Sissetulev kiri

-864235 -144145 0 0 RIIGI PEAPROKURÖRI JUHIS Tallinn 1 . veebrua r 202 5 nr RP-1- 1 /2 5 / 12 Eesmärgiga määrata põhimõtted, millest lähtudes tagada prokuratuurile ja uurimisasutustele kriminaalmenetluseks eraldatud ressursside optimaalne rakendamine ning kohtueelse menetluse tulemuslikkus, annan KrMS § 213 lg 5 alusel alljärgneva juhise. Prioriteetsed valdkonnad Prokuratuur ning Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) tuginevad justiits- ja siseministri kokku leppele kuritegevusvastaste prioriteetide kohta 4. oktoobri 2023 sõnastuses ning justiits-, sise - ja keskkonnaministri 14. aprilli 2020 deklaratsiooni le keskkonnaalase kuritegevuse vastase võitluse prioriteetsuse kohta ja seavad eesmärgiks menetleda prioriteetsetena järgmis i kuritegu sid : s uure kahjuga majanduskurite o d ; r aske korruptsioon ; o rganiseeritud narkokuriteod; a laealiste seksuaalne väärkohtlemine; k eskkonnakuriteod. Lisak s p-s 1.1 märgitu le tuleb järgida strateegiat Eesti 2035 , kriminaalpoliitika põhi alus eid aastani 2030 , samuti siseturvalisuse arengukava 2020 – 2030 ja eelisjärjekorras menetleda ka järgmis i kuritegu sid : i nimkaubandus; r iigivastased kuriteod; l ähisuhtevägival la kuriteod ; a laealiste toimepandud kuriteod; k überkuriteod ; r ahvusvaheline finantssektori rahapesu; i nimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased kuriteod. . Prokuratuuris on kõikide prioriteetsete valdkondade jaoks määratud vastutavad prokurörid kas ringkonnaprokuratuuris või üleriigiliselt R iigiprokuratuuris. PPA ja prokuratuur on kohustatud punkti de s 1.1. ja 1.2. nimetatud valdkondades t egutse ma selliselt, et kriminaalasjade prioriteetsus väljenduks kõigiti ka igapäevatöös ja töökorralduses ning kriminaalasjad saaksid lahendatud tulemuslikult . Juhise punkti de s 1.1 . ja 1.2. toodud loetellu kuuluvate väheoluliste kriminaalasjade puhul lähtutakse juhise punktides 3.2, 3.4 ja 3.5 sätestatud põhimõtetest. Muud kuriteod Juhise punktis 1 nimetamata valdkondades toime pandud kuritegude puhul tuleb esmajärjekorras menetleda järgmis i kuritegu sid : e simese astme kuriteod; p rokuratuuri ja PPA vahel kokkulepitud piirkondlikud prioriteedid ja/või valdkondlikud sihtmärgid; k uriteod, millel on ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas või riigis tervikuna suur mõju ja mille prioriteetsus on kooskõlastatud p rokuratuuri ja PPA vahel; k uriteod, millega on tekitatud suurt varalist kahju või saadud suurt kriminaaltulu; riigiasutuste esitatud avalduste alusel alustatud kriminaalmenetlused (Terviseamet, Tervise kassa, SKA, kohus, samuti pankrotihaldurid ja kohtutäiturid jne ); k innipidamisasutuses viibiva isiku toime pandud kuriteod ; k u ri tegudes , mille puhul eriti haavatavasse gruppi kuuluv kannatanu (nt laps, erivajadusega inime n e , eaka s) ei suuda ise oma õigusi piis a val määral kaitsta. Kohtueelse menetluse läbiviimisel arvestatavad põhimõtted Kriminaalasi, milles kellelegi on esitatud kahtlustus, tuleb prokuratuuri saata kuue kuu jooksul pärast kahtlustuse esitamist. Erandiks on kriminaalasjad, milles kahtlustatav on kuulutatud tagaotsitavaks ja teda pole suudetud tabada või kui pikema menetlusaja tingivad muud kriminaalasja sisust tulenevad erandlikud asjaolud. Kogukonnakuriteod tuleb lahenda da prioriteetsuse järjekorras. Kui see on otstarbekas, tuleb neis asjades kaaluda eeskätt kiireid menetlusvõimalusi kiirmenetluse, taastava õiguse, oportuniteedi kohaldamise või lepit usmenetluse rakendamise näol. Juhise p- de s 1.1 ., 1.2. ja 2.1. märgitud kriminaalasjade menetlemisel tuleb süüteokoosseisu tuvastamisega paralleelselt keskenduda kriminaaltulu või tsiviilhagi katteks arestitava vara tuvastamise, samuti konfiskeerimise jaoks vajalike tõendite kogumisele. T ul e b teha vajalikud menetlustoimingud, et kindlustada tuvastatud kriminaaltulu säilimine ja selle konfiskeerimise, samuti kuriteoga tekitatud kahju heastami n e. Kohtueel s e s menetlus es tuleb lähtud a kannatanu kohtlemise parimast praktikast , alaealiste puhul lapsesõbraliku menetluse põhimõt etest , samuti teistest ühtse praktika kokkulepetest . Kuriteos kahtlustatavaid tuleb julgusta da tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitama, mis aitab kaasa kannatanu parimale kohtlemisele ning kiirema menetlusotsuseni jõudmisele . Kohtueelses menetluses tuleb vält id a tarbetute