dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
LepingAvalik

Töövõtuleping

Eesti Kohtuekspertiisi Instituut · 12. aprill 2022
Viit
4-6/244-1
Registreeritud
12. aprill 2022
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
4 Finantsplaneerimine ja raamatupidamise arvestus
Sari
4-6 Lepingud juriidilise isikuga
Toimik
4-6/alates 2017
Vastutaja
Aime Riikoja (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, Asedirektori haldusala, Keemiaosakond)

Failid

  • 📎22-2-14_190_EKEI (1).asice465 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEPINGU nr 22-2-14/190 ERITINGIMUSED Tallinn, 2022 Tervise Arengu Instituut (TAI), registrikood 70006292, asukoht Hiiu 42, 11619 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab direktor Annika Veimer (edaspidi nimetatud tellija või pool või koos töövõtjaga pooled) ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) (edaspidi nimetatud töövõtja), registrikood 70003572, asukoht Tervise 30, 11316 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab direktor Ivar Prits, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on TAI poolt kahjude vähendamise keskusest kogutud süstalde süstlajääkide analüüsimine narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende jääkide suhtes (edaspidi nimetatud töö) lähtudes uuringuprojektist „Eesti kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes“ (lisa 1), ning tulemuste edastamine TAI-le. Töö täpsem kirjeldus on toodud lepingu lisas 1. 2. Töö teostamise tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub töö teostama hiljemalt 19.12.2022. 3. Lepingu hind 3.1. Tööde kogumaksumuseks on 25 200 (kakskümmend viis tuhat kakssada) eurot. Ühe süstla keemiline analüüs maksab EKEI hinnakirja järgi 70 EUR (kokku 360 süstalt). 3.2. Töövõtja ei ole käibemaksukohustuslane. Tasumine toimub pärast üleandmis- vastuvõtmisakti(de) tellijapoolset kinnitamist töövõtja poolt esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. 3.3. Töövõtja kohustub esitatavale arvele märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule tellija kontaktisiku nime. 4. Erisätted töövõtulepingute üldtingimustest 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja esitama arved e-arvetena vastavalt kehtivale raamatupidamise seaduse (vajadusel kasutades nt teenust: https://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Muul kujul arved kui e-arvedtellija poolt tasumisele ei kuulu. 4.2. Süstlajääkide analüüsi tulemusi avaldades ja neid publitseerides tuleb tegevus ning tulemused kooskõlastada TAI-ga ja viidata kõikidele uuringuprojektis (Lisa 1) mainitud osapooltele. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Katri Abel-Ollo, tel 6 593 826 , e-post: [email protected] 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Aime Riikoja, tel 663 6701, e-post: [email protected] 6. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste leping lepingu eritingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisa (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 7. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 8. Lepingu lisad: Lisa 1 – Uuringu kavand, Eesti kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes 9. Lepingu juurde kuuluvad lisaks käeolevale lepingule ja selle lisale: 9.1. Töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektrooniliselt Tervise Arengu Instituudi kodulehel aadressil http://www.tai.ee/TVL2020. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. Poolte allkirjad ja rekvisiidid Tellija: Töövõtja: Tervise Arengu Instituut Eesti Kohtuekspertiisi Instituut reg. nr 70006292 reg. nr 70003572 Hiiu 42, 11619 Tallinn Tervise 30, 13419 Tallinn Tel: 372 6593900 Tel: 372 6636601 direktor Annika Veimer direktor Ivar Prits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Eesti kahjude vähendamise keskuste poolt kogutavate süstlade uuring narkootikumide jääkide suhtes KAVANDATAVA UURINGU KOKKUVÕTE JA PÕHJENDUS Narkootikumide tarvitamise uurimiseks rahvastikus on Eestis kasutusel mitmeid erinevaid uuringumeetodeid. Lisaks teistele uuringutele on a lates 2021. aasta st võetud kasutusele kromatomassispektromeetrili ne meetod uurimaks kasutatud süstalde narkootikumide jääk e . E sim ene katsetus kasutada Eestis sellist metoodikat tehti Tallinna ja Narva kahjude vähendamise keskuste baasil (Abel-Ollo et al ., 2021) . Uuringu eesmärgiks oli süstitavatest narkootikumidest piirkondliku ülevaate saamine. Uuringut koordineeris Tervise Arengu Instituut, keemilise analüüsi tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Metoodika eelisteks on võrreldes tarvitajate seas läbiviidavate rahvastikupõhiste uuringutega vähene ajakulu, lihtne valimi moodustamine ja keemilise analüüsi objektiivsus. Uuringu tulemusel saadakse hea ülevaade narkoturu hetkeolukorrast valitud piirkonnas. Korrektne teave tarvitatavatest ainetest on oluline nii tarvitajate varajaseks hoiatamiseks kui ka korrakaitse, kahjude vähendamise ja raviteenuste valmisolekuks võimalike ainespetsiifiliste probleemide ja eripäradega toime tulekuks. Narva ja Tallinna analüüsitud süstalajääkide põhjal saab väita, et lisaks piirkondlikele erisustele esinesid erinevused ka sama piirkonna kahjude vähendamise keskuste vahel. Erinevalt Tallinnast oli Narvas valdav enamus (92%) analüüsitud süstaldest ühe narkootilise ja psühhotroopse aine leidudega. Ainult üks narkootiline aine süstaldes võib viidata nii korralikumale steriilsete süstalde kasutamisele kui ka väiksemal määral eri ainete segamini tarvitamisele. Narvas domineeris süstaldes narkootilistest ainetest amfetamiin (52%), millele järgnesid buprenorfiin koos naloksooniga ( Suboxone , Bupensanduo vm sama koostisega ravim) (34%) ja metadoon (12%). Mõlemad viimati nimetatud ained on tuntud eelkõige opioidisõltuvuse ravis kasutatavate asendusravimitena ja nende süstimine viitab ravimite kuritarvitamisele. Ka Tallinna süstalde analüüsis tuli välja buprenorfiini ja metadooni jääke, kuid mitte nii ulatuslikul määral kui Narvas. Narva süstaldes leidus vähem erinevaid aineid kui Tallinnas. Narvas ei leidunud erinevalt Tallinnast metamfetamiini , kokaiini ega MDMA- d. Tallinnas oli samuti domineerivaks aineks amfetamiin (64%), 22% Tallinna süstaldest sisaldas ka metamfetamiini , mis enamikel juhtudel oli koos amfetamiiniga. Tallinna analüüsitud süstaldes leidus MDMA-d 4% ja sünteetilist opioidi isotonitaseeni 13% juhtudel. Narvas sisaldas isotonitaseeni vaid üks süstal. Narva ühest süstlast leitud 6-MAMi, morfiini, atsetüülkodeiini kombinatsioon viitab heroiini tarvitamisele. Uuring kinnitas fentanüüli ja selle analoogide vähest levimust Eestis 2021. aasta kevadel. Fentanüüli leidus kahel korral Tallinna süstaldes. Tallinna süstaldes leidus võrreldes Narvaga oluliselt enam alfa-PVP-d (25% vs. 3%), mida peetakse turult kadunud fentanüüli üheks nn aseaineks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2021. aasta Narva ja Tallinna süstlajääkide uuring õigustas ennast ja andis kinnitust, et sellist uuringumetoodikat on otstarbekas rakendada ka järgnevatel