Lisa 1 Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Eesti seisukohad … kohta Partner Märkus, ettepanek või kommentaar Arvestamine Eesti Kaupmeeste Liit Koordineeritud tegevused ja uurimised (artiklid 13, 15 ja 16): • Koordineeritud tegevuste ulatus ja mehhanismid võivad tekitada jaemüüjatele liigset halduskoormust, eriti kui menetlusi viiakse samaaegselt läbi mitmes liikmesriigis. • Erinevused liikmesriikide õigusraamistikes ja ametiasutuste pädevustes võivad kaasa tuua vastuolulisi või kattuvaid menetlusi, mis loovad ebakindlust ja tegevusriske jaemüüjatele . Teadmiseks võetud. Kavandatavad teabe kogumise eeskirjad ja nende täitmise tagamist käsitlevad õigusnormid ei muuda teabe kogumist ja riigisisest õigust . Kavandatavate eeskirjade eesmärk on tagada, et luuakse õiguslik alus teabe vahetamiseks ja taotluste esitamiseks, mille puhul taotluse saanud asutus järgib oma riigisisest õigust . Hoiatused ja teabe avalikustamine (artikkel 19): • Hoiatuste tegemine ilma piisavate tõenditeta võib põhjustada põhjendamatult jaemüüjatele ebõiglast mainekahju. Tuleks kehtestada põhimõte, et sellised hoiatused põhinevad lõplikul otsusel, mis toetub konkreetsetele tõenditele. • Tundliku teabe (sh nt ärisaladuste) avalikustamine nende hoiatuste raames kujutab jaemüüjatele riski. Selgitame. Artikkel 19 kohased hoiatusteated on kättesaadavad n õuete täitmise eest vastutav atele asutus tele ja Euroopa K omisjoni le. Artikkel 16 kohaselt võtavad n õuete täitmise eest vastutavad asutused meetmeid kooskõlas oma liikmesriigi õigusnormidega ja koordineeritult . Piiriülese vastavuse väljakutsed: • Jaemüüjad , kes vastavad siseriiklikele nõuetele, võivad siiski sattuda kulukate kaebuste alla teistes liikmesriikides kehtivate sätete/nõuete alusel. Ühtsete jõustamiskriteeriumide puudumine võib suurendada piiriülese tegevusega seotud juriidilisi ja äritegevuse läbiviimise riske (ELi üks olulistest põhimõtetest on kaupade ja teenuste vaba liikumine – kas antud meede järgib seda olulist aluspõhimõtet). • Põllumajandustoodete ostjate vaates ei ole niivõrd oluline see, mil moel nõuete täitmise eest vastutavad asutused rikkumiste korral rahvusvahelist koostööd teevad, vaid see, kuidas Eesti põllumajandustoodete ostja ( jaemüüja ) suudab olla kursis kõigi EL riikide vastavate siseriiklike regulatsioonide ja tõlgendustega, et vältida rikkumisi. Seda olukorras, kus põllumajandustooteid ostetakse erinevatest liikmesriikidest. Kavandatavad teabe kogumise eeskirjad ja nende täitmise tagamist käsitlevad õigusnormid ei muuda teabe kogumist ja riigisisest õigust. Kavandatavate eeskirjade eesmärk on tagada, et luuakse õiguslik alus teabe vahetamiseks ja taotluste esitamiseks, mille puhul taotluse saanud asutus järgib oma riigisisest õigust. Vabatahtlike märgiste (“õiglane”, “õiglane kaubandus”, “lühike tarneahel”) kasutamine (artikkel 88a): • Nende märgiste kasutamise tingimused, sealhulgas „õiglase“ hinna määratlemine, võivad olla subjektiivsed ja tekitada jaemüüjatele õiguslik- ja mainekahju, kui tarbijad või konkurendid vaidlustavad nende kasutamise. • Selgete ja objektiivsete standardite puudumine nende märgiste puhul võib viia ebajärjekindla rakendamiseni ning suurendada vastavusnõuete täitmise keerukust. Teadmiseks võetud , algatuse käigus määratakse kindlaks terminite definitsioon ja . Euroopa Komisjon võib anda rakendusakte nende märgete kasutamistingimuste kohta. Lepinguliste suhete reguleerimine (artiklid 148 ja 168): • Kohustuslikud kirjalikud lepingud ulatuslike klauslitega (nt hinna korrigeerimise mehhanismid) võivad suurendada halduslikku keerukust ja piirata jaemüüjate võimet kohaneda turuolukorraga. • „Art 148 lõige 2 Liikmesriigid võivad ühtlasi otsustada, et: a) piima ja piimatoodete tarne kohta muult tootjalt kui põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit töötlejale, kogujale, turustajale või jaemüüjale sõlmitakse kirjalik leping;“ Palume täpsustada, kes muu tootja saaks olla, kes ei ole põllumajandustootja ja kes piima ja piimatooteid tarnib. Keda loetake piimatoodete puhul tootjaks ja esmaostjaks? • Art 148 lõige 3 Liikmesriigid kehtestavad vahendusmehhanismi, et hõlmata juhtumeid, kus puudub vastastikune kokkulepe lõigetes 1 ja 2 osutatud lepingu sõlmimiseks või sellise lepingu läbivaatamiseks. Jääb arusaamatuks, mis mehhanism see on ja kuidas see töötab ja mis hoobadega ta käsitleb juhtumeid, kus pooled omavahel kokkuleppele ei saa. • Art 148 lg 4 (c) „ii) toorpiima kogus või tarnitava piima või piimatoodete kvaliteet ja kogus ning selliste tarnete ajakava;“ Juhime tähelepanu, et praktikas tarnelepingutes jaeketid sageli ei määratle koguseid, vaid kaupa tellitakse vastavalt nõudlusele/ vajadusele (seda nii koguste kui tarnete ajakava vaates). • Art 148 lg 7 „Kui kirjalikku lepingut või kirjalikku pakkumust lepingu sõlmimiseks lõike 5 punktide b, c ja d või lõike 6 kohaselt ei nõuta, võib põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit nõuda, et piima või piimatoodete tarne kohta tuleb sõlmida kirjalik leping või kirjalik pakkumus lepingu sõlmimiseks. Selline leping või pakkumus lepingu sõlmimiseks peab vastama lõikes 4 ja lõike 8 esimeses lõigus sätestatud tingimustele.“ Palume täpsustada, kas see tähendab, et kuigi õigusakti kohaselt ei ole leping nõutud võib põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või liit seda ikkagi nõuda? • „Art 148 lg 8 Liikmesriigid võivad kehtestada ühe või mitu järgmistest kohustustest: (a) seoses käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjalike lepingutega: i) lepinguosaliste kohustus leppida kokku piima või piimatoodete teatava tarnitava koguse ja nimetatud tarne eest makstava hinna omavahelises suhtes; ii) lepingu miinimumkestus, mis on vähemalt kuus kuud ja mis ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;“ Kas eeltoodu tähendab, et riik saab kehtestada lepingutele minimaalse kehtivusaja? Nende väiketootjate vaates, kellelt jaeketid täna otse tooteid ostavad, on see pigem kahjulik. Kui jaemüüjal ei ole võimalik jooksvalt reageerida nõudlusele (st lepingut lõpetada kui toode ei müü), siis pigem jäävad sellised tooted riskide maandamiseks sortimendist välja. See raskendab väiketootjatele müügikanalite leidmist ning vähendab tarbijate jaoks tootevalikut. • Art 148 lg 9 „Liikmesriigid võivad nõuda, et piima või piimatoodete ostja registreeriks lõikes 1 osutatud kirjalikud lepingud enne, kui põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit tarnib asjaomase piima või piimatooted nende territooriumil asuvale kogujale, töötlejale, turustajale või jaemüüjale .“ Mida tähendab registreerimisnõue? Kas kõik sõlmitavad lepingud tuleks enne esimest tarnet loodavas riiklikus süsteemis registreerida ? See oleks lubamatult suur halduskoormus ostjatele. Ei ole täpsustatud, mida selline registreerimine tähendab, mistõttu on keeruline hinnata, kui suur koormus see on. Jääb arusaamatuks ka sellise meetme eesmärk. • Art 168 – Samad kommentaarid, mis artikli 148 puhul kehtivad ka artikli 168 kohta. Nõustume väljatooduga, et k ohustuslikud kirjalikud lepingud võivad suurendada halduskoormust. Art 148 lg 2 osas on l iikmesriigile antud võimalus (ei ole koh ustuslik ) , aga ei ole otsust atud , et seda rakendatakse. Art 148 lg 3. Nõustume, et vahendusmehhanismi roll vastastikuste kokkulepete puudumisel on raskesti mõistetav ja sellise süsteemi sobivust Eesti õigusruumi ei ole lõpuni analüüsitud. Oleme seisukohal, et vahendusmehhanismi kohustuslikus korras rakendamine on liikmesriigile ebaproportsionaalne nõue ja ei peaks olema liikmesriigile kohustuslik vaid võimalus (kui liikmesriigis selline vajadus peaks olema). Art 148 lg 4 (c) võtame teadmiseks Art 148 lg 7 kohaselt, punktides ( l g 5 punktide s b, c ja d või lg 6 ), kus kirjalikke lepinguid ei nõuta on ühel osapoolel võimlaus teha kirjalik pakkumus lepingu sõlmimiseks ehk osapooltel on võimalus soovi korral kirjalik leping sõlmida. Art 148 lg 8 on liikmesriigile antud võimalus rakendada punktides toodud kohustusi. Liikmesriigile antakse võim alus (otsust selle rakendamise kohta veel ei ole) kehtestada lepingutele minimaalse kehtivusaja , mis on vähemalt 6 kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Art 148 lg 9 tegemist on liikmesriikidele antud võimaluse, mitte kohustusega. Nõustume, et registreerimisenõue võib kaas tuua halduskoormuse kasvu . Art 148 ettepanekutele ja kommentaaridele vastamisel on arvestatud ka artikliga 168 . Tootjaorganisatsioonide suurenenud roll ja volitused (artiklid 152 ja 153): • Tootjaorganisatsioonidele laiemate volituste andmine hinnaläbirääkimistes ja tarnelepingutes võib häirida tarneahela toimimist, põhjustada keerukamaid läbirääkimisi ning suurendada jaemüüjate kulusid. • Tuleks tagada kaitsemehhanismid, et vältida tootjaorganisatsioonide võimalikku väärkäitumist, kindlustades õiglase konkurentsi säilimise turul. Osaliselt a rvestatud. Eelistame