Otsus

OTSUS 03.02.2025 nr 7-10/2025-002 Elering AS käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste muudatuste ja automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste kooskõlastamise kohta 1. Haldusmenetluse alustamine Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõike 6 punkti 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist. ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul kooskõlastamise otsuseid. ELTS § 38 lõike 2 kohaselt on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS. Euroopa Komisjoni Määrusega (EL) 2017/2195 kehtestati elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1. 1.1. Tüüptingimuste kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused EBGL artikkel 5 lõige 4 punkti c kohaselt, iga asjaomase liikmesriigi kõigi reguleerivate asutuste heakskiidu peavad juhtumipõhiselt saama tasakaalustamisega seotud tingimused vastavalt artiklile 18. EBGL artikkel 18 lõike 1 kohaselt hõlmavad tasakaalustamisega seotud tingimused tingimusi tasakaalustamisteenuse osutajate ja tasakaaluhaldurite kohta. EBGL artikkel 18 lõike 4 kohaselt tasakaalustamisteenuse (edaspidi ka reguleerimisteenuse) osutajaid käsitlevad tingimused: a) sisaldavad mõistlikke ja põhjendatud nõudeid tasakaalustamisteenuse osutamise kohta; b) võimaldavad koondada plaanimispiirkonna tarbimis-, energiasalvestus- ja elektritootmisüksusi, et tasakaalustamisteenuseid saaks osutada EBGL artikkel 18 lõige 5 punkti c kohaselt; c) lubavad tarbimisüksuse omanikel, kolmandatel isikutel ning tavapäraste ja taastuvate energiaallikatega töötavate tootmisüksuste omanikel ja energiasalvestusseadmete omanikel saada tasakaalustamisteenuse osutajaks; d) sätestavad, et iga tasakaalustamisteenuse osutaja tasakaalustamisenergia pakkumus määratakse ühele või mitmele tasakaaluhaldurile, et oleks võimalik arvutada 1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619  2 (11) tasakaalustamatuse korrektsiooni EBGL artikli 49 kohaselt. EBGL artikkel 18 lõike 5 kohaselt sisaldavad tasakaalustamisteenuse osutajaid käsitlevad tingimused järgmist: 1. tasakaalustamisteenuse osutaja kvalifitseerimise eeskirjad vastavalt EBGL artiklile 16; 2. eeskirjad, nõuded ja ajakava, mis käsitlevad tasakaalustamisvõimsuse hankimist ja üleandmist EBGL artiklite 32–34 kohaselt; 3. eeskirjad ja tingimused tarbimis-, energiasalvestus- ja tootmisüksuste koondamiseks plaanimispiirkonnas tasakaalustamisteenuste osutajaks; 4. nõuded andmete ja teabe kohta, mis tuleb esitada ühendavale põhivõrguettevõtjale ja kui see on asjakohane, reserve ühendavale jaotusvõrguettevõtjale eelkvalifitseerumismenetluse ja tasakaalustamisturu töö ajal; 5. eeskirjad ja tingimused, mis käsitlevad tasakaalustamisteenuse osutaja iga tasakaalustamisenergia pakkumuse määramist ühele või mitmele tasakaaluhaldurile EBGL artikkel 18 lõike 4 punkti d kohaselt; 6. nõuded andmete ja teabe kohta, mis tuleb esitada ühendavale põhivõrguettevõtjale ja kui see on asjakohane, reserve ühendavale jaotusvõrguettevõtjale, et hinnata tasakaalustamisteenuste osutamist määruse (EL) 2017/1485 artikkel 154 lõigete 1 ja 8, artikkel 158 lõike 1 punkti e ja lõike 4 punkti b, artikkel 161 lõike 1 punkti f ja lõige 4 punkti b järgi; 7. asukoha määratlemine iga toote ja iga eritoote puhul, pidades silmas EBGL artikkel 18 lõige 5 punkti c; 8. eeskirjad, mille alusel määratakse tasakaaluhalduriga arveldatava tasakaalustamisenergia kogus vastavalt EBGL artiklile 45; 9. EBGL V jaotise 2. ja 5. peatükis sätestatud eeskirjad tasakaalustamisteenuse osutajatega arveldamise kohta; 10. ajavahemik, mille jooksul hiljemalt tuleb lõpetada tasakaaluarveldusperioodi tasakaalustamisenergia arveldus tasakaalustamisteenuse osutajaga EBGL artikli 45 kohaselt; 11. tagajärjed tasakaalustamisteenuse osutajale nõuete mittejärgimisel. EBGL artikkel 5 lõike 1 kohaselt, iga reguleeriv asutus või vajaduse korral Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) kiidab heaks tingimused või meetodid, mis põhivõrguettevõtjad on artikkel 5 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt koosatanud. Enne tingimuste ja meetodite heakskiitmist vaatavad koostööamet või asjaomased reguleerivad asutused pärast asjaomaste põhivõrguettevõtjatega konsulteerimist vajaduse korral ettepanekud läbi, et tagada nende kooskõla käesoleva määruse eesmärgiga ning aidata kaasa turgude lõimimisele, mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile ja turu nõuetekohasele toimimisele. 1.2. Standardtoodete kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused EBGL artikkel 5 lõige 2 punkt a ja c kohaselt peab ACER heaks kiitma ettepanekud artikkel 20 lõike 1, artikkel 21 lõike 1 ja artikkel 22 lõike 1 kohase Euroopa keskkonna loomise raamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletud standardtooted) kohta ning tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete kohta vastavalt artikli 25 lõikele 2. EBGL artikkel 25 sätestab nõuded Euroopa keskkonnas kasutatavate tasakaalustamisenergia standardtoodete kohta. EBGL artikkel 25 lõike 1 kohaselt töötatakse tasakaalustamisenergia standardtooted välja osana Euroopa keskkonna rakendamisraamistike ettepanekust vastavalt artiklitele 19–21. Pärast iga rakendusraamistiku heakskiitmist ja hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja kasutab vastavat Euroopa keskkonda, peab põhivõrguettevõtja kasutama üksnes tasakaalustamisenergia  3 (11) standardtooteid või põhjendatud juhtudel eritooteid, et säilitada süsteemi tasakaal kooskõlas määruse (EL) 2017/1485 artiklitega 127, 157 ja 160. EBGL artikkel 20 sätestab nõuded käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservidest (ingl manual frequency restoration reserves ehk mFRR) pärineva tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna (MARI) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletava standardtoote) kohta. EBGL artikkel 21 sätestab nõuded automaatse käivitamisega sageduse taastamise reservidest (ingl automatic frequency restoration reserves ehk aFRR) pärineva tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna (PICASSO) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletava standardtoote) kohta. ACER on otsusega 14-20222 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse taastamise reservidest käsitsi käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendamisraamistiku (mFRR rakendusraamistik)3, mille artikkel 7 sisaldab määratlust mFRR energia standardtoote kohta. ACER on otsusega 15-20224 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse taastamise reservidest automaatselt käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna rakendusraamistiku (aFRR rakendusraamistik)5, mille artikkel 7 sisaldab määratlust aFRR energia standardtoote kohta. ACER on otsusega 11-20206 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate metoodika ettepaneku sageduse taastamise reservide ja asendusreservide jaoks tasakaalustamisvõimsuse (edaspidi ka reguleerimisvõimsuse) standardtoodete loetelu kohta kooskõlas EBGL artikkel 25 lõikega 2 (Tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete loetelu)7. Tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete loetelu artikkel 5 ning lisa 1 sisaldavad määratlust mFRR ja aFRR võimsuse standardtoodete kohta. Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus). 2 Kättesaadav: https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2014- 2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF.pdf 3 Kättesaadav: https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2014- 2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 4 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2015- 2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF.pdf 5 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2 015-2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 6 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2011- 2020%20on%20standard%20products%20for%20balancing%20capacity_0.pdf 7 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%2520Decision %2520SPBC%2520Annex%2520I_0.pdf  4 (11) 2. Menetlusosalised Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post [email protected]. 3. Asjaolud ja menetluse käik 20.12.2024 esitas Elering AS (Elering) Konkurentsiametile taotluse, et amet kooskõlastaks: 1) käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste (edaspidi mFRR tüüptingimused) muudatused; 2) automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi aFRR tüüptingimused); 3) mFRR standardtoote muudatused ja 4) aFRR standardtoote. Elering on esitatud taotluses kirjeldanud eelnimetatud dokumentide kooskõlastamisvajadust kokkuvõtvalt järgnevalt: Balti süsteemihaldurid võtsid MARI keskkonna kasutusele alates 09.10.2024. PICASSO keskkonnaga liitumise aeg on kavandatud enne Baltikumi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga veebruaris 2025. MARI ja PICASSO keskkondade kasutuselevõtu üheks eelduseks on sellega ühilduva standardtoote ja tüüptingimuste kehtestamine. Konkurentsiameti 20.09.2024 otsusega nr 7-10/2024-020 on kooskõlastatud kehtivad mFRR tüüptingimused. 20.12.2024 kooskõlastamiseks esitatud mFRR tüüptingimuste muudatused on ajendatud turujärelevalve strateegia koostamiseks konsultatsiooniteenust pakkunud Nord Pooli ettepanekutest täpsustada reguleerimispakkumuste kohta infopäringute esitamise punkte. Lisaks, kuna seni ei ole Eestis aFRR tooteid kasutatud, siis vastavate toodete kasutusele võtmiseks on Elering välja töötanud ja esitanud kooskõlastamiseks aFRR tüüptingimused ja aFRR standardtoote kirjelduse. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ja standardtooted hõlmavad nii reservi energiatooteid kui ka 2025. aastal kasutusele võetavaid Baltikumi-üleseid sageduse taastamise reservi võimsustooteid. Elering on perioodil 13.11.2024 kuni 11.12.2024 mFRR ja aFRR tüüptingimuste ning standardtoodete osas läbi viinud avaliku konsultatsiooni8. Elering esitas Konkurentsiametile koos tüüptingimuste ja standardtoodete kooskõlastamise taotlusega ka avaliku konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused turuosaliste käest laekunud ettepanekutele. 17.01.2025 saatis Konkurentsiamet Eleringile kirja, milles amet selgitas (kokkuvõtvalt), et olles analüüsinud ettepanekut mFRR standardtoodete ja aFRR standardtoodete kohta, on Konkurentsiamet seisukohal, et lähtuvalt EBGL artikkel 5 lõige 2 punktidest a ning c kuulub vastavalt nii tasakaalustamisenergia kui ka tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete ettepanekute heakskiitmine ACER-i pädevusse (vt käesoleva otsuse punkti 1.2). Lähtuvalt eeltoodust ei kuulu tasakaalustamisenergia ega tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete heakskiitmine riikliku reguleeriva asutuse (antud juhul Konkurentsiameti) pädevusse, välja arvatud juhul, kui tegemist on eritoodete määratluse ja kasutamisega vastavalt EBGL artikkel 26 lõikele 1. 