Kiri

MTÜ Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit ● Reg 80585753 ● Aadress: Rotermanni 14, Tallinn 10111 ● Telefon: +372 58878876 ● E-mail: [email protected] ● www.eskl.ee Kaur Kajak Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Tallinn Endla 10a 2. november 2020.a. Tallinn 10122 Edastatud e-posti teel: [email protected] Pöördumine Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit (ESKL) pöördub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poole seoses järgneva olukorraga. 2020. aasta kevadel kehtestas Vabariigi Valitsus koroonaviiruse pandeemia tõttu välja eriolukorra ning keelas kõik avalikud üritused. Seetõttu olid ürituste korraldajad sunnitud kontserdid tühistama või lükkama need edasi sügisesse või järgmisesse aastasse. Käesoleval hetkel kehtivad ürituste korraldamisele jätkuvalt piirangud, näiteks siseruumides toimuvatele avalikele üritustele on seatud 750 külastaja piirang. Nakatumiste arv on aga Eestis tõusutrendis, mistõttu ei ole lähikuudel näha olukorra normaliseerumist. Kuna paljusid suurkontserte ei tühistatud, vaid muudeti üksnes ürituse toimumisaega, on tarbijad hakanud kontsertide korraldajatelt nõudma piletiraha tagastamist. Selliseid nõudeid hakkab järgnevatel kuudel tulema ilmselt järjest rohkem, sest Vabariigi Valitsuse seatud piirangute tõttu ei ole võimalik suurkontserte lähiajal korraldada, ning ka sügisesse planeeritud kontserdid tuleb edasi lükata järgmisesse või ülejärgmisesse aastasse. Sellised olukorrad, kus tarbijad nõuavad edasilükatud kontsertide puhul piletiraha tagastamist, on mitmel korral jõudnud ka Tarbijavaidluste komisjoni (TVK). Sealjuures on TVK sisult sarnastes vaidlustes jõudnud erinevate otsusteni (nii tarbija kasuks kui ka tarbija kahjuks). Enne vaidluse TVK-sse jõudmist nõustab tarbijaid samades küsimustes ka TTJA, kes soovitab küll tarbijatel otsida kontserdikorraldajatega kompromisse, kuid kui tarbijale pakutud alternatiivid ei sobi (uus kuupäev, mõne teise kontserdi külastus või kinkepilet), on TTJA hinnangul tarbijal õigus piletiraha tagasi nõuda. Sellisel lähenemisega kaasnevad suurkontsertide korraldajatele, aga ka kogu sektorile, lähiajal pöördumatud tagajärjed. Nagu 21.10.2020 toimunud ESKL ja TTJA kohtumisel selgitatud, siis kontserdikorraldajad kannavad juba mitmeid kuid (isegi kuni aasta) enne kontserditoimumist suurel hulgal kulusid (esinejatasu ettemaks, reklaam, ruumide rent, piletivahendustasu, käibemaks jne), mida ei ole kontserdi edasilükkumisel või ärajäämisel kontserdikorraldajatel võimalik enamjaolt tagasi saada. Olukorras, kus tarbijad hakkavad massiliselt piletiraha tagasi nõudma, tekib olukord, kus kontserdikorraldajad ei ole suutelised piletiraha tarbijatele tagastama, sest kogu senine piletitulu on tasutud erinevate kulutuste katteks. See toob omakorda paratamatult kaasa kontserdikorraldajate pankrotistumise laine. Seaduse järgi tekib igal ettevõtjal, kes on muutunud maksejõuetuks, kohustus anda sisse pankrotiavaldus. Sellisest olukorrast ei võida ei kontserdikorraldajad ega ka tarbijad. ESKL hinnangul ei võta TTJA ega ka TVK senine praktika arvesse seda, et koroonaviiruse leviku näol on tegemist ülemaailmse pandeemiaga ning riik on kehtestanud seetõttu piirangud kontserdikorraldajate tegevusele. Olukorras, kus kontsertide edasilükkumine on tingitud korraldajatest sõltumatutest asjaoludest, sh riigi enda seatud keeldudest, on ebaõiglane jätta neid asjaolusid õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel tähelepanuta. Seda enam, et kehtiv võlaõigusseadus (VÕS), sh võlaõigusseaduse kommentaarid, ei näe ette tarbijatele automaatset õigust piletiraha tagasiküsimiseks ning võimaldab selliste