menetlustoimingute tegemist ja/või nende tegemiseks juhiste andmist ning järgi d a võimalusel menetluse lihtsustamise põhimõtteid. Seejuures: Kriminaalasjades (eelkõige KarS § 120, § 121 lg 1, § 199 (v.a lg 2 p-d 1, 2, 3, 6 ja 8), § 201 lg 1, § 209 (v.a lg 2 p-d 2, 3 ja 5), § 213 lg 1, § 215 lg 1, § 263 lg 1 p 1, § 266 lg 2, § 344, § 345) , milles on prognoositav, et puudub perspektiiv teo toimepanija tuvastada või ei ole see menetluse mõju ja toimingutele kuluva ressursi tasakaalu arvestades otstarbekas, tuleb kriminaalmenetlus üldjuhul lõpetada kahe kuu jooksul KrMS § 200 1 alusel; Kriminaalasjad (eelkõige KarS § 120, § 121 lg 1, § 199 (v.a lg 2 p-d 1, 2, 3, 6 ja 8), § 201 lg 1, § 209 (v.a lg 2 p-d 2, 3 ja 5), § 213 lg 1, § 215 lg 1, § 263 lg 1 p 1, § 266 lg 2, § 344, § 345, § 423 1 ), mille võimalik kahtlustatav on teada , kuid milles menetluse mõju ja toimingutele kuluva ressursi tasakaalu arvestades ei ole uurimistoimingute läbiviimine otstarbekas, jäävad ootele kuni leitakse vajalik ressurss; Tuleb kriitiliselt hinnata kannatanu ja tunnistaja ülekuulamise vajadust ja potentsiaalset tõenduslikku väärtust; Tuleb kriitiliselt hinnata ekspertiiside vaja likkust ja potentsiaalset tõenduslikku väärtust; Tuleb võimalusel k ohalda da kaugülekuulamisi ja kaugtõlget ; M ahukaid päringute vastuseid, pangakontode väljavõtteid, registriväljavõtteid jms ei tohi välja trükkida ; kõik, mis võimalik, tuleb hoiusta da digitaalselt või salvesta da digitaalselt menetlusinfosüsteemis ; Tuleb v äl t i d a tarbetuid vaatlusi; teha lühivaatlusi; kasutada kakskeelse salvestuse vaatluse korral võimalusel otsetõlget; Ilma muu erilise vajaduseta tuleb tõl k i d a üksnes süüdistust toetavad kriminaalasja materjalid, mille puhul on plaanis saata süüdistus kohtusse; Üldjuhul ei tohi koostada kohtueelse menetluse kokkuvõtet, vaid tuleb teha üksnes õiend menetluskulude, arestimiste, tsiviilhagi (või tekitatud kahju suuruse) , teenitud kriminaaltulu ja asitõendite kohta ning biomeetriliste andmete võtmise kohta ; Kui kohtueelne menetlus on lõpule viidud ja vaatamata menetleja mõistlikele pingutustele tsiviilhagi saamiseks seda siiski esitatud ei ole, siis saadab menetleja kriminaaltoimiku koos vastava viitega prokuratuuri ja tsiviilhagi esitatakse hiljem prokuratuurile; Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus tuleb üldreeglina koostada ilma põhistusteta. Juhise täitmine Menetluste prioriseerimine ja otsustamine, millises järjekorras kriminaalasju uuritakse, toimub menetlust juhtiva prokuröri ja menetleja koostöös. Erimeelsuste korral lepivad edasise töökäigu kokku vanemprokurör ja menetleja vahetu juht. Ühtse menetluspraktika elluviimise eest juhise kohaldamisel vastutab ringkonnaprokuratuuris juhtivprokurör ning prefektuuride ja KKP teenusekoordinaatorid . Prokuratuuris tervikuna vastutab ühtse menetluspraktika elluviimise eest juhise kohaldamisel R iigiprokuratuuri järelevalveosakond. Vähemalt üks kord aastas analüüsib R iigiprokuratuuri järelevalveosakond menetluspraktikat kriminaalmenetluseks eraldatud ressursside rakendamisel ja koostab selle kohta kirjaliku kokkuvõtte. PPA-s tervikuna vastutavad ühtse menetluspraktika elluviimise eest juhise kohaldamisel kogukonnaga seotud süütegude lahendamise teenuse teenuseomanik ning raskete peitkuritegude avastamise teenuse teenuseomanik . Prokuratuuri juhtkond ja PPA juhtkond koos ennetuse ja süüteomenetluse võimekuse omanikuga kohtuvad vähemalt korra aastas, et üle vaadata kuritegevusvastase võitluse seis ja areng möödunud aasta jooksul ning lep ivad kokku eesmärgid ja tegevuskava järgmiseks aastaks, samuti, et kooskõlastada PPA ja prokuratuuri tööplaanid ja tegevuskavad. Vanemprokurör ja vastava politseiüksuse juht , samuti süüdistusosakonna juhtiv riigiprokurör ja KKP juht kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et vaadata üle kriminaalmenetluste prioriseerimise seis, töö sihtmärkidega ning kriminaalmenetluse ressursside kasutamise optimaalsus. Menetlust juhtiv prokurör kohtub menetlejatega vastavalt vajadusele, et koostöös menetlejaga vaadata üle menetluses olevad kriminaalasjad, otsustada nende prioriteetsus ja vajalikud menetlustoimingud. Rakendussätted Juhis on kooskõlastatud Politsei- ja Piirivalveametiga 6. dets embr il 202 4 . Kehtestada juhis alates 3 . ve ebr uar ist 202 5 . (allkirjastatud digitaalselt) Andres Parmas Riigi peaprokurör