23.01.2025 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse mFRR tüüptingimuste muudatuste 8 https://www.elering.ee/node/2236  5 (11) ja aFRR tüüptingimuste (edaspidi kokkuvõtvalt ka Tüüptingimused) kooskõlastamiseks. Elering on esitatud taotluses kinnitanud, et ei plaani kasutada eritooteid vastavalt EBGL artikkel 26 lõikele 1 ning mFRR ja aFRR standardtoodete osas on eestikeelsed tõlked esitatud Konkurentsiametile teadmiseks. Kooskõlastust taotletakse mFRR tüüptingimuste muudatuste ja aFRR tüüptingimuste osas. Muuhulgas on Elering toonud välja, et on lisanud aFRR tüüptingimustesse punkti 4.10, mis annab Eleringile õiguse erakorralise meetmena rakendada kitsendusi pakkumuste komplektsusele. Seda ainult olukorras, kus Eleringil ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt võimalik aFRR võimsust hankida läbi tavapärase turumehhanismi koos teiste Balti põhivõrguettevõtjatega ning elektrisüsteemi juhtimisele on seatud tavapärasest kõrgendatud valmisoleku vajadus (st Eesti või Balti riikide saartalitlus). Kokkuvõtlikult annab eelnimetatu Eleringile õiguse aFRR võimsust hankida erandolukordades ning sünkroniseerimise protsessi käigus, kui Eesti või Balti riigid opereerivad saartalitluses, lihtsustatud viisil. Nimetatud punkt on vajalik olukordadeks, kui on oht, et Balti riikidel ei ole ühist aFRR energia aktiveerimise lahendust ja ei ole võimalik ühiselt aFRR võimsust hankida, mistõttu aFRR hankimine tuleb korraldada lokaalselt. 30.01.2025 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vahel, et konsulteerida ameti poolt EBGL artikkel 5 lõike 1 alusel tehtud muudatusi mFRR tüüptingimuste muudatuste ja aFRR tüüptingimuste osas. 4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste osas 4.1. mFRR tüüptingimuste muudatused Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse mFRR tüüptingimuste muudatuste osas läbi ning leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad mFRR tüüptingimuste muudatused: 1. Elering tegi ettepaneku täiendada mFRR tüüptingimuste punkti 2 punktiga 2.32 järgmises sõnastuses: 2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel. Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL artikkel 5 lõikele 1, enne mFRR tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamist punkti 2.32 sõnastust parema selguse huvides (amet on punktis 2.32 märgitud metoodikaettepanekud käesolevaks hetkeks kooskõlastanud ja kehtivad metoodikad on avaldatud Eleringi veebilehel) vastavalt allpool toodule: 2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel. Konkurentsiamet on seisukohal, et mFRR tüüptingimuste täiendamine punktiga 2.32 eeltoodud  6 (11) sõnastuses on põhjendatud, et viidata mFRR tüüptingimuste punktides Balti riiklike reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud võimsusturu reeglitele. 2. Elering tegi ettepaneku täiendada mFRR tüüptingimuste punkti 4 punktiga 4.1.2 järgmises sõnastuses: 4.1.2. reguleerimisvõimsuse pakkumuste alumine hinnapiir on 0 ning ülemine hinnapiir võrdne päev-ette elektribörsi hinnapiiriga;. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse elektrienergia siseturgu (edaspidi Siseturumäärus)9, artikkel 10 lõige 1 ja EBGL määruse artikkel 30 lõige 2 käsitlevad küll energia hulgihinnale ülem- ega alammäära seadmise keeldu, kuid mitte võimsuse hinnale. Lähtuvalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et mFRR tüüptingimustes võimsusturu pakkumiste hinna ülem- ja alammäära seadmine ei ole vastuolus Siseturu määruse artikkel 10 lõikes 1 ega EBGL määruse artikkel 30 lõikes 2 sätestatuga. Konkurentsiamet nõustub Eleringi seisukohaga, et tasakaalustamisvõimsuse turu hinnapiir võib olla seotud turuosaliste alternatiivkuludega ning kuna turuosaliste jaoks on päev-ette vaates suurimaks valikukohaks, kas teatava võimsusega osaleda päev-ette energiaturul või päev-ette tasakaalustamisvõimsuse turul, on Balti põhivõrguettevõtjate tasakaalustamisvõimsuse turule seatud sama hinnapiir põhjendatud. Kuna reguleerimisvõimsuse turul ei toimu elektrienergia tarnet, ei ole sellel turul õigustatud väga kõrgete hindadega pakkumise tegemine. 3. Elering tegi ettepaneku muuta mFRR tüüptingimuste punkti 5 punkti 5.3 järgmise sõnastusega: 5.3. Reguleerimisenergia pakkumuste hind peab vastama komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 30(1) kohasele üle-euroopalisele metoodikale “The methodology for pricing balancing energy and cross-zonal capacity used for the exchange of balancing energy or operating the imbalance netting process in accordance with Article 30(1) of Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity balancing”. Reguleerimisenergia pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil enne vastava standardtoote pakkumuste sulgemisaega. Reguleerimisenergia pakkumuste juhend, sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele ja on toodud juhendis „Reguleerimisenergia pakkumuste esitamine ja käivitamine“, mis on avaldatud Eleringi kodulehel: www.elering.ee Konkurentsiamet on seisukohal, et mFRR tüüptingimustesse punkti 5.3 sisse viidud muudatused on põhjendatud, et luua täiendav selgus reguleerimisenergia pakkumuste hinna osas, mis peab olema kooskõlas mFRR tüüptingimuste punktis 5.3 viidatud ACER-i poolt heaks kiidetud metoodikale10. 4. Elering tegi ettepaneku täiendada mFRR tüüptingimuste punkti 11 punkti 11.2.4 sõnastust ja lisada punkt 11.2.5 järgmise sõnastusega: 11.2. Süsteemihalduril on õigus: 11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15 alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks; 9 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019R0943-20240716 10 Kättesaadav: https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09- 2024_Pricing-Annex_II.pdf  7 (11) 11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15 nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks või õigusaktidest sealhulgas komisjoni määruse (EL) 1227/2011 kohustuslik; Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL artikkel 5 lõikele 1, enne mFRR tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamist punkti 11.2.5 sõnastust parema selguse huvides vastavalt allpool toodule: 11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis artikkel 15 nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks või õigusaktidest, sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt kohustuslik; 5. Elering tegi ettepaneku muuta mFRR tüüptingimuste punkti 14 ning asendada vastav punkt täies mahus järgneva pealkirja ja sõnastusega: 14. Konfidentsiaalsus 14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks seoses reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega. Lisaks eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi. 14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise eesmärgil. Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides eesmärgil, mis väljub Lepingu raamest. 14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. Konkurentsiamet on seisukohal, et punkti 11 täiendamine ning punkti 14 lisamine mFRR tüüptingimustesse põhjendatud ja vajalik, et Elering saaks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta (edaspidi ka REMIT või REMIT määrus)11, artiklist 15 tulenevaid 11 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02011R1227-20250101  8 (11) kohustusi. 4.2. aFRR tüüptingimused Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse aFRR tüüptingimuste osas läbi ning leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Konkurentsiamet seisukohal, et Eleringi poolt kooskõlastamiseks esitatud aFRR tüüptingimused lähtuvad samadest alustest nagu mFRR tüüptingimused, on sama struktuuriga, kuid kohaldatud aFRR teenuse osutamisest lähtuvalt ning on vajalikud aFRR toodete kasutusele võtmiseks Eestis. Alljärgnevalt on välja toodud olulisim kooskõlastamisele kuuluv aFRR tüüptingimuste punkt, mis on ka erinevus võrreldes mFRR tüüptingimuste struktuuriga: 1. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punkt 4.10 järgmises sõnastuses: 4.10. Olukorras, kus süsteemihalduril ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt võimalik aFRR võimsust hankida läbi tavapärase turumehhanismi ühes teiste Balti süsteemihalduritega, ning elektrisüsteemi juhtimisele on seatud tavapärasest kõrgendatud valmisoleku vajadus (näiteks Eesti või Balti riikide saartalitlus), on süsteemihalduril õigus erakorralise meetmena rakendada kitsendusi pakkumuste komplektsusele. Kitsenduste rakendamise korral informeeritakse turuosalisi sellest vähemalt 24 tundi enne aFRR võimsuse hankimise oksjoni sulgemisaega, koos konkreetselt rakendatavate kitsendustega. PICASSO keskkonnaga liitumine oli Eleringil, koos teiste Balti põhivõrguettevõtjatega, algselt kavas enne Balti elektrivõrgu sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga veebruaris 2025. Seoses PICASSO keskkonna uuele andmevahetusstandardile üleminekul tekkinud platvormi poolsete tehniliste tõrgetega ei ole õnnestunud PICASSO keskkonnal rakendada uue andmevahetusstandardi põhist andmevahetust, mis on vajalik eeldus Balti põhivõrguettevõtjate liitumisel PICASSO keskkonnaga. Eeltoodud põhjusel, ei ole Eleringil ega teistel Balti riikide põhivõrguettevõtjatel võimalik PICASSO keskkonnaga liituda enne sünkroniseerimist, millest tulenevalt ei ole Eleringil ega Balti riikide põhivõrguettevõtjatel võimalik ühiselt aFRR-i hankida. Kuna aFRR-i hankimine on olulise tähtsusega Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise protsessi edukaks läbiviimiseks ning Balti riikide elektrivõrgu opereerimises saartalitluse olukorras, siis on Konkurentsiamet seisukohal, et olukorras, kus Eleringil ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt aFRR-i võimalik hankida läbi tavapärase turumehhanismi ja sealjuures on elektrisüsteemi juhtimisele seatud tavapärasest kõrgendatud valmisoleku vajadus (st sünkroniseerimisprotsessi käigus ja/või Eesti või Balti riikide saartalitluse olukorras), on Eleringil põhjendatud erakorralise meetmena rakendada kitsendusi aFRR pakkumuste komplektsusele. Lisaks eeltoodule sisaldavad aFRR tüüptingimused muuhulgas järgmisi punkte: 2. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punkt 2.32 järgmises sõnastuses: 2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel. Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL  9 (11) artikkel 5 lõikele 1, enne aFRR tüüptingimuste kooskõlastamist punkti 2.32 sõnastust parema selguse huvides (amet on punktis 2.32 märgitud metoodikaettepanekud käesolevaks hetkeks kooskõlastanud ja kehtivad metoodikad on avaldatud Eleringi veebilehel) vastavalt allpool toodule: 2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel. Konkurentsiamet on seisukohal, et aFRR tüüptingimustes punkti 2.32 sätestamine eeltoodud sõnastuses on põhjendatud, et viidata aFRR tüüptingimuste punktides Balti riiklike reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud võimsusturu reeglitele. 3. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punktid 11.2.4 ja 11.2.5 järgmises sõnastuses: 11.2. Süsteemihalduril on õigus: 11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15 alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks; 11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15 nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks või õigusaktidest sealhulgas komisjoni määruse (EL) 1227/2011 kohustuslik; Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL artikkel 5 lõikele 1, enne aFRR tüüptingimuste kooskõlastamist punkti 11.2.5 sõnastust parema selguse huvides vastavalt allpool toodule: 11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis artikkel 15 nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks või õigusaktidest, sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt kohustuslik; 4. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punkt 14 järgneva pealkirja ja sõnastusega: 14. Konfidentsiaalsus 14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks seoses reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega. Lisaks eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi. 14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et  10 (11) Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise eesmärgil. Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides eesmärgil, mis väljub Lepingu raamest. 14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. Konkurentsiamet on seisukohal, et punktide 11.2.4, 11.2.5 ning punkti 14 sätestamine aFRR tüüptingimustes on põhjendatud ja vajalik, et Elering saaks täita REMIT määruse artiklist 15 tulenevaid kohustusi. 5. Kokkuvõte Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet. Konkurentsiamet on Eleringi poolt 23.01.2025 kooskõlastamiseks esitatud käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste muudatused ja automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused läbi töötanud. Kooskõlastamiseks esitatud käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste muudatused ja automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 42 lõikes 1 sätestatuga. Samuti ei ole kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimused vastuolus VÕS § 42 lõikes 2 sätestatuga. Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimused arvestavad kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega ning ei ole vastuolus EBGL-ist tuleneva regulatsiooniga. Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud Tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud dokumendid on osapoolte õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad osapooltel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. EBGL artikli 7 kohaselt tingimuste ja meetodite väljatöötamise eest vastutavad põhivõrguettevõtjad peavad need internetis avaldama pärast heakskiitmist pädevate  11 (11) reguleerivate asutuste poolt või, kui heakskiitu ei ole vaja, siis pärast nende tingimuste ja meetodite väljatöötamist, välja arvatud juhul, kui selline teave on artikli 11 kohaselt konfidentsiaalne. Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 93 lõige 6 punktile 6 ja EBGL artikkel 5 lõige 4 punktile c otsustan: kooskõlastada Elering AS poolt 23.01.2025 Konkurentsiametile esitatud käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste muudatused ja automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale 1 ja 2. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisad: 1. Elering AS KÄSITSI KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED 2. Elering AS AUTOMAATSELT KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED  Elering AS KÄSITSI KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED 1. Üldsätted............................................................................................................................. 1 2. Mõisted ............................................................................................................................... 2 3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine .............................. 4 4. Reguleerimsvõimsuse hankimine ....................................................................................... 5 5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine ....................................................................... 5 6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine .............................. 6 7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused .................................................... 7 8. Üldnõuded andmevahetusele.............................................................................................. 8 9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine .............................................................................. 8 10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine................................................................... 8 11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused.............................................................................. 9 12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused....................................................... 10 13. Kahju hüvitamine ............................................................................................................. 10 14. Lepingu muutmine ja ülesütlemine .................................................................................. 11 15. Tahteavaldused ................................................................................................................. 12 1. Üldsätted 1.1. Käesolevad “Käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: süsteemihaldur) ja reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused reguleerimispakkumiste tegemisel, reguleerimisteenuse tellimisel, kasutamisel, kasutamise lõpetamisel ja arvelduse tegemisel. 1.2. Tüüptingimused on Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: leping) lahutamatuks osaks. 1.3. Käesolevad tüüptingimused ei käsitle reguleerimisturu tegevuse peatamise ja taastamise eeskirjasid vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 36 ja arveldamise eeskirju turu peatamise puhuks vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 39. 1.4. Tüüptingimused käsitlevad reguleerimisteenuse osutamist käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservide (inglise keeles: manually activated frequency restoration reserves) osas. 1.5. Süsteemihaldur kasutab reguleerimisteenust Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamiseks, vastukaubanduseks ning teistele süsteemihalduritele reguleerimisteenuse edastamiseks. 1(11) 1.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatavad pakkumised ning nende muudatused esitatakse süsteemihaldurile viimase poolt määratud ajatsooni arvesse võttes. Kui süsteemihaldur ei ole määranud teisiti, siis tuleb pakkumised esitada UTC ajas CE(S)T päeva kohta. Kõik ülejäänud lepingus toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on CE(S)T ajas. 1.7. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal turuosalisena esitada info oma bilansihalduri kohta, kes tagab temale avatud tarne. Süsteemihaldurile tuleb esitada bilansihalduri nimi ning vastava avatud tarne lepingu algusaeg ja lõppaeg koos bilansihalduri omapoolse kirjaliku kinnitusega. 1.8. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal tagada oma bilansihalduriga reguleerimisteenuse aktiveerimise andmevahetus teatades süsteemihaldurile reguleerimisteenuse pakkumiste kooskõlastuse, infovahetuse ja arvelduse kontaktid vastavalt kokkuleppele bilansihalduriga. 1.9. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse pakkujal tagada, et tema reguleerimispakkumises osalevad üksnes ressursid, mille kohta ressursside omanikud on andmevahetusplatvormis andnud volituse. 1.10. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele. 2. Mõisted Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas tähenduses: 2.1. Agregaator - juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel. 2.2. Allareguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus. 2.3. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm – Balti süsteemihaldurite ühine platvorm reguleerimisvõimsuse oksjonite korraldamiseks. 2.4. Bilansihaldur - juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu elektrituruseaduse (ELTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 2.5. Eelkvalifitseerimine – protsess valideerimaks reservüksuse või -rühma võimekust pakkuda nõuetekohast reguleerimisteenust. mFRR eelkvalifitseerimise protsess ja detailsed nõuded on kirjeldatud Eleringi kodulehel dokumendis „mFRR teenuse eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded“. 2.6. Ettevalmistamisaeg – ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni koormuse muutmisperioodi alguseni 2.7. Iseseisev agregaator – agregaator, kelle reguleerimisreservi pakkumise üksus ei asu tema enda bilansihalduri bilansipiirkonnas ning kes esitab reguleerimisreservi pakkumised tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Iseseisvale agregaatorile kohalduvad tüüptingimustes samad tingimused, mis agregaatorile. 2(11) 2.8. Jagatavus – süsteemihalduri võimalus kasutada üksnes osaliselt reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumusi, mida pakub reguleerimisteenuse osutaja, ja seda nii käivitatava võimsuse kui ka selle kestuse osas. 2.9. Kauplemisperiood (MTU) - ajavahemik pikkusega viisteist (15) minutit. Päeva esimene kauplemisperiood on ajavahemik 00.00 kuni 00:15 ja viimane kauplemisperiood on ajavahemik 23.45 kuni 00.00 (CE(S)T, kui pole määratud teisiti). 2.10. Kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul võib käivitada reguleerimisteenuse osutaja tehtud reguleerimisenergia pakkumuse ja mille jooksul on tagatud toote kõigi näitajate nõuetekohased väärtused. Kehtivusaeg on määratud kehtivuse algus- ja lõppajaga. 2.11. LER (Limited Energy Resource) reservüksus – reservüksus, mis ei ole eelkvalifitseeritud võimsusel ilma täiendava laetuse haldamise protsessita suuteline teenust katkematult täismahus vähemalt kahe tunni jooksul pakkuma. 2.12. MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks. 2.13. mFRR - käsitsi käivitatav sageduse taastamise reserv 2.14. Muutmisperiood – ajavahemik, mis on määratletud oma kindlaksmääratud alguspunkti ja kestusega, mille jooksul sisend- ja/või väljundaktiivvõimsust suurendatakse või vähendatakse. 2.15. Reguleerimisenergia – reguleerimisteenuse pakkujalt ostetav või temale müüdav elektrienergia, mida süsteemihaldur kasutab süsteemi tasakaalustamiseks ja mis tarnitakse vastavalt käesolevas dokumendis ja standardtoodetes sätestatud nõuetele. 2.16. Reguleerimisteenuse avamisaeg – ajahetk, millest alates saab standardtoote kohta reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ja/või ajakohastada. 2.17. Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP) – juriidilisest isikust tootja, tarbija, agregaator või iseseisev agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimislepingu alusel reguleerimisteenust. 2.18. Reguleerimisteenuse sulgemisaeg - ajahetk, millest alates ei tohi enam standardtoote kohta reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ega ajakohastada. 2.19. Reguleerimisteenuse tellimus - süsteemihalduri poolt reguleerimisteenuse pakkujale edastatud tellimus reguleerimisreservi käivitamiseks vastavalt standardtootes ja/või tehnilistes tingimustes sätestatud tingimustele. 2.20. Reguleerimisteenused - teenused, mis hõlmavad kas reguleerimisenergiat või -võimsust või mõlemat. 2.21. Reguleerimisvõimsus – reservvõimsuse maht, mida reguleerimisteenuse pakkuja hoiab vastavalt kokkuleppele ja mille kohta on reguleerimisteenuse pakkuja nõustunud süsteemihaldurile energiapakkumusi tegema vastavas mahus ja lepingu kestuse ajal. 2.22. Reserve pakkuv rühm ehk reservrühm - rohkem kui ühte ühenduspunkti ühendatud koondtootja, koondtarbija ja/või reserve pakkuvate üksuste rühm, mis täidab sageduse hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide nõudeid. 