vaidluste kerkimisel paindlikku lähenemist, sh arvestades tarbijate huvide kõrval ka ettevõtjate huvisid. ESKL teeb eelnevast tulenevalt TTJA-le ettepaneku muuta TTJA senist praktikat võlaõigusseaduse tõlgendamise osas järgmiselt: 1. Korraldaja tahtest mittetulenevatel põhjustel ürituse edasilükkumisega ei kaasne tarbijale automaatset õigust lepingust taganemiseks ning piletiraha tagasi nõudmiseks; 2. Korraldaja tahtest mittetulenevatel põhjustel ürituse edasilükkumise korral ei ole reeglina tegemist olulise lepingurikkumisega ning ürituse korraldajal on igal juhul õigus pakkuda tarbijale heastamist (ka olulise lepingurikkumise puhul); 3. Tarbija taganemisõiguse olemasolu tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Eelkõige tuleb hinnata, kas tegemist on antud juhul üldse olulise rikkumisega ning kas tarbijal on õigus heastamisest keelduda, st kas esinevad erandlikud asjaolud heastamisest keeldumiseks. Tarbija väited uue kuupäeva või teise ürituse sobimatuse kohta peavad olema põhjendatud ning tõendatud. Järgnevalt selgitame oma seisukohti täpsemalt. 1. Võlaõigusseaduse sätted võimaldavad paindlikku lähenemist 2. ESKL palus Advokaadibürool Sorainen analüüsida, kas kehtiv võlaõigusseadus (VÕS) võimaldab sellist tõlgendust, millega ei kaasneks kontserdikorraldajatele ilmtingimata koroonakriisi tingimustes ärajäänud kontsertide piletiraha tagastamise kohustust pileti ostnud klientidele. 3. Kokkuvõttes jõudis advokaadibüroo Sorainen seisukohale, et võlaõigusseaduse kehtiv sõnastus võimaldab piletite tagasiostu vaidlustes ettevõtja (kaupleja) suhtes paindlikku lähenemist nii VÕS § 116 lg 1 alusel kui ka VÕS § 107 alusel või ka nende mõlema koostoimes, millega ei tohiks kaasneda piletiraha tagastamise kohustust: 1. VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kui üritus lükkub ajaliselt üksnes edasi, kuid esinejad ja toimumiskoht ning muud tingimused jäävad samaks, ning tarbijal puudub huvi just konkreetse toimumiskuupäeva vastu, siis sellisel juhul ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annaks tarbijale õiguse lepingust taganemiseks ja piletiraha tagasinõudmiseks. 2. VÕS § 107 lg 3 alusel ei saa tarbija taganeda lepingust ning nõuda raha tagastamist, kui kaupleja on tarbijale teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja  ajast ning tarbija, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. Seega juhul, kui kaupleja soovib lepingu rikkumise heastada näiteks uue kontserdiaja või kinkepileti pakkumise teel, ei tohiks tarbijal üldjuhul tekkida õigust heastamisest keelduda ja lepingust taganeda. Heastamisest keeldumist ei saa pidada õigustatuks ainuüksi seetõttu, et kahjustatud pool on kaotanud huvi lepingulise suhte jätkumise vastu, st ürituse toimumise vastu konkreetsel kuupäeval, vaid selleks peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. 1. Kontserdi kuupäeva muutumine ei ole oluline lepingurikkumine 2. VÕS § 116 lg 1 alusel võib lepingupool lepingust taganeda juhul, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Seega võib ka tarbija lepingust taganeda ja piletiraha tagasi nõuda üksnes juhul, kui on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kui üritus lükkub ajaliselt üksnes edasi, kuid esinejad ja toimumiskoht ning muud tingimused jäävad samaks, siis ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega, mis annaks tarbijale õiguse lepingust taganemiseks. Sõlmitud lepingu eesmärgiks on reeglina just konkreetse kontserdielamuse pakkumine, mitte aga ürituse toimumine konkreetsel kuupäeval. Mööname, et kontserdi toimumise kuupäev ei ole tarbija jaoks vähetähtis tingimus, kuid see ei ole ka sellise kaaluga, mis teeks sellest olulise lepingutingimuse. 