvalisemad kogukonnad“ rakendusplaani 2019–2022 meetme 3 „Avaliku korra tagamine “ võimekuse 1 oodatava tulemusega 3 „Relvade ja laskemoona käitlemine on õnnetusi ja õigusrikkumisi ennetav“. Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030 on võetud eesmärgiks järgmise kümne aasta jooksul hoida ja kasvatada Eesti siseturvalisust ning lahendada võimalikke kitsaskohti ajakohaselt, mõjusalt ja nutikalt. Üks olulisemaid tegevussuundi on turvalisem avalik ruum ja selles on suur osa ka sellel, et relvad oleksid lubatud isikutele, kes on õiguskuulekad ja oskavad relvi ohutult käidelda. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri tehniline ajakohastamine on just see nutikas lahendus, mis aitab operatiivselt koguda ja analüüsida olulist infot relvaloa taotlejate ja omajate kohta ning langetada ametnikul õige otsuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel koostatakse digiühiskonna arengukava aastani 2030, mis annab riigiülesed suunad digiteenuste arendamise, küberturvalisuse ja ühilduvuse valdkonnas. Relvavaldkonna menetluste digiteerimine toetab eelkõige järgmisi digiühiskonna arengukava arenguhüppeid:  roheline digiriik (paberivaba menetlus);  sündmuspõhised ja proaktiivsed teenused;  kasutajakesksuse juurutamine;   andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine: 1) aitab arendada teenusepõhist ühiskonda, kus kõik inimesed saavad riigiga suhelda, ilma et nad peaksid teadma midagi avaliku sektori hierarhilisest struktuurist ja selle rollide jaotusest (eelkõige paberivaba Eesti ja võimalus suhelda riigiga asutusse minemata või minnes vaid erivajaduse l intervjuu või küsitluse tegemiseks); 2) toetab riigi infosüsteemi koosarenemist: iseteeninduskeskkonna raamistik haakub PPA menetlus- ja kaupmehekeskkonnaga, mis omakorda arvestavad ja on kooskõlas raamistik u põhimõtetega arusaadavast, usaldusväärsest ja täisautomaatsest taotlus- ja menetluskeskkonnast, hõlmates ristkasutusfunktsioone teiste riigi infosüsteemidega. Projekti taristu vastab riigip ilve alusnõuetele: pilv põhineb mikroteenustel ja hakkab tööle SMIT-i CloudFoundrys. Projekti tehnilised lahendused on planeeritud ja lahendatud selliselt, et neid oleks võimalik kasutada ka teiste moodulite või riigi infosüsteemide arendamisel. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälteenamusega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kavandatakse RelvS-is muudatusi, mis on vajalikud, et teenistus- ja tsiviilrelvade registrit tehnoloogiliselt arendada ja muuta senine paberil relvaloamenetlus (haldusmenetlus) elektrooniliseks. Eesti on digitaalselt arenenud riik, kus paljusid avaliku ja erasektori teenuseid on võima lik kasutada digitehnoloogia abil interneti vahendusel. Rahvusvahelistes riikide digivõime või küberkaitse võime edetabelites on Eesti tulemus võrreldav palju suuremate ja võimeka mate riikidega. Euroopa Komisjoni 2021. aasta dokumendi „Digital Economy and Society Index“ tulemustes oli Eesti seitsmendal kohal, kusjuures väga kõrge hinnangu sai Eesti just avaliku sektori digiteenuste kohta.1 Tänu teenuste digitaalsele kättesaadavusele nii avalikus kui ka erasektoris on hulk toiminguid kiiremad ja mugavamad, riik on inimestele lähemal, institutsioonidega on kergem suhelda ja saab teatud määral paremini jälgida protsessi kulgu. Neid eesmärke arvestades kavandatakse ka relvavaldkonnas teenuste mugavust ja toimingute kiirust tõhustada. PPA ning SMIT alustasid teenistus- ja tsiviilrelvade registri ajakohastamist 2018. aastal, kui taotleti Euroopa Regionaalarengu Fondist eelarvelisi vahendeid, et realiseerida relvalubade digimenetluse projekt (157 214 eurot). Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendusvajadused on jaotatud viide etappi. Esmajärjekorras loodi relvalubade digimenetlus: taotlus- ja menetluskeskkond, samuti kaupmehekeskkond, võimaldamaks relvade müügi registreerimist ja andmevahetust. Alates 1. juulist 2018 on võimalik RelvS-i alusel väljastada relvalube elektrooniliselt. Alates 1. jaanuarist 2019, kui jõustusid RelvS-i vajalikud muudatused2 , on võimalik ka loataotlus esitada elektroonselt. Kõnesolevad lahendused loodi teenistus- ja tsiviilrelvade registri vanas versioonis, kuid samal ajal alustati uue registri arendust, sest 1 Euroopa Komisjon. DESI 2021; https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/policies/desi. 2 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus . – RT I, 12.12.2018, 1. olemasolev register on tehnoloogiliselt vananenud ning seda ei ole võimalik tänapäevastele vajadustele sobivaks kohandada. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri teises arendusetapis loodi vana registri vajalik lubade ja relvade arvestuse funktsioon uude menetluskeskkonda. Teise etapi jaoks taotleti samuti rahastust Euroopa Regionaalarengu Fondist (494 692 eurot). Arendamisvajadus tulenes ka vajadusest võtta tulirelvadirektiivi relvaklassid üle RelvS-i. Uue funktsiooniga täiendati relvalube menetle vate ametnike töövahendit, mis muudaks süsteemi lihtsamini kasutatavaks ja arusaadavamaks ning tagaks parema andmekvaliteedi. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri kolmandas arendusetapis migreeritakse andmed vanast registrist uude, viiakse ellu X-tee komponent ja liidestatakse register täielikult andmelaoga. See on vajalik, et saaks vana registri lõplikult sulgeda ja ametnikud saaksid andmelaost kätte oma töö planeerimiseks vajalikud aruanded. Praegu koostavad menetlejad aruandeid väga erineva lt, üldjuhul Exceli tabelitena, mille täitmine on ajamahukas, ja ette tuleb vigu. Aruannete digiteerimisel vabanevad lubadeametnikud riikliku järelevalve teostamiseks. Kolmas arendusetapp sai 19. novembril 2021. aastal Euroopa Regionaalarengu Fondist positiivse rahastusotsuse (315 360 eurot). Eelmiste etappidega on loodud põhifunktsioonid taotluste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks ning relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamiseks, mis on olnud osa suuremast relvalubade menetlemise ja arvestuse digiteerimisest. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri menetluskeskko nnas on võimalik esitada ja menetleda relvadega seotud taotlusi ning väljastada lube. Taotluskeskkonnas on võimalik taotleda kõiki RelvS-is sätestatud lube. Arendamisel on vajalikud funktsioonid, mis võimaldavad tõhustada PPA lubadeametnike tööd ja loobuda täielikult paberdokumentidega asjaajamisest. Registrit varem arendades on loodud taotlejatele võimalus esitada relvaloa või relvasoetamisloa taotlusi elektrooniliselt, kuid siiani puudub ametnikel taotluste menetlemiseks elektrooniline menetluskeskkond. Relvalube menetlevad PPA ametnikud kontrollivad isikute sobivust relvade omamiseks ja käitlemiseks nii taotluse esitamise ajal kui ka regulaarselt järelevalvemenetluse s RelvS-is sätestatud juhtudel. Järelevalve eesmärk on lubada relvi ainult isikutele, kes vastavad RelvS-is sätestatud nõuetele ja käitlevad relvi seaduspäraselt. Järelevalvemenetlusi viiakse läbi nii süsteemselt kui ka üksikjuhtudel laekunud info põhjal. Järelevalvemenetluses tehakse päringuid andmekogudesse ja infosüsteemidesse, asutustele ning ka avalikesse allikatesse. Kuna andmekogud ei ole liidestatud, tuleb menetlejal päringu tegemiseks iga kord infosüsteemi eraldi sisse logida. Pärast andmekogude liidestamist tehakse aga päring automaatselt ning sellega muutub lubadeametnike töö kiiremaks ja tõhusamaks. Lubadeametnik peab saama oma tööd teha ühest kesksest kohast: see võimaldab teha tööd tõhusamalt, sest eri kohtades andmete pärimine ja haldamine võtab paratamatult väärtuslikku menetlusaega. Niisa muti nagu on riigil soov, et isikud suhtleksid riigiga ühest kesksest kohast, on vajalik ja asjakohane, et riigi spetsialistid saaksid teenust kasutada ja osutada ühest kesksest kohast. Euroopa Komisjon võttis 21. mail 2021. aastal vastu delegeeritud määruse (EL) 2021/1423, millega nähakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2021/555 ette teatavate tulirelvade omandamise või valdamise lubade andmisest keeldumist käsitleva teabe korrapärase elektroonilise vahetamise üksikasjalik kord3 . Selle teabe edastamiseks võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2012 4 loodud siseturu infosüstee mi moodulit (edaspidi siseturu infosüsteem), mida kohandati spetsiaalselt tulirelvade jaoks. Järelevalvet teostavad ametnikud peavad määruse jõustumisel sisestama info järelevalve tagajärjel kehtetuks tunnistatud relvaloa või selle andmisest keeldumise kohta siseturu infosüsteemi. Alates 2022. aasta teisest poolest on planeeritud teenistus- ja tsiviilrelvade registri neljas arendusetapp, et arendada eelnimetatud puuduolevaid funktsioone. Projekti on kiirendanud viimase aja traagilised sündmused tulirelvadega. Seetõttu on vajalik kiirendada ja tõhustada luba taotlevate, aga ka juba luba omavate isikute kontrollimiseks vajalikke päringuprotseduure. Praegu raskendab ametnike tööd see, et info kogutakse üksikpäringutega eri registritest ja puuduvad automaatpäringud. Registrist saadud info põhjal peab ametnik koostama õiendi ja lisama selle pabertoimikusse. Käimasoleva projektiga soovitakse vähendada lubadeametnike käsitsi tööd. Selleks soovib PPA liidestada võimalikult palju infosüsteeme üle X-tee teenistus- ja tsiviilrelvade registriga, mis kiirendaks relvalubade haldusmenetlust. Samuti vähendaks see päringute tegemise l võimalikke inimlikke eksimusi. Praegu taotletakse arenduseks vajalikku raha Euroopa Regionaalarengu Fondist (460 800 eurot) ja 2022. aasta alguses esitati vajaliku raha eraldamiseks lõpptaotlus, mis sai rahastusotsuse 17. jaanuaril 2022. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendusplaanides on kavandatud pärast neljandat etappi jätkuprojektid. Nendega edendatakse lubadeametnike ja juriidiliste isikute digivõimalusi taotlus- , menetlus- ja kaupmehekeskkonnas ning digiteeritakse kogu relvadega seotud menetlus. Vaja on arendada süsteemi rakendajatele välja järelkontrolli tööriist kontrolliülesannete jagamiseks ja haldamiseks. Lubadeametnik saaks anda piirkonnapolitseile digitaalselt ülesandeid, näiteks relva hoiukoha kontroll, suunata talle ülesandeid täitmiseks, võtta vastu tagasiside, siduda tegevused ja info loa omaja andmetega jne. Praegune relvaeksamitega seotud täismahus paberil ja käsitsi töö digiteeritakse. Viiendas etapis planeeritava töö eesmärk on suurendada lubadeametnike suutlikkust teostada tegevusluba omavate juriidiliste isikute üle järelevalvet, luua võimalus tasuda riigilõ ivu teeninduses lisaks sularahale muude maksevahenditega (liidestumine rahandusmooduliga) ja digiteerida markeerimine. Samuti planeeritakse viia digikeskkonda relvaloa taotlejatele kohustuslik relvaeksamiprotse ss : relvaeksamile registreerumine, eksami sooritamine ning eksamitulemuste kuvamine, protokollimine ja eksami andmete saatmine isiku toimikusse. See etapp on veel planeerimisfaa s is, kuna analüüsitakse olemasolevaid eksamikeskkondi, et võimaluse korral kasutada juba olemasolevat turvalist ja sobivat lahendust. 3 ELT L 307, 1.9.2021, lk 3–8. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus). – ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11. Kasvava terrorismiohu tõkestamiseks on Euroopa Liit võtnud meetmeid, et karmistada tsiviilrelvade reeglistikku ja tagada liikmesriikide vahel sellekohane tõhus andmevahetus. Lisavajadusega tagatakse RelvS-i muudatuste, sh tulirelvadirektiivi ülevõtmisest tulenevate muudatuste rakendamine töökorralduses ning seaduse rakendamiseks vajalike IKT-lahenduste loomine ja ülalpidamine. Enne seaduseelnõu väljatöötamist ei koostatud hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 1 kohast väljatöötamiskavatsust, kuna kasutuses oleva teenistus- ja tsiviilrelvade registri tehniline töökindlus on erinevalt eelmistest prognoosidest olnud kehvem ning register vajab kiiret ajakohastamist. Eelnõu eesmärk on eelkõige täpsustada ja täiendada kehtiva RelvS-i teenistus- ja tsiviilrelvade registri regulatsiooni ning lahendada tehnoloogilised probleemid, sh registri turvalahendused. Eelnõuga ei looda registrile täiesti uut õiguslikk u regulatsiooni, registri põhiandmekoosseisud jäävad võrreldes kehtivaga samaks ja ka mõju isikutele ei muutu märgatavalt. Tehnilise mahajäämuse ja ajale jalgu jäänud tarkvaraplatvor mi tõttu ei ole kasutuses olevas registris võimalik rakendada ajakohaseid turvalahendusi. Sellega võib aga kaasneda risk, et andmed kaovad või lekivad. 20 aastat vana tehnoloogilist lahendust ei ole võimalik ajakohastada, vaid on viimane aeg luua uus tänapäevase tehnilise lahenduse ga andmekogu, kuhu jõuaks kogutud andmed olemasolevast registrist veel turvaliselt ümber kanda. Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne seega olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Kokkuvõtvalt viiakse ajale jalgu jäänud lahendused uuele tehnoloogilisele tasemele, tagades seeläbi ka juba arendatud digimoodulite töökindluse. Uue tehnoloogilise lahenduse kasutuselevõ tt parandab registri töökindlust ja käideldavust ning tagab tulevikus vajaliku arendustöö kestlikkuse. Kavandatavad arendusprojektid loovad võimaluse teostada veelgi tõhusamat järelevalvet lubade menetlemise õiguspärasuse üle. RelvS-is on nähtud ette teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmete arhiivi kandmise ja kustutamise tähtajad, samuti arhiveeritud andmete nägemise ajalised piirangud. Neid tähtaegu ei ole aga registri praeguses tarkvaras rakendatud. Arendusega luuakse digitaalne arhiveerimisvõimalus ja ka digilahendus riigilõivude menetlemiseks. Eesmärk on parandada registri andmekvaliteeti ning tagada usaldusväärne ja reaalajas andmeallikas seotud infosüsteemidele, andmelaole ja kokkulepitud ulatuses avalikkusele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimeses on toodud RelvS-i muudatused, teises RLS-i muudatused ja kolmandas seaduse jõustumise aeg. Eelnõu § 1 punkti 1 järgi täiendatakse RelvS-i §-ga 21 , milles sätestatakse tulirelvade alane teabevahetus ja koostöö Euroopa Liidus. Vajadus lisada selline säte RelvS-i tuleneb sellest, et Euroopa Liidu Nõukogu ja komisjon on võtnud vastu mitu tulirelvadirektiivi otsekohalduvat rakendusakti ning nendes toodud ülesannete täitmist on vaja õigusselguse huvides RelvS- is kajastada. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta 5 , põhjenduse 28 kohaselt on Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise teabevahetuse toimimise parandamiseks oluline, et komisjon saaks hinnata, mis on süsteemis vajalikud elemendid, millega toetada liikmesriik ides kasutusele võetud elektroonilistes andmekogumissüsteemides sisalduva teabe vahetamist, sealhulgas hinnata kõigile liikmesriikidele sellisele süsteemile juurdepääsu andmise teostatavust. Selle süsteemi puhul võib kasutada siseturu infosüsteemi, mida kohandati spetsiaalselt tulirelvade jaoks. Liikmesriikidevahelises teabevahetuses järgitakse isikuandmete üldmäärusega kehtestatud andmekaitse-eeskirju. Juhul kui pädev asutus vajab juurdepääsu karistusregistrile, et näha andmeid relva omandamise või valdamise luba taotleva isiku karistatuse kohta, peaks tal olema võimalus saada seda teavet nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK 6 alusel. Tulirelvadirektiivi artikli 18 kohaselt edastab iga Euroopa Liidu liikmesriik kogu tema käsutuses oleva teabe tulirelvade lõpliku üleandmise kohta sellele liikmesriigile, kelle territooriumile tulirelvad lõplikult viiakse. Kogu teave, mille liikmesriigid saavad, kohaldades korda, mis on kehtestatud tulirelvadirektiivi artikliga 16 tulirelvade üleandmise kohta ning artikli 10 lõikega 2 ja artikli 11 lõikega 2 mitteresidentide omandatavate ja vallatavate tulirelvade kohta, edastatakse hiljemalt üleandmise ajal sihtliikmesriigile ja vajaduse korral transiitliik mesriikidele. Tulirelvadirektiivi artikli 18 lõike 5 kohaselt tuleb Euroopa Komisjonil korraldada artiklis osutatud teabevahetuseks vajaliku süsteemi loomine. Liikmesriikide pädevad asutused vahetasid kõnealust teavet varem e-posti ja faksi teel. Euroopa Komisjon võttis 16. jaanuaril 2019. aastal vastu delegeeritud määruse (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks 7 , ning 21. mail 2021. aastal delegeeritud määruse (EL) 2021/1423. Alates 1. septembrist 2019 vahetatakse teavet liidusisese tulirelvade üleandmise kohta (st RelvS- i peatükis 82 nimetatud juhud) siseturu infosüsteemi kaudu. Alates 31. jaanuarist 2022 hakatakse siseturu infosüsteemi kaudu vahetama ka teavet tulirelvadirektiivi artiklites 9 ja 10 sätestatud loa andmisest keeldumise kohta turvalisuse või asjaomase isiku usaldusväärsusega seotud kaalutlus te l. Eeltoodust lähtudes täiendatakse RelvS-i asjakohaste sätetega. RelvS-i § 21 lõikes 1 sätestatakse Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustest lähtudes valdkonnad, mille kohta PPA vahetab Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutustega teavet. PPA vahetab teavet avaliku korra, riigi julgeoleku või isiku ebausaldusväärsusega seotud põhjusel relvaloa, soetamisloa, relvakandmisloa, relva- ja padrunikollektsioneerimisloa andmisest keeldumise kohta ning tulirelva teise Euroopa Liidu liikmesriiki viimise eelloa ja loa kohta. 5 ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39. 6 Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsus 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise liikmesriikidevahelist korraldust ja andmete sisu. – ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32. 7 Komisjoni 16. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/686, milles nähakse ette nõukogu direktiiv i 91/477/EMÜ kohane üksikasjalik kord liidusisest tulirelvade üleandmist käsitleva teabe korrapäraseks elektroonseks vahetamiseks. – ELT L 116, 3.5.2019, lk 1–4. Tulirelvadirektiivi artikli 18 lõike 3 kohaselt võib liikmesriikidel olla rohkem kui üks riiklik asutus, kes vastutab artikli 16 lõike 4 kohase teabe edastamise ja vastuvõtmise eest. Eestis on sellekohane teabevahetus vaid PPA ülesanne, mistõttu sätestatakse õigusselguse huvides ka RelvS-is, et just PPA on see asutus, kes vastutab kõnealuse teabe edastamise ja vastuvõtmise eest. RelvS-i § 21 lõikes 2 loetletakse juba nimetatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrused, millest teabevahetuses lähtutakse. RelvS-i § 21 lõikes 3 sätestatakse, et teabevahetuseks kasutatakse siseturu infosüsteemi. RelvS-i § 21 lõigetes 4–6 sätestatakse, mis andmeid edastab PPA siseturu infosüsteemi kaudu teiste liikmesriikide Euroopa Liidu pädevatele asutustele ja mis teavet võtab teistelt riikidelt vastu. Siseturu infosüsteemi sisestatavate andmete täpne loetelu on sätestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrustes. Kuna need on otsekohalduvad, ei ole vaja teabevahetuse asjaolusid RelvS-is täpsemalt kirjeldada. Teave, mida liikmesriigid vahetavad, on kahesugune: 1) teave Euroopa Liidus tulirelva ga reisimiseks väljastatud dokumentide kohta ja 2) teave selle kohta, kui riik on keeldunud väljastamast isikule kohtu- või haldusotsuse alusel relvaluba. Kui infosüsteemi sisestatud teave ei ole sellest huvitatud asutusele piisav, saab konkreetse isiku või relva andmete kohta esitada otsepäringu liikmesriigi pädevale asutusele, kes on teabe infosüsteemi sisestanud. Teiselt riigilt saadud teavet selle kohta, et isikule on keeldutud väljastamast teises riigis relvaluba, näiteks mõne kuriteo toimepanemise tõttu, võib PPA arvestada, kui sama isik taotleb relvaloa väljastamist Eestis. Teabevahetuse eesmärk on täpsem kontroll relvade liikumise üle ning see, et kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides väljastataks relvaluba vaid usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele inimeste le. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt asendatakse RelvS-i § 23 lõike 9 punktis 1 tekstiosa „, pikendamine või vahetamine“ tekstiosaga „või pikendamine“. Kehtivas seaduses on nähtud ette, et relvade käitlemise seaduslikkuse üle järelevalvet või süüteoasja menetlust teostama volitatud asutuse taotlusel tehakse tüübikinnitust juhul, kui otsustatakse RelvS-i alusel antavate lubade väljastamine, kehtivuse peatamine, pikendamine või vahetamine. Eelnõuga kavandatakse RelvS-is läbiva lt muudatused, mille järgi muutuvad seni RelvS-i alusel kasutusel olnud paberload elektroonilisteks ja kaob vajadus lube vahetada. Kui paberloale trükitud andmeid on võimatu muuta ja muudatuste kajastamiseks tuleb luba vahetada, siis digiloal on võimalik andmeid muuta elektrooniliselt ja seda ei saa nimetada loa vahetamiseks. Samas avaneb võimalus loa kehtivust pikendada ilma luba vahetamata. Seega kaotatakse eelnõuga RelvS-ist läbivalt termin „loa vahetamine“. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt muudetakse ja sõnastatakse ümber RelvS-i § 24 teenistus- ja tsiviilrelvade registri kohta. Arvestades registris kavandatavaid muudatusi, andmekoosseis ude muutumist ja tehniliste võimaluste avardumist, samuti isikuandmete kaitse täienenud nõudeid, on otstarbekas sõnastada kogu säte ümber. Eelnõu järgi täiendatakse sätte pealkirja, lisades sellesse ka elektroonilise menetluse viide. Nii on seaduse rakendajale selgem, et edaspidi taotletakse ja menetletakse kõiki RelvS-is sätestatud lube, välja arvatud tegevuslube, ning Euroopa tulirelvapassi elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Ka teave selle kohta, et isikule on taotletud luba või väljastatud Euroopa tulirelvapass, edastatakse automaatselt registri kaudu: saadetakse teavitus PPA iseteeninduskeskkonda, taotleja elektronposti aadressile või vajaduse korral tehakse muul viisil teatavaks. Kehtivas RelvS-is on samuti viide elektroonilisele menetlusele. Nimelt kanti § 24 lõike 11 kohaselt alates 1. jaanuarist 2019 teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse RelvS-i §-des 26, 32 ja 34 sätestatud loa taotlemise andmed, mis võimaldavad luba elektrooniliselt menetleda. Praeguseks on registrit arendatud aga selliselt, et lisaks loa taotlemise andmetele on võimalik registrisse kanda märksa rohkem andmeid. Oluline täiendus on, et registrisse kogutakse koos taotlustega esitatavad dokumendid, näiteks loataotleja tervisetõend, esmaabikoolituse läbimise tõend ja jahipidamiseks relvaloa taotlemise korral jahitunnistus või sporditulirelvale relvaloa taotlemise korral laskespordiklubisse kuulumist tõendav dokument. Register koosneb kolmest suuremast osast: menetluskeskkond, iseteeninduskeskkond ja kaupmehekeskkond ehk RelvS-i alusel tegevusluba omava isiku keskkond. Füüsiliste isikute relvalubadega seotud taotlusi sisestavad menetluskeskkonda nii relvalubade menetlejad kui ka PPA teeninduse ametnikud. Selles keskkonnas viivad relvalubade menetlejad läbi relvalubade haldusmenetlust, sh teevad näiteks taustakontrolle (automatiseeritud päringud asjakohastesse andmekogudesse X-tee kaudu), saadavad isiku e-postile hoiutingimuste kontrolli teavituse ja märgivad andmed eksami sooritamise kohta. Menetluskeskkond edastab X-tee kaudu andmed kaupmehekeskkonda ning relvakaupmehed saavad nende alusel müüa relvi, nende olulis i osi ja laskemoona. Registri kaupmehekeskkonnas on relvakaupmeestele näha neil müügis olevad relvad ja nende olulised osad, samuti laskemoon. Kaupmehekeskkonnas saavad relvakaupmehed relvi digitaalse lt müüa. Müüjal on võimalik näha isikutele PPA väljastatud relvasoetuslube ning relvalube, mille alusel saab isik soetada tulirelvi ja nende laskemoona. Müügi tulemusena kantakse soetatud relvad isiku relvaloale. Registri taotluskeskkonnas on võimalik taotlejatel edastada relvadega seotud taotlusi, sh maksta riigilõivu, neid hiljem vaadata, näha oma RelvS-i alusel väljastatud lube ja oma relvi. Taotlejad ei pea minema lubade taotlemiseks PPA teenindusse, vaid saavad seda teha iseteeninduskeskkonna s 8 . Kõikidesse registri keskkondadesse sisenemiseks on vaja isik autentida riigi autentimistee nuse (TARA) keskkonnas9 . Kui isikul ei ole mingil põhjusel võimalik isikutunnistust kasutades iseteeninduskeskkonda siseneda, võetakse taotlusi vastu ka PPA teenindustes. Teeninduses esitab taotleja taotluse tahteavaldusena suuliselt ja teeninduse ametnik sisestab selle menetluskeskko nda. RelvS-is täpsustatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri eesmärki selliselt, et kogu elektrooniline loamenetlus oleks hõlmatud. Et tagada andmetöötluse läbipaistvus, esitatakse võrreldes kehtiva RelvS-iga juba seaduses täpsemalt, mis andmeid registris töödeldakse. Praegu on andmekoosseisud toodud teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses10 , kuid eelnõu järgi loetletakse üldised andmekoosseisud seaduses ning registri põhimääruses esitatakse täpsemad andmekoosseisud. 8 https://relvataotlus.politsei.ee/#/login. 9 https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/eid/partnerile.html. 10 Siseministri 28. septembri 2018. aasta määrus nr 23 „Teenistus - ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“; https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019006. Võrreldes kehtiva RelvS-iga rõhutatakse registri pidamise eesmärgi all üha olulisemaks muutuvat aruannete ja analüüside koostamist ning teadus- ja arendustegevust. Lisaks eelnimetatud kolmele keskkonnale on registril analüüsi- ja statistikakeskkond, mille kaudu saab registriand me id analüüsida ja võrrelda ning anda asja- ja ajakohast teavet registris registreeritud relvade, laskemoona ja nende omanike kohta. Kuna andmemaht, mida on vaja töödelda, on võrreldes varasemaga märksa suurem, on otstarbekas võimaldada PPA teenistujatel vaadata kindlaks määratud kasutajaõiguste alusel ühes keskkonnas nii statistilistel kui ka isikustatud andmetel põhinevaid aruandeid. Enamik töötlemistoiminguid tehakse aga isikustamata andmetega, et riive isiku eraelu puutumatusele oleks võimalikult vähene. PPA teenistujal on võimalik aruandeid kasutada üksnes PPA-siseste otsustusprotsesside toetamiseks ja kontrollimiseks, sest aruande ehk analüüsitulemuse andmetel ei ole õiguslikku tähendust. Andmeanalüüs ühtses keskkonnas aitab optimeerida nii PPA töö- kui ka juhtimisprotsesse ning võimaldab PPA-l igapäevaülesannete täitmisel tugineda analüüsipõhistele otsustele, et pakkuda elanikkonnale turvatunnet ja kvaliteetseid teenuseid. RelvS-i § 24 lõike 2 kohaselt töödeldakse registris järgmisi andmeid: 1) loa taotlemise ja väljastamisega seotud andmed, mis on vajalikud käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks; 2) loa omajate ja relvaomanike andmed, sealhulgas nende isikut tõendava dokumendi ja tervisetõendi andmed; 3) piiratud tsiviilkäibes olevate relvade, nende oluliste osade ja laskemoona andmed; 4) relva- ja padrunikollektsiooni kuuluvate relvade, välja arvatud muuseumi relvakollektsioo ni kuuluvate relvade andmed; 5) laskekõlbmatute relvade andmed; 6) laskekõlbmatute relvade omanike andmed; 7) tüübikinnitusega relvamarkide ja -mudelite ning nende modifikatsioonide andmed; 8) tüübikinnitusega padrunimudelite ja nende modifikatsioonide andmed; 9) teenistusrelvade, nende oluliste osade ja laskemoona omanike andmed; 10) sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalikud andmed; 11) leitud relva andmed; 12) leitud relvast teavitaja andmed; 13) asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmed. Võrreldes kehtiva RelvS-iga lisanduvad andmed leitud relvast teavitaja kohta, samuti andmed asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva kohta. Eesmärk on koondada registrisse kogu relvadega seotud menetlusteave. Kui kehtiva korra kohaselt registreeritakse teavitus leitud relvast asutuse dokumendihaldusprogrammis ning omanikuta leitud relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, siis eelnõu kohaselt koondatakse kogu teave teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse, mis muudab hilisema menetluse lihtsamaks, ning enam ei pea otsima andmeid mitmest registrist või programmist. Sama põhimõtte kohaselt hakatakse registrisse kandma ka menetluses asitõendiks tunnistatud ja konfiskeeritud ning PPA-le hoiule antud relva andmeid. Lisanduvad registrikanded aitavad saada andmeid ühest andmebaasist ning parema ülevaate relvade asukohast ja staatusest. Jätkuvalt töödeldakse registris loa taotlemisega seotud isiku tervisetõendi andmeid. Tegemist on RelvS § 35 lg 2 sätestatud kohustusliku dokumendiga, mille esitamine on relvaloa taotlejal kohustuslik. Samamoodi kehtiva RelvS-iga nähakse RelvS-i § 24 lõikes 4 ette, et teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister määrusega. RelvS-i § 24 lõikes 5 nähakse ette, et RelvS-i § 24 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmiseks võib töödelda ka isiku varasemaid rahvastikuregistri isikuandmeid. Sellised andmed võivad olla näiteks isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu ning perekonnaseis. Need on vajalikud selleks, et relvaloa taotlejate taustakontroll oleks võimalikult kvaliteetne ja isiku relvaloa saamise sobivuse hindamisel oleks menetlejal õigus saada otsuse langetamiseks kogu vajalik info. Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel saavad relvavaldkonnas tegevusluba omavad isikud (st relvakaupmehed) teha ise kandeid teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kehtiva korra järgi ning arvestades teenistus- ja tsiviilrelvade registri tehnilisi võimalusi esitab relvakaupmees kaubana maale toodud relvade ja laskemoona andmed PPA-le paberdeklaratsioonina. Järelevalveame tnik kontrollib deklareeritud andmeid, kannab need registrisse ja teavitab sellest relvakaupmeest. Pärast teavitust saab relvakaupmees alustada deklareeritud kauba müümist. Eelnõu kohaselt luuakse relvakaupmeestele võimalus sisestada tellitud kauba andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registr isse ise. Pärast andmete sisestamist teavitab relvakaupmees järelevalveametnikku, kes kontrollib sisestatud kauba andmeid rahvusvahelise infovahetuse kaudu kaubapartii kohta edastatud andmetega ja kinnitab relvakaupmehe registrikande. Relvakaupmees saab seejärel asuda kaupa võõrandama. Kuna paberdeklaratsioon kaotatakse ära, vähenevad ka andmete korduva ümberkirjutamise tõttu tekkida võivad andmevead. Samas muutub infovahetus kiiremaks ja paberivabaks. Kui isik soovib relva soetada, esitab ta relvakaupmehele oma isikut tõendava dokumendi. Pärast isikusamasuses veendumist sisestab relvakaupmees teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse relva soetada sooviva isiku isikukoodi. Registris peab olema näha isikule väljastatud relvasoetamisluba. Veendunud, et luba kehtib, kontrollib kaupmees, et isikul on just seda liiki relva soetamise õigus, mida ta soetada soovib. Kui kõik andmed kattuvad ja tehakse ostu-müügitehing, teeb relvakaupmees selle kohta registrisse kande, mille tulemusena lähevad soetatud relva andmed relvakaupmehe arvelt maha ning liiguvad relva soetanud isiku relvaloale. Eelkirjeldatu võimaldamiseks sätestatakse RelvS-i § 24 lõikes 6, et RelvS-i § 66 lõike 1 punktides 1–2 ja 5–6 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registr isse andmed, mis tagavad tsiviilkäibes lubatud relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona käibe jälgitavuse. Lõikes 7 sätestatakse samasisuline kohustus RelvS-i § 8333 lõikes 1 sätestatud tegevusluba omavale ettevõtjale. Tema esitab teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse andmed, mis tagavad sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ning lahingumoona käibe jälgitavuse. Nagu on kehtiva RelvS-i § 24 lõikes 6 loetletud, mis relvade andmeid teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ei kanta, nii sätestatakse ka eelnõukohases RelvS-i § 24 lõikes 8, et registrisse ei kanta järgmiste relvade andmeid: 1) piiramata tsiviilkäibega relv; 2) kumminui; 3) transiitveosena veetav relv; 4) teenistusrelvade hulka kuuluv külmrelv. Võrreldes kehtiva seadusega jäetakse eelnõu järgi loetelust välja ekspordiks valmistatud relv ning teenistusrelvade hulka kuuluvad pneumo- ja elektrišokirelvad. Tegevusloa alusel relvi valmista v ettevõtja ei tea sageli, kas valmistatud relv tulevikus eksporditakse, antakse müüki Eesti relvakaupmehele või liigub teenistus- või sõjarelvaks. Uue registri eesmärk on kajastada kõikide Eestis valmistatavate relvade andmeid. Registri arendus annab võimaluse kajastada ka registr isse kantud relva hilisemat eksportimist. Samas kuvab register ülevaate kõikidest valmistatud relvadest, mis annab parema võimaluse teostada nende üle järelevalvet. Teenistusrelvade hulka kuuluvate elektrišokirelvade soetamine on viimastel aastatel palju kasvanud. Need on mittesurmavad, kuid tsiviilkäibes keelatud relvad. Ka pneumorelvad on mittesurmavad ja tõenäoliselt kasvab lähitulevikus ka nende teenistusse kaasamine. Mõistlik on lisada sellised relvad ka teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. See lihtsustab nende üle arvepidamist ning tagab asutustevahelise liikumise jälgitavuse ja teenistusliku järelevalve laiemalt. RelvS-i § 24 lõikes 9 nähakse ette, et relva andmed kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registr isse Eestisse sisseveol, Eestis relva valmimisel ja markeerimisel, registreerimata relva leidmisel, relva asitõendiks tunnistamisel või konfiskeerimisel ning relva sõjarelvade registrist teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmisel. Lõikes 10 nähakse ette samamoodi kehtiva seaduse § 24 lõikega 3, et teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja on PPA. Volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. RelvS-i § 24 lõike 11 kohaselt on teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikustatud andmed juurdepääsupiiranguga ning tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Seega on tagatud isikustatud andmete õiguslik kaitse. Lõikes 12 nähakse ette, et RelvS-i § 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud relva omaval asutusel, RelvS- i § 66 lõikes 1 ja § 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omajal, tüübikinnituse tegijal, kohtutäituril ja pankrotihalduril on juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registri isikuandmetele, et täita neile käesoleva seaduse alusel pandud ülesandeid. Muudel isikutel on juurdepääs registri isikuandmetele juhul, kui see õigus tuleneb seadusest. RelvS-i § 24 lõike 13 kohaselt väljastatakse lisaks § 24 lõikes 12 sätestatule isikuand me id andmesubjekti nõusolekul. Andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse isikuandmeid teadus- ja ajaloouuringuks, riiklikuks statistikaks või süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks ning Andmekaitse Inspektsioonile, et tagada tema ülesannete täitmine, ning muul juhul, kui teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmete väljastamine või edastamine on seaduses sätestatud. RelvS-i § 24 lõikes 14 on toodud loetelu andmetest, mis sätestatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses. Sätte kohaselt esitatakse põhimääruses järgmised andmed: 1) registri ülesehitus ja organisatsiooniline struktuur; 2) registrisse kantud andmete koosseis; 3) registri andmeandjad ja -saajad; 4) andmevahetuse viis; 5) vajaduse korral muud registri pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Lõikes 15 esitatakse kehtiva RelvS-i § 24 lõikes 5 sätestatud põhimõte, et teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva, sealhulgas laskekõlbmatu tulirelva, selle omaniku ja RelvS-i alusel väljastatud loa andmetel on õiguslik tähendus. See tähendab, et registrisse kantud andmeid saab kasutada võrdväärselt paberdokumentidega. Kui praegu annab õiguse relva soetada paberil relvasoetamisluba, siis pärast eelnõukohaste muudatuste jõustumist on registri samasisulisel kandel samaväärne õiguslik tähendus kui paberloal. Paberlubade väljastamisest loobutakse ning neid hakkavad asendama teenistus- ja tsiviilrelvade registri kanded ehk digiload. RelvS-i § 24 lõigetes 16 ja 17 nähakse ette, et RelvS-i alusel väljastatavate lubade ja Euroopa tulirelvapassiga seotud taotlused ning nendega seotud dokumendid esitatakse PPA-le iseteeninduskeskkonna kaudu elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse tuvastamiseks ja andmete kontrollimiseks kasutatakse Eesti Vabariigi välja antud digitaalseks isiku tõendamiseks ette nähtud dokumenti ehk isikutunnistust, millega on võimalik politsei iseteeninduskeskkonda sisse logida. Isikutunnistuse abil isikusamasuse tuvastamise ja andmete kontrollimise esmatingimus on tagada isiku isikusamasuse tõsikindel tuvastamine ning hoida ära edastatavate andmete muutmine või väärkasutamine. Pärast isikusamasuse kontrolli avaneb töölaud, millel on kuvatud