mitte laiendada ELi konkurentsieeskirjade eran dite kohaldamisest ühistutel e ja tunnustamata tootjaorganisatsioonidel e oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle . Turu stabiliseerimise meetmed ja konkurentsireeglite erandid (artikkel 222): • Konkurentsireeglite erandid turuhäirete ajal võivad anda tootjaorganisatsioonidele ebaproportsionaalse võimu, mis mõjub jaemüüjatele negatiivselt. Vaja on selgeid juhiseid proportsionaalsuse tagamiseks ja turumoonutuste vältimiseks. Teadmiseks võetud. Konsultatsioonide ja mõjuhinnangute puudus: • Üksikasjalike mõjuhinnangute puudumine ning piiratud konsultatsiooniaeg ei võimalda sidusrühmadel esitada põhjalikku tagasisidet. Jaemüüjatel on vaja rohkem aega, et hinnata määruste mõjusid ja välja töötada praktilisi lahendusi. Teadmiseks võetud. Ettepaneku kohaselt ei olnud võimalik mõjuhinnangut läbi viia , a rvestades vajadust kiiresti reageerida põllumajandussektori ees seisvatele pakilistele probleemidele . Suurenenud vastavus- ja tegevuskulud : • Ausate märgiste standardid ja piiriülesed vastavusnõuded tõstavad märkimisväärselt jaemüüjate haldus- ja õigusabikulusid. Teadmiseks võetud. Tahtmatud häired tarneahelas: • Sätted, mis võimaldavad tootjaorganisatsioonidel lepinguid ühepoolselt ümber läbi rääkida või neist taganeda, võivad häirida väljakujunenud tarneahelaid ning tekitada ebakindlust laovarude planeerimisel. Selgitame. Ettepanekuga ei muudeta tootjaorganisatsioonidele seni kehtinud reeglistikku. Vähenenud turupaindlikkus: • Piiravad lepingutingimused koos tootjaorganisatsioonide suurenenud volitustega ahendavad jaemüüjate võimalusi reageerida turumuutustele ning kohandada tarneallikaid. Selgitame. Ettepanekuga ei muudeta tootjaorganisatsioonidele seni kehtinud reeglistikku. Võimalikud vastuolud olemasoleva seadusandlusega: • Nõuded avaldada jaehindu või muuta tarneahela toimimine läbipaistvamaks võivad olla vastuolus kehtivate õigusaktidega, mis kaitsevad ärisaladusi ja konkurentsipraktikaid. • Ostjad vajavad kindlust, kas Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS) sätetele vastavad lepingud ja koostööd oleksid ka uue määruse vaates rahvusvaheliselt aktsepteeritud või on (ja kui on, siis millised) määruses rangemad reeglid kui PTEKS sätestab. Selgitame. Ettepanek ei mõjuta PTEKS sätete kohaldamist. Põhjalik sidusrühmade kaasamine: • Pikendada konsultatsiooniperioode ja teha sisulist koostööd sidusrühmadega, et käsitleda praktilisi küsimusi ja parandada regulatsioonide tulemuslikkust. Mõistame vajadust sisulisemaks koostööks, mis antud ajaraamis pole paraku võimalik. Selged ja tasakaalustatud õigusnormid: • Kehtestada objektiivsed standardid vabatahtlikele märgistele ning tagada, et lepingulised kohustused oleksid õiglased ja proportsionaalsed, vältides liigset koormust jaemüüjatele . Teadmiseks võetud, algatuse käigus määratakse kindlaks terminite definitsioon ja Euroopa Komisjon võib anda rakendusakte nende märgete kasutamistingimuste kohta. Lepinguliste kohustuste kommentaariga on arvestatud. Ühtlustatud jõustamismehhanismid: • Luua ühtsed kriteeriumid piiriülese vastavuse tagamiseks, et vähendada õiguslikku ebakindlust ja vältida kattuvaid jõustamismeetmeid. Võtame teadmiseks. D irektiivi (EL) 2019/633 kohaselt peavad komisjon ja liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavad asutused tegema tihedat koostööd, et tagada ühtne lähenemisviis direktiivis sätestatud eeskirjade kohaldamisel. Ettepanekuga luuakse ühtsed eeskirjad ebaausate kaubandustavade vastaste piiriülese jõustamise kohta . Mõjuhinnangud ja järk-järguline ülevaatus: • Viia läbi põhjalikud mõjuhinnangud ning kehtestada meetmed regulatsioonide tõhususe hindamiseks ja vajadusel kohandamiseks. Võtame teadmiseks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Toetame tootjaorganisatsioonide tunnustamise lihtsustamist ja läbirääkimisjõu suurendamist EPKK tervitab kõiki algatusi, mille eesmärk on parandada toidutootjate olukorda ning tasakaalustada turujõude. Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut lihtsustada tootjaorganisatsioonide tunnustamist, võimaldada tunnustada tootjaorganisatsioone, mis koosnevad erinevate sektorite tootjatest ning leevendada tootjaorganisatsioonidele kehtivaid konkurentsieeskirju. Tootjaorganisatsioonide ja ühistute suuremad võimalused oma liikmete huvide eest seista mõjuvad positiivselt kogu turu läbipaistvusele ning vähendavad ebaausaid kaubandustavasid. Lisaks on see oluline stiimul, mis motiveerib tootjaid koonduma ning loodetavasti annab tõuke tugevamale koostööle. Eriti oluliseks peame, et Eesti kasutaks tulevikus algatusega loodud võimalusi lihtsustada tootjaorganisatsioonide tunnustamist ja rakendaks leevendusi, mis aitavad rohkematel tootjaorganisatsioonidel ennast tunnustada, sh abiteenuseid pakkuvatel ühistutel, kellel kehtiva määruse alusel tunnustamise taotlemine ei ole võimalik. Seega toetame kõiki algatusi, mis annavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile õiguse rakendada leevendavaid meetmeid, et edendada ühistegevust Eestis ning parandada ühistute juurdepääsu ELi toetusmeetmetele. Osaliselt arvestatud. Selgitame, et kavandatav muudatus võimaldab tootjaorganisatsioonide tunnustamist ühe taotluse alusel, st et need organisatsioonid, kes taotlevad tunnustamist mitmes sektoris saavad edaspidi esitada ühe taotluse. Lisa takse võimalus sektoriüleste mahepõllumajanduslike t ootjaorganisatsioonide tunnustamiseks ühes või mitmes sektoris. Me ei toeta täiendavate erandite ja soodustuste loomist puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele. Algatuse kohaselt nähakse ette erandid ja finantstoetus puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidele. Kuna Eesti aiandussektor on väike ja killustunud ning seni ei ole tekkinud ühtegi tunnustatud puu- ja köögivilja tootjaorganisatsiooni, ei jõua ettepanekuga pakutud soodustused Eesti tootjateni. Samal ajal suurendab algatus täiendavat ELi poolset finantstuge Poolas ja teistes tugeva puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidega naaberriikides, mis seab Eesti aiandustootjad nendega võrreldes veelgi ebasoodsamasse konkurentsiolukorda. Kuivõrd Eestis puudub motivatsioon tootjaorganisatsioonide tekkeks puu- ja köögiviljasektoris ning Eesti aiandustootjad algatuses välja pakutud finantsinstrumendist kasu ei saa, ei toeta me võimalust selliseid organisatsioone toetada veelgi suuremal määral. Mitte arvestatud. Juhime tähelepanu, et p uu- ja köögiviljasektori s , erinevalt teistest sektoritest, on liikmesriikidel kohustuslik rakendada sekkumisviise, kui puu- ja köögiviljasektoris on tunnustatud tootjaorganisatsioon. Üheks põhjuseks, miks puu -ja köögiviljasektoril ei ole olnud motivatsiooni tootjaorganisatsioonide loomiseks on EL finantsabi madal määr. Ettepaneku kohaselt suurendatakse toetuse määra ainult nendes liikmesriikides, kus tootjate organiseerituse tase on madalam ning soodustatakse noorte ja uute põllumajandustootjate investeeringuid. Toetame ELi kriisiabimeetmete tugevdamist Tegelike kahjukulude ulatuslikum katmine motiveerib tootjaid liituma tootjaorganisatsioonidega ning soodustab riskijuhtimise meetmete laiemat rakendamist. Samuti aitab põllumajandusreservi kasutusvõimaluste laiendamine eraettevõtjatel ja tootjaorganisatsioonidel tõhusamalt koostööd teha, et stabiliseerida turgu kriisiolukordades. Lisaks rõhutame kindlustusskeemide olulisust kriisimeetmete täiendamisel, et tugevdada ELi riskijuhtimise vahendeid. Kuigi otsetoetused pakuvad esmast sissetulekute stabiliseerimist, ei ole need mõeldud ootamatute kliima- või turukriiside leevendamiseks. Kuigi ÜPP toetab kliimakindlustust ja sissetulekute stabiliseerimise vahendeid, on nende rakendamine olnud seni ebapiisav. Samuti toetame ELi põllumajandusreservi reformimist, et see võimaldaks tõhusamalt reageerida erakordsetele ja katastroofilistele riskidele. Teadmiseks võetud. Me ei toeta võimalust kasutada kuni 6% otsetoetuste eraldistest teatud sektorite toetamiseks EPKK ei toeta ettepanekut, mis lubab suunata otsetoetuste eelarvest finantsvahendeid teiste sektorite toetamiseks. Eesti panustab strateegiakava sekkumistesse kaasfinantseeringuna vähem kui mitmed teised liikmesriigid. Lisaks on otsetoetuste tase Eestis võrreldes teiste liikmesriikidega jätkuvalt madalam. Selline paindlikkus annaks liikmesriikidele, kellel on juba suurem kaasrahastuse ja kõrgemad otsetoetused võimaluse veelgi rohkem vahendeid sektorisse suunata. See asetaks Eesti tootjad veelgi kehvemasse konkurentsiolukorda ning süvendades ebavõrdsust ELi siseturul. Mitte arvestatud. E ttepanek u kohaselt lubatakse liikmesriikidel kasutada kuni 6% nende enda otsetoetuste eraldistest, et toetada teatavatesse sektoritesse sekkumise viise, mida rakendavad tunnustatud tootjaorganisatsioonid . Ettepanek loob liikmesriikidele täiendava paindlikkuse seoses rahaeraldiste jagamisega erinevate sekkumiste vahel ja on seotud ainult konkreetse liikmesriigi otsetoetuste eraldisega. Toetame kirjalikke lepingute kohustuslikkust Eestis on juba täna valdavalt kõik tehingud reguleeritud kirjalike lepingutega. Et vältida liialt suurt bürokraatiat väiksematele tootjatele, teeme ettepaneku taotleda Eestile erandit, mille kohaselt oleksid lepingud kohustuslikud alates 10 000 euro suurusest tehingust. Ettepanek näeb ette, et lepingute puhul, mille kestus on pikem kui kuud peab sisalduma läbivaatamisklausel. Näiteks piimatarnelepingud sõlmitakse reeglina üheks aastaks, mis on piisav aeg lepingutingimuste üle vaatamiseks. Seetõttu toetame ettepanekut, et läbivaatamisklausel peaks olema kohustuslik lepingutele, mille kestus ületab 12 kuud. Nõustume , et E estis on juba täna olenevalt sektori erapärast tehingud reguleeritud kirjalike lepingutega . K ehtiva määruse teksti kohaselt on liikmesriikidel võimalus nõuda kirjalikku lepingut valdkondades, kus nähakse vajadust selle järele. Seetõttu leiame, et k i rjalike lepingute kohustuslikuks muutmine peaks olema jätkuvalt liikmesriigi võimalus mitte kohustus. Toetame märgiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamist EPKK toetab algatust, mille eesmärk on suurendada kaubandustavasid kirjeldavate märgiste läbipaistvust. Kuna tootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline tagada tarneahela läbipaistvus, teeme ettepaneku laiendada algatust, et kajastada lisandväärtuse õiglast jaotumist kogu toidutarneahelas. Hinnamarginaalid peavad olema kättesaadavad ja avalikud igas tarneahela etapis, et tagada õiglane konkurents ja läbipaistev hinnakujundus. ELi tasandil peab olema kättesaadav info toormehindade, jaehindade ja vahendajate marginaalide kohta - sarnaselt Ungari tarneahela läbipaistvuse platvormile. Selline süsteem suurendaks ka Eestis põllumajandustootjate usaldust turu vastu ning tugevdaks nende läbirääkimispositsiooni. Tarneahela läbipaistvuse eesmärgil on Komisjon on loonud põllumajanduse tarneahelate ja turgude jälgimise portaali European Commission | Agri-food data portal | Agricultural Markets | Along the food chain ja Euroopa põllumajanduse ja toiduainete tarneahela vaatluskeskuse ( EU Agri -Food Chain Observatory ) analüüsimaks hindu, kulusid, lisandväärtuse ja marginaalide jaotust tarneahelas https://agriculture.ec.europa.eu/common-agricultural-policy/agri-food-supply-chain/afco_en Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kaubanduskoda on seisukohal, et Euroopa Liit ei peaks sekkuma ettevõtete vahelistesse suhetesse, kui selleks ei ole äärmiselt mõjuvat põhjust. Kuigi algatus viitab, et põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks on vaja kasutusele võtta meetmed viivitamata, siis ei ole Kaubanduskojale selge, millist probleemi soovitakse algatusega lahendada ning millest on tingitud nii kiireloomuline tegutsemine, Näiteks ei ole selge, miks soovitakse kehtestada nõue, et osapoolte vahel peab olema sõlmitud kirjalik leping määruses sätestatud tingimustel (määruse artikkel 148 ja 168). Soovime teada, kas hetkel on probleemiks see, et laialdaselt on levinud suuliste lepingute koostamine ning põllumajandustootjad ei ole sellega rahul? Kuna meie näeme, et hetkel ei ole põllumajandussektoris lepingute sõlmimisega suurt ning kriitilist probleemi, siis ei ole vajalik ka Euroopa Liidu sekkumine. Nõustume, et Eestis on juba täna olenevalt sektori erapärast tehingud reguleeritud kirjalike lepingutega. Kehtiva määruse teksti kohaselt on liikmesriikidel võimalus nõuda kirjalikku lepingut valdkondades, kus nähakse vajadust selle järele. Seetõttu leiame, et kirjalike lepingute kohustuslikuks muutmine peaks olema jätkuvalt liikmesriigi võimalus mitte kohustus. Määrus näeb ette eeskirjas sektoriüleste vabatahtlike märgete „aus“, „õiglane“ ja samaväärsete märgete ning märke „lühikesed tarneahelad“ kasutamise kohta (artikkel 1 p 1 lg 1, 2). Kaubanduskoda soovib välja tuua, et hetkel puuduvad selged ja objektiivsed standardid ja juhised nende märgiste kasutamiseks ning see võib viia selliste märgiste ebaõige rakendamiseni. Selliste märgiste rakendamine peaks tuginema kindlatele alustele, et oleks tagatud õiglane märgistamine ning et ei oleks tarbija eksitamist. Teadmiseks võetud , t erminite sisustamine vajab täpsustamist. KOM võib vastu võtta rakendusakte täpsemate tingimuste sätestamiseks. Kuna jaemüüjad ostavad väiketootjate käest tooteid vastavalt nõudlusele ja vajadusele, siis on oluline, et määrusega ei looda selliseid tingimusi, mis lõppkokkuvõttes mõjutavad jaekette väiketootjatega lepinguid mitte üldse sõlmima, kuna see ei ole nende jaoks kasulik. Näiteks näeb määruse artikkel 148 lg 8 ette, et „Liikmesriigid võivad kehtestada ühe või mitu järgmistest kohustustest /…/ ii) lepingu miinimumkestus, mis on vähemalt kuus kuud ja mis ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist;“. Juhime tähelepanu, et kui liikmesriik saab võimaluse kehtestada lepingutele minimaalse kehtivusaja, siis mõjutab see ilmselt negatiivselt just väiketootjaid. Kui jaemüüjal ei ole võimalik jooksvalt reageerida nõudlusele (st lepingut lõpetada kui toode ei müü), siis pigem jäävad sellised väiketootjate tooted üldse sortimendist välja ning jaemüüjad neid endale sisse ei osta. Selle tulemusel võib väiketootjatel olla palju keerulisem oma toodete müügikanalite laiendamine ning tarbijateni ei jõua erinevad tootevalikud. Kokkuvõtvalt tuleb arvestada sellega, et kuigi soovitakse luua nn positiivseid nõudeid, siis on hädavajalik hinnata neid meetmeid läbi reaalse praktika ehk teha põhjalik mõjuanalüüs, mis võimaldab tuvastada riske ning teha kindlaks, kas uutel nõuetel ka tegelikult on turule ja osapooltele positiivne mõju. Art 148 lg 8 ja art 168 lg 8 on liikmesriigile antud võimalus rakendada punktides toodud kohustusi. Liikmesriigile antakse võimalus (otsust selle rakendamise kohta veel ei ole) kehtestada lepingutele minimaalse kehtivusaja, mis on vähemalt 6 kuud ja see ei tohi takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Plaanitava määruse kohaselt soovitakse laiendada tootjaorganisatsioonide volitusi. Näiteks plaanitakse tootjaorganisatsioonidele laiemate volituste andmist hinnaläbirääkimistel ja tarnelepingute sõlmimisel (artikkel 152 ja 153). Leiame, et oluline on kehtestada ka teatavad kaitsemehhanismid, et vältida võimalikku väärkäitumist või positsiooni kuritarvitamist. Näiteks on oluline, et tootjaorganisatsioonid oma laiendatud volitustega läbirääkimiste käigus seisaksid tootjate parimate huvide eest ning näiteks ei nõustuks läbirääkimiste käigus tingimustega, mis paneks tootjad kehva positsiooni ning millega ilmselt tootjaid ise muidu läbirääkimiste käigus ei nõustuks. Leiame, et kaitsemehhanismi loomine on vajalik turul õiglase konkurentsi säilimiseks. Osaliselt arvestatud ja teadmiseks võetud. Eelistame mitte laiendada ELi konkurentsieeskirjade erandite kohaldamisest ühistutele ja tunnustamata tootjaorganisatsioonidele oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle. Soovime üldise tagasisidena välja tuua, et käesoleva algatuse puhul on jäetud sidususrühmadele väga lühike aeg tagasiside andmiseks, mille jooksul on nii mahuka ja paljusid osapooli puudutava teema kohta raske puudutatud osapooltelt tagasisidet saada ning seisukohta kujundada. Mõjude hindamiseks ja praktiliste ettepanekute jaoks on sidususrühmadel vaja rohkem aega, et anda sisulist tagasisidet. Teadmiseks võetud. Kaubanduskoda soovib rõhutada, et algatus vajab üksikasjalikku mõjuanalüüsi, et oleks näha kuidas plaanitavad muudatused hakkavad osapooli tegelikult mõjutama ning milline mõju on ka teistele osapooltele mitte ainult põllumajandustootjatele. Määruse mõjuhinnangu osas lk-l 4 on kirjas, et “Arvestades vajadust astuda viivitamata samme põllumajandussektori ees seisvatele pakilistele probleemidele reageerimiseks, ei olnud võimalik mõjuhinnangut läbi viia”. Kaubanduskoja hinnangul ei ole aktsepteeritav, et mõjuanalüüsi ei ole koostatud algatuse suhtes, mis mõjutab lisaks põllumajandustootjatele ka teisi sektoreid ning mis reguleerib suhteid, mille suhtes ei ole kriitilise tähtsusega probleeme. Ei tohi unustada, et lisaks põllumajandustootjatele puudutab muudatus väga ulatuslikult ka kaubandusettevõtteid ja nende tegevust ning hädavajalik on hinnata mõju kaubandussektorile. Lisaks mõjutab muudatus lõppkokkuvõttes tarbijat ning on oluline ka mõista, kuidas sellised muudatused võivad hakata mõjutama tarbijaid, sh tarbijate tootevalikut, toodete kättesaadavust ja toodete hindu. Lisaks on meie hinnangul ilma mõjuanalüüsita võimatu öelda, kas muudatused ka tegelikult toovad endaga kaasa positiivset mõju. Kui ei ole teada, kas muudatused endaga üldse positiivseid tagajärgi kaasa toovad, siis on tegemist asjatu reguleerimisega ning ettevõtete vahelistesse suhetesse sekkumisega. Lisaks tekib küsimus, kuidas ja kas plaanitav algatus on kooskõlas Euroopa Komisjoni välja öeldud eesmärgiga vähendada ettevõtete halduskoormust vähemalt 25%? Kokkuvõtvalt ei ole Kaubanduskoja hinnangul aktsepteeritav, et algatuse puhul, mis sekkub üle Euroopa Liidu ettevõtete ettevõtlusvabadusse, ei ole koostatud põhjalikku ning mitmekülgset mõjuanalüüsi ning ei ole selge, kas algatus üldse toob endaga kaasa positiivseid muudatusi. Teadmiseks võetud. Määrus näeb artiklis 19 ette, et nõuete täitmise eest vastutav asutus hoiatab viivitamata komisjoni ja teiste liikmesriikide teisi nõuete täitmise eest vastutavaid asutusi, et turul võib toimuda piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaaus kaubandustava. Kuigi leiame, et selline hoiatamine on oluline, siis ei tohiks see toimuda liiga kergekäeliselt, näiteks juhul kui ei ole piisavalt tõendeid ebaausate kaubandustavade rakendamise kohta. Vastasel juhul võib hoiatamine kaasa tuua põhjendamatut kahju. Seega võiks määrus näha ka ette, et hoiatuste tegemine peab tugineme kindlatele ja olemasolevatele tõenditele. Selgitame. Artikkel 19 kohased hoiatusteated on kättesaadavad nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele ja Euroopa K omisjonile. Määrus näeb ette, et liikmeriikide vastutavate asutuste vahel on koordineeritud tegevused ja uurimised. Näiteks artikkel 13 ütleb, et kui on mõistlik kahtlus, et võib esineda piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaaus kaubandustava, algatavad sellest tavast mõjutatud, nõuete täitmise eest vastutavad asutused koordineeritud tegevuse, mis põhineb nendevahelisel kokkuleppel. Artikkel 16 ütleb näiteks, et koordineeritud tegevuses osalevad nõuete täitmise eest vastutavad asutused võtavad oma jurisdiktsioonis kõik direktiivi (EL) 2019/633 artikli 6 kohased vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed ostja suhtes, kes on vastutav piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausa kaubandustava eest, et kõnealune ebaaus kaubandustava peatada. Soovime rõhutada, et kuigi on igati positiivne liikmeriikide vaheline koostöö ja kordineeritud tegevus, siis tuleb arvestada ka sellega, et erinevused liikmesriikide õigusraamistikes ja ametiasutuste pädevustes võivad kaasa tuua vastuolulisi või kattuvaid menetlusi, mis loovad ebakindlust ja tegevusriske uuritava osapoole suhtes. Teadmiseks võetud. Artik li 16 lg 2 kohaselt võtavad nõuete täitmise eest vastutavad asutused meetmeid kooskõlas oma liikmesriigi õigusnormidega ja koordineeritult. Justiits - ja digi ministeerium Toetame algatuse eesmärki tõhustada piirülest koostööd ebaausate kaubandustavade (UTP) tõkestamiseks. Samas on oluline, et algatus ei tooks endaga kaasa täiendavat halduskoormust ja bürokraatiat, sh töökoormuse kasvu Konkurentsiametile. Piiriüleste UTP juhtumite menetlemine kooskõlas määrusega võivad suurendada järelevalveasutuste ressursivajadust ning tuua kaasa lisakulusid. Eriti puudutab see vastastikuse abi taotlusi (art 5 jj) ning võimalikku koordinaatori rolli laiaulatuslike UTP-de puhul (art 18). Peame vajalikuks komisjonil täiendavalt hinnata, kas koordinaatori ülesandeid ja töökoormust saab liikmesriikide vahel paremini jagada. Arvestatud. Juhime selle le tähelepanu järgmistes p õllumajandussaaduste t öögruppides, mis toimuvad 12.02 ja 4.03. Eesti üldjoontes toetab teavitamismehhanismi loomist (art 8), mis tagab järelevalveasutuste vahelise kiirema ja tõhusama koostöö. Samas vajab selgitamist kõikide liikmesriikide teavitamise kohustuse vajalikkus. Siinkohal peame oluliseks, et ei kehtestataks järelevalveasutusi koormavat teabe edastamise lisakohustust olukordades, kus see sisulist lisaväärtust ei anna ning ei ole seetõttu vajalik. Arvestatud. Juhime selle le tähelepanu järgmistes p õllumajandussaaduste töögruppides, mis toimuvad 12.02 ja 4.03. UTPde tuvastamine ja menetlemine peab olema tõhus ja tulemuslik, kuid uurimised on sageli ajamahukas ja nõuavad märkimisväärseid ressursse. Seda arvestades võib artiklis 5 viidatud 60-päevane vastamistähtaeg võib osutuda ebapiisavaks, eriti kui tegemist ei ole olemasoleva teabe väljastamisega ning info kogumiseks tuleb teha täiendavaid toiminguid. Peame oluliseks, et kaalutaks pikema tähtaja sätestamist. Juhul, kui teabe kogumine eeldab aga täiemahulise uurimise algatamist (ehk toimub sisuliselt üleminek artiklile 6) peab järelevalveasutusel säilima menetluse algatamise otsustamisel selge kaalutlusõigus. Muuhulgas peaks järelevalveasutusel olema õigus keelduda võimaliku rikkumise menetlemisest, kui rikkumisel puudub esmapilgul oluline mõju. Peame vajalikuks eelnõus selgemini välja tuua, et artikli 5 ülemineku otsustamisel artiklile 6 on tagatud järelevalveasutuse kaalutlusõigus. Arvestatud . Oleme t öögrupis välja toodud , et 60-päevane vastamistähtaeg võib osutuda liiga lühikeseks. 6.02 avaldati liikmesriikide kommentaaride ja ettepanekute põhjal eelnõu parandatud versioon, kus 60-päevane vastamistähtaeg on asendatud 90-päevaga. Parandustega versioonis on art 5 lg 2 lisatud, et kui järelevalveasutusel pole küsitud informatsiooni, saadab ta sellekohase teate. Arvestada tuleb asjaoluga, et kehtestatavad reeglid ei hakkaks mõjutama riigisisest menetlusnormistikku. Näiteks ei tohiks algatusega suunata liikmesriiki valima rikkumiste lahendamiseks konkreetset menetlusliiki või muuta oluliselt liikmesriigis kehtivaid haldusmenetluse reegleid. Menetlusnormid peaksid üldises plaanis jääma liikmesriigi autonoomsesse pädevusse. Arvesse tuleb võtta, et Eestis ei ole haldustrahve. Aktiivse ja jätkuva korrarikkumise tõrjumine toimub haldusmenetluses ettekirjutuse tegemise ja sunniraha rakendamisega ning juhul kui on vaja rikkujat karistada, läheb haldusmenetlus üle väärteomenetluseks ning sellisel juhul kohaldub Eestis süüteomenetluse regulatsioon ja karistusseadustik. Hetkel viidatakse eelnõus keeldumise alusena vaid kriminaal- ja kohtumenetluse algatamisele (eelkõige artiklis 10 ja 14). Keeldumise alused peaksid selgelt hõlmama ka haldusmenetlusi ( administrative proceedings ) ja väärteomenetlusi ( misdemeanour proceedings ). Arvestatud. Juhime sellele tähelepanu järgmistes põllumajandussaaduste töögruppides, mis toimuvad 12.02 ja 4.03. Parandustega versioonis on art 10 ja 14 lisatud ka haldusmenetlused. Jõustunud otsuse ja karistuse jõustamise mehhanismi (art 7) puhul tuleb samuti arvesse võtta seda, et UTP trahvide miinimum- ja maksimummäärad ei ole harmoneeritud, samuti kehtivad liikmesriikides rikkumistele erinevad aegumistähtajad. Leiame, et Eestile peab jääma õigus keelduda vastastikusest abist juhul, kui tõendite kogumine, rikkumise uurimine või otsuse jõustamine on siseriikliku õigusega vastuolus või ületab järelevalveasutuse pädevust. Peame oluliseks, et kaalutaks laiendada artiklis 10 sätestatud keeldumise aluseid, et liikmesriikidel oleks võimalik keelduda ka muudel mõjuvatel põhjustel. Arvestatud. Juhime sellele tähelepanu järgmistes põllumajandussaaduste töögruppides, mis toimuvad 12.02 ja 4.03. Oluline on määruses täpsustada andmekaitse ja konfidentsiaalse teabe, eelkõige ettevõtja ärisaladuse ja taotleja anonüümsuse tagamise reegleid vastastikuse teabevahetuse korral. Koostööd tegevad järelevalveasutused peavad mõlemad tagama ärisaladuse ja muu konfidentsiaalse teabe kaitse, kui selle avalikustamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti. Koostööd tegevatel järelevalveasutustel peavad olema selged volitused nõuda, et uuritavad isikud, kes esitavad dokumente või avaldusi, määratleksid konfidentsiaalse teabe, et tagada selle kaitse. Arvestatud. Juhime sellele tähelepanu järgmistes põllumajandussaaduste töögruppides, mis toimuvad 12.02 ja 4.03. Vastastikuse abi korral peab taotlev järelevalveasutus esitama kogu vajaliku informatsiooni ja tõendid (artikkel 9). Eelnõus ei ole täpsustatud, et kui kogutud tõendid on koostatud taotleva järelevalveasutuse riigikeeles, siis kes vastutab nende tõlkimise ja sellega kaasnevate võimalike kulude eest. Ettepanek täiendada eelnõud, et taotlev järelevalveasutus peab esitama taotluse saanud järelevalveasutuse nõudel kogu edastatud informatsiooni ja tõendite ingliskeelsed tõlked omal kulul. Arvestatud. Juhime sellele tähelepanu järgmistes põllumajandussaaduste töögruppides, mis toimuvad 12.02 ja 4.03. On positiivne, et uute taotluste loomise valguses plaanitakse vastu võtta ka nende standardlahendused. See teeb tööprotsessi lihtsamaks ja aitab praktikat ühtlustada. Näiteks senine Request for information (RFI) vorm töötab UTP informatsioonivahetusel hetkel väga tõhusalt. Seejuures peab standardlahenduse loomisel arvestama nende ühese arusaadavuse ja lihtsusega. Lisaks on oluline, kuidas nende taotluste esitamine toimub, st elektrooniliselt või mõne portaali kaudu (praegu toimub UTP teemaline asjaajamine peamiselt CIRCABC portaalis). Täiendavate platvormide loomine võib tekitada vajaduse täiendavateks kulutusteks platvormiga liidestumiseks . Arvestatud. Oleme sellele töögrupi s tähelepanu juhtinud.
SELETUSKIRI Eesti seisukohad , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb e baausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta , ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu m ääruse eelnõu , millega muudetakse ühise turukorralduse (ÜTK) määrust ja ühise põllumajanduspoliitika ( ÜPP ) strateegiakavade määrust seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas , kohta SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon esitas 15. märtsil 2024 . a asta l aruteludokumendi (ebapaberi) , milles teatas meetmetest, mille eesmärk on parandada põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas. Komisjoni teatatud meetmetes sisaldus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (edaspidi ühise turukorralduse määrus ) ja sellega seotud ÜPP määruste sihipärane muutmine. 26. märtsi 2024. a nõukogus esitles eelmine komisjon ka ebapaberit põllumajandustootjate positsiooni parendamiseks toidutarneahelas, mille kolm peamist mõtet on: Mitteseadusandlikud meetmed, nagu tootmiskulude, marginaalide ja kauplemistavade vaatluskeskuse loomine toiduainete tarneahelas ning aruanne ebaausate kaubandustavade direktiivi rakendamise kohta. Ühise turukorralduse määruse sihipärane läbivaatamine, et vähendada tehingukulusid ja korrigeerida väärtusahela tasakaalustamatust . Ebaausate kaubandustavade direktiivi järgimine ja tugevdamine, sealhulgas ettepanek võtta vastu uus määrus selle direktiivi piiriülese jõustamise kohta. Eeltoodust lähtuvalt tuli Euroopa Komisjon 10. detsembril välja ka kahe õigusliku ettepanekuga : Ühise turukorralduse määruse (ÜTK) muutmine, millega muudetakse ka ühise põllumajanduspoliitika ( ÜPP ) strateegiakavade ja rahastamisega seotud õigusakte , et vähendada tehingukulusid ja korrigeerida tarneahela tasakaalustamatust , tagades seejuures turule orienteerituse põhimõte. Uus määrus UTP direktiivi piiriülese jõustamise kohta. Tehtud ettepanekute eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni põllumajandus- ja toiduainete tarneahelas ja saavutada suurem usaldus osalejate vahel järgmiste vahenditega: t ugevdada põllumajandustootjate ja tarnijate vaheliste lepingute eeskirju, muuta kirjalikud lepingud kohustuslikuks ning tagada, et turu muutused ja kulude kõikumised oleks paremini arvesse võetud; kehtestada kohustuslikud vahendusmehhanismid põllumajandustootjate ja teiste lepinguosapoolte vahel; tugevdada tootjaorganisatsioone ja nende ühendusi, parandades nende läbirääkimisjõudu, võimaldades liikmesriikidel anda tootjaorganisatsioonidele ÜPP valdkondlike sekkumiste raames rohkem rahalist toetust ning lihtsustades nende õigusliku tunnustamise eeskirju; võimaldada Euroopa Liidul rahaliselt toetada tootjaorganisatsioone, kes rakendaksid kriiside ohjamiseks eraalgatusi; määratleda, millal võib põllumajandustoodete turustamisel kasutada tarneahela korralduse kirjeldamiseks valikulisi termineid, nagu „ aus“, „õiglane“ ja „lühikesed tarneahelad”; põllumajandustootjate ja teiste osalejate võimaluse laiendamine leppida kokku teatud sotsiaalse mõõtmega jätkusuutlikkuse algatustes, nagu põlvkondade vahetuse toetamine, väike ettevõete elujõulisuse säilitamine või põllumeeste töötingimuste parandamine. Komisjoni andmeil pärineb ühes ELi liikmesriigis tarbitavatest põllumajandustoodetest ja toiduainetest keskmiselt 20% teistest ELi liikmesriikidest. Seetõttu soovib komisjon parandada riiklike täitevasutuste koostööd, et ebaausaid kaubandustavasid vähendada . Eesmärk on parandada eelkõige teabevahetust, uurimisi ja karistusandmete kogumist. Samuti luuakse mehhanism, mille abil saavad riigid küsida ja jagada teavet ning teha üksteise nimel vajalikke täitemeetmeid. See aitab tõhusamalt piiriüleste ebaausate kaubandustavade kasutamist tõkestada , kaitstes eriti põllumajandustootjaid ja väikeettevõtjaid. Õ IGUSLIK ALUS Ettepaneku te õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 42 esimene lõik ja artikli 43 lõige 2, kuna: i) ettepanekuga muudetakse määrusi (EL) nr 1308/2013 , (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 , mis kõik põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikel 2; ii) määrus (EL) nr 1308/2013 põhineb ka ELi toimimise lepingu artikli 42 esimesel lõigul ja ettepanek sisaldab ühtlasi sätteid, millega reguleeritakse konkurentsieeskirjade (mitte)kohaldamist. M ENETLUS EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDES Komisjon tutvustas detsembris 2024. a avaldatud määruse eelnõud ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta ja määruse eelnõud , millega muudetakse ühise turukorralduse määrust ja ÜPP strateegiakavade määrust seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas 13. jaanuari 2025. a põllumajanduse erikomitees (SCA) ning 27. jaanuari 2025. a põllumajanduse ja kalanduse nõukogus (AGRIFSH) . Eelnõude tehnilisi aspekte arutatakse põllumajandussaaduste töögrupis. KOOSTAJAD Seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht (toidusektori ettevõtluse arendamine) Janeli Tikk (janeli . tikk @agri.ee , 625 6299), sama valdkonna nõunik Ragne Lokk (
[email protected] , 625 6148) , valdkonnajuht (põllumajandussektor ja –turud) Kai-Liis Nõlvak (
[email protected] , 5646 3629) , sama valdkonna nõunikud Kadri Rand (
[email protected] , 625 6143), Kalev Karisalu (
[email protected] , 625 6517), Liina Jürgenson (
[email protected] , 625 6270), peaspetsialist Renata Tsaturjan (
[email protected] , 625 6507) , valdkonnajuht (toidu müügiedendus ) Kerli Nõges (kerli.nõ
[email protected]) ning välissuhete- ja eurokoordinatsiooni osakonna nõunik Teve Michenet (
[email protected], 625 6219). Seletuskirja on kooskõlastanud biomajanduse asekantsler Madis Pärtel ( madis.partel @agri.ee , 553 8862 ) . EELNÕU TAUST Määrus ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/633 käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjate vahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid. Direktiivi sätted võeti Eesti õigusesse üle p õllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus ega (PTEKS) , mis on kehtinud alates 1.11.2021. UTP d irektiivi kohaselt peavad liikmesriigid määrama nõuete täitmise eest vastutavad asutused, et tagada direktiivi s sätestatud keeldude tõhus järgimine. Nimetatud asutuste kogemused on näidanud, et teabe kogumine, rikkumise tuvastamine ning trahvide ja karistuste määramine ja täitmisele pööramine on keeruline, kui ostja asub teises liikmesriigis. Euroopa K omisjoni ettepanek käsitleb piiriüle s e mõõ tmega ebaausaid kaubandustavasid . Liikmesriikidel on olnud raskusi ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade piiriülese täitmise tagamisega, eriti seoses ebaausate kaubandustavadega, mis mõjutavad rohkem kui kahte liikmesriiki. Ettepaneku eesmärk on parandada ja tõhustada koostööd täitevasutuste vahel eelkõige piiriülese mõõtmega juhtumite menetlemisel , säilitades samal ajal minimaalse sekkumise liikmesriikide õiguskorda. Kavandatavad teabe kogumise eeskirjad ja jõustamisreeglid ei muuda teabe kogumist ja täitemeetmete võtmist reguleerivaid siseriiklikke eeskirju. Pigem on kavandatud eeskirjade eesmärk tagada õiguslik alus, mis võimaldab teabevahetust ja täitemeetmete taotlusi, mille puhul taotluse saanud asutus järgib oma siseriiklikke eeskirju. Komisjoni ettepanek täiendab olemasolevat UTP-de direktiivi eesmärgiga tagada, et täitevasutustel oleksid vajalikud vahendid piiriülese mõõtmega juhtumite menetlemisel teabe kogumiseks, rikkumiste tuvastamiseks ning trahvide ja muude sama tõhusate karistuste määramiseks ja jõustamiseks teises liikmesriigis asuvate ostjate suhtes. Määrus, millega muudetakse ühise turukorralduse määrust ja ÜPP strateegiakavade määrust seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas 2024. aastal avaldatud Euroopa Liidu põllumajanduse strateegilise dialoogi aruande juhtpõhimõtted rõhutavad, et turutingimused peavad võimaldama põllumajandustootjatel e ja teistele toiduahelas osalejatele inimväärset sissetulekut ning et võimusuhted toiduainete tarneahelas peavad olema hästi tasakaalustatud. Oluline on põllumajandustootjate positsiooni tugevdami n e toiduainete väärtusahelas. Eelkõige puudutavad soovitused lepinguid, kutsudes üles arvestama tootmiskulude ja hindade andmeid lepinguliste läbirääkimiste oluliste elementidena, ning võimalust alustada läbirääkimisi erandliku kulude suurenemise korral. Samuti mainivad soovitused vahendusmehhanismide tähtsust. Mis puudutab koostööd, siis kutsu takse üles tugevdama tootjaorganisatsioone ja nende ühendusi ning lihtsustama nende tunnustamise protsessi ja ne i le makstavat sihipärast toetust. Strateegilises dialoogis tunnistatakse, et kestlikkuse majanduslik, keskkonna- ja sotsiaalne mõõde on oluline ning et ÜPP peaks edendama positiivseid keskkonna- ja sotsiaalseid tulemusi ning toetama säästva ärimudeli mitmekesistamist, sealhulgas näiteks lühikesi tarneahelaid. EUROOPA LIIDU ASJA SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Määrus ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta Vastastikkuse abi mehhanism Ettepanekus s ätestatakse nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahelise teabevahetuse eeskirjad. Art ikkel 5 kohaselt esitab taotluse saanud asutus viivitamata 60 päeva jooksul nõutud teabe, et teha kindlaks, kas taotluse esitanud asutuse liikmesriigis on toimunud või toimub piiriülese mõõtmega ebaaus kaubandustava. Art ikkel 6 lg 3 kohaselt teavitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutust astutud sammudest ja võetud meetmetest ning sammudest ja meetmetest, mida ta kavatseb astuda. Art ikkel 7 lg 4 kohaselt reguleeritakse trahvide täitmisele pööramise tähtaegu, muid karistusi ja ajutisi meetmeid käsitlevaid küsimusi taotluse saanud asutuse liikmesriigi õigusega. Kehtestatakse teatamismehhanism (art ikkel 8), mille kohaselt nõuete täitmise eest vastutav asutus teavitab kõiki teisi asutusi ühe kuu jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmist, millega tuvastatakse tema liikmesriigis piiriülese mõõtmega ebaaus kaubandustava. Sätestatakse vastastikuse abi taotluste menetlus (art ikkel 9) ja vastastikuse abi taotluse täitmisest keeldumise tingimused (art ikkel 10). Et vältida takistusi sujuvale koostööle, mis on seotud kokkulepitud keelerežiimi puudumisega, sätestatakse eeskirjad (art ikkel 11), mis võimaldavad asutustel kokku leppida kõigis nendevahelistes teadetes, taotlustes ja teabevahetuses kasutatavas keeles, ning eeskirjad nendevaheliste erimeelsuste puhuks. Uurimis- ja jõustamismehhanismid piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausate kaubandustavade puhul Art iklis 13 sätestatakse koordineeritud tegevuse algatamine ja koordinaatori määramine piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausa kaubandustavaga (mis tahes ebaausa kaubandustava direktiivi (EL) 2019/633 tähenduses, mis hõlmab vähemalt kolme liikmesriiki) . Kui on kahtlus, et võib esineda piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaaus kaubandustava, algatavad sellest tavast mõjutatud nõuete täitmise eest vastutavad asutused koordineeritud tegevuse ja teatavad sellest viivitamata komisjonile. U urimisi vii akse läbi kättesaadava teabe alusel ja tulemustest teata takse teistele nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele . A rt iklis 14 sätestatakse juhud, mil võib koordineeritud tegevuses osalemisest keelduda: sama ostja vastu ja sellise ebaausa kaubandustava suhtes on juba algatatud kriminaaluurimine või alustatud kohtumenetlust, on tehtud kohtuotsus või sõlmitud kohtulik kokkulepe ; uurimine on juba algatatud enne artiklis 19 osutatud hoiatusteate andmist või sama ostja suhtes on nõuete täitmise eest vastutava asutuse liikmesriigis sellise ebaausa kaubandustava kohta tehtud haldusotsus, et piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaaus kaubandustava peatada ; liikmesriigis ei ole toimunud piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausat kaubandustava. Kui nõuete täitmise eest vastutav asutus keeldub koordineeritud tegevuses osalemast, teatab ta sellest komisjonile ja teistele nõuete täitmise eest vastutavatele asutustele põhjendades oma otsust. Artikkel 15 sätestab u urimismeetmed koordineeritud tegevuse puhul. Koordineeritud tegevuses osalevad nõuete täitmise eest vastutavad asutused esitavad uurimise tulemused ja hinnangu piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausa kaubandustava kohta ühises seisukohas. Artiklis 16 sätestatakse õ igusaktide täitmise tagamise meetmed koordineeritud tegevuse puhul. Koordineeritud tegevuses osalevad nõuete täitmise eest vastutavad asutused võtavad direktiivi (EL) 2019/633 artikli 6 kohaseid meetmeid kooskõlas oma liikmesriigi õigusnormidega, et peatada piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaaus kaubandustava. Artiklis 17 sätestatakse k oordineeritud tegevuse lõpetamine. Tegevus lõpetatakse, kui nõuete täitmise eest vastutavad asutused jõuavad järeldusele, et piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaaus kaubandustava asjaomastes liikmesriikides enam ei esine või et piiriülese mõõtmega laialt levinud ebaausat kaubandustava ei ole enam kasutatud. Koordinaator teavitab seotud liikmesriikide nõuete täitmise eest vastutavaid asutusi viivitamata koordineeritud tegevuse lõpetamisest. Artiklis 18 reguleeritakse k oordinaatori roll. Määratud koordinaator täidab artiklis väljatoodud ülesandeid, nt teavitab nõuete täitmise eest vastutavaid asutusi meetme edenemisest, järgmistest sammudest, võetavatest meetmetest, koordineerib ja jälgib läbiviidavaid uurimistoiminguid, dokumentide koostamist ja jagamist. Koordinaator ei vastuta teiste nõuete täitmise eest vastutavate asutuste tegevuse või tegevusetuse eest, kui nad kasutavad direktiivi (EL) 2019/633 artikli 6 ja käesoleva määruse kohaseid volitusi. Määrus, millega muudetakse ühise turukorralduse määrust ja ÜPP strateegiakavade määrust seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse nr 1308/2013 muudatused K aubandustavasid tähistavad vabatahtlikud märked (art ikkel 88a) Selleks, e t teavitada ostjaid tootmise, turustamise või turulelaskmise korraldamise olemasolevatest viisidest ja tuua esile põllumajandustootjate rolli tarneahelas, soovitakse kehtestada eeskirjad sektoriülestele vabatahtlikele kaubandustavasid tähistavatele märgetele . Soovitakse reguleerida terminite „aus” ( fair ), „õiglane” ( equitable ) või nende mõistetega samaväärsete terminite ja termini „lühike tarneahel“ ( short supply chain ) kasutamist. Terminit „lühike tarneahel“ tohib tulevikus kasutada üksnes sellistel juhtudel (nt toote märgistusel, esitlusel, reklaamimaterjalides või äridokumentides), kus eksisteerib otsene seos põllumajandustootjate ja tarbijate vahel, mis võimaldab vahetada teavet tootmisprotsessi ja toote kohta, sealhulgas nt vahendaja kaudu, kes tagab sellise teabevahetuse müügimomendil. Teise võimalusena võib seda mõistet kasutada ka juhul, kui põllumajandustootja ja tarbija asuvad üksteisele geograafiliselt lähedal, sealhulgas piiriüleses kontekstis. Komisjonil e antakse õigus võtta vastu rakendus- ja delegeeritud õigusakte, milles täpsustab tingimused, mille puhul võib eelpool nimetatud termineid kasutada. Lepingulised suhted (art iklid 148 ja 168) Põllumajandustootjate nõrgema positsiooni tõttu põllumajandustoodete tarneahelas on ühise turukorralduse määruse artiklites 148 ja 168 ühe põllumajandustootjate läbirääkimisjõudu toetava meetmena nende toodangu müümisel sätestatud kirjaliku lepinguvormi kasutamine. Artiklis 148 käsitletakse lepingulisi suhteid piima ja piimatoodete sektoris ning artiklis 168 lepingulisi suhteid kõikides põllumajandustoodete sektorites ( välja arvatud piima ja piimatoodete ning suhkru sektoris ) . N ende artiklite sisu on suures osas kattuv . Artikli 148 lõike 1 ja artikli 168 lõike 1 kehtiva sõnastuse kohaselt võib liikmesriik otsustada, et iga tema territooriumil toimuva põllumajandustoote tarne kohta põllumajandustootjalt (või ka tootjaorganisatsioonilt) töötlejale, turustajale või jaemüüjale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping. Samuti võib liikmesriik otsustada teha kohustuslikuks, et esmaostja peab põllumajandustootjalt toote tarnimise soovi korral tegema temaga lepingu sõlmimiseks kirjalikus vormis pakkumuse. Kohustuslik kirjalik leping ja/või lepingu pakkumus (ehk nö lepingustandard) peab järgima kindlaid põhimõtteid (sõlmimine/tegemine enne tarnimist; kirjaliku vormi kasutamine) ja sisaldama kindlaid elemente (hind, kogus ja kvaliteet, lepingu kestus, jne). Samas rõhutatakse nii artiklis 148 kui ka artiklis 168, et kõik lepingu punktid, sealhulgas hind, on poolte vahel vabalt kokkulepitavad. Erandina jäävad kohustusliku kirjaliku lepingu või lepingu pakkumuse nõudest (kui liikmesriik otsustab seda nõuet rakendada) kõrvale ühistute liikmete ühistusisesed tarned . Ühise turukorralduse määruse muutmise määrusega sätestatakse nii artiklis 148 kui ka artiklis 168 liikmesriikidele kohustus rakendada, et põllumajandustootjalt töötlejale, turustajale või jaemüüjale tehtavaid tarneid käsitleva d lepingu d oleksid sõlmitud kirjalikus vormis (kirjaliku lepingu pakkumuse esitamise kohustuslik rakendamine jääb endiselt liikmesriigi otsustada). Teise olulise muudatusena sätestatakse liikmesriikidele kohustus „kehtestada vahendusmehhanism, et hõlmata juhtumeid, kus puudub kokkulepe lepingu sõlmimiseks või sellise lepingu läbivaatamiseks“. Vahendusmehhanism on määruse kehtivas tekstis sätestatud vaid artiklis 168 (lõikes 3) ja sedagi vaid liikmesriigi võimalusena. Lisaks eeltoodule nähakse muutmise määrusega ette veel teisi täpsust usi. Näiteks täpsustatakse kirjalikus lepingus sisalduvaid kohustuslikke elemente – tarne eest makstav hind (kindlaks määratud hind või selle arvutamise viis, mis hõlmavad objektiivseid näitajaid või meetodeid mis on kergesti juurdepääsetavad ja arusaadavad ), tarnitava toote kogus ja kvaliteet, lepingu kestvus ( pikemad kui 6 kuud peavad sisaldama läbivaatamisklau slit , mille võib käivitada eelkõige põllumajandustootja, tootjaorganisatsioon või tootjaorganisatsioonide liit ) , maksetäht aeg , tarn imise kord , vääramatu jõud. Samuti täiendatakse muudatusega kohustusliku kirjaliku lepingu või lepingu pakkumuse nõude rakendamise erandite nimekirja – nõude alt jäävad lisaks ühistutele ja selle liikmetele välja veel ka tootjaorganisatsioonid ja selle liikmed; mikro- ja väikeettevõtjatest põllumajandustoodete esmaostjad; põllumajandustoodete samaaegse tarnimise ja nende eest maksmise toimumine; tasuta või müügikõlbmatute põllumajandustoodete tarnimine. Lisaks võivad liikmesriigid kohustuslike kirjalike lepingute sõlmimise nõudest vabastada väikese väärtusega tarned (kuni 10 000 eurot), hooajaliste ja kiiresti riknevate toodete tarned ning traditsiooniliste või tavapäraste müügitavadega põllumajandustoodete tarned. Tootjaorganisatsioonide tunnustamine (art ikkel 152 lg 1 ) Selleks, e t suurendada liikmesriikide jaoks paindlikkust ja lihtsustada tootjaorganisatsioonide tunnustamise menetlust, võimaldab muudatus tootjaorganisatsioonide tunnustamist ühe taotluse alusel, st et need organisatsioonid, kes taotlevad tunnustamist mitmes sektoris saavad edaspidi esitada ühe taotluse . Lisaks sätestatakse võimalus sektoriüleste mahepõllumajanduslike tootjaorganisatsioonide tunnustamiseks ühes või mitmes sektoris. Konkurentsieeskirjade erandi laiendamine (art ikkel 152 lg 1a ) Muudatusega laiendatakse erandeid ELi konkurentsieeskirjade kohaldamisest lubades ühistutel ja tunnustamata tootjaorganisatsioonidel oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle . Erandi kasutamiseks peab ühistu sisuliselt vastama tootjaorganisatsiooni tunnustamise peamistele tingimustele , milleks on liikmete arv ja turustatava toodangu miinimumkogus või – väärtus . ÜPP strateegiakavade määruse (EL) nr 2021/2115 muudatused T eatavatesse sektoritesse sekkumiste viisid (ar tikkel 52 ja 88 ) Ettepaneku kohaselt suurendatakse teatud juhtudel ( puu- ja köögiviljasektori tootjate organiseerituse tase on madal, investeeringu teks noorte le ja uutele põllumajandustootjate le, ebasoodsate ilmastikutingimuste, loodusõnnetuste, taimehaiguste või kahjurite levikust tingituna) ELi rahalist toetust tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele läbi rakenduskavade. Samuti lubatakse l iikmesriikide le täiendavat paindlikkust, alates 2025. aastast võib kasutada kuni 6% otsetoetuste eraldistest selleks, et toetada teatavatesse sektoritesse sekkumise viise. E uroopa L iidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Määrus ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta E ttepanekus käsitletakse piiriülese mõõtmega ebaausaid kaubandustavasid. Nõuete täitmise eest vastutavate asutuste kogemustele tuginedes on l iikmesriikidel raskusi ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade piiriülese täitmise tagamisega, eriti seoses tavadega, mis mõjutavad rohkem kui kahte liikmesriiki. Ettepaneku eesmärk on parandada ja suurendada koostööd nõuete täitmise eest vastutavate asutuste vahel, säilitades samas minimaalse sekkumise liikmesriikide õiguskorda. Kavandatavad teabe kogumise eeskirjad ja nende täitmis e tagamist käsitlevad õigusnormid ei muuda siseriiklikke õigusnorme. Kavandatavate eeskirjade eesmärk on tagada, et luuakse õiguslik alus teabe vahetamiseks ja taotluste esitamiseks, mille puhul taotluse saanud asutus järgib oma siseriiklikke õigusnorme. Ettepanek ei mõjuta liikmesriikide haldussüsteemi ega menetlusõigust ning neile jääb vabadus kavandada ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate eeskirjade täitmise tagamise süsteeme. Ilma asjakohase ELi õigusraamistikuta, mida kohaldatakse vahetult kõigis liikmesriikides, võib iga liikmesriik kasutada erinevat lähenemisviisi . See võib põhjustada õiguskindlusetust ja lõppkokkuvõttes takistada piiriüleste juhtumite korral ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate õigusaktide täitmise tagamist, nagu on ette nähtud direktiivis (EL) 2019/633 . Vahendiks valiti määrus, kuna ettepanekus kavandatavad eeskirjad näevad ette vahetult kohaldatava koostöökorra avaliku sektori asutuste vahel. Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse nr 1308/2013 ja määruse 2021/2115 muutmine E ttepaneku te ga muudetakse ELi tasandil vastu võetud kehtivaid määrusi, mida kohaldatakse kõigis liikmesriikides. Muudatusettepaneku s tuuakse välja, et eesmärk on tugevdada põllumajandustootjate positsiooni põllumajanduslike toiduainete tarneahelas lihtsustades tootjaorganisatsioonide tunnustamise eeskirju , tõhustades lepingute sõlmimise eeskirju , kehtestades eeskirjad sektoriüleste vabatahtlike märgete „aus“, „õiglane“ ja samaväärsete märgete ning märke „lühikesed tarneahelad“ kasutamise kohta , luues võimaluse anda liikmesriikidele liidu rahalist toetust meetmete jaoks, mida ettevõtjad võtavad turu tõsise tasakaalustamatuse ajal ning parandades liikmesriikide põllumajandussektori organiseerituse taset, toetades selleks tootjaorganisatsioone, kes rakendavad rakenduskavasid, ning tõhustades sektoripõhiste sekkumiste kasutuselevõttu . Ettepanekus tuuakse välja, et m uudatustega säilitatakse tootjatele võrdsed tingimused ja kehtivate määrustega juba saavutatud ühtlustamise tase. Seetõttu leitakse, et liikmesriigid ei saa neid meetmeid üksi rakendada. Kavandatud muudatustega muudetakse kehtivate määruste sätete konkreetseid aspekte. Muudatustega t ugevdatakse tootjaorganisatsioonide ja nende liitude läbirääkimispositsiooni, vähendatakse nende tunnustamisega seotud halduskoormust ning luuakse raamistik vabatahtlike kavade ja kokkulepete jaoks, mille eesmärk on parandada põllumajandustootjate tasustamist ja sotsiaalse kestlikkuse algatusi. Muudatustega kavandatakse veelgi tõhusta da ja tugevda da kehtivaid sätteid seoses lepingutega, mis on sõlmitud põllumajandustootjate ja nende organisatsioonide ning teiste tarneahelas osalejate vahel, sätestades lepingute kirjaliku sõlmimise kohustuslikkuse ja kohustades liikmesriike looma vahendusmehhanisme , mis mõjutab liikmesriigi haldussüsteemi ja võib tuua kaasa menetlusnormide rakendamise ulatuses, mida liikmesriigid seni ei rakenda. Samas on kehtivas õiguses võimalus nii kirjalikke lepinguid kui ka vahendusmehhanismi rakendada , kui liikmesriik seda otsustab. Ettepaneku teksti mõjuhinnangu peatükis ei ole välja toodud, kas liikmesriikides, kus on otsustatud nõuda kirjalikke lepinguid ja loodud vahendusmehhanism, põllumajandustootjate sissetulekud muutunud õiglasemaks, nende positsioon tarneahelas suurenenud ja võimusuhted toiduainete tarneahelas tasakaalustunud võrreldes nende liikmesriikidega, kes ei ole otsustanud seda teha. Kuna seda ei ole hinnatud, siis ei pruugi olla liidu tasandil nende nõuete kohustuslik rakendamine kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega , sest ei ole tõestatu d , et liikmesriigid ei suuda riigi tasandil piisavalt saavutada kavandatava te nõuete eesmärke ja kavandatud tingimuste ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu tasandil. E SIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Määrus ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta Komisjoni poolt ei ole ettepaneku kohta mõjuhinnangut läbi viidud. Kokkuvõtvalt võib ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise määrusega kaasneda mõju majandusvaldkonnas ettevõtluskeskkonnale . Teatavat mõju avaldab määrus ka ettevõtete halduskoormusele. Samuti avaldab määrus teatavat mõju Konkurentsiameti töökoormusele ja töökorraldusele , eelkõige tulenevalt sellest, et lisandub piiriüleste UTPde juhtumite puhul koordinaatori ülesande d. See algatus võib kaasa tuua riigi kulude suurenemise , kuna p iiriüleste UTP juhtumite menetlemine kooskõlas määrusega või b suurendada järelevalveasutuste ressursivajadust (tööjõukulud) . Mõju riigi tuludele ei ole . Muudele sotsiaalvaldkonna teguritele, riigi julgeolekule ja välissuhetele ning loodus- ja elukeskkonna valdkonna teguritele mõju puudub. Põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus e (PTEKS) §-s 13 on sätestatud, et Konkurentsiamet teeb ebaausa kaubandustava tõkestamiseks koostööd Euroopa Liidu liikmesriikide määratud ebaausa kaubandustava tõkestamise eest vastutavate asutustega ja Euroopa Komisjoniga , kuid õ igusloome seisukohalt või vad määruse sätted tuua kaasa PTEKS-i muutmise vajaduse. Nimetatud algatus ei mõjuta liikmesriikide haldussüsteemi ega menetlusõigust, kes võivad kujundada oma süsteemid ebaausate kaubandustavade eeskirjade täitmiseks. Samuti ei takista algatus UTPde direktiivi käimasolevat hindamist, mida komisjon viib läbi vastavalt oma direktiivist tulenevale juriidilisele kohustusele, ega määra ette selle hindamise tulemust. Määrus, millega muudetakse ühise turukorralduse määrust ja ÜPP strateegiakavade määrust seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas Arvestades vajadust astuda viivitamata samme põllumajandussektori ees seisvatele pakilistele probleemidele reageerimiseks ei ole k omisjoni poolt ettepaneku kohta mõjuhinnangut läbi viidud. Lepinguliste suhete osas ei näe me liikmesriikide poolt kirjaliku lepingustandardi kohustuslikus korras rakendamise vajadust. Eestis on põllumajandustootjate ning töötlejate ja kokkuostjate vahel tarnelepingute kirjalikul kujul sõlmimine enamasti normiks kujunenud ja kirjaliku lepingustandardi kehtestamise vastu huvi puudub . S eetõttu ei näe me kirjaliku lepingustandardi kohustuslikuks muutmisel mingit täiendavat kasu. Kirjalike lepingute nõudmine peaks jääma liikmesriigi enda otsustada ja ei tohiks olla kõikidele liikmesriikidele ühtviisi kohustuslik, kuna õiguslik reguleerimine ja väljakujunenud praktika on liikmesriikides erinevad. Juba kehtiva määruse teksti kohaselt on liikmesriikidel võimalus nõuda kirjalikku lepingut valdkondades, kus nähakse selle järele vajadust . Seega leiame, et juba kehtivad reeglid on lepingute osas asjakohased ja piisavad. Kirjalike lepingute kohustuslikuks muutmisega sekkub riik eraõigusesse. Võlaõigusseadus näeb ette lepinguvabaduse, lisaks kirjalikele lepingutele kehtib Eesti õigusruumis ka suuline leping. Ettepaneku kohaselt loetakse ka e-mailis kirja pandud kohustuslikud lepingu osad kirjalikuks lepinguks . Kirjalike lepingute kohustuslikuks muutmisega võib kaasne da halduskoormus e kasv , täiendavad kulud ja töökoormus e kasv järelevalveasutusele . Õigusloome seisukohalt võib nimetatud muudatus kaasa tuua vajaduse riigisiseste õigusaktide muutmiseks . Samuti tekitab lepingulisi suhteid käsitlevate muudatuste puhul küsimusi sätte lisamine, mille kohaselt liikmesriigid kehtestavad kohustuslikus korras vahendusmehhanismi , et hõlmata juhtumeid, mil puudub vastastikune kokkulepe lepingu sõlmimise või sellise lepingu läbivaatamise kohta. Ei ole üheselt arusaadav , mida sellise vahendusmehhanismi loomisega täpsemalt mõeldud on ning milline on selle kasutegur. Sellise sätte lisamine vajaks täiendavat mõjude analüüsi (sh õiguslikku). V ahendusmehhanismi kohustuslikus korras rakendamine o leks liikmesriigile ebaproportsionaalne nõue ja ei peaks olema liikmesriigile kohustuslik vaid võimalus (kui liikmesriigis selline vajadus peaks olema). Sellise mehhanismi kohustuslikuks muutmine on vastuolus ÜPP üldise lihtsustamise püüdlustega . Vahendusmehhan ismi kohustuslikuks muutmisega sekkub riik eraõigusesse ja sellise süsteemi kasutamise praktiline kogemus Eestis puudub. See eeldaks täiesti uue süsteemi loomist, millega kaasnevad täiendavad kulud, halduskoormuse kasv, riigisiseste õigusaktide muutmi ne. Tootjaorganisatsioonide tunnustamist puudutava muudatusega ei kaasne olulist mõju järelevalveasutuste töökorraldusele ega ka töökoormusele kuna menetlustoimingud muutuvad eeldatavasti kiiremaks ja lühemaks kuna ühe taotluse alusel on võimalik tunnustada mitmes sektoris , mis lihtsustab protsessi ka ettevõtetele. L isatav võimalus saada tunnustust mahepõllumajandusliku tootjaorganisatsioonina ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi menetlustoimingutes, sest tunnustamise taotluste menetlemiseks on juba väljakujunenud vajalik haldussuutlikkus ja tehniline võimekus . Konkurentsieeskirjade erandi laiendami sega ühistutele ja tunnustamata tootjaorganisatsioonidele võivad kaasneda kontrollimisega seonduvad täiendavad kulud ja töökoormus e kasv järelevalveasutusele ja makseasutusele ning vajadus muuta riigisisest seadusandlust. Kulude kasvu toob tõenäoliselt kaasa menetlustoimingute tegemine, sest edaspidi tuleb tunnustamise tingimustele vastavust kontrollida ka põllumajanduses tegutsevate ühistute puhul, mis omakorda suurendab ka järelevalveasutuste töökoormust. Õigusloome seisukohalt võib nimetatud muudatus kaasa tuua vajaduse riigisiseste õigusaktide muutmiseks nagu näiteks raamatupidamise seadus, et edaspidi oleks tulundusühistute liikmete kohta andmed kättesaadavad, mille abil hinnatakse, kas tunnustamata tulundusühistu vastab tunnustatud tootjaorganisatsiooni nõuetele. Hetkel pole tu l undusühistutel kohustust oma liikmete nimekirja avaldada. Eestis reguleerib ühistulist tegevust tulundusühistuseadus, mille kohaselt võib ühistu asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Lisaks võib tekkida vajadus muuta ka konkurentsiseadust tulenevalt sellest, et erandid laieneksid edaspidi ka põllumajanduses tegutsevatele tulundusühistutele . Muudatustega, mis puudutavad teatavatesse sektoritesse sekkumise viise, ei kaasne olulisi mõjusid, kuna Eestis ei rakenda ta tunnustatud tootjaorganisatsioonid ele üheski sektoris sektoripõhiseid sekkumise viise. Ettepaneku kohaselt lubatakse liikmesriikidel kasutada kuni 6% nende otsetoetuste eraldistest, et toetada teatavatesse sektoritesse sekkumise viise. Toetame üldist suunda, mis loob liikmesriikidele täiendava paindlikkuse seoses rahaeraldiste jagamisega erinevate sekkumiste vahel . SEISUKOHAD Eesti toetab ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülest jõustamist, et veelgi tugevdada tootjate positsiooni tarneahelas ning tõhustada piirülest koostööd ebaausate kaubandustavade (UTP) tõkestamise l . Toidutarneahel on väga oluline kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks kvaliteetne toit ja mitmekesine valik. T asakaalus toidutarneahel on see , mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu. Seega o n väga oluline, et toidutarneahela osalejad ei kasutaks tavasid või suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemisepõhimõt tega . Ebaausate kaubandustavade piiriülese jõustamise reeglistik aitab tõenäoliselt edaspidi piiriüleseid järelevalvemenetlusi lihtsamini ja tõhusamalt ellu viia. Samuti aitab see senisest enam kaasa ebaausate kaubandustavade tõkestamisele. Eesti eelistab, et kirjalikud lepingud jääksid liikmesriikidele jätkuvalt vabatahtliku ks . L iikmesriigile , kus kirjaliku lepingu kasutamise kohustust pole rakendatud, toob sellise nõude sätestamine kaasa asjatut halduskoormus e kasvu ning täiendava i d kulu sid ja töökoormuse kasv u järelevalveasutusele . Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse nr 1308/2013 muutmise eelnõu (a rtikli 148 lõike 1 ja artikli 168 lõike 1 ) kohaselt tuleb edaspidi kohustuslikus korras sõlmi da piima ja piimatoodete ning põllumajandustoodete ( välja arvatud piim, piimatooted ja suhkur ) tarne kohta põllumajandustootjalt, tootjaorganisatsioonilt või tootjaorganisatsioonide liidult töötlejale, turustajale või jaemüüjale vahel kirjalik leping. Juba kehtiva määruse teksti kohaselt on liikmesriikidel võimalus nõuda kirjalikku lepingut valdkondades, kus selle järele vajadust nähakse . Seega leiame, et juba kehtivad reeglid on lepingute osas asjakohased ja piisavad. Liikmesriigile, kus kirjaliku lepinguvormi kasutamise kohustust pole rakendatud, toob sellise nõude sätestamine kaasa asjatut halduskoormust (õigusaktide muutmine, nõude täitmise kontrollimine, jne). Eesti eelistab, et vahendusmehhanismi loomine o leks liikmesriigile jätkuvalt vabatahtlik . Leiame, et vahendusmehhan i smi kohustuslikuks muutmine on suur muudatus, mis eelda b uue süsteemi loomist ning millega kaasnevad täiendavad kulud riigi eelarvele , see toob kaasa halduskoormuse kasv u ning riigisiseste õigusaktide muutmi s e vajaduse . Põllumajandustoodete ühise turukorralduse määruse nr 1308/2013 muutmise eelnõu (a rtikli 148 lõike 3 ja artikli 168 lõike 3 ) kohaselt tuleb liikmesriigil luua vahendusmehhanism, et julgustada lepinguosalisi kirjaliku lepingu sõlmimise või läbivaatamise üle tekkinud vaidluste korral rahumeelse lahenduseni jõudmise ni . Oleme seisukohal, et vahendusmehhanismi kohustuslikus korras rakendamine on liikmesriigile ebaproportsionaalne nõue ja ei peaks olema liikmesriigile kohustuslik vaid vabatahtlik võimalus (kui liikmesriigis selline vajadus peaks olema). Sellise mehhanismi kohustuslikuks muutmine on vastuolus ÜPP üldise lihtsustamise püüdlusteg a, sest see toob liikmesriigile kaasa halduskoormuse kasvu. Leiame, et selline muudatus vajab põhjalikumat analüüsi. Eesti toetab tootjaorganisatsioonide tunnustamise paindlikumaks muutmist ja mahepõllumajanduslike tootjaorganisatsioonide tunnustamise võimaluse loomist , et vähendada halduskoormust ja tõhustada mahetootjate koostööd . Tootjaorganisatsioonide tunnustamine ühe taotluse alusel lihtsustab tootjaorganisatsioonide tunnustamise menetlust ja mahepõllumajanduslike tootjaorganisatsioonide loomise võimalus tõhustab mahe toodete tootjate vahelis t koostöö d. Leiame, et e ttepanek , mille kohaselt lubatakse liikmesriikidel kasutada kuni 6% oma otsetoetuste eraldistest, et toetada teatavatesse sektoritesse sekkumise viise , mida rakendavad tunnustatud tootjaorganisatsioonid, loob liikmesriikidele täiendava pai ndlikkus e seoses rahaeraldiste kasutamisega . Eesti ei pea vajalikuks E uroopa Li idu konkurentsieeskirjade erandite laienda mist ühistutele ja tunnustamata tootjaorganisatsioonidele , sest erandi lubamine võib mõjutada tootjate huvi tootjaorganisatsioonide sse koondumisel ja õõnestada nende rolli tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Olukorras, kus tunnustamata ühistud peaksid vastama tootjaorganisatsiooni tunnustamise peamistele nõuetele ( minimaalne liikmete arv, turustatava toodangu miinimumkogus või -väärtus) , et saada erandeid ELi konkurentsieeskirjadest, on muudatuse vajadus põhjendamatu, eesmärk arusaamatu ja kaasnevad mõjud analüüsimata. Lisaks pole see ettepanek kooskõlas üldise lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise põhimõtetega ega ka halduskoormuse vähendamisega. Samuti ei ole muudatus kooskõlas „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” prioriteetidega , milleks on soodustada tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomist ja nende arendamist. Viimas te aasta te jooksul on Eestis tunnustatud seitse tootjaorganisatsiooni, mis näitab tootjate soovi ja huvi teha koostööd läbi tootjaorganisatsioonide . ARVAMUSTE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Eelnõud esitati arvamuse avaldamiseks 15. jaanuaril 202 5 . a asta Justiits - ja Digiministeeriumile ning Välisministeeriumile. Tagasiside andis Justiits-ja Digiministeerium. Arvamuse esitamiseks ja ettepanekute saamiseks saadeti eelnõud järgmistele avalik-õiguslikele institutsioonidele, huvirühmadele ja ekspertidele: Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda , Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Aiandusliit. Tagasiside andsid Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda . Kaasamistabelis on toodud esitatud tagasiside.
Saatja: Teve Michenet <
[email protected]>
Saaja: Merli Vahar, Katarina Viik,
[email protected], Age Inkinen, Kristin Truus, Kadri Lepikult, Kristiina Krause - JUSTDIGI, REM Eurokoordinatsioon, Madis Pärtel, Kristel Maidre, Janeli Tikk, Kai-Liis Nõlvak, Kerli Nõges
Teema: Kooskõlastamiseks: UTP/ÜTK algatused (tähtaeg: 13.02)
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Aitäh kõigile, kes meile tagasiside andsid.
Oleme saanud valmis seletuskirja ja selle lisa (manuses) Eesti seisukohtade,
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, mis käsitleb ebaausate kaubandustavade vastaste eeskirjade piiriülese jõustamise kohta, ning
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse ühise turukorralduse (ÜTK) määrust ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavade määrust seoses põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisega toiduainete tarneahelas, kohta.
Planeerime eelnõusid tutvustada 19.02 KOK-i istungil.
Sellest tulenevalt palume teie tagasisidet 13. veebruariks.
Parimat
Teve Michenet