aastatel. Selline uuring on tõhus narkoturu seiremeetod, mis annab hea ülevaate nii kahjude vähendamise keskuste klientidest kui ka piirkondlikest erinevustest ainete tarvitamisel. O bjektiivne info tarvitatavast ainest ja nende kombinatsioonidest on väga oluline , et koheselt ja adekvaatselt reageerida üledoosiennetuse ja teiste vajalike kahjude vähendamise tegevustega (Abel-Ollo et al ., 2021) . Ka teistes riikides on sarnane uuringumetoodika kasutusel. Analüüsi minevad s üstlad kogutakse linnade kahjude vähendamise teenuste ja süstlakogumise spetsiaalsete konteinerite juurest ( Néfau et al ., 2015; Lefrançois et al ., 2016). Selliste s üstlajääkide iga-aastaste uuringu tega alustati Euroopa linnades laiemalt 2017. aastal. Uuringusse kuuluvad linnad moodustavad võrgustiku ESCAPE ( The European Syringe Collection and Analysis Project ). Lähiriikide linnadest on uuringus osalenud Helsingi , Vilnus ja Oslo (EMCDDA 2021) . Keemilise analüüsi teevad uuringus olevate linnade teadus ja ekspertiisiasutused, a nalüüsiks kasutava d laborid kromatograafilis i ja spektroskoopilis i meeto deid. Süstlajääke on küll uuritud vaid paar aastat, kuid see metoodika on ennast juba tõestanud, kui reaalajas toimiv ja vääruslik informatsiooni allikas süstitavatest ainetest ( Lefrançois et al ., 2016 ) . UURINGU TEOSTAJAD Tervise Arengu Instituut: Projekti algatamine ja juhtimine, rahastamine vastavalt esitatud arvetele, süstalde transport EKEI’sse ja projekti tulemuste avaldamine. Katri Abel-Ollo Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus teadur Tervise Arengu Instituut Hiiu 42 11619 Tallinn Aljona Kurbatova Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus k eskuse juht Tervise Arengu Instituut Hiiu 42 11619 Tallinn Anne Murd Narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskus spetsialist Tervise Arengu Instituut Hiiu 42 11619 Tallinn Eesti Kohtuekspertiisi Instituut: Süstalde säilitamine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keemiline analüüs hiljemalt 202 2 detsember . Tulemuste edastamine Tervise Arengu Instituudile ja uuringuraporti koostamisel vajaliku lisainformatsiooni edastamine TAI-le . Kontaktisik: Aime Riikoja Keemiaosakonna juhataja Kohtuekspertiisi Instituut Tervise 30, 13419 Tallinn telefon 663 6701 UURINGU FINANTSEERIMINE Rahastuse allikas: TAI, riigieelarve Uurimismaterjali (süstalde) transpordi ning säilimise eest transpordi ajal vastutab TAI. Transpordi kulud katab TAI. Proovide säilitamise analüüsimiseni, analüüsimise ning tulemusete edastamise TAI-le tagab EKEI, mille eest esitab arve TAI-le , eeldatava kogumaksumusega kuni 25 200 €. AJAKAVA: Uuringu ajakava kuude kaupa , aprill ─ detsember 20 2 2 Tegevus aprill mai jun jul aug sep okt nov det Protokolli koostamine, läbirääkimised uuringu partneritega X Süstalde korje X X Süstlajääkide analüüsimine X X X X X X X Koostöö uuringu partneritega X X X X X X X X R aporti koostamine X X X Raporti kooskõlastamine X X X VALIM Eestis on 2015. aasta andmetele tuginedes 15−44-aastaste vanusegrupis hinnanguliselt 8600 (95% UV 7700−9700) narkootikume süstivat inimest (Raag et al ., 2019). Narkootikumide süstivate inimeste p iirkondlikku jaotust ei ole teadusartiklis välja toodud. Siiski saab ravi ning kahjude vähendamise teenusepakkujate ja politsei hinnangul väita, et peamised piirkonnad, kus narkootikume süstivad inimesed elavad on Harjumaa, Tallinn ja Ida-Virumaal, Kohtla-Järve ja Narva. 