Otsus

OTSUS 04.02.2025 nr 7-10/2025-004 Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine 1.1 Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist. ELTS § 39 lõige 1 punkti 31 kohaselt süsteemihaldur koostab ja pärast Konkurentsiametiga kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted, piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222 sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest. ELTS § 38 lõike 2 kohaselt on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. 1.2 Tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna loomise raamistiku ettepaneku kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused Euroopa Komisjoni Määrusega (EL) 2017/2195 kehtestati elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1. EBGL artikkel 25 sätestab nõuded Euroopa keskkonnas kasutatavate tasakaalustamisenergia standardtoodete kohta. EBGL artikkel 25 lõike 1 kohaselt töötatakse tasakaalustamisenergia standardtooted välja osana Euroopa keskkonna rakendamisraamistike ettepanekust vastavalt artiklitele 19–21. Pärast iga rakendusraamistiku heakskiitmist ja hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja kasutab vastavat Euroopa keskkonda, peab põhivõrguettevõtja kasutama üksnes tasakaalustamisenergia standardtooteid või põhjendatud juhtudel eritooteid, et säilitada süsteemi tasakaal kooskõlas määruse (EL) 2017/1485 artiklitega 127, 157 ja 160. EBGL artikkel 20 sätestab nõuded käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservidest (ingl 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619  2 (9) manual frequency restoration reserves ehk mFRR) pärineva tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna (MARI) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletava standardtoote) kohta. EBGL artikkel 21 sätestab nõuded automaatse käivitamisega sageduse taastamise reservidest (ingl automatic frequency restoration reserves ehk aFRR) pärineva tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna (PICASSO) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletava standardtoote) kohta. EBGL artikkel 5 lõige 2 punkti a kohaselt peab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) heaks kiitma ettepanekud EBGL artikkel 20 lõike 2 ja artikkel 21 lõike 1 kohaste Euroopa keskkonna loomise raamistike (sh rakendamisraamistikus määratletud standardtooted) osas. ACER on otsusega 14-20222 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse taastamise reservidest käsitsi käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendamisraamistiku (mFRR rakendusraamistik)3, mille artikkel 7 sisaldab määratlust mFRR energia standardtoote kohta. ACER on otsusega 15-20224 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse taastamise reservidest automaatselt käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendusraamistiku (aFRR rakendusraamistik)5, mille artikkel 7 sisaldab määratlust aFRR energia standardtoote kohta. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (edaspidi taotlus). 2 Menetlusosaline Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3 Asjaolud ja menetluse käik 07.01.2025 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile taotluse elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (edaspidi Eeskirjad) muudatuste kooskõlastamiseks. Elering tõi taotluses välja, et Eeskirjad kajastavad muutusi, mis toimuvad elektrisüsteemi tasakaalustamisel alates Eesti elektrisüsteemi ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga 09.02.2025. Täiendavalt on Eeskirjades muudetud Eleringile kuuluvate ressursside, Kiisa 2 Kättesaadav: https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2014- 2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF.pdf 3 Kättesaadav: https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2014- 2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 4 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2015- 2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF.pdf 5 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2 015-2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf  3 (9) avariireservelektrijaama (edaspidi ka Kiisa AREJ) ja koormuspankade (kokkuvõtvalt ka Kiisa kompleks) hinnastamist elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Samuti on Eeskirjadesse lisatud punkt, mille alusel olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb pikemaajaliselt sagedusreserve kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu järgmise häiringu jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka päevasiseselt turult, vabastamaks käivitatud reserve. 20.01.2025 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vahel, kus Konkurentsiamet palus Eleringil viia Eeskirjade osas läbi avalik konsultatsioon. 20.01.2025 kuni 27.01.2025 viis Elering Eeskirjade osas läbi avaliku konsultatsiooni6. 27.01.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile tagasiside ja muudatusettepanekud Eeskirjade osas. 29.01.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile täiendava päringu seoses Eeskirjade punktiga, mis lubaks ülekandeliini või seadme pikemaajalise rikke korral Eleringil vajaminevat tasakaalustamisenergiat osta päevasiseselt turult. 31.01.2025 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse Eeskirjade muudatuste kooskõlastamiseks, sh vastuse Konkurentsiameti päringutele ja muudatusettepanekutele. Lisaks esitas Elering ametile koos Eeskirjade muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka avaliku konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused turuosaliste käest laekunud tagasisidele. 4 Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjade muudatuste osas Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse Eeskirjade muudatuste osas läbi ning leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud Eeskirjade muudatused: 1. Elering tegi ettepaneku täiendada Eeskirjade punkti 2 järgmise sõnastusega: 2. Bilansi tagamise üldpõhimõtted Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast. 6 https://elering.ee/node/2262  4 (9) Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on iga Balti elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis leiab optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering kasutab bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR vabastamiseks. Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille alusel leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi ebabilanss juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR võimsusi aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks (näiteks elektrijaama rike). 2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR juhtimises üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel. Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele. Konkurentsiamet on seisukohal, et punkti 2 muutmine Eeskirjades on põhjendatud ja vajalik, ajakohastamaks Eeskirjades bilansi tagamisega ja sageduse juhtimisega seotud printsiipe  5 (9) Mandri-Euroopa sünkroonalas talitlemiseks. 2. Elering tegi ettepaneku eemaldada Eeskirjade punktist 3 mFRR ja aFRR pakkumiste tingimused ja standardtoodete kirjeldused ning muuta vastavat punkti järgmise pealkirja ja sõnastusega: 3. Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu. Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest, et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse turg toimub üks päev enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR reguleerimisteenusel ei järgne võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste turule reguleerimisenergia turg, millel osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse pakkujate jaoks kohustuslik. Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele reservidele läbi reguleerimisplatvormide. Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused. Konkurentsiamet on seisukohal, et punkti 3 muutmine Eeskirjades on põhjendatud ja vajalik, et Eeskirjades kirjeldatud reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamisega seotud põhimõtted oleksid vastavuses Mandri-Euroopa sünkroonalal talitlemise nõuetega ning lisaks võimaldaksid Eleringil täita funktsioone seoses PICASSO keskkonnaga. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et mFRR ja aFRR standardtoodete kirjelduste eemaldamine Eeskirjadest on põhjendatud, kuna nimetatud standardtooted on sätestatud ACER-i poolt heaks kiidetud mFRR ja aFRR rakendusraamistikes. 3. Elering tegi ettepaneku muuta Eeskirjade punkti 5 järgmise sõnastusega ja punkti numbriga: 4. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla. Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate  6 (9) asjaoludega:  Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR energiaturul ühise pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;  Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete, energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;  Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid. Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub hinnaastmete kaupa. Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 1 1000 50 2 2000 50 3 3000 50 4 4000 50 5 5000 50 Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 2 - 2000 10 3 - 3000 10 4 - 4000 10 5 - 5000 10 Konkurentsiamet märgib, et Kiisa AREJ ja koormuspangad on Eleringile kuuluvad ressursid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (edaspidi Direktiiv)7 artikkel 66 lõige 6 sätestab järgneva erandi: Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad, põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused. Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat 7 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20240716  7 (9) tasakaalustamisturgudel. Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra. Elering on põhjendanud Kiisa AREJ hinnastamispõhimõtete muudatusi Eeskirjades järgnevalt: Kiisa AREJ eelnev hinnastamise põhimõte oli seotud asjaoluga, et Kiisa AREJ mFRR pakkumised oleks suunatud MARI platvormil ainult otsekäivituse reservina ehk alles siis, kui planeeritud käivituse käigus ei olnud turul piisavalt reserve. Otsekäivituse käigus rakendub otsekäivituse hind ainult otsekäivituse mahule ehk Kiisa käivitamine ei mõjutanud planeeritud käivituse käigus kasutatud reservide eest makstavat hinda. Veebruarist 2025 rakenduvate Balti võimsusturu reeglite kohaselt on kõigil võimsusturul edukaks osutunud pakkujatel (sh Kiisa AREJ) kohustus teha nii planeeritud ja otsekäivituse pakkumine MARI mFRR platvormile. See tähendab, et Kiisa AREJ pakkumised on ka planeeritud käivituse pakkumiste nimekirjas ning Kiisa käivitamisel viimasena rakendub Kiisa hind kogu vastavas turuajaühikus käivitatud mFRR mahule (mitte ainult Kiisa mahule). Elering näeb siin riski, säilitades varasemad Kiisa AREJ hinnatasemed, siis Kiisa planeeritud käivituse raames tekib mFRR energiale põhjendamatult kõrge hind, mis ei pruugi väljendada reservide puudujääki ja samas tooks kaasa ebavajaliku kulu ühiskonnale. Eleringi poolt välja pakutud Kiisa AREJ mFRR energia hinnastamise metoodika väikseima maksumusega aste nii üles kui alla suunas on kõrgema hinnaga, kui senini Baltikumis MARI platvormile esitatud pakkumus. (Erandiks on Balti piirkonna MARI platvormi ajaloo kõige esimene turuühik, kus tehnilistel põhjustel jõudis platvormile mõlemas suunas üks kallim pakkumus hinnaga 3000€/MWh üles ja -3000€/MWh alla suunas). Uus hinnastamise põhimõte on vastavuses päev-ette energiaturu maksimaalse hinnaga. Sellest lähtuvalt on Kiisa AREJ viimane aste hinnaga 5000 EUR/MWh mõistlikul määral kõrgem kui päev-ette turu maksimaalne hind (4000 EUR/MWh). Lähtudes eeltoodust, Eeskirjade punkt 4 sätestab Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed üles- ja alla reguleerimisel ning sealhulgas, et ülesreguleerimisel käivitatakse Kiisa AREJ puhul esimesed 50 MW hinna 1000 €/MWh juures ning koormatakse üles täiendavalt vastavalt Eeskirjade punktis 4 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja hinnatasemetele. Allareguleerimisel käivitatakse Kiisa koormuspanga esimesed 10 MW hinna -2000 €/MWh juures ning tõstetakse tarbimisvõimsust täiendavalt vastavale Eeskirjade punktis 4 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja hinnatasemetele. Eeskirjade muudatused seoses Kiisa AREJ-de hinnastamisega näevad ette järgmised muudatused: a. Kiisa AREJ ülesreguleerimisel on astme nr 4 hinnaks 4000 €/MWh, varasema 5000 €/MWh asemel ning astme nr 5 hinnaks 5000 €/MWh, varasema 15 000 €/MWh asemel. b. Kiisa AREJ allareguleerimisel on astme nr 4 hinnaks -4000 €/MWh, varasema -5000 €/MWh asemel ning astme nr 5 hinnaks -5000 €/MWh, varasema -15 000 €/MWh asemel. Konkurentsiamet on analüüsinud Balti tasakaalustamisturu ajaloolisi hindasid enne MARI keskkonnaga ühinemist perioodil 01.01.2021 kuni 30.09.2024. Analüüsi tulemuste põhjal on eelnimetatud perioodil ülesreguleerimisel turuhinna esinemine üle 1000 €/MWh kohta olnud erakordselt harv, vaid 0,24% kogu vastava perioodi tundidest, sealjuures maksimaalne hind on olnud 3250,50 €/MWh kohta. Allareguleerimisel ei ole vastaval perioodil hind langenud -2000 €/MWh-ni ning minimaalne hind on olnud -321,00 €/MWh kohta. Pärast MARI keskkonnaga ühinemist, perioodil 09.10.2024 kuni 03.02.2025 on  8 (9) tasakaalustamisturul ülesreguleerimise ja allareguleerimise maksimaalne hind olnud 853,07 €/MWh kohta ja minimaalne hind -299 €/MWh kohta ning vastaval perioodil ei ole Kiisa AREJ-d bilansi tagamiseks kasutatud.8 Vastavalt Eleringi andmetele on Kiisa AREJ-d viimase viie aasta jooksul käivitatud järgmiselt: - 2020. aastal 81 tundi; - 2021. aastal 29 tundi; - 2022. aastal 14 tundi; - 2023. aastal 22 tundi; - 2024. aastal 0 tundi. Toodud andmed on kahe Kiisa AREJ summeeritud töötamise tunnid. Käivituse põhjused on kas vastukaubandus või naabersüsteemihaldurite vajadus. Bilansi tagamiseks on Kiisa AREJ-d viimati käivitatud 2020. aastal kokku ca 2,5 tundi. Lähtudes eeltoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et Kiisa kompleksi (Kiisa AREJ ja Kiisa koormuspangad) reservvõimsuste kasutamine ei ole vastuolus Direktiivi artikkel 66 lõikega 6, mis võimaldab erandina Balti riikide põhivõrguettevõtjatel tugineda tasakaalustamisteenustele, mida osutavad põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused. Lisaks, Eeskirjades sätestatud hinnatasemed pakuvad tasakaalu reservide pakkumiste ning võimaliku kõrge tasakaalustamishinna vahel, mis võib avaldada mõju bilansihalduritele. Hinna 1000 €/MWh puhul võib eeltoodud statistika põhjal harval juhul juhtuda, et esimesed 50 MW Kiisa reservvõimsuste kompleksist käivitatakse enne kui viimane turuosaliste poolt tehtud pakkumine, aga selliseks hetkeks on välja kujunenud olukord, kus reservide pakkumised on suures osas ära kasutatud ja vajadus tasakaalustamise energia järele on suur. Võttes arvesse, et maksimaalne võimalik hind MARI platvormil on 15 000 €/MWh kohta9, tagab Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine Eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel (sh hinnatasemete 4 ja 5 muutmine) Balti turuosalistele teatud osas kaitse potentsiaalsete ülikõrgete energia tasakaalustamisturu hindade eest, andes sealjuures turule signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse tasakaalustamisturul reeglina reservvõimsuste nappuse olukorras. 5. Kokkuvõte Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 31.01.2025 kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjade muudatused ning on seisukohal, et nimetatud dokument arvestab kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega, sh ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31, ning ei ole vastuolus Direktiivist ja EBGL-ist tulenevate alustega. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6 8 https://transparency.entsoe.eu/balancing/r3/pricesOfActivatedBalancingEnergy/show 9 Artikkel 4 lõige 3: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09- 2024_Pricing-Annex_I.pdf  9 (9) otsustan: kooskõlastada Elering AS poolt 31.01.2025 Konkurentsiametile esitatud Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatused täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad  Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid. 1 Mõisted ............................................................................................................................................ 1 2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted ...................................................................................................... 3 3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks ........................................... 5 3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine................................................... 5 3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine..................................................................... 5 3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ...................................................................... 6 4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest ............................................................................... 6 5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine ..................................................................................... 7 6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine ............................................................................................. 8 7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine ............................... 8 8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika ............................................................ 8 9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine ...................................................................................... 8 1 Mõisted  aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav sageduse taastamise reserv.  Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisteenuse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;  Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;  Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste olukordadega toimetulekuks;  Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;  Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel; Ootab Konkurentsiameti kinnitust 1  Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid, millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;  CE SA – Mandri-Euroopa sagedusala;  FCR (Frequency Containment Reserve) – sageduse hoidmise reserv;  FRR (Frequency Restoration Reserve) – sageduse taastamise reserv (sh aFRR ja mFRR);  LFC blokk (Load Frequency Block) – sageduse juhtimise blokk;  LFC ala (Load Frequency Area) – sageduse juhtimise ala;  MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks;  mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - käsitsi käivitatav sageduse taastamise reserv;  Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja lõppeb täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalagajuhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;  Operatiiv veerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga juhib süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;  Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisteenuse pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;  PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning käivitamiste optimeerimiseks;  Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks aktiveeritud reguleerimisenergia või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud lepingutega;  Reguleerimisvõimsus (Balancing Capacity) – süsteemihalduri poolt piisava koguse reguleerimisenergia pakkumise koguse tagamiseks hangitud teenus;  Reguleerimisteenuse pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumine, mis vastab süsteemihalduri poolt kindlaks määratud nõuetele;  Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri bilansiaruandes; Ootab Konkurentsiameti kinnitust 2  Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;  SAFA (Synchronous Area Framework Agreement) – Mandri-Euroopa sagedusala süsteemihaldurite poolt kokku lepitud raamistik, mille alusel toimub sagedusala talitluse juhtimine ja töö korraldamine;Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile;  SOGL – määrus 2017/1485, 2. august 2017, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi käidueeskiri;  Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;  Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisteenuse pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;  Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus. 2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast. Ootab Konkurentsiameti kinnitust 3 Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on iga Balti elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis leiab optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering kasutab bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR vabastamiseks. Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille alusel leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi ebabilanss juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR võimsusi aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks (näiteks elektrijaama rike). 2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR juhtimises üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel. Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele. Ootab Konkurentsiameti kinnitust 4 3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu. Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest, et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse turg toimub üks päev enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR reguleerimisteenusel ei järgne võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste turule reguleerimisenergia turg, millel osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse pakkujate jaoks kohustuslik. Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele reservidele läbi reguleerimisplatvormide. Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused. 3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine 3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi võimsusbilansi tasakaal. Elering tellib mFRR käivitamist tavaolukorras läbi MARI platvormi planeeritud käivitustüübiga nõudlust kasutades. Kuna planeeritud käivituste optimeerimine toimub kindlatel ajahetkedel, siis võimaldab see süsteemihaldurite vastassuunaliste nõudluste saldeerimist, mis otsekäivituste korral sisuliselt ei ole võimalik. Samuti võimaldab see ligipääsu suurimale hulgale pakkumustest, kuna kõik reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud mFRR pakkumused peavad olema vähemalt planeeritud käivitust võimaldavad. mFRR nõudluse katmisel võetakse arvesse vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad mFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR aktiveerimiskorraldused edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele. Ootab Konkurentsiameti kinnitust 5 Juhul kui MARI platvorm ei ole kätte saadav, siis esimese võimalusena tellib Elering mFRR käivitusi kohalikust pakkumuste nimekirjast. Kui kohalike reguleerimisteenuse pakkujate pakkumustest jääb väheseks, siis kasutab Elering tasakaalustamiseks ka Soome või Läti süsteemihalduritele kättesaadavaid pakkumusi. 3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant. Elering tellib aFRR reservide käivitamist tavaolukorras läbi PICASSO platvormi, mis võimaldab kasutada ka ülepiirilisi reserve ning kohalikke reserve teistele platvormi kasutavatele süsteemihalduritele edastada käivitamaks kõige odavamad pakkumused. Samuti võimaldab platvormi kasutamine süsteemihaldurite vajadusi saldeerida (demand netting), mis vähendab käivitatavate reservide mahtu. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR aktiveerimiskogused edastatakse Eestis paiknevatele aFRR energia pakkujatele. Kui PICASSO platvorm ei ole kätte saadav, käivitatakse automaatselt ainult kohalikke aFRR pakkumusi. Lisaks on rakendamisel protseduurid Balti-siseselt tagamaks saldeerimist ning võimaldamaks ligipääsu teistes Balti riikides paiknevatele aFRR ka olukorras, kus PICASSO ei ole kasutatav. 4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla. Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate asjaoludega:  Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR energiaturul ühise pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;  Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete, energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;  Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid. Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub hinnaastmete kaupa. Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 1 1000 50 2 2000 50 3 3000 50 4 4000 50 Ootab Konkurentsiameti kinnitust 6  5 5000 50 Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel: Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW 2 - 2000 10 3 - 3000 10 4 - 4000 10 5 - 5000 10 5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine Eestis paikneva mFRR võimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse reguleerimisenergia aktiveerimiseks reguleerimisenergia pakkuja poolt määratud IT süsteemi Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks antakse SCADA süsteemi kaudu. Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, tavaolukorras läbi MARI või PICASSO, kes korraldab reguleerimisenergia aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva reguleerimisenergia aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi juhtimiskeskuse. Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:  Reguleerimisenergia aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see on tehniliselt võimalik.  Piiriülene reguleerimisenergia aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega. Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:  viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood lubatud piiridesse;  kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk. Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse süsteemihaldurite poolt. Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses. Ootab Konkurentsiameti kinnitust 7 Olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb pikemaajaliselt reguleerimisenergiat kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu järgmise häiringu (contingency) jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka päevasiseselt turult vabastamaks käivitatud reserve. 6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine Elering tagab koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Balti iga süsteemihalduri jaoks vajaliku võimsusreservide varu. Varu tagatakse läbi ühise võimsusreservide varu hankeplatvormi. Hankeplatvormi turu reeglid on kehtestatud vastavalt Balti süsteemihaldurite metoodikale vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 („EBGL“) artikli 33(1) sisule. Hankeplatvormil allokeeritakse aFRR ja mFRR reguleerimisvõimsusele ülekandevõimsust Balti riikide hinnapiirkondade vahel vastavalt Balti võimsusarvutamise ala süsteemihaldurite metoodikale vastavalt EBGL artikli 41(1) sisule. Hankeplatvormi reeglite kujundamisel rakendatud metoodikad on heaks kiidetud vastavate regulaatorite poolt. Varu hankimisel lähtutakse Balti süsteemihaldurite aFRR ning mFRR reguleerimisvõimsuse dimensioneerimise metoodikast ning Mandri-Euroopa FCR dimensioneerimise tulemustest. Reguleerimisvõimsus ostetakse igaks ööpäevaks korraga eelneva kalendripäeva hommikul. Reguleerimisvõimsuse pakkujad, kes on reguleerimisvõimsuse võimsusturul edukad, saavad vastaval ajaperioodi ning mahus kohustuse pakkuda FCR reguleerimisteenust elektrisüsteemi sageduse järgi ning kohustuse esitada süsteemihaldurile aFRR energiapakkumine või mFRR energiapakkumine. 7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine Reguleerimisvõimsuse eest tasub Elering turuosalistele vastavalt turuosalise poolt edukalt hankeplatvormil pakutud teenuse kogusele ning reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale. Elering ja ülejäänud Balti süsteemihaldurid teostavad tasaarveldust, et tagada iga süsteemihalduri õiglane panus ühise reguleerimisvõimsuse varude tagamise kuludesse. Üles suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või vähendatud tarbimise) eest ja alla suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasuvad vastavalt turuosalised Eleringile oma tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud juhul kui tekkis negatiivne hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja kehtivale hinnastamise meetodile. Infot sagedusreservide pakkumiste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud lepingutele. 8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise. 9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine Reguleerimisenergia pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Ootab Konkurentsiameti kinnitust 8   Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse pakkujaga vastavalt aktiveeritud sagedusreservi pakkumisele. o mFRR pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud mFRR vastavalt tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale. Planeeritud käivituste korral on aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse korral on algus ja lõpp aeg toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub vahemikus 16 kuni 29 minutit. o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud mFRR energia arveldus. o aFRR pakkumise algusajaks loetakse reservi pakkumise aktiveerimise aega süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus kestab kuni süsteemihaldur edastab uue aktiveerimissignaali. o aFRR marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO marginaalhinnast, mille alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus. o FCR osas energia eest arveldust ei toimu.  Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes sagedusreservi pakkumine kajastub.  Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.  Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu. o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi kohta.. Reguleerimisenergia selgitus periood on 1 tund kuni 01.01.2025, pärast mida on selgitus periood 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad veerandtunnid järgivad sama põhimõtet. Reguleerimisvõimsuse arveldamine toimub vastavalt teenuse pakkujaga vastavalt igal turu ajaühikul reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale ning sel turuajaühikul teenusepakkuja poolt vastu võetud teenuse mahule. Arveldamine toimub iga reguleerimisvõimsuse toote (FCR, aFRR üles suunas, aFRR alla suunas, mFRR üles suunas, mFRR alla suunas) kohta eraldi. Turu toimimise ning hindade kujunemise periood on võrdne hindade kujunemise perioodiga päev-ette elektrienergia turul. Ootab Konkurentsiameti kinnitust 9