Sisendi küsimine

Saatja: Riina Tamm Saatmisaeg: kolmap�ev, 11. november 2020 17:50 Adressaat: [email protected] Teema: ELi renoveerimislaine strateegia - TTJA sisend/seisukoht Tere, Tarbijakaitse ja Tehnilise J�relevalve Amet leiab, et Euroopa Komisjoni poolt v�lja pakutud renoveerimise laine (A Renovetion Wave for Europe) on ambitsioonikas ning saavutatav kuid eelduseks on ressursside suurendamine, seda nii rahastamises kui ka inimestesse ning kommunikatsiooni. TTJA toob v�lja punktid millele peab Eesti riik t�helepanu p��rama kui ta v�tab �le Euroopa komisjoni ettepanekud: 1) Remondi v�lg - Eesti hoonefondil (ehitatud enne 2000) on juba suur remondiv�lg, mis v�ljendub et selles et hooneid ei ole piisava hoolsusega hooldatud (lagunevad r�dud, ebapiisav ventilatsioon, hoonete vajumised jms). Samuti l�heneb suur osa elamufondist oma eluea piirile 60+ aastat. Ehk riik peab selle probleemiga tegelema niikuinii � toetades siis KOV-e v�i siis jagama toetusmeetmeid K�-dele. Kasutades EL-i renoveerimislainet, on Eesti riigil v�imalus lahendada mitu probleemi �he korraga � energiat�husus, hoonete kasutusea pikendamine aga ka ligip��setavus. 2) Vajalike spetsialistide piisavus � Kui hakatakse suures mahus rekonstrueerima v�ib pudelikaelaks saada p�devate isikute piisav hulk (arvutusliku energiam�rgise v�ljastamise p�devus on hetkel 78 isikul, kes v�ivad v�ljastada energiam�rgiseid keerukamatele hoonetele kui �ksikelamud. Kui ehituslube v�ljastatakse ~ 5000-6000 millest 30% on keerukamatele hoonetele, ) ehk riik peab panustama p�devuste laiendamisse ning p�devuste t�stmisesse. 3) Tootlikkuse suurendamine ja uute tehnoloogiate juurutamine ehitust��del � heaks n�iteks on siin TalTechi pere �hiselamu renoveerimine tehases toodetud moodulkomponentidega, kui seda v�imalust annaks n��d mastaapselt suurendada � siis kulgeb renoveerimine kiiremini ja tekkib kindlasti ekspordi v�imalus (materjal + teenused+ innovatsioon). Siin MKM on alustanud juba pilootprojektiga t��pelamute rekonstrueerimiseks. 4) Taastuvenergia � Uute hoone rajamisel l�htutakse et hoone oleks tark, energias��stlik ning hea sisekliimaga, aga hoone kasutab siiski oma toimimiseks energiat ja siin tuleb soodustada taastuvenergia kasutusele v�ttu. TTJA n�eb oma t��s, et puudu on inimestel teadlikkusest, kuidas tuulepargid ja p�ikesefarmid aitavad j�uda kliimaeesm�rkide t�itmisele ning miks nende arendamine on oluline (nn. �NIMBY� efekti v�hendamine). Oluline on ka energiasalvestuse v�imaluste loomine, v�rgukindluse ja -paindlikkuse tagamine. 5) Digitaliseerimine ja automatiseerimine � Kuigi Eesti on �ldise digitaliseerituse tasemelt eesrindlik, on ehituses digitaliseerimine v�ike. Potentsiaal on nii projekteerimises (BIM mudelid), lubade menetluses (automaatne kontroll osaliselt) kui ka hilisem kinnisvara hooldus (nutivalmiduse ehk smart readiness inicator rakendamine). See omakorda n�uab ka ehitusvaldkonna spetsialistide digioskuste arendamist (nt. KOV-ide ehituslubade menetlejad). Automatiseerimine - n�iteks tarbimisandmetel p�hinev energiam�rgis � kui k�ik hoone energiatarbimise andmed on �hes andmelaos, ning kinnisvara tarbijal (ost-m��k-��rimine) on v�imalik saada andmed hoone energiaklassi kohta operatiivselt, et teha oma teadlik valik 6) J�relevalve � Eestis on energiat�hususe miinimumn�uded kehtinud alates 2009 aastast, aga j�relevalve maht limiteeritud � riik loodab palju KOV-ide spetsialistidele, kellel ei ole piisavalt teadmisi ega aega et s�veneda energiat�hususse. J�relevalve efektiivsust aitab t�sta, kui vajalike sisendandmeid kontrollitakse automaatselt � masinloetavad andmed. 7) Turut�rked � Suur probleem on kuidas renoveerida kinnisvara seal, kus kinnisvara hind on madal � kuidas leida kasumlikkus seal. 8) �risektori investeeringud � kuidas soodustada erasektorit investeerida renoveerimisse. 9) Kommunikatsioon ja koordineerimine � hetkel tegelevad erinevate energiat�hususe meetmetega nii MKM, RAM kui KeM, koos oma all�ksustega. Seet�ttu on koordineerimine kohati killustatud ning ei ole ka �ht kontaktpunkti, kus kodanik saaks huvi ja k�simuste korral vastuseid saada (nn. one stop-shop). Eri kompetentsid eri asutustes peaksid rohkem koost��d tegema, infot vahendama, �hiseid eesm�rke seadma. Kui �hes �ksuses miski toimib on v�imalus seda rakendada ka teistes �ksustes. �htne ja s�steemne menetlus ning andmete kogumine. Kokkuv�tvalt TTJA leiab et ambitsioonikad eesm�rgid on innustavad ja edasiviivad, aga oluline on ka riigi poolt koordineeritum meetmete, kompetentsi ja lahenduste soodustamine/pakkumine. Vabandan, et meie vastus veidi hilines. T�iendavate k�simuste korral palun v�tta �hendust. Lugupidamisega Riina Tamm ehitusosakonna peaspetsialist 667 2180 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise J�relevalve Amet Endla 10a, 10142 Tallinn