2021. aasta lõpu seisuga oli Eesti erinevates piirkondades 42 kahjude vähendamise teenuse osutamise üksust, millest 16 olid statsionaarsed keskused (k.a üks apteek), 27 väljatööl põhinevat ja kaks eriotstarbelist bussi. Kõige uuem keskus avati 2021. aasta lõpus Lääne-Virumaal, Rakveres. Enamik kahjude vähendamise teenuseid asub Harjumaal ja Ida-Virumaal, kuid teenuseid pakutakse ka Tapal, Pärnus, Tartus ja Paides. Kahjude vähendamise bussid liiguvad Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal , Tartus ja Pärnus (kokku 23 erinevat piirkonda). Need on kaubikutüüpi bussid, milles on spetsiaalne varustus ja nõustamisruum (pakutakse erinevaid tervishoiu-ja sotsiaalteenuseid). Eestis oli 20 2 1 . aastal üle 3 6 00 kahjude vähendamise teenuse kasutaja ja teenust külastati aastas ligi 82 000 kor da . 20 2 1 . aastal jagati kahjude vähendamise teenuste kaudu ligi 1 6 00 000 süstalt ja nõela. Jagatus süstaldest 928 937 oli Harjumaal ja 638 923 Ida-Virumaal. 2022. aastal moodustatakse valim kõikide Eesti kahjude vähendamise keskus te ja väljatöö baasil Valimisse võetakse ka mobiilse teenuse poolt kogutud kasutatud süstlad. Tabel 1 . 2022. aasta uuringu valim Koht (nii statsionaar kui väljatöö) ** Jaotatud steriilsete süstalde arv keskustes Uuringusse võetud süstalde arv linnas * TALLINN 150 MTÜ Convictus Eesti (Plasti tn) 35 150 30 MTÜ Convictus Eesti (Lastekodu tn) 254 129 30 MTÜ Convictus Eesti (Sitsi tn) 10 7 574 30 MTÜ Convictus Eesti (buss) 220 005 30 MTÜ Pealinna Abikeskus (Magasini tn) 54 657 30 MAARDU 15 MTÜ Convictus Eesti (Kallasmaa tn) 26 416 15 NARVA 60 Viljandi Haigla (Partisani tn): 41 565 30 Viljandi Haigla (Buss): 20 903 15 Me aitame sind (Kreenholmi tn ): 28 073 15 JÕHVI 15 OÜ Corrigo ( Jaama tn) 15 KOHTLA-JÄRVE 60 MTÜ Me aitame sind (Ravi tn) 21 075 15 MTÜ Me aitame sind (Sõpruse tn) 16 349 15 MTÜ Allium (Endla tn) 41 034 15 MTÜ Allium (Ahtme mnt) 41 770 15 KIVIÕLI 15 OÜ Corrigo ( Keskpuiestee ) 9 944 15 PAIDE 15 MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus (Aiavilja tn) 10 763 15 RAKVERE 15 MTÜ Convictus Eesti (Laada tn) 0 15 TARTU 15 Tartu Raekoja Apteek 1 445 15 KOKKU 360 * Keskustest, kus jaotatud steriilsete süstalde arv on ligi 75 000 või üle võetakse valimisse 30 süstalt (va Tallinn, kus ESCAPE nõudmistele vastavalt on vajalik suurem süstalde kogus ja Narva, kus parema ülevaate saamiseks on lisatud 15 süstalt ) **Uusi vastloodud teenused: Tartu Tasku apteek , Rakvere Maxima Südameapteek 2022. aasta valimisse ei võeta. UURINGU KIRJELDUS (süstalde kogumine, ettevalmistus ja analüüs) S üstlaid kogutakse peaaegu kõi gist Eesti kahjude vähendamise teenustest, mis tegelevad süstlavahetusega. 2022. aasta valimist jäävad välja uued teenused, mis alustasid tööd aasta alguses. S üstalde kogused jaotuvad vastavalt tabelile 1. Minimaalne ühest statsionaarsest keskusest uuringusse kogutav süstalde arv on 15 ja maksimaalne 30 (EMCDDA 2021). Süstlaid koguvad ja valivad uuringusse Tervise Arengu Instituudi narkomaania ja nakkushaiguste osakonna uuringuga seotud töötajad koostöös kahjude vähendamise keskuse personaliga . Süstlad valitakse välja juhusliku valiku alusel, kuid nad peavad olema visuaalselt terved ja tunduma hiljuti kasutatud. Vanemaid ja vigaseid süstlaid uuringusse ei valita, et vähendada süstal korduvkasutuse võimalust ja vältida keemilise analüüsi ebaõnnestumist liiga kaua halbades keskkonnatingimustes olnud süstla puhul. Uuringusse valitavad süstlad tulevad erinevatest nn anuma kihtidest, võimalusel erinevatest anumatest ja korjatakse ka erineval ajaperioodil (ühe kuu