2.23. Reserve pakkuv üksus ehk reservüksus – kas üks ühisesse ühenduspunkti ühendatud tootmismoodul ja/või tarbimisüksus või koondtootja või koondtarbija, mis täidab sageduse hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide nõudeid. 2.24. SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) - arvutisüsteemide ja sidevõrkude abil toimuv elektrivõrgu tehniliste protsesside jälgimise ja juhtimise süsteem. 2.25. Seadeväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt vaadeldavas turuühikus ilma reguleerimisteta. 2.26. Seiskamisaeg - ajavahemik koormuse muutumiseks täismahus tarnest kuni seadeväärtuseni või täismahus loobumisest tagasi seadeväärtuseni. 3(11) 2.27. Standardtoode – ühtlustatud reguleerimistoode reguleerimisteenuste vahetamiseks, nagu selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad. Standardtoodete parameetrid on kirjeldatud standardtoote tingimustes. 2.28. Sätteväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt vaadeldavas turuühikus arvestades süsteemihalduri reguleerimistellimust 2.29. Tarbimisüksus - üksus, mis tarbib elektrienergiat ja on ühendatud ühes või mitmes ühenduspunktis ülekande- või jaotusvõrku. Jaotusvõrk ja/või tootmismooduli abiseadmed ei moodusta tarbimisüksust. 2.30. Tarneaeg- ajavahemik, mille jooksul reguleerimisteenuse pakkuja teostab reguleerimisenergia tarnet süsteemihalduri tellimuse alusel täismahus. 2.31. Täieliku käivitumise aeg - ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni asjaomase toote täismahus tarne saavutamiseni. 2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel. 2.33. Ühendav süsteemihaldur - süsteemihaldur, kes korraldab tegevust piirkonnas, milles reguleerimisteenuse pakkujad ja bilansihaldurid peavad täitma tüüptingimusi. 2.34. Ülesreguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus. 3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine 3.1. Süsteemihaldur sõlmib reguleerimisteenuse pakkujaga lepingu, kui: 3.1.1. süsteemihaldur on reguleerimisteenuse pakkuja suhtes ühendav süsteemihaldur; 3.1.2. reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutava toote asukoht on süsteemihalduri juhtimispiirkonnas; 3.1.3. reguleerimisteenuse pakkuja on bilansihaldur või tal on kirjalik kokkulepe bilansihalduriga, kes tagab talle avatud tarne; 3.2. Süsteemihaldur eelkvalifitseerib reservüksuse kui: 3.2.1. reguleerimisteenuse pakkuja kinnitab, et pakutav toode vastab standardtoote tingimustele ja teenust pakkuv reservüksus/-rühm on edukalt läbinud eelkvlifitseerimise protsessi. 3.2.1.1. eelkvalifitseeritud staatus kehtib 5 aastat; 3.2.1.2. tehniliste muudatuste korral eelkvalifitseeritud reservüksuses või selle juhtsüsteemis teavitab reguleerimisteenuse pakkuja enne muudatuse tegemist süsteemihaldurit, kes hindab kas vastava muudatuse tegemisel on vajalik uuesti läbida eelkvalifitseerimise protsess; 3.2.1.3. eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded on kirjeldatud süsteemihalduri kodulehel dokumendis „mFRR teenuse eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded“. 3.2.1.4. reguleerimisteenuse pakkuja tagab ning tõendab kõigi nõuete täitmise reguleerimisteenuse pakkumiseks andmevahetusel, käivitamisel, reguleerimisenergia tarnel, tarne lõpetamisel ja arveldusel. 4(11) 4. Reguleerimsvõimsuse hankimine 4.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisvõimsuse pakkumused ühendavale süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade kohta. 4.1.1. pakutav reguleerimisteenus peab vastama kõikidele standardtoote tehnilistele tingimustele ning pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil; 4.1.2. reguleerimisvõimsuse pakkumuste alumine hinnapiir on 0 ning ülemine hinnapiir võrdne päev-ette elektribörsi hinnapiiriga; 4.1.3. reguleerimisvõimsuse pakkumuste esitamise juhend, sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele avaldatakse juhendis „Reguleerimisvõimsuse pakkumuste esitamine“ Eleringi kodulehel: www.elering.ee. 4.2. Reguleerimisvõimsuse pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates mFRR reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani. 4.3. Kehtivaks loetakse viimane peale reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisaega ja enne sulgemisaega esitatud korrektne pakkumus, mis vastab kõigile standardtoote tingimustele ja andmevahetuse nõuetele. 4.4. Süsteemihaldur edastab reguleerimisvõimsuse sulgemisajaks temale esitatud reguleerimisvõimsuse pakkumused ühtsele Balti reguleerimisvõimsuse platvormile. 4.5. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm leiab edukad võimsusturu pakkumused vastavalt Võimsusturu reeglitele ning edastab need koos arveldushindadega (clearing price) ühendavale süsteemihaldurile. 4.6. Süsteemihaldur teavitab reguleerimisteenuse pakkujat tema esitatud pakkumuste staatustest – millised pakkumused võeti millises mahus vastu. 4.7. Edukatel reguleerimisvõimsuse pakkujatel on kohustus esmaseks energiapakkumuse tähtajaks vastavalt vastu võetud võimsuspakkumusele teha reguleermisenergia pakkumusi. Võimsuspakkumustele vastavad mFRR energiapakkumused peavad olema nii otse- kui ka planeeritud käivitust võimaldava käivitustüübiga. 4.8. Edukal reguleerimisvõimsuse pakkujal on lubatud reguleerimisenergia pakkumise kohustust EBGL artikkel 34 kohaselt teisele vaadeldava standardtootega eelkvalifitseeritud reguleerimisteenuse pakkujale üle anda. mFRR toote võimsusturu kohustust on EBGL artikkel 34 erandi kehtivuse ajal lubatud üle anda ainult süsteemihalduri juhtimispiirkonna siseselt. 4.9. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei esita eduka võimsuspakkumuse kohta kohustuslikku energiapakkumust, ei anna oma kohustust vastavalt punktile 4.8 üle või mingil põhjusel ei käivita reservüksust peale süsteemihalduri tellimust vastava standardtoote tingimuste kohaselt, loetakse võimsusturul võetud kohustus (osaliselt või täielikult) täitmata jäetuks 4.9.1. Võimsuspakkumuse selle osa eest, mille kohta energiapakkumusi ei tehtud, kohustust üle ei antud ja/või mida nõuetekohaselt ei käivitatud, tasu ei maksta; 4.9.2. Süsteemihalduril on õigus küsida kompensatsiooni punktis 4.9 kirjeldatud rikkumise eest ning korduva või tahtliku rikkumise korral peatada pakkuja reservüksuste eelkvalifitseeritud staatus; 4.9.2.1. Kompensatsiooni suurus leitakse korrutades võimsusturu kohustuse täitmata jäetud osa vastava turuühiku vastava mFRR toote Eesti hinnapiirkonna kahekordse marginaalhinnaga, kuid mitte vähem kui antud turuühiku elektribörsi päev-ette hind. 5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine 5(11) 5.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisenergia pakkumused ühendavale süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade kohta. 5.2. Reguleerimisenergia pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates reguleerimisenergia pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani. 5.3. Reguleerimisenergia pakkumuste hind peab vastama komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 30(1) kohasele üle-euroopalisele metoodikale “The methodology for pricing balancing energy and cross-zonal capacity used for the exchange of balancing energy or operating the imbalance netting process in accordance with Article 30(1) of Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity balancing”.Reguleerimisenergia pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil enne vastava standardtoote pakkumuste sulgemisaega. Reguleerimisenergia pakkumuste juhend, sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele ja on toodud juhendis „Reguleerimisenergia pakkumuste esitamine ja käivitamine“, mis on avaldatud Eleringi kodulehel: www.elering.ee 5.4. Kehtivaks loetakse viimane peale avamisaega ja enne sulgemisaega esitatud korrektses formaadis süsteemihalduri aktsepteeritud reguleerimisenergia pakkumuse versioon. 5.5. Reguleerimisteenuse pakkuja vastutab täielikult esitatud pakkumuse õigsuse eest, süsteemihaldur ei ole kohustatud kontrollima ega vastuta pakkumuse üle-Euroopalise mFRR energiaplatvormile MARI edastamisel selle sisu eest. 5.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud pakkumised edastab süsteemihaldur üle- Euroopalise mFRR platvormile MARI, mille käivitamise optimeerimise funktsioon leiab kõige optimaalsemad pakkumused reguleerimisenergia nõudluse katmiseks. 5.7. Juhul kui selgub, et tehnilistel põhjustel ei ole esitatud reguleerimisteenuse pakkumust võimalik kas osaliselt või täielikult käivitada ja reguleerimisenergia sulgemisaeg on möödunud, siis on reguleerimisteenuse pakkuja kohustatud sellest koheselt süsteemihaldurit informeerima saates süsteemihaldurile teate eelpool kirjeldatud muutuse kohta süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja viisil. Süsteemihaldur aktsepteerib reguleerimisenergia sulgemisaja järgselt esitatud muudatusi üksnes juhul kui on saanud MARI platvormilt sellekohase kinnituse. 6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine 6.1. Reguleerimisenergia pakkumuse käivitamisel muudetakse kauplemisperioodi sees reguleerimisteenuse pakkuja võimsust (koormusnivood); 6.1.1. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste poolt võrku antavat koormusnivood suuremaks (teostab ülesreguleerimise) loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste poolt võrku antavat koormusnivood väiksemaks (teostab allareguleerimise), loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale; 6.1.2. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt võrgust võetavat koormusnivood suuremaks (teostab allareguleerimise) loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt võrgust võetavat koormusnivood väiksemaks (teostab ülesreguleerimise), loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile. 6.2. Süsteemihaldur saab kauplemisperioodi kohta tellimuse esitada pakkumuse kehtivusaja jooksul, arvestades pakkumust ja standardtoote tehnilisi tingimusi. 6(11)  Reguleerimispakkumise käivitamiseks esitab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkujale reguleerimisteenuse tellimuse käivitussõnumi näol. 6.3. Reguleerimisteenus käivitatakse süsteemihalduri poolt tellitud mahus standardtoote tehnilistel tingimustel. 6.4. Pakkumine loetakse käivitatuks alates süsteemihalduri käivitussõnumis märgitud käivitamise algusajast. 6.5. Kui reservüksus või -grupp pakub paralleelselt mitut reguleerimisteenust, peab olema tagatud, et kõigi pakutavate toodete tehnilised nõuded, eelkõige muutmisperiood, on täidetud. 6.6. Süsteemihalduri SCADA-sse edastatavatel signaalidel peavad olema üksteisest eristatud kõik pakutavad reguleerimisteenused. 6.7. Süsteemihaldur ei saada eraldi reguleerimisteenuse lõpetamissõnumit. Tellimise lõpetamine tuleneb käivitamissõnumis toodud reguleerimisenergia tarne lõpuajast. 7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused 7.1. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja on agregaator, sealhulgas iseseisev agregaator või tarbimisüksus, siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste tingimuste osas järgnevad erisused: 7.