isiku kehtivad load ja esitatud taotlused. Loale on kuvatud loa nimetus, näiteks relvaluba, ja kehtivusaeg. Kuvatud digiloa le klõpsates saab algatada loa pikendamise menetluse või andmete muutmise. Töölaual on võimalik algatada ka uue loa, näiteks soetamisloa, paralleelrelvaloa või relva võõrandamise loa menetlus. Toimingule klõpsates avaneb taotluse e-vorm, mis on eeltäidetud juba varem registrisse kantud andmetega ja millele tuleb lisada RelvS-is sätestatud dokumendid. Samas on võimalik valida panga otselink ja tasuda riigilõiv ning sellega on soovitud taotlus edastatud PPA teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kui taotlust ja sellega seotud dokumente ei ole võimalik esitada elektroonilise lt iseteeninduskeskkonna kaudu, esitatakse need PPA-le, kes kannab andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Teave selle kohta, et isikule on taotletud luba või väljastatud Euroopa tulirelvapass, tehakse kättesaadavaks samuti üldjuhul iseteeninduskeskkonnas või saadetakse teade elektronposti kaudu. Vajaduse korral edastatakse teade muul kokkulepitud viisil. Väljastatud luba kehtib elektroonilisena ehk loa omajal ei ole vaja seda oma õiguse tõendamiseks printida. Piisab isikutunnistuse kaasaskandmisest ja vajaduse korral järelevalve teostajale või relvakaupme he le esitamisest. Küll aga jäävad paberile dokumendid, mis on vajalikud relvade teise riiki edasitoimetamiseks. Nii väljastatakse näiteks Euroopa tulirelvapass ka edaspidi paberil. Kuna relvavaldkonda on reguleeritud mitmes Euroopa Liidu õigusaktis ning valdkonnal on puutumus ÜRO dokumentidega ja ette on nähtud hulk teabevahetusviise, sätestatakse RelvS-i § 24 lõikes 18, et välisriigile võib RelvS-i § 24 lõikes 2 nimetatud andmeid edastada Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni, välislepingu või riigiasutuste koostöölepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. RelvS-i § 24 lõikes 19 nähakse ette, et teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutaval töötlejal on õigus kasutada isikute kontaktandmeid, et korraldada küsitlusi PPA avalike teenuste kohta ning saata isikutele RelvS-i alusel väljastatud lubadega seotud teavitusi, näiteks isikule väljastatud loa teenistus- ja tsiviilrelvade registris kättesaadavaks tegemine või loa kehtivuse tähtaja lõppemine. Juba kehtiva korra kohaselt teavitab PPA RelvS-i alusel luba omavaid isikuid, kui nende relvaloa kehtivusaeg peatselt lõpeb. Eesmärk on tuletada relvaomanikele õigel ajal meelde, et relvaloa kehtivuse pikendamiseks tuleb aegsasti asuda taotlema uut tervisetõendit ja esitada relvaloa pikendamise taotlus vähemalt üks kuu enne loa kehtivusaja lõppu. Õigel ajal esitatud relvaloa pikendamise taotlus annab haldusorganile piisavalt aega taotleja taustakontrolliks ja relvaoma nik ei pea relvaloa kehtivuse viimasel tööpäeval andma relvi PPA-sse hoiule. Loa omaja eelteavitamine aitab kaasa relvaloa pikendamise sujuvale menetlusele. Riigiportaali eesti.ee kaudu saab relvaloa omaja tellida teavituse relvaloa kehtivuse lõppema hakkamisest e-postile või mobiiltelefonile, aktiveerides portaalis enda aadressi [email protected] ja/või sisestades oma aktiivse mobiiltelefoni numbri. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt tunnistatakse kollektsioneerimisloa elektrooniliseks muutmise tõttu kehtetuks RelvS-i § 25 lõige 21 . Eelnõu § 1 punkti 5 järgi täiendatakse RelvS-i § 25 lõikega 22 , milles esitatakse kollektsioneerimisloale kantavad andmed. Praegu ei ole RelvS-is sätestatud, mis andmed peavad kollektsioneerimisloal olema, vaid need on võimalik leida kehtiva RelvS-i § 24 lõike 21 alusel kehtestatud siseministri määrusest11 . Kuna eelnõu järgi loobutakse nii füüsiliste kui ka juriidilis te isikute kollektsioneerimisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvasoetamisloa, relvakandmisloa ning relva võõrandamise, ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise loa vormi kehtestamisest määrusega, on otstarbekas ja tagab õigusselguse, kui seaduses on toodud, mis andmed loal on. Arvestades RelvS-i ülesehitust täiendatakse kõiki paragrahve, kus on reguleeritud lubade taotlemist ja väljastamist. Kollektsioneerimisloale kantakse järgmised andmed: 1) loa omaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) kollektsiooni pidaja elu- või asukoha aadress; 3) relvahoidla aadress; 4) kollektsioneeritava relva või laskemoona liik, mark, mudel, kaliiber ja markeering; 5) relva isiku nimele registreerimise kuupäev; 6) loa väljaandja; 7) loa väljaandmise kuupäev; 8) loa kehtivuse lõppkuupäev. Selliste andmete olemasolu digiloal tagab loa omajale, RelvS-i § 66 lõike 1 punktides 1–2 ja 5–6 sätestatud tegevusluba omavale ettevõtjale ja riikliku järelevalve teostajale vajaliku info. 11 Siseministri 10. oktoobri 2016. aasta määrus nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ ; https://www.riigiteataja.ee/akt/116102020004?dbNotRead Only=true&RIIGITEATAJA_AADRESS=https%3A%2F %2Fwww.riig iteataja.ee&RIIGITEATAJA_AADRESS_HA LDUS=https%3A%2F%2Fwww.riigiteataja.ee . Digitaalsele kollektsioneerimisloale kantav andmekoosseis ei erine praegu paberloale kantavast andmekoosseisust. Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 7 täpsustatakse RelvS-i § 26 lõike 1 kolmandas lauses ja lõike 2 esimeses lauses viiteid §-le 35, kuna eelnõuga sõnastatakse RelvS-i § 35 ümber. Eelnõu § 1 punkti 8 järgi muudetakse RelvS-i § 27 lõike 2 sõnastust. Võrreldes kehtiva RelvS-iga ei muutu adressaat, kellele tuleb soetamisloa taotlus esitada, kuid täpsustuvad andmed, mida taotluses peab kajastama. Kuna taotluse saavad esitada nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust relvakollektsionäärid, peab selles kajastuma taotleja ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood. Soetatava relva andmekoosseisust peab taotluses näitama ära relva liigi, margi, mudeli, kaliibri ja markeeringu. Taotlusele ei pea enam lisama paberil kollektsioneerimisluba, kuna see muutub eelnõuga digitaalseks ja loa andmed on soetamisloa menetlejale elektrooniliselt kättesaadavad. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt jäetakse RelvS-i § 31 lõike 4 ja § 39 lõike 1 esimesest lausest ning § 603 lõikest 3 välja sõna „kirjaliku“ juba varem seletuskirjas toodud põhjusel. Eelnõu § 1 punktide 10–15 kohaselt tehakse elektroonilisele loamenetlusele üleminek uks vajalikud muudatused RelvS-i §-s 32, milles on reguleeritud relvasoetamisluba, ning RelvS- i §-s 33, milles on reguleeritud relva soetamise korral selle registreerimist. Kui praegu on relvasoetamisluba paberil, koosneb A-, B-, C- ja D-osast ning tuleb täita esmalt PPA-l, kes loa väljastab, ja seejärel relvakaupmehel, kellelt relv soetatakse, ning seejärel tuleb paberluba esitada uuesti PPA-le, siis edaspidi väljastatakse luba elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registris, mida näevad kõik pooled. Digiloa andmekoosseis ei erine paberloa omast. Samuti ei muutu soetamisloa kehtivusaeg ega selle pikendamise võimalused. Kui isikule on väljastatud digitaalne relvasoetamisluba, saab ta isikut tõendava dokumendi esitamisel soetada relva, tulirelva olulise osa või laskemoona müügi tegevusluba omava isiku käest talle lubatud relva. Võõrandamistehingu kinnitamiseks kannab relvakaupmees soetatud relva teenistus- ja tsiviilrelvade registris viivitamata relva soetanud isiku nimele. Registrikande ga liiguvad võõrandatud relva andmed tegevusluba omava isiku kaubaloetelust üle relva soetanud isiku relvaloale. Pärast relvakaupmehe juures tehtud registrikannet ei pea relva soetanud isik enam minema PPA-sse relva registreerima. Relva võõrandamisest peab relvakaupmees elektroonilise lt teavitama relvasoetamisloa väljastajat, kes kontrollib registris, kas relva andmed on liikunud korrektselt relvaloale. Välisriigist soetatud relva registreerimiseks kohustub relva soetaja Eestisse saabumise päevast arvates seitsme tööpäeva jooksul esitama relva elu- või asukohajärgsele prefektuurile, kes registreerib selle teenistus- ja tsiviilrelvade registri vahendusel relva soetanud isiku relvaloa le. Võrreldes kehtiva seadusega ei tehta selles eelnõuga muudatusi. RelvS-i § 33 lõikes 3 käsitletakse relva registreerimist juhul, kui relv on soetatud muul seadusega lubatud viisil. Kehtiva regulatsiooniga võrreldes jääb välja soetamisloa esitamise kohustus, kuna soetamisluba muutub eelnõuga digitaalseks ning relva registreerijal on loa olemasolus võima lik veenduda elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 33 lõiked 5–7, milles on sätestatud relvaomaniku või -valdaja kohta koostatava toimiku (edaspidi relvatoimik) käitlemise reeglid. Toimikud koostatakse riikliku järelevalve teostamiseks. Kuna paberdokumendid asendatakse digidokumentidega, kaob ära vajadus koguda dokumente relvatoimikusse ning reguleerida toimikute üle järelevalvet teostavate haldusüksuste põhist hoiustamist ja relvaomaniku elukoha muutumisel ka toimik ute teineteisele edastamist. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud digidokumentide kättesaadavust õigustatud isikule on võimalik reguleerida registri kasutajaõigustega, mis on täpsemalt reguleeritud teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses. Eelnõu § 1 punktide 16–22 kohaselt tehakse muudatused RelvS-i §-s 34, milles on käsitletud relvaluba. Kavandatavad muudatused on eelkõige tehnilised ja sätete sõnastust muudetakse selliselt, et senine, paberloa jaoks loodud regulatsioon sobituks paremini elektroonilise loamenetlusega. Muu hulgas lisatakse sättesse nii füüsilise kui ka juriidilise isiku relvaloa le kantavate andmete loetelu. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt muudetakse RelvS-i § 35 ülesehitust ning täpsustatakse loetelus id andmetest, mis on vaja esitada relvaloa, paralleelrelvaloa või relvasoetamisloa saamiseks. Paragrahvis kavandatavad muudatused on eelkõige tehnilised ning muudavad teksti loogilise maks ja paremini loetavaks. Kehtivaid põhimõtteid relvaloa, paralleelrelvaloa või relvasoetamis loa taotlemise või relvaeksami sooritamise kohta sisult ei muudeta. RelvS-i § 35 lõige 1 jääb sisult muutmata, kuid lõikes 2 väheneb soetamisloa või relvaloa saamiseks esitatavate dokumentide loetelu. Paberivabale relvaloale üleminekul ei pea taotleja esitama paberkandjal fotosid ega andma nõusolekut tema isikut tõendavate dokumentide andmekogus oleva foto kasutamiseks. Samas paragrahvis aga täpsustatakse, mis andmed peavad sisalduma taotluses RelvS-i § 35 sõnastusest jäetakse välja lg 22 mis sätestab erisuses juhuks, kui taotleja esitab avalduse Politsei- ja Piirivalveametis, kus tema isikusamasus tuvastatakse, kinnitab ta elektroonilise avalduse puhul selles esitatud andmete õigsust elektroonilise märkega. Tegemist on tehnilise lahenduse loomisega PPA teenindustesse, kuid mille võimekuse realiseerimisest on tänaseks loobutud. Nimetatud erisuse võimalus pole kunagi rakendusse jõudnud, ega jõuagi ja seega on mõistlik see säte eelnuga välja jätta. Lõikes 3 ja 4 sätestatakse paralleelrelvaloa ja soetamisloa taotlemiseks vajalikud dokumendid ning andmeloetelu, mida peab taotlus sisaldama. Lõikes 5, 8 ja 13 sätestatakse kohustus enne relvaloa, paralleelrelvaloa või soetamisloa taotluse esitamist ja enne relvaeksamit ning tulirelva käsitsemise katset tasuda riigilõiv. Lõige 6 ja 7 sätestavad relvaeksamiga seotud regulatsioone, mis võrreldes kehtiva regulatsioo niga ei muutu. Siseministrile antud volitusnorm, kehtestada oma määrusega relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord liigub paragrahvi ülesehituse muutusest tuleneva lt kehtiva paragrahvi lõikest 6 eelnõu lõikesse 9. Lõikes 10 ja 11 loetletakse erisused, kes ei pea relvaloa taotlemiseks esitama tervisetõendit ning ei pea sooritama relvaeksamit. Loetelus sisulisi muutusi võrreldes kehtiva seadusega ei ole. Samuti jääb sisuliselt muutmata lõikes 12 sätestatud erisus, et relvaloa kehtivuse ajal järgmise sama liiki relva soetamisel ei pea taotleja uuesti läbima tervisekontrolli ega sooritama uut eksamit. Lõikes 14 ja 15 sätestatakse sisult muutmata kehtiva seaduse § 35 lõiked 10 ja 11. Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt täpsustatakse RelvS-i § 352 lõike 1 sõnastust selliselt, et kui tulirelva soetamiseks või omamiseks taotleb soetamisluba või relvaluba välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisloa alusel, saab ta anda ka elektroonilise nõusoleku koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126 3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada loa andmine. Kehtiva sätte kohaselt antakse nõusolek kirjalikult, kuid ei ole otstarbekas seda selliselt piirata. Oluline on nõusoleku olemasolu, mitte see, kas see on antud paberil, digiallkirjastatult või teenistus- ja tsiviilrelvade registri iseteeninduskeskkonna kaudu. Lisaks täpsustatakse sätte sõnastust sellise lt, et loa jälitustoimingu ja päringu tegemiseks annab PPA. Et tagada isikutele, kelle suhtes jälitustoiming tehakse, parem põhiõiguste kaitse, on otstarbekas määrata kindlaks, et loa toimingu tegemiseks peab andma konkreetne ametnik. Kui eriseaduses ei ole määratud loa andjat, võiks justkui asuda seisukohale, et kuna tegemist on kriminaalmenetlusliku toiminguga, peaks loa toimingu tegemiseks andma prokuratuur. Kõnealuses kontekstis ei ole see aga otstarbekas. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt muudetakse RelvS-i § 353 lõike 4 sõnastust. Nähakse ette, et kui relvaloa taotlus jäetakse RelvS-i alusel läbivaatamata või keeldutakse loa väljastamisest, samuti kui leitud relv antakse üle PPA-le ning isik ei soovi seda endale saada, säilitatakse haldusmenetluses kogutud isikuandmeid nende kogumise ajendiks olnud ülesande täitmise kestel, kuid mitte kauem kui kümme aastat menetluses otsuse tegemisest või otsusega seotud õigusvaidluse lahendamiseni. Kehtiva RelvS-i kohaselt ei kanta nendes menetlustes kogutud isikuandmeid relvatoimikusse. Relvatoimik avatakse juhtudel, kui loamenetluse tulemuse na väljastatakse taotlejale relvaluba. Menetlustega kogutud dokumendid ja isikuand med registreeritakse PPA dokumendiregistris ning lõikes reguleeritaksegi nende säilitamise tähtaegasid selles. Eelnõuga viiakse kõnealused menetlused teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ning tõendeid, dokumente ja isikuandmeid hakatakse säilitama teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Relvaloa menetlemisega ja leitud relva üleandmisega seotud dokumentatsiooni ei hakata enam kandma haldusorgani dokumendiregistrisse. Kõik relvadega seotud menetlused registreeritakse ja viiakse läbi digitaalselt teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1423 artikli 5 lõikes 1 on nähtud ette, et siseturu infosüsteemi kaudu vahetatud teave jääb siseturu infosüsteemis juurdepääsetavaks kümneks aastaks alates sellisest allpool osutatud kuupäevast, mis asjaomase keeldumisots use puhul kehtib ning on nimetatud kuupäevadest kõige hilisem, võttes arvesse võimalikk u ajakohastamist määruse artikli 4 alusel: a) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, mil tehti keeldumisotsus; b) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud kuupäevana, mil kirjet viima ti ajakohastati, et kinnitada, et keeldumisotsus on endiselt jõus; c) kuupäev, mis on siseturu infosüsteemis märgitud keeldumisotsuse kindla lõppkuupäeva na. Arvestades, et kehtiva RelvS-i kohaselt on andmete säilitamise tähtaeg kuni viis aastat, tuleb seda pikendada Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse asjakohase rakendamise huvides kümne aastani. Seega pikeneb eelnõu kohaselt andmete säilitamise tähtaeg ja täpsustub, mis toimingutes isikuandmeid kogutakse. Kuna relvatoimikud kaotatakse, jäetakse lõikest välja nendele viide. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt muudetakse RelvS-i § 37 lõike 2 punkti 1 sõnastust, kuna eelnõukohaste muudatustega loobutakse RelvS-is läbivalt kirjaliku taotluse mainimisest. Samuti täpsustatakse, et taotluses peab relvaloa või soetamisloa taotleja esitama ka oma nime, isikukoodi ja kontaktandmed ning relva hoiukoha. Andmed on vajalikud taotluse menetlemiseks ja loa väljastamiseks. Relva kohta esitatavaid andmeid võrreldes kehtiva RelvS-iga ei muudeta. Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt täiendatakse RelvS-i §-ga 401 , milles sätestatakse juriidilise isiku relvakandmisluba. Praegu on juriidilise isiku relvakandmisluba reguleeritud RelvS-i 7. peatüki „Relva ja laskemoona kandmine ja edasitoimetamine“ §-s 53, kuid võib asuda seisukohale, et regulatsioon ei paikne õiges kohas ning vajab ühtlasi täpsustamist. Seetõttu lisatakse säte RelvS - i 5. peatükki, milles on reguleeritud kõigi teiste lubade taotlemine. RelvS-i § 401 lõikes 1 sätestatakse, mis on juriidilise isiku relvakandmisluba (edaspidi ka relvakandmisluba). See on juriidilise isiku või etendusasutuse töötajale, laskespordiklubi liik me le või RelvS-i § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmele relva kandmiseks ja edasitoimetamiseks ette nähtud luba. Kehtivas RelvS-is ei ole relvakandmisluba selliselt määratletud, muu hulgas ei ole relvakandmisloa regulatsioonis praegu sõnaselgelt sätestatud äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste või etendusasutuste töötajate või liikmete õigust juriidilise isiku relva kanda. Eelnõu järgi täiendatakse RelvS - i selliselt, et relvakandmisluba omavale isikule oleks võimalik anda üle ka näiteks akustilisi relvi, mis kuuluvad juriidilisele isikule ja mida kasutatakse etendustes või ajalooliste sündmuste taasetendamisel. Selleks, et töötajale, laskespordiklubi liikmele või RelvS-i § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud ühingu liikmele, kellel on taotletava relvaliigi käitlemiseks kehtiv relvaluba, saaks väljastada relvakandmisloa, tuleb juriidilisel isikul esitada PPA-le taotlus. Taotluses märgitakse relvaomanikust juriidilise isiku nimi ja registrikood, RelvS-i § 31 lõikes 1 sätestatud relva otstarve ja relva hoiukoha aadress, isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood ning selle relva liik, mark, mudel ja kaliiber, mille kandmiseks luba taotletakse. Lõikes 4 nähakse ette, et PPA vaatab taotluse läbi ühe kuu jooksul kõigi nõutavate andmete esitamise päevast arvates. Kuna relvakandmisloa taotlemise eeldus on, et isikul on kehtiv relvaluba, puudub haldusorganil vajadus teha taotleja suhtes loa esmataotlejaga võrdselt põhjalik taustakontroll ja vajalikud menetlustoimingud jõutakse teha ühe kuu jooksul. Kui taotlus rahuldatakse, väljastatakse elektrooniliselt teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu relvakandmisluba. RelvS-i § 401 lõikes 6 nähakse ette, et relvakandmisloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, kuid mitte pikem kui isikule väljastatud relvaloa või tervisetõendi kehtivusaeg. See on samasugune nagu teistelgi RelvS-i alusel väljastatavatel lubadel. Relvakandmisloa kehtivus peatatakse ja see tunnistatakse kehtetuks RelvS-i §-s 43 kehtestatud alustel ja korras. Relvakandmisluba kaotab kehtivuse töötaja töösuhte lõppemise l, laskespordiklubi liikme lahkumisel laskespordiklubist, RelvS-i § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse liikmesuse lõppemisel, samuti juriidilise isiku lõppemisel või tema taotluse alusel. Selles regulatsioonis võrreldes kehtiva RelvS - iga muudatusi ette ei nähta. RelvS-i § 401 lõikes 9 esitatakse kehtiva RelvS-i § 53 lõikes 63 sätestatud regulats ioo n relvakandmisloa kehtivuse kohta eriolukorras. Sätestatakse, et relvakandmisluba, mille kehtivus lõpeb eriolukorra ajal, kehtib edasi eriolukorra ajal ja 60 päeva eriolukorra lõppemisest arvates, hoolimata tervisetõendi kehtivuse lõppemisest. RelvS-i § 401 lõikes 10 sätestatakse, et kui relvakandmisloa kehtivus lõpeb või peatatakse või luba tunnistatakse kehtetuks, peab loa omaja loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsusest teatamisele järgneval tööpäeval tagastama relva ja laskemoona nende omanikule. Juhul kui relva või laskemoona ei ole võimalik omanikule tagastada, antakse need hoiule politseisse. Reegel kehtib kõikide lubade lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise korral ja on selliselt sätestatud ka kehtivas seaduses. Eelnõu § 1 punktis 28 esitatakse RelvS-i §-d 41 ja 42 uues sõnastuses. Kui kehtiva seaduse §-s 41 on reguleeritud relvaloa ja relvakandmisloa vahetamist, siis eelnõu järgi loobutakse terminist „loa vahetamine“ ja asendatakse see terminiga „loa pikendamine“. Ühtlasi lisanduvad sättesse nõuded paralleelrelvaloa pikendamise kohta. Hoolimata sellest, et RelvS-i § 34 lõikes 3 on sätestatud, et paralleelrelvaluba on samuti relvaluba, kuid selle omaja ei ole relvaomanik, on praktikas tihti tekkinud küsimus, mis reeglid kehtivad paralleelrelvaloa vahetamise ehk edaspidi pikendamise kohta. Ebaselguse ära hoidmiseks täiendatakse RelvS-i § 41 pealkirja ja regulatsiooni relvaloa ja relvakandmisloa kõrval sõnaselge viitega paralleelrelvaloale. Nimetatud lubade kehtivuse lõppemisel pikendatakse loa kehtivust loa omaja taotluse alusel. Pikendamiseks vajalike andmete loetelust on jäetud välja kohustus esitada vahetatav paberluba ja taotleja foto või nõusolek kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus olevat fotot. Digitaalse relvaloa pikendamisel jääb paberluba loa omajale. Seda ei ole vaja anda üle PPA-le, kuna selle kehtivus on lõppemas ja kehtetu loaga ei saa realiseerida loa omaja õigusi. Pikendamise l väljastatakse digitaalne relvaluba, mille olemasolu saab omaja õigustatud isikutele tõendada oma isikut tõendava dokumendiga. Digitaalsele relvaloale ega ka relvakandmisloale või paralleelrelvaloale ei kanta loa omaja fotot. Endiselt tuleb paralleelrelvaloa kehtivuse pikendamiseks esitada ka relvaomaniku nimi, isikukood, kontaktandmed ja nõusolek tema relva kasutamiseks paralleelrelvaloa alusel. Kehtiva RelvS-i kohaselt tuleb relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse lõppemisel esitada selle omajal taotlus ja nõutavad dokumendid vähemalt üks kuu enne kehtivuse lõppemist. Eelnõu kohaselt pikeneb relvaloa, relvakandmisloa või paralleelrelvaloa kehtivuse lõppemisel loa kehtivuse pikendamise menetlemiseks ettenähtud aeg ühelt kuult kahele kuule. Seega tuleb loa omajal muudatuse järgi esitada relvaloa kehtivuse pikendamise taotlus koos RelvS-is sätestatud dokumentidega vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse lõppemist. Muudatus on ajendatud sellest, et PPA hinnangul ei ole lubadeametnike ja relvaloa omajate hulka arvestades võimalik viia ühekuulise tähtaja jooksul läbi piisavalt tõhusat kontrollmenetlust. Alates 2019. aastast on lisandunud isikutele, kellel on relvaluba enese ja vara kaitseks, kohustus sooritada relvaloa kehtivuse lõppemise tõttu loa kehtivuse pikendamisel relva käsitsemise katse, mille korraldamine, sh võimaliku korduskatse vastuvõtmine, on ajamahukas. Praktika näitab, et arvestatav hulk relvaloa omajaid (ligikaudu pool) vajab korduskatset. Seetõttu on vaja lubade kehtivuse pikendamiseks ettenähtud menetlust pikendada. RelvS-i § 41 lõikes 6 nähakse ette uus regulatsioon juhuks, kui pikendatakse sellise loa kehtivust, mille kehtivus on RelvS-i alusel peatatud. Sel juhul väljastatakse isikule küll uus luba, kuid selle kehtivus peatatakse samamoodi nagu pikendatava loa kehtivus: kuni peatamise asjaolude äralangemiseni või esialgses otsuses märgitud tähtajani. Täiendus on vajalik, kuna praegu puudub selge regulatsioon, kuidas haldusorgan peab käituma olukorras, kui saabub tähtaeg pikendada relva- või relvakandmisloa kehtivust ja loa kehtivus on mõnel RelvS-ist tuleneval alusel peatatud. On ebaselge, kas peatatud kehtivusega relvaluba saab pikendada üldises korras või muutub see kehtetuks, kuna mitu relvaloa peatamise alust on ühtlasi relvaloa andmist välistavad asjaolud. Viimasel juhul tuleks asjaolu äralangemisel taotleda isikul uus relvaluba ja sooritada eksam uuesti. Selline ebaselgus tekitab praktikas küsimusi, kuidas toimida kehtivuse kaotanud loaga seotud relvadega. Näiteks tekitab küsimusi olukord, mil isik, kelle relvaloa kehtivus on peatatud RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 1 ja lõike 11 alusel kuueks kuuks ning kelle relvaluba ja relvad on võetud hoiule PPA-sse, kuid kelle relvaluba kaotab kehtivuse kolme kuu pärast, peab oma relvaloa pikendamiseks RelvS-i § 41 lõike 6 punkti 1 kohaselt esitama sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid vähemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist. Relvaloa peatamine ei sega relvaloa pikendamise menetluse nõuetekohast läbiviimist. Kui relvaomanik soovib relvaluba pikendada ja esitada nõutavad dokumendid haldusorganile, viiakse läbi tavapärane haldusmenetlus ja tehakse otsus. Positiivse otsuse korral väljastatakse isikule uus relvaluba, kuid selle kehtivus peatatakse samal alusel kohe uuesti kuni selle peatamise tähtaja saabumiseni. Kui esineb mõni muu relvaloa väljastamist välistav asjaolu, siis relvaluba ei pikendata. Sama põhimõtet rakendatakse ka relvaloa kehtivuse tähtajatu peatamise korral. Endiselt peab relvaloa või paralleelrelvaloa omaja, kelle loale on märgitud relva otstarbena üksnes turvalisuse tagamine, sooritama RelvS-i § 35 lõikes 6 nimetatud tulirelva käsitsemise katse ehk tõendama oma oskust tulirelva ohutult käsitseda. Samuti peab relvaloa pikendaja tõestama oma relvaloale kantud relvade olemasolu. Relvaloa, relvakandmisloa või paralleelrelvaloa kehtivust pikendatakse, kui ei esine RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10 või 15, lõike 4 punktis 3, 4 või 5 või § 40 lõike 1 punktis 1, 2, 3 või 4 või lõike 11 punktis 1, 2, 3 või 4 sätestatud asjaolusid, mis välistavad loa omajale loa andmise. Kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb loa vahetamisel arvestada uue loa väljastamist välistavate asjaoludena kõiki RelvS-i §-s 36 loetletud asjaolusid, mis välistavad füüsilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise, ning RelvS-i §-s 40 loetletud asjaolusid, mis välista vad juriidilisele isikule soetamisloa ja relvaloa andmise. Osa neist alustest on aga juba olemasole va relvaloa või relvakandmisloa kehtivuse peatamise alused, mitte kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu järgi kehtestatakse konkreetne loetelu RelvS-i § 36 lõikes 1 sätestatud välistava test asjaoludest, millest tuleb lähtuda füüsilise isiku loa kehtivuse pikendamisel, ja RelvS-i § 40 lõikes 1 sätestatud välistavatest asjaoludest, millest tuleb lähtuda juriidilise isiku loa kehtivuse pikendamisel. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on probleeme relvaloa ja relvakandmisloa vahetamisega, eelnõu jõustumisel pikendamisega, kui loa omaja on pikendatava loa kehtivuse ajal saanud karistada väärteomenetluse korras mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest lubatud alkoholipiirmäära ületades või õhusõiduki, veesõiduki või raudteeveeremi juhtimise eest alkoholijoobes. Sellise väärteo toime pannud isik, kes taotleb relvaluba esimest korda, ei saa RelvS-i § 36 lõike 1 punkti 11 kohaselt soetamisluba ega relvaluba taotleda kuni karistusand mete kustumiseni karistusregistrist. Kui relvaluba omav isik paneb loa kehtivuse ajal toime eespool nimetatud väärteo, peatatakse tema relvaloa kehtivus tähtajaga kuuest kuust kuni ühe aastani. Pärast loa kehtivuse peatamise tähtaja möödumist taastatakse loa kehtivus. Lisaks liiklusseaduse alusel määratud väärteokaristuse le rakendatakse relvaloa omaja suhtes ka RelvS-i alusel kohustuslikku mõjutusmeedet, mis piirab ajutiselt õigust relva käidelda. Isiku relv võetakse politseisse hoiule ja ta ei saa relvaloa kehtivuse peatamise ajal osaleda relvaga jahipidamises ega laskeharjutustel. Relvaloa kehtivuse peatamise kestuse määrab PPA kaalutlusmenetluses, kus arvestatakse kõiki asjaomaseid tõendeid, fakte, relvaomaniku varasemat käitumist ja süütegude võimalikku korduvust. Karistusregistri seaduse § 24 lõike 1 punkti 1 alusel kustuvad väärteo eest mõistetud karistus e andmed karistusregistrist, kui rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Kui relvaloa kehtivus lõpeb relvaloa kehtivuse peatatuse ajal või pärast seda, kuid karistusandmed ei ole veel karistusregistrist kustunud, on relvaloa väljastamine relvaloa kehtivuse pikendamise korral RelvS-i kehtiva redaktsiooni § 41 lõike 9 alusel probleemne. Nimetatud lõike kohaselt väljastatakse relvaluba isikule, kellel puuduvad RelvS-i §-s 36 sätestatud väljastamist välista vad asjaolud. Nende hulgas on ka karistatus eespool nimetatud väärtegude eest. Sama väärtegu ei tohiks olla korraga nii loa kehtivuse peatamisel kui ka pikendamisel loa väljastamist välistav asjaolu. Seetõttu muudetakse eelnõu järgi relvaloa pikendamise aluseid selliselt, et RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 11 sätestatud alus loetellu ei kuulu. Samal põhjusel jäetakse eelnõu järgi relvaloa pikendamisest keeldumise alustest välja viide RelvS-i § 36 lõike 1 punktile 111 , mis välistab loa saamise väikeses koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest määratud väärteokaristuse tõttu. Eelnõuga kavandatavate muudatuse järgi jäetakse relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmis loa kehtivuse pikendamist välistavate aluste seast välja viited ka RelvS-i § 36 lõike 1 punktidele 8, 12, 13, 14 ja 141 . RelvS-i § 36 punktis 8 on sätestatud relvaloa väljastamise keeld isikule, kes on kahtlustatav või süüdistatav elu- või tervisevastases kuriteos, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteos või kuriteos, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades, või karistusseadus tik u §-des 231–239 või §-s 241, 244, 246, 251, 255, 256 või 424 sätestatud kuriteos. Kui isik on tunnistatud nimetatud kuriteos kahtlustatavaks, peatatakse tema relvaloa kehtivus viivitamata ja tema relv võetakse politseisse hoiule. Relvaloa kehtivus on peatatud kriminaalmenetluse ajaks, ja kui isik mõistetakse kuriteos süüdi, tunnistatakse relvaluba kehtetuks. Kui isikut süüdi ei mõisteta, taastatakse tema relvaloa kehtivus. Seega ei tohi kahtlustatava või süüdistatava staatus kriminaalmenetluses saada relvaloa pikendamisel takistuseks, vaid relvaloa kehtivus otsustatakse pärast kriminaalmenetlust. Muudatus annab kuriteos kahtlustatavale või süüdistatavale õiguse relvaluba selle kehtivuse lõppemise tõttu pikendada. Samas peatatakse pikendatud relvaloa kehtivus, kuni peatamise aluseks olnud kahtlustus või süüdistus langeb ära või jõustub süüdimõistev kohtuotsus, misjärel tunnistatakse relvaluba kehtetuks. Kuriteos kahtlustatava või süüdistatava relv on menetluse ajal hoiul PPA-s. RelvS-i § 36 lõike 1 punktid 12 ja 13 jäetakse eelnõust välja, kuna need on tunnistatud juba varem kehtetuks. RelvS-i § 36 lõike 1 punktis 14 on sätestatud soetamis- ja relvaloa taotlejale loa andmist välista va asjaoluna väärteomenetluse korras määratud karistus ajateenistuse kohustuse või õppekogunemise eiramise eest. See ei ole aga relvaloa omaja puhul RelvS-i § 43 kohaselt kehtiva loa peatamise ega kehtetuks tunnistamise alus, seetõttu jääb sellise karistuse saamisel relvaluba või relvakandmisluba üldjuhul kehtima. Seega ei saa see olla ka loa pikendamisel automaatne takistus. Väärteo eest karistuse määramine võib olla üks asjaolu, mille puhul tuleb PPA-l kaaluda, kas isik võib oma käitumise või eluviisiga ohustada enda või teise isiku turvalisust. Kui PPA-l on põhjendatud kahtlus, et see nii on, peatatakse lisaasjaolude väljaselgitamise ajaks loa kehtivus RelvS-i § 43 lõike 1 punkti 21 alusel. Kui kehtivuse peatatuse ajal tekib vajadus luba pikendada, annab PPA haldusmenetluses hinnangu ohule, mis tuleneb isiku käitumisest ja eluviis ist, arvestades seejuures kõigi kogutud tõendite hulgas ka isiku kehtivaid karistusi, sh ajateenistuse kohustuse või õppekogunemise eiramise eest määratud karistust. Sellel põhjendusel jäetakse RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 14 RelvS-i § 41 lõikega 12 kehtestatavast loetelust välja. RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 141 on seadusest tulenev mõjutusmeede, mille kohaselt saab Kaitseressursside Amet taotleda halduskohtult luba keelduda andmast soetamis- või relvaluba isikule, kes ei reageeri kutsele arstlikku komisjoni, ajateenistusse või õppekogunemisele. Relvaloa omajate puhul on mõjutusmeetme rakendamiseks nähtud ette loa kehtivuse peatamine (RelvS - i § 43 lõike 1 punkt 8 ja lõige 16), mitte loa kehtetuks tunnistamine. Seetõttu ei saa nimetatud alus olla loa pikendamisel vahetu välistav asjaolu ja RelvS-i § 36 lõike 1 punkt 141 jäetakse RelvS- i § 41 lõikega 12 kehtestatavast loetelust välja. Juriidilise isiku relvaloa pikendamisel tuleb lähtuda RelvS-i § 43 lõike 1 punktist 7, mille kohaselt peatatakse juriidilise isiku relvaloa kehtivus juhul, kui juriidilise isiku aktsionäri või osaniku, nõukogu või juhatuse liikme või juriidilise isiku juhtimise üle valitsevat mõju omava muu isiku suhtes esineb RelvS-i § 40 lõike 1 punktides 5‒8 nimetatud asjaolu. Seega ei saa RelvS-i § 40 lõikes 1 loetletud punktid 5‒8 olla loa pikendamise menetluses loa väljastamist välista vad asjaolud. Eelnõuga täpsustatakse RelvS-i § 40 lõigete ja punktide loetelu asjaoludest, mis välistavad loa vahetamise menetluses loa väljastamise. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt muudetakse ka RelvS-i § 42. Kehtivas seaduses on selles paragrahvis käsitletud muudatuste vormistamist. Arvestades kavandatavaid muudatusi ja menetluse elektrooniliseks muutumist, muudetakse sätte pealkirja. Eelnõu järgi esitatakse kõnesolevas sättes edaspidi relvaloa, paralleelrelvaloa ja relvakandmisloa andmete muutumisest teavitamise kord. Kehtiva regulatsiooni järgi tuleb PPA-s vormistada relva andmete (liik, mark, kaliiber, markeering) muudatused, mis on tingitud relva ümbertegemisest, relvaomaniku või -valdaja nime ja relvade hoiukoha asukoha muudatused ning muude teenistus- ja tsiviilrelvade registr isse kantavate andmete muudatused. Eelnõu järgi tuleb PPA-d teavitada: 1) loa omaja kontaktandmete muutumisest; 2) relva otstarbe muutumisest; 3) relva hoiukoha või lisahoiukoha asukoha muutumisest; 4) relva ümbertegemisest tingitud muudatustest relva andmetes (liik, mark, kaliiber, markeering); 5) relva kadumisest, vargusest või hävimisest. Kui kehtiva RelvS-i järgi tuleb RelvS-i §-s 42 nimetatud muudatuse tegemise eest tasuda riigilõivu, siis eelnõu kohaselt tuleb riigilõivu tasuda üksnes relva hoiukoha või lisahoiuko ha asukoha muutumisel. Kehtiv riigilõiv on põhjendatud sellega, et paberluba tuleb muudatuste korral vahetada ning sellega kaasnevad blankettide vahetamise, nendele printimise ja lamineerimise kulud. Eelnõu kohaselt paberlube enam ei väljastata ning teavituse põhjal tehakse vajalikud muudatused vaid teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Nende toimingute maht ja koormus riikliku järelevalve teostajale ei ole märkimisväärne ning seega ei ole riigilõivu küsimine põhjendatud. Riigilõivuga koormatakse vaid relva hoiukoha või lisahoiukoha asukoha muutumisest teavitamine, kuna pärast teavitust kontrollitakse hoiukohta, veendumaks, et selles on tagatud seadusega kehtestatud hoiutingimused. Sellega seotud kulude katteks on samamoodi kehtiva RelvS-iga sätestatud riigilõiv 15 eurot. Teavituse esitamise tähtaegu eelnõuga ei muudeta. Punktide 1–4 puhul on teavitustähtaeg kuni seitse tööpäeva. Relva kadumisest, vargusest või hävimisest tuleb PPA-d teavitada aga viivitamata. Kui sellega põhjendamatult viivitada, võib see tuua kaasa väärteomenetluse RelvS-i § 8925 alusel. Eelnõuga kehtestatavasse paragrahvi ei tooda kehtivast seadusest üle sätteid, mis puudutavad 1) loa kehtivuse pikendamise kande tegemist relvatoimikusse, kuna sellised relvatoimik ud eelnõuga kaotatakse, 2) relvatoimiku edastamist teise prefektuuri, kui relvaomanik kolib teise haldusüksusesse, sest teenistus- ja tsiviilrelvade registri digiandmed on kõikidele prefektuur i menetlejatele võrdselt kättesaadavad, ja 3) kohustust pidada prefektuuripõhist arvestust. Eelnõu § 1 punkti 29 kohaselt tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 43 lõike 3 punktid 3 ja 5–7. Kõnesolevas lõikes on alused, millal PPA tunnistab soetamisloa või relvaloa kehtetuks. Kehtiva seaduse punktides 3 ja 5–7 on nähtud ette, et luba tunnistatakse kehtetuks, kui relv erikonfiskeeritakse, on läinud kaotsi või hävinud või muutunud kasutamiskõlbmatuks määral, mis ei võimalda selle taastamist, või kui relvaomanik või -valdaja ei soovi relva taastada või kui soetamisluba või relvaluba on läinud kaotsi või hävinud. Terminit „erikonfiskeerimine“ kriminaalmenetlusõiguses enam ei kasutata. Juhtudel, kui kohus otsustab relva konfiskeerida, ei tunnistata relvaomaniku relvaluba automaatselt kehtetuks. Tegemist on aegunud regulatsiooniga, kus relvaluba sai olla vaid isikul, kellel oli relv. Toona oli igal relval eraldi relvaluba ja konfiskeeritava relva relvaluba muutus kehtetuks, kuna sellele kantud relva omand võeti kohtuotsusega isikult ära. Kehtiva RelvS-i kohaselt saab isikul olla relvaluba ka juhul, kui tal ei ole isiklikku relva. Kui kohus leiab, et relva konfiskeerimisega peab tunnis ta ma isiku relvaloa kehtetuks, kajastub see ka põhistatult kohtuotsuses. Relva konfiskeerimisel ei tunnistata aga relvaluba automaatselt kehtetuks, liiatigi võivad isiku relvaloale olla kantud ka teised relvad, mida kohus ei konfiskeeri. Kohtuotsuse alusel teeb PPA isiku digitaalsele relvaloa le muudatuse ja loalt eemaldatakse konfiskeeritud relva andmed. Relvaluba ise kehtib aga edasi. RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 5 on nähtud ette, et relvaluba tunnistatakse kehtetuks, kui relv on läinud kaotsi või hävinud. Kadunud esemeid üldjuhul otsitakse ja nii hakkab ka politsei kadunud relva intensiivselt otsima. Relvaomanikul on kohustus politseid kadumisest või hävimisest viivitamata teavitada. Kadunud või hävinud relv eemaldatakse omaniku relvaloalt, ja kui kadunud relv leitakse üles, seotakse leitud relva andmed uuesti omaniku relvaloaga. Digitaalse relvaloa puhul puudub vajadus tunnistada isiku relvaluba pärast relva kaotamist või hävimist kehtetuks. Sellelt lihtsalt eemaldatakse kadunud või hävinud relva andmed. Relvaluba, olgu loa omaja teiste relvadega või relvata, kehtib edasi. See võimaldab tal käidelda oma teisi relvi või laenata sama liiki relva teistelt relvaomanikelt hobideks või muuks otstarbeks. Seega puudub pärast digitaa lse relvaloa kasutusele võtmist vajadus tunnistada see kehtetuks juhul, kui relv on läinud kaotsi või hävinud. RelvS-i § 43 lõike 3 punkti 6 järgi peab soetamisloa või relvaloa tunnistama kehtetuks juhtudel, kui relv on muutunud kasutamiskõlbmatuks määral, mis ei võimalda selle taastamist, või kui relvaomanik või -valdaja ei soovi relva taastada. RelvS-i alusel ei ole keelatud omada katkist või kasutamiskõlbmatut relva. Katkise relva taastamise võimalusi hindab relvaomanik ise, kaasates vajaduse korral asjatundjaid, näiteks tegevusloaga relvameistri. Relvade käitlemise üle riiklik u järelevalve teostaja ei ole kunagi hinnanud relvaomaniku relva tehnilist seisukorda ega tunnista nud selle alusel kellegi relvaluba kehtetuks. Kui relvaomanik ei soovi oma kasutamiskõlbmatut relva taastada, on tal võimalus lasta relvameistril muuta relv kehtestatud reeglite kohaselt laskekõlbmatuks, tervikrelv lammutada ja kasutamiskõlblikud tulirelva olulised osad kanda oma relvaloale või võõrandada relv isikule, kes relva lammutab ja vajab kasutamiskõlblikke tulire lva olulisi osi oma tulirelva parandamiseks või selle tagavaraosadeks. Samuti võib sellise relva anda üle politseile hävitamiseks. Eelnimetatud tegevusteks eemaldatakse relv relvaomaniku taotluse alusel tema relvaloalt, kuid relvaluba ise jääb kehtima. RelvS-i § 43 lõike 3 punkti 7 järgi peab soetamisloa või relvaloa tunnistama kehtetuks juhtudel, kui luba on läinud kaotsi või hävinud. Eelnõuga kaotatakse paberload ja asendatakse need digilubadega, mida on loa omajal võimatu kaotada või hävitada. Seega tunnistatakse selline lubade kehtetuks tunnistamise alus eelnõu järgi kehtetuks. Eelnõu § 1 punktide 30–32 kohaselt muudetakse RelvS-i § 44 lõigete 1–3 sõnastust. Võrreldes kehtiva seadusega jäetakse eelnõuga sätetest välja viited paberil relvaloale. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt muudetakse RelvS-i § 44 lõiget 4, milles on muu hulgas antud siseministrile volitus kehtestada relva ja laskemoona ning kehtivuse kaotanud või peatatud kehtivusega loa üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. Eelnõu järgi loobutakse akti vormi kehtestamisest määrusega. Seaduses nimetatakse ära olulisemad andmed, mis peaksid üleandmise- vastuvõtmise aktis olema, kuid akti vormistamise reegleid ette ei nähta. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt täpsustatakse RelvS-i § 44 lõike 6 sõnastust. Kehtivas seaduses kasutatakse ekslikult terminit „erikonfiskeerimine“, mida kriminaalmenetlusõiguses enam ei kasutata. Seetõttu on asjakohane ka RelvS-is sõnastust täpsustada ja viidata kohtu otsuse alusel konfiskeerimisele. Parandatakse vaid sõnastust ja sisu ei muutu. Eelnõu § 1 punkti 35 kohaselt täpsustatakse RelvS-i § 44 lõike 7 sõnastust, sest loobutakse paberil relvalubadest ja menetlus muutub elektrooniliseks. Seetõttu nähakse ette, et juhul kui soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse peale esitati kaebus kohtule või vaie PPA-le ning kohus või PPA tunnistas loa kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise seadusega vastuolus olevaks, on PPA kohustatud taastama relvaloa kehtivuse ning tegema sellekohase kande teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eelnõu § 1 punkti 36 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 46 lõikega 51 , milles sätestatakse maksimaalne kogus laskemoona, mida võib füüsilise isiku nimele registreeritud mitme otstarbega tulirelva jaoks hoiustada. Kehtivas RelvS-is on hoiustatava laskemoona maksimaalne kogus sätestatud tulirelva otstarbe järgi. Näiteks tohib relvaomanik hoiustada hoiukohas kuni 200 padrunit oma omandis või valduses tulirelvade kohta, mille otstarve on turvalisuse tagamine, või kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta või kuni 5000 padrunit oma omandis või valduses sporditulirelvade kohta. Kehtivas seaduses ei ole aga sätestatud hoiustatavate padrunite piirmäära sõnaselgelt juhul, kui üks tulirelv on registreeritud mitmeks otstarbeks, näiteks kui vintpüss on registreeritud nii spordiks, jahipidamiseks kui ka enese ja vara kaitseks. Praktikas on sellistel juhtudel arvutatud hoiustatava laskemoona lubatud kogust erinevalt. See on ühtse arusaamise eesmärgil sundinud eelnõu koostajaid seadust täpsustama ja lisama sätte, mille kohaselt tuleb mitme otstarbega tulirelva kohta hoiustatavate padrunite maksimaalse arvu hindamisel lähtuda otstarbest, mille jaoks on lubatud suurim padrunite arv. See tähendab, et eelnimetatud näite korral tohib isik kolmel otstarbel registreeritud tulirelva kohta hoiustada maksimaalselt 5000 padrunit. Ekslik on see, kui otstarveteks määratud maksimaalsed kogused summeeritakse (200 + 300 + 5000 = 5500 padrunit). Eelnõu § 1 punkti 37 kohaselt muudetakse RelvS-i § 50 lõike 1 teist lauset ja sätestatakse, et relva ja laskemoona kandval isikul peab olema kaasas isikut tõendav dokument. Võrreldes kehtiva seadusega jäetakse sättest välja viide relvaloa kaasaskandmisele, kuna pärast eelnõukohaste muudatuste jõustumist ei väljastata ühtegi paberil relvaluba. Eelnõu § 1 punkti 38 kohaselt jäetakse RelvS-i § 51 lõike 4 punktist 2 välja viide relvakandmisloale. Kehtiva sõnastuse kohaselt on relvakandmisõigust omaval isikul keelatud anda relva või relvakandmisluba kõrvalisele isikule. Kuivõrd relvakandmisluba on pärast eelnõuga kavandatavaid muudatusi vaid elektrooniline, puudub võimalus luba selliselt kõrvalisele isikule anda. Eelnõu § 1 punktides 39–44 tehakse muudatused RelvS-i §-s 52, milles on reguleeritud juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamist ja tagastamist. Selles valdkonnas tehtavad teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendustööd valmivad järgmistes etappides ning paragrahvi muudatused on kavandatud jõustuma 1. veebruaril 2025. RelvS-i § 52 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna teenistus- ja tsiviilrelvade registri arenduse üks eesmärk on kaotada ära paberil relvaload ning vabastada juriidilisest isikust relvaomanikud ja RelvS-i alusel tegevusluba omavad ettevõtjad kohustusest kanda andmed paberraamatusse. Lõike 2 kohaselt peab juriidiline isik relva ja laskemoona väljastamise fikseerima nööritud ja PPA pitseriga kinnitatud relvade ja laskemoona arvestusraamatus ehk relvaraamatus. Pärast registri asjakohaste lahenduste realiseerimist fikseeritakse relvade ja laskemoona väljastamine ja vastuvõtmine registris ning paberil relvaraamatust saab loobuda. Kavandatava RelvS-i § 52 lõike 3 kohaselt peetakse relva ja laskemoona väljastamise üle arvestust teenistus- ja tsiviilrelvade registris nii, et igal ajal oleks võimalik kontrollida, kellele ja millal relv või laskemoon väljastati. Arvestuse pidamisel fikseeritakse: 1) relva väljastamise ja tagastamise kuupäev ning kellaaeg; 2) relva liik, mark, kaliiber ja markeering; 3) padrunite arv; 4) relva saanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 5) relva väljastanud töötaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht. Andmekoosseis on sisult sama nagu see, mis fikseeritakse relva ja laskemoona väljastamise l relvaraamatus. Kui kehtiva seaduse kohaselt antakse relva ja laskemoona vastuvõtmise kohta allkir i relvaraamatusse, siis eelnõu kohaselt teeb relva vastuvõtnud isik märke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. See õigus antakse nii relva väljaandjale kui ka vastuvõtjale. Samuti tehakse registris märge juhul, kui töötajal on kaasas isiklik tulirelv ja ta on kohustatud andma selle juriidilise isiku relva kandmise ajaks hoiule juriidilise isiku relvahoidlasse või -kappi. Kui kehtiv seadus kohustab relvaraamatut säilitama viis aastat viimase sissekande tegemise kuupäevast arvates, siis eelnõu kohaselt säilitatakse kandeid teenistus- ja tsiviilrelvade registris viis aastat kande tegemisest arvates. Seega kustuvad registrikanded registris pidevalt. Ühtlasi tunnistatakse kehtetuks volitusnorm, mis kohustab siseministrit kinnitama paber il relvaraamatu vormi. RelvS-i § 52 regulatsioon kehtib ka §-s 521 , milles on juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljastamise ja tagastamisega samamoodi reguleeritud laskespordiklubi nimele registreeritud relva väljastamist ja tagastamist. Paragrahvi 521 lõikes 2 on sätestatud, et laskespordiklubi nimele registreeritud relva väljastamisele ja tagastamisele kohaldatakse RelvS-i § 52 lõigetes 1–4 ja 6 sätestatud korda ja tingimusi. Seega, kui jõustuvad RelvS-i § 52 muudatused, muutub ka RelvS- i § 521 . Eelnõu § 1 punkti 45 kohaselt tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 53, milles on reguleer itud juriidilise isiku relvakandmisluba. Regulatsiooni ajakohastatakse ja sisustatakse eelnõu kohaselt RelvS-i §-s 401 , mis on toodud eelnõu § 1 punktis 30. Eelnõu § 1 punkti 46 kohaselt jäetakse RelvS-i § 59 lõikest 8 välja sõna „kirjalikult“. Sätte kohaselt tuleb eriloa kaotusest, vargusest, hävimisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest PPA-d viivitamata kirjalikult teavitada. Kuna eelnõu üks eesmärk on võimaldada paberivaba menetlust, on mõistlik loobuda nõudest esitada teavitusi kirjalikult. Juba praegu on võimalik edastada digiallkirjastatud elektroonilisi teavitusi ja registri iseteeninduskeskkonda arendatakse selliselt, et kõiki teavitusi on võimalik edastada ka selle kaudu. Eelnõu § 1 punkti 47 kohaselt asendatakse RelvS-i § 601 lõike 2 punktis 2 ja § 77 lõikes 5 sõna „number“ sõnaga „markeering“. Sellega ühtlustatakse RelvS-i terminoloogiat. Nimetatud sätetesse on varasemast jäänud termin „relva number“. Tegemist on aga relva markeeringuga, mis võib sisaldada nii tähti kui ka numbreid. Näiteks kannab markeerija Eestis valmistatud tulire lva markeerimisel igale tulirelva olulisele osale Eesti rahvusvahelise tähise „EST“ ja identifitseerimise numbri. Enne ametirelva võõrandamist tsiviilkäibesse kantakse igale tulirelva olulisele osale lisaks markeering „EST-CIV“. Seetõttu on mõistlik terminoloogiat ajakohastada. RelvS-i §-s 731 on sätestatud relvade ja laskemoona markeerimise reeglid ning Vabariigi Valitsus kehtestab selle paragrahvi lõike 4 alusel määrusega ka tulirelva markeerimise nõuded. Eelnõu § 1 punkti 48 kohaselt täpsustatakse relva võõrandamise reegleid. RelvS-ist jäetakse välja nõue esitada taotlus kirjalikult ja kaotatakse nõue lisada taotlusele relvaluba või muu relva seaduslikku omamist tõendav dokument. Registreeritud relva võõrandamisel on avaldaja relvaluba võõrandamistehingut tegevale isikule digitaalselt näha. Relva seaduslikku omamist tõendavat dokumenti esitada ei ole vaja, kuna relv peab olema kantud teenistus- ja tsiviilrelvade registr isse ning seega on selle seaduslikkust juba kontrollitud. Eelnõu § 1 punktidega 49–51 muudetakse relvade ja laskemoona müügiga seotud sätteid. RelvS-i § 74 lõike 1 punkti 1 muudetakse ning relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik ei pea relva või laskemoona soetajalt lisaks isikut tõendavale dokumendile nõudma RelvS- i alusel väljastatud relvasoetamisluba või relvaluba. Kuna need load muutuvad elektrooniliseks ning relvakaupmehel on juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registrile, saab ta isiku soetamisloa või relvaloa olemasolu kontrollida registrist. Samas peab relvakaupmees ka edaspidi nõudma paberil relvasoetamisloa või relvaloa esitamist Kaitseliidu tegevliikmelt, kellele on luba väljastatud Kaitseliidu seaduse alusel. Need load eelnõuga elektrooniliseks ei muutu, vaid jäävad paberile. Samas täpsustatakse relvakaupmehe kohustusi juhtudel, kui relva soovib soetada välismaala ne. Sellistel juhtudel tuleb nõuda isikut tõendava dokumendi kõrval relva ja laskemoona Euroopa Liidus edastamise eelluba ja luba või relva kolmandatesse riikidesse väljaveo eriluba, mis on väljastatud strateegilise kauba seaduse alusel. Kui välismaalane soovib relvakaupmehe käest soetada laskemoona, peab ta peale isikut tõendava dokumendi esitama relva ja laskemoona Euroopa Liidus edastamise eelloa ja loa, Euroopa tulirelvapassi või relva kolmandatesse riikidesse väljaveo eriloa. Euroopa tulirelvapassi esitamisel saab välismaalane soetada laskemoona vaid Eestis kasutamiseks. Soetatud padrunite koduriiki edasitoimetamiseks peab välismaalane taotlema PPA-lt padrunite väljaviimise loa. Isikut tõendava dokumendi ja Euroopa tulirelvapassi alusel laskemoona soetamisel ei pea välismaalane esitama kirjalikku kutset, mille alusel ta relvaga Eestisse tuli, ega võtma teda kutsunud isikut relvakaupmehe juurde kaasa. Komisjonimüügile antava relva puhul peab relvakaupmees veenduma teenistus- ja tsiviilrelvade registri vahendusel, et relva võõrandamiseks on PPA väljastanud võõrandamisloa. RelvS-i § 74 lõike 2 punkti 1 täpsustatakse selliselt, et relva või laskemoona on keelatud võõrandada isikule, kes ei esita oma isikut tõendavat dokumenti ja kellel ei ole relva soetamiseks seda liiki relva soetamisluba või laskemoona soetamiseks relvaluba. Muudatus võrreldes kehtiva sättega seisneb selles, et relva või laskemoona soetaja ei pea relvakaupmehele enam esitama soetamisluba või relvaluba, vaid tal peavad need olema. Lubade olemasolu kontrollib relvakaupmees registrist ise. Eelnõu § 1 punktidega 52–56 muudetakse relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise loa regulatsiooni. RelvS-i § 80 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. Loataotlusse ei pea enam kirjutama relvaloa numbrit ning väljastamise ja kehtivuse aega, kuna need andmed on loa menetlejale elektroonilise lt kättesaadavad. Sama paragrahvi lõiget 21 täiendatakse ja lisatakse akustiliseks muudetud relv. Lisaks kehtivas seaduses sätestatud päritud, leitud, ühisomandis olnud või teises riigis laskekõlbmatuks muudetud relvale saab relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise luba taotleda ka akustiliseks muudetud relvale. Tegemist on piiratud tsiviilkäibes oleva relvaga, mida saab võõrandada, teha ümber, muuta laskekõlbmatuks või lammutada vaid loaga. RelvS-i § 80 täiendatakse lõikega 22 , kus loetletakse eelnimetatud loale kantavad andmed. Andmekoosseisus ei ole võrreldes kehtiva paberloaga olulisi muudatusi. RelvS-i § 80 lõikes 10 täpsustatakse digiloa alusel relva komisjonimüügi reegleid. Varem paberloale tehtud märge asendatakse tegevusluba omava isiku kohustusega teavitada komisjonimüüki võetud relvast PPA-d, kes teeb teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse vajaliku kande. Teavitatakse elektrooniliselt. Relvaomanikul säilib õigus võtta komisjonimüüki antud relv tagasi, kuid selleks peab tegema taotluse PPA-le, kes teeb registrisse asjakohase kande ja teatab relva tagastamisõigusest ka tegevusluba omavat isikut. RelvS-i § 80 lõike 12 kohaselt kohustub tegevusluba omav isik pärast võõrandamistehingut kandma võõrandatava relva andmed relva soetanud isiku relvaloale ja teavitama sellest eraldi elektrooniliselt ka PPA-d. Viimane kontrollib vajaduse korral, kas relva andmed on läinud tegevusluba omava isiku arvelt korrektselt üle uue relvaomaniku relvaloale. Valdkonna eest vastutava ministri volitus kehtestada määrusega relva võõrandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise ja lammutamise paberloa vorm tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. Eelnõu § 1 punktide 57–59 kohaselt täpsustatakse relvade parandamise ja ümbertegemise ga tegeleva isiku kohustusi. Kõik kolm muudatust on seotud sellega, et paberluba asendatakse digiloaga. Sätetes ei nõuta enam loa esitamist, vaid selle olemasolu. Kõikidele tegevusluba omavatele isikutele luuakse juurdepääs teenistus- ja tsiviilrelvade registrile, mille kaudu saab kontrollida, kas isikul on nõutav digiluba. Sisulisi muudatusi tegevusloa omaja kohustustes eelnõu kaasa ei too. Eelnõu § 1 punktidega 60 ja 61 muudetakse parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade üle arvestuse pidamise reegleid. Eelnõu kohaselt ei peeta enam arvestust nööritud ja PPA pitseriga kinnitatud relvaraamatus, vaid samamoodi nagu RelvS-i §-s 75 sätestatud relvade ja laskemoona valmistamise ja müümise arvestust. Ettevõtja on kohustatud pidama ise eraldi arvestust parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõue te le vastavuse tuvastamisele toodud relvade või tulirelva oluliste osade kohta. Arvestust peetakse nii, et igal ajal oleks võimalik eristada, mis relv milleks töösse võeti. Relvaraamatu nõude kaotamisega tunnistatakse kehtetuks sätted, milles on reguleeritud relvaraamatu säilitamisaegu ja seda, milla l on tegevusluba omav isik kohustatud andma paberil relvaraamatu üle PPA-le. Eelnõu § 1 punktiga 62 muudetakse RelvS-i § 83 lõiget 8 relva ja laskemoona hävitamise akti kohta. Kehtiva RelvS-i kohaselt köidetakse akt relvatoimikusse, kuid eelnõu kohaselt saab akti koostada elektrooniliselt, selle digiallkirjastavad hävitamisel viibinud isikud ning seda säilitatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Relvaomaniku või -valdaja taotlusel edastatakse talle akti koopia. Eelnõu § 1 punktidega 63–67 muudetakse RelvS-i § 86, milles on reguleeritud relva laenutamist ja kasutamist lasketiirus ning laskepaigas. Paberil relvaraamatute kaotamise tõttu tunnistatakse kehtetuks lõike 2 teine lause, mis kohustab relva laenutajat kandma laenaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi relvaraamatusse. Selle asemel täiendatakse paragrahvi lõikega 3 1 , mis kohustab laenutajat pidama eraldi arvestust relva laenaja ning talle laenatud relva ja kasutada antud padrunite kohta. Arvestuse pidamise vorm on jäetud vabaks, kuid arvestuses peab kajastuma laenaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, laenamise kuupäev ja kellaaeg, laenutatud relva liik, mark, mudel ja markeering ning kasutada antud padrunite arv. Säilib kohustus tutvuda enne relva laenamist relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuetega ning lasketiiru või laskepaiga sisekorraeeskirjaga, kuid eelnõu kohaselt ei pea laenaja andma selle kohta allkirja relvaraamatusse. Kui relva laenutaja soovib, võib ta loomulikult ka edaspidi nõuda laenajalt allkirja andmist. Eelnõu koostajad on veendumusel, et kui kaotada tutvumise kohta allkirja andmise kohustus, ei muuda see laskmist ohtlikumaks. Endiselt on sätestatud, et nõudeid ja eeskirja tutvustab laenajale relvade laenutamise eest vastutav isik või laskeinstruktor. Relva laenaja vastutab ka edaspidi relva hoidmise ning õiguspärase ja ohutu kasutamise eest lasketiir us või laskepaigas. Pärast relva kasutamist tuleb laenutatud relv tagastada viivitamata laenutajale, kuid tänu relvaraamatu kaotamisele ei pea relva vastuvõtnud isik enam tegema märget relvaraamatusse ega kinnitama seda allkirjaga. Relva väljaviimine lasketiirust või laskepaigast on endiselt keelatud. Eelnõu § 1 punkti 68 kohaselt jäetakse RelvS-i § 873 lõikest 6 välja kohustus pärast relva käsitsemise nõuetega tutvumist kinnitada seda allkirjaga. Nõuete tutvustamise kohustus lasub endist viisi relvaomaniku relva või akustilise relva kasutada andmise eest vastutaval isikul. Eelnõu § 1 punktiga 69 tunnistatakse kehtetuks väärteokoosseis, mille järgi on nähtud ette karistus nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule juhul, kui loa omaja ei tagasta relvasoetamisluba, relvaluba või paralleelrelvaluba, mille kehtivus on lõppenud või peatatud või mis on kehtetuks tunnistatud, ettenähtud tähtaja jooksul PPA-le või omanikule. RelvS-i § 895 tunnistatakse kehtetuks paberlubade kaotamise tõttu. Digiloa kehtivuse lõppemise või peatamise või selle kehtetuks tunnistamise korral ei ole vaja anda PPA-le või omanikule midagi üle. Eelnõu § 1 punktiga 70 täiendatakse seaduse rakendamise erisusi RelvS-i §-s 91. Paragrahvi täiendatakse lõikega 37, milles sätestatakse, et kõik eelnõu jõustumise ajal kehtivad paberload (kollektsioneerimisluba, relvasoetamisluba, relvaluba, paralleelrelvaluba, juriidilise isiku relvaluba, relvakandmisluba ning relva võõrandamise, ümbertegemise, lammutamise, laskekõlbmatuks muutmise ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamise luba) kehtivad nendel märgitud kehtivusaja lõpuni. Ükski paberluba ei muutu eelnõu jõustumisel automaatse lt kehtetuks. Kehtivuse kaotanud paberlube ei pea enam PPA-le tagastama, kuna kaovad ka paberil relvatoimikud, kuhu need kehtiva RelvS-i kohaselt lisati. RelvS-i § 91 täiendatakse lõikega 38, mille kohaselt säilitab ettevõtja kõiki paberil relvaraama tuid (relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite ja lasersihik ute müügiraamat, laskemoona müügiraamat ning parandamisele, ümbertegemisele, laskekõlbmatuks muutmisele ja laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele toodud relvade ning relvade parandamiseks ja ümbertegemiseks vajalike tulirelva oluliste osade arvestuse raamat) kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa kehtivuse lõppemise või selle kehtetuks tunnistamise korral on tegevusloa omaja kohustatud andma raamatud üle PPA-le hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval. PPA saab üleantud relvaraama tuid kasutada, et teha hiljem täpsustusi või tuvastada kandevigu. RelvS-i § 91 täiendatakse lõikega 39, mille kohaselt säilitatakse juriidilise isiku nimele registreeritud relva ja selle laskemoona väljastamise arvestuse raamatut viis aastat viimase sissekande kuupäevast arvates. Selline kohustus on ka kehtivas RelvS-is ja vajalik selleks, et lahendada võimalikke hilisemaid küsimusi või tuvastada tagantjärele relva valdus. Paberraamatu pidamise kohustus muutub kehtetuks 1. veebruaril 2025. Eelnõu punktiga 71 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega tulirelvadirektiivile, mille kodifitseeritud tekst võeti vastu 2021. aastal. Tulirelvadirektiiviga küll sisulisi muudatus i tulirelvade regulatsioonis ei tehtud, kuid et tagada õigusselgus, on vaja lisada viide uuendatud direktiivile ka RelvS-i. Eelnõu §-s 2 on esitatud RLS-i muudatused. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt sõnastatakse ümber RLS-i § 263. Kui praegu on kasutatud sättes väljendit „loa andmine“, siis eelnõu järgi kasutatakse väljendit „loataotluse läbivaatamine“. Kehtiv sõnastus on andnud võimaluse tõlgendada sätet selliselt, et riigilõivu ei pea tasuma, kui loa väljastamisest või taotluse vastuvõtmisest on keeldutud. Tegelikult on riigilõivuga koormatud loamenetlus, mitte üksnes menetlusotsusega väljastatav dokument ehk luba. Riigilõ ivu määramisele ei läheneta sisult uutmoodi, vaid sellist sõnastust kasutatakse laialt ka teistes RLS- i peatükkides. Eelnõuga kavandatavatest muudatustest lähtudes asendatakse RelvS-is paberil relvaload digilubadega, mistõttu muutub RelvS-is kehtetuks relvalubade vahetamine. Seetõttu jäetakse ka RLS-ist välja viide relvaloa vahetamisele ja tuuakse esile registris andmete muutmine. Kavandatavate muudatustega ei muudeta kehtivaid riigilõivumäärasid. Eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt täpsustatakse RLS-i § 264 lõikes 1 viidet, kuna eelnõu järgi muutub RelvS-is viidatava sätte asukoht. Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt täpsustatakse RLS-i § 264 lõikes 2 viidet RelvS-i sättele, mille asukoht eelnõuga tehtavate muudatuste tõttu muutub. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on osaliselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, sest eelnõuga täiendatakse RelvS-i regulatsiooni sätetega, mis aitavad paremini täita komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/1423 nõudeid. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste õigusaktidega: 1. isikuandmete kaitse üldmäärus; 2. tulirelvadirektiiv; 3. komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/686; 4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012. 6. Seaduse mõjud Muudatustega täpsustatakse ja täiendatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registri regulatsiooni ning võimaldatakse RelvS-i alusel väljastatavate lubade ja Euroopa tulirelvapassi taotlusi menetleda ja dokumente väljastada elektrooniliselt. Juba kehtiva RelvS-i alusel kogutakse relvaomanike, loataotlejate ja relvade andmeid registrisse. Eelnõuga kavandatavad muudatused on vajalikud, et võtta kasutusele registri uus IT-lahendus ja muuta suurem hulk toiminguid elektrooniliseks. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri ajakohastatud lahendustest saavad kasu kõik isikud, asutused ja ettevõtjad, kes vajavad ja kellel on õigus saada toimingutes ajakohaseid, kvaliteetseid ja täielikke andmeid relvade ning relvaomanike kohta. Arendusprojektist saavad kasu eelkõige loataotlejad (pikendajad) ja relvakaupmehed, kuna e- teenused on töökindlad ning andmed täielikud ja reaalajas, pakkudes mugavat paberivaba taotlemist ja loa väljastamise kontrolli. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on relvaloa omajaid ligikaudu 28 000. Tsiviilrelvade käitlemise tegevusloa omajaid on majandustege vuse registri andmetel 98 ja sõjarelvade käitlemise tegevusluba omavaid ettevõtjaid viis. Kõik need isikud saavad võimaluse kasutada uut elektroonilist iseteeninduskeskkonda, et esitada taotlusi või tõendeid ning näha hiljem loa menetluse kulgu ja väljastatud digiluba. Samuti saavad uuendatud registrist kasu asutused, kes teevad kontrolle ja teostavad järelevalvet, kuna registriandmed on reaalajas kättesaadavad ja täielikud. PPA lubadeametnikud saavad kasu, kuna pabertöö hulk väheneb veelgi ja on võimalik digiteerida kõiki relvaga seotud andmeid. Laiemalt võib öelda, et kasu saavad ka partnerriigid, kuna Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud andmevahetus on digitaalne. Register koosneb kolmest suuremast osast: menetluskeskkond, iseteeninduskeskkond ja kaupmehekeskkond ehk RelvS-i alusel tegevusluba omava isiku keskkond. Kõikides keskkondades töödeldakse isikuandmeid, mille taotlejad on PPA-le ise esitanud, et saada RelvS-is toodud õigusi ning omada ja kanda RelvS-is nimetatud lubade alusel piiratud käibega tulirelvi ja laskemoona. Uue tarkvara ja registriplatvormi kasutuselevõtt võib tuua ka järgmisi riske: • andmeleke (konfidentsiaalsuse kadu); • teenuste häiritus (käideldavuse kadu); • andmete volitamata muutmine, sh kustutamine (tervikluse kadu); • väärkasutus, juurdepääsu kuritarvitamine. Tehniliste meetmetega on tagatud lekke kohene tuvastamine: see ei jää märkamatuks ja võimaldab hakata kohe kahju minimeerima. Et riski realiseerumist vältida, on arendustööde käigus mõeldud läbi võimalikud turvanõrkuse kohad, nendest lähtudes süsteemi arendatud ja tehtud turvakatsed. Samuti rakendatakse ISO infoturbestandardeid. Registrist on tehtud turvakaalutlustel koopia. Kui ühe registriosaga peaks midagi juhtuma, on koopias andmed olemas. Teenistus- ja tsiviilrelvade register on juba Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemis registreeritud. Register vastab infosüsteemide kolmeastmelisele etalonturbe standardile. Registri ning selle menetlus-, taotlus- ja kaupmehekeskkonna andmete turbeaste on keskmine (M) ning registri turvaklass ISKE järgi K2T2S2. Sellega on tagatud süsteemile vajalik käideldavuse tase ning nõuded, milles on rangelt fikseeritud, mis tingimustel ja kui pikk võib olla summaarne tööseisak selleks, et teha vajalikke hooldus- või uuendustöid. Samuti on süsteemile tagatud võimalus lülituda ümber varukoopiale juhul, kui süsteemi toimimises peaks tekkima ootamatu tõrge. Kõikidesse registri keskkondadesse sisenemiseks on vaja autentida isik riigi autentimistee nuse (TARA) keskkonnas. Kui registrisse siseneb PPA lubadeametnik või teeninduses taotluste vastuvõtja, pääseb registrisse arvutikasutaja personaalse parooliga. Andmete väärkasutuse ja volitamata muutmise riski on maandatud sellega, et juurdepääs registrile antakse vaid selleks volitatud ametnikele ja isikutele. PPA kui registri vastutava töötleja ja registri väliste kasutajate vahel, kes ei ole nimetatud teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses, sõlmitakse andmevahetusleping, milles määratakse täpsemalt X-tee teenuste nimetused ning andmevahetusest tulenevad poolte õigused ja kohustused. Kõik toimingud logitakse, mille abil on võima lik tuvastada, kes, mida ja millal tegi. Andmete õiguspärase pärimise ja info seadusliku edastamise üle teostab järelevalvet PPA sisekontrollibüroo. 6.1. Isikuandmete töötlemine Tulirelvalubadega seotud taotlustes esitatud isikuandmete põhjal kontrollitakse andmeid, isiku tausta ja relva hoiutingimusi ning vajaduse korral otsustatakse isiku relvaeksamile saatmine. Juhul kui isiku edastatud andmed ei ole tõesed või isik ei vasta RelvS-is toodud tunnustele, keelduvad menetlejad isikule loa väljastamisest. Samas võivad menetlejad kasutada RelvS-i § 36 lõikes 4 toodud kaalutlusõigust ja keelduda loa väljastamisest või tunnistada selle kehtetuks. Isikuand me id kasutatakse isikute ning neile väljastatud relvalubade ja neile lubatud relvade kontrolliks, et lubada relvi omada ja käidelda ainult isikutel, kes on selleks nii vaimselt kui ka füüsiliselt võimelised ja ei kujuta ohtu ei endale ega teistele. Lubade haldusmenetluses peab menetleja kontrollima isiku tausta ja hoiutingimusi, hindamaks taotleja vaimset ja füüsilist suutlikkust omada ja käidelda tulirelvi. Tulirelvad on eriohtlikkuse ga esemed, mille omamiseks peab inimene tajuma tulirelva ohtlikkust. Tulirelva käitlemisel võib põhjustada ettevaatamatusest või ettekavatsetult teise isiku tervisele kahju või tema surma ning seetõttu peavad ametnikud kriitiliselt ja igakülgselt hindama inimese eluviisi ja senist käitumist. Hindamise eesmärk on välistada, et tulirelva omamise ja kandmise õiguse saab isik, kes ei ole vaimsete või füüsiliste eripärade tõttu võimeline seda tegema, vaid on relva omades ohuks nii endale kui ka teistele. Relvaloa omamine on eriõigus, selle saamise eeldus on isiku suur usaldusväärsus avaliku võimu silmis ja see eeldab sealjuures taotlejalt keskmisest vastutustundlikumat käitumist. Taotleja üldist käitumist tuleb hinnata laiemalt ja iseloomustava lt, analüüsides ka tema varasemat käitumist, mitte ainult relva käsitsemise oskust, füüsilisi võimeid ja teoreetilisi teadmisi, mis on relvaeksami eduka sooritamise eeldused. Isiku ja tema andmete automatiseeritud digikontroll vähendab inimlikke vigu ja kuluvat aega. Isikuandmeid peab töötlema, et objektiivselt otsustada, kas ohtlikku eset isiku kätte lubada. Seda toetavad digikontroll ja automaatpäringud, kuid lõpliku otsuse selle kohta, kas isik vastab relva omamise ja kandmise tingimustele, langetab siiski ametnik. Isikuandmeid töödeldakse ja kogutakse, et PPA saaks täita ülesandeid, mis tulenevad RelvS-ist, kriminaalmenetluse seadustikust, väärteomenetluse seadustikust, haldusmenetluse seadusest ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärusest, samuti selleks, et täita täitemenetluse seadustikust tulenevaid ülesandeid. Registri menetlus- ja kaupmehekeskkonna kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja korralduslike meetmete abil. Lisaks kehtiva relvaseaduse alusel kogutavatele andmetele hakatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registris töötlema ka leitud relva andmeid, leitud relva teavitaja andmeid ning asitõendiks tunnistatud või konfiskeeritud relva andmeid. Eesmärgiks on täna erinevates andmebaasides registreerita vate relva või relvaga seotud isikute kohta andmete koondamist ühte registrisse. Leidrelva ja selle üleandjaga seotud andeid registreeritakse täna Politsei- ja Piirivalvea me ti dokumendihaldusprogrammis, kuid eelnõu kohaselt liigub andmete kogumine üle teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. PPA on kõiki registriga seotud andmekaitseriske kirjeldanud ja hinnanud üldise asutuse riskihindamise raamistiku alusel andmekaitse mõjuhinnangus 12 . Hinnatud on riskide tõenäosusastmeid, mõju ja tasemeid. Riskide vältimise meetmetena on ära kirjeldatud organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnoloogilised turvameetmed. PPA veebisaidil www.politsei.ee on avalikustatud üldised andmekaitsetingimused. PPA andmetöötluspõhimõtete avalikustamine täidab eesmärki teavitada andmesubjekte isikuand mete töötlemise põhimõtetest ja praktikast. Registri isikustatud andmed on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks ja on juurdepääsupiiranguga. Juurdepääs on vastutava ja volitatud töötleja ametnikel neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Registri menetlus-, taotlus- ja kaupmehekeskkonnas sisestatud ja salvestatud isikuandmeid ei avalikustata. Registriandmetest avalikustatakse veebisaidil www.politsei.ee avaandmetena ainult Eestis tüübikinnituse saanud relva- ja padrunimudelid. Kui andmesubjekt soovib teada, mis andmed on tema kohta registrisse kogutud, väljastatakse talle need päringu põhjal paberil või e-kirja teel, arvestades politsei ja piirivalve seaduse §-des 746 –748 sätestatud andmete väljastamise piiranguid. Registri tarkvaras on arvestatud andmete kustutamise ja arhiveeritud andmetele juurdepääsu tähtaegadega. Kõik registri aadressiandmed on vastavuses aadressandmete süsteemi nõuetega. Isikuandmeid säilitatakse digitaalselt teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Andmeid säilitatakse arhiveerimise nõuete ja tähtaegade järgi, mis nähakse ette relvaseadusega. Pärast andmete arhiveerimist on andmetele juurdepääs piiratum: lubadeametnikul teadmisvajaduse põhjal ja süüteomenetlejal süütegude uurimiseks. Pärast arhiveerimistähtaja möödumist andmed kustutatakse ja neile ei ole võimalik enam ligi pääseda. 6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju sihtrühm on asutused, kes teostavad järelevalvet relvaomanike ja tegevusluba omavate isikute üle, ja asutused, kes omavad teenistusrelvi. RelvS-i § 88 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise ning tegevusluba omavate isikute üle PPA ametnik ning relvade ja 12 Teenistus- ja tsiviilrelvade registri mõjuhinnang on PPA-s koostatud 2020. aastal. laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tollia met. Riiklikku järelevalvet sõjarelvade, nende oluliste osade ja laskemoona käitlemise üle eraõigus like isikute poolt teostab PPA ametnik ning laskemoona ja lahingumoona käitlemise üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Haldus- ja teenistuslikku järelevalvet teenistusrelvade käitlemise üle teostavad ministeeriumid oma valitsemisalas. Seega kasutavad teenistus- ja tsiviilrelvade registrit järelevalves lisaks PPA-le Kaitsepolitseia met, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet, tüübikinnituse tegija Eesti Kohtuekspertiisi Instituut ning muud valitsusasutused ja kohtud, samuti teenistusrelvi omavate asutuste relvade eest vastutavad isikud. Sihtrühma suurus on võrreldes riigiasutuste koguarvuga väike. Kokku on registril praegu ligikaudu 1000 kasutajat, kellest ligikaudu 250 on ametiasutuste ametnikud, kes tegelevad riiklik u järelevalve või loamenetlusega. Võrdluseks võib tuua, et 2019. aastal töötas avalikus sektoris 132 333 inimest. Seega on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Tänu registri andmetele paranevad kõikide kasutajate töövõimalused, kuna andmed on reaalajas operatiivsemalt kättesaadavad ja täielikud. Kuna teenistus- ja tsiviilrelvade registri osana võetakse relvalubadega seotud taotluste esitamiseks kasutusele e-teeninduskeskkond, väheneb märgatavalt asutuse teeninduste töökoormus. Samas jääb taotlejale võimalus esitada taotlus füüsiliselt PPA teeninduses, kasutades sealse ametniku abi, kuid oleme veendunud, et enamik taotlejaid hakkab kasutama e-teeninduskeskkonda. Kui praegu kulub PPA teeninduses vastuvõetava taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise le ja menetlusse edastamisele 45 minutit, siis tulevikus on see aeg prognoosi järgi 35 minutit. Viie aasta pärast võiks olla ajaline võit, kus selleks kulub vähem kui 35 minutit. Praegu võtab taotluse vastuvõtmine ja isiku esmase taustakontrolli tegemine andmebaasidest menetlejal aega 45 minutit. Uuendatud registris on PPA hinnangul tulevikus ajaline võit kümme minutit. Kavandatavaid muudatusi võib pidada heamõjulisteks. Uues registris on lihtsam genereerida aruanneteks andmeid relvade ja relvaomanike kohta, mis hõlbustab statistika koostamist ja vajaduse korral andmete edastamist. Ajakohane register on valmis ühilduma teiste riiklike registrite, näiteks rahvastikuregistri ja karistusregistriga, ning nende andmevahetus muutub kiiremaks ja kvaliteetsemaks. Samuti paranevad võimalused saada andmeid teistelt liikmesriikide lt ning neid neile edastada eelnõu § 1 punktis 1 sätestatud eesmärgil ja korras. Selleks, et valdkonna ametnikud oskaksid registrit kasutada, kavandatakse nii PPA töötajatele kui ka teiste ametiasutuste esindajatele uut süsteemi tutvustavad infopäevad ja koolitused. Mõju ulatus on väike, sest asutuste põhiülesandeid ei muudeta, asutused jätkavad sarnaste tööülesannete ga nagu praegu ja ei ole suurt tarvidust tegevuste järele, mis aitaksid muudatustega kohaneda. Uue tehnilise lahendusega koondatakse rohkem relvadega seotud teavet ühtsesse registrisse, andmete töötlemist koordineeritakse keskselt ning tagatakse registri keskne ja vajaduspõhine arendamine. Seeläbi tagatakse valdkonna muutuvatele vajadustele vastav, järjepidev ja asjakohane areng. Kaasnev mõju on positiivne, sest teenistus- ja tsiviilrelvade registri uue versiooni kasutuselevõtmine suurendab märkimisväärselt tehnilist suutlikkust. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna riigiasutuste tööülesandeid eelnõuga ei muudeta ja uue registri kasutuselevõtmisest tingitud võimalike muudatuste mõju tööprotsessides on ühekordne. Muudatus ei ole olulise mõjuga. 6.3. Mõju majandusele Mõjutatud sihtrühm on eelkõige RelvS-i alusel tegevusluba või relvaluba taotlevad ja omavad isikud. Mõju ulatus majandusele laiemalt puudub, ent eelnõu mõjutab erasektori ettevõtjaid, kellel on RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba või juriidilise isiku relvaluba. RelvS-i alusel tegutseb tegevusloaga ligikaudu 100 ettevõtjat ning majanduslikult aktiivsetest ettevõtjatest on mõjutatud alla 1%. Selle põhjal saab kaasneva mõju ulatust pidada väikeseks, sest mõjutatud ettevõtjate osakaal kõigi majanduslikult aktiivsete ettevõtjate seas ei ole kuigi suur. Ettevõtjale ei kaasne eelnõuga majanduslikke lisakulutusi. Uue registri kasutamise koolitused korraldab PPA. Samuti tagab PPA asjakohaste kasutusjuhendite olemasolu. Relvakauband use kasvu eelnõu ei soodusta. Mõju sihtrühm on ka kohtutäiturid ja pankrotihaldurid, kes kasutavad registrit volitatud töötlejatena. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid töötlevad registri volitatud töötlejatena andmeid relvade kohta, mille käsutamisele on seatud piirangud, ja nende omanike kohta. Täitemenetluse tagamiseks on neil juurdepääs registrisse kantud relvaomanike ja nende relvade andmetele ning neil on õigus seada relva võõrandamise keeld. Keelu vajaduse äralangemisel saab täitur või haldur selle ise registrist eemaldada. Kohtutäituritele ja pankrotihalduritele on juurdepääs tagatud nii praegusele kui ka uuele registrile. Nende vajadustega on uue registri loomisel arvestatud ja juurdepääs vajalikele andmetele tagatud. Uue registri kasutuskoolituse korraldab PPA. Eestis oli 2019. aasta uuringu andmetel 1,28 miljonit internetikasutajat (98% elanikkonna st). Registri ja loamenetluse digiteerimisega loome nüüdisaegse teenuse, mis on kõigile igal ajal kättesaadav. Taotlusi ja deklaratsioone on mugav esitada ning seda saab teha kodunt või töölt lahkumata. Aega, mis taotlejal e-taotluskeskkonna vahendusel taotluse esitamisele kulub, ei ole praegu hinnatud ega mõõdetud, kuid teenuse arendamiseks ja rahulolu hindamiseks on PPA tellinud küsimustiku, mis lisatakse registrisse ja millele saavad vastata kõik e-taotluskeskkonna kasutajad. Tegevusluba omavad ettevõtjad saavad kanda tellitud kauba – piiratud tsiviilkäibes olevad relvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona – ise registrisse. Võrreldes kehtiva korraga ei pea ettevõtja enam esitama paberil kaubadeklaratsioone, mille alusel kannavad järelevalvet teostavad ametnikud kaubaandmed registrisse. Kuna kaubaandmeid ei pea enam kirjutama mitu korda ümber, väheneb märgatavalt ka risk andmete sisestamisel eksida. Eelnõu kohaselt tehakse muudatused ka RLS-is, kuid need on eelkõige tingitud terminoloo gia muutumisest RelvS-is. Riigilõivumäärad jäävad endisteks, mistõttu ei kaasne mõju majandusele. Muudatus ei ole olulise mõjuga. 6.4. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjutatud sihtrühm I: PPA Selleks, et tagada senisest tõhusamini julgeolek, ennetada kuritegevust ning koguda tõendeid süüteomenetluses ja muudel võimalikel kasutusaladel, on vaja pidevalt ajakohastada ka digilahendusi. Uue tehnilise lahenduse kasutuselevõtt aitab luua praeguste võimalustega võrreldes märksa parema suutlikkuse õigusrikkumisi ennetada või neile operatiivsemalt reageerida. Kui kehtivate reeglite kohaselt tuleb relvaomanikul relvaloa kehtivuse peatamise või kehtetuks tunnistamise korral tuua relvaluba PPA-sse hoiule, siis digiloa kehtivuse saab peatada või tunnistada loa kehtetuks arvutiga. Selline operatiivsus välistab, et pärast loa kehtivuse peatamist või kehtetuks tunnistamist saab loa omaja laenata teise isiku relva või näiteks soetada relvakaupmehelt laskemoona. Relva või relvaomaniku andmete operatiivne muutmine ja kiire infovahetus aitavad selgelt võidelda kuritegevusega. Tehnilisi võimalusi liidestada uus register teiste andmekogudega saab kasutada ära ka politsei igapäevases operatiivtöös ja ohuhinnangute koostamisel. Sündmusko ha le väljakutse saamisel saab teenistus- ja tsiviilrelvade registrist pärida kiiremini ja kvaliteetse mat infot sündmuskohal või selle ümbruses hoiustatavate relvade asukoha kohta. Selle põhjal saab reageeriv politseiüksus kiiremini hinnata sündmuskoha ohte ja nendeks paremini valmistuda. Uue teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamisel on piisavalt hästi arvestatud tänapäeva turvanõuetega. Kõik vajalikud riskid on hinnatud ning maandamismeetmed ja nende kontrollimeetmed rakendatud. Registri andmetele juurdepääsu taotlejad on piisavalt kontrollitud ja kõik andmepäringud logitakse. Registrikannetest tehakse automaatsed turvakoopiad. Eeldatav mõju on positiivne. Elektroonilise andmevahetuse rakendamise oodatav mõju tähendab PPA-le peamiselt aja tõhusamat kasutamist. Vabanenud tööaega on võimalik kasutada muude tööülesannete täitmiseks, sealhulgas järelevalve tõhustamiseks. Mõju sihtrühm II: relvakaupmehed Elektroonilise andmevahetuse loomine relvakaupmeeste ja PPA vahel muudab relvakaupme he le lihtsamaks seni paberil arvestuse pidamise ning andmete edastamise. Juba praegu peab enamik relvakaupmeestest arvestust elektrooniliselt, kasutades raamatupidamisprogramme jne. Seetõttu võib pidada selliste õiguslike muudatuste mõju, mis veelgi enam elektroonilist menetlust soosivad, sihtrühmas positiivseks. X-tee kaudu PPA-ga suhtlemine muudab relvakaupme este igapäevatoimingud lihtsamaks ning aja- ja ressursisäästlikumaks. Selline andmete edastamine eeldab internetiühendusega arvuti olemasolu, mis ei tohiks tänapäeval olla ühelegi relvakaupmehele probleem. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas keskmised, kuid muudatusega ei kaasne negatiivset mõju, vaid eeldatavasti on see positiivne. Seetõttu on mõju ebaoluline. Mõjutatud sihtrühm III: välismaalased Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju riigi välissuhetele on minimaalne. Eelnõu eesmärk on tõhustada eelkõige riiklikku andmete kogumist ja vahetamist. Samas kogume ja vahetame infot relvaloa väljastamisest keeldumise või relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta juba praegu. Eelnõuga ei muudeta praegust korda teisest Euroopa Liidu riigist Eestisse jahile või sportima tulemise kohta. Sel eesmärgil reisides tuleb ka edaspidi võtta kaasa koduriigis väljastatud Euroopa tulirelvapass. Enne saabumist ei pea PPA-lt taotlema lisadokumente ning selliste külaliste relvi ei kanta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Enne kolmandatest riikidest relvaga Eestisse saabumist peab isik taotlema eriloa. Selle loa taotlust ei saa välismaalasest taotleja esitada iseteeninduskeskkonna kaudu, vaid see tuleb esitada PPA-le isiku kutsuja, üldjuhul jahikorraldaja või laskespordivõistluse korraldaja vahendusel digiallkirjastatult e-posti teel või teeninduses. Väljastatav eriluba on endiselt paberil ja see tuleb relvaga kolmandast riigist saabujal esitada Eestisse sisenemisel piiripunktis. Kuna välismaalaste puhul senisega võrreldes midagi ei muutu, saab kaasnevat mõju pidada ebaoluliseks. Erilubade taotluste arv on muu hulgas iga aastaga vähenenud ja möödunud aastal jäi see alla saja. Paljud jahimehed ja laskesportlased saabuvad Eestisse isikliku relvata ja laenavad selle siinsetelt relvaomanikelt. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud PPA ning SMIT alustasid teenistus- ja tsiviilrelvade registri ajakohastamist 2018. aastal, kui taotleti Euroopa Regionaalarengu Fondist eelarvelisi vahendeid relvalubade digimenetluse projekti realiseerimiseks (157 214 eurot). Samuti saadi fondist rahastus registri teiseks (494 692 eurot) ja kolmandaks etapiks (315 360 eurot) ning 2022. aasta jaanuaris positiivne rahastusotsus ka neljandaks etapiks (460 800 eurot). Eelnimetatud summad on esitatud koos käibemaksuga. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamiseks on planeeritud ka jätkuprojektid viienda etapina, mille prognoositav kogumaksumus on 609 600 eurot käibemaksuta. Viies etapp jaguneb kaheks alamprojektiks, mille prognoositavad maksumused on 301 200 eurot ja 308 400 eurot. Selle etapi rahastamisallikas ei ole veel teada. Samas on plaanis muuta relvaeksami teooriaosa sooritamine digitaalseks. Praegu korraldatakse teooriaeksam rühma kaupa PPA ruumides. Küsimused esitatakse ja neile vastatakse kirjalikult paberil. Arvuti vahendusel eksamiküsimustele vastamine ehk digieksam, võimaldab valida paindlikumalt eksami sooritamise aja ja koha ning hõlbustab eksamitulemuse salvestamist teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Selle jaoks ei ole veel projekti detailselt kavandatud, kuid see on planeerimisel. Nimetatud etappide õigeaegse ja kokkulepitud mahus realiseerimise eest vastutab SMIT. Euroopa Regionaalarengu Fondi rahaliste vahendite kõrval ei ole nähtud ette vajadust taotleda lisarahas tust riigieelarvest. Praegu kasutuses oleva registri tarkvaraplatvorm on loodud 2002. aastal. Selle ajaga on tehnilised lahendused muutunud, mistõttu ei ühildu register uute lahendustega või on ühildamine väga keerukas ja ressursimahukas ning kohati võimatu. See aga ei ole tulevikuvaates perspektiivikas ega jätkusuutlik. Arvestades tehnoloogilist arengut muutub uuenduste loomine veelgi keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Registri tarkvara litsentsiks kulub praegu SMIT-il 1250 eurot aastas. Uue registri arendamisel on plaanis kasutada vabavara ja selle tõttu jääb edaspidi litsentsikulu ära. Ühelt poolt ei ole rahaline võit väga suur, kuid eeldades, et tulevikus andmemaht kasvab, ei teki vabavarale ülemineku tulemusel vajadust litsentse juurde osta. Tarkvara on turvaline ja vastavuses tänapäeva standarditega. Arenduse tulemusena väheneb ka vajadus kallima arenduspädevuse järele, kuna õiguskeskkond tingib küllalt sagedasti muudatusi menetlusots uste alustes ja lisatingimustes, mida võiks hallata eriõigustega registri peakasutaja. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri iga-aastane halduskulu (riistvara majutus- ja hooldus- , personali- ning muu kulu) on 393 161 eurot. Halduskulu katmiseks vajalik raha on planeeritud SMIT-i eelarves. Eelnõu rakendamisega seotud ametnike ja tegevusluba omavate isikute koolitamise kulud on planeeritud PPA eelarvest ning lisakulusid eelnõu rakendamisega ei kaasne. Samuti ei muutu RelvS-i alusel taotletavate lubade riigilõivumäärad. Eelnõu koostamisel kaaluti määrata väiksem riigilõiv taotlustele, mis esitatakse PPA kodulehelt juurdepääsetava iseteenind use kaudu, kui taotlustele, mis esitatakse ameti teeninduste kaudu, kuid pärast põhjalikku kaalumist sellest loobuti. Kuigi teeninduste kaudu taotluste vastuvõtmine on asutusele palju koormavam, usuvad eelnõu koostajad, et uus e-taotluse esitamise protsess on piisavalt selge ja arusaadav, et iga vähesegi arvutioskusega relvaloa taotleja suudab nõutavad dokumendid iseteeninduse kaudu haldusorganile esitada. Samuti on iseteeninduse võimalused tagatud välismaalastele, kellel on õigus taotleda RelvS-i alusel väljastatavaid lube. Eelnõu vastuvõtmisega ei ole oodata, et riigilõivu laekuks vähem. 2020. aastal esitatud füüsiliste isikute taotlustest esitati 60% e-taotluskeskkonna kaudu. Möödunud aastal juba 69%. Käesoleva aasta esimeste kuudega on e-taotluskeskkonna kasutajate osakaal ületanud juba 75% piiri. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vajalikud muudatused järgmistes rakendusaktides: 1) siseministri 28. septembri 2018. aasta määrus nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“; 2) siseministri 11. septembri 2018. aasta määrus nr 19 „Teenistusrelvade ja nende laskemoona ning lahingumoona liigid ja teenistusrelvade, nende laskemoona ja lahingumoona, tulire lva osade käitlemise ning üleandmise kord“; 3) siseministri 18. märtsi 2015. aasta määrus nr 13 „Relvaeksami nõuded ja läbiviimise kord ning soetamisloa ja relvaloa andmise kord“; 4) siseministri 18. detsembri 2009. aasta määrus nr 83 „Relvaraamatu ja laskemoonaraa matu vormid“. Seaduse jõustumisel muutub kehtetuks siseministri 10. oktoobri 2016. aasta määrus nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“. 1. veebruaril 2025 muutub kehtetuks siseministri 18. detsembri 2009. aasta määrus nr 83 „Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu vormid“. Uus teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruse kavand on lisatud seletuskirjale. Siseministri määrust nr 19 tuleb täiendada elektrišoki relva puudutavate sätetega, kuna eelnõuga soovitakse kanda ka nende relvade andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Relvaeksami nõudeid ja läbiviimise korda reguleerivas määruses muutub vaid eelnõust tulenev volitusnor m. Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu vorme reguleerivas määruses muutuvad osad sätted kehtetuks, kuna näiteks relvade müügi üle arvestuse pidamine muutub digitaalseks ning kontrollitavaks teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Kuna loetletud rakendusaktides on muudatused väiksemahulised, siis nende muutmise kavandeid seletuskirjale ei ole lisatud. . 9. Seaduse jõustumine Seadusemuudatused on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. veebruaril. Eelnõu § 1 punktid 39–44 jõustuvad 2025. aasta 1. veebruaril, kuna juriidilise isiku nimele registreeritud relva väljasta mise ja tagastamise registripõhine arendus on planeeritud viiendasse etappi, mille elluviimine ja katsetamine on kavandatud lõpetada 2024. aasta neljandas kvartalis. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, SMIT-ile, PPA-le, Kaitsepolitseiametile, Eesti Laskurliidule, Eesti Jahispordi Liidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Practical-laskmise Ühingule, Eesti Relvaomanike Liidule, IDPA Eesti Ühendusele ja Eesti Turvaettevõtete Liidule. ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……….……………….. 2022 (allkirjastatud digitaalselt)  Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (digilahendused loamenetluses ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri arendamine) eelnõu seletuskirja lisa KAVAND SISEMINISTER MÄÄRUS Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 24 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri nimetus (1) Registri ametlik nimetus on teenistus- ja tsiviilrelvade register (edaspidi register). (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Service and Civilian Weapons. § 2. Registri ülesehitus ja liidestatus (1) Registrit peetakse elektroonilise andmekoguna. Registril on üks alamregister – Kaitsepolitseiameti relvaregister –, kuhu kantakse Kaitsepolitseiameti teenistusrelvad e, nende tulirelva oluliste osade ja laskemoona ning lahingumoona andmed. Alamregistr ile kohaldatakse vaid käesoleva määruse 5. peatükki. (2) Register koosneb järgmistest keskkondadest: 1) iseteeninduskeskkond; 2) menetluskeskkond; 3) kaupmehekeskkond; 4) analüüsi- ja statistikakeskkond. (3) Register on infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) kaudu liidestatud järgmis te andmekogudega: 1) rahvastikuregister; 2) e-toimiku süsteem; 3) politsei andmekogu; 4) karistusregister; 5) aadressiandmete süsteem; 6) isikut tõendavate dokumentide andmekogu; 7) äriregister; 8) täite- ja pankrotimenetluse infosüsteem; 9) Schengeni infosüsteemi riiklik register. § 3. Registri turvameetmed ja turbeaste (1) Kaitstakse registriandmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele. (2) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registri turvaklass on K2T2S2 ja turbeaste keskmine (M). 2. peatükk Registri töötlejad ja nende ülesanded § 4. Registri vastutav töötleja Registri vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. § 5. Registri volitatud töötleja (1) Politsei- ja Piirivalveamet on registri volitatud töötleja relvade, laskekõlbmatute relvade ning nende omanike ja valdajate ning relvaseaduses sätestatud loa taotlejate andmete puhul. (2) Tüübikinnituse tegija on registri volitatud töötleja relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide andmete puhul. (3) Avalikku võimu teostav valitsusasutus, kohaliku omavalitsuse organ ja asutus, kohus ja sisekaitseline rakenduskõrgkool on registri volitatud töötlejad nende valduses teenistusrelvade andmete puhul. (4) Kohtutäitur ja pankrotihaldur on registri volitatud töötlejad käsutamispiiranguga relvade ja nende omanike andmete puhul. (5) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on registri volitatud töötleja registri arendamisel, hooldamisel ja majutamisel. (6) Relvaseaduse § 66 lõike 1 alusel tegevusluba omav isik on registri volitatud töötleja relvade , tulirelva oluliste osade ja laskemoona ning nende omanike ja valdajate andmete puhul, mis on vajalikud temalt soetatud relva isiku nimele registreerimiseks. (7) Relvaseaduse § 8333 lõikes 1 nimetatud tegevusloa omaja on registri volitatud töötleja tema soetatud või valmistatud sõjarelvade, nende oluliste osade, laskemoona ja lahingumoona käibe jälgitavuse tagamiseks vajalike andmete puhul. § 6. Vastutava töötleja ülesanded (1) Registri vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, et tagada registriandmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus; 3) tagab registriandmete säilitamise ja arhiveerimise; 4) kehtestab registriandmetele juurdepääsu ja nende töötlemise korra, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi; 5) otsustab õigustatud isikute juurdepääsu registrile ja tagab selle; 6) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 7) korraldab registri pidamiseks vajalike projekteerimis- ja arendustööde tegemise; 8) tagab andmesubjekti ja Andmekaitse Inspektsiooni viivituseta teavitamise, kui isikuandmetega seotud rikkumine kujutab endast tõenäoliselt suurt ohtu füüsilise isiku õigustele ja vabadustele. (2) Isikuandmete töötlemisel on andmesubjekti kontaktpunkt Politsei- ja Piirivalveamet, kes tagab ja korraldab andmekaitsega seotud vastuste andmise ja suhtluse. § 7. Volitatud töötleja ülesanded (1) Registri volitatud töötleja: 1) vastutab registris tehtavate toimingute õiguspärasuse eest; 2) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetekohasuse eest; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 4) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 5) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks; 6) rakendab organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid, et tagada registriandmete käideldavus, terviklus ja konfidentsiaalsus; 7) teavitab registriandmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat, võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks ja täidab vastutava töötleja sellekohaseid korraldusi; 8) auditeerib registri turvameetmete rakendamist ja edastab tulemused vastutava le töötlejale. (2) Registri volitatud töötlejal on oma ülesannete täitmiseks piiratud õigus: 1) pääseda ligi registriandmetele; 2) kontrollida esitatud andmete tõepärasust; 3) teha registrisse kandeid; 4) saada registriülesannete täitmiseks vajalikke andmeid riigiasutustelt ja andmekogudest. (3) Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus: 1) tagab registri küberturvalisuse, sealhulgas andmete käideldavuse, tervikluse ja salastatuse , õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab vastutavale töötlejale registriandmete nõuetekohase väljastamise; 3) tagab registri majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisoleku; 4) vastutab turbeinfo pideva analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest; 5) tagab registri tehniliste intsidentide käsitlemise; 6) teeb Politsei- ja Piirivalveametile ettepanekuid registri arendamiseks; 7) auditeerib registri turvameetmete rakendamist ja edastab tulemused vastutavale töötlejale. § 8. Andmeandja Andmeandja on: 1) relva ja laskekõlbmatu relva omanik või valdaja; 2) relvaseaduses sätestatud loa või Euroopa tulirelvapassi taotleja; 3) kohus relvaloa peatamisel; 4) käsutamispiirangut kohaldama õigustatud isik; 5) registri volitatud töötleja; 6) muu asutus või isik õigusaktis sätestatud juhul. § 9. Andmesaaja ja tema ülesanded (1) Andmesaaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik juriidiline isik või relvaseaduse alusel tegevusluba omav isik, kellele on antud registriandmetele juurdepääsu õigus seaduses või seaduse alusel antud õigusaktis ettenähtud ülesande täitmiseks. (2) Andmesaaja: 1) määrab asutuses või ettevõttes isikud, kellel on õigus pärida registrist andmeid; 2) annab registris ebaõigete, kaheldavate või mittetäielike andmete avastamise korral sellest viivitamata teada vastutavale või volitatud töötlejale; 3) tagab, et registriandmetega tutvub ainult selleks õigustatud isik; 4) võtab andmete turvalisuse tagamiseks registri turvanõuetele vastavaid organisatsioonilis i, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid ning rakendab neid järjepidevalt. (3) Andmesaaja võib andmeid kasutada üksnes taotletaval eesmärgil kooskõlas isikuand me te kaitse nõuetega ja lähtudes talle andmete üleandmisel kehtestatud andmekasutusp iirangutest. (4) Andmesaajal on keelatud registriandmeid edastada kolmandale isikule, kui see ei ole ette nähtud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. § 10. Andmete alusdokumendid Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) isiku taotlus ja sellele lisatud dokumendid; 2) relvaseaduse alusel läbiviidud haldusmenetluse dokument; 3) relvaseaduses sätestatud luba, Euroopa tulirelvapass ja akt; 4) kohtumäärus või -otsus; 5) muu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud dokument ja andmed. § 11. Andmete kandmine registrisse (1) Andmed kantakse registrisse füüsilise isiku, juriidilise isiku, ametiasutuse või haldusorga ni volitatud töötlejale või X-tee kaudu esitatud taotluse alusel. (2) Käesoleva määruse § 2 lõikes 3 nimetatud andmekogude põhiandmetega tehakse registritoiming X-tee vahendusel toimuva andmevahetuse kaudu või muul volitatud töötlejaga kokku lepitud elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. (3) Andmete registrisse kandmiseks õigustatud isiku määrab volitatud töötleja, kes esitab vastutavale töötlejale põhjendatud taotluse võimaldada õigustatud isikule juurdepääs. (4) Volitatud töötleja võib registrikande teha seaduses või käesolevas määruses sätestatud aluse korral. (5) Registrikande õigsuse eest vastutab registriandmed sisestanud volitatud töötleja. Registrikande alusandmete õigsuse eest vastutab andmed esitanud isik või asutus. § 12. Andmete arhiveerimine (1) Relva ja laskekõlbmatu relva andmed arhiveeritakse, kui relv: 1) hävitatakse; 2) lammutatakse; 3) viiakse alaliselt Eestist välja; 4) kantakse sõjaväerelvade registrisse; 5) antakse riikliku ekspertiisiasutuse relvakogusse või riigi- ja munitsipaalmuuse umi relvakollektsiooni. (2) Isiku andmed arhiveeritakse, kui: 1) isikule väljastatud luba kaotab kehtivuse ja isiku omanduses või valduses ei ole enam relvi; 2) isiku loataotlus jäetakse rahuldamata ja loa väljastamisest keeldutakse; 3) surnud isiku relv või laskekõlbmatu relv kantakse uue omaniku või valdaja nimele; 4) juriidilise isiku valduses ei ole enam relvi või laskekõlbmatuid relvi. (3) Arhiveeritud andmed võib volitatud töötleja muuta kehtivaks, kui: 1) relva, laskekõlbmatu relva või isiku andmed, mis arhiveeriti, on muutunud uuesti asjakohaseks; 2) andmed on arhiveeritud ekslikult. § 13. Registrisse kantavad relva, laskekõlbmatu relva, tulirelva olulise osa ja laskemoona andmed (1) Relva ja tulirelva olulise osa kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) registrisse kandmise kuupäev; 2) Eestis valmistatud relva või tulirelva olulise osa tellijale üleandmise kuupäev; 3) liik; 4) mark; 5) mudel; 6) modifikatsioon; 7) kaliiber; 8) markeering; 9) hoiukoht; 10) märkused lammutamisele või hävitamisele määramise, ümbertegemise, kadumise ja teiste oluliste asjaolude kohta; 11) käsutamispiirangud ja muud erimärkused; 12) isiku nimele kandmise kuupäev; 13) tootja; 14) päritoluriik. (2) Laskekõlbmatu relva kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–9 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) laskekõlbmatust kinnitava tõendi number; 2) laskekõlbmatuks muutnud isiku nimi; 3) laskekõlbmatuks muutmise kuupäev; 4) laskekõlbmatuks muutmise riik; 5) laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse koopia; 6) muud märkused. (3) Tulirelva laskemoona kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) kaliibritähis; 2) mõõtmissüsteem; 3) padruniliik; 4) pihtamislaengu liik; 5) tsiviilkäibes lubatavus või mittelubatavus. § 14. Registrisse kantavad sõjarelva, selle olulise osa, laskemoona ja lahingumoo na andmed (1) Sõjarelva ja selle olulise osa kohta kantakse registrisse lisaks käesoleva määruse § 13 lõikes 1 loetletud andmetele järgmised andmed: 1) valmistamisaasta; 2) sõjarelva soetamise korral soetamisaeg. (2) Sõjarelva laskemoona ja lahingumoona kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ohtlike kaupade veoks antud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni soovituste kohane ohtliku aine või eseme identifitseerimisnumber; 2) toote täisnimetus; 3) laskemoona korral kaliibritähis; 4) toote ohuklass ja sobivusrühm; 5) toote üldkogus, sealhulgas lõhkeaine netomass. § 15. Registrisse kantavad tüübikinnituse andmed (1) Tüübikinnitusega relvamudeli, tulirelva olulise osa ja selle modifikatsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) liik; 2) kaliiber, kui see on olemas; 3) mark; 4) mudel; 5) modifikatsioon; 6) eristavad omadused; 7) tsiviilkäibes lubatavus. (2) Tüübikinnitusega padrunimudeli ja selle modifikatsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) liik; 2) kaliiber; 3) pihtamislaengu liik; 4) modifikatsiooni tähis; 5) võimalikud sünonüümid; 6) tsiviilkäibes lubatavus. § 16. Registrisse kantavad taotluse andmed Taotluse kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) taotluse nimetus; 2) taotluse eesmärk; 3) taotletav luba; 4) taotletav relvaliik, selle otstarve ja relvade arv; 5) relvahoiutingimused; 6) taotlusele lisatud dokument, tervisetõend või selle koopia; 7) taotluse esitamise kuupäev. § 17. Registrisse kantavad füüsilise isiku andmed Füüsilise isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood; 3) sünniaeg; 4) surmaaeg; 5) kodakondsus; 6) elukoht; 7) kontaktandmed. § 18. Registrisse kantavad juriidilise isiku andmed Juriidilise isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ärinimi, nimi või nimetus; 2) äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood; 3) asukoht; 4) kontaktandmed; 5) ettevõtte juhi ning vastutava ja volitatud isiku andmed; 6) relvahoidla või relvaruumi asukoht. § 19. Registrisse kantavad kohtutäituri ja pankrotihalduri andmed Relva käsutamispiiranguga seotud kohtutäituri ja pankrotihalduri kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood. § 20. Registrisse kantavad teenistusrelva valdaja andmed (1) Teenistusrelva valdava valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse organi või asutuse, kohtu ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) nimi; 2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kood. (2) Valitsusasutuse, kohaliku omavalitsuse organi või asutuse, kohtu ja sisekaitse lise rakenduskõrgkooli teenistusrelva valdava füüsilise isiku kohta kantakse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood. 4. peatükk Andmete töötlemine ja logimine § 21. Registriandmetele juurdepääs (1) Registri isikustatud andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesise seks kasutamiseks mõeldud teabeks. (2) Andmed tüübikinnitusega relva- ja padrunimudelite ning nende modifikatsioonide kohta on avalikud. (3) Registriandmetele on juurdepääs vastutava ja volitatud töötleja ametnikel ja töötajatel neile teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutusel talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (4) Registrile juurdepääsu õigus on registri arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus kindlaks määratud ulatuses ja tingimustel. (5) Vastutav töötleja otsustab kolmandale isikule registriandmetele juurdepääsu andmise, kui selleks on seadusest või selle alusel antud õigusaktist tulenev alus, kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga leping, kus määratakse kindlaks andmekoosseis, millele võimaldatakse juurdepääs, ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus, eesmärk, tingimused, kord ja viis. (6) Kolmandale isikule võimaldatakse registriandmetele juurdepääs tehniliste võimaluste piires sellises mahus, mis ei takista vastutava või volitatud töötleja ülesannete täitmist. (7) Õigus registriandmeid saada ja kasutada on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, kohtul ning teistel juriidilistel isikutel, et täita neile seadusega või seaduse alusel pandud ülesandeid. (8) Isikul on õigus saada teavet, kas tema isikuandmeid registris töödeldakse, ja kui töödeldakse, õigus tutvuda registris oma andmetega isikuandmete kaitset reguleeriva tes õigusaktides sätestatud korras. (9) Registrile ja registriandmetele on juurdepääs Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse töötajal talle tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning registri arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus määratud ulatuses ja tingimustel. (10) Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete väljastamisega. § 22. Registriandmetele juurdepääsu võimaldamise viisid (1) Registriandmetele juurdepääs võimaldatakse: 1) autentimisega veebiportaali kaudu; 2) X-tee, veebiteenuse või muu turvalise elektroonilise andmevahetuskanali kaudu; 3) andmete väljavõtte edastamisega paberil või digitaalselt. (2) Kasutajaõigused registrikannete tegemiseks antakse ainult registreeritud kasutajale. (3) Registri vastutav töötleja annab registreeritud kasutajale kasutajaõigused kasutajarollide le jagatud õiguste alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kasutajaõigused peatatakse, kui andmetele juurdepääsu vajadus langeb ära. § 23. Registriandmete väljastamise kord (1) Andmed väljastatakse paberil või digitaalselt kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. (2) Registri digi- ja paberpäringud ning nende kirjalikud vastused registreeritakse digitaalse lt registri andmebaasis või volitatud töötleja dokumendiregistris. (3) Registriandmed väljastatakse tasuta, välja arvatud avaliku teabe seaduse § 25 lõikes 2 sätestatud juhtudel. (4) Registriandmeid ei väljastata välisriiki, välja arvatud rahvusvahelist õigusabi reguleeriva tes õigusaktides sätestatud juhtudel ja tingimustel. § 24. Statistiliste andmete väljastamine (1) Vastutav töötleja võib õigusaktis ettenähtud juhtudel väljastada registriand me id kasutamiseks statistilistel eesmärkidel. (2) Andmed väljastatakse kujul, mis ei võimalda isikuid tuvastada. § 25. Registriandmete muutmine, ebaõigete andmete parandamine ja sellest teavitamine (1) Kui volitatud töötleja avastab registris ebaõiged andmed või ta saab andmete ebaõigsusest muul moel teada, peab ta andmete õigsust kontrollima ja ebaõiged andmed kahe tööpäeva jooksul parandama. (2) Andmesubjektil on õigus nõuda volitatud töötlejalt oma ebaõigete isikuand me te parandamist. Võttes arvesse andmete töötlemise eesmärke, on andmesubjektil õigus nõuda viivitamata mittetäielike isikuandmete täiendamist, sealhulgas lisaõiendi esitamise teel. (3) Registriandmete muutmiseks või parandamiseks esitab andmete esitaja volitatud töötlejale uued andmed paberil või digitaalselt. § 26. Andmete logimine ja logiandmete säilitamine (1) Registrisse tehtud päringu või kande kohta säilitatakse vähemalt järgmised logiandmed: 1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed; 2) kuupäev ja kellaaeg; 3) toimingu liik. (2) Logiandmeid säilitatakse kolm aastat päringu või kande tegemisest arvates. (3) Isikuandmete töötlemise toimingute kohta võib säilitada ka muid logisid, mis on vajalik ud , et kontrollida registriandmete kasutamise õiguspärasust. 5. peatükk Kaitsepolitseiameti relvaregister § 27. Kaitsepolitseiameti relvaregistri pidamine (1) Kaitsepolitseiameti relvaregistri turvalisuse tagamisel kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides elektroonilise teabeturbe kohta sätestatut. (2) Andmed kõikide Kaitsepolitseiameti valduses teenistusrelvade ja nende valdajate kohta kantakse Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse. (3) Andmete Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kandmise alusdokumendid on: 1) relvaseaduses sätestatud luba või akt; 2) kohtumäärus või -otsus; 3) muu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud dokument ja andmed. (4) Kaitsepolitseiamet on Kaitsepolitseiameti relvaregistri volitatud töötleja tema valduses teenistusrelvade andmete puhul. (5) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse andmete kandmiseks õigustatud isikud määrab Kaitsepolitseiamet. (6) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse teenistusrelva kohta käesoleva määruse §-des 13 ja 14 määratud andmed. (7) Kaitsepolitseiameti relvaregistrisse kantakse teenistusrelva valdaja kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood. (8) Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmed, mis on kogumina või üksikult riigisalad us, salastatakse ning neid kasutatakse ja kaitstakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. (9) Kaitsepolitseiameti relvaregister ei vaheta andmeid registriga, samuti puudub andmevahetus teiste andmekogudega. (10) Juurdepääs Kaitsepolitseiameti relvaregistri andmetele võimaldatakse kehtivate või arhiveeritud andmete väljavõttena üksnes isikule, kellel on vähemalt salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu õigus. (11) Kaitsepolitseiameti relvaregistri pidamise kulu kaetakse Kaitsepolitseiameti eelarvest. 6. peatükk  Registri rahastamine § 28. Registri pidamise rahastamine Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest sihtotstarbelise rahana vastutava töötleja eelarverealt.