3. Eelnevat kinnitab ka VÕS § 116 lg 4, mille kohaselt peab lepingust taganemist sooviv lepingupool (st tarbija) teisele poolele (st kontserdikorraldajale) andma esmalt täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Tähtaega ei pea andma olukorras, kus rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu – näiteks juhul kui tarbija põhjenduseks on, et ta oli huvitatud just konkreetsel kuupäeval ürituse toimumise vastu. Selliseks juhtumiks on näiteks olukord, kus tarbija oli just sel kuupäeval plaaninud olla kontserdi toimumise asukohas puhkusel ning soovis külastada mõnda üritust. Või siis soovis tarbija tähistada mõnda olulist tähtpäeva (sünnipäeva, pulmaaastapäeva vms), külastades just sellel tähtpäeval mõnda kontserti või üritust. Sellisel juhul võib tarbija koheselt lepingust taganeda. Üldiselt peaks aga tarbija andma kauplejale täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks, st kontserdi korraldamiseks. 4. Samuti ei saa rääkida olulisest lepingurikkumisest, kui kontsert lükkub edasi kontserdikorraldajatest sõltumatul põhjusel. VÕS § 116 lg 2 p 3 alusel loetakse oluliseks lepingurikkumiseks, kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval juhul on koroonaviiruse leviku näol tegemist ülemaailmse pandeemiaga ning riik on oma sunnijõuga keelanud kontsertide korraldamise või piiranud nende toimumist. Kontserdikorraldajad ei ole ühelgi viisil põhjustanud kontserdi edasilükkamist. Vastupidi, kontserdikorraldajad soovivad oma kohustust riigi poolt etteantud raamistikus täita ning on seetõttu kontsertide toimumisajad edasilükanud, selle asemel, et need tühistada. 5. Lisaks näeb VÕS § 116 lg 4 ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Kuivõrd kontserdikorraldajad on  saadud piletitulust kandnud kontserdi ettevalmistamiseks eelnevalt juba väga palju kulutusi, kaasneks sellega kontserdikorraldajatele ebamõistlikult suur kahju, sh võib tekkida kontserdikorraldajate maksejõuetuse olukord. 6. Seega kokkuvõttes ei ole kontserdi edasilükkumine reeglina oluline lepingu rikkumine, mis annaks tarbijale õiguse lepingust taganeda ning piletiraha tagasi nõuda. Kontserdi edasilükkumisega muudetakse üksnes kontserdi toimumisaega, aga kõik teised olulised kokkuleppetingimused (ürituse koht, sisu, maksumus jmt) jäävad muutumatuks. Ka tarbija peaks andma esmalt kontserdikorraldajale täiendava tähtaja oma kohustuse täitmiseks. 1. kontserdikorraldajal on õigus rikkumine heastada VÕS § 107 alusel 2. VÕS § 107 lg 3 alusel ei saa tarbija taganeda lepingust ning nõuda raha tagastamist, kui kontserdikorraldaja on tarbijale teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning tarbija, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus. 3. Kontserdikorraldaja võib rikkumise heastada järgmiste tingimuste täitmisel: 1. Heastamine on mõistlik – tuleb kaaluda, kas uue täitmissoorituse tegemise võimaluse andmine on lepingu olemust ja eesmärki arvestades põhjendatud ning kooskõlas näiteks tavadega majandustegevuse valdkonnas; arvestada kontserdikorraldaja huvi heastamise vastu ning võimalikke negatiivseid tagajärgi tema jaoks. Tarbija ei või keelduda heastamisest ainuüksi seetõttu, et tegemist on näiteks olulise rikkumisega, kui heastamisega on võimalik saavutada lepingu eesmärk suures ulatuses. Siin tuleb muuhulgas arvesse võtta seda, et kõik kontserdid siiski toimuvad hilisemal kindlaksmääratud ajal või on kontserdikorraldaja andnud tarbijale võimaluse uus üritus valida. Samuti tuleb siin arvesse võtta seda, et kontserdikorraldajale on negatiivseks tagajärjeks maksejõuetuse tekkimine, mis välistab hiljem ka tarbija jaoks kahju hüvitamise võimaluse. 