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab süsteemihaldurile täiendavalt järgnevad andmed, mis edastatakse süsteemihalduri poolt etteantud viisil: 7.1.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt juhitavate punktide summaarse väljundaktiivvõimsuse reaalajale lähedasel ajahetkel; 7.1.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt käivitatud reguleerimisteenuse väljundvõimsuse koguse prognoosi. Prognoos saadakse juhitavate reguleerimisvõimsuste iseloomust tulenevat muutumist ning nende roteerimist arvesse võttes; 7.1.1.3. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt maksimaalset võimalikku reguleerimisteenuse käivitatavat kogust reaalajale lähedasel ajahetkel. 7.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja kohustus on tagada, et tal on olemas kõikide oma reguleeritavate klientide nõusolekud lepingu täitmiseks. 7.2. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab limiteeritud energiaallikal (LER) põhinevat reservüksust või -rühma, siis antud üksuse või rühma osas rakenduvad eelkvalifitseerimise dokumendis kirjeldatud erinõuded. Seda nii eelkvalifitseerimise juures kui ka reguleerimisteenust pakkudes. 7.3. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab reservüksust või -gruppi, mille väljundvõimsus sõltub välistest tingimustest ning ei suuda seetõttu garanteeritult stabiilset seadeväärtust turuühiku lõikes hoida (üldiselt tuule-/päikeseenergial põhinevad reservüksused), siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste tingimuste osas järgnevad erisused: 7.3.1. Reguleerimine peab toimuma lühiajalise väljundvõimsuse prognoosi suhtes, mida edastatakse pidevalt süsteemihalduri SCADAsse või mittereaalajas resolutsiooniga vähemalt 10s süsteemihalduri infosüsteemidesse; 7.3.2. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reservüksuse või -rühma väljundvõimsust hoidma nii stabiilselt kui tehniliselt võimalik leitud sätteväärtuse juures; 7.3.3. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reguleerimisvõimsuse turul osalemiseks süsteemihalduriga kooskõlastama strateegia, millega on tagatud võimsusturu kohustuse täitmine. 7(11) 8. Üldnõuded andmevahetusele 8.1. Igasugune andmevahetus, nii reaalajas kui mittereaalajas, toimub süsteemihalduri poolt defineeritud viisil ja formaadis. 8.2. Mittereaalaja andmevahetus süsteemihalduri bilansihaldustarkvaraga toimub xml- sõnumeid kasutades 8.2.1. Andmevahetus bilansihaldussüsteemiga toimub kasutades veebiliidest või ECP/EDX platvormi; 8.2.2. Sõnumitele esitatavad nõuded ja ülesehitus on kätte saadavad süsteemihalduri kodulehel. 8.3. Reaalaja andmevahetus toimub süsteemihalduri SCADAga või süsteemihalduriga kokkuleppel perioodse andmeedastuse näol, kus esitatakse 10 sekundi resolutsiooniga vastavate mõõtepunktide info. 9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine 9.1. Balti reguleerimisteenuste võimsusturul edukaks osutunud mFRR pakkumuste eest maksab süsteemihaldur marginaalhinda ehk antud turuühikul hinnapiirkonnas kõige kõrgema hinnaga vastu võetud standardtoote pakkumuse hinda. Marginaalhind leitakse järgmistele käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi toodetele: 9.1.1. mFRR (allareguleerimine) 9.1.2. mFRR (ülesreguleerimine) 9.2. Reguleerimisteenuste energiaturul käivitatud pakkumuste hinnad arvutatakse marginaalhinna põhimõttel. Käivitatavad pakkumused valitakse ja marginaalhind leitakse vastava üle-Euroopalise reguleerimisteenuse platvormi MARI poolt ja/või kohaliku turu vaates, kui üle-Euroopaline platvorm ei ole kättesaadav. Reguleerimisenergia maksimaalne ja minimaalne hind on võrdne reguleerimisplatvormi MARI minimaalse ja maksimaalse hinnaga. 9.3. Süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja v.a. iseseisvev agregaator arveldavad reguleerimisteenuse elektrienergia eest kasutades punktis 9.2 arvutatud hinda. 9.4. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, arveldavad süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja reguleerimisteenuse elektrienergia eest punktis 9.2 toodud hinna ning Eesti päev-ette hinnapiirkonna hinna erinevuse alusel. Reguleerimisteen Ülesreguleerimine Allareguleerimine use suund: Reguleerimisteen >0 <0 >0 <0 use hind: Rahavood: Süsteemihaldur Reguleerimisteen Reguleerimisteen Süsteemihaldur tasub use pakkuja use pakkuja tasub reguleerimisteen tasub tasub reguleerimisteen use pakkujale süsteemihaldurile süsteemihaldurile use pakkujale 10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine 10.1. Reguleerimisteenuse energiapõhised pakkumised selgitatakse vastavalt süsteemihalduripoolse reguleerimisteenuse tellimusele. 8(11) 10.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta reguleerimisteenuse pakkuja poolt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse ühe (1) kWh täpsusega ja maksumuse (EUR) sajandiku täpsusega. 10.3. Reguleerimisteenuse elektrienergia kogus (MWh) saadakse, kui korrutatakse omavahel reguleerimistellimuses toodud võimsus (MW) ja ajaline kestvus (h). 10.4. Reguleerimisteenuse elektrienergia maksumus (EUR) saadakse, kui korrutatakse omavahel punktis 10.3 arvutatud kogus ning punktis 9.2 arvutatud hind. 10.5. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkujale aruande(d) eelmisel päeval tehtud reguleerimistellimuste kohta hiljemalt järgneva päeva kella 12.00-ks. 10.6. Süsteemihalduri ja reguleerimisteenuse pakkuja vaheliste erimeelsuste tekkimisel tuginetakse elektrooniliselt edastatud andmevahetuse sõnumitele. 10.7. Reguleerimisteenuse pakkuja valideerib ning vajadusel esitab süsteemihaldurile tagasiside punktis 10.5 süsteemihalduri poolt saadetud reguleerimisteenuse aruandes toodud kogustele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja jätab süsteemihaldurile tagasiside andmata, loetakse kogused kinnitatuks. 10.8. Süsteemihaldur võtab reguleerimisteenuse pakkuja poolt reguleerimistellimuse kohaselt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse arvesse reguleerimisteenuse pakkuja bilansihalduri bilansiaruandes v.a. arvatud juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator. 10.9. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele. 10.10. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, võtab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkuja poolt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse arvesse reguleerimispakkumises osalenud ressursi bilansihalduri bilansiaruandes ning reguleerimisteenuse pakkuja ebabilansi reguleerimisteenuse pakkuja bilansihalduri bilansiaruandes. 10.11. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkumise andmed arveldusse iga kuu hiljemalt kaheksandaks (8.) kuupäevaks. 11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused 11.1. Süsteemihaldur on kohustatud: 11.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi; 11.1.2. korraldama reguleerimisteenuse pakkujaga reguleerimispakkumiste selgitamise ja sellega seotud infovahetuse; 11.1.3. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet; 11.1.4. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või mille saladuses hoidmise vastu reguleerimisteenuse pakkujal eeldatavalt on või võib olla huvi; 11.1.5. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks. 11.2. Süsteemihalduril on õigus: 11.2.1. käivitada pakkumusi; 9(11) 11.2.2. muuta reguleerimisenergia pakkumus teistele süsteemihalduritele mittekättesaadavaks komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 29 (14) alusel juhul kui see on vajalik süsteemi töökindluse tagamiseks; 11.2.3. kontrollida reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutud toote vastavust standardtoote tingimustele; 11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15 alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks; 11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis 15 nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks või õigusaktidest sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt kohustuslik; 11.2.6. võtta tagasi reservüksuse (või -rühma) eelkvalifitseeritud staatus kui see ei täida reguleerimislepingus või tüüptingimustes sätestatud nõudeid teenuse pakkumiseks; 11.2.7. andmete manipuleerimise või tahtliku valeandmete esitamise korral keelduda pakkuja kõigi reservüksuste eelkvalifitseerimisest ja/või võtta tagasi pakkuja varasemalt eelkvalifitseeritud üksuste eelkvalifitseeritud staatus; 11.2.8. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi mõistlikul viisil, nõuda reguleerimisteenuse pakkujalt valmisolekut nimetatud muutusteks süsteemihalduri poolt seatud tähtajaks, teatades sellest reguleerimisteenuse pakkujale mõistliku aja ette. 12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused 12.1. Reguleerimisteenuse pakkuja on kohustatud: 12.1.1. tagama, et tal on olemas kõikide oma reguleeritavate klientide nõusolekud Lepingu täitmiseks; 12.1.2. vastama süsteemihalduri reguleerimisteenuse või selle pakkumustega seotud päringutele mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ajaks loetakse 5 tööpäeva. Tähtaja ületamisel on süsteemihalduril õigus peatada reservüksus(t)e eelkvalifitseeritud staatus. 12.2. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus: 12.2.1. Vaidlustada süsteemihalduri edastatud käivitamiste raportit hiljemalt 2 tööpäeva jooksul raporti esitamisest; 12.2.2. Taotleda pakkumuse tühistamist või vähendamist peale pakkumiste esitamise sulgemisaega ainult tehnilisest põhjusest tulenevalt, informeerides sellest süsteemihaldurit koheselt vastavalt punktile 5.7. 13. Kahju hüvitamine 13.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. 13.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 13.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide 10(11)  saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. 14. Konfidentsiaalsus 14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks seoses reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega. Lisaks eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi. 14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise eesmärgil. Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides eesmärgil, mis väljub Lepingu raamest. 14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 15. Lepingu muutmine ja ülesütlemine 15.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja standardtoote tingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud korda. 15.2. Tüüptingimuste ja standardtoote tingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkujat kirjalikult. Muudetud tüüptingimused avaldab süsteemihaldur oma veebilehel. Süsteemihaldur kohustub reguleerimisteenuse pakkuja nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 15.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused ja standardtoote tingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule. 15.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul peab pool teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette teatama. 11(11) 15.5. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest süsteemihaldurile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 15.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga. 15.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule. 16. Tahteavaldused 16.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on edastatud kirja, elektronposti või muu elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel. 16.2. Teade loetakse kätte antuks, kui: 16.2.1. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga; 16.2.2. elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud tehnoloogiliselt; 16.2.3. telefonikõne on salvestatud. 16.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt. 16.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude reguleerimisteenuse pakkuja poolt tehtud toimingute tõendamiseks. 12(11)  Elering AS AUTOMAATSELT KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED 1. Üldsätted............................................................................................................................. 1 2. Mõisted ............................................................................................................................... 2 3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine .............................. 4 4. Reguleerimsvõimsuse hankimine ....................................................................................... 5 5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine ....................................................................... 6 6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine .............................. 6 7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused .................................................... 7 8. Üldnõuded andmevahetusele.............................................................................................. 8 9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine .............................................................................. 8 10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine................................................................... 9 11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused............................................................................ 10 12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused....................................................... 10 13. Kahju hüvitamine ............................................................................................................. 11 14. Lepingu muutmine ja ülesütlemine .................................................................................. 12 15. Tahteavaldused ................................................................................................................. 12 1. Üldsätted 1.1. Käesolevad “Automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi: süsteemihaldur) ja reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused reguleerimispakkumiste tegemisel, reguleerimisteenuse tellimisel, kasutamisel, kasutamise lõpetamisel ja arvelduse tegemisel. 1.2. Tüüptingimused on Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu (edaspidi: leping) lahutamatuks osaks. 1.3. Käesolevad tüüptingimused ei käsitle reguleerimisturu tegevuse peatamise ja taastamise eeskirjasid vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 36 ja arveldamise eeskirju turu peatamise puhuks vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 39. 1.4. Tüüptingimused käsitlevad reguleerimisteenuse osutamist automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide (inglise keeles: automatically activated frequency restoration reserves) osas. 1.5. Süsteemihaldur kasutab reguleerimisteenust Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamiseks, vastukaubanduseks ning teistele süsteemihalduritele reguleerimisteenuse edastamiseks. 1(11) 1.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatavad pakkumised ning nende muudatused esitatakse süsteemihaldurile viimase poolt määratud ajatsooni arvesse võttes. Kui süsteemihaldur ei ole määranud teisiti, siis tuleb pakkumised esitada UTC ajas CE(S)T päeva kohta. Kõik ülejäänud lepingus toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on CE(S)T ajas. 1.7. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal turuosalisena esitada info oma bilansihalduri kohta, kes tagab temale avatud tarne. Süsteemihaldurile tuleb esitada bilansihalduri nimi ning vastava avatud tarne lepingu algusaeg ja lõppaeg koos bilansihalduri omapoolse kirjaliku kinnitusega. 1.8. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal tagada oma bilansihalduriga reguleerimisteenuse aktiveerimise andmevahetus teatades süsteemihaldurile reguleerimisteenuse pakkumiste kooskõlastuse, infovahetuse ja arvelduse kontaktid vastavalt kokkuleppele bilansihalduriga. 1.9. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse pakkujal tagada, et tema reguleerimispakkumises osalevad üksnes ressursid, mille kohta ressursside omanikud on andmevahetusplatvormis andnud volituse. 1.10. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele. 2. Mõisted Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas tähenduses: 2.1. Agregaator - juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel. 2.2. Allareguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus. 2.3. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm – Balti süsteemihaldurite ühine platvorm reguleerimisvõimsuse oksjonite korraldamiseks. 2.4. Bilansihaldur - juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu elektrituruseaduse (ELTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 2.5. Eelkvalifitseerimine – protsess valideerimaks reservüksuse või -rühma võimekust pakkuda nõuetekohast reguleerimisteenust. aFRR eelkvalifitseerimise protsess ja detailsed nõuded on kirjeldatud Eleringi kodulehel dokumendis „aFRR teenuse eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded“. 2.6. Ettevalmistamisaeg – ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni koormuse muutmisperioodi alguseni 2.7. Iseseisev agregaator – agregaator, kelle reguleerimisreservi pakkumise üksus ei asu tema enda bilansihalduri bilansipiirkonnas ning kes esitab reguleerimisreservi pakkumised tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Iseseisvale agregaatorile kohalduvad tüüptingimustes samad tingimused, mis agregaatorile. 2(11) 2.8. Jagatavus – süsteemihalduri võimalus kasutada üksnes osaliselt reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumusi, mida pakub reguleerimisteenuse osutaja, ja seda nii käivitatava võimsuse kui ka selle kestuse osas. 2.9. Kauplemisperiood (MTU) - ajavahemik pikkusega viisteist (15) minutit. Päeva esimene kauplemisperiood on ajavahemik 00.00 kuni 00:15 ja viimane kauplemisperiood on ajavahemik 23.45 kuni 00.00 (CE(S)T, kui pole määratud teisiti). 2.10. Kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul võib käivitada reguleerimisteenuse osutaja tehtud reguleerimisenergia pakkumuse ja mille jooksul on tagatud toote kõigi näitajate nõuetekohased väärtused. Kehtivusaeg on määratud kehtivuse algus- ja lõppajaga. 2.11. LER (Limited Energy Resource) reservüksus – reservüksus, mis ei ole eelkvalifitseeritud võimsusel ilma täiendava laetuse haldamise protsessita suuteline teenust katkematult täismahus vähemalt kahe tunni jooksul pakkuma. 2.12. PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning käivitamiste optimeerimiseks. 2.13. aFRR - automaatselt käivitatav sageduse taastamise reserv 2.14. Muutmisperiood – ajavahemik, mis on määratletud oma kindlaksmääratud alguspunkti ja kestusega, mille jooksul sisend- ja/või väljundaktiivvõimsust suurendatakse või vähendatakse. 2.15. Reguleerimisenergia – reguleerimisteenuse pakkujalt ostetav või temale müüdav elektrienergia, mida süsteemihaldur kasutab süsteemi tasakaalustamiseks ja mis tarnitakse vastavalt käesolevas dokumendis ja standardtoodetes sätestatud nõuetele. 2.16. Reguleerimisteenuse avamisaeg – ajahetk, millest alates saab standardtoote kohta reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ja/või ajakohastada. 2.17. Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP) – juriidilisest isikust tootja, tarbija, agregaator või iseseisev agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimislepingu alusel reguleerimisteenust. 2.18. Reguleerimisteenuse sulgemisaeg - ajahetk, millest alates ei tohi enam standardtoote kohta reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ega ajakohastada. 2.19. Reguleerimisteenuse tellimus - süsteemihalduri poolt reguleerimisteenuse pakkujale edastatud tellimus reguleerimisreservi käivitamiseks vastavalt standardtootes ja/või tehnilistes tingimustes sätestatud tingimustele. 2.20. Reguleerimisteenused - teenused, mis hõlmavad kas reguleerimisenergiat või -võimsust või mõlemat. 2.21. Reguleerimisvõimsus – reservvõimsuse maht, mida reguleerimisteenuse pakkuja hoiab vastavalt kokkuleppele ja mille kohta on reguleerimisteenuse pakkuja nõustunud süsteemihaldurile energiapakkumusi tegema vastavas mahus ja lepingu kestuse ajal. 2.22. Reserve pakkuv rühm ehk reservrühm - rohkem kui ühte ühenduspunkti ühendatud koondtootja, koondtarbija ja/või reserve pakkuvate üksuste rühm, mis täidab sageduse hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide nõudeid. 2.23. Reserve pakkuv üksus ehk reservüksus – kas üks ühisesse ühenduspunkti ühendatud tootmismoodul ja/või tarbimisüksus või koondtootja või koondtarbija, mis täidab sageduse hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide nõudeid. 2.24. SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) - arvutisüsteemide ja sidevõrkude abil toimuv elektrivõrgu tehniliste protsesside jälgimise ja juhtimise süsteem. 2.25. Seadeväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt vaadeldavas turuühikus ilma reguleerimisteta. 3(11) 2.26. Seiskamisaeg - ajavahemik koormuse muutumiseks täismahus tarnest kuni seadeväärtuseni või täismahus loobumisest tagasi seadeväärtuseni. 2.27. Standardtoode – ühtlustatud reguleerimistoode reguleerimisteenuste vahetamiseks, nagu selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad. Standardtoodete parameetrid on kirjeldatud standardtoote tingimustes. 2.28. Sätteväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt vaadeldavas turuühikus arvestades süsteemihalduri reguleerimistellimust 2.29. Tarbimisüksus - üksus, mis tarbib elektrienergiat ja on ühendatud ühes või mitmes ühenduspunktis ülekande- või jaotusvõrku. Jaotusvõrk ja/või tootmismooduli abiseadmed ei moodusta tarbimisüksust. 2.30. Tarneaeg- ajavahemik, mille jooksul reguleerimisteenuse pakkuja teostab reguleerimisenergia tarnet süsteemihalduri tellimuse alusel täismahus. 2.31. Täieliku käivitumise aeg - ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni asjaomase toote täismahus tarne saavutamiseni. 2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel. 2.33. Ühendav süsteemihaldur - süsteemihaldur, kes korraldab tegevust piirkonnas, milles reguleerimisteenuse pakkujad ja bilansihaldurid peavad täitma tüüptingimusi. 2.34. Ülesreguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus. 3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine 3.1. Süsteemihaldur sõlmib reguleerimisteenuse pakkujaga lepingu, kui: 3.1.1. süsteemihaldur on reguleerimisteenuse pakkuja suhtes ühendav süsteemihaldur; 3.1.2. reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutava toote asukoht on süsteemihalduri juhtimispiirkonnas; 3.1.3. reguleerimisteenuse pakkuja on bilansihaldur või tal on kirjalik kokkulepe bilansihalduriga, kes tagab talle avatud tarne; 3.2. Süsteemihaldur eelkvalifitseerib reservüksuse kui: 3.2.1. reguleerimisteenuse pakkuja kinnitab, et pakutav toode vastab standardtoote tingimustele ja teenust pakkuv reservüksus/-rühm on edukalt läbinud eelkvalifitseerimise protsessi. 3.2.1.1. eelkvalifitseeritud staatus kehtib 5 aastat; 3.2.1.2. tehniliste muudatuste korral eelkvalifitseeritud reservüksuses või selle juhtsüsteemis teavitab reguleerimisteenuse pakkuja enne muudatuse tegemist süsteemihaldurit, kes hindab kas vastava muudatuse tegemisel on vajalik uuesti läbida eelkvalifitseerimise protsess 3.2.1.3. eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded on kirjeldatud süsteemihalduri kodulehel dokumendis „aFRR teenuse eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded“. 4(11)  3.2.1.4. reguleerimisteenuse pakkuja tagab ning tõendab kõigi nõuete täitmise reguleerimisteenuse pakkumiseks andmevahetusel, käivitamisel, reguleerimisenergia tarnel, tarne lõpetamisel ja arveldusel. 4. Reguleerimsvõimsuse hankimine 4.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisvõimsuse pakkumused ühendavale süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade kohta. 4.1.1. pakutav reguleerimisteenus peab vastama kõikidele standardtoote tehnilistele tingimustele ning pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil; 4.1.2. reguleerimisvõimsuse pakkumuste alumine hinnapiir on 0 ning ülemine hinnapiir võrdne päev-ette elektribörsi hinnapiiriga; 4.1.3. reguleerimisvõimsuse pakkumuste esitamise juhend, sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele avaldatakse juhendis „Reguleerimisvõimsuse pakkumuste esitamine“ Eleringi kodulehel: www.elering.ee. 4.2. Reguleerimisvõimsuse pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates aFRR reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani. 4.3. Kehtivaks loetakse viimane peale reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisaega ja enne sulgemisaega esitatud korrektne pakkumus, mis vastab kõigile standardtoote tingimustele ja andmevahetuse nõuetele. 4.4. Süsteemihaldur edastab reguleerimisvõimsuse sulgemisajaks temale esitatud reguleerimisvõimsuse pakkumused ühtsele Balti reguleerimisvõimsuse platvormile. 4.5. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm leiab edukad võimsusturu pakkumused vastavalt Võimsusturu reeglitele ning edastab need koos arveldushindadega (clearing price) ühendavale süsteemihaldurile. 4.6. Süsteemihaldur teavitab reguleerimisteenuse pakkujat tema esitatud pakkumuste staatustest – millised pakkumused võeti millises mahus vastu. 4.7. Edukatel reguleerimisvõimsuse pakkujatel on kohustus esmaseks energiapakkumuse tähtajaks vastavalt vastu võetud võimsuspakkumusele teha reguleermisenergia pakkumusi. 4.8. Edukal reguleerimisvõimsuse pakkujal on lubatud reguleerimisenergia pakkumise kohustust EBGL artikkel 34 kohaselt teisele vaadeldava standardtootega eelkvalifitseeritud reguleerimisteenuse pakkujale üle anda. aFRR toote võimsusturu kohustust on EBGL artikkel 34 erandi kehtivuse ajal lubatud üle anda ainult süsteemihalduri juhtimispiirkonna siseselt. 4.9. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei esita eduka võimsuspakkumuse kohta kohustuslikku energiapakkumust, ei anna oma kohustust vastavalt punktile 4.8 üle või mingil põhjusel ei käivita reservüksust peale süsteemihalduri tellimust vastava standardtoote tingimuste kohaselt, loetakse võimsusturul võetud kohustus (osaliselt või täielikult) täitmata jäetuks 4.9.1. Võimsuspakkumuse selle osa eest, mille kohta energiapakkumusi ei tehtud, kohustust üle ei antud ja/või mida nõuetekohaselt ei käivitatud, tasu ei maksta; 4.9.2. Süsteemihalduril on õigus küsida kompensatsiooni punktis 4.9 kirjeldatud rikkumise eest ning korduva või tahtliku rikkumise korral peatada pakkuja reservüksuste eelkvalifitseeritud staatus; 4.9.2.1. Kompensatsiooni suurus leitakse korrutades võimsusturu kohustuse täitmata jäetud osa vastava turuühiku vastava aFRR toote Eesti hinnapiirkonna kahekordse marginaalhinnaga, kuid mitte vähem kui antud turuühiku elektribörsi päev-ette hind. 5(11) 4.10. Olukorras, kus süsteemihalduril ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt võimalik aFRR võimsust hankida läbi tavapärase turumehhanismi ühes teiste Balti süsteemihalduritega, ning elektrisüsteemi juhtimisele on seatud tavapärasest kõrgendatud valmisoleku vajadus (näiteks Eesti või Balti riikide saartalitlus), on süsteemihalduril õigus erakorralise meetmena rakendada kitsendusi pakkumuste komplektsusele. Kitsenduste rakendamise korral informeeritakse turuosalisi sellest vähemalt 24 tundi enne aFRR võimsuse hankimise oksjoni sulgemisaega, koos konkreetselt rakendatavate kitsendustega. 5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine 5.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisenergia pakkumused ühendavale süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade kohta. 5.2. Reguleerimisenergia pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates reguleerimisenergia pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani. 5.3. Reguleerimisenergia pakkumuste hind peab vastama komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 30(1) kohasele üle-euroopalisele metoodikale “The methodology for pricing balancing energy and cross-zonal capacity used for the exchange of balancing energy or operating the imbalance netting process in accordance with Article 30(1) of Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity balancing”.Reguleerimisenergia pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil enne vastava standardtoote pakkumuste sulgemisaega. Reguleerimisenergia pakkumuste juhend, sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele ja on toodud juhendis „Reguleerimisenergia pakkumuste esitamine ja käivitamine“, mis on avaldatud Eleringi kodulehel: www.elering.ee 5.4. Kehtivaks loetakse viimane peale avamisaega ja enne sulgemisaega esitatud korrektses formaadis süsteemihalduri aktsepteeritud reguleerimisenergia pakkumuse versioon. 5.5. Reguleerimisteenuse pakkuja vastutab täielikult esitatud pakkumuse õigsuse eest, süsteemihaldur ei ole kohustatud kontrollima ega vastuta pakkumuse üle-Euroopalise aFRR energiaplatvormile PICASSO edastamisel selle sisu eest. 5.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud pakkumised edastab süsteemihaldur üle- Euroopalise aFRR platvormile PICASSO, mille käivitamise optimeerimise funktsioon leiab kõige optimaalsemad pakkumused reguleerimisenergia nõudluse katmiseks. 5.7. Juhul kui selgub, et tehnilistel põhjustel ei ole esitatud reguleerimisteenuse pakkumust võimalik kas osaliselt või täielikult käivitada ja reguleerimisenergia sulgemisaeg on möödunud, siis on reguleerimisteenuse pakkuja kohustatud sellest koheselt süsteemihaldurit informeerima saates süsteemihaldurile teate eelpool kirjeldatud muutuse kohta süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja viisil. Pakkumuse kättesaamatuks muutmisel reguleerimisenergia pakkumuste sulgemisaja järgselt ei saa süsteemihaldur garanteerida, et pakkumus ei osale aFRR protsessis. 6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine 6.1. Reguleerimisenergia pakkumuse käivitamisel muudetakse kauplemisperioodi sees reguleerimisteenuse pakkuja võimsust (koormusnivood); 6.1.1. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste poolt võrku antavat koormusnivood suuremaks (teostab ülesreguleerimise) loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile. Kui 6(11)  reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste poolt võrku antavat koormusnivood väiksemaks (teostab allareguleerimise), loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale; 6.1.2. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt võrgust võetavat koormusnivood suuremaks (teostab allareguleerimise) loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt võrgust võetavat koormusnivood väiksemaks (teostab ülesreguleerimise), loetakse aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile. 6.2. Süsteemihaldur saab kauplemisperioodi kohta tellimuse esitada pakkumuse kehtivusaja jooksul, arvestades pakkumust ja standardtoote tehnilisi tingimusi. Reguleerimispakkumise käivitamiseks esitab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkujale reguleerimisteenuse tellimuse SCADA käivitussignaali näol. 6.3. Süsteemihaldur esitab tellimusi reguleerimisteenuse käivitamiseks kohaliku pakkumusete nimekirja alusel. Käivitatavate pakkumuste maht leitakse kohaliku nõudluse ja PICASSO tasakaalustamisplatvormi korrektuuri koosmõjul. 6.4. Reguleerimisteenus käivitatakse süsteemihalduri poolt tellitud mahus standardtoote tehnilistel tingimustel. 6.5. Pakkumus loetakse käivitatuks vastavalt süsteemihalduri edastatud käivitussignaalile. 6.6. Kui reservüksus või -grupp pakub paralleelselt mitut reguleerimisteenust, peab olema tagatud, et kõigi pakutavate toodete tehnilised nõuded, eelkõige muutmisperiood, on täidetud. 6.7. Süsteemihalduri SCADA-sse edastatavatel signaalidel peavad olema üksteisest eristatud kõik pakutavad reguleerimisteenused. 6.8. Vaadeldav reguleerimistellimus lõpetatakse süsteemihalduri poolt käivitussignaali 0-ks muutmisega. Ühel turuühikul võib pakkumust korduvalt käivitada... 7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused 7.1. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja on agregaator, sealhulgas iseseisev agregaator või tarbimisüksus, siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste tingimuste osas järgnevad erisused: 7.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab süsteemihaldurile täiendavalt järgnevad andmed, mis edastatakse süsteemihalduri poolt etteantud viisil: 7.1.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt juhitavate punktide summaarse väljundaktiivvõimsuse reaalajale lähedasel ajahetkel; 7.1.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt käivitatud reguleerimisteenuse väljundvõimsuse koguse prognoosi. Prognoos saadakse juhitavate reguleerimisvõimsuste iseloomust tulenevat muutumist ning nende roteerimist arvesse võttes; 7.1.1.3. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt maksimaalset võimalikku reguleerimisteenuse käivitatavat kogust reaalajale lähedasel ajahetkel. 7.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja kohustus on tagada, et tal on olemas kõikide oma reguleeritavate klientide nõusolekud lepingu täitmiseks. 7.2. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab limiteeritud energiaallikal (LER) põhinevat reservüksust või -rühma, siis antud üksuse või rühma osas rakenduvad eelkvalifitseerimise dokumendis kirjeldatud erinõuded. Seda nii eelkvalifitseerimise juures kui ka reguleerimisteenust pakkudes. 7(11) 7.3. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab reservüksust või -gruppi, mille väljundvõimsus sõltub välistest tingimustest ning ei suuda seetõttu garanteeritult stabiilset seadeväärtust turuühiku lõikes hoida (üldiselt tuule-/päikeseenergial põhinevad reservüksused), siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste tingimuste osas järgnevad erisused: 7.3.1. Reguleerimine peab toimuma lühiajalise väljundvõimsuse prognoosi suhtes, mida edastatakse pidevalt süsteemihalduri SCADAsse; 7.3.2. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reservüksuse või -rühma väljundvõimsust hoidma nii stabiilselt kui tehniliselt võimalik leitud sätteväärtuse juures; 7.3.3. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reguleerimisvõimsuse turul osalemiseks süsteemihalduriga kooskõlastama strateegia, millega on tagatud võimsusturu kohustuse täitmine. 8. Üldnõuded andmevahetusele 8.1. Automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi pakkumiseks on kohustuslik nii mittereaalaja kui reaalaja andmevahetuse üles seadmine. 8.2. Igasugune andmevahetus, nii reaalajas kui mittereaalajas, toimub süsteemihalduri poolt defineeritud viisil ja formaadis.Mittereaalaja andmevahetus süsteemihalduri bilansihaldustarkvaraga toimub xml-sõnumeid kasutades 8.2.1. Andmevahetus bilansihaldussüsteemiga toimub kasutades veebiliidest või ECP/EDX platvormi; 8.2.2. Sõnumitele esitatavad nõuded ja ülesehitus on kätte saadavad süsteemihalduri kodulehel. 8.3. Reaalaja andmevahetus toimub süsteemihalduri SCADAga 8.4. Minimaalselt on reguleerimisteenuse pakkuja kohustatud reaalajas edastama järgmisi andmepunkte resolutsiooniga vähemalt 10 sekundit: 8.4.1. reservseadme/-grupi netoväljundvõimsus 8.4.2. antud turuühikuks turule müüdud üles/alla reguleerimise maht 8.4.3. käivitatud aFRR kogus 8.4.4. kätte saadud süsteemioperaatori käivitussignaali väärtuse tagasiside. 9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine 9.1. Balti reguleerimisteenuste võimsusturul edukaks osutunud aFRR pakkumuste eest maksab süsteemihaldur marginaalhinda ehk antud turuühikul hinnapiirkonnas kõige kõrgema hinnaga vastu võetud standardtoote pakkumuse hinda. Marginaalhind leitakse järgmistele automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi toodetele: 9.1.1. aFRR (allareguleerimine) 9.1.2. aFRR (ülesreguleerimine) 9.2. Reguleerimisteenuste energiaturul käivitatud pakkumuste hinnad arvutatakse marginaalhinna põhimõttel. 9.3. Käivitatavad pakkumused valitakse ning marginaalhind leitakse iga optimeerimistsükli kohta eraldi. Optimeetrimistsükliks on PICASSO tasakaalustamisplatvormi optimeerimstsükkel. 9.3.1. Pakkumuse eest tasutakse PICASSO platvormil leitud Eesti ala arveldushinna (clearing price) alusel, kuid mitte vähem kui pakkumuse hind. 9.3.2. Juhul kui PICASSO platvorm pole mingil põhjusel kättesaadav leiab arveldushinna süsteemihaldur; 8(11) 9.3.3. Reguleerimisenergia maksimaalne ja minimaalne hind on võrdne reguleerimisplatvormi PICASSO minimaalse ja maksimaalse hinnaga. 9.4. Süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja v.a. iseseisvev agregaator arveldavad reguleerimisteenuse elektrienergia eest kasutades punktis 9.3arvutatud hinda. 9.5. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, arveldavad süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja reguleerimisteenuse elektrienergia eest punktis 9.3 toodud hinna ning Eesti päev-ette hinnapiirkonna hinna erinevuse alusel. Reguleerimisteen Ülesreguleerimine Allareguleerimine use suund: Reguleerimisteen >0 <0 >0 <0 use hind: Rahavood: Süsteemihaldur Reguleerimisteen Reguleerimisteen Süsteemihaldur tasub use pakkuja use pakkuja tasub reguleerimisteen tasub tasub reguleerimisteen use pakkujale süsteemihaldurile süsteemihaldurile use pakkujale 10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine 10.1. Reguleerimisteenuse energiapõhised pakkumised selgitatakse vastavalt süsteemihalduripoolse reguleerimisteenuse tellimustele. 10.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta reguleerimisteenuse pakkuja poolt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse ühe (1) kWh täpsusega ja maksumuse (EUR) sajandiku täpsusega. 10.3. Reguleerimisteenuse elektrienergia kogus (MWh) saadakse, kui korrutatakse omavahel käivitussignaaliga tellitud võimsus (MW) ja ajaline kestvus (h). 10.4. Reguleerimisteenuse elektrienergia maksumus (EUR) saadakse, kui korrutatakse omavahel punktis 10.3 arvutatud kogus ning punktis 9.2 arvutatud hind 10.5. Reguleerimisteenuse elektrienergia kogus ja elektrienergia maksumus leitakse iga optimeerimistsükli kohta eraldi. 10.6. Selgitusperioodi reguleerimisteenuse summaarne maksumus leitakse selle optimeerimistsüklite maksumuste summana. 10.7. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkujale aruande(d) eelmisel päeval tehtud reguleerimistellimuste kohta selgitusperioodide lõikes hiljemalt järgneva päeva kella 12.00-ks. 10.8. Süsteemihalduri ja reguleerimisteenuse pakkuja vaheliste erimeelsuste tekkimisel tuginetakse reaalajas edastatud käivitussignaalile. 10.9. Reguleerimisteenuse pakkuja valideerib ning vajadusel esitab süsteemihaldurile tagasiside punktis 10.7 süsteemihalduri poolt saadetud reguleerimisteenuse aruandes toodud kogustele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja jätab süsteemihaldurile tagasiside andmata, loetakse kogused kinnitatuks. 10.10. Süsteemihaldur võtab reguleerimisteenuse pakkuja poolt reguleerimistellimuse kohaselt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse arvesse reguleerimisteenuse pakkuja bilansihalduri bilansiaruandes v.a. arvatud juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator. 10.11. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele. 9(11) 10.12. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, võtab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkuja poolt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse arvesse reguleerimispakkumises osalenud ressursi bilansihalduri bilansiaruandes ning reguleerimisteenuse pakkuja ebabilansi reguleerimisteenuse pakkuja bilansihalduri bilansiaruandes. 10.13. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkumise andmed arveldusse iga kuu hiljemalt kaheksandaks (8.) kuupäevaks. 11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused 11.1. Süsteemihaldur on kohustatud: 11.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi; 11.1.2. korraldama reguleerimisteenuse pakkujaga reguleerimispakkumiste selgitamise ja sellega seotud infovahetuse; 11.1.3. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet; 11.1.4. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või mille saladuses hoidmise vastu reguleerimisteenuse pakkujal eeldatavalt on või võib olla huvi; 11.1.5. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks. 11.2. Süsteemihalduril on õigus: 11.2.1. käivitada pakkumusi; 11.2.2. muuta reguleerimisenergia pakkumus teistele süsteemihalduritele mittekättesaadavaks komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 29 (14) alusel juhul kui see on vajalik süsteemi töökindluse tagamiseks; 11.2.3. kontrollida reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutud toote vastavust standardtoote tingimustele; 11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15 alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks; 11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis 15 nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks või õigusaktidest, sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt kohustuslik; 11.2.6. võtta tagasi reservüksuse (või -rühma) eelkvalifitseeritud staatus kui see ei täida reguleerimislepingus või tüüptingimustes sätestatud nõudeid teenuse pakkumiseks; 11.2.7. andmete manipuleerimise või tahtliku valeandmete esitamise korral keelduda pakkuja kõigi reservüksuste eelkvalifitseerimisest ja/või võtta tagasi pakkuja varasemalt eelkvalifitseeritud üksuste eelkvalifitseeritud staatus; 11.2.8. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi mõistlikul viisil, nõuda reguleerimisteenuse pakkujalt valmisolekut nimetatud muutusteks süsteemihalduri poolt seatud tähtajaks, teatades sellest reguleerimisteenuse pakkujale mõistliku aja ette. 12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused 10(11) 12.1. Reguleerimisteenuse pakkuja on kohustatud: 12.1.1. tagama, et tal on olemas kõikide oma reguleeritavate klientide nõusolekud Lepingu täitmiseks; 12.1.2. vastama süsteemihalduri reguleerimisteenuse või selle pakkumustega seotud päringutele mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ajaks loetakse 5 tööpäeva. Tähtaja ületamisel on süsteemihalduril õigus peatada reservüksus(t)e eelkvalifitseeritud staatus. 12.2. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus: 12.2.1. Vaidlustada süsteemihalduri edastatud käivitamiste raportit hiljemalt 2 tööpäeva jooksul raporti esitamisest; 12.2.2. Taotleda pakkumuse tühistamist või vähendamist peale pakkumiste esitamise sulgemisaega ainult tehnilisest põhjusest tulenevalt, informeerides sellest süsteemihaldurit koheselt vastavalt punktile 5.7. 13. Kahju hüvitamine 13.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel ja korras. 13.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu ja suurust tõendavad dokumendid. 13.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult oma motiveeritud vastuväited. 14. Konfidentsiaalsus 14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks seoses reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega. Lisaks eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi. 14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 11(11) 14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise eesmärgil. Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides eesmärgil, mis väljub Lepingu raamest. 14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 15. Lepingu muutmine ja ülesütlemine 15.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja standardtoote tingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses sätestatud korda. 15.2. Tüüptingimuste ja standardtoote tingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur reguleerimisteenuse pakkujat kirjalikult. Muudetud tüüptingimused avaldab süsteemihaldur oma veebilehel. Süsteemihaldur kohustub reguleerimisteenuse pakkuja nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta. 15.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused ja standardtoote tingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade, muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest lepingule. 15.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul peab pool teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette teatama. 15.5. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest süsteemihaldurile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette. 15.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga. 15.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud maksed vastavalt lepingule. 16. Tahteavaldused 16.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on edastatud kirja, elektronposti või muu elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud 12(11)  või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud kontaktaadressidel või –numbritel. 16.2. Teade loetakse kätte antuks, kui: 16.2.1. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga; 16.2.2. elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud tehnoloogiliselt; 16.2.3. telefonikõne on salvestatud. 16.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt. 16.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud korralduste või muude reguleerimisteenuse pakkuja poolt tehtud toimingute tõendamiseks. 13(11)