Vastus selgitustaotlusele

Saatja: Arvo Rammus </o=Majandus-Teede-Sideministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=arvo.rammus> Saaja: '[email protected]', Oliver Gailan Teema: Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud taotleja Edastame Teile Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) vastuse selgitustaotlusele järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme taotluste läbivaatamise kohta. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 27.08.2020 määruse nr 53 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise teise etapi toetusmeetme tingimused ja kord“ (määrus) on koostatud lähtudes Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud suunistest, määrustest, direktiividest ja definitsioonidest nii lairiba valdkonna tehnoloogiate kui ka riigiabi andmise osas. Kuigi üldpõhimõttena lähtub nii Euroopa Komisjon kui ka Eesti riik tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest, on tulenevalt Euroopa Liidu kui ka Eesti poliitilistest eesmärkidest kiire interneti kättesaadavuse suurendamiseks maapiirkondades seatud kindlad tehnilised nõuded, millele avaliku rahaga toetatud võrk peab vastama. TTJA ei saa nõustuda Elevi AS seisukohaga, et pelgalt masti püstitamine, mis on varustatud side- ja elektriühendusega ning omab otsenähtavust aadressiobjektidele, on samaväärne kaablil baseeruvate võrkudega või masti püstitamisega, millega koos konkreetselt liituda soovijatele rajatakse ka litsentseeritud sagedusaladel liinid. Allpool meie selgitused vastavalt Teie esitatud küsimustele: 1. Palun Tehnilise Järelvalve ja Tarbijakaitse Ametil üksikasjalikult selgitada millistel asjaoludel ei vasta Elevi AS taotlus määrusele. Mille alusel otsustati, et taotluses kirjeldatud tegevus ei taga määruse § 7 lõike 2 nõude täitmist: ei tagata taotluses esitatud aadressiobjektide omanike või kasutajate liitumine määruses sätestatud tingimustel. Määruse eesmärk on võimaldada lõppkasutajal ülikiire lairibateenuse kasutamist taotluses esitatud aadressiobjektidel. See eeldab lisaks mastile ka andmete ülekandmise võimalust mastist kõppkasutajani. Tuginedes konkreetsele näitele, siis liini rajamist mastist lõppkasutaja aadressiobjektini ja selle sisse (§ 14). Liin on elektroonilise side seaduse kohaselt tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga – raadioühenduse puhul moodustub liin raadiolainete vahendusel mastis asuva tugijaama seadme ning lõppkasutaja terminaliseadme vahel. Ei taotluses ega täpsustavate küsimuste vastuses ei ole selge, kuidas taotleja selle eesmärgi saavutab, ehk tagab liitumise seda soovinud lõppkasutajale. Täpsustavate küsimuste vastustes on küll toodud viiteid erinevatele seadmetele, kuid enamus välja pakutud seadmed on mõeldud kasutamiseks loavabadel sagedustel, mida võivad kasutada loata kõik isikud, millede puhul ei ole garanteeritud häirepuhtus ja mis seetõttu ei taga määruses nõutud kvaliteeti. TTJA andmetel ei ole taotlejal võimalik kasutada ka teisi väljapakutud seadmeid, kuna need nõuavad kasutamiseks sagedusluba, mida taotlejal ei ole. Elevi AS väidab, et määrusest ei tulene, et just taotleja peab pakkuma üle 100 Mbit/s lairiba teenust. samas ei taga kirjeldatud lahendus lõppkasutajale võimalust liitumiseks, kuna puudub ühendus (liin) masti ja aadressiobjekti vahel ning taotleja ei taga seda oma tehnilise lahendusega. Lähtuvalt ülaltoodust ei taga Elevi AS tehniline lahendus omanike või kasutajate liitumise määruses sätestatud tingimustel. 2. Asjaolu, et Elisa Eesti AS mastide ehitamise taotlus on tunnistatud vastavaks, kuid Elevi ASi oma mitte, viitab taotlejate ebavõrdsele kohtlemisele. Palun Tehnilise Järelvalve ja Tarbijakaitse Ametil selgitada, milles seisneb erinevus Elisa Eesti ASi ja Elevi AS mastide vahel, et ühed kvalifitseeruvad toetusele aga teised mitte. Veendumaks, et üht taotlejat ei ole eelistatud teisele palume TTJA-l edastada Elevi ASle Elisa Eesti ASi taotlus ja teabevahetus taotleja ja toetuse andja vahel. TTJA ei hinnanud pakkumustes mitte maste, vaid pakkumuste vastavust määrusele. TTJA tunnistas Elisa Eesti AS taotluse vastavaks, kuna taotluse ja avalike andmete põhjal ei olnud kahtlust, et peale juurdepääsuvõrgu masti rajamist suudetakse tagada taotluses märgitud aadressiobjektidele liitumine. Elisa Eesti AS pakutud tehniline lahendus tagab määruse nõuete, sh § 7 lõike 2, täitmise. Oluline erinevus kahe raadiolahendust pakkuba taotluse vahel on ka määruse eesmärkide täitmiseks (sh liini rajamine) vajaliku sagedusressursi kasutamise võimalus või selle puudumine. Elisa Eesti AS-il on piisavalt sagedusressurssi, mis võimaldab tagada nõuetekohase lairibaühenduse. Loomulikult peab ka Elisa Eesti võimaldama teistel teenuseosutajatel juurdepääsu oma mastile, kuid ainult sellest ei piisa lõppkasutajatele taotlusejärgsetel aadressiobjektidel teenuse pakkumiseks. Edastame ka väljavõtte Elisa AS taotlusest, millele lõppu on lisatud nende kodulehe viide nende poolt kasutatavale ühele liini lahendusele. Lugupidamisega Arvo Rammus Nõunik 667 2071| [email protected] <mailto:[email protected]> | www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, 10142 Tallinn