Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Kaitseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium 11.04.2022 nr 1-6/2498-1 Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus anda 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristian Jaani siseminister Lisa: 1) päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (11-l lehel); 2) päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (42-l lehel); 3) rakendusaktide kavandid (18-l lehel). Arvamuse avaldamiseks: Päästeamet Politsei- ja Piirivalveamet Häirekeskus Sisekaitseakadeemia Andmekaitse Inspektsioon Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Kaitsepolitseiamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Kindlustusseltside Liit MTÜ Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit Eesti Arhitektide Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 MTÜ Eesti Tuleohutusekspertide Liit Eesti Turvaettevõtete Liit Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Marko Põld 6125261 [email protected] Mari Tikan 6125142 [email protected] Kadi Parmas 6125214 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 07.04.2022 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Päästeameti tegevuses võivad osaleda vabatahtlikud käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud alustel ja korras.“; 2) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõike 11 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) hädaabinumbrile 112 saabunud hädaabikõne või muul viisil saabunud teabe vastuvõtmine ja töötlemine, ohu hindamine, Päästeameti ja kiirabi väljasaatmine päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks ning teabe edastamine Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi hädaabiteate menetlemine);“; 4) seaduse 3. peatüki pealkirja täiendatakse pärast sõna „TÖÖTLEMINE“ sõnadega „JA ANDMEKOGUD“; 5) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 21 −24 järgmises sõnastuses: „(21 ) Päästeinfosüsteem on piiratud juurdepääsuga ja selle andmed on asutusesiseseks kasutamiseks, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. (22 ) Et teha kättesaadavaks info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta, saab päästeinfosüsteemis tutvuda järgmiste andmetega, välja arvatud isikuandmete ja muu teabega, mida õigusaktide alusel ei avaldata: 1) järelevalvemenetluse tulemusel jõustunud ettekirjutuste loetelu; 2) kemikaaliseaduses sätestatud ulatuses kemikaaliohutuse andmed, mis on seotud nii ohtliku ettevõtte kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte andmetega käitise kohta ning nende kohustus like dokumentidega; 3) päästeinfosüsteemi kantud küttesüsteemi korrashoiu andmed. (23 ) Igal isikul on õigus tutvuda päästeinfosüsteemi kantud temaga seotud ehitise või selle osa andmetega. (24 ) Päästeinfosüsteemis kajastatakse andmeid isikustatuna kuni 75 aastat.“; 6) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Päästeinfosüsteemi põhimääruses sätestatakse päästeinfosüsteemi pidamise kord, volitatud töötleja, päästeinfosüsteemi kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ja vajaduse korral muud korralduslikud küsimused.“; 1 7) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Päästeinfosüsteemi vastutaval töötlejal on õigus kasutada päästeinfosüsteemi kantud isikute kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud järgmisi teavitusi: 1) järgmise korstnapühkimise aeg; 2) tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine; 3) õigusaktide muudatused ja 4) muu ohutust suurendav teave.“; 8) paragrahvi 91 pealkirjas ning lõigetes 1, 2, 23 , 24 ja 5 asendatakse sõnad „hädaabiteadete menetlemise andmekogu“ sõnadega „hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu“ vastavas käändes; 9) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 29 järgmises sõnastuses: „(29 ) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus kajastatakse andmeid isikustatuna üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed umbisikustatakse.“; 10) paragrahvi 91 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ja vajaduse korral muud korralduslikud küsimused.“; 11) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutaval töötlejal on õigus kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid, et pärida kliendi tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta.“; 12) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses: „92 . Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (1) Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu (edaspidi andmekogu ABIS) on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk käesoleva seaduse tähenduses on töödelda abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada jäljed, mille abidemineerija on ekspertiisiobjektile jätnud. (2) Abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes käesoleva seaduse § 362 lõikes 1 nimetatud eesmärgil. (3) Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 2 (4) Andmekogu ABIS vastutavad töötlejad on Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituut. Volitatud töötleja määratakse kindlaks andmekogu põhimääruses. (5) Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis nähakse ette andmekogu põhimääruses. (6) Andmekogu ABIS andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks.“; 13) seaduse 7. peatüki, 7. peatüki 2., 3. ja 4. jao, §-de 33–37, § 39, § 41 ja § 43 pealkirjast ning § 36 lõikest 1 jäetakse välja sõna „päästja“ vastavas käändes; 14) seaduse 7. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses: „§ 321 . Abidemineerija (1) Abidemineerija on isik, kes osaleb vabatahtlikult demineerimistööl seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Abidemineerija osalemine demineerimistööl käesoleva seaduse tähenduses on demineer ija kutsega päästeametniku abistamine demineerimistööl. (3) Abidemineerija lähtub oma tegevuses ja meetmete rakendamisel seaduslikk use, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Abidemineerija kohaldab meetmeid isiku suhtes, kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud.“; 15) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(11 ) Abidemineerijaks võib võtta Eesti Vabariigi vähemalt 21-aastase kodaniku, kellel on vähemalt keskharidus, kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel ja kes vastab abidemineer ija kutsesobivuse nõuetele.“; 16) paragrahvi 33 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 17) seadust täiendatakse §-ga 331 järgmises sõnastuses: „§ 331 . Vabatahtliku kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaeg Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmeid säilitatakse kümme aastat vabatahtliku staatuse lõppemisest.“; 18) paragrahvi 34 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Abidemineerijaks on keelatud võtta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3 2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega võetud ära päästeametnikuna töötamise õigus; 5) kes on sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire; 6) kellel on tervisehäire, mis takistab tal abidemineerija ülesandeid täita; 7) kes oma käitumise poolest ei sobi abidemineerija ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust.“; 19) paragrahvi 35 teksti täiendatakse pärast sõna „päästjale“ sõnadega „ja abidemineerijale“; 20) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Enne vabatahtlikuks võtmist kontrollitakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija vastavust vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale esitatavatele nõuetele.“; 21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ja käesoleva seaduse §-s 361 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed võivad olla alus keelduda isiku vabatahtlikuks võtmisest. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid, keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata.“; 22) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses: „§ 361 . Abidemineerija taustakontroll (1) Abidemineerija vastavust käesoleva seaduse § 34 lõikes 2 sätestatud nõuetele kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Abidemineerija sobivuse hindamiseks võib tuvastada isiku isikusamasuse, töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid: 1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nende lahendite kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivalds e le võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. (3) Politsei- ja Piirivalveametil on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus: 4 1) pöörduda riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isiku isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja isikuomadused ning vajaduse korral ja isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid. (4) Taustakontrolliks isiku kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli tegemise lõppemisest arvates või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õiguslik u vaidluse korral kuni selle lõppemiseni. § 362 . Abidemineerija daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine (1) Abidemineerija daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, et välistada jäljed, mille ta on ekspertiisiobjektile jätnud. (2) Abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse andmekogusse ABIS, andmed abidemineerija ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta riiklikusse sõrmejälgede registrisse ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklik usse DNA-registrisse. (3) Abidemineerija daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolm aastat pärast abidemineerija vabatahtliku staatusest vabastamist. Päästeamet teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest abidemineerija andmed riiklikest registritest kustutada. (4) Abidemineerija daktüloskopeeritakse, DNA-proov võetakse ning daktüloskopeerimise l saadud andmed ja DNA-proov edastatakse päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatud korras.“; 23) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Päästeamet määrab vabatahtliku päästja ja abidemineerija päästeametniku juurde. (2) Päästeamet peab arvestust vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate koosseisu üle. (3) Vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate töökorralduse kehtestab Päästeamet. (4) Vabatahtlikul päästjal ja abidemineerijal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega päästetööl ja demineerimistööl osalemiseks.“; 24) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: „§ 381 . Abidemineerija väljaõpe, osalemine demineerimistööl ja kohaldatavad meetmed (1) Abidemineerijaks saada soovija peab läbima väljaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused käesoleva seaduse § 321 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks. 5 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väljaõppe läbimisel võetakse arvesse isiku varasemat õpi- ja töökogemust. Päästeamet võib kogemuse arvestamisel lugeda väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. (3) Abidemineerija võib päästeametniku korraldusel: 1) osaleda demineerimistööl; 2) kasutada käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt teenistuskoera. (4) Abidemineerija võib kohaldada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras korrakaitseseaduse §-des 44, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid, arvestades käesoleva seaduse erisusi, kui ta on kaasatud meedet kohaldama päästeametniku korraldusel. (5) Abidemineerija võib korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud erimeedet kohaldades keelata isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sealt lahkuma või hoiduma sellele teatud kaugusele lähenemisest. (6) Abidemineerijal on õigus kohaldada päästeametniku korraldusel füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui see on vältimatult vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erimeetme eesmärgi saavutamiseks. (7) Abidemineerija, kellel on relvaseaduse §-s 34 sätestatud kehtiv relvaluba, võib demineerimistööl osalemisel kanda tulirelva. Tulirelva on lubatud kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud relvaluba ei ole tulirelva kandmiseks ja kasutamiseks vajalik, kui abidemineerija on: 1) politseiametnik, vanglaametnik või tegevväelane, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla- või tegevteenistusse asumisel esitatavate le tervisenõuetele; 2) abipolitseinik, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikule esitatavatele tervisenõuetele; 3) Kaitseliidu tegevliige, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend. (9) Abidemineerija väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 25) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale antakse vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistus. Oma ülesannete täitmisel kannavad vabatahtlik päästja ja abidemineerija eritunnust. (2) Vabatahtlik päästja ja abidemineerija peavad päästetööl, ennetustööl või demineerimis töö l osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistuse. (3) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6 26) paragrahvi 40 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Päästeamet võib hüvitada vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 5 nimetatud juriidilisele isikule transpordi-, side- ja muud Päästeameti tegevuses osalemisega kaasnevad vajalikud kulud.“; 27) paragrahvi 41 lõikeid 1−3, 10−12 ja 15 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „või abidemineerija“; 28) paragrahvi 42 teksti täiendatakse pärast sõna „päästjaid“ sõnaga „, abidemineerijaid“; 29) paragrahvi 43 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabatahtliku päästja või abidemineerija vabastamise vabatahtliku staatusest otsustab Päästeamet: 1) vabatahtliku päästja või abidemineerija algatusel; 2) vabatahtliku päästja või abidemineerija mittevastavuse korral käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud tingimustele või §-s 34 nimetatud alustel; 3) vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale sobimatu käitumise korral. (2) Vabatahtlik päästja või abidemineerija vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui menetluses tuvastatakse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolu. Menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.“; 30) seaduse 7. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses: „5. jagu Kriisirolliga abidemineerija § 431 . Kriisirolliga abidemineerija (1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal (edaspidi kriisiaeg) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. (2) Kriisirolliga abidemineerija pädevuses on abistada kriisiajal käesoleva seaduse § 321 lõike 2 kohaselt demineerija kutsega päästeametnikku. (3) Kriisirolli ei saa määrata abidemineerijale, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). (4) Päästeametil on enne abidemineerijale kriisirolli määramist ja selle jätkamist käesoleva seaduse § 433 lõike 3 alusel õigus saada töötamise registrist teavet isiku töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ning kaitseväekohustuslaste registrist isiku nimetamise kohta sõjaaja ametikohale. § 432 . Kriisirolliga abidemineerija kaasamine Päästeameti tegevusse 7 (1) Vabariigi Valitsus otsustab korraldusega kriisiajal kriisirolliga abidemineerija kaasamise Päästeameti tegevusse kuni 30 päevaks käesoleva seaduse § 43 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel. (2) Ettepaneku kaasata kriisirolliga abidemineerija käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul Päästeameti tegevusse teeb Vabariigi Valitsusele valdkonna eest vastutav minister. (3) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasamine kriisiajal on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineer ija kaasamist kuni 30 päeva võrra. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korralduses märgitakse: 1) kaasatavate isikute arv või selle ülempiir; 2) kaasamise tähtaeg; 3) territoorium, kus kaasamine on vajalik; 4) vajaduse korral muud andmed. § 433 . Kriisirolliga abidemineerija staatuse erisus (1) Kui kriisirolliga abidemineerija nimetatakse sõjaaja ametikohale või ta asub tööle riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus. Staatuse peatamiseks esitab isik Päästeametile avalduse. (2) Kriisirolliga abidemineerijat ei nimetata sõjaaja ametikohale, välja arvatud juhul, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. (3) Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohaks või ta vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Staatuse jätkamiseks esitab isik Päästeametile avalduse. § 434 . Kriisirolliga abidemineerija töö- või teenistussuhte erisus (1) Kriisirolliga abidemineerijal on õigus keelduda tööst tööandja juures, kellega ta on sõlminud töölepingu, kui ta kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse. (2) Avaliku teenistuse ametikohale nimetatud kriisirolliga abidemineerija avaliku võimu teostamise õigus peatatakse, kui ta kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. (4) Kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal Päästeameti tegevuses, võib maksta hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse Statistikaameti avaldatud viimane keskmine brutokuupalk. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud hüvitise saamiseks peab kriisirolliga abidemineerija esitama Päästeametile taotluse kümne tööpäeva jooksul Päästeameti tegevuses 8 osalemise lõppemisest. Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest. (6) Kui tööandjale tekib käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise tõttu kahju, eelkõige saamata jäänud tulu, võib ta nõuda riigilt kahju hüvitamist.“; 31) paragrahvi 45 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga seotud kulude hüvitamine“; 32) paragrahvi 45 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõna „päästjale“ sõnaga „, abidemineerijale“; 33) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl osalemise tasu maksmine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl osalevale vabatahtlik ule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilis e le isikule makstakse Vabariigi Valitsuse reservist päästetööl või demineerimistööl osaletud aja eest tasu. (2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl osaletud aja eest tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. § 2. Kohtuekspertiisiseaduse muutmine Kohtuekspertiisiseaduse § 99 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva seaduse § 251 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 45 1 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 3, päästeseaduse § 362 lõike 2 ning kaitseväeteenis tuse seaduse § 921 lõike 3 alusel vastavalt riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA- registrisse kantud riikliku ekspertiisiasutuse töötaja, politseiametniku, demineerimistöö ga seotud päästeametniku, abidemineerija ning demineerimistööga seotud tegevväe lase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse nimetatud registritest käesoleva seaduse § 25 1 lõike 4, politsei ja piirivalve seaduse § 45 1 lõike 4, päästeteenistuse seaduse § 73 lõike 4, päästeseaduse § 362 lõike 3 ning kaitseväeteenis tuse seaduse § 921 lõike 4 kohaselt.“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) Päästeametile päästeseaduse § 431 lõikes 1 ja § 433 lõikes 3 nimetatud isiku riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks.“. § 4. Tuleohutuse seaduse muutmine 9 Tuleohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Käesoleva seaduse § 2 lõike 11 punktides 1 ja 3 nimetatud tuleohutusteenust võib osutada ka füüsiline isik, kellel on volitatud arhitekti 7. taseme või volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutsetunnistus. Sellisel juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks.“; 2) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ehitisel, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav veevõtukoht.“; 3) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(21 ) Kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega, ei ole veevõtukoht kohustuslik järgmiste ehitiste puhul: 1) üksikelamu, mille ehitisealune pind on üle 60 m2 ; 2) kahe korteriga elamu, ridaelamu või kaksikelamu; 3) kolme või enama korteriga elamu, välja arvatud hoone, mis on kõrgem kui 28 meetrit; 4) kuni kümne voodikohaga hoolekandeasutuse hoone; 5) kuni kümne kasutajaga kogunemishoone; 6) kuni kümne voodikohaga majutushoone; 7) kuni kümne töökohaga büroohoone.“; 4) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 2 1 järgmises sõnastuses: „21 ) tulekustuti;“; 5) paragrahvi 30 lõige 2 ja § 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Käesoleva seaduse § 23 lõikes 21 nimetatud ehitise tulekustutussüsteemi projekteerimise l, ehitamisel ja hooldamisel ei pea esitama lõike 1 kohaselt majandustegevusteadet.“; 7) paragrahvi 34 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „tulekustuti“ sõnadega „kontrollimist ja“; 8) paragrahvi 34 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „tulekustuti“ sõnadega „kontrollimiseks ja“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Riigikogu esimees 10 Tallinn, „…“ ……………2022. a _________________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, „…“ ……………2022. a 11  Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa RAKENDUSAKTI KAVAND nr 1 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2, § 38 lõike 8 ja § 381 lõike 8 alusel. § 1. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2, § 38 lõike 8 ja § 38 1 lõike 8 alusel.“; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva määrusega sätestatakse vabatahtliku päästja ja abidemineerija: 1) kutsesobivuse nõuded, sealhulgas isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi nõuded, ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord; 2) väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord.“; 4) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivus (1) Vabatahtlikuks päästjaks ja abidemineerijaks saab arvata ning vabatahtliku päästjana ja abidemineerijana saab tegutseda isik, kes on Eesti Vabariigile lojaalne ja seaduskuulekas ning vastab käesoleva määrusega kehtestatud kutsesobivuse nõuetele. (2) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivus koosneb: 1) isikuomadustest; 2) füüsilisest ettevalmistusest; 3) väljaõppest; 1 4) terviseseisundist.“; 5) määruse 2. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „2. peatükk Kutsesobivuse nõuded ja nende kontrollimine“; 6) paragrahvi 4 ja § 6 pealkirja täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „ja abidemineerija “; 7) paragrahvi 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Vabatahtliku päästja ja abidemineerijana võib tegutseda isik, kes vastab järgmiste le isikuomadustele:“; 8) paragrahv 5 sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija isikuomaduste kontrollimine Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale kehtestatud isikuomaduste nõuete täitmist kontrollib Päästeamet vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovijaga tehtava vestluse käigus enne vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks arvamist. Päästeamet võib vajaduse korral isikuomaduste kontrollimiseks küsida vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija tööandjalt soovija iseloomustust. “; 9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Demineerimistööl osaleva abidemineerija füüsiline ettevalmistus peab tagama abidemineerija päästesündmuse nõuetekohase lahendamise.“; 10) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 8. Nõuded vabatahtliku päästja ja abidemineerija väljaõppele “; 12) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Demineerimistööl osalev abidemineerija peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 40-tunnise baasväljaõppe.“; 13) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Väljaõppe kontroll“; 14) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Enne kui Päästeamet arvab abidemineerijaks saada soovija abidemineerijaks, kontrollib ta abidemineerija baasväljaõppe lõpus arvestusega, kas soovija on omandanud vajalikud teadmised ja oskused.“; 15) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks; 2 16) paragrahvi 11 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tervisekontroll“; 17) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija peab enne vabatahtlik uks päästjaks või abidemineerijaks kandideerimist läbima tervisekontrolli ning vabatahtlik päästja ja abidemineerija peavad perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks nende tervise vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele.“; 18) paragrahvi 11 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija, vabatahtlik päästja ja abidemineerija tõendavad käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolu ühel järgmiste st viisidest:“; 19) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(21 ) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija ei saa tõendada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asjaolu käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud viisil.“; 20) paragrahvi 11 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ning abidemineerija ja abidemineerijaks saada soovija võib suunata erakorralisse tervisekontrolli päästeametnik u põhjendatud taotluse alusel. (5) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija kulul.“; 21) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Väljaõppe läbiviimise kord“; 22) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „4. peatükk Arvestuse läbiviimise kord“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 3  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 2 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 9. novembri 2011. aasta määruse nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 39 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 9. novembri 2011. aasta määruses nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ tehakse järgmised muudatused : 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“; 2) paragrahvi 1 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „ja abidemineerija“; 3) paragrahvi 2 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Vabatahtliku päästja tunnistuse esikülje kirjeldus“; 4) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21 . Abidemineerija tunnistuse esikülje kirjeldus Tunnistuse esiküljel on: 1) sõna „ABIDEMINEERIJA“; 2) eesnimi; 3) perekonnanimi; 4) isikukood; 5) väljaandja; 6) kehtivuse lõppkuupäev; 7) koht abidemineerija fotole.“; 5) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tunnistuse tagaküljel on sõnad „VABATAHTLIKU PÄÄSTJA TUNNISTUS“ või „ABIDEMINEERIJA TUNNISTUS“. (2) Vabatahtliku päästja tunnistuse tagaküljel on koht vabatahtlikku päästetegevust iseloomustavale logole. (3) Abidemineerija tunnistuse tagaküljel on koht Päästeameti logole.“; 4 6) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) sõnad „VABATAHTLIK PÄÄSTJA“ või „ABIDEMINEERIJA““; 7) paragrahvi 4 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vabatahtliku päästja tunnistuse kanded trükitakse musta värviga.“; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Abidemineerija tunnistuse kanded trükitakse musta värviga. Sõnad „ABIDEMINEERIJ A “ ja „ABIDEMINEERIJA TUNNISTUS“ trükitakse punase värviga.“; 9) paragrahvi 5 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „või abidemineerija“; 10) paragrahvi 6 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „või abidemineerija“; 11) paragrahvi 7 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Vabatahtliku päästja eritunnus“; 12) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71 . Abidemineerija eritunnus (1) Abidemineerija eritunnus on sõna „ABIDEMINEERIJA“. Eritunnus kirjutatakse kontrastvärvis ja trükitähtedes ning kirjutamisel kasutatakse HelveticaNeueLTPro-Hv Bold kirjatüüpi. (2) Abidemineerija kannab eritunnust ülariietuse selja osal.“; 13) paragrahvi 8 teksti täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „ja abidemineerija“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 5  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 3 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 23. mai 2016. aasta määruse nr 15 „Ülesande täitmisel osalenud vabatahtliku päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 41 lõike 14 alusel. § 1. Siseministri 23. mai 2016. aasta määruses nr 15 „Ülesande täitmisel osalenud vabatahtlik u päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja ja § 1 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „ja abidemineerija“; 2) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „päästjale“ sõnadega „ja abidemineerijale“; 3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui vabatahtlik päästja või abidemineerija hukkub ülesande täitmisel või saab saadud vigastuse tagajärjel hiljem surma, esitab matused korraldanud isik Päästeametile matusekulude kandmise või hüvitamise taotluse, millele on lisatud vabatahtliku päästja või abidemineer ija surmatõend ja matuseteenuse osutaja arved, mis on kuluartiklite kaupa lahti kirjutatud.“; 4) paragrahvi 3 lõiget 1 ja § 5 lõikeid 2−4 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „või abidemineerija“; 5) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ülesande täitmise tõttu vigastada saanud või haigestunud vabatahtliku päästja või abidemineerija ravi- ja ravimikulud hüvitatakse osas, mida ei hüvita ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt Eesti Haigekassa. Tervishoiuteenuste ja ravimite kuludest, mille hüvitab ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt Eesti Haigekassa, kannab või hüvitab Päästeamet vabatahtliku päästja või abidemineer ija taotluse alusel omaosaluse, visiiditasu ja voodipäevatasu. Päästeamet ei tasu teenuse eest, mida on võimalik mõistliku aja jooksul ja vajalikus mahus hankida Eesti Haigekassalt.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister 6 Tarmo Miilits kantsler 7  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 4 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määruse nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määruses nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Käesolevas määruses reguleeritakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimis töö l (edaspidi koos päästetöö) Vabariigi Valitsuse reservist: 1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulude hüvitamise korda; 2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise ulatust ja korda; 3) päästetööl osaleja toitlustamise ja joogivee kulude hüvitamise ulatust ja korda.“; 2) paragrahvi 2 muudatused; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 ja § 5 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „vabatahtlikule päästjale“ sõnaga „, abidemineerijale“; 4) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vabatahtliku päästja“ sõnaga „, abidemineerija“; 5) paragrahvi 4 muudatused. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kaja Kallas peaminister Kristian Jaani siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 8  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 3 ja 19 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 10 lõiked 1−22 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 10 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga leping, kus sätestatakse andmed, millele juurdepääs võimaldatakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis.“; 4) paragrahvi 10 lõiget 7 täiendatakse punktidega 10−13 järgmises sõnastuses: „10) kohaliku omavalitsuse üksusel – ehitise kohta tuleohutusnõuete hindamiseks ehitus- ja kasutusloa menetluses; 11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil – ehitise tulekahju, järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse ning päästetöö kohta ehitisregistri eesmärgi täitmiseks; 12) kindlustusandjal – ehitise kohta kindlustusriski hindamiseks ning kindlustuslep ingu sõlmimiseks, täitmiseks ja täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 13) Sisekaitseakadeemial – õppetegevuseks ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse kohta õppetegevuseks vajaliku teabe analüüsimiseks ja õppematerjali koostamiseks.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 9  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 6 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 91 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “; 2) paragrahvi 1 pealkirjas ja § 1 lõikes 1 asendatakse sõna „menetlemise“ sõnadega „ning abi- ja infoteadete“; 3) paragrahv 3, § 8 lõige 4 ja § 19 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 10  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 7 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ muutmine Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4 alusel. § 1. Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Ehitusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) veevõtukoha väljundi asukoha koordinaadid; 2) veevõtukoha esmase kasutuselevõtu aasta; 3) veevõtukoha tüüp; 4) veevõtukoha hüdrauliline lahendus; 5) veevõtukoha veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, veekogus; 6) veevõtukoha veevooluhulk.“; 2) paragrahvi 6 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Veevõtukoht peab paiknema hoone sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.“; 3) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31 ) Põlevmaterjali alalise ladustamise alal peab veevõtukoht olema ladustamisplats i kaugeimast punktist kuni 300 meetri kaugusel.“; 4) paragrahvi 9 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tulemus“ sõnadega „ehitisregistri kaudu“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Kasutusteatis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) veevõtukoha väljundi asukoha koordinaadid; 2) veevõtukoha esmase kasutuselevõtu aasta; 3) veevõtukoha tüüp; 4) veevõtukoha hüdrauliline lahendus; 5) veevõtukoha veeallika tüüp, ja kui see on asjakohane, veekogus; 6) veevõtukoha veevooluhulk.“; 6) paragrahvi 12 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: 11 „(1) Veevõtukoha omanik või temaga seotud isik teavitab esimesel võimalusel ehitisregistr i kaudu Päästeametit, kui:“; 7) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Päästeamet edastab esimesel võimalusel pärast veevõtukoha kasutamist veevõtukoha omanikule ehitisregistri kaudu järgmise teabe: 1) kasutatud vee kogus; 2) vee kasutamise ajavahemik; 3) veevõtukoha kasutatavus; 4) veevõtukoha või veeallika puudused, kui neid ilmnes.“; 8) paragrahvi 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Teabe olemasolevate veevõtukohtade kohta kogub ja seda täpsustab kohaliku omavalits use üksus koos Päästeametiga.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 12  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 8 SISEMINISTER MÄÄRUS Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded tuletõrje voolikusüsteemile ja kantavale tulekustutile ning nende valikule, sealhulgas vajadusele, ning paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. § 2. Terminid (1) Kantav tulekustuti (edaspidi tulekustuti) käesoleva määruse tähenduses on tulekustuti, mille mass tööseisundis on alla 20 kilogrammi ning mida on võimalik käes hoides kanda ja kasutada nii ehitises kui ka transpordivahendis. (2) Tuletõrje voolikusüsteem (edaspidi voolikusüsteem) käesoleva määruse tähenduses on ehitisse paigaldatud käsitsi kasutatav kohtkindel seade, millega hoones viibivad inimesed kustutavad tulekahju selle algstaadiumis. Voolikusüsteem on ehitise tehnosüsteem. 2. peatükk Tulekustuti § 3. Nõuded tulekustutile (1) Tulekustuti peab lisaks käesoleva määruse nõuetele vastama seadme ohutuse seaduses surveseadmele sätestatud nõuetele. Eeldatakse, et tulekustuti on nõuetekohane ka juhul, kui see vastab asjakohasele standardile. (2) Kui tulekustuti ei vasta käesolevas määruses ja seadme ohutuse seaduses või asjakohases standardis sätestatud nõuetele, võib selle viia turule või võtta kasutusele üksnes toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõikes 8 sätestatud alusel. (3) Tulekustuti pealdis peab olema eesti keeles ja võib olla lisaks mõnes üldlevinud võõrkeeles. Tulekustuti pealdis paigaldatakse selliselt, et see oleks selgelt loetav ka siis, kui tulekustuti on kapis, kinnituskonksul, klambris või spetsiaalsel alusel. (4) Tulekustuti pealdise kolmas jaotis sisaldab teavet mis tahes kitsenduse või kasutamise l tekkiva ohu kohta, eriti ohu, mis on seotud toksilise aine, rasva, põlevvedelik u või pingestatud elektriseadmega. 13 (5) Kui tulekustuti tulekustutusaine juhib elektrivoolu, tehakse tulekustuti pealdisele kirje, mille kohaselt ei tohi tulekustutit pingestatud elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks kasutada. (6) Kui tulekustuti tulekustutusaine ei juhi elektrivoolu, tehakse tulekustuti pealdisele kirje, mille kohaselt võib tulekustutit kasutada kuni 1000 V pingega elektrijuhtmete ja -seadmete tulekahju kustutamiseks. § 4. Tulekustuti nõuetele vastavuse tõendamine (1) Tulekustuti nõuetele vastavust tõendab tootja, tootja volitatud esindaja või isik, kes viib tulekustuti turule. Eeldatakse, et nõuetele vastavus on tõendatud, kui tõendamisel lähtutakse asjakohasest standardiseeriast. (2) Tulekustuti nõuetele vastavuse, sealhulgas korrasoleku tõendamiseks kontrollitakse tulekustutit käesoleva määruse § 10 kohaselt enne müüki ja paigaldatakse sellele nõuetekohane kontrollilipik. Kontrollilipik peab vastama käesoleva määruse nõuetele. 3. peatükk Tulekustuti valik ja paigaldus § 5. Tulekustuti vajadus ja valik § 6. Tulekustuti paigaldus ehitises § 7. Tulekustuti paigaldus välis- või muudes eritingimustes 4. peatükk Tulekustuti korrashoid § 8. Tulekustuti korrashoiu tagamine (1) Tulekustuti korrashoiuga tagatakse tulekustuti nõuetele vastavus tootja ettenähtud omadustele ja kasutuskorrale, kasutaja ohutus ning kohene kasutusvalmidus. Ehitise omanik tagab tulekustuti korrashoiu selle regulaarse kontrolli ja hooldusega. (2) Korrashoiu toimingud peavad tagama, et tulekustuti: 1) on kasutusvalmis; 2) asetseb selleks ettenähtud kohas; 3) kasutamisjuhise pealdis on loetav; 4) ei ole varjatud ega nähtavalt kahjustatud; 5) rõhunäituri osuti, kui rõhunäitur on olemas, asub rohelises tsoonis; 6) plommid ja tõkised on vigastamata; 7) peale on paigaldatud nõuetekohane ja kehtiv kontrolli- ja hoolduslipik. (3) Tulekustuti rikke kahtluse korral korraldab ehitise omanik kohe rikke tuvastamiseks tulekustuti kontrolli või hoolduse. Muu puuduse avastamise korral rakendab omanik abinõusid puuduse kõrvaldamiseks esimesel võimalusel. 14 § 9. Tulekustuti kontroll § 10. Tulekustuti hooldus § 11. Tulekustuti kontrolli- ja hoolduslipik 5. peatükk Voolikusüsteem § 12. Nõuded voolikusüsteemile § 13. Voolikusüsteemi korrashoiu tagamine § 14. Voolikusüsteemi kontroll ja hooldus § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kristian Jaani siseminister Tarmo Miilits kantsler 15  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 9 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõike 4, kaitseväeteenis tuse seaduse § 111 lõike 4, kodakondsuse seaduse § 24 lõike 5, kohtuekspertiisiseaduse § 911 lõike 4, konsulaarseaduse § 121 lõike 5, kriminaalmenetluse seadustiku § 1092 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 257 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 61 lõike 3, päästeseaduse § 92 lõike 3, vangistusseaduse § 55 lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõike 5, välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5, väljasõidukohustuse ja sissesõiduk ee lu seaduse § 3315 lõike 5 ning väärteomenetluse seadustiku § 316 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruses nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 154 lõike 4, kaitseväeteenistuse seaduse § 111 lõike 4, kodakondsuse seaduse § 24 lõike 5, kohtuekspertiisiseaduse § 911 lõike 4, konsulaarseaduse § 121 lõike 5, kriminaalmenetluse seadustiku § 1092 lõike 3, politsei ja piirivalve seaduse § 257 lõike 3, päästeteenistuse seaduse § 61 lõike 3, päästeseaduse § 92 lõike 3, vangistusseaduse § 55 lõike 3, välismaalas e le rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 137 lõike 5, välismaalaste seaduse § 2794 lõike 5, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 3315 lõike 5 ning väärteomenetluse seadustiku § 316 lõike 3 alusel.“; 2) määruse 3. peatüki 8. jagu sõnastatakse järgmiselt: „8. jagu Päästeteenistuse seaduse ja päästeseaduse alusel andmekogusse kantavad andmed § 20. Daktüloskopeeritud päästeametniku ja abidemineerija andmed (1) Demineerimistööga seotud päästeametnikult päästeteenistuse seaduse § 7 3 alusel ja abidemineerijalt päästeseaduse § 362 alusel võetud jälgede korral kantakse andmekogusse: 1) sõrme pööratud jäljed; 2) sõrme vajutusjäljed; 3) peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed. (2) Lõikes 1 nimetatud isikuandmeid töödeldakse pseudonüümitud kujul.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. 16 Kaja Kallas peaminister Kristian Jaani siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 17  RAKENDUSAKTI KAVAND nr 10 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. aasta määruse nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtuekspertiisiseaduse § 94 lõike 4 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. aasta määruse nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ § 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51 ) Abidemineerijalt päästeseaduse § 362 alusel võetud jälgede korral kantakse registr isse 1) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 5–8 sätestatud andmed; 2) abidemineerija personalinumber riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ning sõna „abidemineerija“.“. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kaja Kallas peaminister Kristian Jaani siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 18  Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (edaspidi eelnõu) toodud muudatused puudutavad põhiliselt demineerimise ja tuleohutuse valdkonda ning Häirekeskuse rolli asutuse teenuste arendamisel ja nende kvaliteedi tagamisel. Eelnõuga võimaldatakse Päästeametil kaasata demineerimistööle vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke, et tagada demineerimistöö toimepidevus ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Häirekeskusele antakse eelnõuga õigus kasutada hädaabiteadete ja abi- ja infoteadete andmekogusse kantud isikute kontaktandmeid, et saada kliendi tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Tuleohutusmuudatused on peaasjalikult seotud küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamise ja veevõtukohtade regulatsiooniga. Lisaks täpsustatakse tuleohutuspaigald iste loetelu ning tulekustutite kontrollimist ja hooldamist. Samuti antakse eelnõuga Päästeametile õigus kasutada päästeinfosüsteemi kantud kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks järgmise korstnapühkimise aeg ja tuletõrje veevõtukohast vee kasutamine. Mõni andmekaitse muudatus ja täpsustus tehakse ka päästeasutuste andmekogude regulatsioonis. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunikud Marko Põld ([email protected], tel 612 5261), Mari Tikan ([email protected], tel 612 5142) ja Kadi Luht-Kallas (kadi.luht- [email protected], tel 612 5034). Eelnõu § 1 punktis 31 toodud muudatuse väljatöötamises osales Siseministeeriumi sisekaitse- ja kriisivalmiduse osakond. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected], tel 612 5214), õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected], tel 612 5230) ja andmekaitse vallas õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu ([email protected], tel 612 5084). Eelnõu ja seletuskirja on keelelise lt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre ([email protected], tel 612 5241). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) päästeseadus (edaspidi PäästeS) avaldamismärkega RT I, 30.12.2020, 9; 2) kohtuekspertiisiseadus (edaspidi KES) avaldamismärkega RT I, 08.07.2021, 7; 3) maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) avaldamismärkega RT I, 10.03.2022, 9; 4) tuleohutuse seadus (edaspidi TuOS) avaldamismärkega RT I, 22.03.2021, 9. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamise ga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 1 Eelnõu on seotud järgmiste arengukavadega: 1) „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 – arengukava üks olulisi eesmärke on suurendada igaühe panust turvalisuse tagamisel. Arengukava elluviimisel püütakse parandada elanike kaasatust siseturvalisuse tagamisse ja mitmekesistada võimalusi osaleda vabatahtlikuna ühtses päästevõrgustikus; 2) „Riigikaitse arengukava 2017–2026“2 – arengukavas seatud eesmärkide saavutamis eks tehakse arendustegevusi, et tagada riigi ja ühiskonna toimepidevus ja tugevdada sisejulgeolekut. 2. Seaduse eesmärk Seaduse põhieesmärk on suurendada siseturvalisust ja ohutust, sh mitmekesis tada siseturvalisuse vabatahtlike kaasamise võimalusi. Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsus3 (edaspidi VTK), mille Siseministeer ium esitas eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile 16. novembril 2021. aastal. VTK kooskõlastasid märkustega Justiitsministeerium ja Rahandusministeer ium. Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Sotsiaalministeeriumil ametlikke märkusi polnud. Lisaks esitasid märkused Eesti Kindlustusseltside Liit ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). VTK esitati tutvumiseks ka Riigikogu õiguskomisjonile. Riigikogu õiguskomisjonil VTK kohta märkusi ei olnud. VTK-s toodi ühe probleemkohana välja, et PäästeS-s (ja TuOS-s) toodud sunniraha ülemmäär ei ole motiveeriv ja seda tuleks tõsta. Justiitsministeerium palus oma tagasisides VTK-le hinnata sunniraha andmete põhjal uuesti, kas sunniraha ülemmäär vajab muutmist. Võttes arvesse, et sunniraha võib määrata korduvalt ja nii kaua, kuni probleem saab lahendatud, ning hinnates veel kord muudatuse vajalikkust, jõudsid eelnõu koostajad järeldusele, et Päästeameti statistika seaduse muutmist sunniraha ülemmäära tõstmiseks ei toeta. Lisaks on võima lik ehituslike tuleohutusnõuete rikkumiste korral rakendada praktikas rohkem ehitusseadustik us sätestatud sunniraha, mis on suurem kui praegu PäästeS-s. Teistele VTK-s toodud probleemkohtadele on eelnõus leitud lahendused. Lisaks VTK-s toodud probleemkohtadele tehakse eelnõuga mõni muudatus ka TuOS-s. TuOS-i viimased muudatused jõustusid 1. märtsil 2021. aastal. Muudatused on seega jõudnud eelnõu koostamise ajaks kehtida aasta. Selle aja jooksul on leitud, et mõni muudatus vajab õigusselguse huvides täpsustamist. Nii lisatakse tuleohutuspaigaldiste loetellu tulekustuti ning sätestatakse konkreetsemalt selle kontrolli ja hooldusega seotud tegevused, samuti tuuakse rakendusaktist seadusesse tuletõrje veevõtukohast loobumise tingimused. Eesti Arhitektide Liidu ettepanekul taastatakse suurema kutsepädevusega arhitektidele luba koostada iseseisva lt ehitusprojektide tuleohutuse osa. Lisaks eeltoodule täpsustatakse ka isikuandmete kaitset. Isikuandmete töötlemise muudatused põhinevad peaasjalikult Justiitsministeeriumi 2021. aasta analüüsil „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st4 tulenevad nõuded regulatsioonile“ (edaspidi Justiitsministeeriumi analüüs). 1 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. 2 Riigikaitse arengukava 2017–2016. 3 Päästeseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. 4 IKÜM = isikuandmete kaitse üldmäärus. Vt joonealune märkus nr 9. 2 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse PäästeS-i. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 4. Kehtiva PäästeS-i § 2 lõike 4 kohaselt võivad Päästeameti tegevuses osaleda vaid vabatahtlikud päästjad PäästeS-i 7. peatükis sätestatud alustel ja korras. Vabatahtlikud päästjad võivad seejuures osaleda vaid päästetööl ja ennetustööl. Eelnõuga antakse Päästeametile õigus kaasata vajalike teadmiste ja oskustega vabatahtlikke – abidemineerijaid – ka demineerimistööle. Päästetöö ja demineerimistöö iseloom ja tegevuskeskkond on erinevad, mistõttu erinevad ka tööl osalemiseks vajalikud teadmised, oskused, füüsiline võimekus jms. Seetõttu on otstarbekas päästetööl ja demineerimistööl osalevaid vabatahtlikke õiguses eristada ning ette näha mõlema tegevuse iseloomule vastavad nõuded ja tingimused. Nii vabatahtlike päästjate kui ka abidemineerijate osalemist Päästeameti tegevuses reguleeritakse täpsemalt PäästeS-i 7. peatükis. Abidemineerijate kaasamine on vajalik, et tagada Päästeameti demineerimiskesk use toimepidevus ressursimahukate sündmuste lahendamiseks. Päästeameti demineerimiskesk use praegune isikkoosseis tagab suutlikkuse täita ülesandeid olukorras, kus erakorralisi sündmus i ei toimu või on need lühiajalised. See tähendab, et olemasolev võimekus tagab demineerimisväljakutsete teenindamise tavaolukorras, kuid ei ole piisav selleks, et tagada ressursimahuka sündmuse (sh plaanilised demineerimistööd) lahendamine ja hädaolukorra või muu kriisi korral jätkusuutlik reageerimine eluliselt tähtsa taristu kaitseks. Eelnõu kohaselt tehakse vahet tavalistel abidemineerijatel ja kriisirolliga abidemineerijatel. Kui tavalisi abidemineerijaid saab edaspidi kasutada põhiliselt plaanilisel demineerimistööl, siis kriisirolliga abidemineerijate eesmärk on tagada Päästeametile vajalik väljaõpetatud reserv ressursimahukaks demineerimistööks kriisiajal5 , kui suureneb järsult demineerijate töökoormus ja ülesannete hulk. Kriisirolliga abidemineerijaid reguleeritakse 7. peatüki 5. jaos. „Päästevõrgustiku strateegia aastani 2025“6 üks strateegiline tegevussuund on samuti mitmekesistada vabatahtlike kaasamise võimalusi, sh suurendada vabatahtlike kaasamise lahenduste ja võimaluste arvu ning kaasata uusi vabatahtlikke. Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse § 4 lõige 2 kehtetuks. Kuivõrd Siseministeer iumi valitsemisala asutused on Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõigetes 2 ja 3 nimetatud, ei ole vaja neid eriseaduses korrata. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse § 5 lõike 11 punktis 1 sätestatud Häirekeskuse ülesannet. Kehtiva § 5 lõike 11 punkti 1 kohaselt on Häirekeskuse ülesanne muu hulgas väljasõidukorralduse andmine Päästeametile ja kiirabi osutajale päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks. Kuivõrd abiandjad reageerivad enda koostatud väljasõiduplaanide alusel, ei ole korrektne kasutada Häirekeskuse puhul sõnapaari „väljasõidukorralduse andmine“. Häirekeskus ei anna Päästeametile ja kiirabi osutajale õiguslikus mõttes korraldust, vaid saadab vajaliku abi välja. Seetõttu muudetakse sõnastust 5 St hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. 6 https://www.rescue.ee/files/2021-06/1625036668_paeaestevorgustiku-strateegia-aastani-2025.pdf. 3 selliselt, et Häirekeskuse ülesanne on Päästeameti ja kiirabi väljasaatmine päästetööks, demineerimistööks ja kiirabi osutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PäästeS-i 3. peatüki pealkirja. Peatüki pealkiri on praegu „Isikuandmete töötlemine“. Kuivõrd peatüki 1. jagu „Isikuandmete töötlemine“ tunnista ti kehtetuks 1. juulil 2014, sest isikuandmete töötlemise üldised alused viidi korrakaitseseadusesse (edaspidi KorS), ning 2. jaos on reguleeritud Päästeameti ja Häirekeskuse andmekogusid, kus lisaks isikuandmetele töödeldakse ka muid andmeid, täiendatakse pealkirja sõnadega „ja andmekogud“. Selline pealkiri annab peatüki sisu paremini edasi. Õigusselguse huvides on seega 3. peatüki uus pealkiri „Isikuandmete töötlemine ja andmekogud“. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 9 lõigetega 21 −24 . Muudatused puudutavad juurdepääsu päästeinfosüsteemile (edaspidi PÄIS) ja PÄIS-s töödeldavate isikuandmete säilitamise tähtaega. Lõike 21 kohaselt on PÄIS piiratud juurdepääsuga ja sellesse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Muudatus ei ole sisult uus, vaid säte tuuakse PäästeS-i üle siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrusest nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus “ (edaspidi ka PÄIS-i põhimäärus). Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 438 lõikes 1 on sätestatud, et andmekogus töödeldavad andmed peavad olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Ka AvTS-i § 3 lõikes 2 on nähtud ette, et teabele juurdepääsu võib piirata vaid seaduses sätestatud korras. AvTS võimaldab seega seada teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu AvTS-i § 35 või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajaduse korral sätestama AvTS-i erinormina andmete juurdepääsupiirangu.7 Eeltoodu põhjal tuuakse juurdepääsupiirangu säte õigusselguse huvides PÄIS-i põhimäärusest PäästeS-i. Lõikes 22 tuuakse välja, mis andmetega on võimalik PÄIS-i kaudu tutvuda. PÄIS-i kaudu saab tutvuda järelevalvemenetluse tulemusel jõustunud ettekirjutuste loeteluga ja kemikaalisead uses sätestatud ulatuses kemikaaliohutuse andmetega, mis on seotud nii ohtliku ettevõtte kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte andmetega käitise kohta ning nende kohustuslike dokumentide ga. Muudatus ei ole sisult uus. Nimetatud säte on praegu PÄIS-i põhimääruses, kuid tuuakse selguse mõttes seaduse tasandile. Oluline on rõhutada, et nimetatud andmetes ei ole ega saa avalikuks isikuandmed ja muu teave, mida õigusaktide alusel ei avaldata, näiteks ärisaladus, mis sisaldub Päästeametile kooskõlastamiseks esitatud riskianalüüsides. Järelevalvemenetluses jõustunud ettekirjutused avaldatakse loeteluna. Eraisikute kohta kuvatakse ainult ettekirjutuse number ja initsiaa lid, juriidiliste isikute kohta täisnimi koos PDF-formaadis ettekirjutuse ga (https://menetlus.paasteamet.ee/). Kemikaaliohutuse vallas on avalik eelkõige ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete loetelu koos kinnitusega vajalike dokumentide olemasolu kohta (https://www.rescue.ee/et/ueldinfo). Kasutatakse ka viitamist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kodulehekülje infole. Lisaks eelnimetatud andmetele on PÄIS-i kaudu võimalik edaspidi tutvuda ka küttesüstee mi korrashoiu andmetega. Nende avalikustamise eesmärk on luua kodanikele turvalise m elukeskkond. See tähendab, et PÄIS-i küttesüsteemide portaali sisse logides on võima lik edaspidi kõigil inimestel kontrollida küttesüsteemide seisundit. Päringute tegemisel tuleb 7 Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend. 4 ennast info nägemiseks PÄIS-s ID-kaardiga tuvastada, mille alusel selekteeritakse kuvatav info. Nähtavaks muudetakse ainult küttesüsteemi aadress ja olek (kasutusse lubatud või mitte), mis tähendab, et päringu tegija saab päringule kaks võimalikku vastust: kas konkreetsel aadressil asuv küttesüsteem on lubatud kasutusse või mitte. Kõik muud andmed (isiku nimi, korstnapühkija akti ja/või ettepaneku sisu) jäävad endiselt nähtavaks vaid selleks ettenähtud ja õigustatud isikutele. Ei avalikustata seega puuduste sisu (tüüp), korstnapühkija andmeid ega omaniku või küttesüsteemi puhastuse tellinud isiku andmeid. Kuigi küttesüsteemide portaali avalikus vaates ei kajastata isikuandmeid, vaid näha on ainult küttesüsteemi seisukord, on küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamine siiski seotud isikuandmetega, kuivõrd kinnistusregistri8 päringuga on võimalik tuvastada, kellele kuulub konkreetse aadressiga hoone. Seega, kui avalikustatakse teave füüsilise isiku kinnisasjal asuva küttesüsteemi kasutusse lubamise või selle keelamise kohta ja kinnistusregistri kaudu on võimalik tuvastada kinnisasja omanik, on tegemist isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitse üldmääruse9 artikli 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on seejuures isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majanduslik u, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmetena käsitatakse seega mitte üksnes otse nime alusel tuvastatava inimese andmeid, vaid ka kaudsete tunnuste alusel tuvastatava id andmeid. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele (PS-i § 19). Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras, et kaitsta tervist, kõlblust, avalikku korda või teiste inimeste õigusi ja vabadusi, tõkestada kuritegu või tabada kurjategija.10 Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et „[e]raelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist“.11 PS-i § 11 esimesest lausest koostoimes § 3 lõikega 1 ja §-ga 10 tuleneb, et igal põhivabaduse piirangul peab olema seaduslik alus. Selline seadus peab olema kättesaadav ning selle tagajärjed ettenähtavad ja piisavalt selged.12 Seda, et põhiõiguse piirang oleks sätestatud seaduses, on nõutud ka Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Euroopa Kohus on rõhutanud, et harta artikli 8 lõige 2 lubab isikuandmete töötlemist, kui on täidetud teatud tingimused. Mainitud sättes on nähtud ette, et isikuandmeid tuleb töödelda asjakohaselt ning kindlaksmääratud eesmärkidel ja asjaomase isiku nõusolekul või muul seaduses ettenähtud õiguslikul alusel.13 Lisaks on nähtud harta artikli 52 lõikes 1 ette, et selliseid õigusi nagu harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigused võib piirata tingimusel, et piirangud on ette nähtud seadusega, need arvestavad nimetatud õiguste ja vabaduste olemust ning need on proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt vajalikud ja vastavad tegelikult liidu tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja 8 Kinnistusregistri päringute hinnakiri. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 10 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu seletuskiri. – SE 778. 11 RKHKo 12. juuli 2012. aasta otsus nr 3-3-1-3-12, p 19. 12 Kalmo, Hent 2020. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, § 11 nr 23. 13 EKo C 92/09 ja C 93/09, p 49. 5 vabadusi.14 Ka isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt ei ole õigus isikuandmete kaitsele absoluutne, vaid seda tuleb kaaluda selle järgi, mis ülesannet see ühiskonnas täidab, ning tasakaalustada proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt muude põhiõigustega. Isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt. Artikli 6 lõikes 3 on antud liikmesriigile õigus reguleerida punktide c ja e kohast andmetöötlust täpsemalt ise. Samuti on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 3 sätestatud, et liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on taotletava õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne. Artikli 5 lõike 1 punktist b tuleneb kohustus määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, muu hulgas selleks, et tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5 lõike 1 punkt a) ning põhiõigus informatsioonilisele enesemääramis e le, mille kohaselt peaks inimesele olema teada, kes, mis eesmärgil ja milliseid tema isikuand me id töötleb ning mida nendega edasi teeb. Ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab isikuandmetega seotud põhiõiguste piiramisel piirduma vältimatult vajalik uga : „Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine tuleneb samuti Euroopa Kohtu väljakujune nud praktikast, mille kohaselt nõuab eraelu puutumatuse põhiõiguse kaitsmine liidu tasandil, et isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduksid rangelt vajalikuga. “15 Lisaks peab kõnealune piirang kujutama endast põhiõigusi vähimal määral riivavat meedet, et saavutada taotletav eesmärk.16 Küttesüsteemi korrashoiu andmete avalikustamisega soovitakse tagada turvalise m elukeskkond. Küttesüsteem17 on ehitise tehnosüsteem. Ehitisregistris (edaspidi EHR) on juba praegu ehitise tehnosüsteemide info avalik, sh info ehitise ehitusloa ja kasutusloa kohta. Eesti Kindlustusseltside Liidult saadud teabe põhjal muudeti riiklike registrite andmed, sealhulgas ruumiandmed ehk hoone asukohaga seotud andmed, mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis avaandmeteks ja tehti need vabalt kättesaadavaks juba aastaid tagasi. Nii Taani, Soome kui ka Rootsi olid näiteks juba 2015. aastal teinud mitme registri andmed vabalt kättesaadavaks. Eestis on praegu avalike masinloetavate teenustega tehtud kättesaadavaks Maa-ameti hallata vad andmed ja EHR ning neid teenuseid kasutab ka kindlustussektor. Tuleb silmas pidada, et ehitise andmed sisaldavad muu hulgas ehitise aadressi, tehnilisi näitajaid ja kasutusotstarvet. Nagu Eestis on ka lähiriikides, näiteks Lätis, Leedus, Tšehhis ja Põhjamaades, võima lik ehitisregistritest ehitise andmeid automaatselt pärida. Lisaks olemasolevatele ehitistele on osas riikides kättesaadav ka projekteeritavate ehitiste teave. Leedus saavad kindlustusseltsid pärida andmebaasidest tuleohutuse kohta faktilist teavet, näiteks kontrollide kohta (kas oli korras või esines puudusi). Igasugune info, mis puudutab ehitisi ja nende ohutust, mõjutab paljusid inimesi, eriti kortermajade, aga ka eramajade puhul. Sellise info avalikustamine teenib üldist huvi: ehitiste ja nende tehnosüsteemide ohutuses veendumine annab isikutele vajalikku ohutus infot lihtsa lt ja ilma lisapäringuteta Päästeametile18 . Turvalisuse ja ohutuse tagamiseks on oluline, et info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta oleks inimestele kergesti kättesaadav. Pärast muudatust saaks näiteks kinnisvara tehingute eel veenduda valitud ehitise küttesüstee mi ohutuses. Praegu on sarnane võimalus uurida ehitiste dokumentatsiooni EHR-st: kas valitud hoonel on korrektsed ehitus- ja kasutusload ning kas registriandmed vastavad tegelikkus e le. Lisaks tasub tähele panna, et küttesüsteemi korrasolek on ka üks faktidest, mida ehitise le 14 EKo C 92/09 ja C 93/09, p 50. 15 EKo C-203/15 ja C-698/15, p 96. 16 Vt nt EK C-92/09 ja 93/09, p 81. 17 Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest selle olulistest osadest (TuOS-i § 7 lõige 1). Küttekolle on kütteseadme osa, mis on ette nähtud tahke, vedela või gaasilise kütuse põletamiseks ja ühendatud ehitise suitsulõõriga ( TuOS-i § 7 lõige 3). 18 Kuigi päringute koguarvu pole võimalik esitada, võib üldiselt öelda, et kütteperioodil tuleb Päästeametile umbes neli päringut nädalas. 6 kasutusloa andmiseks kontrollitakse. Muudatuse tulemusena saab igaüks kergesti veenduda, et huvipakkuv küttesüsteem on ka pärast kasutusloa andmist jätkuvalt korras. Varaandmete kontrollimist on riik võimaldanud ka teistes valdkondades. Näiteks on Transpordia me ti infosüsteemis avalik info sõiduki kohustusliku liikluskindlustuse olemasolu, tehnoülevaatuse, läbisõidu jne kohta. Sõidukid osalevad liikluses ja mõjutavad paljude inimeste turvalisust. Vajab rõhutamist, et näiteks väikese asula puhul on ka praegu sageli inimestele teada, kes on kinnisasja omanik või valdaja. Ka on kinnistusraamatu infoga võimalik tasu eest igaühel juba praegu tutvuda, kui on huvi saada teada, kellele kuulub mingi kinnistu ehitis. Seega ei võimalda Päästeamet küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamisega isikuandmeid suuremas ulatuses töödelda, kui on praegu juba avalik ja võimalik. PS-s on kaitstud eraelu (§ 26) ja kodu puutumatus (§ 33), kuid sätestatud ka õigus elu ja tervise kaitsele (§-d 16 ja 28). Nõuetekohaselt hooldamata või nõuetele mittevastav küttekolle on tuleohtlik ning võib põhjustada tulekahju, mis on otsene oht nii kinnisasja valdaja kui ka ümberkaudsete eluruumide valdajate elule ja tervisele. Oluline on märkida, et puudustega küttesüsteem on väga paljudel juhtude l eluhoonete tulekahjude tekkepõhjus. Statistika kohaselt oli 2020. aastal 595-st eluhoone tulekahjust 69 põhjustatud katkisest küttesüsteemist, 2021. aastal aga 585-st 81. Mida rohkem küttesüsteemide seisundile tähelepanu pöörata ja nende ohutuses veenduda, seda paremini on võimalik kaitsta isikute elu, tervist ja vara. Eeltoodu põhjal on küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamine proportsionaalne eesmärgi täitmiseks: inimeste elu ja tervise kaitseks. Muudatusega avalikustatakse vaid sellised andmed, mille kättesaadavus on avaliku huvi tõttu oluline ja vajalik.19 AvTS-i § 28 lõike 1 punkti 7 kohaselt on teabevaldaja kohustatud avalikustama tema ülesannetega seotud andmed ohu kohta inimeste elule, tervisele ja varale. See tähendab, et kui Päästeameti valduses on teave ohtliku küttesüsteemi kohta, tuleb sellest juba praegu teavitada näiteks teisi kortermaja elanikke või eramaja naabermajade omanikke. Kui avalikus tada küttesüsteemide portaalis küttesüsteemide korrashoid, lihtsustub asjaajamine ja samas suureneb isikute turvatunne, kuna isik saab edaspidi ise huvipakkuva küttesüsteemi seisukorraga tutvuda. Päästeameti vastutus ja teavitamiskohustus AvTS-i § 28 lõike 1 punkti 7 kohaselt seejuures ei muutu. Kui küttesüsteemide portaalis avalikustatakse ehitise või kinnisasjaga seotud küttesüstee mide seisukord, saavad edaspidi ka kindlustusandjad, KOV-d ja kinnisvaraga seotud teenuseosutajad kergesti faktilise info, kas ehitises on küttesüsteem hooldatud või mitte ja kas selle kasutamine on lubatud või mitte. KOV-d väljastavad ehitistele kasutuslubasid ja kontrollivad selleks, kas ehitis vastab kõigile nõuetele, sh tuleohutusnõuetele. Küttesüsteemide korrashoiu avalikustamine vähendab bürokraatiat ja lisatoiminguid. Praegu nõuab KOV inimese lt küttesüsteemi portaali väljavõtet või küttesüsteemi eksperdihinnangut, et veenduda, kas inimene on käitunud õiguskuulekalt ja kas tema kasutuses küttesüsteem vastab nõuetele. Kui ka kindlustusandjad saavad kindlustuslepingu sõlmimisel küttesüsteemide nõuetele vastavust kontrollida, ilma et isik peaks ise tegema väljavõtte küttesüsteemide portaalist või tellima küttesüsteemi eksperdihinnangu, muudab see kogu protseduuri inimese jaoks kiiremaks ja soodsamaks. Lisaks nähakse PÄIS-i põhimääruse muudatusega ette kindlustusandjale ja KOV-le õigus saada andmeid PÄIS-st oma tegevuseks vajalikus mahus. Samas ei kohusta selline võimalus neid arendama oma tehnilist võimekust saada vajalik info X-tee kaudu, vaid neil on võimalik kasutada ka autenditud päringut. 19 Enda kinnisasja kohta näeb isik näiteks palju rohkem infot, kui on kättesaadav avalikus vaates, sealhulgas küttesüsteemi puhastamise, ehitamise jms andmeid ning korstnapühkija nime ja tema koostatud akti sisu. 7 Lõike 23 kohaselt on igal isikul õigus tutvuda PÄIS-i kantud temaga seotud ehitise või selle osa andmetega. Sellised andmed on näiteks korstnapühkija akt, tuleohutusülevaatuse akt ja küttesüsteemi teave. Seega, kui isik on PÄIS-s märgitud kui küttesüsteemiga seotud isik, korstnapühkija ja/või pottsepp, tuleohutusülevaatuse tegija või ettevõtte nimel tuleohutuse enesekontrolli koostaja ja esitaja, saab ta näha endaga seotud infot, logides sisse PÄIS-i, näiteks autentides end ID-kaardiga või muul viisil. Samuti saavad isikud, kelle vastu on Päästeamet algatanud menetluse, näha kõiki menetluse etappe ja dokumente. Küttesüsteemiga seotud isikuna käsitatakse küttesüsteemide portaalis pottseppa, korstnapühkijat, küttesüsteemi omanikku, keda võimaldab tuvastada PÄIS-i ja kinnistusraamatu ühendamine X-tee kaudu, ja isikut, kes on lubanud ennast küttesüstee miga seotud isikuks märkida. Viimane võib olla näiteks üürnik, sugulane või muu isik, kes on seotud küttesüsteemi puhastamisega, näiteks selle tellinud. Silmas tuleb pidada, et küttesüstee miga seotud info on nendele isikutele küttesüsteemi portaalis näha erinevalt. Näiteks näeb omanik alati viimast küttesüsteemi puhastamise akti ja ettepanekuid. Sama vaade on ka korstnapühkija l, kes on selle akti või ettepaneku koostanud. Üürnik või muu isik näeb aga viima st puhastamisakti ainult siis, kui ta on ise sellega seotud, st ta on selle akti juurde lisatud. Kui korteris vahetub näiteks üürnik ning uus üürnik tellib uue korstnapühkimise ja uue akti juurde märgitakse nüüd tema, pole eelmine akt talle näha. Samuti ei näe eelmise akti juurde märgitud isik uut akti. Isikuid saab vahetada küttesüsteemide portaalis isikute taotluse alusel, edastades uue info Päästeametile, näiteks omaniku vahetuse korral. Samuti on seda võimalik teha korstnapühkijal, kes saab uue info teenust osutades. Muud isikud ei hakka nägema teavet, milleks neil vajadus puudub, isegi kui nad on näiteks varem olnud mõne küttesüstee miga seotud. Lõikes 24 sätestatakse isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg PÄIS-s. Muudatus ei ole sisult uus. Andmete, sh isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg on praegu PÄIS-i põhimääruses. Justiitsministeeriumi analüüsi kohaselt peab andmekogu isikuand mete säilitamise tähtaja sätestama seadusandja. Tähtaega võib määrusega konkretiseerida, sh lühendada, kui andmekogu asutavas seaduses on selleks volitus.20 Muudatusega tuuaksegi isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg, mis on põhimääruse kohaselt 75 aastat, seaduse tasemele. PÄIS-i põhimääruses tuuakse välja täpsemad tähtajad, sh lühemate tähtaegade erisused. Isikuandmete säilitamise maksimaalne tähtaeg – 75 aastat – tuleneb sellest, et demineerimistöö andmeid, mis hõlmavad ka isikuandmeid (objektiga seotud isiku andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber, ning hukkunu, vigastatu, päästetu, evakueeritu ja pääsenu andmed, sealhulgas nende arv, vanus ja sugu), säilitatakse PÄIS-s 75 aastat. Pärast seda andmed kustutatakse. 75-aastane säilitamistähtaeg on juba varem määratud, arvestades inimese eeldatavat eluiga ja kuritegude võimaliku toimepanemise aega. Näiteks on vaja enne läbiotsimistoiminguid teavet, kas kahtlustataval on olnud varem lõhkekehadega kokkupuudet. Infot kasutatakse, et vajaduse korral rakendada demineerijate kaitseks lisameetmeid ja abinõusid. Mida rohkem on võimalik kasutada varasemaid tehnilisi andmeid, seda väiksem on võimalus, et demineerija teeb infopuuduse tõttu vale otsuse või halvimal juhul hukkub. Üldjuhul kajastatakse PÄIS-s isikustatuna andmeid kaks aastat. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse § 9 lõiget 4. Kehtiva § 9 lõike 4 kohaselt sätestatakse PÄIS-i põhimääruses PÄIS-i pidamise kord, sellesse kogutavate andmete täpne koosseis, 20 Mikiver, M. Justiitsministeeriumi 2021. aasta analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM -st tulenevad nõuded regulatsioonile“. 8 andmeandjad, andmete säilitamise tähtajad ja vajaduse korral muud PÄIS-i pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Isikuandmete säilitamise maksimaalse tähtaja sätestab eelnõuga küll seadusandja (vt eelnõu § 1 punktis 5 toodud § 9 lõiget 24 ), kuid andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse põhimääruses. Näiteks kehtestatakse põhimääruses, millise id isikuandmeid kajastatakse PÄIS-s kaks aastat ja millised viis. Seetõttu muudetakse ka volitusnormi sõnastust. Kuna kehtivas PÄIS-i põhimääruses on nimetatud ka volitatud töötleja, lisatakse õigusselguse huvides volitusnormi ka see. Lisaks tuuakse selguse mõttes välja andmesaajad. Eeltoodust lähtudes sätestatakse volitusnormi kohaselt PÄIS-i põhimäär uses PÄIS-i pidamise kord, volitatud töötleja, PÄIS-i kogutavate andmete täpne koosseis, andmeandjad, andmesaajad, andmete säilitamise täpsemad tähtajad ning vajaduse korral muud korralduslikud küsimused. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse § 9 lõikega 6, mille kohaselt on PÄIS-i vastutaval töötlejal õigus kasutada PÄIS-i kantud isikute kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi järgmise korstnapühkimise aja, tuletõrje veevõtukohast vee kasutamise, õigusaktide muudatuste ja muu ohutust suurendava teabe kohta. Päästeametile antakse seega õigus edastada näiteks PÄIS-i küttesüsteemide portaalist isikutele avalik-õiguslikke automaatseid meeldetuletusi, mille saamise vastu on isikul eelduslikult suur huvi. Samuti saab Päästeamet edastada näiteks automaatsete tulekahjusignalisatsioonisüsteemide omanikele süsteemi hooldamise meeldetuletusi või tuletõrje veevõtukoha omanikele teavet, kui veevõtukohast on vett võetud. Kui sätestada seaduses Päästeametile võimalus saata seesuguseid teavitus i, vabastab see Päästeameti vajadusest küsida isikutelt teavituste saatmiseks igal üksikul korral eraldi nõusolekut. Seega lihtsustab muudatus asjaajamist. Meeldetuletus on oluline, et suurendada tuleohutust ja juhtida isikuid vastutustundlikuma lt käituma. See suurendab otseselt ohutust ja turvalisust, kuna aitab isikutel täita seadusest tulenevaid kohustusi. Et soodustada isikute kohustuste täitmist, on ka Justiitsministeer ium andnud varem suunise rakendada eri meetmeid.21 Teavituste saatmine on tõhus meede, et tuletada isikutele meelde näiteks küttesüsteemide puhastamise vajadust ning juhtida neid täitma ohutusnõudeid ja teisi kohustusi. Kui isik jätab küttesüsteemi puhastamata, toob see talle kaasa ka õiguslikke tagajärgi, mistõttu on tal teavituste saamiseks õigustatud huvi. Ka õigusaktide muudatused võivad kaasa tuua uusi kohustusi, mille täitmiseks võib olla vaja valmistuda. Seetõttu on mõistlik ja vajalik ka nendest muudatustest eraldi teavitada. Meeldetuletusvõima lus on hea halduse tava, mida juurutades saab innustada isikuid seadusest tulenevaid kohustusi täitma. Sarnaseid teavitusi saadetakse näiteks ka juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemise ja sõiduki järgmise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtaja saabumise kohta.22 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt asendatakse § 91 pealkirjas ning lõigetes 1, 2, 23 , 24 ja 5 sõnad „hädaabiteadete menetlemise andmekogu“ sõnadega „hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu“ vastavas käändes. Kehtiva PäästeS-i § 91 lõike 1 kohaselt on hädaabiteadete menetlemise andmekogu riigi infosüsteemi andmekogu, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, et osutada muu hulgas kriisiinfo teenust. Kuivõrd andmekogus menetletakse lisaks hädaabiteadetele ka abi- ja infoteateid ning ka PäästeS-i § 5 lõike 11 kohaselt eristatakse Häirekeskuse ülesanne te na hädaabiteadete menetlemist (punkt 1) ning abi- ja infoteadete menetlemist (punkt 11 ), muudetakse õigusselguse mõttes andmekogu nime selliselt, et see hõlmaks üheselt ja 21 Justiitsministeeriumi 3. jaanuari 2018. aasta kiri nr 8-2/8467 „T uleohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamata jätmine“, p 10. 22 Vt lähemalt liiklusseaduse § 173 lg 4. 9 arusaadavalt ka abi- ja infoteadete osa. Muudatuse tõttu muudetakse ka asjaomast volitusnor mi (vt ka eelnõu § 1 punktis 10 toodud muudatusi). Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asemel kehtestab valdkonna eest vastutav minister hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu. Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt täiendatakse § 91 lõikega 29 , mille kohaselt kajastatakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogus andmeid isikustatuna üks aasta ja üks kuu, pärast mida andmed umbisikustatakse. Muudatus ei ole sisult uus, vaid isikuandmete säilita mise maksimaalne tähtaeg tuuakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrusest nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäär us “ (edaspidi ka määrus nr 36) seaduse tasemele. Muudatus tuleneb põhimõttest, et andmekogu isikuandmete säilitamise tähtaja peab sätestama seadusandja. Määrusega võib tähtaegu konkretiseerida, sh lühendada, kui andmekogu asutavas seaduses on selleks volitus.23 Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse § 91 lõikeid 3 ja 4. Lõikes 3 muudetakse andmekogu uue nime tõttu volitusnormi (vt § 1 punkti 8 selgitus t). Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asemel kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu. Lõikes 4 sätestatud volitusnormi täpsustatakse selliselt, et see hõlmaks õigusselguse huvides ka volitatud töötlejat ja andmesaajaid, kuivõrd põhimääruses on ka neid reguleeritud. Lisaks tuuakse volitusnormis esile, et põhimääruses sätestatakse andmete säilitamise täpsemad tähtajad. Kuigi isikuandmete säilitamise maksimaalse tähtaja sätestab seadusandja (vt eelnõu § 1 punkt 9), võib andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestada põhimääruses. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse § 91 lõikega 6, mille kohaselt on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutaval töötlejal õigus kasutada andmekogusse kantud kontaktandmeid, et pärida kliendi tagasisidet temale osutatud teenusega rahulolu kohta. Seejuures mõeldakse Häirekeskuse osutatud teenust, mitte näiteks PPA või Päästeameti oma. Muudatuse eesmärk on saada tagasisidet teenustele, mida inimene on Häirekeskuse poole pöördudes tarbinud. Kuivõrd muudatuse kohaselt saab Häirekeskus õiguse kasutada isikute kontaktandmeid, et küsida oma avalikele teenustele tagasisidet, antakse talle sel eesmärgil ka õigus töödelda vajalikke isikuandmeid. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktist b tuleneb kohustus määrata täpselt ja selgelt kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärk, muu hulgas selleks, et tagada isikuandmete töötlemise läbipaistvus (artikli 5 lõike 1 punkt a) ja põhiõigus informatsioonilisele enesemääramisele. Kui isikuandmeid kasutatakse selleks, et võtta isikuga hiljem ühendust ja küsida tagasisidet hädaabiteate menetlemise kohta, on see andmete teisel eesmärgil töötlemine. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõigete 3 ja 4 järgi peab muul eesmärgil isikuandmete töötlemiseks olema nõusolek, liikmesriigi õiguslik alus või hinnang uue eesmärgi ühilduvuse kohta. Justiitsministeerium märkis oma kooskõlastuskirjas VTK kohta järgmist: „Et avaliku võimu ülesannete täitmine vajab seaduslikku alust, ei ole seaduse reservatsiooni põhimõttest tuleneva lt ühilduvuse hindamisele tuginemine kohaldatav. Liikmesriigi õiguslik alus peab aga IKÜM artikkel 6 lõikes 4 sisalduvatele kriteeriumitele vastamiseks teenima selgelt mõnda eesmärki, 23 Mikiver, M. Justiitsministeeriumi 2021. aasta analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile“. 10 mis on artikkel 23 lõikes 1 nimetatud ning lisaks olema vajalik ja proportsionaalne. Nimetatud eesmärkidest võib kõne alla tulla artikkel 23 lõike 1 punktis e nimetatud „liikmesriigi muu üldist avalikku huvi pakkuv oluline eesmärk““.24 Isikute kontaktandmete kasutamine, et uurida nende rahulolu teenusega, on piisavalt kaalukas, et käsitada seda liikmesriigi muu üldist avalikku huvi pakkuva olulise eesmärgina ja töödelda andmeid teisel eesmärgil. Selleks, et arendada teenuseid nii, et nad vastaksid parimal moel abivajajate ootustele, on oluline kliendikesksus. Seetõttu on vaja teenuste arendamiseks ja kvaliteedi tagamiseks arvestada klientide vahetu tagasisidega. Muudatuse tulemusena rakendab Häirekeskus süsteemi, kus on võimalik küsida kliendilt pärast talle teenuse osutamist ühe kuu jooksul tagasisidet. Kliendile jääb seejuures alati õigus keelduda tagasiside andmisest. Et vähendada tagasiside küsimise ootamatust, on võimalik saata eelteavitus lühisõnumiga, mille st keeldudes saab inimene arvata end juba ette protseduurist välja. Häirekeskus vastab igal aastal numbril 112 ligi miljonile kõnele, millest päästel, politseil või kiirabil on vaja lahendada alla poole. Kuigi kõnede suhtarv on elanike seas 0,79, põhineb tegelik kasutajakogemus uuringutes ligi 30%-l elanikkonnast. Häirekeskuse tellimusel selgitab uuringufirma igal aastal välja umbes 2000 inimese teadlikkuse numbritest 112 ja 1247 ning uurib umbes 500 sellise inimese kogemust, kes on viimase 12 kuu jooksul vajanud kiiret abi ja helistanud selleks numbril 112. Sellise valimi saavutamiseks püüab uuringufirma võtta ühendust üle 5000 inimesega. Tihti kogutakse andmeid pikka aega pärast seda, kui inimene oli abi vajanud. Lisaks on selline meetod kohmakas ja ajamahukas ning katab väga väikest hulka teenusekasutajatest. Seetõttu esineb vajadus küsida tagasisidet vahetumalt ja täpsemalt. Tagasisidet ei ole mõistlik seejuures küsida hädaabiteate või abi- ja infoteate menetlemisel, sest asjakohase tagasiside saamiseks peaks küsitletava tähelepanu olema üksnes teenuse kvaliteed i hindamisel, mitte tema probleemi lahendamisel või muul olukorral. Kuna teenust on võima lik kasutada vaid telefonikõne või lühisõnumi teel, ei ole otstarbekas küsida tagasisidet näiteks kodulehe vahendusel, eriti kuna elanikkonna teadlikkus numbrist 112 on üle 90% ja selle otsimiseks ei kasutata seetõttu internetti. Hädaabiteate menetlemisel kogutavad andmed ei võimalda võtta inimesega ühendust muul viisil kui telefoninumbriga. Näiteks ei koguta e-posti aadresse. Seetõttu on tagasiside kogumiseks parim võimalus telefoninumber. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse 3. peatüki 2. jagu §-ga 92 , milles reguleeritakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekoguga (edaspidi andmekogu ABIS) seonduvat. Andmekogu ABIS on elektrooniline andmekogu, mille eesmärk PäästeS-i tähenduses on töödelda abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid, et välistada jäljed, mille abidemineerija on ekspertiisiobjektile jätnud. Andmekogu ABIS õiguslik alus loodi isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega 25 , mis jõustus 15. juulil 2021. aastal. Andmekogu ABIS on keskne andmekogu, kuhu on koondatud eri riiklikes menetlustes ja eri andmekogudesse kantud biomeetrilised andmed. Andmekogu ABIS võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi andmeid ning võrrelda neid üks- ühele ja üks-mitmele. See tähendab, et ülesehituselt ei ole andmekogu ABIS ainult võrdlusmootor, vaid andmekogu, mille koosseisus on kõik biomeetrilised andmed, mille riik on 24 Justiitsministeerium. Päästeseaduse muutmise seaduse VT K kooskõlastuskiri. 25 366 SE. 11 mitmesugustes menetlustes kogunud.26 Andmekogusse ABIS on kantud ka demineerimistöö ga seotud päästeametniku daktüloskopeerimisel saadud andmed. Eelnõu kohaselt kantakse andmekogusse ABIS ka abidemineerijalt daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed. Abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilisi andmeid võib töödelda üksnes PäästeS-i § 362 lõikes 1 nimetatud eesmärgil. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse PäästeS-i §-ga 362 , kus sätestatakse abidemineerija daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine. PäästeS-i § 362 lõikes 1 sätestatakse, et abidemineerija daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov, et välistada jäljed, mille ta on ekspertiisiobjektile jätnud. Eesmärk on väga konkreetselt piiritletud. Kõnealuste andmete töötlemine muul eesmärgil ei ole põhjendatud. Samasugusel eesmärgil daktüloskopeeritakse ja võetakse DNA-proov ka demineerimistöö ga seotud päästeametnikult päästeteenistuse seaduse (edaspidi PäästeTS) § 61 kohaselt. Lõigetes 3−6 sätestatu on toodud ka PäästeTS-i § 61 lõigetes 3−6. Andmekogu ABIS regulatsiooni seega võrreldes PäästeTS-ga ei muudeta. Andmekogu ABIS asutab ja selle põhimääruse kehtestab eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Andmekogu vastutavad töötlejad on PPA ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI). Nii nagu demineerimistööga seotud päästeametniku puhul, on ka abidemineerija daktüloskopeerimise l saadud biomeetriliste andmete vastutav töötleja EKEI (andmekogu ABIS põhimääruses tehakse asjakohased muudatused, vt rakendusakti kavand nr 9). Volitatud töötleja määratakse kindlaks andmekogu ABIS põhimääruses. Andmekogusse ABIS kantavate andmete koosseis nähakse ette samuti põhimääruses. Andmekogu ABIS andmed on juurdepääsupiiranguga ja tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. Biomeetrilised andmed on juurdepääsupiiranguga teave AvTS-i § 35 lõike 1 punkti 11 tähenduses. Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt jäetakse seaduse 7. peatüki, 7. peatüki 2., 3. ja 4. jao, §-de 33– 37, § 39, § 41 ja § 43 pealkirjast ning § 36 lõikest 1 välja sõna „päästja“. PäästeS-i 7. peatükis on reguleeritud praegu vaid vabatahtliku päästja osalemist Päästeameti tegevuses. Vabatahtlik päästja võib seejuures osaleda vaid päästetööl ja ennetustööl. Kuivõrd edaspidi on võima lik vabatahtlikke, st abidemineerijaid, kaasata ka demineerimistööle, muudetakse 7. peatüki pealkirja selliselt, et see kataks nii vabatahtliku päästja kui ka abidemineerija osalemise Päästeameti tegevuses. PäästeS-i 7. peatüki uus pealkiri on seega „VABATAHTLIKU OSALEMINE PÄÄSTEAMETI TEGEVUSES“. Sellest lähtudes tehakse muudatused ka 7. peatüki 2., 3. ja 4. jao, §-de 33–37, § 39, § 41 ja § 43 pealkirjas ning § 36 lõikes 1. Eelnõu § 1 punkti 14 kohaselt täiendatakse 7. peatüki 1. jagu §-ga 321 . Abidemineerija on isik, kes osaleb vabatahtlikult demineerimistööl seaduses sätestatud alustel ja korras. Abidemineerija osalemine demineerimistööl on demineerija kutsega päästeametnik u abistamine demineerimistööl. Abidemineerijate ülesanne on seega vahetult toetada demineerimistööd, st käidelda varustust enne olukorra lahendust ning teha tugi- ja abitöid, näiteks autojuhtimine, varustuse hooldus, valmispanek ja kontroll ning ohuala julgestamine. Nii nagu vabatahtlikud päästjad peavad ka abidemineerijad oma tegevuses ja meetmete kohaldamisel lähtuma seaduslikkuse, proportsionaalsuse ja otstarbekuse põhimõttest. Meetmete all mõeldakse toiminguid, mis riivavad isikute põhiõigusi. Eelnõu § 1 punktis 25 tuuakse välja, mis juhtudel ja mis meetmeid on abidemineerijal õigus kohaldada. 26 366 SE seletuskiri. 12 Seaduslikkuse põhimõte tähendab, et abidemineerija tegevus ei tohi ületada seadusega antud volitusi. Proportsionaalsuse põhimõte tähendab, et tegevus peab olema kaalutletud, kohane ja vajalik eesmärgi täitmiseks ning eesmärk peab olema võrdeline isiku põhiõiguse riivega. Otstarbekuse põhimõtte kohaselt tuleb eesmärgi saavutamiseks kasutada viisi, mis riivab isiku põhiõigusi kõige vähem. Meetmeid tohib seejuures kohaldada isikute suhtes, kellest oht lähtub või kes ise on ohustatud. Kui isik pole ohustatud ega kujuta enda tegevusega ohtu, ei ole ka alust põhiõigusi riivata. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt täiendatakse § 33 lõikega 11 , mille kohaselt võib abidemineerijaks võtta Eesti Vabariigi vähemalt 21-aastase kodaniku, kellel on vähema lt keskharidus, kes oskab eesti keelt vähemalt B2-tasemel ja kes vastab abidemineer ija kutsesobivuse nõuetele. Vanusenõue tuleneb C-kategooria juhtimisõiguse nõudest, kuivõrd abidemineerijalt oodatakse võimet juhtida C-kategooria sõidukit. Keskhariduse nõue lihtsustab ohtlikul ja spetsiifilisel demineerimistööl osalemiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Tihe koostöö demineerimistööle kaasatud asutuste töötajatega, näiteks politseinike ja kaitsepolitseinikega, eeldab vajalikul tasemel riigikeele oskust. Eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt muudetakse § 33 lõikes 2 sätestatud volitusnormi. Volitusnor mis tehakse muudatused seetõttu, et kehtestatakse kutsesobivusnõuded abidemineerijale ning vabatahtliku päästja ja abidemineerija kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg tuuakse määruse tasandilt seaduse tasandile (vt ka eelnõu § 1 punkti 17 selgitust). Uue sõnastuse kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 331 , milles esitatakse vabatahtlik u päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaeg. Kuivõrd isikuandmete säilitamise tähtaja peab sätestama seadusandja 27 , tuuakse siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ sätestatud tähtaeg – 10 aastat – seadusesse. Muudatus ei ole sisult uus. Eelnõu § 1 punkti 18 kohaselt loetakse kehtiva § 34 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, milles sätestatakse, keda on keelatud abidemineerijaks võtta. Eelnõu kohaselt ei tohi abidemineerijaks võtta isikut: 1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 2) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 3) kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kellelt on jõustunud kohtuotsusega võetud ära päästeametnikuna töötamise õigus; 5) kes on sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest või kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire; 6) kellel on tervisehäire, mis takistab tal abidemineerija ülesandeid täita; 7) kes oma käitumise poolest ei sobi abidemineerija ülesandeid täitma ja kelle käitumine või eluviis võib ohustada tema enda või teise isiku turvalisust. 27 Mikiver, M. Justiitsministeeriumi 2021. aasta analüüs „Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile“. 13 Demineerimistöö on ohtlik, keeruline ja spetsiifiline ning nõuab väljaõpet. Lisaks on demineerimistöö eripära tõttu oluline, et isik, kes seda teeb või selles osaleb, oleks ka usaldusväärne, lojaalne ja seaduskuulekas. Abidemineerijad hakkavad osalema tegevustes, mis tagavad siseturvalisust ja riigi julgeolekut. Seetõttu ei saa sellisele tööle kaasata isikuid, kellel on näiteks karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või kellelt on võetud kohtuotsusega ära päästeametnikuna töötamise õigus. Abidemineerijaks ei saa karistusandmete kustutamise st olenemata võtta ka isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest. Karistusseadustiku § 4 lõike 2 kohaselt on esimese astme kuritegu süütegu, mille eest on füüsilisele isikule nähtud raskeima karistusena ette tähtajaline vangistus üle viie aasta või eluaegne vangistus. Siia alla lähevad näiteks inimsusvastased kuriteod ja eluvastased süüteod, nagu mõrv. Abidemineerija ülesanded eeldavad isiku tasakaalukust ja kontrollitud käitumist. Abidemineerijaks ei saa seega võtta isikut, kellel on alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine sõltuvus. Psühhotroopse aine sõltuvus võib olla sõltuvus mõnest ravimist, näiteks valuvaigistist või rahustist. Samuti ei võeta eeltoodud põhjusel abidemineerijaks isikut, kellel on raskekujuline psüühika-, isiksuse- või käitumishäire. Eelnõus sätestatud tingimustega tagatakse, et vabatahtlikkuse alusel demineerimistöö le kaasatud abidemineerija on isik, kelle taust ja isikuomadused on kooskõlas tema ülesannete ga. Sellised nõuded on vajalikud, et vähendada riski, et abidemineerijaks võetakse isik, kes võib kujutada ohtu endale või teistele. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt muudetakse § 35 teksti selliselt, et edaspidi oleks tasuta vaktsineerimine tagatud ka abidemineerijale. Kehtiva PäästeS-i alusel saavad end Päästeameti kulul vaktsineerida vabatahtlikud päästjad. Seda ei tehta kõigi haiguste vastu, vaid eelarve võimaluste piires Päästeameti peadirektori käskkirjas ettenähtud ulatuses. Vaktsineerimine on seejuures vabatahtlik. Kuna edaspidi saavad vabatahtlike päästjate kõrval Päästeameti tegevuses osaleda ka abidemineerijad, tagab Päästeamet tasuta vaktsineerimise ka neile. Eelnõu § 1 punktide 20 ja 21 kohaselt muudetakse § 36. Punktiga 20 muudetakse § 36 lõiget 2. Kehtiva § 36 lõike 2 kohaselt kontrollitakse enne vabatahtlikuks päästjaks võtmist vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vastavust vabatahtlikule päästjale esitatavatele nõuetele. Kuivõrd eelnõu kohaselt lisanduvad vabatahtlikena ka abidemineerijad, muudetakse sätet selliselt, et edaspidi kontrollitakse enne vabatahtlikuks võtmist ka abidemineerijaks saada soovija vastavust abidemineerija le esitatavatele nõuetele. Abidemineerija nõuetele vastavuse kontrollimine vähendab riski, et abidemineerijaks võetakse isik, kes ei suuda vajalikke ülesandeid täita või võib oma ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või kahjustada muul viisil asutuse ülesannete täitmist või mainet. Siinkohal on oluline tuua välja, et kontrollitakse nii §-s 33 kui ka §-s 34 sätestatud nõuetele vastavust. Vastavust nõuetele, mis on toodud §-s 33 ja § 34 lõikes 1, kontrollib Päästeamet ning nõuetele, mis on toodud § 34 lõikes 2, PPA. PPA kontrollib § 34 lõikes 2 toodud nõuetele vastavust taustakontrolli raames (vt lähemalt eelnõu § 1 punkti 21 selgitust). Punktiga 21 täiendatakse § 36 lõikega 4, mille kohaselt võivad § 36 lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus tuvastatud andmed olla alus keelduda isiku vabatahtlikuks võtmisest. Õigusselguse huvides on toodud, et lõige hõlmab ka abidemineerijate taustakontrolli raames tuvastatud asjaolusid. Kontrolli käigus tuvastatud andmeid, keeldumise põhjuseid ja keeldumise aluseks olevaid asjaolusid seejuures ei avaldata. Samasugune säte lisatakse politsei ja piirivalve seaduse 14 ning teiste seaduste muutmise seaduse (eriteenistuste ühtlustamine) eelnõuga28 (edaspidi eriteenistuste ühtlustamise eelnõu), mis on siinse eelnõu koostamise ajal Riigikogu menetluses, ka politsei- ja piirivalve seadusesse (edaspidi PPVS), abipolitseiniku seadusesse ja Häirekeskuse vabatahtlike vallas PäästeS-i. Eriteenistuste ühtlustamise eelnõu seletuskirjas on toodud, et sellise erisuse tegemist lubab „isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 23 sätestatu, mille kohaselt võib piirata määruse artiklites 5, 12–22 ja 34 sätestatud kohustuste ja õiguste ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja vabaduste olemust ning on ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne meede. Üldmääruse artikkel 15 reguleerib andmesubjekti õigust tutvuda andmetega, millest üldmäärus lubab teha erisusi, kui andmete avalikustamine võib ohustada avalikku korda ja riigi julgeolekut“. Tuvastatud andmed võidakse avaldamata jätta põhjusel, et andmete avaldamine võib ohustada avalikku korda, riigi julgeolekut või ka abidemineerija õigusi, kui arvestada, mis andmeid on abidemineerijaks saada soovija kohta vaja kontrollida. Näiteks ei võeta abidemineerijaks isikut, kellel on tervisehäire, mis takistab tal abidemineerija ülesandeid täita, või kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 361 ja 362 . Paragrahvis 361 sätestatakse abidemineerija taustakontroll. Taustakontroll on vajalik, et kontrollida, kas abidemineerijad vastavad vajalikele nõuetele. Taustakontrolli raames kontrollitakse vastavust nõuetele, mis on toodud § 34 lõikes 2. Arvestades seda, mis ülesandeid abidemineerija hakkab tegema, mis erimeetmeid ta võib päästeametniku korraldusel kohaldada ja mis infoga ta võib kokku puutuda, on oluline, et abidemineerija oleks laitmatu taustaga ja Päästeametile usaldusväärne partner. Taustakontroll aitab seda tagada. Taustakontro ll vähendab ka riski, et abidemineerijaks võetakse isik, kes võib ülesannete täitmisel panna toime õigusrikkumise või kahjustada muul viisil asutuse teenistusülesannete täitmist või mainet. Lõike 1 kohaselt kontrollib abidemineerija vastavust § 34 lõikes 2 sätestatud nõuetele PPA. Eriteenistuste ühtlustamise eelnõu kohaselt hakkab ka Häirekeskuse vabatahtlike taustakontrolli tegema PPA. Samuti nähakse selle eelnõuga ette, et PPA võib hinnata isiku sobivust ka siis, kui isik osutab teenust mitte PPA-le, vaid Siseministeeriumile või tema hallatavale riigiasutusele. Kuivõrd edaspidi teeb taolist taustakontrolli PPA, on mõistlik ja otstarbekas, et ka abidemineerijate taustakontrolli teeb PPA. Lõike 2 kohaselt võib abidemineerija sobivuse hindamiseks tuvastada isiku isikusamasuse ning töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, ja koguda järgmisi andmeid: 1) kontaktandmed, elukoha andmed, kodakondsuse ja isikut tõendava dokumendi andmed ning töökoha andmed; 2) andmed isikule määratud karistuste, karistatuse ja karistusest vabastamise ning karistuste täitmisele pööramise kohta; 3) andmed isiku vastu algatatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud kahtlustatavaks või süüdistatavaks, ja nende lahendite kohta; 4) andmed isiku seotuse kohta organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivalds e le võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 5) andmed isiku välispiiri ületamise ja välisriigis viibimise kohta, et tuvastada isiku viibimine välisriigis, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel 28 508 SE. 15 kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus; 6) andmed isiku seotuse kohta välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega. Eelnimetatud andmed aitavad hinnata abidemineerijaks saada soovija usaldusväärsust ja üldist sobivust demineerimistööl osalemiseks. Tõendite kogumine on vajalik, et teha selgeks, ega ei kehti abidemineerijaks saada soovija kohta mõni § 34 lõikes 2 nimetatud tingimus, mis keelaks ta abidemineerijaks võtta. Samasugune loetelu on Häirekeskuse vabatahtlike taustakontrolli kohta nähtud ette ka eriteenistuste ühtlustamise eelnõus. Lõike 3 kohaselt on PPA-l abidemineerijaks saada soovija andmete õigsuse kontrollimiseks õigus: 1) pöörduda teise ametiasutuse või füüsilise või juriidilise isiku poole; 2) vestelda kontrollitava isiku, samuti tema tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava isiku kõlbelised ja teised isikuomadused ning vajaduse korral ja isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust; 4) saada andmeid karistusregistri arhiivist; 5) töödelda üldsusele mõeldud ja avalikult kättesaadavaid isikuandmeid. Samasugune regulatsioon on nii PäästeTS-s kui ka PPVS-s. Lõikes 4 sätestatakse abidemineerijate taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtaeg. Isiku taustakontrolliks kogutud andmeid säilitatakse viis aastat taustakontrolli lõppemisest või pärast vabatahtliku staatusest vabastamist tekkinud õigusvaidluse korral kuni selle lõppemise ni. Samasugune muudatus tehakse Häirekeskuse vabatahtlike kohta ka eriteenistuste ühtlusta mise eelnõus. Selle seletuskirjas on märgitud, et PäästeS-s sätestatakse ka Häirekeskuse „vabatahtlike taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtaeg, mis on viis aastat alates taustakontrolli tegemise lõppemisest või vabatahtliku staatusest vabastamisest arvates tekkinud õigusliku vaidluse korral kuni õigusliku vaidluse lõppemiseni. See on sama teistes seadustes taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtajaga“. Paragrahvis 362 sätestatakse abidemineerija daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine. Samasugune regulatsioon on demineerimistööga seotud päästeametniku kohta PäästeTS-s. Daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise eesmärk on lõike 1 kohaselt välistada jäljed, mille abidemineerija on ekspertiisiobjektile jätnud. Samal eesmärgil daktüloskopeeritakse ja võetakse DNA-proov ka demineerimistööga seotud päästeametnikult (vt lähemalt PäästeTS- i § 73 ). Lõhkematerjaliga seotud süütegude avastamisel, menetlemisel ja ennetamisel võib osutuda määravaks just võrdlusmaterjal, mistõttu on lõhkematerjaliga seotud süütegude menetlemise l oluline kiiresti välistada seaduslikud käitlejad. Lõhkematerjali käitlemine kujutab endast ohtu ka käitlejale endale ja käitlemisvea või õnnetuse tagajärjel võib osutuda vajalikuks tuvastada käitleja isikusamasus erilise tuvastusmeetmega, mida tehakse registriandmete abil.29 Samadel põhjustel tuleb daktüloskopeerida ja DNA-proov võtta ka abidemineerijatelt. Abidemineer ijad 29 Politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri. – 810 SE. 16 hakkavad demineerija kutsega päästeametnikke demineerimistööl abistama, st nende ülesanne on vahetult toetada demineerimistööd. Selle raames hakkavad nad sarnaselt päästeametnike ga käitlema ka lõhkematerjali. Oluline on seega lõhkematerjaliga seotud süütegude korral välistada ka jälg või proov, mille on sündmuskohale või objektile jätnud abidemineerija, kuna nagu päästeametnikel võib ka abidemineerijatel olla kokkupuude ekspertiisiobjektiga. Lõike 2 kohaselt kantakse abidemineerija daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed andmekogusse ABIS. Andmed abidemineerija ja daktüloskoopiaandmete võtmise kohta kantakse riiklikusse sõrmejälgede registrisse (edaspidi RSR) ning DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikusse DNA-registrisse. Andmekogusse ABIS kantakse sõrme pööratud jäljed, sõrme vajutusjäljed ning peopesa ja kirjutaja-peopesa vajutusjäljed (vt eelnõu seletuskirja lisa rakendusakti kavand nr 9). Sellised andmed kantakse andmekogusse ABIS praegu ka daktüloskopeeritud päästeametniku kohta. KES-i § 97 lõike 4 kohaselt kantakse RSR-i järgmised andmekoosseisud: 1) andmed isiku kohta, kui sellised andmed on olemas; 2) andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta; 3) andmed daktüloskoopiaandmetega tehtavate toimingute ja nende tulemuste kohta. Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. aasta määruse nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi ka RSR-i põhimäärus) § 5 lõikes 5 on praegu täpsustatud, et demineerimistööga seotud päästeametnikult PäästeTS-i § 73 alusel võetud jälgede puhul kantakse registrisse: 1) RSR-i põhimääruse § 5 lõike 3 punktides 1 ja 5– 8 sätestatud andmed; 2) päästeametniku personalinumber riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus ning sõna „päästeametnik“. Eelnõu raames täiendatakse RSR-i põhimäärust (vt eelnõu seletuskirja lisa rakendusakti kavand nr 10) andmetega, mis kantakse RSR- i abidemineerijalt võetud jälgede puhul. Näiteks tuleb rakendusakti kavandi kohaselt RSR- i põhimääruse § 5 lõike 3 punktides 1 (sõrmejälgede kaardi ribakood) ja 5–8 (jälgede võtja andmed ja/või asutus; jälgede võtmise kuupäev ja koht; sõrmejälgede kaardi saatnud asutus; sõrmejälgede võtmise seaduslik alus ja RSR-i kandmise eesmärk) sätestatud andmed kanda RSR-i ka abidemineerijalt võetud jälgede puhul. Lõike 3 kohaselt kustutatakse abidemineerija daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüs il saadud andmed riiklikest registritest kolm aastat pärast abidemineerija vabatahtliku staatusest vabastamist. Päästeamet teavitab EKEI-d vajadusest abidemineerija andmed riiklike st registritest kustutada. Lõike kirjutamisel võeti eeskujuks PäästeTS-i § 73 lõige 4, mille kohaselt kustutatakse ka päästeametniku daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed riiklikest registritest kolm aastat pärast päästeametniku päästeteenistusest vabastamist. Lõike 4 kohaselt tuleb abidemineerija daktüloskopeerimise l, DNA-proovi võtmisel ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovi edastamisel lähtuda PäästeTS-i § 73 lõike 5 alusel kehtestatud korrast. Kuivõrd päästeametniku ja abidemineerija vahel selles vallas erinevusi pole, on mõistlik abidemineerijate puhul lähtuda olemasolevast korrast, mis on välja töötatud päästeametnike jaoks. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse § 37, milles on reguleeritud vabatahtlike töökorraldust. Muudatused tulenevad sellest, et vabatahtlike päästjate kõrval saavad edaspidi Päästeameti tegevuses osaleda ka abidemineerijad. 17 Lõike 1 kohaselt määratakse nii vabatahtlik päästja kui ka abidemineerija päästeametnik u juurde. See tähendab, et Päästeamet määrab päästeametniku, kelle kaudu vahetatakse vabatahtliku kaasamiseks vajalikku infot töökorralduse kohta, näiteks vajalike dokumentide uuendamine ning Päästeameti muudatuste ja uudiste edastamine. Lõike 2 järgi peab vabatahtlike päästjate ja abidemineerijate koosseisu üle arvestust Päästeamet ning lõike 3 järgi kehtestab nende töökorralduse samuti Päästeamet. Lõiked ei ole olemuselt uued, kuivõrd vabatahtlike päästjate üle peab praegu arvestust ja nende töökorralduse kehtestab samuti Päästeamet. Seejuures tuleb märkida, et vabatahtlike töökorraldusega ei saa kehtestada seadusest erinevaid või lisakohustusi, -õigusi ja -nõudeid ega muud sellist. Nii nagu vabatahtlikul päästjal on kehtiva seaduse kohaselt õigus kokkuleppel tööandjaga saada vaba aega päästetööl osalemiseks, on lõike 4 muudatuse järgi edaspidi ka abidemineerijal õigus saada kokkuleppel tööandjaga vaba aega demineerimistööl osalemiseks. Oluline on siinko ha l märkida, et kriisirolliga abidemineerijate kohta kehtib erisus: kui nad kriisiajal kaasatakse, on neil õigus keelduda tööst oma alalise tööandja juures (vt lähemalt § 1 punkti 30 selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse seadust §-ga 381 , milles reguleeritakse abidemineer ija väljaõpet, osalemist demineerimistööl ja kohaldatavaid meetmeid. Lõike 1 kohaselt peab abidemineerijaks saada soovija läbima väljaõppe, mille käigus omandatakse vajalikud teadmised ja oskused PäästeS-i § 321 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks. Oluline on märkida, et väljaõppe läbimisel võetakse lõike 2 kohaselt arvesse ka isiku varasemat õpi- ja töökogemust ning Päästeamet võib selle arvestamisel lugeda väljaõppe osaliselt või täielikult läbituks. Kuivõrd väljaõpe on üks osa kutsesobivusest, kehtestatakse väljaõppe nõuded eraldi kutsesobivuse nõudeid reguleerivas rakendusaktis. Eelnõu § 1 punkti 17 kohaselt kehtestatakse abidemineerija kutsesobivuse nõuded ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Ka abidemineerija väljaõppe ja arvestuse läbiviimise korra kehtestab lõike 9 kohaselt valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuivõrd seadust ei ole otstarbekas sellega koormata. Oluline on rõhutada, et abidemineerija võib demineerimistööl osaleda, sh demineerimis töö l abistada, vedada varustust, juhtida sõidukit ning märgistada ja kontrollida ohuala, vaid päästeametniku korraldusel. Ka teenistuskoera on lõike 3 järgi lubatud kasutada vaid päästeametniku korraldusel vaid lõhkematerjalide ja -ainete tuvastamiseks. Lõikes 4 tuuakse välja, mis erimeetmeid võivad abidemineerijad kohaldada. Eelnõuga antakse abidemineerijale õigus kohaldada demineerimistööl osaledes KorS-i §-des 44, 50 ja 51 sätestatud erimeetmeid. Need on viibimiskeeld, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Kõiki nimetatud meetmeid võib olla vaja demineerimistöö l kohaldada. Viibimiskeeldu on vaja kohaldada, et tagada demineerimistööl kõrvaliste isikute ohutus. Lõike 5 kohaselt võib abidemineerija viibimiskeeldu kohaldades keelata isiku viibimise lõhketöödeks ettenähtud ohualal või kohustada teda sealt lahkuma või hoiduma sellele teatud kaugusele lähenemise st. Valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus võivad olla vajalikud pommitehniliseks kontrolliks ja seega ohutuse tagamiseks. Abidemineerija tohib erimeetmeid kohaldada vaid päästeametniku korraldusel. Meetmete kohaldamisel tuleb võtta aluseks KorS, kuid arvestada ka PäästeS-s sätestatud erisustega, mis on ette nähtud just Päästeameti tegevuse valdkondliku eripära tõttu, näiteks § 132 lõiked 2−4 valdusesse sisenemise kohta. Oluline on rõhutada, et abidemineerijale ei anta 18 demineerimistööks ja meetmete kohaldamiseks iseseisvat pädevust. Kõikidele tegevustele peab eelnema päästeametniku korraldus. Kui see on KorS-i §-des 44, 50 ja 51 sätestatud erimeetmete eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik, on abidemineerijal lõike 6 järgi õigus kohaldada päästeametniku korraldusel ka füüsilist jõudu. KorS-i § 74 lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga. Vahetu sunniga saab viia täide haldusakti, mis on mõeldud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Proportsionaals use põhimõtte kohaselt on vahetu sund ultima ratio haldussunnivahend, mida saab kasutada üksnes siis, kui muud võimalikud vahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võima lik kasutada. Kuna vahetu sund riivab tugevalt põhiõigusi, on eriti oluline arvestada KorS-i §-ga 7 „Proportsionaalsuse põhimõte“, §-ga 8 „Otstarbekuse põhimõte“ ning §-ga 9 „Õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine“. Vahetut sundi rakendatakse vaid nii kaua, kuni selle eesmärk on saavutatud või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Abidemineerijad tohivad vahetu sunni raames kohaldada vaid füüsilist jõudu. Füüsiline jõud võib seisneda näiteks isiku kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises või ukse maha löömises. Kuigi füüsilise jõu kasutamine on vahetu sunni esimene ehk vähim kahju tekitav aste, on oluline arvestada ka selle kohaldamise proportsionaalsust.30 Füüsilise jõu kasutamine võib tulla kõne alla, kui isik siseneb demineerimistöö alale ja seab sellega ohtu enda või kellegi teise elu või tervise ning ei täida korraldust sealt lahkuda. Seejuures tuleb rõhutada, et füüsilist jõudu on lubatud kohaldada vaid päästeametniku korraldusel ja see peab olema vältimatult vajalik, et kohaldada erimeetmeid: viibimiskeeldu, valduse läbivaatust või valdusesse sisenemist. Abidemineerija, kellel on relvaseaduse §-s 34 sätestatud kehtiv relvaluba, võib lõike 7 kohaselt kanda demineerimistööl osalemise ajal ka tulirelva. Tulirelva on lubatud kasutada aga üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Kehtiva PäästeS-i § 261 kohaselt võib ka demineerija kutsega päästeametnik kanda teenistusülesande täitmise ajal tulirelva ja kasutada seda hädakaitses. Kuna kogu maailmas on suurenenud nii terrorismioht kui ka pommiohu tõttu tehtud väljakutsete arv ning demineerijad kasutavad ja transpordivad demineerimistööks lõhkematerjali, on leitud, et kui anda demineerijatele tulirelvade kandmise ja kasutamise õigus, aitab see tagada nende ohutuse võimaliku õigusvastase ründe korral.31 Kuna demineerimistöö ajal võib tekkida olukordi, kus demineerija elu või tervis võib sattuda ohtu, peab riik tagama selliste olukordade lahendamiseks nii füüsilised kui ka õiguslikud vahendid. 32 Sarnane olukord kehtib ka abidemineerijate puhul. Kuigi nad ei hakka tegema demineerimistööd iseseisva lt, kehtivad eeltoodud demineerimistöö ohtlikkuse argumendid ka nende tegevuse kohta, mistõttu on tulirelva kandmise ja kasutamise õigus vaja anda ka neile. Eraldi relvaluba ei ole lõike 8 kohaselt vajalik, kui abidemineerija on ühtlasi: 1) politseiametnik, vanglaametnik või tegevväelane, kellel on teenistus- või sõjaväerelva kandmise õigus ja kes vastab politsei-, vangla-, pääste- või tegevteenistusse asumise l esitatavatele tervisenõuetele; 2) abipolitseinik, kellele on antud abipolitseiniku seaduse §-s 12 sätestatud alusel ja korras tulirelva kandmise õigus ning kes vastab abipolitseinikule esitatavatele tervisenõuetele; 3) Kaitseliidu tegevliige, kellel on Kaitseliidu relva kandmise luba ja relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiv tervisetõend. Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse § 39 lõikeid 1–3. 30 Korrakaitseseaduse kommenteeritud väljaanne, lk 222 ja 229. 31 Päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seadus. – 128 UA. 32 Siseministeerium (pääste- ja ohutuspoliitika osakond) 2021. Päästeseaduse kommenteeritud väljaanne. 19 Lõike 1 kohaselt antakse vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistus. Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse regulatsioonis eelnõuga muudatusi ei tehta. Nii vabatahtlik päästja kui ka abidemineerija peavad kandma tunnistust ülesannete täitmisel kaasas. Tunnistus antakse välja plastkaardil, et see oleks kaasaskandmiseks piisavalt vastupidav. Nii nagu vabatahtlik päästja peab ka abidemineerija oma ülesannete täitmisel kandma eritunnust, et kõrvaline isik saaks aru, kellega on tegu. Sarnane eritunnuse kandmise kohustus on ka abipolitseinikel. Eritunnus võib olla kirjutatud näiteks kiivr i, tööriietuse või spetsiaalse vesti peale. Lõike 2 kohaselt peab nii vabatahtlik päästja kui ka abidemineerija päästetööl, ennetustööl või demineerimistööl osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja või abidemineerija tunnistuse. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjelduse ning eritunnuse andmise ja kandmise korra kehtestab lõike 3 järgi valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu § 1 punktiga 26 muudetakse § 40 lõiget 1, milles on reguleeritud kulude hüvitamist. Muudatuse kohaselt võib Päästeamet edaspidi hüvitada ka abidemineerijale transpordi-, side- ja muud Päästeameti tegevuses osalemisega kaasnevad vajalikud kulud. Oluline on märkida, et kasutatakse sõnastust „Päästeamet võib hüvitada kulud“, st Päästeamet ei pea hüvitama kõiki kulusid. Nii nagu vabatahtlike päästjate puhul on ka abidemineerijate tegevuse eeldus vaba tahe, mistõttu ei pea Päästeamet alati kulusid hüvitama. Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse § 41 lõikeid 1−3, 10−12 ja 15. Muudatused on taaskord seotud sellega, et vabatahtlike päästjate kõrval hakkavad edaspidi Päästeameti tegevuses vabatahtlikena osalema ka abidemineerijad. Seetõttu täiendatakse § 41, milles on praegu reguleeritud vabatahtlike päästjate sotsiaalseid tagatisi, et anda edaspidi ka abidemineerija le oma ülesande täitmisel vajalikud sotsiaalsed tagatised. Eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt muudetakse § 42 selliselt, et ka abidemineerijaid oleks nagu vabatahtlikke päästjaidki võimalik edaspidi ergutada PäästeTS-i 5. peatükis sätestatud korras. Eelnõu § 1 punkti 29 kohaselt muudetakse § 43 lõikeid 1 ja 2. Paragrahvis on praegu reguleeritud vabatahtliku päästja vabastamist vabatahtliku päästja staatusest. Muudatuse kohaselt lisatakse paragrahvi ka abidemineerija vabastamise alused abidemineerija staatusest. Vabastamise alused võrreldes vabatahtliku päästja staatusest vabastamise alustega ei muutu. Vabatahtlik päästja või abidemineerija vabastatakse vabatahtliku staatusest, kui menetluses tuvastatakse vabatahtliku staatusest vabastamise asjaolu. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt täiendatakse seaduse 7. peatükki 5. jaoga, kus reguleeritakse kriisirolliga abidemineerijat. Kriisirolliga abidemineerija regulatsiooni väljatöötamisel võeti aluseks eriteenistuste ühtlustamise eelnõus toodud kriisirolliga abipolitseiniku regulatsioon. Paragrahvi 431 lõike 1 kohaselt saab kriisirolli määrata abidemineerijale, kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl hädaolukorra ohu, hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Eraldi kriisirolliga abidemineerijate regulatsioon on vaja töötada välja selleks, et tagada demineerimistöö jätkusuutlikkus ka erinevate kriiside korral. 20 Päästeametis on praegu teenistuses selline hulk demineerija kutsega päästeametnikke, mis võimaldab täita demineerimistöö ülesandeid olukorras, kui erakorralisi sündmusi ja kriise ei esine või need on lühiajalised. Kui aga sündmus muutub kriisi tõttu pikaajaliseks, võib see tekitada probleeme, sest puudub regulatsioon, mis tagaks abidemineerijale töösuhte ja sotsiaalsed tagatised, kui ta osaleb riigi huvides demineerimistööl kriisiajal. Päästeametil puudub vajalik väljaõpetatud reserv ressursimahukaks demineerimistööks erinevate kriiside korral, sh riigikaitselise ohustsenaariumi realiseerumisel, kui suureneb järsult demineerijate töökoormus ja ülesannete hulk. Kriisirolliga abidemineerijate loomise eesmärk on valmistada ette ja tagada Päästeametile vajalik lisatööjõud, et tulla lõikes 1 nimetatud olukordade ehk erakorraliste sündmuste lahendamisel demineerimistöö ülesannetega toime. Kriisirolli saab määrata abidemineerija le, kes on läbinud abidemineerija väljaõppe ja andnud nõusoleku tulla kriisiajal ehk lõikes 1 nimetatud olukordades Päästeametile appi. Nõusolek paneb kriisirolliga abidemineerija le kohustuse kriisiajal Päästeametit demineerimistööl abistada. Kuna aga kriisiroll põhineb vabatahtlusel, saab abidemineerija sellest igal ajal loobuda. Lisaks võib kriisirolliga abidemineerija staatuse mõnel juhul peatada (vt § 433 ). Sellisel juhul saab ta olla edasi tavaline abidemineerija. Lõikes 2 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija pädevust. Kriisirolliga abidemineer ija pädevuses on abistada kriisiajal demineerimistööl demineerija kutsega päästeametnikku. See tähendab, et kriisirolliga abidemineerija pädevus ei välju tavalise abidemineerija pädevusest. Tema roll ja meetmete kohaldamise õigus on samad. Lisaks on tal õigus kanda ja kasutada tulirelva nagu tavalisel abidemineerijal. Lõikes 3 sätestatakse, et kriisirolli ei saa määrata abidemineerijale, kes töötab riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohal või on nimetatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht). See tähendab, et sellistel ameti- või töökohtadel isikud ei saa olla kriisirolliga abidemineerijad, küll aga saavad nad olla tavalised abidemineerijad. Piirangud on vajalikud, et tagada nii elutähtsate teenuste järjepidevus kui ka Kaitseväe sõjaaja üksuste puutumatus. Selliselt saab riigikaitse liste ülesannetega asutus või ettevõte arvestada sellega, et kriisi korral ei lähe tema teenistuja või töötaja abidemineerija na osalema demineerimistööl, vaid täidab riigikaitselisi ülesandeid oma alalisel ameti- või töökohal. Kui kriisirolliga abidemineerija nimetatakse näiteks alalise tööandja juures riigikaitse lise töökohustusega ametikohale või ta otsustab ise minna riigikaitselise töökohustuse ga ametikohale, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus (vt § 433 lõige 1). Staatuse peatamise korral saab ta osaleda demineerimistööl tavalise abidemineerijana. Päästeametil pole andmeid sõjaaja ametikohale või riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale määratud isikute kohta. Seetõttu nähakse lõikes 4 ette, et Päästeametil on enne abidemineerijale kriisirolli määramist õigus saada töötamise registrist ja kaitseväekohustusla ste registrist teavet abidemineerija nimetamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Selliselt antakse Päästeametile õigus kontrollida, ega abidemineerija, kes soovib endale kriisirolli, pole juba määratud riigikaitselise töökohustuse ga ameti- või töökohale või sõjaaja ametikohale. Sarnane õigus antakse Päästeametile ka siis, kui soovitakse kriisirolliga abidemineerija staatusega pärast selle peatamist jätkata (vt §-s 433 toodud erisusi). See tähendab, et ka sellisel juhul on Päästeametil õigus saada registritest infot 21 selle kohta, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. aasta määruse nr 103 „Täiendavate riigikaitse lise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning loetelu moodustamise, riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökoha loomise ning muutmise ja andmete esitamise kord“ § 4 lõike 1 kohaselt peab riigikaitseline asutus arvestust tema koosseisus olevate riigikaitse lise töökohustusega ametikohtade ja neil töötavate isikute üle. Riigikogu ja Euroopa Parlamend i liikmete üle peab arvestust Riigikogu Kantselei. Sama põhimõte on sätestatud ka Vabariigi Valitsuse 9. augusti 2018. aasta määruse nr 73 „Täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ja muutmise ning andmete esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 73) § 3 lõikes 1. Määruse nr 73 § 3 lõikes 2 on sätestatud, et asjaomaseid ametiasutusi teavitatakse isiku riigikaitselise töökohustuse olemasolust töötamise registri kaudu. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. aasta määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ § 53 lõike 1 punkti 10 kohaselt kantakse teave riigikaitselise töökohustuse kohta töötamise registrisse. Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekoguga liitunud asutused võivad teabe töötamise registrisse esitada riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu kaudu, lähtudes Vabariigi Valitsuse 16. mai 2013. aasta määruse nr 76 „Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogusse andmete esitamise ja arvestuse toimingute teostamise kord“ § 5 lõike 1 punktist 14. MKS-i §-s 29 on reguleeritud maksusaladust sisaldava teabe avaldamist. Maksukohustus la st puudutav teave on MKS-i § 26 kohaselt maksusaladus. Selleks, et Päästeametil oleks õigus saada maksusaladusega kaetud teavet ehk infot selle kohta, kas abidemineerija, kellele soovitakse määrata kriisiroll, on riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikoha l, täiendatakse eelnõuga ka MKS-i § 29 (vt eelnõu § 3). Täienduse kohaselt võib maksuha ld ur edaspidi avaldada Päästeametile teavet selle kohta, kas isik, kellele soovitakse määrata kriisiroll, on riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal või mitte. Päästeamet teeb päringu ja saab vastuse „ei“ või „jah“. Selliselt antakse Päästeametile õigus saada maksusaladusega kaetud teavet, et kontrollida isiku riigikaitselist töökohustust. Õigus sellist infot saada tekib Päästeametile ka siis, kui kriisirolliga abidemineerija staatusega soovitakse jätkata. Kui kriisirolliga abidemineerija staatus peatatakse seetõttu, et ta asub riigikaitse lise töökohustusega ametikohale, ning teatud aja pärast ta lahkub sellelt kohalt ja soovib kriisiro lli staatusega jätkata, on Päästeametil staatuse jätkamiseks samuti õigus saada teavet selle kohta, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustusega ametikohal. Kriisirolliga abidemineer ija staatuse peatamise ja jätkamise erisus on toodud §-s 433 . Sõjaaja ametikohale nimetamise kohta vahetatakse teavet kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Päästeamet kontrollib, kas isik on nimetatud sõjaaja ametikohale või mitte. Päring tehakse isikukoodi põhjal ja saadakse vastus „jah“ või „ei“. Pärast abidemineerijale kriisiro lli määramist esitab Päästeamet omakorda teabe isikule kriisirolli määramisest. See teave jääb kaitseväekohustuslaste registrisse, et vältida isiku nimetamist sõjaaja ametikohale (vt ka § 433 lõike 2 selgitust). Paragrahvis 432 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija kaasamist, kui ta ei saa kriisiajal oma tavapärast tööd teha. Lõike 1 kohaselt otsustab § 434 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kriisirolliga abidemineerijate kaasamise Vabariigi Valitsus korraldusega kuni 30 päevaks. Kuna kriisiajal kriisirolliga abidemineerijate kaasamine Päästeameti tegevusse mõjutab tööandjaid, on oluline, et 22 otsustustasand oleks kõrgem kui asutuse juhi tasand. Kui kriisi tõttu ei saa kriisirolliga abidemineerija teha oma tavapärast tööd, otsustab eelnõu kohaselt kriisirolliga abidemineerijate kaasamise Vabariigi Valitsus. Kriisirolliga abidemineerijal tekib siis õigus keelduda tööst või peatub õigus teostada põhiametikohal avalikku võimu, ilma et tööandja saaks keelata oma töötajal või ametnikul selle õiguse kasutamist. Kuna seetõttu võib tööandjal olla keerukam tagada mõne töölõigu või teenuse toimimine ja need võivad ajutiselt isegi katkeda, on tähtis, et otsus kaasata kriisirolliga abidemineerija oleks väga hoolikalt läbi mõeldud. Vabariigi Valitsuse otsustustasand tagab, et vabatahtlikke ei saa kaasata kergekäeliselt. Oluline on märkida, et igasuguste kriiside korral peab riik täitma vajalikke ülesandeid esmalt ise oma tuumiktööjõuga. Kuna Päästeameti demineerimiskeskuse tuumiktööjõud on optimeeritud ja mõeldud pigem tavaolukordade lahendamiseks, on tavapärasest ressursimahukama või pikaajalise kriisi korral vaja aga lisatööjõudu. Kuigi kriisiajal on võimalik kaasata ka tavalis i abidemineerijaid, tuleb märkida, et neil ei ole seadusest tulenevat õigust keelduda demineerimistööl osalemiseks oma põhitööst. Nad saavad osaleda kokkuleppel tööandjaga. Kui tööandja on nõus, saavad ka nemad kriisiajal demineerimistööl osaledes Päästeametit abistada. Kuigi PäästeS-i § 311 kohaselt on võimalik päästesündmuse lahendamisse, sh demineerimistööle, kaasata ka Kaitseväge ja Kaitseliitu, tekib vajadus väljaõpetatud inime ste järele eelkõige olukorras, kus partnerid on oma ülesannetega hõivatud. Näiteks, kui olukord eskaleerub riigikaitseolukorraks, kuuluvad nimetatud inimesed sõjalise kaitse reservi. Kaitsevägi ja Kaitseliit on siis hõivatud sõjaliste ülesannetega ja demineerimistööl ei saa neid kasutada. Kriisirolliga abidemineerijaid saab kriisiajal kaasata eelkõige siis, kui on selge, et Päästeameti enda inimestest jääb väheks ja teiste partnerite kaasamine pole võimalik või pole võimalik vajalikus mahus, et demineerimistöid tulemuslikult teha. Lõike 2 kohaselt teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaasata kriisirolliga abidemineer ijad kriisiajal Päästeameti tegevusse valdkonna eest vastutav minister. Ettepanekus selgitatakse, miks on vaja kriisirolliga abidemineerijaid kaasata. Ministrile peab omakorda ettepaneku ehk info ja vajaduse esitama Päästeamet. Päästeamet oskab kõige paremini hinnata, kas tegemist on sellise olukorraga, mille vältel tuleb toime tulla tavapärasest mahukamate ülesannetega ja on vaja väljaõpetatud lisatööjõudu. Lõike 3 kohaselt vaatab Vabariigi Valitsus pärast § 432 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist otsuse üle. Kui kriisirolliga abidemineerijate kaasamine on endiselt vajalik, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse üle iga 30 päeva tagant ja pikendab kriisirolliga abidemineerijate kaasamist 30 päeva kaupa. Kuna mistahes kriisi korral ei ole võimalik ette näha, kui kaua see kestab, on esialgu võimalik kriisirolliga abidemineerijaid kaasata kriisi lahendamisse kuni 30 päevaks. Kui saabub kaasamise esialgses otsuses märgitud tähtaja lõpp, vaatab Vabariigi Valitsus otsuse uuesti üle ja vajaduse korral pikendab kriisireservi kaasamist 30 päeva võrra. Kui ka pärast 60 päeva möödumist selgub, et kriisireservi kaasamist on veel vaja pikendada, pikendatakse kaasamist 30 päeva kaupa. Tähtaja seadmine on oluline tööandjale, kes peab oma töö korraldamiseks teadma, kui kaua võib tema töötaja olla tööülesannete täitmisest eemal. Arvestades tööandja vajadusega hoida ettevõte või asutus töös, kaasatakse kriisirolliga abidemineerija kriisi lahendamisse üldjuhul 30 päevaks. Kui selgub vajadus kriisireservi kaasamist pikendada, kaasatakse kriisiajal vajalike ülesannete täitmisesse üldjuhul mõni teine kriisirolliga abidemineerija. See tähendab, et kriisirolliga abidemineerija, kes esialgu kriisi lahendamisse kaasati, saaks pärast 30 päeva möödumist asuda täitma töö- või teenistusülesandeid oma alalise tööandja juures. Alalise 23 tööandja juures oleks seejärel õigus keelduda tööst sellel töötajal või peatuks avaliku võimu teostamise õigus sellel ametnikul, kes kaasatakse kriisi lahendamisse järgmiseks 30 päevaks. Lõike 4 kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse korralduses märkida kaasamise tähtaeg, kaasatavate isikute arv või ülempiir, ülesannete täitmise territoorium ja vajaduse korral muud andmed. Paragrahvis 423 tuuakse välja erisused, mis kriisirolliga kaasnevad. Lõikes 1 reguleeritakse kriisirolliga abidemineerija staatuse peatamist, kui isik nimetatakse sõjaaja ametikohale või ta asub riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale või tema alalisele ameti- või töökohale määratakse riigikaitseline töökohustus. Staatuse peatamine on vajalik, kuivõrd isik ei saa olla korraga kriisirolliga abidemineerija ja riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal. Staatuse peatamiseks peab isik esitama Päästeametile avalduse. Kui kriisirolliga abidemineer ija asub riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, on see isiku enda otsus ja selle kohta eelnõuga erisusi või piiranguid ette ei nähta. See kehtib ka juhul, kui isiku alaline tööandja määrab tema ameti- või töökoha riigikaitseliseks. Sõjaaja ametikohale nimetamiseks ei ole isiku nõusolekut vaja ja selle kohta nähakse lõikes 2 ette ka erisus. Lõike 2 kohaselt saab sõjaaja ametikohale kriisirolliga abidemineerija nimetada vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik julgeoleku tagamiseks. See tähendab, et üldjuhul ei saa kriisirolliga abidemineerijat sõjaaja ametikohale nimetada. Kriisirolliga abidemineerijate reserv on laiapindse riigikaitse seisukohalt oluline tegur sisejulgeoleku tugevdamiseks. Laiapind ne riigikaitse eeldab peale sõjalise riigikaitse ka sisekaitse tugevdamist. Kuivõrd kriis võib leida aset ka olukorras, kus sõjaline riigikaitse peab keskenduma oma põhitegevusele, on Päästeameti jaoks oluline, et kriisirolliga abidemineerijate reservi saaks vajaduse korral kasutada mistahes kriisiolukorras. Kui kriisiajal oleks võimalik nimetada Päästeameti poolt väljaõpetatud kriisirolliga abidemineerijad sõjaaja ametikohale, ei saaks nad Päästeametit kriisiajal abistada ning nende väljaõpetamine ja varustamine ei täidaks eesmärki. Kriisirolliga abidemineerijate eesmärk on tagada Päästeametile demineerimistööks muudest kohustustest vabastatud reserv ja seetõttu nähaksegi eelnõuga ette põhimõte, et üldjuhul kriisirolliga abidemineerijat sõjaaja ametikohale ei nimetata. Kriisirolli märge on näha ka kaitseväekohustuslaste registris. Lõikes 2 nähakse samas ette ka erisus. Nimelt on lubatud kriisirolliga abidemineerija nimetada sõjaaja ametikohale, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Eelnõu koostajad on jätnud sõnastuse, s.o „riigi julgeoleku tagamiseks“, üldiseks, kuivõrd pole mõistlik ega ka võimalik näha sellise erandi kohaldamiseks ette kõiki olukordi. Riigi julgeolek u tagamine tähendab olemuselt nii siseturvalisuse kui ka riigi iseseisvuse ja sõltumatuse tagamist. Riigikogu heakskiidetud julgeolekupoliitika alustes33 on sõnastatud Eesti julgeolekupoliitika eesmärk, põhimõtted ja tegevussuunad: „Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, rahva ja riigi kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseadus lik kord ja elanikkonna turvalisus. Eesti viib julgeolekupoliitikat ellu põhiõigusi ja -vabadusi järgides ning põhiseaduslikke väärtusi kaitstes“. Aluste kohaselt käsitatakse Eesti riigikaitset laialt – see koondab sõjalised ja mittesõjalised võimed, tegevused ja ressursid nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist – ning ka Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral 33 Eesti julgeolekupoliitika alused. 24 julgeolekukäsitusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja julgeolek u tagamiseks olulisi valdkondi. Riigi julgeoleku tagamine ei tähenda seega riigi kaitsmist vaid sõjaliste ohtude ja riskide eest, vaid ka väliste poliitiliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõju eest. Nimetatud erand on vajalik eelkõige selleks, et riik saaks vältimatu vajaduse korral kriisirolliga abidemineerija nimetada julgeoleku tagamiseks siiski sõjaaja ametikohale, näiteks piloodioskustega isiku. Sõjaaja ametikohale nimetamisest tuleb teavitada Päästeameti peadirektorit. See tähendab, et isik peab sel juhul samuti esitama Päästeametile kriisirolli staatuse peatamise avalduse. Põhjendatust saab kinnitada näiteks e-kirjaga asutus, kuhu kriisirolliga abidemineerijat vajatakse. Lõike 3 kohaselt jätkub kriisirolliga abidemineerija staatus, kui isik vabastatakse riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohaks või ta vabastatakse sõjaaja ametikohalt. Isik peab selleks esitama Päästeametile avalduse. Päästeametil on omakorda õigus kontrollida töötamise registri või kaitseväekohustuslaste registri kaudu, ega isik pole enam riigikaitselise töökohustuse ga ameti- või töökohal või sõjaaja ametikohal (vt § 431 lõige 4). Paragrahvis 434 sätestatakse kriisirolliga abidemineerija töö- või teenistussuhte erisus. Kriisirolliga abidemineerijale nähakse võrreldes kohustustega tööandja ees ette erisused, et kriisiajal Päästeametit abistada. Selline muudatus koormab küll tööandjat, ent ei jäta talle kohustust jätkata isikule tasu maksmist, kui ta ei saa teha reaalselt tööd, kuna osaleb Päästeameti tegevuses. Samas võimaldab see Päästeametil rakendada isikut vajalikul ajal ja asjakohase kestusega. Samuti tagatakse paragrahvis kriisirolliga abidemineerijatele võimalus saada saamata jäänud sissetuleku eest riigilt hüvitist. Lõigete 1 ja 2 järgi luuakse kriisirolliga abidemineerijale õigus keelduda töö tegemisest või teenistusülesannete täitmisest, kui ta kaasatakse kriisiajal demineerimistööle. Õigus antakse ajaks, mil ametnik või töötaja teeb kriisirolliga abidemineerijana demineerimistööd. Töölepingu seaduse § 19 kohaselt on töötajal õigus keelduda tööst, kui ta 1) kasutab puhkust, 2) on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses, 3) esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid, 4) osaleb streigis, 5) on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või 6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus. Muudatuse kohaselt sätestatakse kriisirolliga abidemineerija õigus keelduda tööst, kui ta ei saa täita tööülesandeid, sest osaleb kriisia ja l demineerimistööl. Muudatus kehtestatakse nii avaliku teenistuse kui ka erasektori töötajate kohta. Avaliku teenistuse seaduse §-s 83 on sätestatud, et ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse 1) ametniku soovi korral juhul, kui ametisse nimetamise õigusega isik on sellega nõus, 2) puhkuse ajaks, 3) ajutise töövõimetuse ajaks, 4) aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks, 5) õppekogunemise või mobilisatsiooni ajaks, 6) distsiplinaarmenetluse ajaks või mõnel muul seaduses sätestatud alusel, 7) arestis või vahi all viibimise ajaks ning 8) muudel juhtudel, kui ametnik on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest. Kuna ametnik ei saa eelnõus kirjeldatud juhtudel teostada avalikku võimu, tuleb PäästeS-i täiendada uue avaliku võimu teostamise õiguse alusega. Lõikes 3 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul esitab töötaja tööandjale tööst keeldumise ja ametnik avaliku võimu teostamise õiguse peatamise avalduse. Pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on teinud otsuse kriisirolliga abidemineerijate kaasamiseks, annab Päästeamet asjaomastele abidemineerijatele sellest teada ja kutsub nad Päästeametit abistama. 25 Lõike 4 kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb kriisiajal demineerimistöö l, maksta hüvitist. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasatakse kriisiajal Päästeameti tegevusse ja ta ei saa samal ajal teha oma põhitööd, ei ole tööandjal kohustust maksta talle ka töötasu. Selleks, et isiku ega tema perekonna sissetulek ei väheneks ajal, mil ta on kaasatud Päästeametit abistama, kehtestatakse PäästeS-s võimalus maksta kriisirolliga abidemineerijale hüvitist. Sellise võimalusega suurendatakse abidemineerijate osalust riigi abistamisel erinevate kriiside ajal, et tagada inimeste turvalisus ja avalik kord. Hüvitist makstakse üksnes sel juhul, kui kriisirolliga abidemineerija kutsutakse kriisiajal Päästeametit abistama ning tema töö- või teenistussuhe tööandjaga peatatakse. Kuna tasu maksmise eeldus on, et kriisirolliga abidemineerija osaleb kriisiajal Päästeameti tegevuses, maksab talle hüvitist Päästeamet. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Kriisirolliga abidemineerijale makstakse Eesti keskmist palka. Statistikaa me ti andmete kohaselt oli 2021. aasta detsembri keskmine brutokuupalk 1756 eurot. Lõike 5 kohaselt peab kriisirolliga abidemineerija hüvitise saamiseks esitama Päästeametile taotluse kümne tööpäeva jooksul Päästeameti tegevuses osalemise lõppemisest. Kümme tööpäeva peaks olema piisav aeg, et taotlus esitada. Päästeamet otsustab hüvitise maksmise 14 kalendripäeva jooksul pärast taotluse saamist ja kannab hüvitise taotleja arvelduskontole või keeldub hüvitise maksmisest. Lõikes 6 sätestatakse tööandja õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kriisirolliga abidemineer ija keeldub tema juures tööst, et ta saaks osaleda kriisiajal Päästeameti tegevuses. Tööandja saab kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kahju on põhjuslikus seoses sellega, et töötaja ei ole kriisirolliga abidemineerijana kriisiajal täitnud tööülesandeid. Kui kriisirolliga abidemineer ija keeldub kriisiajal ja Vabariigi Valitsuse otsuse alusel tööst oma alalise tööandja juures, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kahju peab olema otseses seoses töötaja tööst keeldumisega. Tööst keeldumise ja kahju tekkimise seost peab tõendama tööandja. Näiteks, kui mööblit tootva väikeettevõtja töötaja keeldub kümne tööpäeva vältel tööst tööandja juures, et lahendada kriisirolliga abidemineerijana kriisi, jääb ettevõtjal seetõttu tootmata mitu diivanit, mis oli plaanitud toota nende kümne tööpäeva jooksul ja millel on juba ka ostjad olemas. Diivanid jäävad tootmata ja ostjate tellimus täitmata ning seega ka mööbliettevõtjal raha saamata. Sellisel juhul on tal õigus pöörduda saamata jäänud tulu hüvitamiseks riigi poole. Eelnõu § 1 punktidega 31 ja 32 muudetakse § 45. Muudatused tehakse seetõttu, et edaspidi hüvitatakse kulud ka ulatuslikul või pikaajalisel demineerimistööl osalevale abidemineerija le. Nii nagu vabatahtlike päästjate puhul hüvitatakse edaspidi ka abidemineerijate kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu, Vabariigi Valitsuse reservist. Kulude hüvitamise täpsem kord nähakse ette Vabariigi Valitsuse määrusega. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt muudetakse § 46. Kui kehtivas §-s 46 on reguleeritud ulatuslik ul ja pikaajalisel päästetööl osalemise eest tasu maksmist, siis muudatuse kohaselt reguleeritakse paragrahvis edaspidi ka ulatuslikul ja pikaajalisel demineerimistööl osalemise eest tasu maksmist. Muudatuse järgi makstakse edaspidi ka ulatuslikul või pikaajalisel demineerimis töö l osalevale abidemineerijale Vabariigi Valitsuse reservist demineerimistööl osaletud aja eest tasu. Tasu makstakse demineerimistööl osaletud aja eest. Seetõttu on Päästeameti jaoks oluline fikseerida edaspidi ka ulatuslikul või pikaajalisel demineerimistööl osalevate abidemineerijate andmed, et oleks selge, kes ja kui kaua osales. Tasu maksmise ulatuse ja korra kehtestab lõike 2 järgi Vabariigi Valitsus määrusega. 26 Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse KES-i § 99 lõiget 6, milles on reguleeritud RSR-i ja riiklik usse DNA-registrisse kantud andmete säilitamist, arhiveerimist ja kustutamist. Lõiget täiendatakse viidetega PäästeS-i asjaomastele sätetele. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 22, mille kohaselt lisatakse PäästeS-i § 362 . Eelnõu § 3 kohaselt muudetakse MKS-i. Muudatuse kohaselt täiendatakse MKS-i § 29 punktiga 61. Muudatus tehakse, sest PäästeS-i lisatakse kriisirolliga abidemineerijate regulatsioon. MKS-i § 29 täiendatakse punktiga 61, mis annab Päästeametile õiguse saada teavet, kas kriisirolliga abidemineerijaks saada soovija töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Samuti on Päästeametil õigus saada sama teave juhul, kui kriisirolliga abidemineerija soovib taastada kriisirolliga abidemineer ija staatuse, mis on peatatud seetõttu, et ta on vahepeal asunud tööle riigikaitselisele ametikohale. Pärast riigikaitseliselt ametikohalt lahkumist jätkub tema kriisirolliga abidemineerija staatus, kui ta seda soovib. Päästeamet saab info riigikaitselisel ametikohal töötamise kohta töötamise registrist. Tööinfo, sh isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale asumise või kriisirolliga abidemineerija tööandja kohta, on vajalik, et Päästeamet saaks täita ülesandeid, mis on seotud kriisirolliga abidemineerijate kaasamisega. Kuna kriisirolliga abidemineerijaks ei saa võtta isikut, kes töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal, on Päästeametil vaja teada, kas kriisirolliga abidemineerijaks saada soovija töötab riigikaitselise töökohustuse ga ameti- või töökohal. Soovija sobivuse hindamiseks saadab Päästeamet pärast temalt avalduse saamist, kuid enne kriisirolliga abidemineerijaks nimetamist Maksu- ja Tolliametile päringu soovija riigikaitselise töökohustuse kohta. Päästeamet soovib teada ainult seda, kas kriisirolliga abidemineerijaks saada soovija töötab riigikaitselise töökohustusega ametikohal või mitte, seega ainult vastust „jah“ või „ei“. Päästeamet võtab isiku kriisirolliga abidemineerijaks üksnes juhul, kui ta ei tööta riigikaitse lise töökohustusega ameti- või töökohal. Kui isik asub kriisirolliga abidemineerijaks olemise ajal riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, teavitab ta Päästeametit sellest ise. Pärast teavitamist peatab Päästeamet riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale asunud isiku kriisirolliga abidemineerija staatuse. Staatus peatatakse, kuni kriisirolliga abidemineerija töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Kui ta sellel ameti- või töökohal töötamise lõpetab, teavitab ta ise Päästeametit, kes tema kriisirolliga abidemineerija staatuse taastab. Eelnõu PäästeS-i muudatuste kohaselt on kriisirolliga abidemineerijal õigus keelduda tööst oma alalise tööandja juures, kui ta kutsutakse Vabariigi Valitsuse korralduse alusel kriisia ja l osalema demineerimistööl. Selliseid sündmusi, mille lahendamiseks on kriisirolliga abidemineerijal õigus keelduda tööst oma alalise tööandja juures, juhtub praktikas tõenäolise lt väga harva, kui üldse. Nendel juhtudel tuleb tööandjat teavitada, et tema töötaja, kes on samal ajal kriisirolliga abidemineerija, ei saa teatud ajal oma alalisi tööülesandeid täita. Selle kohustuse täitmiseks küsib Päästeamet töötamise registrist kriisi lahendamisse kaasatud kriisirolliga abidemineerija tööandja nime ja registrikoodi. Kuigi kriisirolliga abidemineerija esitab koos kriisirolliga abidemineerijaks saamise avaldusega isikuankeedi, milles küsitakse ka tööandja andmeid, on eelnimetatud juhtudel vaja lühikese aja jooksul teavitada hulka kriisirolliga abidemineerijate tööandjaid ja isikuankeedi andmed võivad olla aegunud. Sellisel juhul on mõistlik küsida need andmed töötamise registrist. Küsitakse kriisirolliga abidemineerija tööandja nime ja registrikoodi. Kriisirolliga abidemineerijaks 27 kandideerimisel ei küsi Päästeamet töötamise registrist kandideerija tööandja andmeid, vaid üksnes seda, kas ta töötab riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Täpsema andmevahetuse lepivad Päästeamet ning Maksu- ja Tolliamet kokku andmevahetuslepingus. Pärast muudatuse jõustumist, kui kriisirolliga abidemineerijaks võib korraga kandideerida palju inimesi, võib lühikeseks ajaks tekkida olukord, kus Päästeametil on vaja saada töötamise registrist andmeid suurema hulga isikute kohta. Sellisel juhul esitab Päästeamet Maksu- ja Tolliametile kriisirolliga abidemineerijaks saada soovijate nimekirja ning Maksu- ja Tollia met saadab Päästeametile andmed nende töötamise kohta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal ja tööandja nime. Prognoosi kohaselt esitab Päästeamet edaspidi selliseid päringuid Maksu- ja Tolliametile aastas maksimaalselt 20. Arvestades päringute mahtu, ei ole praegu plaanis töötamise registrit arendada. Ka ei saaks registrit arendada põhjusel, et selle 2022. aasta arendusprojektid on juba plaanitud ja uusi projekte saab plaanida alles 2023. aastaks. Töötamise registriga samamoodi pärib Päästeamet kaitseväekohustuslaste registrist, kas kriisirolliga abidemineerijaks saada soovija on nimetatud sõjaaja ametikohale. Vt lisaks eelnõu § 1 punkti 32 selgitust. Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse TuOS-i. Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt täiendatakse § 41 lõikega 11 , mille kohaselt võib ehitusprojek ti tuleohutuse osa ekspertiisi teha ja osa koostada või kooskõlastada ka volitatud arhitekti 7. taseme või volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutsetunnistusega füüsiline isik. Sellise l juhul ei loeta tuleohutusteenuse osutamist majandustegevuseks. Muudatused on vajalikud, sest nii volitatud arhitekti 7. taseme kui ka volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutsetunnis tus annab tuleohutusteenuste osutamiseks vajaliku pädevuse. Kehtiva TuOS-i sõnastuse kohaselt tuleb neil sellesse kaasata aga tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistusega isik. Kuni 1. märtsini 202134 võisid projekteerijad koostada ehitusprojektide tuleohutuse osa ise. Kuivõrd ehitusprojektide tuleohutuse osa oli praktikas väga erineva kvaliteediga ja Päästeamet pidi peaaegu iga teise projekti saatma just tuleohutuse osa puuduste tõttu tagasi, lisati TuOS- i nõue, et tuleohutuse osa ekspertiisi võib teha ja osa koostada vaid isik, kellel on tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus. Kuivõrd kõrgema kutsetasemega projekteerijate l ehk volitatud arhitekti 7. taseme ja volitatud arhitekt-eksperdi 8. taseme kutsetunnistuse ga isikutel on aga vajalik pädevus selleks olemas, ei ole asjakohane piirata tuleohutusteenuste osutamist kitsalt vaid tuleohutuseksperdi kutsetunnistuse olemasoluga. Lisaks toetab kavandatavat muudatust ka Päästeameti praktika, mille järgi on kõrgema kutsetasemega projekteerijate koostatud projektides tuleohutuse osa kvaliteetne. Madalama kutsetasemega projekteerijad peavad jätkuvalt kaasama projekteerimisse tuleohutusekspe rd i või tegema koostööd isikutega, kellel on volitatud arhitekti 7. taseme või volitatud arhitekt- eksperdi 8. taseme kutsetunnistus. Seejuures tuleb pidada silmas, et kui teenust osutab asjakohase kutsetunnistusega füüsiline isik, ei loeta seda majandustegevuseks, mis tähendab, et selle kohta ei tule esitada majandustegevuse registrisse teadet. Muudatusega ei looda sisult uut olukorda, vaid taastatakse kõrgema kutsetasemega arhitektid e le õigus koostada ehitusprojekti tuleohutuse osa iseseisvalt. Seega ei kaasne muudatusega mõju, mida tuleks eraldi hinnata, eriti kuna muudatusettepaneku on teinud Eesti Arhitektide Liit. 34 1. märtsil 2021 jõustusid T uOS-i muudatused. Vt lähemalt tuleohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. – 120 SE. 28 Eelnõu § 4 punkti 2 kohaselt muudetakse § 23 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab ehitise l, millele on kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Ehkki selles lõikes on nõue esitatud tingimusteta, tuleb siiski järgida ka järgmist kavandatavat muudatust ja hinnata veevõtukoha rajamisel nende sätete koosmõju. Muudatus ei ole sisult uus, sest veevõtukoha nõue on kehtinud juba TuOS-i esimesest redaktsioonist ehk aastast 2010. Aastast 2020 on § 23 lõikes 2 toodud välistus, et veevõtukohta ei ole vaja, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega, näiteks ehitisesisese kustutussüsteemiga. Täpsem loetelu ehitistest, kus võib muu tehnilise lahenduse korral veevõtukohast loobuda, on praegu sätestatud siseministr i 18. veebruari 2021. aasta määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (edaspidi ka määrus nr 10). Eelnõuga (vt § 3 punkt 3) tuuakse veevõtukoha rajamise välistus seadusesse, et TuOS- i lugedes oleks üheselt selge ja arusaadav, mis ehitiste puhul saab kaaluda muud tehnilist lahendust ehk praegusel ajal kustutussüsteemi rajamist välise veevõtukoha alternatiivina. Kui ehitist ei ole valikus nimetatud, peab ehitisel olema tuletõrje veevõtukoht. Ehitiste tuleohutusnõuded on kehtestatud siseministri 30. märtsi 2017. aasta määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ (edaspidi määrus nr 17), mille § 3 lõike 2 kohaselt peavad kõik ehitised olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel: 1) säilib ehitise kandevõime ettenähtud aja jooksul; 2) on tule ja suitsu teke ning levik ehitises piiratud; 3) on tule levimine naaberehitistele piiratud; 4) on tagatud ohutu evakuatsioon ning 5) on arvestatud päästemeeskonna ohutuse ja tegutsemisvõimalustega. Et ehitised jagunevad ehitusseadustiku järgi hooneteks ja rajatisteks, peavad näiteks nii elumaja (hoone) kui ka mobiilimast (rajatis) vastama toodud kriteeriumidele. Määruses nr 17 on nimetatud hulk parameetreid, millele ehitis või selle osa peab vastama, et eespool loetletud olulised tuleohutusnõuded saaksid täidetud. Seega, kui määruse nr 17 nõudeid ei ole võima lik või asjakohane ehitises rakendada või kui sellisele ehitisele ei ole määruses nr 17 viidatud, ei ole vaja rajada ehitisele ka tuletõrje veevõtukohta. Sellised rajatised võivad lisaks eelnimetatud mobiilimastile olla sillad, truubid, kaid või vaatlustornid. Samas tuleb silmas pidada, et näiteks põlevmaterjali ladustamisele on määruses nr 17 esitatud nõuded, samuti on ohtlike ainete ladustamise nõuded esitatud siseministri 2. septembri 2010. aasta määruses nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“. Seega on lisanduva lauseosa „millele on kehtestatud tuleohutusnõuded“ mõte, et kui ehitisest ei saa lähtuda tuleohtu ja seetõttu ei ole sellele kehtestatud tuleohutusnõudeid, ei nõuta sellise ehitise puhul tuletõrje veevõtukohta. Alati on võimalik pöörduda Päästeameti poole, kui peaks tekkima kahtlus , kas ehitisele on veevõtukohta vaja või mitte. Silmas tuleb pidada, et määruses nr 10, kus tuuakse muu hulgas välja veevõtukoha rajamise nõuded ja tingimused, antakse Päästeametile ka edaspidi veevõtukoha kauguse määramise l kaalutlusõigus. See tähendab, et kui praegu on üldnõue rajada veevõtukoht ehitisest maksimaalselt 400 meetri kaugusele (mööda teid mõõdetuna ja hajaasustuses), saab tegelikult seda vahemaad pikendada, kui Päästeamet selle kooskõlastab. Selline kaalutlus on lubatud ka asjakohases standardis. Muudatused tehakse asjaomases rakendusaktis. Eelnõu § 4 punkti 3 kohaselt täiendatakse § 23 lõikega 21 . Lõikes nimetatakse ehitised, mille puhul võib tulekahju kiire avastamise ja selle kustutamise tagada veevõtukoha asemel muu 29 tehnilise lahendusega. Seadusandja on praegu näinud ette võimaluse jätta veevõtukoht rajamata, kui ehitises on tulekahju avastamine ja selle kustutamine tagatud muu tehnilise lahendusega, st kustutussüsteemiga. Loetelu ehitistest, kus see on lubatud, on praegu määruses nr 10. Õigusselguse huvides tuuakse loetelu seadusesse. Loetelu kohaselt saab veevõtukoha asendada kustutussüsteemiga 1) üksikelamus, mille ehitisealune pind on üle 60 m2 ; 2) kahe korteriga elamus, ridaelamus või kaksikelamus; 3) kolme või enama korteriga elamus, välja arvatud hoones, mis on kõrgem kui 28 meetrit; 4) kuni kümne voodikohaga hoolekandeasutuse hoones; 5) kuni kümne kasutajaga kogunemishoones; 6) kuni kümne voodikohaga majutushoones ja 7) kuni kümne töökohaga büroohoones. Võrreldes kehtiva määrusega nr 10 tehakse eelnõuga loetelus ka mõni täpsustus. Näiteks on üksikelamu kohta lisatud tingimus, et selle ehitisealune pind peab olema üle 60 m2 . Tingimus on seotud ehitusseadustiku lisadega 1 ja 2 ehitusloa ja -teatise, kasutusloa ja -teatise ning ehitusprojekti kohustuslikkuse kohta. Kui ehitisealune pind on väiksem, on vajalik eraldi veevõtukoht, kuid selliste ehitiste puhul saab kavandatava rakendusakti muudatuse kohaselt nimetada vajaliku veevõtukohana lähima nõuetele vastava tuletõrje veevõtukoha. See tähendab, et kavandatava muudatuse järgi on edaspidi teatud juhtudel lubatud, et ehitise ja veevõtukoha vahel on üle praegu sätestatud 400 meetri. Kui sellisel ehitisel on kustutussüsteem, tuleb siiski näidata ehitusprojektis ära ehitisele lähim veevõtukoht. Selguse mõttes on termin „paarisela mu“ asendatud eelnõus terminiga „kahe korteriga elamu“ ning loetellu on lisatud ka terminid „ridaelamu“ ja „kaksikelamu“. Nimetatud terminid on kasutusel majandus- ja taristuministr i 2. juuni 2015. aasta määruses nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ ning õigusselguse huvides on asjakohane terminid ühtlustada. Lisaks on sõnad „korterelamu, välja arvatud kõrghoone“ asendatud sõnadega „kolme või enama korteriga elamu, välja arvatud hoone, mis on kõrgem kui 28 meetrit“. Muudatus on tingitud sellest, et terminit „kõrghoone“ ei ole õigusaktides määratletud. Õigusselguse huvides on selle asemel sätestatud hoone kõrgus 28 meetrit, millest kõrgemate hoonete puhul on veevõtukoht kohustuslik, olenemata hoone tehnilisest lahendusest. Termin „hooldekodu“ asendatakse terminiga „hoolekandeasutuse hoone“ põhjusel, et hooldekodu on vaid üks võima lik hoolekandeasutus, kuid nõudeid on mõistlik leevendada ka teiste hoolekandeasutuste puhul. Sotsiaalhoolekande seaduse § 4 punkti 2 kohaselt on hoolekandeasutus sotsiaalteenust osutav asutus. Tuleb märkida, et loetelu on kinnine ja kehtib vaid nimetatud ehitiste kohta. Nendele ehitiste le, kus nõutakse juba praegu määruse nr 17 § 37 lõike 1 kohaselt automaatset tulekustutussüstee m i, seda välistust automaatselt kohaldada ei saa. Automaatne tulekustutussüsteem tuleb kehtiva määruse nr 17 § 37 lõike 1 kohaselt paigaldada: 1) hoonesse, kus tuletõkkesektsioon asub läbi kolme või enama korruse, välja arvatud tuletõkkesektsioonina rajatud evakuatsioonitrepikotta ning ühe ja kahe korteriga elamusse; 2) hoonesse, millel on üle kaheksa korruse või mis on kõrgem kui 28 meetrit; 3) mitme korrusega keldrisse; 4) üle neljakorruselisse III kasutusviisiga hoonesse või selle osasse, kus automaatse tulekustutussüsteemi rakendamine ei põhjusta ohtu inimese elule, tervisele ega varale ega häiri oluliselt elutähtsa teenuse osutamist; 5) hoonesse, mis ületab määruse nr 17 lisades 2 ja 5 sätestatud piirväärtusi; 6) suure pindala või suure eripõlemiskoormusega, kuid seejuures vähevalvatavasse ruumi, milles tekkinud tulekahju võib ohustada ümbrust või põhjustada suurt varalist kahju või kultuuriväärtuse hävimist; 7) TP2-klassi kolme- kuni neljakorruselise hoone trepikotta, mille tuletundlikkus on D-s2,d2; 30 8) TP2-klassi viie- kuni kaheksakorruselisse hoonesse, mille kandekonstruktsioo ni tuletundlikkus on väiksem kui A2-s1,d0; 9) hoonesse või selle ossa, kus on hoones toimuvast tegevusest, hoone korruse pindalast, korruselisusest, kasutamise otstarbest, kõrgusest või muudest põhjustest tingituna kasutajate turvalisus väike ja päästetöö tegemine ohtlik. Sellistele kriteeriumidele vastavates hoonetes peab automaatne kustutussüsteem kindlasti olemas olema ja nende puhul ei ole nähtud seaduses ette võimalust loobuda veevõtukohast. Seega, nendes ehitistes, mis on määruses nr 17 loetletud ja kuhu on selle kohaselt kohustus rajada kustutussüsteem, peab olema ka ehitiseväline tuletõrje veevõtukoht. Veevõtukohta ei pea rajama vaid nendele ehitistele, mis kõnealuse muudatusega TuOS-i lisatakse. Kustutussüsteemi rajamine veevõtukoha alternatiivina on olemuselt lihtne ning selleks ei pea olema erioskuseid ja -pädevust. Päästeamet on koostanud ka juhendi, mille järgi saab ehitisse kustutussüsteemi rajada, ja seda järgides on igaühel võimalik oma ehitist tulekahju eest kaitsta. Kustutussüsteem avastab tulekahju selle algfaasis ning asub seda kohe kustutama ja jahutama. See omakorda tähendab päästemeeskonnale seda, et kohale jõudes on neil vaja kustutustöö lõpuleviimiseks märksa vähem vett. Väiksemate põlengute korral suudab süsteem tulekahju ka ise kustutada. Eelnõu § 4 punkti 4 kohaselt täiendatakse uue punktiga § 30 lõiget 1, kus on esitatud tuleohutuspaigaldiste loetelu. Tuleohutuspaigaldiste loetellu lisatakse tulekustuti. Kehtiva TuOS-i § 30 lõike 2 kohaselt kohaldatakse tulekustuti suhtes tuleohutuspaigaldise kohta käivaid sätteid. Õigusselguse huvides ja kuna tulekustuti on olemuselt tulekahju varases staadiumis selle leviku takistamiseks ja kustutamiseks vajalik tuleohutuspaigaldis, lisatakse tulekustuti tuleohutuspaigaldiste loetellu. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks ka § 30 lõige 2 (vt eelnõu § 4 punkt 5). Eelnõu § 4 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks § 30 lõige 2 ja § 32 lõige 5. Et tulekustutit käsitatakse edaspidi tuleohutuspaigaldisena, tunnistatakse kehtetuks ka § 32 lõige 5 ehk eraldi volitusnorm tulekustutitele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule esitatavate nõuete kehtestamiseks. Kuivõrd TuOS-i § 32 lõike 4 kohaselt kehtestab tuleohutuspaigaldistele ning nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule esitatavad nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega ning see volitusnorm jääb kehtima, ei ole eraldi volitusnormi tulekustutite nõuete kehtestamiseks enam vaja. Eelnõu § 4 punkti 6 kohaselt täiendatakse § 33 lõikega 11 , mille kohaselt ei ole § 23 lõikes 21 nimetatud ehitise tulekustutussüsteemi projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel vaja esitada majandustegevusteadet. See tähendab, et igaüks saab ja võib Päästeameti koostatud juhendi kohaselt tulekustutussüsteemi rajada ning eripädevust selleks ei nõuta. Pädevusnõuded, mis on toodud TuOS-i § 34 lõike 1 punktis 1, ei kohaldu. Selline kustutussüsteem on olemuselt lihtne, kuid äärmiselt tõhus ja võimaldab päästemeeskonnal tulekahju korral saada hakkama väiksema hulga veega. Oluline on hoolikalt järgida juhendit ja tagada süsteemi töökindlus seda järjepidevalt hooldades. Eelnõu § 4 punktide 7 ja 8 kohaselt tehakse muudatused § 34 lõigetes 1 ja 3. Kehtiva TuOS-i § 33 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb majandustegevusteade esitada tulekustuti kontrollimise ja hooldamise tegevusalal. Sellisel tegevusalal tegutseva isiku vastutav spetsialist peab TuOS-i § 33 lõike 2 järgi vastama TuOS-i §-s 34 sätestatud nõuetele. 31 Kehtiva TuOS-i § 34 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab vastutav spetsialist olema pädev juhtima ja kontrollima küll tulekustuti hooldamist, kuid mitte kontrollimist. Lisaks sellele peab TuOS- i § 34 lõike 3 kohaselt vastutaval spetsialistil olema tulekustuti hooldamiseks erialane ettevalmistus ja vähemalt kolmeaastane töökogemus. Tulekustuti kontrollimise kohta praegu selget nõuet seaduses pole. Selline olukord on aga tekitanud segadust, sest kuigi majandustegevusteade tuleb tulekustuti kontrollimiseks esitada ja seda praktikas tehakse, pole vastutava spetsialisti kohta täpsemaid nõudeid sätestatud. Õigusselguse huvides tuleb seega seadust täiendada ning näha ette vastutava spetsialisti pädevus, erialane ettevalmistus ja töökogemus ka tulekustuti kontrollimiseks. Arvestades asjaoluga, et tulekustuti kontrollijatel peavad nagunii olema teatud oskused ja töövahendid, ei ole TuOS-i täiendus ülemäära koormav. Paljud tulekustutite kontrollijad esitavad juba praegu majandustegevusteate ja neil on kontrollimiseks piisaval hulgal pädevaid isikuid, seda enam et teatise esitamine on kiire, lihtne ja ühekordne tegevus. Majandustegevusteadete põhjal saadakse ülevaade teenuseosutajatest ja tekib vajalik info teenusekvaliteedi järelevalveks. Tulekustutid on esmased tulekustutusvahendid, millega on võimalik asuda tulekahju selle algstaadiumis kustutama. Kõik tulekustutid peavad olema kontrollitud ja hooldatud piisava pädevuse ning põhjalikkusega. Seetõttu on oluline, et ka tulekustuti kontrollimisega tegelevad isikud esitaksid majandustegevusteate ja märgiks id vastutava spetsialisti. Vastutav spetsialist peab omakorda olema pädev juhtima ja kontrollima tulekustuti kontrollimist ning tal peab olema tulekustuti kontrollimiseks erialane ettevalmis tus ja töökogemus. Eelnõu §-s 5 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „abidemineerija“. Päästeameti tegevuses saavad praegu vabatahtlikuna tegutseda vaid vabatahtlikud päästjad. Eelnõu kohaselt luuakse uus vabatahtlike suund: abidemineerijad. Abidemineerija on isik, kes osaleb vabatahtlik ult demineerimistööl seaduses sätestatud alustel ja korras. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega. Kaudne puutumus on isikuand mete kaitse üldmäärusega. 6. Seaduse mõju 6.1. Meeldetuletuste ja teavituste saatmine Kavandatav muudatus Päästeamet saab õiguse kasutada PÄIS-i kantud isikute kontaktandmeid, et saata Päästeameti tegevusega seotud teavitusi järgmise korstnapühkimise aja, tuletõrje veevõtukohast vee kasutamise, õigusaktide muudatuste ja muu ohutust suurendava teabe kohta. Sihtrühm: isikud, kelle kontaktandmed on PÄIS-s olemas: füüsilised isikud, sh küttesüsteemide portaalis küttesüsteemiga seotud isikud (umbes 200 000); ettevõtjad, kellele 32 kuuluvad ehitised või paigaldised; KOV-de esindajad; vee-ettevõtjad ja tuleohutustee nuse osutajad. Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne mõju Teavituste saatmiseks hakatakse kasutama isikute kontaktandmeid, mis on märgitud PÄIS-i. Mõju ulatus on pigem väike. Kui küttesüsteemiga seotud isikud on andnud selleks nõusoleku, saavad nad juba praegu Päästeametilt teavitusi saabuva korstnapühkimise aja kohta. Muudatuse tulemusena hakatakse teavitusi saatma automaatselt kõigile, kelle andmed PÄIS-s on. Mõju avaldumise sagedus on perioodiline ja oleneb teavitusest. Eramajas peab näiteks puhastama korstnapühkija küttesüsteemi üks kord viie aasta jooksul, kortermajas igal aastal. Ehkki korstnapühkija peab eramajas käima kord viie aasta jooksul, tuleb küttesüsteemi puhastad a siiski igal aastal. Nii saabki näiteks ka iga-aastase puhastamise kohta hakata saatma meeldetuletusi. Õigusaktide muudatuste kohta hakatakse saatma teavitusi vajaduse järgi. Kui kasutatakse vett tuletõrje veevõtukohast, on siseministri määruse nr 10 kohaselt Päästeametil juba praegu kohustus veevõtukoha valdajale edastada pärast veevõtukoha kasutamist teave kasutatud vee koguse ning veevõtukoha ja veeallika puuduste kohta, kui neid ilmnes. Ebasoovitava mõju risk on väike. Isikud peavad jälgima, et küttesüsteemide portaalis oleksid õiged kontaktandmed. Neid saab muuta korstnapühkija kaudu küttesüsteemi järgmise puhastamise ajal või isiku teavituse alusel Päästeamet. Pigem on muudatus positiivne, kuna teavituse saamisel on suurem tõenäosus, et inimene kutsub korstnapühkija õigeks ajaks küttesüsteemi puhastama ja käitub tuleohutult. Samuti on tõenäoline, et ta mõtleb samal ajal läbi ka muud kodus tuleohutust suurendavad meetmed, näiteks suitsu- ja vingugaasiand ur i olemasolu ning evakuatsiooniteede puhtuse ja läbitavuse. Kokkuvõttes aitavad teavitused suurendada isikute tuleohutust. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäolise lt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuand mete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja eraldi koostada, sest kui lisada PäästeS-i õigus kasutada isikute kontaktandmeid, et saata neile vajalikke meeldetuletusi ja teavitusi, ei tekita see isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, mis eeldaks mõjuhinnangu koostamist. Ka kehtivate seaduste järgi töödeldakse isikute andmeid taolisel eesmärgil. Näiteks on liiklusregistri vastutaval töötlejal õigus kasutada isikute kontaktandmeid, et korraldada Transpordiameti avalike teenuste kohta küsitlusi ja saata isikutele Transpordiameti tegevusega seotud teavitusi, näiteks juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemise või sõiduki järgmise tehnonõuete le vastavuse kontrolli tähtaja saabumise kohta. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, kuid tuleohutust silmas pidades sihtrühma jaoks positiivne. 6.2. Küttesüsteemide seisukorra avalikustamine Kavandatav muudatus Küttesüsteemide korrashoiu andmed muutuvad kättesaadavaks igaühele, kes ennast PÄIS-i küttesüsteemide portaalis ID-kaardi, mobiil-ID või smart-ID-ga autendib. 33 I sihtrühm: avalikkus. Isikud saavad õiguse näha küttesüsteemide portaalis huvipakk uva küttesüsteemi seisukorda, st kas seda on lubatud kasutada või mitte. Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne mõju Muudatuse kohaselt saab küttesüsteemide portaalis hakata tegema päringuid aadressi järgi, et näha, kas sealne küttesüsteem on korras või mitte. Muid andmeid näha ei ole. Mõju ulatus on väike, kuivõrd sihtrühma senine käitumine võrreldes varasemaga eriliselt ei muutu. See tähendab, et selle asemel, et esitada päring Päästeametile, saavad edaspidi isikud küttesüsteemide portaalist selle info ise kätte, autentides ennast ID-kaardi, mobiil-ID või smart- ID-ga. Selline teave on oluline näiteks kortermajades, et teada, kas naabri tegevusest või tegevusetusest võib lähtuda oht teistele korteriomanikele. Samuti saab näiteks kinnis vara soetamisel kontrollida, kas olemasolev küttesüsteem vastab nõuetele või mitte, samuti veenduda naabermaja küttesüsteemi korrashoius. Mõju avaldumise sagedus on samuti eelduslikult väike. Mõju avaldub, kui tekib vajadus kontrollida mingil aadressil asuva küttesüsteemi korrasolekut. Ebasoovitava mõju risk sihtrühma vaates puudub. Muudatusega suurendatakse avalikkuse turvatunnet. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks pigem väheoluline , kuid tuleohutust silmas pidades positiivne. II sihtrühm: isikud, kelle küttesüsteemide korrashoidu on võimalik kontrollida. Viimase rahvaloenduse andmetel on Eestis umbes 200 000 küttesüsteemi. Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne mõju Kui praegu saab korrashoiu kohta pärida Päästeametilt, siis pärast kavandatava muudatuse jõustumist saab igaüks pärast enda autentimist kontrollida, millises seisundis on teda huvita va l aadressil asuv küttesüsteem. Küttesüsteemide portaali lisatud küttesüsteemi seisundit saab kontrollida aadressi kaudu. Ühtegi küttesüsteemi portaalis isikuandmetega ei seota. See tähendab, et otsida saab vaid aadressi kaudu ja info, mis kuvatakse, sisaldab vaid seda, kas küttesüsteemi on lubatud kasutada või mitte. Mõju ulatus on eelduslikult väike, sest sihtrühm ehk isikud, kelle küttesüsteemide seisukorda on võimalik kontrollida, ei hakka võrreldes varasemaga märgatavalt teistmoodi toimima. Siiski võib eeldada, et mõnel määral motiveer ib muudatus isikuid oma küttesüsteemide korrashoiu peale rohkem mõtlema ja nende ohutuses veenduma. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike. Infot otsitakse juhul, kui tekib vajadus teada saada, kas konkreetsel aadressil asuv küttesüsteem on korras või mitte. Kui küttesüsteem on korras, ei avalda see sihtrühma jaoks mingit mõju. Kui aga näiteks isik avastab portaalist, et naaberkorteri või maja küttesüsteemi ei ole lubatud kasutada, võib eeldada, et ta hakkab jälgima, millal küttesüsteem korda saab või tuletab seda naabrile meelde. Selline heanaaberlik surve on ohutuse suurendamisega igati kooskõlas: me kõik peaksime saama elada turvalises ja ohutus keskkonnas. Ebasoovitava mõju risk Kuigi küttesüsteemide portaalis isikuandmeid ei avalikustata, on kinnistusregistri kaudu võimalik tuvastada, kellele küttesüsteem kuulub. Seetõttu on muudatus seotud ka isikuand mete töötlemisega. Eraelu puutumatuse riive tõttu peavad isikuandmete kaitse erandid ja piirangud piirduma rangelt vajalikuga. Kuigi kõnealusel juhul on kinnistusregistri kaudu võimalik teada saada, kellele kuulub mingil aadressil asuv küttesüsteem, siis arvestades küttesüstee mide andmete avalikustamise eesmärki – suurendada turvatunnet ja hoonete tuleohutust ning kaitsta 34 inimeste elu ja tervist – ei saa isikuandmete töötlemist sel eesmärgil ja sellisel moel pidada ebaproportsionaalseks. Nõuetele mittevastavad küttesüsteemid põhjustavad igal aastal tulekahju mitmes kodus, kus lisaks tulekahju koldele saab kahjustada ka naaberkorter või -elamu. Kui teha andmed küttesüsteemi seisukorra kohta avalikult kättesaadavaks, suurendab see riigis tuleohutust. Samuti motiveerib see isikuid rohkem oma küttesüstee me hooldama ja korras hoidma. Katkine küttesüsteem on võimalik ohuallikas nii hoone või selle osa valdajale kui ka teistele isikutele. Ohu esinemise või kahtluse korral on vaja rakendada meetmeid ohu tõrjumiseks. Seega on õigus saada teada võimalikust varitsevast ohust olulise m kui põhiseaduslik riive, mille puhul kontrollitakse tegelikult seda, kas isik täidab TuOS- i nõudeid. Nii nagu on võimalik huvi korral kontrollida liiklusregistrist sõiduki ajalugu, oleks edaspidi huvi korral võimalik veenduda ka küttesüsteemi korrashoius. Kokkuvõttes on ebasoovitava mõju risk väike. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäolise lt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuand mete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Andmekaitsealast mõjuhinnangut ei ole vaja eraldi koostada, sest kui lisada PäästeS-i õigus saada infot küttesüsteemi korrashoiu kohta, ei tekita see isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, mis eeldaks mõjuhinnangu koostamist. Juba praegu on võimalik kinnistusregistri kaudu teada saada, kellele kuulub mingi aadressiga elamu. Samas on turvalisuse ja ohutuse tagamiseks väga oluline, et info elukeskkonnast tulenevate ohtude kohta oleks inimestele kergesti kättesaadav. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks pigem väheoluline , kuid ohutust silmas pidades positiivne, sest motiveerib inimesi eelduslikult pöörama küttesüsteemide korrashoiule rohkem tähelepanu. 6.3. Vabatahtlike kaasamine demineerimistööle Kavandatav muudatus Muudatuse kohaselt on edaspidi võimalik kaasata vabatahtlikke ka demineerimistööle. I sihtrühm: riigiasutused  Päästeamet, kus töötab umbes 2200 töötajat. Mõju avaldub eelkõige Päästeameti demineerimiskeskusele, kus töötab 81 inimest. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.  PPA, kes hakkab tegema abidemineerijate taustakontrolli. Mõju valdkond ja kirjeldus Mõju Päästeameti töökorraldusele Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd tuleb luua töötav süsteem abidemineerijate rakendamiseks. Muudatus mõjutab Päästeameti töökorraldust, kuivõrd kaasneb ülesanne planeerida ja viia ellu abidemineerijate kaasamist demineerimistööle ning sellega kaasnevaid tegevusi, nagu väljaõpe ja nõuetele vastavus. Kehtestada tuleb uued töökorrad ja tagada, et neid tutvustatakse töötajatele ja uutele vabatahtlikele. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Selleks, et tagada demineerimistööl osalevatele abidemineerijatele vajalikud oskused ja teadmised, vajavad abidemineerijad väljaõpet ja 35 piisavat praktikat, et edaspidi ressursimahukal sündmusel või kriisi korral demineerimis töö l osaleda. Kuna demineerija igapäevased töövõtted ei erine sündmuse eripärast olenevalt, peavad demineerimistööl osalevad vabatahtlikud olema kursis kutseliste demineerijate igapäevatööga ja sulanduma meeskonda. See eeldab kutseliste demineerijate ja vabatahtlike ühisvalvet ja väljaõpet. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest negatiivne mõju puudub või on vähene. Kuigi abidemineerijate kaasamisega kaasnevad muudatused töökorralduses, tagatakse muudatuse tulemusena Päästeametile vajalik reserv, et tagada demineerimistöö toimepidevus võima like ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks. Mõju PPA töökorraldusele Taustakontrolli tegemine suurendab mingil määral PPA töökoormust, kuid muudatus, mille kohaselt hakkab PPA kontrollima Siseministeeriumi ja selle hallatava asutuse, sh päästeasutuse vabatahtlikuks saada soovijate tausta, näiteks Häirekeskuse vabatahtlike tausta, tehti juba eriteenistuste ühtlustamise eelnõuga. Usaldusväärsete inimeste abidemineerijaks võtmine tagab omakorda, et ülesandeid täidetakse otstarbekalt ja õiguspäraselt. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on oluline. Muudatuse tulemusel saab Päästeamet teha demineerimistööd ohutumalt ja tulemuslikumalt. II sihtrühm: Eesti elanikkond, sh hajaasustuse elanikud. 2022. aasta alguses oli Eesti rahvaarv 1 328 439. Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Eelnõu soodustab tööhõivet ja vabatahtlikku tegevust siseturvalisuse valdkonnas ning tagab tööjõu kriisiajal, mil vajadus Päästeameti demineerimiskeskuse isikkoosseisu järele märgatavalt kasvab. Eelnõu soodustab Päästeameti tegevuses vabatahtlikuna osalemise l võimalusi oskusi ja teadmisi täiendada. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusel on positiivne mõju Eesti elanike siseturvalisusele, kuna selle tulemusena luuakse Päästeametisse abidemineerijate reserv. Taustakontrolli regulatsioon tagab omakorda, et abidemineerijaks võetakse usaldusväärsed ja laitmatu taustaga isikud. Taustakontrolli võima lus välistab selliste inimeste abidemineerijaks võtmise, kes võivad olla halbade kavatsustega teiste inimeste või isegi Eesti riigi suhtes. Lisaks luuakse eraldi kriisirolliga abidemineerijate regulatsioon, et aidata riigis valitsevate kriiside korral Päästeametil teha demineerimistööd tõhusamalt ja kiiremini. Eelnõuga suurendatakse riigi julgeolekut ja ühiskonna turvalis ust, kasvatades Päästeameti suutlikkust täita kriisiajal tõhusalt vajalikke ülesandeid. Mõju ulatus on kokkuvõttes väike, kuna sihtrühma käitumine ei muutu ja sihtrühm ei pea muudatus te ga kohanema. Ebasoovitava mõju risk on väike. Mõju Kaitseväe ja Kaitseliidu võimetele, sh võimele moodustada sõjaaja üksusi, on väheoluline. Eelnõus on toodud, missuguste le abidemineerijatele kriisirolli määrata ei saa. Eelnõu kohaselt ei määrata kriisiro lli abidemineerijale, kes on juba riigikaitselisel ameti- või töökohal või sõjaaja ametikoha l. Eelnõuga paraneb Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine, sealhulgas koostöö NATO-ga, kuna sõjalise kaitse kõrval kasvab tuntavalt ka võime siseturvalisuse valdkonnas hübriidkonfliktide korral iseseisvalt reageerida ja julgeolekut tagada. 36 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on ühiskonna turvalisuse ja elanikkonna seisukohalt oluline ja positiivne. III sihtrühm: isikud, kes soovivad saada abidemineerijaks ja/või kriisirolliga abidemineerijaks. Peamine sihtrühm on Kaitseväe pioneeripataljonis lõhkematerja lide väljaõppe saanud ajateenijad, endised Päästeameti demineerimiskeskuse töötajad või isikud, kes on ajateenistuses saanud demineerimisväljaõppe. Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne mõju Mõju ulatus on eelduslikult keskmine. Kui kaasatavatel isikutel on demineerimistööga varasem kokkupuude ja demineerimisväljaõpe, ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Tavalised abidemineerijad ei osale demineerimiskesk use ülesannete täitmises iga päev, vaid teevad seda oma vabast ajast ja tahtest. Eelnõu muudatused tagavad abidemineerijatele vajalikud sotsiaalsed tagatised. Muudatused tagavad ka abidemineerija lähedastele kindluse, et kui isik ei saa kriisiajal Päästeameti tegevuses osalemise tõttu täita oma töö- või teenistusülesandeid, ei vähene tema perekonna sissetulek. Lisaks nähakse ette kulude hüvitamine ja tasu maksmine ulatusliku või pikaajalise demineerimistöö korral, kuhu abidemineerijaid on edaspidi võimalik kaasata. Kriisirolliga abidemineerijatele, kes kaasatakse demineerimistööle kriisiajal, võib eelnõu kohaselt maksta ka hüvitist. Hüvitise arvutamise aluseks võetakse viimane Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk. Ebasoovitava mõju risk on väike. Abidemineerijate varasem kokkupuude demineerimistöö ning selleks vajaliku väljaõppe ja varustusega lihtsustab nende kaasamist demineerimistööle. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 35 lõikes 1 on sätestatud, et kui teatavat tüüpi isikuandmete töötlemise, eelkõige uut tehnoloogiat kasutava töötlemise tulemusena ning isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäolise lt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht, hindab vastutav töötleja enne isikuand mete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele. Kui lisada PäästeS-i õigus andmeid töödelda, et hinnata isiku sobivust abidemineerijana, ei tekita see isikute õigustele ja vabadustele suurt ohtu, mis eeldaks eraldi andmekaitsea lase mõjuhinnangu koostamist. Ka kehtivate seaduste järgi töödeldakse ametiasutustesse kandideerijate ja vabatahtlike andmeid. Eelnõuga lisatakse rühm inimesi, kelle andmeid on vaja selleks, et hinnata nende sobivust demineerimistööl osalemiseks. Isikuandmeid säilitatakse turvalises keskkonnas nagu kõigi teenistujate andmeid. Seega ei teki abidemineerijate andmete töötlemisel ka suuremaid turvariske. Juurdepääs sellistele andmetele on reguleeritud asutuse sees. Arvestades, et isikud ise esitavad taotluse tulla abidemineerijaks, teavad nad arvestada, kuidas ja mis eesmärgil nende andmeid töödeldakse. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on pigem oluline. IV sihtrühm: ametiasutused ja ettevõtted, kes on abidemineerijate ja kriisirolliga abidemineerijate alalised tööandjad. Kuivõrd abidemineerijate arvu on keeruline prognoosida, on keeruline tuua ka konkreetselt välja, kui paljusid tööandjaid võib see muudatus tulevik us puudutada. 37 Mõju valdkond ja kirjeldus Mõju majandusele Tavalisel abidemineerijal on õigus saada demineerimistööl osalemiseks kokkuleppel tööandjaga vaba aega. See tähendab, et abidemineerija võib küll osaleda tööajast demineerimistööl, kuid selleks peab tal olema tööandja nõusolek. Tegemist on tööandja ja töötaja kokkuleppega, millesse Päästeamet ei sekku. Töölt puudutud aja eest ei maksa riik tööandjale ega abidemineerijale tasu, välja arvatud ulatusliku ja pikaajalise demineerimistöö korral. Kui kriisirolliga abidemineerija kaasatakse kriisiajal demineerimistööle, ei saa ta sel ajal teha oma igapäevatööd või ei saa seda teha samas mahus. Mõju ulatus on väike, kuivõrd muudatus puudutab vaid neid tööandjaid, kelle töötaja, kes on ühtlasi abidemineerija, on andnud nõusoleku kriisirolli määramiseks ja kes kaasatakse kriisiajal demineerimistööle. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd selliseid kriisiolukordi, kus oleks tingimata vaja demineerimistööle kaasata lisatööjõudu, ei juhtu praktikas tihti. Ebasoovitava mõju risk on kokkuvõttes väike. Tööandja majandustulemused võivad halveneda juhul, kui kriisirolliga abidemineerija on ettevõttes ametikohal, mis mõjutab olulisel määral kasumi teenimist. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline. 6.4. Abidemineerijate daktüloskopeerimine ja neilt DNA-proovi võtmine Kavandatav muudatus Sarnaselt demineerimistööga seotud päästeametnikele hakatakse daktüloskopeerima ja DNA- proove võtma ka abidemineerijatelt. I sihtrühm: abidemineerijad (aastas soovitakse kaasata maksimaalselt 40) Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne mõju Isikuandmete kaitse on osa PS-s sätestatud igaühe õigusest perekonna- ja eraelu puutumatus e le. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi PS-i § 26 kohaselt kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Eelnõus on selgelt välja toodud, millisel eesmärgil võib abidemineerijaid daktüloskopeerida ja neilt DNA-proovi võtta. Eesmärk on väga konkreetselt piiritletud, mis tähendab, et muul eesmärgil neid andmeid töödelda ei tohi. Andmekogusse ABIS kantud andmeid võib töödelda isiku tuvastamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks seaduses sätestatud juhtudel. Isikuandmete töötlemise eesmärgi sõnastamine aitab andmesubjektil mõista, millise avalikes huvides ülesande täitmiseks tema andmeid töödeldakse , ja hinnata andmete kogumise eesmärgipärasust. Isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud seaduslikkuse nõue tähendab, et isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus. Biomeetriliste andmete kui isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses isikuandmete eriliigi töötlemise võimalikud õiguslikud alused on nimetatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 2. Õiguslik alus biomeetriliste andmete kogumiseks andmekogusse ABIS on artikli 9 lõike 2 punkt g, mille kohaselt võib andmeid töödelda, kui see on vajalik olulise avaliku huviga seotud põhjustel Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel ja proportsionaalne saavutatava eesmärgiga ning austab isikuandmete kaitse õiguse olemust ning on tagatud sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. 38 Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline, arvestades, et andmete töötlemise eesmärk on konkreetselt sätestatud ja andmete töötlemine on proportsionaalne saavutatava eesmärgiga. II sihtrühm: asjakohased riigiasutused (PPA, EKEI) Mõju riigiasutuste töökorraldusele Arvestades abidemineerijate võimalikku arvu (aastas maksimaalselt 40) ja seda, et tegevus on ühekordne, on mõju riigiasutuste töökorraldusele pigem väike. Demineerimistööga seotud päästeametnikke daktüloskopeeritakse ja neilt võetakse DNA-proove juba praegu, et välistada lõhkematerjaliga seotud süütegude menetlemisel kiiresti lõhkematerjali seaduslikud käitlejad. Muudatustega on võimalik välistada lõhkematerjaliga seotud süütegude algstaadiumis kiiresti ka abidemineerijad. Kui leitud jälgede hulgast välistada lisaks päästeametnikele ka abidemineerijad, vähendab see vajadust isikuid daktüloskopeerida, teha asjaomaseid analüüse ja võtta välistamiseks vajalikke DNA-proove. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on positiivne ja kokkuvõttes väheoluline. 6.5. Kontaktandmete kasutamine Häirekeskuse teenuste arendamiseks ja nende kvaliteedi tagamiseks Kavandatav muudatus Häirekeskuse teenust tarbinud kliendi käest hakatakse küsima tagasisidet teenusega rahulolu kohta. I sihtrühm: isikud, kellelt küsitakse tagasisidet osutatud teenusega rahulolu kohta. Sihtrühma s on umbes 6000 inimest. Arvestades Eesti elanike koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju valdkond ja kirjeldus Sotsiaalne mõju Mõju ulatus on eelduslikult väike, sest sihtrühma käitumine eriliselt ei muutu. Tagasis idet küsitakse juhuvalimi alusel inimestelt, kes on pöördunud Häirekeskuse poole telefonil 112 või 1247. Mõju avaldumise sagedus on väike. Tagasiside küsitakse ühe kuu jooksul pärast kontakti Häirekeskusega. Ebasoovitava mõju risk on väike. Kliendile jääb alati õigus küsitluses osalemisest keelduda. Muid isikuandmeid peale telefoninumbri tagasiside küsimisel ei kasutata ja andmekogusse küsitlusest saadud lisaandmeid isikustatuna ka ei kanta. Oluline on saada tagasisidet selleks, et teenuseid arendada, mitte koguda või töödelda vastajate isikuandmeid. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline. II sihtrühm: Häirekeskus, kus töötab umbes 250 töötajat. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Mõju valdkond ja kirjeldus Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja avalike teenuste osutamise kvaliteedile Mõju ulatus on väike. Muudatusega kaasnevad töökorralduslikud muudatused, sh töötatakse välja tagasiside küsimise ja analüüsimise süsteem ning tehtud järelduste rakendamise süsteem. Muudatuse tulemusena rakendab Häirekeskus süsteemi, kus igalt teenust tarbinud kliendilt oleks võimalik küsida teenusega rahulolu kohta tagasisidet. Mõju avaldumise sagedus on väike 39 ja sõltub tagasiside küsimise sagedusest. Samas kaob muudatuse tulemusel vajadus tellida rahulolu- uuringut. Ebasoovitava mõju risk on väike. Kuigi muutub töökorraldus, võimaldab muudatus saada vajalikku tagasisidet asutuse teenustele, et neid arendada ja nende kvaliteeti parandada. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline ja pigem positiivne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja KOV-i tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Abidemineerijate kaasamine Päästeameti tegevusse Abidemineerijate kaasamiseks ja rakendamiseks vajab Siseministeeriumi valitsemisala lisaraha suurusjärgus 300 000 – 350 000 eurot aastas. Lisaraha on vaja, et tagada abidemineerijate le vajalik tehnika, isikukaitsevarustus, väljaõpe ja täiendkoolitus. Lisaraha taotleb Siseministeerium riigi eelarvestrateegia tulevastes protsessides. Kriisirolliga abidemineerijate kaasamise kulud kriisiajal. Eelnõu kohaselt võib kriisirolliga abidemineerijale, kes osaleb Päästeameti tegevuses kriisiajal, maksta hüvitist. Eeldusel, et selliseid kriise, mille korral on vaja kaasata Päästeameti tegevusse ka kriisirolliga abidemineerijaid, juhtub praktikas vähe, ei saa prognoosida, et need kulud oleksid riigieelar ve mõistes pikas perspektiivis märkimisväärsed. Abidemineerijate daktüloskopeerimise, DNA-proovide võtmise ja nende analüüsimise ga seotud kulud. DNA-proovi keskmine hind on 57 eurot, daktüloskopeerimise hind sõltub selleks kasutatavatest vahenditest (jäljendi võtmine elektrooniliselt või paberile). DNA- analüüside kulud kaetakse EKEI ja olemasolevatest eelarvelistest vahenditest. DNA-proovide võtmise ja isikute daktüloskopeerimise ning andmete edastamisega seotud kulud kaetakse PPA eelarve olemasolevatest vahenditest. Arvestades abidemineerijate arvu (aastas u 40 isikut) ei ole eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud märkimisväärsed. Lõhkematerjaliga seotud süütegude toimepanemise korral toovad muudatused kindlasti kaasa teatava rahalise kokkuhoiu. Kui leitud jälgede hulgast välistatakse lisaks päästeametnikele ka abidemineerijad, vähendab see vajadust isikuid daktüloskopeerida, teha asjaomaseid analüüse ja võtta välistamiseks vajalikke DNA-proove. Küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamine Küttesüsteemide korrashoiu andmete avalikustamisega vähenevad päringud Päästeametile, kuna inimesed saavad veenduda huvipakkuva küttesüsteemi korrashoius küttesüstee mide portaali kaudu ise. Ka KOV-d saavad edaspidi küttesüsteemide seisundi avalikustamise kaudu hõlpsamalt kasutusloa väljastamisel veenduda hoone küttesüsteemide nõuetele vastavuses. See omakorda lühendab loamenetluse aega. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse l tuleb PÄIS-s mõnda kohta lisada autentimisliides, aga et Päästeamet PÄIS-i koos SMIT-ga pidevalt arendab, ei kaasne sellega märkimisväärseid lisakulusid. Autentimisliidese ga kaasnevad lisakulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Teavituste ja meeldetuletuste saatmine Kuna Päästeamet saadab edaspidi meeldetuletusi ja teavitusi ning seega juhib inimesi pöörama tuleohutusküsimustele, näiteks korstnapühkimisele, senisest rohkem tähelepanu, võime järeldada, et edaspidi on riigis rohkem tuleohutuid hooneid. Kuna PÄIS võimaldab saata automaatseid teavitusi ja meeldetuletusi, ei kaasne muudatusega riigile lisakulusid. 40 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks muudetakse järgmisi rakendusakte: 1) siseministri 10. novembri 2010. aasta määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ (rakendusakti kavand nr 1); 2) siseministri 9. novembri 2011. aasta määrus nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ (rakendusakti kavand nr 2); 3) siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 15 „Ülesande täitmisel osalenud vabatahtlik u päästja hukkumise, surma või osalise või puuduva töövõime korral makstava hüvitise ja kulude arvutamise, määramise ning maksmise kord ja ulatus“ (rakendusakti kavand nr 3); 4) Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ (rakendusakti kavand nr 4); 5) siseministri 21. detsembri määrus nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüstee mi pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 5); 6) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrus nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 6); 7) siseministri 18. veebruari 2021. aasta määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ (rakendusakti kavand nr 7); 8) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrus nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 9); 9) Vabariigi Valitsuse 7. juuni 2013. aasta määrus nr 90 „Riikliku sõrmejälgede registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (rakendusakti kavand nr 10). Lisaks kehtestatakse TuOS-i § 32 lõigete 4 ja 5 alusel kehtestatud siseministri 30. augusti 2010. aasta määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ uus terviktekst. Uus määrus kehtestatakse TuOS-i § 32 lõike 4 alusel, kusjuures lõige 5 tunnistatakse eelnõu kohaselt kehtetuks (rakendusakti kavand nr 8). Rakendusakti kavandid on lisatud seletuskirjale (vt lisa). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Seaduse jõustumise kuupäev annab piisava aja rakendusaktide koostamiseks ja asutustele võimaluse teha kindlaks kuupäevaks ettevalmistus i seadusmuudatuste rakendamiseks, näiteks abidemineerijate kaasamiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumite le ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, PPA-le, Häirekeskusele, Sisekaitseakadeemia le, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele, Kaitsepolitseiametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing, MTÜ-le Päästeliit, Eesti Tuleohutuspaigald iste Hooldajate Keskliidule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, MTÜ-le Eesti Tuleohutusekspertide Liit, Eesti Turvaettevõtete Liidule ja EKEI-le. 41 Algatab Vabariigi Valitsus „…” ……………...2022 42