jooksul), et vältida ühe tarvitaja poolt keskusesse utiliseerimiseks toodud suuremat kasutatud süstalde kogust. Teiste riikide kogemusel on enamus uuringusse sattunud süstlad standardsed 1 ml, kuid uuring ei välista ka teisi süstlatüüpe. Uuringu valimisse valitud süstlad pannakse turvalisse torkekindlasse väikesesse konteinerisse. Süstalde valimisel kasutavad töötajad kõiki võimalikke kaitse ja ohutusmeetmeid (torkekindlad kindad, näpitsad, desinfitseerimisvahendi olemasolu jne). Pärast süstalde väljavalmist ja transpordikonteineritesse panemist viiakse need 48h jooksul Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus need kuni analüüsini –20 °C juures külmutatakse. Analüüsi käigus s üstla sisu ekstraheerit akse 1 ml metanooliga viiel korral, ning valatakse puhtasse katseklaasi (joonis 1). Katseklaasi pandud süstlajääkidega m etanoolilahus filtreeritakse enne analüüsi, et vältida tahkeid osakesi lahuses, mis võivad kahjustada analüüsi vahendeid. Joonis 1 . Süstlajääkide ekstraheerimise juhend. Keemeiliseks a nalüüsiks kasuta takse kromatograafilisi ja spektroskoopilisi meetodeid. Näitena on teised riigid kasutanud järgnevaid meetodeid: gaas kromatograafia (GC), ülikõrge - või kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (UHPLC või HPLC) koos mono- või tandem- massispektromeetria ga (MS või MS / MS) ( Néfau ​​et al ., 2015; Lefrançois et al ., 2016) UURINGU PIIRANGUD Narkootilise aine tuvastamine süstlas ei pruugi alati viidata, et seda ainet on süstitud selle süstlaga. On võimalus, et narkootiline aine sa t tus süstlasse ka süstlasse tõmmatud vere kaudu, kus oli juba eelnevalt muul viisil tarvitatud aine. Samas eksperdid hindavad sellist võimalust suhteliselt väikeseks. Näiteks teiste riikide süstlajääkide analüüsile tuginedes leitakse süstlajääkidest THC-d h arva, samas kanepiproduktide tarvitamist peetakse ka süstivate tarvitajate juures kõikjal laialt levinuks . Keemiaeksperdid hindavad samuti süstlajääkide analüüsim e eto dit suhteliselt tundlikuks, kus suure tõenäosusega selgub analüüsis süstla sees olnud aine, mitte kokkupuu tel verega süstlasse sattunud aine . Üheks uuringu piiranguks peetakse ka, et kui ühe süstla analüüsimisel esineb seal mitmeid erinevaid aineid, siis ei ole võimalik eristada, kas see on tingitud süstla korduvkasut usest ühe või mitme erineva inimese poolt (EMCDDA 2021). KASUTATUD K IRJANDUS Abel-Ollo K, Riikoja A, Barndõk T, Kurbatova A, Murd A. Tallinna ja Narva linna kahjude vähendamise keskustes kogutavate süstalde uuring narkootikumide jääkide suhtes. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2021. Lefrançois E, Esseiva P, Gervasoni J-P, Lucia S, Zobel , F, Augsburger M. Analysis of residual content of used syringes collected from low threshold facilities in Lausanne , Switzerland . Forensic Sci . Int 2016,266:534−540. Néfau T, Charpentier E, Elyasmino N, Duplessy-Garson C, Levi Y , Karolak S. Drug analysis of residual content of used syringes : A new approach for improving knowledge of injected drugs and drug user practices . Int . J. Drug Policy 2015, 26(4) : 412 − 419. Raag M, Vorobjov S, Uusküla, A. Prevalence of injecting drug use in Estonia 2010−2015: a capture-recapture study . Harm Reduct . J. 2019, 16:19. doi : 10.1186/s12954-019-0289-3 Technical report . An analysis of drugs in used syringes from sentinel European cities Results from the ESCAPE project , 2018 and 2019. EMCDDA; 2021.
Allikas: Eesti Kohtuekspertiisi Instituut dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel