Pöördumine

Peaminister Pr Kaja Kallas Justiitsminister Pr Maris Lauri Haridus- ja teadusminister Pr Liina Kersna Tartu Ülikooli rektor Hr Toomas Asser Tallinna Ülikooli rektor Hr Tõnu Viik Tallinna Tehnikaülikooli rektor Hr Tiit Land 07.06.2021 Õigushariduse ja õigusteenuse kvaliteedi tõstmise vajadusest Tunneme sügavat muret Eesti õigushariduse hetkeseisu, veel enam aga tuleviku pärast. Leiame, et senine juristide ettevalmistussüsteem ei taga kvaliteetse juristkonna pealekasvu, takistab tipptasemel õigusteadlaste järelkasvu, raiskab väärtuslikke ressursse ega vasta Eesti vajadustele. Eesti akadeemilise õigushariduse kvaliteedi tõstmiseks on vaja õigusõppe korraldust põhjalikult muuta. Demokraatliku õigusriigi püsimiseks ning majandusliku heaolu ja innovatsiooni tagamiseks on riigis vältimatult vajalik anda ülikoolis tipptasemel õigusharidust. Rahvuslikku õigusharidust ja -teadust ei ole võimalik mujalt sisse osta. Õigusteadmiste hoidmine ja arendamine on Eesti demokraatia ja riikluse jaoks eksistentsiaalne küsimus. Eestis antakse õigusteaduse diplom liialt paljudele inimestele, kes ei ole tegelikult läbinud aineid, mille laitmatu tundmine on juristitöö eeldusena hädavajalik. Kõrghariduse kroonilise alarahastuse tingimustes kahandab napi ressursi pihustamine mitme ülikooli vahel võimalusi kuskilgi kvaliteetset haridust anda. Seaduses sätestatud õigusteaduse magistrikraadi nõue üksi ei taga, et juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametialal tegutseval juristil on Eesti õigusest vajalikud baasteadmised. Kohtuniku, advokaadi, notari, kohtutäituri või pankrotihalduri kutseeksami suudab praegu ära teha vaid alla poole õigusteaduse diplomi omandanutest. Eri ülikoolide antavad kraadid ei ole võrreldavad ega taga kõrgharidusstandardiga nõutavat kvaliteeti. Puudub riigi järelevalve, et iga magistrikraadi saav üliõpilane oleks läbinud juristina töötamiseks vajalikud baasained, nagu ka üldine arusaam, mis need baasained on. Riik ei ole õiguse õppekavadele ainete aspektist sisulisi nõudeid kehtestanud, nagu ei ole neid kehtestatud ka akrediteerimisele. Õigusstuudiumi praegune kunstlik osadeks jagamine bakalaureuse- ja magistriastme vahel ei taga õiguse põhiainete omandamist, mistõttu puudub paljudel juristidel ülevaade põhilistest õigusvaldkondadest ning nende omavahelistest seostest. See on omakorda põhjustanud aga tõsised lüngad juristide hariduses ning toonud kaasa märkimisväärse kvaliteedilanguse õigusteenuste osutamisel. Sessioonõpe ei võimalda korralikult õigusharidust omandada, kurnab aga õppejõude. E-õpe ei saa asendada kvaliteetset kontaktõpet. Üha enam jõuab õigusteaduses diplomini tudengeid, kelle võimed, teadmised ja oskused seda tegelikult ei vääriks. Vähene on süstemaatiline töö tipptasemel õigusteadlaste järelkasvu kasvatamiseks nii teadustööks ja kvaliteetse õiguse loomiseks kui ka õigusemõistmiseks, kõrgetasemeliste ametikohtade täitmiseks, rahvusvahelistes institutsioonides Eesti hääle ja teo võimendamiseks, iseäranis aga noorte õpetamiseks. Õigusharidust vaevab ühest küljest raha raiskamine, teisalt krooniline rahapuudus. Viimane teravnes, kui kõrghariduses keelati tasuline päevaõpe ega ole suudetud luua toimivat finantseerimismudelit. Eelkõige tuleneb pikaajalisest alarahastamisest võimetus piisavalt kaasata kõrgelt kvalifitseeritud õppejõude, kuna neile ei saa maksta vähegi konkurentsivõimelist palka. Ülikoolide halduslepingud Haridus- ja Teadusministeeriumiga on lühiajalised ega taga pikaajalist stabiilset planeerimist ning rahastust. Praegune tegevustoetus ei arvesta juristide kvaliteetse koolitamise tegeliku maksumusega. Juristi kutseeksamite korraldus on killustatud ja suunatud liigsele spetsialiseerumisele, osa kvalifikatsiooninõudeid on liiga madalad. Välismaiste diplomite laustunnustamine Eesti õigussüsteemi puudutavate teadmiste kontrollita on viinud õigusabi kvaliteeti veelgi alla. Ettepanekud, kuidas olukorda parandada • Õigusteadust tuleks finantseerimisel käsitada riigile olulise rahvusteadusena. • Riik peaks rahastama üksnes akadeemilise kõrgkvalifikatsiooniga juristide ettevalmistamist ja üksnes ühes ülikoolis. Riigitellimusel põhinev ja selgete kohustustega akadeemiline õigusõpe peaks säilima tudengite jaoks tasuta õigusõppena. Riigitellimuse alusel koolitatavate õigusteadlaste hulk tuleb usaldusväärselt kindlaks määrata. • Tuleks võimaldada eriõppekavade, mikrokraadide, täiendõppe jms alusel õigushariduse andmist ka tasuliselt vastavalt turunõudlusele, eristades neid õppeid selgelt akadeemilisest õigusõppest. • Akadeemilises õigusõppes tuleks võimaldada terviklikku integreeritud õpet. Tasulises õppes võiks lubada lühendatud magistriprogramme. • Riik peaks kehtestama sisulised raamnõuded akadeemilise õigusteaduse õppekavale (raamnõudeid täpsustatakse halduslepingutes), kohustades ülikooli tagama pidevalt muutuva ühiskonna ootustele vastava kõrgetasemelise akadeemilise õigushariduse andmise. • Karmistada tuleks õiguse õppekavade akrediteerimise tingimusi, keskendudes akrediteerimisel rohkem õpetatavate ainete sisule ja õpetamise tasemele (mh õppejõudude kvalifikatsioonile) ning väärtustades rohkem Eesti vajadusi.  • Kehtestada tuleks ühine kutseeksam juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvatel ametikohtadel (vähemasti kohtunik, advokaat, prokurör ja notar) töötamise eeldusena. Eri kutsevaldkondades jääks võimalus kontrollida lisaks nt isikuomadusi või korraldada suulisi vestlusi (ehk valdkonnaspetsiifilised eksamid). • Kehtestada tuleks advokatuurivälisele õigusnõustamisele vähemasti kohtus esindamiseks riiklik järelevalve, nt tegevusloa või kvalifikatsiooni tõendava kutsetunnistuse kaudu. • Kehtestada tuleks selgemad ja rangemad sisulised kriteeriumid välismaiste õigusdiplomite tunnustamiseks võrdsena Eesti magistrikraadiga, mh läbitud õppeainete aspektist. Tunnustamiskorralduses peaks osalema rohkem valdkonna asjatundjaid. Villu Kõve Ülle Madise Jaanus Tehver Riigikohtu esimees õiguskantsler Eesti Advokatuuri esimees Andres Parmas Merle Saar-Johanson Mai Palmipuu Riigi peaprokurör Notarite Koja esimees Eesti Juristide Liidu tegevpresident Irene Kull Terje Eipre Eesti Akadeemilise Kohtutäiturite ja Õigusteaduse Seltsi esimees Pankrotihaldurite Koja esimees (allkirjastatud digitaalselt) Saatja: Meeri-Triin Tomson <[email protected]> Saaja: Info Teema: Pöördumine õigushariduse teemal Tere! Pöördusite Justiitsministeeriumi poole 07.06.2021 seoses õigushariduse ja õigusteenuse kvaliteedi tõstmise vajadusega. Annan teada, et meil on see nädal tulemas veel viimane seisukohtade arutelu ning saadame Teile vastuse hiljemalt 23.08.2021. Lugupidamisega Meeri-Triin Tomson Assistent Juhtkond Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 +372 620 8100 www.just.ee<http://www.just.ee/> www.pohiseadus100.ee<http://www.pohiseadus100.ee/> [pohiseadus100]<http://www.pohiseadus100.ee/> Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja eksimuse tõttu, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage saadud kiri kooskõikide lisadega. Saatja: Kertu Priimägi <[email protected]> Saaja: Info Teema: Tähtaja pikendamine õigushariduse teemalisele pöördumisele vastamiseks Tere Anname käesolevaga teada ning vabandame, et justiitsministri vastus 07.06.2021 õigushariduse teemalisele pöördumisele hilineb, kuid jõuab teieni hiljemalt 09.08.2021. Lugupidamisega Kertu Priimägi Nõunik Justiitsministeerium 620 8156 [email protected] [HOIA]<https://hoia.me/> [AppleStore] <https://apps.apple.com/app/id1515441601> [GooglePlay] <https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.tehik.hoia&hl=et> Käesolev kiri on konfidentsiaalne ning mõeldud kasutamiseks kirja päises nimetatud isikule. Igasugune käesoleva kirja mistahes viisil kasutamine või kopeerimine isiku poolt, kes ei ole märgitud selle adressaadiks, on keelatud. Kui te olete saanud käesoleva kirja eksimuse tõttu, palun teavitage sellest koheselt kirja saatjat ning kustutage saadud kiri kooskõikide lisadega.