2. Heastamine ei ole tarbijale liigselt koormav – heastamisest keeldumine on õigustatud, kui heastamine ei kõrvalda rikkumise tagajärgi või kui tarbija peab kandma põhjendamatuid täiendavaid kulusid ning kontserdikorraldaja ei tasu neid tarbija nõudmisel ette või ei anna tagatist kulutust hüvitamisel. Seega kui kontserdikorraldaja pakub tarbijale ebamugavuste hüvitamist (nt sõidukulud vms), ei saa heastamist pidada tarbijale liigselt koormavaks. 3. Tarbijal ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda – see eeldus hõlmab võlaõigusseaduse kommentaaride kohaselt eelnevaid punkte. VÕS kommentaarides selgitatakse, et heastamisest keeldumist ei saa pidada õigustatuks ka näiteks ainuüksi seetõttu, et kahjustatud pool on kaotanud huvi lepingulise suhte jätkumise vastu. Asjaolu, et tarbijal ei ole enam huvi sama ürituse külastamise vastu teisel kuupäeval või ka teiste pakutavate ürituste vastu, ei tähenda, et tarbijal oleks õigustatud huvi heastamisest keeldumiseks. Õigustatud huvi heastamisest keeldumiseks peaks esinema üksnes väga erandlikel asjaoludel (nt ei viibi sel ajal Eestis, on seotud tööülesannete täitmisega, mida ei ole võimalik muuta, või pikema perioodi jooksul ei ole  objektiivsetest põhjustest tulenevalt võimalik avalikel üritustel osaleda (kuulub riskigruppi vms)). 4. Täitmisnõue ei ole lõppenud – see tähendab, et olukorras, kus tarbija on jõudnud taganemisavalduse esitada enne, kui kontserdikorraldaja on esitanud heastamise teate, ei ole heastamine enam võimalik. Sellest tulenevalt ei saa tarbija lepingust taganeda juhul, kui kontserdikorraldaja on andnud koheselt teada ürituse kuupäeva muutumisest ning võimalusest valida teine üritus või saada kinkepilet ja täidetud on ka teised heastamise eeldused. 5. Heastamine on lubatud, kui on täidetud ka muud VÕS §-s 107 sätestatud tingimused, näiteks kaupleja kohustus heastada rikkumine mõistliku aja jooksul ning tarbija, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole teatanud kauplejale mõistliku aja jooksul, et ta ei ole heastamisega nõus. 6. Mis on mõistlik aeg heastamise rikkumiseks ning heastamisest keeldumiseks, on seaduses määratlemata. Vastavalt kohtupraktikale on mõistliku aja tuvastamine diskretsiooniotsus, mille raames tuleb võtta arvesse kõiki asjaolusid. Sealhulgas tuleks võtta arvesse ürituste korraldamise valdkonna kehtivaid praktikaid. Näiteks on tavapärane, et juhul kui üritus lükatakse edasi, võimaldatakse tarbijal kolme nädala jooksul ürituse korraldajale teada anda, kui uus toimumisaeg ei sobi ning tarbija soovib mõnda asenduspiletit või hoopis lepingust taganeda. 7. Kokkuvõttes lubab VÕS § 107 kauplejal lepingu rikkumise heastada näiteks uue kontserdiaja või kinkepileti pakkumise teel ning tarbijal ei tohiks seejuures üldiselt tekkida õigust heastamisest keelduda ja lepingust taganeda. VÕS ei näe tarbijatele ette absoluutset õigust heastamisest keeldumiseks, kui tarbijale tundub, et talle selline heastamine lihtsalt ei sobi või ei meeldi. Selleks, et tarbijal oleks õigus heastamisest keelduda, peab olema mõjuv põhjus ning see peab olema ka tõendatav. Samuti ei ole VÕSis ettenähtud heastamise instrument tarbija jaoks soovituslik ehk teisisõnu ei ole tarbijal õigus valida, kas ta soovib kontserdikorraldajaga kompromissi otsida ja heastamisega leppida või mitte. Juhul kui kontserdikorraldaja pakub rikkumise heastamist ning täidetud on ka eespool nimetatud tingimused, ei ole tarbijal õigus heastamisest keelduda ning lepingust taganeda ja kontserdikorraldajatele ei kaasne sellega piletiraha tagastamise kohustust. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ .... Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit